Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

kaitsja tasu 826,80 eurot; sundraha 490,50 eurot.

Võimaldada Priit Lipingul menetluskulu tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. 2 (55)

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99922700037608 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS

I.I Neste Eesti AS-iga lepingute sõlmimine (kelmus), dokumentide võltsimine, võltsitud dokumentide kasutamine ja teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Priit Lipingut süüdistatakse kelmuse toimepanemises, mis seisnes selles, et Priit Liping sõlmis varalise kasu saamise eesmärgil M. T. ja O. L. nimel Neste Eesti AS-iga eraisiku kliendikaardi lepingud. Priit Liping täitis M. T. ja O. L. teadmata ja nõusolekuta Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlused/lepingud. Kasutades M. T. ja O. L. isikuandmeid ja allkirjastades taotlused/lepingud kannatanute nimel, taotles P. Liping M. T. nimel krediidilimiiti 200 euro ulatuses ning O. L. nimel krediidilimiiti 300 euro ulatuses. Priit Liping saatis täidetud taotlused/lepingud posti teel Neste Eesti AS-ile. Sellega lõi P. Liping Neste Eesti AS töötajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikust laenu taotlejast ning saajast ja kavatsusest laen tagasi maksta. Eksimusse viidud Neste Eesti AS sõlmis XXX. a eraisiku kliendikaardi lepingu nr XXX ja XXX. a eraisiku kliendikaardi lepingu nr XXX. Neste Eesti AS väljastas M. T. nimele kliendikaardi, mille sai kätte Priit Liping, kes kasutas kliendikaarti maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS tanklates XXX ja XXX kokku summas 199,43 eurot. O. L. 3 (55)

nimele väljastatud kliendikaardi kättesaamiseks esitas Priit Liping AS Eesti Post XXX postkontori töötajale eelnevalt enda poolt O. L. nimel võltsitud volikirja, mille tõttu andis postkontori töötaja Neste Eesti AS kirja, mis sisaldas kliendikaarti, üle Priit Lipingule. Süüdistatav kasutas saadud kaarti maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS XXX tanklates kokku summas 299,54 eurot. Priit Liping jättis ettekavatsetult Neste Eesti AS-ile kasutatud krediidi kokku summas 498,97 eurot tagasi maksmata. Samuti süüdistatakse Priit Lipingut dokumendi võltsimises, mis seisnes selles, et ta võltsis XXX. a kuupäeva kandvat Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingut, milles taotles M. T. nimel Neste Eesti AS-ilt 200-eurose krediidilimiidiga kliendikaarti ning XXX. a kuupäeva kandvat Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingut, milles taotles O. L. nimel Neste Eesti AS-ilt 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaarti. Priit Liping täitis M. T. ja O. L. teadmata ning nõusolekuta taotlused/lepingud M. T. ja O. L. nimel, kasutades kannatanute isikuandmeid ja allkirjastas taotlused/lepingud kannatanute nimel. Priit Liping võltsis kliendikaardi taotlusi/lepinguid eesmärgiga saada vastavalt sõlmitud lepingutele Neste Eesti AS-ilt maksevahendina kasutatavad krediidilimiidiga kaardid, mida ise kasutada ning jätta ostetud kauba ja teenuste eest tasumata. Priit Lipingule on ette heidetud ka seda, et ta võltsis volikirja, koostades ja allkirjastades O. L. nimel XXX. a kuupäevaga volituse, mille kohaselt justkui O. L. palub talle saadetud Neste Eesti AS kirja väljastada Priit Lipingule. Priit Liping võltsis volikirja eesmärgiga saada postkontorist kätte kiri, mis sisaldas tema poolt O. L. teadmata ja nõusolekuta O. L. nimele tellitud Neste Eesti AS-i 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaarti. Priit Lipingut süüdistatakse võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et ta saatis Neste Eesti AS-ile posti teel aadressile XXX enda poolt eelnevalt võltsitud, so M. T. nimel täidetud ja allkirjastatud XXX. a kuupäeva kandva eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu 200eurose krediidilimiidiga kliendikaardi saamiseks ning O. L. nimel täidetud ja allkirjastatud XXX. a kuupäeva kandva eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi saamiseks. P. Liping esitas Neste Eesti AS-ile võltsitud eraisiku kliendikaardi taotlused/lepingud eesmärgiga saada M. T. ja O. L. nimele väljastatavad maksevahendina kasutatavad krediidilimiidiga kaardid enda kätte, kasutada neid ning jätta ostetud kauba ja teenuste eest tasumata. Samuti esitas Priit Liping XXX. a XXX asuva AS Eesti Post Ringtee postkontori töötajale enda poolt eelnevalt võltsitud XXX. a kuupäeva kandva volikirja, so O. L. nimel koostatud ja allkirjastatud volituse. P. Liping kasutas võltsitud volikirja selleks, et saada postkontorist kätte Neste Eesti AS poolt saadetud kiri, mis sisaldas Priit Lipingu poolt O. L. teadmata ja nõusolekuta O. L. nimele tellitud Neste Eesti AS-i 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaarti. Lisaks süüdistatakse Priit Lipingut teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et P. Liping kasutas Neste Eesti AS-ile kliendikaartide tellimuste esitamisel ja eraisiku kliendikaartide taotluste/lepingute sõlmimisel teist isikut, so M. T. ja O. L. tuvastavaid isikuandmeid ilma nende nõusolekuta. Priit Lipingu eesmärgiks oli varjata lepingu sõlmimisel enda tõelist identiteeti, mistõttu esines ta Neste Eesti AS-i ees teise isikuna, so M. T. ja O. L. ning sõlmis ning allkirjastas lepingud kannatanute nimel. Seejuures puudus Priit Lipingul kavatsus kasutatud krediiti tagasi maksta. Selliselt varjas Priit Liping enda poolt kuriteo toimepanemist ning jättes lepingulised kohustused ettekavatsetult täitmata, kahjustas Priit Liping M. T. ja O. L. mainet.

4 (55)

Priit Lipingu poolt M. T. ja O. L. isikut tuvastavate isikuandmete kasutamise tulemusena väljastas Neste Eesti AS vastavalt sõlmitud eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingule nr XXX 200-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi ning eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingule nr XXX 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi, mida Priit Liping kasutas maksevahendina Neste Eesti AS tanklates kütuse eest tasumisel kokku summades 199,43 eurot ja 299,54 eurot. P. Liping jättis kasutatud krediidi Neste Eesti AS-ile ettekavatsetult tagasi maksmata, mille tagajärjel kanti M. T. võlgnikuna maksehäireregistrisse ning O. L. suhtes alustati inkassomenetlust. Priit Lipingu poolt kuriteo toimepanemise tulemusena tekkis Neste Eesti AS-il ning maksehäireregistriga tutvuvatel isikutel väärettekujutus M. T. maksevõimelisuse ja maksekäitumise kohta ning Neste Eesti AS-il tekkis väärettekujutus O. L. maksevõimelisuse ja maksekäitumise kohta. Sellise tegevusega tekitas Priit Liping moraalset kahju M. T. ja O. L. seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Nimelt ei tohi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 järgi kellegi au ega head nime teotada. XXX. a süüteoteatest (kd 2, lk 193-194) nähtub, kuidas M. T. sai teadlikuks tema nimel võetud kohustusest. M. T. avaldas süüteoteates, et XXX. a hommikul oli tal hädasti raha vaja. Ta hakkas laenu võtma, aga kolm kohta ütlesid talle ära, Swedbank, Inbank ja OÜ XXX. Lõpuks uuris ta välja, milles probleem ja selgus, et ta on võlglane. Creditinfost sai ta teada, et tema peale on tehtud Neste võlg. Ta on saanud hulgaliselt ähvardusi Priit Lipingult, et tema peale on võetud laene. Kannatanu M. T. andis kohtueelses menetluses ütlusi (kd 2, lk 195-197), et XXX. a hommikupoolikul soovis ta laenu võtta, kuna tal oli raha vaja auto ostmiseks. Ta üritas Swedbankist, Inbankist ja OÜ XXX raha saada, kuid ta sai kõigist kohtadest eitava vastuse. Ta hakkas uurima, miks talle laene ei anta. Selgus, et tal on võlg. Creditinfo lehelt kontrollides selgus, et ta on Neste Eesti AS-ile võlgu 212,60 eurot. Neste sõnul on võlateatised saadetud epostiaadressile XXX, mida Priit Liping on varasemalt kasutanud pettuste jaoks. Ta ei olnud sellest võlast teadlik, ta ei ole Neste klient. Ta sai kohe aru, et tegemist on Priit Lipinguga, kes on selle võla tema nimele teinud. Ta on saanud Priidult SMS-e, milles Priit on teda ähvardanud, et tema nimel on veel teistest kohtadest võlad. Kui ta Priiduga XXX, siis oli Priidul juurdepääs ta dokumentidele, lisaks võis Priidul olla juurdepääs ka tema ID-kaardi paroolidele. Kannatanu ütluste lisaks olevalt Creditinfo väljavõttest (kd 2, lk 199) nähtuvad kehtivad maksehäired, sellel on märgitud asutus Neste Eesti AS, algus XXX. a ning maksehäire viimane suurus 212,60. Kannatanu M. T. ütluste lisaks on ka sõnumi väljavõtted (kd 2, lk 200-206), mis kinnitavad kannatanu ütlusi, et ta on saanud Priit Lipingult ähvardava sisuga sõnumeid ja mis annavad alust järeldada, et Priit Liping oli teadlik kannatanu nimel sõlmitud lepingust Neste Eesti ASiga, millel oli tekkinud võlgnevus. Sõnumi väljavõtetest nähtub, et telefoninumbrilt XXX on saadetud XXX. a sõnum sisuga „Väike hansa ja neste. Hansaposti vaatasid maksad alles sügisel. Maksa oma hansaposti“. Sõnumid on ähvardava sisuga, nt „kuidas oleks vingumürgitus. Sina oled elukas ja viimane haisev hoor. Kahju et täna sul tööl uksed kinni. Kül leian uue ja siis näed“. Väljatrükist eesti.ee keskkonnast (kd 3, lk 39) nähtuvad Priit Lipingu kontaktandmed. Priit Lipingu telefoninumber alates XXX. a on XXX. Samalt telefoninumbrilt on kannatanu M. T. saanud ähvardavaid sõnumeid. 5 (55)

XXX. a nõudekirjas (kd 2, lk 211) palus Lõuna prefektuuri inspektor Neste Eesti AS-il vastata, kas M. T. on ettevõtte klient, kas M. T. on ettevõtte kliendikaart, millised nõuded on M. T. suhtes. Neste Eesti AS XXX. a ja XXX. a vastuskirjade (kd 2, lk 212-213, 214) kohaselt on Neste Eesti AS ja M. T. vahel sõlmitud XXX. a kliendikaardi leping nr XXX. Kliendikaardi taotlus esitati posti teel, ettevõtteni jõudis see XXX. a. Klient sai kliendikaardi kätte tähitud kirjaga, kus postiasutus väljastab selle isikut tõendava dokumendi alusel. M. T. nimel väljastatud kliendikaardiga on tehtud ostusid erinevates Neste jaamades ajavahemikul XXX-XXX. a kokku summas 199,43 eurot. Videosalvestusi ei ole säilitatud. Ostude kohad ja kellaajad on märgitud teatis/arve XXX lisas. Tasumata arve eest on arvestatud viiviseid kokku 13,17 eurot. Teatis/arved väljastati kliendile e-aadressile XXX. M. T. võlgnevus on 212,60 eurot. XXX. a nõudekirjas (kd 2, lk 215) palus Lõuna prefektuuri XXX Neste Eesti AS-il väljastada teatis/arve nr XXX ja selle lisad, koopia kliendikaardi taotlusest ja kuupäev, mil Neste Eesti AS saatis tähitud kirjaga kliendikaardi kliendile. Neste Eesti AS edastas XXX. a vastuskirjas (kd 2, lk 216) eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu nr XXX ning Neste Eesti AS teatis/arved M. T.. Eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingus (kd 2, lk 217) on märgitud M. T. aadressina XXX, mobiiltelefon XXX, e-post XXX. Krediidilimiit on 200 eurot. Kuupäevana on märgitud XXX. a ning taotlus/leping on M. T. nimel allkirjastatud käsikirjas. Neste Eesti AS esindaja T. M. on taotlus/lepingu allkirjastanud XXX. a. Kannatanu M. T. kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et see leping ei ole tema tehtud. Taotlus/lepingul ei ole tema allkiri. Tema nimi ja allkiri on võltsitud. Ta arvab, et see on Priit Lipingu käekiri. E-maili aadressi XXX ja XXX kasutab Priit Liping. Teatis/arve XXX (kd 2, lk 219) on väljastatud XXX. a M. T. aadressile XXX. Selles on märgitud diislikütus kokku 199,43 eurot. Teatis/arve XXX lisast (kd 2, lk 220) nähtuvad ostukohad ja kuupäevad. XXX. a on tasutud XXX tanklas, XXX. a XXX tanklas, XXX. a XXX tanklas ja XXX. a XXX tanklas. Teatis/arve XXX (kd 2, lk 221-222) on väljastatud XXX. a M. T. aadressile XXX summas 199,43 eurot ja viivis 5,09 eurot, kokku 204,52 eurot. Teatis/arve XXX (kd 2, lk 223-224) on väljastatud XXX. a M. T. aadressile XXX summas 204,52 eurot ja viivis 8,08 eurot, kokku 212,60 eurot. Tartu Maakohtu 28.11.2018. a määruses nr 1-15-7631 (kd 3, lk 157) on Priit Lipingu elukohana märgitud XXX linn. Seega eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingus märgitud väidetav M. T. aadress XXX, kuhu Neste Eesti AS edastas ka teatis/arved, on tegelikkuses XXX. aasta novembrikuus olnud Priit Lipingu elukoha aadress.

6 (55)

XXX. a nõudekirjas (kd 2, lk 233) palus Lõuna prefektuuri XXX Eesti Post AS-il teatada, millisest postiasutusest ja kellele on väljastatud Neste Eesti AS-i poolt M. T. nimele saadetud tähitud kiri ajaperioodil XXX-XXX. a. AS Eesti Post vastuskirja (kd 2, lk 234-235) kohaselt on tähitud maksikiri väljastatud XXX. a AS Eesti Post XXX postkontorist, allkirjastaja oli Priit Liping. Väljatrükist infoportaalist 1182 XXX kohta (kd 3, lk 197) nähtub XXX AS aadress, milleks on XXX linn. Seega väljastati M. T. nimele saadetud tähitud kiri Priit Lipingule viimase allkirja vastu tema elukohale lähedal XXX asuvas postkontoris. On üldteada, et XXX keskus ja XXX tänav asuvad XXX linnas XXX. Tunnistaja A. O. selgitas kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd 2, lk 225-232), et eraisiku kliendikaardi taotlus/leping nr XXX saabus XXX. a postiga, mille kohta üleval paremas nurgas on klienditeeninduse poolt sisestatud kuupäeva tempel. Neste andmebaasi on sisestatud taotlus numbriga XXX. Kes sisestas, ei oska öelda. Edasi esitatud taotlus krediidikomisjonile, kes kinnitas soovitud limiidi 200 eurot XXX. a. Kinnitajaks oli tema, A. O.. Neste loeb taotluse esitatuks XXX. a ja lepingu sõlmituks XXX. a. Neste loeb eraisiku kliendikaardi taotlusi lepinguteks, seega eraldiseisvat lepingut ei sõlmita. Klient sai kliendikaardi kätte tähitud kirjaga, kus postiasutus väljastab need isikut tõendava dokumendi alusel. M. T. kaardiga on tehtud ostusid XXX-XXX. a summas 199,43 eurot. Priit Liping möönis kahtlustatavana antud ütlustes (kd 3, lk 40-54) võimalust, et ta taotles M. nimele Neste krediitkaardi. Kohus on veendunud, et isik, kes M. T. nimel, kannatanu teadmata ja nõusolekuta XXX. a kuupäeva kandva Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingu täitis, oli süüdistatav Priit Liping. Kannatanu M. T. kinnitas ütlusi andes, et leping ei ole tema tehtud ja allkiri ei ole samuti tema oma. Kannatanu teadis rääkida ka sellest, et taotlus/lepingul märgitud e-posti aadressit XXX kasutab Priit Liping. Märkimist väärib ka asjaolu, et taotlus/lepingul kajastatud aadressi on süüdistatav Tartu Maakohtu 28.11.2018. a määruses nr 1-15-7631 avaldanud enda elukohana. Ka süüdistatav ise möönis kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta võis M. T. nimele taotleda Neste krediitkaarti. Seega süüdistatav võltsis M. T. nimel XXX. a kuupäeva kandvat Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingut. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega kasutas Priit Liping ebaseaduslikult teise isiku ehk M. T. identiteeti ehk süüdistatav kasutas Neste Eesti AS-ile kliendikaardi tellimuse esitamisel ja eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu sõlmimisel M. T. isikuandmeid ilma kannatanu nõusolekuta. Pärast eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu täitmist krediidilimiidi 200 euro ulatuses saatis süüdistatav kliendikaardi taotluse posti teel Neste Eesti AS-ile aadressil XXX ning ettevõtteni jõudis see XXX. a, mida kinnitavad Neste Eesti AS vastuskirjad ja tunnistaja A. O. ütlused. Neste Eesti AS-i aadress nähtub eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingust (kd 2, lk 217) ja Äriregistri väljatrükist Neste Eesti AS kohta (kd 3, lk 25). Seega pärast dokumendi võltsimist kasutas Priit Liping võltsitud dokumenti ehk edastas M. T. nimel täidetud ja allkirjastatud XXX. a kuupäeva kandva kliendikaardi taotlus/lepingu 200-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi saamiseks Neste Eesti AS-ile.

7 (55)

Pärast kliendikaardi taotluse kättesaamist kinnitas Neste Eesti AS krediidikomisjon M. T. nimel taotletud limiidi summas 200 eurot ning sõlmis XXX. a eraisiku kliendikaardi lepingu nr XXX. Seega väljastas Neste Eesti AS Priit Lipingu poolt M. T. isikut tuvastavate isikuandmete kasutamise tulemusena vastavalt sõlmitud eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingule nr XXX 200-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi. AS Eesti Post vastuskiri kinnitab, et Neste Eesti AS-i poolt M. T. nimele saadetud tähitud kirja, mis sisaldas M. T. nimele väljastatud kliendikaarti, võttis vastu süüdistatav Priit Liping. Teatis/arve XXX lisa (kd 2, lk 220) tõendab, millal ja kus Priit Liping kasutas M. T. nimele väljastatud kliendikaarti. XXX. a tasuti XXX tanklas, XXX. a XXX tanklas, XXX. a XXX tanklas ja XXX. a XXX tanklas. XXX. a teatis/arve XXX (kd 2, lk 219) tõendab seda, et M. T. nimele väljastatud kliendikaarti kasutati maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS tanklates XXX ja XXX kokku summas 199,43 eurot. Priit Liping kasutas M. T. nimele väljastatud kliendikaarti maksevahendina Neste Eesti AS tanklates kütuse eest tasumisel kokku summas 199,43 eurot. P. Liping aga kasutatud krediiti Neste Eesti AS-ile tagasi ei maksnud, mistõttu kanti M. T. võlgnikuna maksehäireregistrisse. Seda tõendavad M. T. ütlused, mille kohaselt tema nimel ebaseaduslikult tekkinud võlgnevuse tõttu kanti teda võlgnikuna maksehäireregistrisse ning kuvatõmmis Creditinfo kehtivate maksehäirete kohta. Eelnevalt analüüsitud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et Priit Liping täitis täpselt tuvastamata ajal ja olles tuvastamata kohas, kuid mitte hiljem kui XXX. a M. T. teadmata ja nõusolekuta M. T. nimel XXX. a kuupäevaga Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingu. Kasutades M. T. isikuandmeid ja allkirjastades taotluse/lepingu M. T. nimel, taotles Priit Liping M. T. nimel krediidilimiiti 200 euro ulatuses. Priit Liping saatis täidetud taotlus/lepingu posti teel Neste Eesti AS-ile aadressil XXX. Neste Eesti AS krediidikomisjon kinnitas M. T. nimel taotletud limiidi summas 200 eurot ning Neste Eesti AS sõlmis XXX. a eraisiku kliendikaardi lepingu nr XXX. Neste Eesti AS väljastas M. T. nimele kliendikaardi, mille Priit Liping sai XXX asuvast AS Eesti Post XXX postkontorist kätte XXX. a. Seejärel kasutas Priit Liping kliendikaarti ajavahemikus XXX. a XXX. a maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS tanklates XXX ja XXX kokku summas 199,43 eurot. Priit Liping jättis Neste Eesti AS-ile kasutatud krediidi tagasi maksmata. Priit Liping, olles tuvastama kohas, võltsis kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX. a, XXX. a kuupäeva kandvat Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingut, milles taotles M. T. nimel Neste Eesti AS-ilt 200-eurose krediidilimiidiga kliendikaarti. Priit Liping täitis M. T. teadmata ja nõusolekuta taotluse/lepingu M. T. nimel, kasutades kannatanu isikuandmeid ja allkirjastas taotluse/lepingu M. T. nimel. Olles tuvastamata kohas, saatis Priit Liping Neste Eesti AS-ile posti teel aadressile XXX täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX. a enda poolt eelnevalt võltsitud, so M. T. nimel täidetud ja allkirjastatud XXX. a kuupäeva kandva eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu Neste Eesti AS-ilt 200-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi saamiseks. Kohus loeb tõendatuks ka selle, et Priit Liping, olles tuvastamata kohas, kasutas Neste Eesti AS-ile kliendikaardi tellimuse esitamisel ja eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingu sõlmimisel 8 (55)

teist isikut, so M. T. tuvastavaid isikuandmeid ilma M. T. nõusolekuta. Priit Lipingu poolt M. T. isikut tuvastavate isikuandmete kasutamise tulemusena väljastas Neste Eesti AS vastavalt sõlmitud eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingule nr XXX 200-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi, mida Priit Liping kasutas maksevahendina ajavahemikus XXX. a - XXX. a Neste Eesti AS tanklates kütuse eest tasumisel kokku summas 199,43 eurot. P. Liping jättis kasutatud krediidi Neste Eesti AS-ile tagasi maksmata, mille tagajärjel kanti M. T. võlgnikuna maksehäireregistrisse. O. L. XXX. a esitatud süüteoteate (kd 3, lk 1) kohaselt kaotas ta eelmise aasta lõpus oma IDkaardi, peale mida on tema nimel teostatud Neste tanklastes tehinguid, millest ta teadlik pole olnud. Kannatanu O. L. kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 3, lk 2-4) nähtub, et XXX. aasta lõpus kaotas ta ära enda ID-kaardi XXX linnas kodu piirkonnas, kuna eriti kaugele kodust ta ei liigu. Detsembris XXX. a või jaanuari alguses XXX. a läks ta XXX politseimajja endale uut ID-kaarti taotlema ja talle väljastati uus dokument. XXX. a juulikuus tuli postiga tema kodusele aadressile kiri ettevõttelt Creditreform Inkasso sisuga, et nemad on talle saatnud korduvalt meeldetuletusi, et ta on Neste Eestile võlgu 335,83 eurot, mille tasumist temalt nõuti. Ta ei saanud kirja sisust aru, mille eest ta võlgu on. Keegi on esinenud temana ja kasutanud nime ning tema isikukoodi. Ta ei ole mingit krediiti taotlenud. Samuti ei ole tal autot, kuhu tanklast kütet sisse osta. Priit Lipingut ta ei tunne, ta tunneb P. K. või K.. Kannatanu O. L. ütluste lisaks on Creditreform XXX. a korduv meeldetuletus (kd 3, lk 5), mis on saadetud O. L. ning milles teatatakse, et O. L. võlgneb Neste Eesti AS-ile 335,83 eurot. Neste Eesti AS XXX. a vastuskirjast (kd 3, lk 15-17) Lõuna prefektuuri XXX. a nõudekirjale (kd 3, lk 12-14) nähtub, et Neste Eesti AS ja O. L. vahel on sõlmitud XXX. a kliendikaardi leping nr XXX. Lepingu taotlus, mis oli koostatud XXX. a, saabus ettevõtteni posti teel, see oli allkirjastatud käsitsi. Taotlusel oli krediidisooviks 300 eurot, mis XXX. a kinnitati Neste Eesti AS-i poolt. Kaart sooviti kätte saada tähitud kirjaga, mis pandi posti taotlusel olnud aadressile XXX. a. Omniva XXX postkontoris on kaart väljastatud saajale XXX. a. Neste Eesti AS on esitanud O. L. kaks arvet, kokku moodustub võlgnevus 305,83 eurot. O. L. ei ole teinud Neste Eesti AS-ile ühtegi makset. Neste Eesti AS saatis XXX. a meeldetuletuse SMS-iga taotlusel esitatud telefoninumbrile XXX. XXX. a saadeti välja Maksehäire Registri kiri. XXX. a saatis Neste Eesti AS veel ühe meeldetuletuse meili teel ja edastas seejärel nõude inkassosse, Creditreform Eesti OÜ-le. Lisandusid inkassotasud summas 30 eurot, seega kujunes nõude suuruseks 335,53 eurot. Kohtumenetlust ei ole algatatud. Eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingus (kd 3, lk 22-23) on märgitud O. L. aadressina XXX, mobiiltelefon XXX, e-post XXX. Krediidilimiit on 300 eurot. Kuupäevana on märgitud XXX. a ning taotlus/leping on O. L. nimel allkirjastatud käsikirjas. Neste Eesti AS esindaja T. M. on taotlus/lepingu allkirjastanud XXX. a. Teatis/arve XXX (kd 3, lk 18) on väljastatud XXX. a O. L. aadressile XXX. Selles on märgitud diislikütus kokku 299,54 eurot. Teatis/arve XXX lisast (kd 3, lk 19) nähtuvad ostukohad ja kuupäevad kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS XXX tanklates. XXX. a ja XXX. a on tasutud XXX tanklas, XXX. a XXX tanklas, XXX. a kahel korral XXX tanklas ning XXX. a XXX tanklas.

9 (55)

Teatis/arve XXX (kd 3, lk 20-21) on väljastatud XXX. a O. L. aadressile XXX summas 299,54 eurot ja viivis 6,29 eurot, kokku 305,83 eurot. XXX. a nõudekirjas (kd 3, lk 32-33) palus Lõuna prefektuuri XXX Eesti Post AS-il teatada, millal, millisest postiasutusest ja kellele on väljastatud Neste Eesti AS-i poolt O. L. nimele saadetud tähitud kiri ajaperioodil XXX-XXX. a. AS Eesti Post XXX. a vastuskirja (kd 3, lk 34) kohaselt on tähitud maksikiri väljastatud XXX. a AS Eesti Post XXX postkontorist Priit Lipingule. Saadetise kättesaamisel allkirjastatud dokumendist (kd 3, lk 35) nähtub, et see on XXX. a allkirjastatud Priit Lipingu nimel, dokumendi numbrina on märgitud XXX. Volituses (kd 3, lk 36) on palunud O. L. tema kiri Neste Eesti AS väljastada Priit Lipingule. Volitus on allakirjutatud XXX. a O. L. nimel. Väljatrükist eesti.ee keskkonnast (kd 3, lk 38) nähtuvad andmed Priit Lipingu isikutunnistuste kohta. Priit Lipingule on mh XXX. a väljastatud isikutunnistus XXX, mis on kehtetu. Seega on Neste Eesti AS-i poolt O. L. adresseeritud kiri XXX. a väljastatud Priit Lipingu isikut tõendava dokumendi alusel. Tunnistaja A. O. kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 2, lk 225-232) nähtub, et eraisiku kliendikaardi taotlus leping nr XXX on saabunud postiga, saabumise kuupäev on taotlusel puudu, taotlus on koostatud XXX. a. Neste andmebaasi on sisestatud taotlus numbriga XXX. Kes sisestas, ei oska öelda. Edasi esitatud taotlus krediidikomisjonile, kes kinnitas soovitud limiidi 300 eurot XXX. a. Kinnitajaks oli tema, A. O.. Neste loeb eraisiku kliendikaardi taotlusi lepinguteks, seega eraldiseisvat lepingut ei sõlmita. Klient sai kliendikaardi kätte tähitud kirjaga, kus postiasutus väljastab need isikut tõendava dokumendi alusel. O. L. kaart sooviti kätte saada tähitud kirjaga, mis pandi posti taotlusel olnud aadressile XXX. a. Omniva XXX postkontoris on kaart väljastatud saajale XXX. a. O. L. kaardiga on tehtud ostusid XXX-XXX. a summas 299,54 eurot. Süüdistatav Priit Liping tunnistas kahtlustatavana antud ütlustes (kd 3, lk 40-54) O. L. nimel Neste Eesti AS-ist kliendikaardi tellimist, selle kasutamist ning Neste Eesti AS kliendikaardi taotlus/lepingu ning volikirja võltsimist. Ta andis ütlusi selle kohta, et O. L. on tema tuttav. Kuna ta teadis O. nime ja isikukoodi, sai O. nimele tellitud Neste krediitkaart, millega sai käidud kütust tankimas ja see kütus sai maha müüdud, kuna ta vajas raha. Võimalik, et ta käis Neste krediitkaarti ise postkontorist välja võtmas. Talle meenub, et dokumendid Neste kaardi taotlemise ja kätte saamise kohta on tema poolt koostatud ja allkirjastatud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Priit Liping täitis ka kannatanu O. L. nimel, kannatanu teadmata ja nõusolekuta XXX. a kuupäeva kandva Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingu krediidilimiidi 300 euro saamiseks. Kannatanu O. L. andis ütlusi, et ta kaotas XXX. aasta lõpus enda ID-kaardi. Neste taotlusel olev nimi ja allkiri ei ole tema kirjutatud. Taotlusel on õige vaid nimi ja isikukood, muud andmed on valed. Kannatanu kinnitas, et tema ei ole krediiti taotlenud, keegi on esinenud temana ja kasutanud tema nime ning isikukoodi. Kannatanu O. L. Priit Lipingu nimelist isikut ei tunne, kuid ta väitis, et ta tunneb Priit K.. Kriminaalasjas on tõenditest läbivalt nähtuv, et nime K. on Priit Liping kasutanud enda e-posti aadressis XXX. Nt Kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (kd 3, lk 40), Tartu Maakohtu 12.07.2018. a määruses nr 1-15-7631 (kd 3, lk 149) ning Tartu Maakohtu 24.07.2018. a määruses nr 1-15-7631 (kd 3, lk 153) on Priit Lipingu e-posti aadressina märgitud 10 (55)

XXX. Süüdistatav Priit Liping tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta tellis O. nimele Neste krediitkaardi, kuna ta teadis O. nime ja isikukoodi, ning ta vajas raha. Seetõttu käis ta O. nimele tellitud kaardiga kütust tankimas ja müüs kütuse maha. P. Liping võttis omaks, et dokumendid Neste kaardi taotlemise ja kätte saamise kohta koostas ja allkirjastas tema ise. Seega Priit Liping võltsis O. L. nimel XXX. a kuupäeva kandvat Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingut. Priit Liping kasutas ebaseaduslikult teise isiku ehk O. L. identiteeti ehk süüdistatav kasutas Neste Eesti AS-ile kliendikaardi tellimuse esitamisel ja eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu sõlmimisel O. L. isikuandmeid ilma kannatanu nõusolekuta. Kui süüdistatav oli eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu 300 euro suuruse krediidilimiidi saamiseks ära täitnud, saatis P. Liping kliendikaardi taotluse posti teel Neste Eesti AS-ile aadressil XXX. Seda kinnitavad Neste Eesti AS vastuskirjad ja tunnistaja A. O. ütlused. Nagu eelnevalt tuvastatud, siis Neste Eesti AS-i aadress nähtub eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingust (kd 3, lk 22-23) ja Äriregistri väljatrükist Neste Eesti AS kohta (kd 3, lk 25). Eelnevaga on tõendatud ka võltsitud dokumendi kasutamine ehk pärast dokumendi võltsimist esitas süüdistatav O. L. nimel täidetud ja allkirjastatud XXX. a kuupäeva kandva eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi saamiseks Neste Eesti AS-ile. Pärast kliendikaardi taotluse kättesaamist kinnitas Neste Eesti AS krediidikomisjon O. L. poolt taotletud limiidi summas 300 eurot ning sõlmis XXX. a eraisiku kliendikaardi lepingu nr XXX. Seega väljastas Neste Eesti AS süüdistatava poolt O. L. isikut tuvastavate isikuandmete kasutamise tulemusena vastavalt sõlmitud eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingule nr XXX kolmesaja eurose krediidilimiidiga kliendikaardi. AS Eesti Post vastuskiri ja saadetise kättesaamisel allkirjastatud dokument kinnitavad, et O. L. nimele saadetud tähitud maksikiri, mis sisaldas O. L. nimele väljastatud kliendikaarti, väljastati Priit Lipingule ning seda tehti volituse alusel, mille koostas P. Liping. Süüdistatav tunnistas, et dokumendi Neste kaardi kättesaamise kohta koostas ja allkirjastas tema ise. Kirjalikke ja isikulisi tõendeid analüüsides ei ole kahtlust selles, et just Priit Liping oli isik, kes võltsis O. L. nimel volikirja. Süüdistatav koostas ja allkirjastas O. L. nimel XXX. a kuupäeva kandva volituse, milles O. L. justkui palus talle saadetud Neste Eesti AS kirja väljastada Priit Lipingule. Süüdistatav kasutas võltsitud dokumenti ehk ta esitas XXX. a postkontori töötajale tema poolt eelnevalt võltsitud volikirja, et saada postkontorist kätte Neste Eesti AS-i poolt saadetud kiri koos kliendikaardiga. Teatis/arve XXX lisa (kd 3, lk 19) kinnitavad O. L. nimele väljastatud kliendikaardi kasutuse aegasid ja kohti. XXX. a ja XXX. a on tasutud XXX tanklas, XXX. a XXX tanklas, XXX. a kahel korral XXX tanklas ning XXX. a XXX tanklas. XXX. a teatis/arvest XXX (kd 3, lk 18) nähtub O. L. nimele väljastatud kliendikaardi kasutamise ulatus ehk kaarti kasutati maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS tanklates XXX kokku summas 299,54 eurot. Creditreform XXX. a korduv meeldetuletus ja tunnistaja A. O. ütlused tõendavad, et nõuded lepingust nr XXX on loovutatud sissenõudmiseks inkassofirmale ehk P. Liping jättis kasutatud krediidi Neste Eesti AS-ile tagasi maksmata, mille tagajärjel alustati O. L. suhtes inkassomenetlust.

11 (55)

Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on tuvastamist leidnud, et Priit Liping täitis täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX. a olles tuvastamata kohas O. L. teadmata ja nõusolekuta O. L. nimel XXX. a kuupäevaga Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingu. Kasutades O. L. isikuandmeid ja allkirjastades taotluse/lepingu O. L. nimel, taotles Priit Liping O. L. nimel krediidilimiiti 300 euro ulatuses. Priit Liping saatis täidetud taotlus/lepingu posti teel Neste Eesti AS-ile aadressil XXX. Neste Eesti AS krediidikomisjon kinnitas O. L. poolt taotletud limiidi summas 300 eurot ning Neste Eesti AS sõlmis XXX. a eraisiku kliendikaardi lepingu nr XXX. O. L. nimele väljastatud kliendikaardi kättesaamiseks esitas Priit Liping XXX. a XXX asuva AS Eesti Post XXX postkontori töötajale eelnevalt enda poolt O. L. nimel võltsitud volikirja, mille kohaselt justkui O. L. palus talle Neste Eesti AS poolt saadetud kirja väljastada Priit Lipingule. Esitatud volikirja tõttu andis postkontori töötaja Priit Lipingule üle Neste Eesti AS kirja, mis sisaldas kliendikaarti. P. Liping kasutas saadud kaarti ajavahemikus XXX. a - XXX. a maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS XXX tanklates kokku summas 299,54 eurot. Priit Liping jättis Neste Eesti AS-ile kasutatud krediidi tagasi maksmata. Priit Liping, olles tuvastama kohas, võltsis kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX. a, XXX. a kuupäeva kandvat Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingut, milles taotles O. L. nimel Neste Eesti AS-ilt 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaarti. Priit Liping täitis O. L. teadmata ja nõusolekuta taotlus/lepingu O. L. nimel, kasutades O. L. isikuandmeid ja allkirjastas taotlus/lepingu O. L. nimel. Priit Liping, olles kohtueelse menetluse käigus tuvastama kohas, võltsis lisaks volikirja, koostades ja allkirjastades kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX. a O. L. nimel XXX. a kuupäevaga volituse, mille kohaselt justkui O. L. palub talle saadetud Neste Eesti AS kirja väljastada Priit Lipingule. Kohus loeb tõendatuks ka selle, et Priit Liping, olles tuvastamata kohas, saatis Neste Eesti ASile posti teel aadressile XXX täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui XXX. a enda poolt eelnevalt võltsitud, so O. L. nimel täidetud ja allkirjastatud XXX. a kuupäeva kandva eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingu Neste Eesti AS-ilt 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi saamiseks. Priit Liping esitas XXX. a XXX asuva AS Eesti Post XXX postkontori töötajale enda poolt eelnevalt võltsitud XXX. a kuupäeva kandva volikirja, so O. L. nimel koostatud ja allkirjastatud volituse, mille kohaselt justkui O. L. palub talle saadetud Neste Eesti AS kirja väljastada Priit Lipingule. Tõendamist on leidnud, et Priit Liping, olles tuvastamata kohas, kasutas Neste Eesti AS-ile kliendikaardi tellimuse esitamisel ja eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingu sõlmimisel teist isikut, so O. L. tuvastavaid isikuandmeid ilma O. L. nõusolekuta. Priit Lipingu poolt O. L. isikut tuvastavate isikuandmete kasutamise tulemusena väljastas Neste Eesti AS vastavalt sõlmitud eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingule nr XXX 300-eurose krediidilimiidiga kliendikaardi, mida Priit Liping kasutas maksevahendina ajavahemikus XXX. a - XXX. a Neste Eesti AS-i tanklates kütuse eest tasumisel kokku summas 299,54 eurot. P.Liping jättis kasutatud krediidi Neste Eesti AS-ile tagasi maksmata, mille tagajärjel alustati O. L. suhtes inkassomenetlust. I.II Inbank AS-iga lepingu sõlmimine (arvutikelmus) ja teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine 12 (55)

Priit Lipingut süüdistatakse arvutikelmustes, mis seisnes selles, et ta sekkus andmete sisestamisega ning muul viisil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ja sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel järgmised lepingud. Priit Liping esitas XXX. a E. L. esinedes Hansapost OÜ veebilehe www.hansapost.ee kaudu E. L. isikuandmeid ja ID-kaardi andmeid kasutades E. L. nimel tellimuse teleri XXX, nutitelefoni XXX koos XXX prillidega ning akupanga XXX, so kauba kogumaksumusega 509,94 eurot (sh saatekulu) ostmiseks ning E. L. ID-kaardi andmeid kasutades Inbank AS-ile taotluse ostu eest Inbank AS poolse finantseeringuga tasumiseks (järelmaksutaotluse). Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Inbank AS sõlmis Hansapost OÜst kauba ostmiseks XXX. a osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX ja tasus kauba eest XXX. a Hansapost OÜ-le 509,94 eurot. Priit Lipingu poolt esitatud andmete tõttu sai osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX üheks osapooleks E. L.. Hansapost OÜ andis XXX. a Omniva kulleri vahendusel Priit Lipingu poolt tellitud kauba XXX juures üle E. L., kes kauba kättesaamise kohta allkirja andes allkirjastas ühtlasi osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX. Priit Liping omastas Hansapost OÜ-st saadud kauba ning jättis laenu ettekavatsetult Inbank AS-ile tagasi maksmata. Lisaks selle süüdistatakse Priit Lipingut teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas Priit Liping laenulepingute sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Lipingu eesmärgiks oli varjata laenude võtmisel enda tõelist identiteeti, mistõttu esines Priit Liping lepingu teisele poolele E. L. ning sõlmis laenulepinguid E. L. nimel. Seejuures puudus Priit Lipingul kavatsus laenusid tagasi maksta. Selliselt varjas Priit Liping enda poolt kuritegude toimepanemist ning jättes lepingulised kohustused ettekavatsetult täitmata, kahjustas Priit Liping E. L. mainet. Priit Liping sõlmis XXX. a E. L. isikut tuvastavaid isikuandmeid kasutades E. L. nimel Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügilepingu XXX, mille tulemusena väljastas Inbank AS laenu 509,94 eurot Hansapost OÜ-st kauba ostmiseks. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping ettekavatsetult täitmata ning mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust või kohtumenetlust. Priit Lipingu poolt kuritegude toimepanemise tulemusena tekkis lepingu teisel poolel väärettekujutus E. L. maksevõimelisuse ja maksekäitumise kohta. Sellise tegevusega tekitas Priit Liping moraalset kahju E. L. seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Nimelt ei tohi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 järgi kellegi au ega head nime teotada. XXX Vallavalitsuse avaldusest (koos lisadega) kuriteo toimepanemise kohta (kd 1, lk 2-22) nähtub, mis asjaoludel sai XXX Vallavalitsus teadlikuks E. L. nimel võetud laenudest ja milline seos on laenudel Priit Lipinguga ning avalduse lisadest nähtub E. L. tervislik seisund. Avalduse kohaselt (kd 1, lk 2-4) vabanes E. L. XXX Priit Liping XXX. a kinnipidamisasutusest ning asus XXX. E. L. ei ole oma tervisest tulenevalt võimeline kodust väljaspool iseseisvalt liikuma, puudub oskus iseseisvalt tulla toime rahaga ning esinevad XXX. Alates XXX. aasta märtsist hakkasid E. L. saabuma erinevatelt võlausaldajatelt võlateatised. Võimalik, et teatisi saabus ka varem. E. L. vesteldes selgus, et tema ei tea, et tema dokumente kasutades on võetud laenu. E. L. iseseisvalt ei ole võimeline laenu taotlema. E. L. Swedbanki konto väljavõttelt selgus, et tema kontole on laekunud perioodil XXX. a – XXX. a erinevatelt laenuandjatelt 13 (55)

kokku 9043,60 eurot. Vallavalitsusele teadaolevalt olid sel perioodil E. L. pangakaart ja IDkaart Priit Lipingu käes. Avaldusele lisatud Tartu Maakohtu XXX. a määrusega nr XXX (kd 1, lk 5-7) määrati E. L. ajutiseks eestkostjaks XXX Vallavalitsus. Määruse kohaselt on E. L. abiks olnud XXX Priit Liping, kellele XXX usaldas dokumendid ja pangakaardi. Viimasel ajal on Priit Liping jätnud hoolduse korraldamata ja ta ei ole tagastanud XXX dokumente. Telefonikõnedele Priit Liping ei vasta. E. L. on tekkinud erinevad võlad, talle saadetakse kirju kohtutäituritelt. E. L. ise ei ole kohustusi võtnud, arvab, et XXX võttis tema nimel laenu. Avaldusele on lisatud ka XXX Vallavalitsuse XXX. a korraldus (kd 1, lk 16), millega volitati XXX R. T. täitma XXX Vallavalitsuse nimel E. L. eestkostja ülesandeid. XXX Vallavalitsuse avaldusele lisati ka E. L. arvelduskonto väljavõte (kd 1, lk 17-22), millest nähtub ajavahemikus september - oktoober XXX. a laenuettevõtetelt raha laekumine E. L. arvelduskontole ning selle edasine kasutus. XXX. a laekus E. L. Swedbank AS arvelduskontole XXX AS-ilt LHV Finance selgitusega „XXX“ 1950,10 eurot. Samal päeval võeti sularahas välja 300 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 300 eurot, XXX. a ja XXX. a kummalgi päeval samuti 300 eurot. XXX. a laekus TF Bank AB-lt 4000 eurot ning Bigbank AS-ilt selgitusega „laenu väljamakse lepingule XXX“ summas 1707 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 300 eurot. XXX. a laekus Bondora AS-ilt selgitusega „E. L. Bondora AS XXX XXX“ summas 1200 eurot. XXX. a võeti sularahas välja kolmel korral 100 eurot ja ühel korral 300 eurot, kokku 600 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 300 eurot ja 200 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 400 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 500 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 200 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 300 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 200 eurot. XXX. a võeti sularahas välja kahel korral 160 eurot, kokku 320 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 160 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 40 eurot. XXX. a laekus Omaraha OÜ-lt selgitusega „XXX“ summas 185,50 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 100 eurot. XXX. a ja XXX. a võeti sularahas välja 20 eurot, kokku 40 eurot. Kaardiga tasuti erinevates kauplustes ja asutustes sh Euronicsis, Maanteeametis, Magaziinis, Alko1000 Marketis, lillesalongis, Virma Pubis, Sushi Tiger restoranis, Aleksandri Hotellis jne. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere palus Tartu Maakohtult luba (kd 1, lk 23-24) kasutada kriminaalasjas nr 18278000515 dokumente, mis on registreeritud kohtute infosüsteemis tsiviilasjas nr XXX. Tartu Maakohtu kohtunik Zakaria Nemsitsveridze andis uurimisorganitele ligipääsu õiguse (kd 1, lk 25) Tartu Maakohtu tsiviilasja nr XXX toimiku materjalidele.

14 (55)

Tartu Maakohtu XXX. a määrusega tsiviilasjas nr XXX määrati E. L. eestkostjaks XXX Vallavalitsus. Kohus lubas XXX Vallavalitsusel eestkostjana korraldada E. L. elu ning käsutada seaduses sätestatud korras tema vara, sh raha pangakontodel. E. L. keelati kõikide tehingute tegemine ning ta tunnistati teovõimetuks valimisõiguse tähenduses. Määrusest nähtub, et koduse hoolduse on seni korraldanud XXX Priit Liping, kes on jätnud tasumata eluruumiga seotud kulutused ning ilmselt on kuritarvitanud XXX ID-kaarti, võttes rahalisi kohustusi. Kohtupsühhiaatria XXX. a ekspertiisi aktist nr XXX tsiviilasjas nr XXX (kd 1, lk 30-36) selgub, et E. L. vajab järelevalvet, hooldust ja kõrvalabi. E. L. suhtes on võimalik kohaldada teisi hooldamis- ja elukorraldusmeetmeid kui kinnisesse asutusse paigutamine. E. L. ei ole võimeline iseseisvalt oma igapäevast elu korraldama. E. L. ei saa aru oma tegude tähendusest ega ole võimeline neid juhtima. E. L. vajab eestkostet. Vajadus eestkoste määramiseks tekkis oktoobris XXX. a, mil diagnoositi XXX. E. L. ei ole võimeline tegema ühtegi tehingut ega ole võimeline iseseisvalt oma tahet teostama mingisuguse rahasumma ulatuses. E. L. ei ole võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. XXX Vallavalitsuse XXX. a korraldusega volitati XXX R. T. täitma XXX Vallavalitsuse nimel E. L. eestkostja ülesandeid. Tunnistaja R. T. ütlustest (kd 1, lk 37-41) nähtub, kuidas ta sai teadlikuks E. L. nimel võetud laenudest ning milline seos on laenudel Priit Lipinguga. Nimelt kirjeldas tunnistaja R. T. kohtueelses menetluses, kuidas pärast esialgse õiguskaitse määruse kättesaamist sulges ta E. L. pangakaardi Swedbankis ning avas internetipanga. E. L. Swedbanki konto nr XXX väljavõttelt selgus, et E. kontole on ajavahemikul XXX. a – XXX. a laekunud erinevatelt laenuandjatelt laenusummad. XXX Vallavalitsuse hinnangul ei olnud E. L. võimeline ise laenu võtma ning rahalisi kohustusi E. L. nimel võis võtta hoopis XXX Priit Liping, kuritarvitades oma valduses olevaid XXX ID-kaarti ja pangakaarti. Priit Lipingu XXX M. T. käis Priidu vanglas viibimise ajal E. eest poes ja aitas E.. Kui Priit Liping vabanes vanglast XXX. a, siis Priit XXX juurde elama ei läinud. Priidu XXX M. T. käis esialgu E. juures edasi, ka koos Priiduga, kuid aegapidi jäi käimist vähemaks. Enne XXX. a oli E. pangakaart Priit Lipingu käes. Enne Priidu vanglast vabanemist oli E. pangakaart E. ja M. T. käes. E. elas munitsipaalelamispinnal ajavahemikul XXX. a – XXX. a. E. toas oli olemas televiisor, vana ja suure tagumise osaga. Vahepeal Priit tõi E. uue televiisori, aga kuna E. ei osanud seda käima panna, tõi Priit vana televiisori tagasi ja viis uue ära. Elektripliiti ei tellitud kindlasti E. jaoks, sest eakate kodus ei tohi pliite olla. Samuti ei ole ta märganud E. juures suurte rahasummade tekkimist. E. ei ole võimeline aru saama laenudest. E. mõistis, et midagi on valesti, kui hakkasid laenuteatised tulema ja ta E. nendest rääkis. E. arvas, et Priit on pahandust teinud. E. kartis Priitu ega julgenud Priiduga laenude teemal rääkida. R. T. kirjutas e-kirjas (kd 1, lk 43), et kuni XXX. a oli E. L. Swedbanki pangakaart M. T. käes. XXX. a andis M. T. E. pangakaardi valavalitsusse hoiule, kuna E. ise ei tohtinud kaarti enda käes hoida. E-kirjast nähtub, et XXX. a palus E. L., et R. T. annaks pangakaardi uuesti M. T. kätte, mida ta tegi. Priit Lipingu vabanedes andis M. pangakaardi Priidu kätte. XXX. a sügisel märkas koduhooldustöötaja, et E. oli tihti toit otsakorral, Priit käis XXX juures harva. E. kurtis, et Priit ei jäta talle raha ega too tagasi pangakaarti ja ID-kaarti.

15 (55)

M. T. poolt tunnistajana antud ütlused (kd 2, lk 155-159) tõendavad seda, kelle valduses oli E. L. ID-kaart koos koodidega ja pangakaart ning kuidas ta sai teada E. L. nimel võetud laenudest. M. T. ütluste kohaselt on Priit Liping tema XXX ja XXX. Priit peab ebaseaduslikku eluviisi, st raha igapäevaseks eluks saab Priit läbi kuritegude toimepanemise. Ta oli Priidu kõrval ja nägi Priidu käitumist. Priidu elustiil on kelmuste toimepanemine. Priit vormistab teiste inimeste nimele ilma nende teadmata laene ja võtab ka järelmaksuga esemeid, mida müüb maha, raha võtab endale ja jätab järelmaksu maksmata. M. T. kirjeldas ütlustes, kuidas ta otsustas Priidu XXX E. L. külastada, kui Priit XXX. a vanglasse kukkus. E. oli väga näljane, küllaltki kehvake ja väljas ei käinud. Tollest päevast saadik võttiski ta enda peale E. eest hoole kandmise. Kord nädala-kahe jooksul helistas ta E. ja käis poes sööki-jooki ostmas. E. vajas arvete tasumises kõrvaliste isikute abi. E. L. ei ole kunagi elanud tema korteris XXX majas. Kui ta poes või apteegis käis, ostis ta asju enda raha eest ja hoidis tšekke alles. E. on Swedbank konto. Algul hoidis E. pangakaarti enda käes ja palus pensionipäeval sularahaautomaadist raha välja võtta ja E. viia. E. toodud sularahast toimuski neil tšekkide tasaarveldamine. Pärast oli E. rahakott ja pangakaart kogu aeg tema käes. E. usaldas teda. Ta maksis ka E. sotsiaalkorteri kommunaalarveid E. rahadest. Kunagi käis ta E. XXX Swedbanki kontoris ja vormistasid temale volituse-juurdepääsu E. kontole, et ta saaks midagi teha. E. XXX R. oli kaasas. Siis vabanes Priit vanglast. Vahepeal elas Priit ka XXX juures sotsiaalkorteris. Ta nägi seal üks kord purjus Priitu. E. kardab XXX. Mingil hetkel nõudis Priit tema käest E. pangakaarti ja Priit ütles, et hakkab ise XXX eest hoolt kandma. Ta helistas R. ja rääkis olukorrast. R. seletas, et tal ei ole seaduslikku alust E. pangakaarti kinni hoida ja ta peabki selle Priidule tagastama. Ta andis Priidule E. pangakaardi ja selle PIN-koodi. Priit nõudis ka XXX internetipanga paroole, mille ta Priidu kätte andis. Ta hakkas E. juures harva käima. M. T. nägi E. sotsiaalkorteris uut telekat, tema sõnul oli see väga suur, äkki 32 tolli. Televiisori karp oli kapi otsas. Priit ütles, et ostis XXX televiisori. Enne oli E. korteris väike ja vanaaegne televiisor. Kunagi hiljem kadus see uus televiisor koos karbiga E. juurest ära. Priit ütles, et muretseb televiisori tagasi. Hiljem ta E. juures televiisorit ei näinud. M. T. ei välista, et Priit oli võimeline ka XXX nimel järelmakse või laene vormistama. Ta on kindel, et kui E. nimel ongi midagi vormistatud, siis selle taga on Priit. E. ise ei olnud võimeline kuskil käima. E. pangakaart oli Priidu käes. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist, tunnistaja R. T. ja M. T. ütlustest, samuti E. L. tervislikku seisundit iseloomustavast materjalist selgub üheselt, et E. L. vajab eestkostet, kuivõrd ta ei ole võimeline iseseisvalt oma igapäevast elu korraldama. E. L. ei ole võimeline tegema ühtegi tehingut ega ole võimeline iseseisvalt oma tahet teostama mingisuguse rahasumma ulatuses. Seetõttu ongi talle määratud eestkostja, kellele on antud luba korraldada E. L. elu ning käsutada seaduses sätestatud korras tema vara, sh raha pangakontodel. E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, sh võimetu tehinguid tegema. On ilmne, et kõik süüdistuses kirjeldatud tehingud, milles on kasutatud E. L. isikuandmeid, ei ole tehtud kannatanu poolt, vaid E. L. isikuandmeid ja dokumente on kasutatud kannatanu teadmata. E. L. nimel lepingu sõlmimist tõendab AS Inbank teenindusjuhi XXX. a e-kirjaga (kd 1, lk 56) edastatud leping ja selle juurde kuuluvad dokumendid vastusena Lõuna prefektuuri XXX XXX. a nõudekirjale (kd 1, lk 55).

16 (55)

XXX. a osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX (kd 1, lk 57-61) poolteks on faktoor Inbank AS, müüja Hansapost OÜ ja ostja E. L.. Kauba maksumus on 509,94 eurot, osamaksete arv 24 kuud, krediidi kogukulu 784,91 eurot. Lepingu lisa 1 on maksegraafik alates XXX. a kuni XXX. a. Hansapost OÜ arve nr XXX (kd 1, lk 62) on väljastatud E. L., tellimuse nr on XXX, saajana on märgitud E. L., kauba nimetusena teler XXX, nutitelefoni XXX, XXX prillid ning akupank XXX, kauba kogumaksumus 509,94 eurot koos saatekuluga. Teatest (kd 1, lk 63) nähtub, et saadetis on kätte toimetatud XXX. a, dokument on ID-kaart numbriga XXX, allkirjastaja E. L. ID-kaardi numbriga XXX väljastamist E. L. nimele kinnitavad nõudekiri, PPA vastuskiri ja väljatrükk eesti.ee keskkonnast. PPA vastuskirja (kd 1, lk 92-93) kohaselt XXX. a nõudekirjale (kd 1, lk 91) kuulus dokument nr XXX E. L.. Dokumendi kehtivusaeg oli XXX. a – XXX. a. ID-kaart muutus kehtetuks selle kehtivusaja lõpuga. Väljatrükist eesti.ee keskkonnast (kd 3, lk 212) nähtuvad andmed E. L. isikutunnistuste kohta, selles on märgitud, et E. L. isikutunnistus numbriga XXX on kehtetu. Inbank AS XXX. a vastuskirjas (kd 1, lk 81-82) on selgitatud, et E. L. nimel sõlmitud järelmaksuleping nr XXX summas 509,94 eurot on vormistatud Hansaposti veebipoes XXX. a. Tellitud kauba ja lepingu saadab Hansapost kliendile Omniva vahendusel ning klient allkirjastab järelmaksulepingu sisuliselt kauba kättesaamise kinnituse allkirjastamisega. Enne kauba ja lepingu kätte andmist peab Omniva töötaja kliendi isikusamasuse tuvastama, tuvastamise aluseks olnud dokumendi number märgitakse kauba kättesaamise kinnitusele. Järelmaksu korral maksab Inbank lepingusumma kaupmehele. Lepingu eest osamakseid ei laekunud ning XXX. a müüs Inbank lepingust tulenevad nõuded edasi Aktiva Finants OÜ-le. E. K. XXX. a e-kirjast (kd 3, lk 209-211) nähtub, kuidas on toimunud lepinguga nr XXX seonduva laenu andmise otsuse tegemine. Nimelt oli tegemist automaatse otsusega, enne taotluse esitamist kontrollikse kliendi poolt taotlusele märgitud dokumendi kehtivust ning vastavust Veriffis. Pärast seda tehakse otsus ning kui see osutub positiivseks, sõlmitakse leping. Tellitud kauba annab kliendile koos lepinguga üle Omniva postkontori töötaja või kuller, kusjuures enne üleandmist peab kauba üleandja tuvastama kliendi isikusamasuse kliendi poolt esitatud isikut tõendava dokumendi alusel ning tegema vastava dokumendi kohta ka märke kauba kättesaamise kinnitusele. Nagu saab järeldada Inbank AS vastuskirjast ja E. K. e-kirjast, siis pärast veebipoes vormistatud kauba tellimist ning järelmaksutaotluse esitamist saadetakse kliendile Omniva vahendusel kaup koos järelmaksulepinguga. Enne kauba ja lepingu kätte andmist tuvastab Omniva töötaja kliendi isikusamasuse ning märgib dokumendi numbri kauba kättesaamise kinnitusele. Klient allkirjastab järelmaksulepingu kauba kättesaamise kinnituse allkirjastamisega. AS Inbank teenindusjuhi edastatud teatest nähtub, et kaup koos lepinguga toimetati kätte XXX. a ID-kaardi nr XXX alusel ning allkirjastaja oli E. L. Nõudekiri ning XXX AS vastuskiri (kd 1, lk 94, 95) tõendab Hansapost OÜ-st soetatud kauba kättetoimetamise asjaolusid. XXX. a nõudekirjas (kd 1, lk 94) palus Lõuna prefektuuri XXX 17 (55)

XXX AS-il teatada, mis aadressil on XXX. a kella 11.03 paiku PDA-seadmega allkirjastatud E. L. nimel kinnitus saadetise kättesaamise kohta. XXX AS tehnikajuhi XXX. a vastuse (kd 1, lk 95) kohaselt oli saadetis tellitud XXX. Tänu GPS seadmele selgus, et kuller viibis sellel aadressil kaubikuga XXX. a ajavahemikul 11.0011.04. Tunnistaja J. R., kes töötas XXX. aastal XXX AS-is autojuht-kullerina, andis kohtueelses menetluses ütlusi (kd 1, lk 96-97) selle kohta, et XXX AS osutab Omnivale transport/kullerteenust. Kui GPS seadme järgi asus ta oma töökaubikuga XXX. a ajavahemikul 11.00-11.04 aadressil XXX, siis nii see ka oli, et ta sinna kliendile saadetise kätte viis. Ta ei mäleta, kes võttis saadetise vastu ja andis PDA seadme abil allkirja. Saadetise kättesaaja ja allkirjastaja esitas ID-kaardi numbriga XXX, need andmed pidi ta kohapeal PDA seadmes vastavas programmis ise sisestama. XXX. a nõudekirjas (kd 1, lk 98) palus Lõuna prefektuuri XXX Hansapost OÜ-l teatada, mil viisil tehti tellimus nr XXX E. L. nimel XXX. a, osamaksetega tasumise müügileping XXX, kui tellimus vormistati internetis, siis mis IP-aadressilt, kas järelmaks on tagasi makstud või on tekkinud võlgnevus, kas E. L. suhtes on alustatud inkassomenetlust. Hobby Hall OY Eesti filiaali XXX. a vastuse kohaselt (kd 1, lk 99-103) on Hansapost OÜ-le vormistatud XXX. a 21:05:33 tellimus XXX E. L. isikukoodiga IP aadressilt XXX. Kliendikaardile on esitatud andmed: nimi E. L., aadress XXX, telefon XXX, e-mail XXX. Tellimus vormistati tasumisviisiga järelmaks. Järelmaksu taotluse aktsepteeris Inbank AS ja Hansapostil puudub informatsioon järelmaksu tagasimaksete kohta. Kauba toimetas kliendile Omniva kuller XXX. a kell 11.03. Tunnistaja A. J. kirjeldas ütlustes (kd 1, lk 104-108), kuidas on esitatud Hansapost OÜ-le tellimus nr XXX ning kuidas toimus selle edasine menetlemine ja täitmine. Tunnistaja A. J. ütluste kohaselt vormistati E. L. nimel järelmaksu tingimustel tellimus XXX XXX. a 21:05:33 IP aadressilt XXX interneti teel veebilehelt www.hansapost.ee. Sooviti osta telerit XXX hind 199 eurot, nutitelefoni XXX, XXX prillid hind 259 eurot ning akupank XXX hind 39,95 eurot. Tellimusele lisandus saatekulu 11,99 eurot. Isikutuvastus on automatiseeritud. Veriffi süsteem võrdleb kliendi sisestatud dokumendi andmeid rahvastikuregistri andmetega ning selle alusel kas kinnitab või lükkab dokumendi tagasi. Tellimus on vormistatud tasumistingimustega järelmaks. Järelmaksutaotlus saadetakse automaatselt liisingfirmale ülevaatamiseks. Järelmaksutaotluse aktsepteeris Inbank AS, vormistades lepingu XXX. Tellimus XXX vormistati arveks XXX XXX. a. Kaup anti üle Omniva kullerile. Kauba toimetas kliendile Omniva kuller XXX. a kell 11.03. Kauba üleandmisel oli kulleril kohustus teha isikusamasuse kontroll ja võtta kliendilt allkiri kauba kättesaamise kinnitusele, selle allkirjaga loetakse allkirjastatuks ka järelmaksuleping, mis saadetakse ühes eksemplaris ja see jääb kliendile. Tellimuse XXX eest tasus Hansapost OÜ-le Inbank AS. Raha on laekunud XXX. a. XXX. a päringus (kd 2, lk 15) palus Lõuna prefektuuri XXX teatada internetiühenduse asukoht ja kliendi/kasutaja(te) andmed Elisa Eesti AS IP-aadressi kohta: XXX. a kell 21:05:33 XXX www.hansapost.ee Elisa Eesti AS. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist koos lisadega, milleks on CD-plaat ja väärteoprotokoll (kd 2, lk 16-20), nähtub asjaolu, kellega on seotud Hansapost OÜ-st tellimuse tegemisel kasutatud IP-aadress. Menetlejale edastatud teabe kohaselt oli IP-aadressiga XXX 18 (55)

ajavahemikul XXX. a kell 17.58 - XXX. a kell 00.00 seotud abonentnumber XXX. Abonentnumber XXX on märgitud väärteoasjas nr XXX väärteoprotokolli koostamisel Priit Lipingu kontakt-sidevahendiks. Eelnevast nähtuvalt oli Hansapost OÜ veebilehe www.hansapost.ee kaudu esitatud tellimus, milles kasutati E. L. andmeid ja ID-kaardi andmeid, tehtud IP-aadressiga XXX soetud abonentnumbrilt, mille kasutajaks oli Priit Liping. Priit Liping tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes (kd 3, lk 40-54), et ta ostis XXX nimele vormistatud järelmaksuga televiisori ja mobiiltelefoni. Talle ei meenu, kuhu ta need asjad viis. Kuna talle olid teada XXX ID-kaardi paroolid, siis kasutas ta lepingute allkirjastamisel XXX paroole. Kohus on veendunud, et Priit Liping oli isik, kes esitas oma XXX nimel Hansapost OÜ veebilehe kaudu tellimuse teleri, nutitelefoni koos XXX prillide ja akupanga ostmiseks, mille tulemusel sõlmiti positiivse laenuotsuse alusel E. L. nimel ja Inbank AS vahel XXX. a osamaksetega tasumise müügileping nr XXX. IP-aadressiga, millelt tellimus www.hansapost.ee veebilehelt tehti, on seostatav süüdistatava abonentnumbriga XXX. Kaup väljastati E. L. allkirja vastu kannatanu ID-kaardi alusel, kuid tellitud tooted võttis endale süüdistatav. Nagu kinnitas ka M. T., kes küll nägi E. L. korteris uut televiisorit, kuid hiljem oli uus televiisor E. L. munitsipaalelamispinnalt kadunud. Süüdistatav P. Liping olevat lubanud televiisori tagasi tuua, kuid M. T. seda E. juures hiljem ei näinud. Priit Liping tunnistas oma XXX nimel vormistatud järelmaksuga televiisori ja mobiiltelefoni ostmist. Vallavalitsuselt saadud informatsiooni kohaselt, tunnistaja R. T. ja M. T. ütlustest tulenevalt olid E. L. pangakaart ja ID-kaart Priit Lipingu käes. Ka süüdistatav ise tunnistas, et kuivõrd talle olid teada XXX ID-kaardi paroolid, siis kasutas ta lepingute allkirjastamisel XXX paroole. Seetõttu osutus süüdistataval võimalikuks kasutada laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid tal tuvastada ennast E. L. Kuivõrd Priit Liping jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, alustati E. L. suhtes inkassomenetlus, mida tõendab XXX Vallavalitsuse edastatud Julianus Inkasso OÜ võlateatis, millest nähtuvad E. L. esitatud nõuded. Võlateatise (kd 1, lk 8) kohaselt volitas vastavalt Julianus Inkasso OÜ ja AS Inbank (Kreeditor) vahel sõlmitud lepingule Kreeditor Julianus Inkasso OÜ-d sisse nõudma E. L. ja Kreeditori vahelistest lepingutest tulenevat varalist nõuet koos kõrvalnõuetega. Nõude aluseks on XXX. a osamaksetega tasumise müügileping XXX. Inbank AS kinnitas XXX. a vastuskirjas (kd 1, lk 80) ja XXX. a vastuskirjas (kd 1, lk 81-82), et lepingu eest osamakseid ei laekunud ning Inbank müüs päringus nimetatud lepingu võlgnevuse tõttu XXX. a Aktiva Finants AS-ile (OÜ Julianus Inkasso emafirmale). Kõike eelnevat arvesse võttes loeb kohus tõendatuks, et Priit Liping, olles kohtueelse menetluse käigus tuvastama kohas, esitas XXX. a E. L. esinedes Hansapost OÜ veebilehe www.hansapost.ee kaudu E. L. isikuandmeid ja ID-kaardi andmeid kasutades E. L. nimel tellimuse kauba ostmiseks kogumaksumusega 509,94 eurot, mille hulgas oli ka saatekulu. Kaubaks oli teler XXX, nutitelefon XXX koos XXX prillidega ning akupank XXX. Priit Liping esitas E. L. ID-kaardi andmeid kasutades Inbank AS-ile taotluse ostu eest tasumiseks Inbank AS poolse finantseeringuga (järelmaksutaotluse).

19 (55)

Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Inbank AS sõlmis Hansapost OÜ-st kauba ostmiseks XXX. a osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX ja tasus kauba eest XXX. a Hansapost OÜ-le 509,94 eurot. Priit Lipingu poolt esitatud andmete tõttu sai osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX üheks osapooleks E. L.. Hansapost OÜ andis XXX. a Omniva kulleri vahendusel Priit Lipingu poolt tellitud kauba XXX juures üle E. L., kes kauba kättesaamise kohta allkirja andes allkirjastas ühtlasi osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX. Priit Liping omastas Hansapost OÜ-st saadud kauba ning jättis laenu Inbank AS-ile tagasi maksmata. Olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a E. L. isikut tuvastavaid isikuandmeid kasutades E. L. nimel Inbank AS-iga osamaksetega tasumise müügilepingu XXX, mille tulemusena väljastas Inbank AS laenu 509,94 eurot Hansapost OÜ-st kauba ostmiseks. Priit Liping jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlus. I.III Bigbank AS-iga järelmaksulepingu sõlmimine (arvutikelmus), dokumendi võltsimine, võltsitud dokumendi kasutamine ja teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Priit Lipingut süüdistatakse selles, et ta esitas kohtueelse menetlus käigus tuvastama kohas viibides XXX. a E. L. esinedes ONOFF Jaekaubanduse OÜ veebilehe www.onoff.ee kaudu E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel tellimuse keraamilise elektripliidi XXX maksumusega 399 eurot ostmiseks ning E. L. ID-kaardi andmeid kasutades Bigbank AS-ile taotluse ostu eest Bigbank AS poolse finantseeringuga tasumiseks (järelmaksutaotluse). Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Bigbank AS saatis XXX. a e-posti teel aadressile XXX järelmaksulepingu nr XXX, mille Priit Liping, olles tuvastamata kohas, XXX. a kella 14.11 ajal E. L. nimel digitaalselt allkirjastas, kasutades selleks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi. Allkirjastatud lepingu saatis Priit Liping XXX. a enda e-posti aadressilt XXX Bigbank AS-i e-posti aadressile [email protected], misjärel tasus Bigbank AS XXX. a ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le kauba eest 399 eurot. ONOFF Jaekaubanduse OÜ toimetas Priit Lipingu poolt tellitud kauba DPD kulleri vahendusel tuvastamata kuupäeval aadressile XXX. Priit Liping omastas ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st saadud kauba ning jättis laenu ettekavatsetult Bigbank AS-ile tagasi maksmata. Samuti süüdistatakse Priit Lipingut dokumendi võltsimises, mis seisnes selles, et ta sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel Bigbank AS-iga järelmaksulepingu nr XXX, mille allkirjastas XXX. a kella 14.11 ajal digitaalselt E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi, millega Priit Liping võltsis dokumenti. Priit Liping võltsis dokumenti eesmärgiga saada ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st kaupa Bigbank AS poolse finantseeringuga ning jätta laen Bigbank AS-ile tagasi maksmata. Priit Lipingut süüdistatakse võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et ta saatis XXX. a enda e-posti aadressilt XXX Bigbank AS-i e-posti aadressile [email protected] teadvalt võltsitud dokumendi, so Bigbank AS järelmaksulepingu nr XXX, mis oli eelnevalt Bigbank AS-i poolt e-posti teel E. L. allkirjastamiseks saadetud. Tegelikkuses oli 20 (55)

järelmaksuleping nr XXX Priit Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud. Priit Liping esitas Bigbank AS-ile võltsitud lepingu eesmärgiga saada ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st kaupa Bigbank AS poolse finantseeringuga ning jätta laen Bigbank AS-ile tagasi maksmata. Lisaks süüdistatakse Priit Lipingut teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et Priit Liping, olukorras, tema XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a E. L. isikut tuvastavaid isikuandmeid kasutades E. L. nimel Bigbank AS-iga järelmaksulepingu nr XXX, mille tulemusena väljastas Bigbank AS laenu 399 eurot ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st kauba ostmiseks. Priit Liping jättis lepingust tulenevad kohustused ettekavatsetult täitmata ning mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. XXX. a nõudekirjas (kd 1, lk 110) palus Lõuna prefektuuri XXX Bigbank AS-il teatada, millega on seotud E. L. nimel sõlmitud leping XXX, samuti paluti edastada leping koos seotud dokumentidega. Bigbank AS XXX. a vastuse kohaselt (kd 1, lk 111-112) on E. L. sõlmitud XXX. a järelmaksuleping XXX, mille alusel on krediidisaajale väljastatud krediidisumma 399 eurot perioodiga kuni XXX. a. Raha on väljastatud ONOFF Jaekaubandus OÜ-le. Krediidisaaja isik on tuvastatud dokumendi andmete alusel PPA andmebaasist. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Samasisuline vastus on edastatud ka XXX. a (kd 1, lk 131-132). Vastusele on lisatud Bigbank AS ja E. L. vahel XXX. a sõlmitud järelmaksuleping nr XXX (kd 1, lk 113-120), millega soetati ese XXX, järelmaksu summaga 399 eurot perioodiga kuni XXX. a. E. L. telefoni numbrina on märgitud XXX ning e-posti aadressina XXX. Leping on E. L. IDkaardiga allkirjastatud digitaalselt XXX. a kell 14.11. T. L. XXX. a e-kirjast (kd 3, lk 203-208) nähtub see, kuidas on toimunud lepinguga nr XXX seonduva krediidi andmise otsuste tegemine, lepingu allkirjastamise viis ning lepingu liikumine kliendi ja panga vahel. E-kirja kohaselt on järelmaksulepingu nr XXX laenuotsus tehtud süsteemi poolt automaatselt, lähtuvalt kliendi näitajatest ja süsteemi poolt välja arvutatud skoorist. Järelmaksuleping nr XXX oli saadetud kliendi e-mailile XXX digiallkirjastamiseks süsteemi poolt automaatselt, emaililt [email protected]. Klient allkirjastas lepingu digitaalselt ja saatis need oma e-maililt XXX tagasi mailile [email protected]. XXX. a nõudekirjas (kd 1, lk 157) palus Lõuna prefektuuri XXX ONOFF Jaekaubanduse OÜl esitada andmed E. L. ja Bigbank AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingu XXX kohta. ONOFF Jaekaubanduse OÜ XXX. a vastuskirja (kd 1, lk 158) kohaselt on kaubaks must keraamiline elektripliit XXX, kaup on kohale toimetatud DPD kulleriga aadressile XXX, eposti aadress on XXX. XXX. a arve-saateleht nr XXX (kd 1, lk 159) on väljastatud E. L. tellimuse nr XXX eest. Kaubana on märgitud XXX must hinnaga 399 eurot. E. L. aadressina on märgitud XXX esimene korrus, XXX ning telefoninumber XXX. 21 (55)

Nagu nähtub M. T. ütlustest (kd 2, lk 155-159), siis on tema elukohaks XXX ning E. L. ei ole kunagi elanud tema korteris XXX majas. Priiduga XXX vahelduva eduga alates 2010. aastast. Kui ta Priiduga koos oli, siis elasid nad tema juures XXX. M. T. avaldas ka seda, et tihti kasutas Priit kuritegude toimepanemisel tema aadressi, st Priit pani kontaktaadressiks XXX ja tema telefoninumbri. Kui kuskile lepingutesse on pandud tema aadress, siis selle tellimuse taga on Priit Liping. M. T. ütlusi selle kohta, et süüdistatav elas XXX, kinnitavad P. Lipingu suhtes tehtud kohtulahendid. Tartu Maakohtu 17.02.2017. a määruses nr 1-15-7631 (kd 3, lk 144), Tartu Maakohtu 12.07.2018. a määruses nr 1-15-7631 (kd 3, lk 149) ning Tartu Maakohtu 24.07.2018. a määruses nr 1-15-7631 (kd 3, lk 153) on Priit Lipingu elukohana märgitud XXX. ONOFF Jaekaubanduse OÜ XXX. a e-kirja (kd 1, lk 160) kohaselt on kaup ostetud e-poest ja kohale toimetatud DPD kulleriga, täpne kohale toimetamise päev tuleb uurida DPD-st. Tunnistaja A. A. ütlustest (kd 1, lk 161-165) nähtuvad ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le tellimuse nr XXX esitamise, selle edasise menetlemise ja täitmisega seotud asjaolud. Tellimus nr XXX on tehtud XXX. a veebilehe aadressilt www.onoff.ee ning kliendiks oli E. L., aadressiks XXX, telefon XXX, e-mail XXX. Osteti elektripliit XXX must. Tellimuse tegemiseks pole vaja isik tuvastada, kuid valides makseviisiks järelmaks, peab seda tegema ID-kaardiga. Ostja valis maksmiseks järelmaksu 12 kuuks. Järelmaksu taotlusel valiti samad andmed ning taotluse aktsepteeris Bigbank Uno järelmaks. Kauba eest tasus ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le Bigbank XXX. a peale kliendi poolt lepingu allkirjastamist ning arve väljastati XXX. a. ONOFF Jaekaubanduse OÜ-l varalist kahju ei tekkinud. Kaup toimetati käte DPD kulleriga ukse ette. Tavaliselt lähevad e-poe kaubad nende juurest ära samal või järgmisel päeval ning aadressiks on märgitud XXX. XXX. a väärteoprotokollist nr AB1444169 (kd 2, lk 19-20) nähtub Priit Lipingu sidevahendi number XXX ning elukoht XXX. Seega saab M. T. ütlustest, kohtulahenditest ja väärteoprotokollist järeldada, et Priit Liping elas süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisele lähedasel ajal XXX, kuhu telliti E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimele ONOFF Jaekaubanduse OÜ veebilehe www.onoff.ee kaudu keraamiline elektripliit XXX. Samale aadressile sai ka tellitud kaup DPD kulleri vahendusel kätte toimetatud, mida kinnitab ONOFF Jaekaubanduse OÜ XXX. a vastuskiri (kd 1, lk 158), milles on märgitud, et kaup on kohale toimetatud DPD kulleriga aadressile XXX ning e-posti aadressina on märgitud XXX. M. T. poolt tunnistajana antud ütlustest (kd 2, lk 155-159) nähtub, et tema ei tea midagi XXX tänava aadressile tellitud musta värvi keraamilisest pliidist. Tal on pliit olemas. E-posti aadress XXX, mis on märgitud kontaktandmetena ka Bigbank AS ja E. L. nimel XXX. a sõlmitud järelmaksulepingus nr XXX ning millelt on E. L. nimel digitaalselt allkirjastatud leping tagasi krediidiandjani saadetud, kuulub Priit Lipingule. Seda kinnitab mh kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (kd 3, lk 40), milles on Priit Lipingu kontaktandmetena märgitud sama e-posti aadress. XXX. a arve-saatelehelt nr XXX (kd 1, lk 159), mis on väljastatud E. L. tellimuse nr XXX eest, mille kaubaks oli XXX must hinnaga 399 eurot, nähtub, et E. L. telefoninumbrina on märgitud XXX, mida tegelikkuses kasutas süüdistatav P. Liping. Seda asjaolu kinnitab mh juba varem 22 (55)

analüüsitud XXX. a väärteoprotokoll nr AB1444169, millest nähtub Priit Lipingu sidevahendi number XXX. Süüdistatava Priit Lipingu kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (kd 3, lk 40-54) kohaselt ostis ta XXX nimele vormistatud järelmaksuga lisaks televiisorile ja mobiiltelefonile ka elektripliidi. Talle ei meenu, kuhu ta need asjad viis. Kuna talle olid teada XXX ID-kaardi paroolid, siis kasutas ta lepingute allkirjastamisel XXX paroole. Kohtul ei ole kahtlust selles, et just süüdistatav oli isik, kes kasutas enda XXX E.L, isikuandmeid ja ID-kaarti selleks, et tellida ONOFF Jaekaubanduse OÜ veebilehelt oma XXX nimele elektripliidi, tehes samas ka taotluse ostu eest tasumiseks Bigbank AS poolse järelmaksuga. Käesolevas kriminaalasjas on selgunud, et E. L. pangakaart ja ID-kaart olid Priit Lipingu käes, mistõttu osutus süüdistataval võimalikuks taaskord enda XXX andmeid kuritarvitada. Süüdistataval oli võimalik ka Bigbank AS-iga järelmaksulepingu sõlmimisel kasutada E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid tal tuvastada ennast E. L.. Pärast positiivse laenuotsuse tegemist allkirjastas P. Liping enda XXX ID-kaardiga järelmaksulepingu ning saatis selle tagasi enda e-posti aadressilt Bigbank AS e-posti aadressile. Seega Priit Liping võltsis dokumenti, kui ta allkirjastas digitaalselt järelmaksulepingu nr XXX E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi. P. Liping kasutas võltsitud dokumenti, kui ta pärast võltsitud dokumendi ehk E. L. nimel digitaalselt allkirjastatud Bigbank AS järelmaksulepingu nr XXX panga e-posti aadressile saatis. Seejärel võttis süüdistatav tellitud kauba DPD kullerilt vastu enda XXX M. T. aadressilt. R. T. sõnul elektripliiti kindlasti E. jaoks ei tellitud, sest eakate kodus ei tohi pliite olla. M. T. kinnitas, et tema ei tea midagi tema XXX tänava aadressile tellitud musta värvi keraamilisest pliidist. Tal on pliit olemas. Seega on ilmne, et ONOFF Jaekaubanduse OÜ veebilehelt tellitud elektripliidi jättis süüdistatav endale. Bigbank AS-ile Priit Liping ühtegi graafikujärgset makset tagasi ei maksnud. E. L. suhtes alustati inkassomenetlus, kuna Priit Liping jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Seda tõendab XXX Vallavalitsuse edastatud võlateatis (kd 1, lk 11), millest nähtub, et Lindorff Eesti AS omandas Bigbank AS-i lepingu XXX nõude ning on nüüd võlausaldaja võlgnevuse sissenõudmisel. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et olles kohtueelse menetlus käigus tuvastama kohas, esitas Priit Liping XXX. a E. L. esinedes ONOFF Jaekaubanduse OÜ veebilehe www.onoff.ee kaudu E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel tellimuse 399 eurot maksnud keraamilise elektripliidi XXX ostmiseks. Samuti kasutades E. L. ID-kaardi andmeid, esitas Priit Liping Bigbank AS-ile taotluse ostu eest Bigbank AS poolse finantseeringuga tasumiseks (järelmaksutaotluse). Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Bigbank AS saatis XXX. a e-posti teel aadressile XXX järelmaksulepingu nr XXX, mille Priit Liping, olles tuvastamata kohas, XXX. a kella 14.11 ajal E. L. nimel digitaalselt allkirjastas, kasutades selleks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi. Allkirjastatud lepingu saatis Priit Liping XXX. a enda e-posti aadressilt XXX Bigbank AS-i e-posti aadressile [email protected], misjärel tasus Bigbank AS XXX. a ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le kauba eest 399 eurot.

23 (55)

ONOFF Jaekaubanduse OÜ toimetas Priit Lipingu poolt tellitud kauba DPD kulleri vahendusel tuvastamata kuupäeval aadressile XXX. Priit Liping omastas ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st saadud kauba ning jättis laenu Bigbank AS-ile tagasi maksmata. Priit Liping sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel Bigbank AS-iga järelmaksulepingu nr XXX, mille allkirjastas, olles tuvastamata kohas XXX. a kella 14.11 ajal digitaalselt E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi, millega Priit Liping võltsis dokumenti. Priit Liping, olles XXX. a tuvastamata kohas, saatis enda e-posti aadressilt XXX Bigbank ASi e-posti aadressile [email protected] teadvalt võltsitud dokumendi, so Bigbank AS järelmaksulepingu nr XXX, mis oli eelnevalt Bigbank AS poolt e-posti teel E. L. allkirjastamiseks saadetud. Tegelikkuses oli järelmaksuleping nr XXX Priit Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud. Olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a Bigbank AS-iga järelmaksulepingu nr XXX, mille tulemusena väljastas Bigbank AS laenu 399 eurot ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st kauba ostmiseks. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping täitmata, mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. I.IV LHV Finance AS-iga lepingu sõlmimine (arvutikelmus), dokumendi võltsimine, võltsitud dokumendi kasutamine ja teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Süüdistuse kohaselt esitas Priit Liping XXX. a E. L. esinedes AS LHV Finance veebikeskkonnas www.lhv.ee AS-ile LHV Finance E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning olles XXX linnas, allkirjastas Priit Liping XXX. a kella 17.53 ajal digitaalselt veebikeskkonnas www.lhv.ee E. L. nimel E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas AS LHV Finance XXX. a laenu summas 1980 eurot (millest 29,90 eurot jäi lepingutasuks). AS LHV Finance kandis laenusumma 1950,10 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Saadud raha Priit Liping omastas ning jättis laenu ettekavatsetult tagasi maksmata. Priit Lipingule on esitatud süüdistus dokumendi võltsimises, mis seisnes selles, et ta sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX El. L. nimel AS LHV Finance veebikeskkonnas www.lhv.ee ASiga LHV Finance väikelaenulepingu nr XXX, mille allkirjastas olles XXX linnas XXX. a kella 17.53 ajal digitaalselt AS LHV Finance veebikeskkonnas www.lhv.ee E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi, millega Priit Liping võltsis dokumenti. Priit Liping võltsis dokumenti eesmärgiga omandada laenulepingust tulenevad õigused, so saada pangalt lepingu alusel väljamakstav laenusumma. Laenu tagasimaksmise kavatsus P. Lipingul puudus. Samuti süüdistatakse Priit Lipingut võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et ta esitas XXX. a XXX linnas olles AS-ile LHV Finance veebikeskkonna www.lhv.ee kaudu dokumendi, so teadvalt võltsitud AS LHV Finance väikelaenulepingu nr XXX, mis oli Priit 24 (55)

Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud. P. Lipingu eesmärgiks oli omandada laenulepingust tulenevad õigused, so saada pangalt lepingu alusel väljamakstav laenusumma 1950,10 eurot. Laenu tagasimaksmise kavatsus P. Lipingul puudus. Priit Lipingule on esitatud süüdistus teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a E. L. isikut tuvastavaid isikuandmeid kasutades E. L. nimel AS-iga LHV Finance väikelaenulepingu nr XXX, mille tulemusena väljastas AS LHV Finance laenu 1980 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping ettekavatsetult täitmata ning mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. E. L. arvelduskonto väljavõttest (kd 1, lk 17-22, kd 2, lk 60-67) nähtub, et XXX. a laekus E. L. Swedbank AS arvelduskontole XXX AS-ilt LHV Finance selgitusega „XXX“ 1950,10 eurot. XXX. a nõudekirjas (kd 1, lk 170) palus Lõuna prefektuuri XXX AS LHV Pangal edastada informatsioon E. L. pangakontole XXX AS LHV Finance poolt XXX. a kantud summa kohta. AS LHV Finance XXX. a vastuskirja (kd 1, lk 171) kohaselt on E. L. sõlminud XXX. a AS-is LHV Finance väikelaenulepingu summale 1980 eurot. Klient pole ühtegi osamakset tasunud, mille tõttu on ta saadetud inkassosse. Vastuskirjale lisatud väikelaenuleping nr XXX (kd 1, 172-180) on sõlmitud XXX. a AS LHV Finance ja E. L. vahel. Krediidisumma on 1980 eurot, lepingu lõppemise tähtpäev XXX. a. E. L. aadressina on märgitud XXX, telefoninumber XXX ning e-posti aadress XXX. Leping on E. L. ID-kaardiga allkirjastatud digitaalselt XXX. a kell 17.53. AS LHV Finance esitas XXX. a kuriteoavalduse (kd 1, lk 168, 169), kus finantsteenuseid pakkuv ettevõte palus kaasata end kriminaalmenetlusse kannatanuna. Avaldusest nähtub, et XXX. a allkirjastas E. L. IP aadressilt XXX digitaalselt väikelaenulepingu nr XXX krediidisummale 1980 eurot. Krediidisumma, millest oli maha arvutatud lepingutasu 29,90 eurot, kanti AS LHV Finance poolt lepingus märgitud E. L. arveldusarvele. E. L. ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt ütles AS LHV Finance lepingu üles XXX. a ning nõuded on loovutatud XXX. a inkasso ettevõttele PlusPlus Capital AS. AS LHV Finance volikiri tõendab L. H. õigust esindada AS-i LHV Finance. Taaskord on kasutatud E. L. nimele laenu vormistades kontaktandmeid, mis ei ole mitte E. L., vaid hoopis P. Lipinguga seostatavad. XXX. a sõlmitud väikelaenulepingus nr XXX märgitud E. L. aadressil XXX elas Priit Liping süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisele lähedasel ajal, ta kasutas e-posti aadressi XXX ning telefoninumbrit XXX. Netshark OÜ XXX. a vastuskirjast (kd 2, lk 22-23) nähtub, et IP-aadress XXX kuulub XXX majas mh korterile XXX. Kohtu hinnangul on peetud silmas XXX linnas asuvat XXX tänava maja nr XXX. Seega on väikelaenuleping nr XXX allkirjastatud XXX linnas ning kohtul puudub igasugune kahtlus, et seda tegi E. L. ID-kaarti kasutades just Priit Liping. Ka süüdistatav ise möönis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi andes, et arvatavasti viibis ta laenude taotluste esitamise ajal XXX majas ja kasutas M. arvutit.

25 (55)

AS LHV Finance XXX. a vastuskirjas (kd 1, lk 181-182) on lähemalt selgitatud, kuidas toimus E. L. nimel esitatud laenutaotluse menetlemine. Nimelt on väikelaenuleping nr XXX sõlmitud läbi krediidiandja vastava infotehnoloogilise lahenduse, mis asub veebilehel www.lhv.ee. Krediidiandjale teadaolevalt E. L. poolt esitatud krediiditaotluse osas tehti laenuotsus automaatselt süsteemi poolt. Isikuga täiendavalt ühendust ei võetud. Väikelaenulepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud, ei tasutud ühtegi osamakset, seetõttu ütles krediidiandja lepingu ennetähtaegselt ülesse ning loovutas nõuded inkassole PlusPlus Capital AS. Priit Liping võttis kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd 3, lk 40-54) omaks, et ta võttis XXX nimel laenu mh LHV Finance AS-ist, kuid ta ei mäletanud, mis summas ta laenu võttis. P. Liping möönis, et summa võib olla see, mis on kahtlustuses märgitud. Kuna talle olid teada XXX ID-kaardi paroolid, siis kasutas ta lepingute allkirjastamisel XXX paroole. Laenuraha laekus XXX kontole ja kasutades XXX pangakaarti, võttis ta rahad pangaautomaadist välja. Süüdistataval P. Lipingul eksisteeris võimalus kasutada LHV Finance AS-iga väikelaenulepingu sõlmimisel E. L. isikut tuvastavaid andmeid, ID-kaardi andmeid ning tema käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid tal tuvastada ennast E. L.. Süüdistatav pani toime dokumendi võltsimise, kui ta XXX. a allkirjastas digitaalselt veebikeskkonnas www.lhv.ee väikelaenulepingu LHV Finance AS-iga E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi. Esitades samal päeval AS-ile LHV Finance sama veebikeskkonna kaudu dokumendi ehk eelnevalt võltsitud AS LHV Finance väikelaenulepingu nr XXX, mis oli Priit Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud, pani süüdistatav toime võltsitud dokumendi kasutamise. Süüdistatava ütlustega laenuraha väljavõtmise osas on kooskõlas E. L. arvelduskonto väljavõte (kd 1, lk 17-22, kd 2, lk 60-67), millest nähtub, et samal päeval, mil E. L. kontole laekus laenusumma 1950,10 eurot, on näiteks samal päeval sularahas välja võetud 300 eurot. XXX. a ja XXX. a võeti sularahas välja kummalgi päeval 300 eurot ning XXX. a ja XXX. a samuti kummalgi päeval 300 eurot. Priit Lipingul oli võimalus E. L. arvelduskontolt sularaha välja võtta seetõttu, et tema valduses olid E. L. pangakaart ja ID-kaart koos koodidega. Swedbank AS XXX. a vastuskirjale lisatud fotod (kd 2, lk 68-114) kinnitavad, et E. L. arvelduskontolt sularaha võtnud isikuks oli Priit Liping. Süüdistatav on mh näha fotodel, mil võeti sularaha välja järgnevatel kuupäevadel: XXX. a (kd 2, lk 114), XXX. a (kd 2, lk 107), XXX. a (kd 2, lk 100) ja XXX. a (kd 2, lk 95). Priit Liping võttis enda XXX arvelduskontolt sinna kantud laenuraha sularahas välja ja jättis väikelaenulepingu maksed tasumata. Kuivõrd väikelaenulepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud ning ühtegi osamakset ei tasutud, ütles krediidiandja lepingu ennetähtaegselt üles ning loovutas nõuded inkassole PlusPlus Capital AS. Seega tõendavad AS LHV Finance XXX. a ja XXX. a vastuskirjad, et E. L. suhtes alustati inkassomenetlus. Eelnevalt analüüsitud tõendeid kogumis hinnates on kriminaalasjas tõendaud, et olles tuvastamata kohas, esitas Priit Liping XXX. a E. L. esinedes AS LHV Finance veebikeskkonnas www.lhv.ee LHV Finance AS-ile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse.

26 (55)

Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning olles XXX linnas, allkirjastas Priit Liping XXX. a kella 17.53 ajal digitaalselt veebikeskkonnas www.lhv.ee E. L. nimel E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu nr XXX, mille alusel väljastas AS LHV Finance XXX. a laenu summas 1980 eurot (millest 29,90 eurot jäi lepingutasuks). AS LHV Finance kandis laenusumma 1950,10 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Priit Liping omastas saadud raha ning jättis laenu tagasi maksmata. Priit Liping sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel AS LHV Finance veebikeskkonnas www.lhv.ee AS-iga LHV Finance väikelaenulepingu nr XXX, mille ta allkirjastas, olles XXX linnas XXX. a kella 17.53 ajal digitaalselt AS LHV Finance veebikeskkonnas www.lhv.ee E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi, millega Priit Liping võltsis dokumenti. Olles XXX. a XXX linnas, esitas Priit Liping AS-ile LHV Finance veebikeskkonna www.lhv.ee kaudu dokumendi, so teadvalt võltsitud AS LHV Finance väikelaenulepingu nr XXX, mis oli Priit Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud. Olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas Priit Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a AS-iga LHV Finance väikelaenulepingu nr XXX, mille tulemusena väljastas AS LHV Finance laenu 1980 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping täitmata, mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. I.V TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga lepingu sõlmimine (arvutikelmus), dokumendi võltsimine, võltsitud dokumendi kasutamine ja teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Priit Lipingule on esitatud süüdistus selles, et tema, olles kohtueelse menetluse käigus tuvastatama kohas, esitas XXX. a E. L. esinedes TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas www.tfbank.ee TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning olles kohtueelse menetluse käigus tuvastatama kohas, allkirjastas Priit Liping XXX. a kella 09.38 ajal digitaalselt veebikeskkonnas www.tfbank.ee E. L. nimel E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu, mille alusel väljastas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal XXX. a laenu summas 4000 eurot, mille kandis E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Saadud raha Priit Liping omastas ning jättis laenu ettekavatsetult tagasi maksmata. Priit Lipingut süüdistatakse dokumendi võltsimises, mis seisnes selles, et ta sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas www.tfbank.ee TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga väikelaenulepingu, mille allkirjastas olles tuvastamata kohas XXX. a kella 09.38 ajal digitaalselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas www.tfbank.ee E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi, millega Priit Liping võltsis dokumenti. Priit Liping võltsis dokumenti

27 (55)

eesmärgiga omandada laenulepingust tulenevad õigused, so saada pangalt lepingu alusel väljamakstav laenusumma. Laenu tagasimaksmise kavatsus P. Lipingul puudus. Samuti süüdistatakse Priit Lipingut võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et olles XXX. a tuvastamata kohas, esitas ta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile veebikeskkonna www.tfbank.ee kaudu dokumendi, so teadvalt võltsitud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali väikelaenulepingu, mis oli Priit Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud. P. Lipingu eesmärgiks oli omandada laenulepingust tulenevad õigused, so saada pangalt lepingu alusel väljamakstav laenusumma 4000 eurot. Laenu tagasimaksmise kavatsus P. Lipingul puudus. Priit Lipingule on esitatud süüdistus teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga väikelaen laenulepingu, mille tulemusena väljastas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal laenu 4000 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping ettekavatsetult täitmata ning mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. E. L. arvelduskonto väljavõttes (kd 1, lk 17-22, kd 2, lk 60-67) on näha, et XXX. a laekus E. L. kontole TF Bank AB-lt 4000 eurot. XXX. a nõudekirjas (kd 1, lk 191) palus Lõuna prefektuuri XXX TF Bank AB Eesti filiaalil edastada informatsioon E. L. Swedbank AS kontole nr XXX XXX. a kantud summa 4000 euro kohta. TF Bank AB Eesti filiaal kinnitas XXX. a vastuskirjas (kd 1, lk 192-193), et TF Bank ja E. L. vahel on sõlmitud laenuleping, mis on allkirjastatud digitaalselt. XXX. a kell 20.20 esitati laenutaotlus E. L. nimel internetilehelt www.tfbank.ee summas 4000 eurot. Taotlus laekus IPaadressilt XXX. Klient on tuvastatud DPD kulleri poolt ja laenuleping on allkirjastatud digitaalselt ID-kaardiga XXX. a. TF Bank väljastas laenu XXX. a summas 4000 eurot, tagasimakseperioodiga 60 kuud. Laenu väljamakse teostatud kliendi arvelduskontole XXX. Kliendi poolt tagasimakseid pole teostatud. Vastuskirjale on lisatud E. L. konto väljavõte nr XXX Swedbank AS-is perioodil XXX. a – XXX. a, lepingueelne teave, väikelaen laenuleping, maksegraafik, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (kd 1, lk 195-209). Laenuleping on sõlmitud XXX. a TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja E. L. vahel. Laenusummana on märgitud 4000 eurot, tagasimakseperioodina 5 aastat. Lepingus on märgitud E. L. andmetena aadress XXX, XXX, telefoninumber XXX ning e-posti aadress XXX. Leping on E. L. ID-kaardiga allkirjastatud digitaalselt XXX. a kell 09.38. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali XXX. a avalduse (kd 1, lk 210-211) kohaselt on E. L. ja TF Bank vahel sõlmitud laenuleping, mis osutus kelmuseks. Laenuleping on allkirjastatud digitaalselt. XXX. a kell 20.20 esitati pangale laenutaotlus E. L. nimel internetilehelt www.tfbank.ee summas 4000 eurot. Taotlus laekus IP-aadressilt XXX. Klient on tuvastatud DPD kulleri poolt ja laenuleping on allkirjastatud digitaalselt ID-kaardiga XXX. a. TF Bank väljastas laenu XXX. a summas 4000 eurot, tagasimakseperioodiga 60 kuud. Kliendi poolt 28 (55)

tagasimakseid pole teostatud. Pank ütles lepingu üles XXX. a. Laenutaotluses on märgitud E. L. andmetena aadress XXX, telefoninumber XXX ning e-posti aadress XXX. Lepingu andmetest ja TF Bank avaldusest nähtub, et E. L. nimele laenu taotledes on sarnaselt süüdistatava eelneva käitumismustriga avaldatud Priit Lipingu kontaktandmed. Nimelt on XXX. a sõlmitud laenulepingus märgitud aadress XXX, kus elas Priit Liping lepingu sõlmimisele lähedasel ajal, P. Lipingu e-posti aadress XXX ja telefoninumber XXX. Kui varasemalt laekus TF Bankilt informatsioon, et DPD kuller tuvastas kliendi isiku, siis XXX. a vastuskirjas (kd 1, lk 212-213) täpsustas ja kinnitas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, et DPD kuller ei ole tuvastanud kliendi isikut. E. L. ja TF Bank vaheline laenuleping oli sõlmitud digitaalselt ID-kaardiga XXX. a. Allkirjastamine toimus XXX. a kell 09.38. Laenuotsus on automaatne ja kliendile edastatakse e-posti teel süsteemi poolt genereeritud pakkumine, mille aktsepteerimisel ta allkirjastab laenulepingu, kuid väljamakse teostatakse vaid peale universaalpanga poolt kinnitatud konto väljavõtte esitamist. BDOC konto väljavõte edastatud XXX. a, süsteemi laetud kell 09.45. XXX. a kell 10.44 panga töötaja kontrollis, et väljavõte saabus, sissetulek oli olemas, kohustused puudusid. Väljamakse kliendi kontole tehti XXX. a kell 10.52. Laenulepingusse tagasimakseid tehtud ei ole. Nõue E. L. vastu loovutati XXX. a OK Incure OÜ-le, kuid hiljem selgus, et tegemist on pettusega ja OK Incure OÜ loovutas nõude tagasi XXX. a. Käesoleval ajal on nõudeõigus TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalil. Kohtul ei ole kahtlust selles, et just Priit Liping oli isik, kes kasutas enda XXX E. L. isikuandmeid ja ID-kaarti selleks, et esitada E. L. nimel TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas laenutaotlus. Ka süüdistatav Priit Liping ise tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel (kd 3, lk 40-54), et ta võttis XXX nimel laenu TF Bank AB-st, kuid ta ei mäletanud, mis summas ta laenu võttis. P. Liping möönis, et summa võib olla see, mis on kahtlustuses märgitud. Kuna talle olid teada XXX ID-kaardi paroolid, siis kasutas ta lepingute allkirjastamisel XXX paroole. Laenuraha laekus XXX kontole ja kasutades XXX pangakaarti, võttis ta rahad pangaautomaadist välja. Kui Priit Liping oli laenutaotluse ära esitanud, tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning süüdistatav allkirjastas digitaalselt veebikeskkonnas www.tfbank.ee E. L. nimel kannatanu ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu ehk sõlmis E. L. nimel TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga väikelaenulepingu. Sellise tegevusega pani Priit Liping toime dokumendi võltsimise. Süüdistatav pani toime ka võltsitud dokumendi kasutamise, kui ta pärast võltsitud dokumendi ehk E. L. nimel sõlmitud ja digitaalselt allkirjastatud väikelaenulepingu esitas selle TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile veebikeskkonna www.tfbank.ee kaudu. Pärast positiivse laenuotsuse tegemist ning lepingu allkirjastamist kanti laenusumma E. L. arvelduskontole, seejärel võttis süüdistatav laenuraha sularahas välja ning ühtegi graafikujärgset makset Priit Liping tagasi ei maksnud. Asjaolu, et E. L. pangakaart oli süüdistatava valduses ning E. L. arvelduskonto oli Priit Lipingu kontrolli all, mistõttu oli tal võimalus oma XXX arvelduskontolt sularaha välja võtta, kinnitab E. L. arvelduskonto väljavõte (kd 1, lk 17-22, kd 2, lk 60-67) ja Swedbank AS XXX. a vastuskirjale lisatud fotod (kd 2, lk 68-114). Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et XXX. a laekus E. L. kontole TF Bank AB-lt 4000 eurot. Järgmisel päeval ehk XXX. a võeti sularahas välja 300 eurot. XXX. a laekus Bondora AS-ilt 29 (55)

laenusumma 1200 eurot, seejärel on mõlemalt krediidiasutuselt laekunud laenusummad võetud kontolt järk järgult sularahas välja. Nii on näiteks XXX. a võetud sularahas välja kolmel korral 100 eurot ja ühel korral 300 eurot, kokku 600 eurot. XXX. a võeti sularahas välja 300 eurot ja 200 eurot. XXX. a 400 eurot, XXX. a 500 eurot ja XXX. a võeti sularahas välja 200 eurot. Fotod isikust, kes on sularaha välja võtnud, kinnitavad, et E. L. arvelduskontolt võttis raha välja süüdistatav P. Liping, kes on mh näha fotodel, mil võeti sularaha välja järgnevatel kuupäevadel: XXX. a (kd 2, lk 90), XXX. a (kd 2, lk 86), XXX. a (kd 2, lk 82), XXX. a (kd 2, lk 78), XXX. a (kd 2, lk 73) ja. XXX. a (kd 2, lk 69-70). E. L. suhtes alustati inkassomenetlus, kuivõrd Priit Liping jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Seda kinnitab TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali XXX. a vastuskiri, mille kohaselt laenulepingusse tagasimakseid tehtud ei ole ning nõue E. L. vastu loovutati OK Incure OÜ-le. Kohus loeb eelnevalt analüüsitud tõenditega tuvastatuks, et Priit Liping esitas XXX. a, olles kohtueelse menetluse käigus tuvastatama kohas, E. L. esinedes TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas www.tfbank.ee TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse, mille tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse. Olles kohtueelse menetluse käigus tuvastatama kohas, allkirjastas Priit Liping XXX. a kella 09.38 ajal digitaalselt veebikeskkonnas www.tfbank.ee E. L. nimel E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu, mille alusel väljastas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal XXX. a laenu summas 4000 eurot. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kandis laenusumma 4000 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Saadud raha omastas Priit Liping ning jättis laenu tagasi maksmata. Priit Liping sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas www.tfbank.ee TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga väikelaenulepingu, mille allkirjastas, olles tuvastamata kohas, XXX. a kella 09.38 ajal digitaalselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas www.tfbank.ee E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. IDkaarti ning selle PIN-koodi, millega Priit Liping võltsis dokumenti. Priit Liping, olles XXX. a tuvastamata kohas, esitas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile veebikeskkonna www.tfbank.ee kaudu dokumendi, so teadvalt võltsitud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali väikelaenulepingu, mis oli Priit Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud. Olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga väikelaen laenulepingu, mille tulemusena väljastas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal laenu 4000 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping täitmata, mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. I.VI Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepingu sõlmimine (arvutikelmus), dokumendi võltsimine, võltsitud dokumendi kasutamine ja teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine

30 (55)

Priit Lipingut süüdistatakse selles, et tema, olles XXX linnas, esitas XXX. a E. L. esinedes Bigbank AS veebikeskkonnas www.bigbank.ee Bigbank AS-ile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse, mille tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Bigbank AS saatis e-posti teel aadressile XXX tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille Priit Liping XXX. a kella 11.55 ajal, olles tuvastama kohas, E. L. nimel digitaalselt allkirjastas, kasutades selleks E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi. Priit Liping saatis allkirjastatud lepingu XXX. a enda e-posti aadressilt XXX Bigbank AS-i e-posti aadressile [email protected] ning Bigbank AS väljastas XXX. a laenulepingu alusel laenu summas 1752 eurot (millest 45 eurot jäi lepingutasuks). Bigbank AS kandis laenusumma 1707 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Saadud raha Priit Liping omastas ning jättis laenu ettekavatsetult tagasi maksmata. Samuti süüdistatakse Priit Lipingut dokumendi võltsimises, mis seisnes selles, et ta sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille allkirjastas, olles tuvastamata kohas XXX. a kella 11.55 ajal digitaalselt E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi, millega Priit Liping võltsis dokumenti. Priit Liping võltsis dokumenti eesmärgiga omandada laenulepingust tulenevad õigused, so saada pangalt lepingu alusel väljamakstav laenusumma. Laenu tagasimaksmise kavatsus P. Lipingul puudus. Priit Lipingut süüdistatakse võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes selles, et tema, olles XXX, a tuvastamata kohas, saatis enda e-posti aadressilt XXX Bigbank AS-i e-posti aadressile [email protected] teadvalt võltsitud dokumendi, so Bigbank AS-i tarbijakrediidilepingu nr XXX, mis oli eelnevalt Bigbank AS poolt e-posti teel E. L. allkirjastamiseks saadetud. Tegelikkuses oli tarbijakrediidileping nr XXX Priit Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud. P. Liping esitas Bigbank AS-ile võltsitud lepingu eesmärgiga omandada laenulepingust tulenevad õigused, so saada pangalt lepingu alusel väljamakstav laenusumma 1707 eurot. Laenu tagasimaksmise kavatsus P. Lipingul puudus. Priit Lipingule on esitatud süüdistus teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille tulemusena väljastas Bigbank AS laenu 1752 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping ettekavatsetult täitmata ning mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. XXX. a laekus Bigbank AS-ilt E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX selgitusega „laenu väljamakse lepingule XXX“ summas 1707 eurot (kd 1, lk 17-22, kd 2, lk 60-67). E. L. nimel lepingu sõlmimist tõendab Bigbank AS-i XXX. a vastus (kd 1, lk 111-112) Lõuna prefektuuri XXX XXX. a nõudekirjale (kd 1, lk 109) koos vastusega edastatud tarbijakrediidileping nr XXX. Bigbank AS ja E. L. vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX (kd 1, lk 121-130), krediidisumma on 1752 eurot perioodiga kuni XXX. a, E. L. telefoni numbrina on märgitud 31 (55)

XXX ning e-posti aadressina XXX. Leping on E. L. ID-kaardiga allkirjastatud digitaalselt XXX. a kell 11.55. Bigbank AS XXX. a vastuses (kd 1, lk 111-112) on selgitatud, et Bigbank AS ja E. L. vahel sõlmitud XXX. a tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel väljastati krediidisaajale krediidisumma 1752 eurot perioodiga kuni XXX. a. Laenutaotlus on tehtud IP aadressilt XXX. Raha on väljastatud E. L. arvelduskontole XXX. Krediidisaaja isik on tuvastatud dokumendi andmete alusel PPA andmebaasist. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Lepingu raames tagasimakseid tehtud ei ole ning kliendiga ei ole telefoni teel suheldud. Bigbank AS XXX. a vastuse kohaselt (kd 1, lk 131-132) esitati laenutaotlus https:/www.bigbank.ee/ veebilehe kaudu XXX. a kell 08.08 IP aadressilt XXX. Positiivne otsus langetati automaatselt süsteemi poolt. Väljamakse on tehtud XXX. a E. L. arvelduskontole XXX. Krediidisaaja isik on tuvastatud dokumendi andmete alusel PPA andmebaasist. T. L. XXX. a e-kirjast (kd 3, lk 203-208) nähtub see, kuidas on toimunud lepinguga nr XXX seonduva krediidi andmise otsuste tegemine, lepingu allkirjastamise viis ning lepingu liikumine kliendi ja panga vahel. Tarbijakrediidilepingu nr XXX laenuotsus on tehtud süsteemi poolt automaatselt, lähtuvalt kliendi näitajatest ja süsteemi poolt välja arvutatud skoorist. Tarbijakrediidileping nr XXX saadeti kliendi e-mailile XXX digiallkirjastamiseks süsteemi poolt automaatselt e-maililt [email protected]. Klient allkirjastas lepingu digitaalselt ja saatis lepingu oma e-maililt XXX tagasi mailile [email protected]. Nagu eelnevalt analüüsitud kuriteosündmuste puhul on ka XXX. tarbijakrediidilepingus nr XXX märgitud Priit Lipingu kontaktandmed.

a

sõlmitud

Netshark OÜ XXX. a vastuskirjaga (kd 2, lk 22-23) on tõendatud, et IP-aadress XXX kuulub XXX majas mh korterile XXX. Kohus järeldas, et XXX maja all on mõeldud M. T. XXX linnas asuvat elukohta, kus on elanud ka süüdistatav Priit Liping ise. Seega on E. L. nimel laenutaotlus esitatud XXX linnas. Kohus on veendunud, et lepingu allkirjastas E. L. ID-kaarti ja selle koode kasutades Priit Liping, kuivõrd just süüdistatava valduses oli tema XXX E. L. ID-kaart koos paroolidega. Seda kinnitab ka süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, et arvatavasti viibis ta laenude taotluste esitamise ajal XXX majas ja kasutas M. arvutit. Süüdistatav Priit Liping andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (kd 3, lk 40-54) ka selle kohta, et ta võttis XXX nimel laenu Bigbank AS-ist. Mis summas ta laenu võttis, ei ole tal meeldes, aga summa võib olla see, mis kahtlustuses märgitud. Kuna talle olid teada XXX IDkaardi paroolid, siis kasutas ta lepingute allkirjastamisel XXX paroole. Laenuraha laekus XXX kontole ja kasutades XXX pangakaarti, võttis ta raha pangaautomaadist välja. Kuna süüdistatava käes oli E. L. ID-kaart ja selle paroolid, siis kasutas ta kannatanu isikuandmeid ja ID-kaarti selleks, et esitada E. L. nimel laenutaotlus Bigbank AS veebikeskkonnas www.bigbank.ee ning mis võimaldas tal tuvastada ennast E. L.. Laenutaotluse laekumise järgselt tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse. Bigbank AS saatis e-posti teel allkirjastamiseks tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille Priit Liping oma XXX nimel digitaalselt allkirjastas, kasutades selleks E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi. Sellega võltsis Priit Liping dokumenti. Pärast lepingu allkirjastamist saatis süüdistatav enda e-posti aadressilt Bigbank AS-i e-posti aadressile võltsitud dokumendi ehk E. L. nimel sõlmitud ning 32 (55)

digitaalselt allkirjastatud Bigbank AS-i tarbijakrediidilepingu nr XXX, kasutades seega võltsitud dokumenti. Kohus luges tõendatuks, et E. L. pangakaart oli süüdistatava valduses ning E. L. arvelduskonto oli Priit Lipingu kontrolli all. Süüdistatava ütlusi selle kohta, et tema oli see, kes oma XXX pangakontolt laenurahad sularahas välja võttis, kinnitab E. L. arvelduskonto väljavõte (kd 1, lk 17-22, kd 2, lk 60-67) ja Swedbank AS XXX. a vastuskirjale lisatud fotod (kd 2, lk 68-114). Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et XXX. a laekus E. L. kontole Bigbank AS-ilt 1707 eurot. Järgmisel päeval ehk XXX. a võeti sularahas välja 300 eurot. XXX. a laekus Bondora AS-ilt laenusumma 1200 eurot, seejärel on erinevatelt krediidiasutuselt üle kantud laenusummad võetud kontolt sularahas välja (vt otsuse punkti I.V). E. L. suhtes alustati inkassomenetlus, kuna Priit Liping jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Seda tõendab XXX Vallavalitsuse edastatud võlateatis (kd 1, lk 10), millest nähtub, et Lindorff Eesti AS omandas Bigbank AS-i lepingu XXX nõude ning on nüüd võlausaldaja võlgnevuse sissenõudmisel. Bigbank AS kinnitas XXX. a vastuses, et lepingu raames tagasimakseid tehtud ei ole ning lepingu nõuded on loovutatud Lindorff Eesti AS-ile. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et olles XXX linnas, esitas Priit Liping XXX. a E. L. esinedes Bigbank AS veebikeskkonnas www.bigbank.ee Bigbank AS-ile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Bigbank AS saatis e-posti teel aadressile XXX tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille Priit Liping XXX. a kella 11.55 ajal, olles tuvastama kohas, E. L. nimel digitaalselt allkirjastas, kasutades selleks E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi. Priit Liping saatis allkirjastatud lepingu XXX. a enda e-posti aadressilt XXX Bigbank AS-i e-posti aadressile [email protected] ning Bigbank AS väljastas XXX. a laenulepingu alusel laenu summas 1752 eurot (millest 45 eurot jäi lepingutasuks). Bigbank AS kandis laenusumma 1707 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Saadud raha omastas Priit Liping ning jättis laenu tagasi maksmata. Priit Liping sõlmis tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille allkirjastas, olles tuvastamata kohas, XXX. a kella 11.55 ajal digitaalselt E. L. nimel, kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi, millega Priit Liping võltsis dokumenti. Olles XXX. a tuvastamata kohas, saatis Priit Liping enda e-posti aadressilt XXX Bigbank ASi e-posti aadressile [email protected] teadvalt võltsitud dokumendi, so Bigbank AS-i tarbijakrediidilepingu nr XXX, mis oli eelnevalt Bigbank AS poolt e-posti teel E. L. allkirjastamiseks saadetud. Tegelikkuses oli tarbijakrediidileping nr XXX Priit Lipingu poolt tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud. Olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille tulemusena väljastas Bigbank AS laenu 1752 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping täitmata, mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. 33 (55)

I.VII Bondora AS-iga lepingu sõlmimine (arvutikelmus) ja teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Priit Lipingut süüdistatakse arvutikelmustes, mis seisnes selles, et tema, olles tuvastamata kohas, registreeris XXX. a E. L. esinedes AS Bondora veebikeskkonnas www.bondora.ee E. L. ettevõtte teenuste kasutajaks, misjärel esitas XXX. a E. L. esinedes AS Bondora veebikeskkonnas www.bondora.ee AS-ile Bondora E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse. Selle tulemusena tegi krediidiandja arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ja XXX. a kella 19.19 ajal, olles XXX linnas, allkirjastas Priit Liping elektrooniliselt veebikeskkonnas www.bondora.ee E. L. nimel laenulepingu nr XXX, sisestades lepingu allkirjastamiseks SMS teel saadetud AS Bondora PIN-koodi, misjärel XXX. a väljastas AS Bondora laenu summas 1275 eurot (millest 75 eurot jäi lepingutasuks). AS Bondora kandis laenusumma 1200 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Saadud raha Priit Liping omastas ning jättis laenu ettekavatsetult tagasi maksmata. Lisaks sellele süüdistatakse Priit Lipingut teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a ASi-ga Bondora laenulepingu nr XXX, mille tulemusena väljastas AS Bondora laenu 1275 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping ettekavatsetult täitmata ning mille tagajärjel alustati E. L. suhtes kohtumenetlust. XXX. a laekus Bondora AS-ilt selgitusega „E. L. Bondora AS Loan XXX“ E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX summa 1200 eurot (kd 1, lk 17-22, kd 2, lk 60-67). Bondora AS XXX. a vastuskirjast (kd 1, lk 237-238) Lõuna prefektuuri XXX. a nõudekirjale (kd 1, lk 236) nähtub, et E. L. nimel on XXX. a registreeritud kasutaja interneti teel portaalis www.bondora.ee. Isik on ennast tuvastanud bondora.ee keskkonna kaudu, kasutades selleks Trusty teenust, logides sisse oma isiklikule pangakontole XXX Swedbank AS-is. Seeläbi on Bondora AS saanud informatsiooni ja isikuandmed, mille abil isik ennast ka pangas tuvastanud on. XXX. a esitas isik eelnimetatud portaalis laenutaotluse ning XXX. a on E. L. nimele registreeritud pangakontole taotlusest saanud laenulepingu nr XXX alusel kantud laenusumma 1200 eurot. Isik allkirjastas laenulepingu elektroonselt interneti vahendusel portaalis www.bondora.ee. Elektroonilise allkirja lisamise hetkel laenutaotlusele sai taotlusest poolte jaoks siduv laenuleping. Lepingute allkirjastamine toimub läbi SMS-i teel saadetava PINkoodi. Laenutaotlus on www.bondora.ee lehel veebipõhiselt täidetav ja ei ole taasesitatav. Laenuleping on üles öeldud, maksekäsu kiirmenetluses. E. L. kontaktandmetena on märgitud telefoninumber XXX ning e-posti aadress XXX (kd 1, lk 239-241). Laenuleping nr XXX (kd 1, lk 243-263) on sõlmitud E. L. ja Bondora AS vahel, laenusumma on 1275 eurot, 36 kuumakset, viimase kuumakse tasumise tähtpäev XXX. a. Leping on allkirjastatud XXX. a kell 19.19 IP-aadressilt XXX.

34 (55)

XXX. a nõudekirjas (kd 2, lk 21) palus Lõuna prefektuuri XXX Netshark OÜ-l teatada internetiühenduse asukoht ja kliendi/kasutaja(te) andmed IP-aadressi kohta: XXX. a kuni XXX. a XXX www.bondora.ee. Netshark OÜ XXX. a vastuskirjast (kd 2, lk 22-23) nähtub, et IP-aadress XXX kuulub XXX majas mh korterile XXX. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et XXX maja all on mõeldud M. T. XXX linnas asuvat elukohta, kus on elanud ka süüdistatav Priit Liping ise. Seega on laenuleping nr XXX E. L. nimel veebikeskkonnas www.bondora.ee allkirjastatud XXX linnas. Kohus on veendunud, et registreerimise tegi ja lepingu allkirjastas E. L. andmeid kasutades Priit Liping, kuivõrd just süüdistatava valduses olid tema XXX dokumendid koos paroolidega, mis võimaldasid isikut veebis tuvastada. Ka süüdistatav ise tunnistas (kd 3, lk 40-54), et ta kasutas lepingute allkirjastamisel XXX paroole. Ta võttis XXX nimel laenu Bondora AS-ist, summat ta ei mäleta, aga võib olla see summa, mis kahtlustuses märgitud. Arvatavasti viibis ta laenude taotluste esitamise ajal XXX majas ja kasutas M. arvutit. Pärast seda, kui süüdistatav registreeris Bondora AS veebikeskkonnas E. L. esinedes kannatanu ettevõtte teenuste kasutajaks ning esitas oma XXX nimel laenutaotluse, tegi krediidiandja arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse. Priit Liping allkirjastas elektrooniliselt veebikeskkonnas www.bondora.ee E. L. nimel laenulepingu, sisestades lepingu allkirjastamiseks sõnumi teel saadetud Bondora AS PIN-koodi. Seejärel väljastas Bondora AS laenu ning kandis laenusumma 1200 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole. Seega kasutas Priit Liping Bondora AS-is kliendiks registreerimisel ja laenulepingu sõlmimisel enda XXX tuvastavaid isikuandmeid, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L. Priit Liping andis kohtueelses menetluses ütlusi, et laenurahad laekusid XXX kontole ja kasutades XXX pangakaarti, võttis ta need rahad pangaautomaadist välja. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et XXX. a laekus Bondora AS-ilt laenusumma 1200 eurot, seejärel on erinevatelt krediidiasutuselt üle kantud laenusummad võetud kontolt sularahas välja (vt otsuse punkti I.V). E. L. suhtes alustati kohtumenetlus, kuna Priit Liping ei täitnud XXX nimele vormistatud lepingust tulenevaid kohustusi. XXX Vallavalitsuse edastatud lisa nr 7 kinnitab kohtumenetluse algatamist ning määrusest nähtub, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 30.01.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-100028/2 (kd 1, lk 13-15) E. L. ettepaneku tasuda avaldajale Bondora Servicer OÜ võlg koos menetluskuludega. Avaldaja nõude aluseks on tarbijakrediit nr XXX. Tulenevalt eelnevalt analüüsitud tõenditest, on tuvastatud, et Priit Liping, olles tuvastamata kohas, registreeris XXX. a E. L. esinedes Bondora AS veebikeskkonnas www.bondora.ee E. L. ettevõtte teenuste kasutajaks, misjärel esitas XXX. a E. L. esinedes Bondora AS veebikeskkonnas www.bondora.ee Bondora AS-ile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse. Selle tulemusena tegi krediidiandja arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ja XXX. a kella 19.19 ajal, olles XXX linnas, allkirjastas Priit Liping elektrooniliselt veebikeskkonnas www.bondora.ee E. L. nimel laenulepingu nr XXX, sisestades lepingu allkirjastamiseks SMS teel saadetud Bondora AS PIN-koodi. Bondora AS väljastas XXX. a laenu summas 1275 eurot (millest 75 eurot jäi lepingutasuks).

35 (55)

Bondora AS kandis laenusumma 1200 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Saadud raha omastas Priit Liping ning jättis laenu tagasi maksmata. Olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a AS-iga Bondora laenulepingu nr XXX, mille tulemusena väljastas Bondora AS laenu 1275 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping täitmata, mille tagajärjel alustati E. L. suhtes kohtumenetlust. I.VIII Coop Finants AS-iga lepingu sõlmimine (arvutikelmus) ja teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Priit Lipingut süüdistatakse arvutikelmuses, mis seisnes selles, et tema, olles tuvastamata kohas, sisenes E. L. esinedes XXX. a Coop Finants AS veebilehe www.coop.ee kaudu Coop Finants AS iseteeninduskeskkonda, kasutades selleks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi ning esitas Coop Finants AS-ile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel taotluse Säästukaart Pluss saamiseks. Selle tulemusena tegi makseasutuse arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse, misjärel lasi Priit Liping XXX. a XXX asuvas XXX Keskuses E. L. allkirjastada Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr XXX ning koheselt sealsamas sai P. Liping kätte Säästukaart Pluss kaardi ja lisakaardi krediidilimiidiga kokku 500 eurot. Priit Liping kasutas Coop Finants AS Säästukaart Pluss lisakaarti ostude eest tasumisel ja kaupluste kassades sularaha välja võttes. Priit Liping kasutas krediiti kokku 497 euro ulatuses ning jättis kasutatud krediidi ettekavatsetult Coop Finants AS-ile tagasi maksmata. Priit Lipingule on esitatud süüdistus teise isiku identiteedi ebaseaduslikus kasutamises, mis seisnes selles, et olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a Coop Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr XXX, mille alusel väljastas Coop Finants AS Säästukaart Pluss kaardi ja Säästukaart Pluss lisakaardi krediidilimiidiga 500 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping ettekavatsetult täitmata ning mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust. Coop Finants AS XXX. a kuriteoavaldusest (kd 2, lk 24-25) nähtuvad E. L. nimel Säästukaart Pluss kasutamise lepingu sõlmimise ja kaardi väljastamise asjaolud ning kaardi kasutamisega tekitatud kahju ulatus. Avalduse kohaselt esitas E. L. Säästukaart Pluss kasutamise taotluse internetis iseteeninduse kaudu XXX. a krediidilimiidiga 500 eurot, mille tulemusel sõlmiti E. L. Säästukaart Pluss kasutamise leping XXX. Säästukaart Pluss väljastati E. L. ja lisakaart Priit Lipingule. Kaardid saadeti aadressile XXX, XXX ja aktiveeriti XXX. a kaupluses. Kaardi krediidilimiidi tagasimakseid avalduse esitajale tasutud ei ole. Coop Finants AS palub algatada kriminaalasi ning kaasata Coop Finants AS kriminaalmenetlusse kannatanuna.

36 (55)

XXX. a nõudekirjas (kd 2, lk 26) palus Lõuna prefektuuri XXX Coop Finants AS-il teatada, millega on seotud E. L. nimel sõlmitud krediitkaardileping nr XXX ja edastada leping koos seotud dokumentidega. Coop Finants AS XXX. a vastuskirja (kd 2, lk 27-28) kohaselt on Coop Finants AS ja E. L. vahel XXX. a sõlmitud Säästukaart Pluss kaardi leping XXX. E. L. on kaardi taotluse esitanud läbi www.coop.ee iseteeninduse. Lisaks põhikaardile vormistati lisakaart Priit Lipingu nimele. Kaardid on väljastatud XXX infoletis ning kliendi isik tuvastatud ID-kaardi alusel. Vastuskirjale on lisatud Säästukaart Pluss kasutamise leping nr XXX (kd 2, lk 29-30), mis on sõlmitud Coop Finants AS ja E. L. vahel XXX. a. Krediidisumma suurus on 500 eurot, tagasimakse suurus 20 eurot, päevane limiit 200 eurot. E. L. kontaktandmetena on märgitud aadress XXX linn, telefoninumber XXX ning e-posti aadress XXX. Lisakaardi valdaja on Priit Liping. Leping on allkirjastatud käsikirjas. Lepingule on lisatud koopia E. L. ID-kaardist. M. S. edastas XXX. a e-kirjaga Säästukaart Pluss lepingu üldtingimused (kd 3, lk 198-200). M. S. juhtis e-kirjas tähelepanu sellele, et üldtingimuste punktid 3.2, 3.3, 13 ja 13.1 ei asu dokumendil loogilises järjestuses, vaid järgmisel lehel. Probleem on tingitud sellest, et erinevad programmid ei ühildunud omavahel ja numeratsiooni paigutus nihkus. Täiendava infona andis M. S. teada, et kliendile ei saadetud Säästukaart Pluss kaarte XXX tänavale, vaid kliendile anti kaardid kätte XXX kaupluse letis. Coop Finants AS XXX. a vastuskirjas (kd 2, lk 32-34) Lõuna prefektuuri XXX. a nõudekirjale (kd 2, lk 31) on täiendavalt selgitatud Säästukaart Pluss kasutamise lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid. Vastuse kohaselt ei ole IP aadressi lepingu vormistamise ajast säilinud, seetõttu ei ole võimalik täpsustada, mil viisil klient iseteenindusse sisse logis. Andmed, mis taotluses esitati: E. L., aadress XXX linn, mobiil XXX, e-mail XXX. Kaardi taotlemisel tuli septembris kliendil enne taotluse esitamist iseteeninduskeskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil ID või pangalingi kaudu. Nii põhikaart kui ka lisakaart väljastatakse ainult lepingu omanikule. Enne kaartide väljastamist tehakse isikusamasuse tuvastus ID-kaardi või passi alusel ja allkirjastatakse kliendiga leping. Lepingu on allkirjastanud E. L. ja XXX infoleti töötaja. Turvakaamera salvestusi ei ole säilinud. Klient ei ole lepingujärgseid tagasimakseid sooritanud. Seisuga XXX. a on võlgnevus antud menetleda Julianus Inkassole. Kohus on veendunud, et ka selle kuriteo toimepanijaks oli Priit Liping. Lähtudes süüdistataval väljakujunenud käitumismustrist, sisenes P. Liping taaskord iseteeninduskeskkonda E. L. IDkaarti ja PIN-koodi kasutades. Taotlusesse märkis ta telefoninumbri ja e-postiaadressi, mida kasutas tema ise ning elukoha aadressi, mis kuulub ta endisele XXX M. T., kus süüdistatav ka ise elanud on. Kuna süüdistatava käes oli E. L. ID-kaart ja selle paroolid, siis kasutas ta kannatanu isikuandmeid ja ID-kaarti Säästukaart Pluss saamiseks. Priit Liping tunnistas (kd 3, lk 40-54), et kuivõrd talle olid teada XXX ID-kaardi paroolid, siis kasutas ta lepingute allkirjastamisel XXX paroole. Võis olla, et ta vormistas XXX nimele Säästukaart+ kaardid, mille limiiti kasutas tema ise. Pärast taotluse esitamist tegi makseasutuse arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ja süüdistatav lasi oma XXX XXX allkirjastada Säästukaart Pluss kasutamise lepingu, seejärel sai P. Liping kohe kätte Säästukaart Pluss kaardi ja lisakaardi, mida süüdistatav kasutas ostude eest tasumisel ja kaupluste kassades sularaha välja võttes. 37 (55)

Nõudekiri ning Coop Finants AS XXX. a vastuskirjad koos lisaga (kd 2, lk 35, 36-37, 38) kajastavad andmeid Säästukaart Pluss kasutamise lepingu sõlmimise, kaardi väljastamise ja kasutamise kohta ning tekitatud kahju ulatust. XXX. a nõudekirjas (kd 2, lk 35) palus Lõuna prefektuuri XXX Coop Finants AS-il edastada täiendav informatsioon seoses E. L. nimel sõlmitud Säästukaart Pluss lepinguga nr XXX. M. R. XXX. a e-kiri koos kuvatõmmisega (kd 3, lk 201) tõendab Säästukaart Pluss kaartide personaliseerimise ja aktiviseerimise aega. E-kirja kohaselt teostati E. L. ja Priit Lipingu Säästukaart Pluss kaartide personaliseerimine ehk trükkimine ning aktiveerimine XXX kaupluses XXX. Kaardid trükiti ning aktiveeriti samal kellaajal XXX. a kell 15.03. M. R. XXX. a e-kirjast (kd 3, lk 202) nähtub see, kuidas toimub Coop Finants AS-is laenu andmise otsuse tegemine. Coop Finants AS-is on tehtud Säästukaart Plussi väljastamise kohta automaatotsus vastavalt kliendi poolt taotluses esitatud andmetele. Säästukaart Plussi taotluse esitamiseks autentis klient ennast logides sisse Säästukaart Plussi iseteeninduskeskkonda. Eraldi taotluse esitamiseks klient taotlust digitaalselt allkirjastama ei pidanud. Coop Finants AS XXX. a vastuskirjade (kd 2, lk 36-37, 38) kohaselt kajastub krediidilimiidi kasutamise ajavahemik vastuskirjale lisatud tehingute väljavõttel. Poed, kus Säästukaart Plussi kaarte kasutati, kajastuvad vastuskirjale lisatud tehingute väljavõttel. Kõik tehingud on tehtud Priit Lipingule väljastatud lisakaardiga. P. Lipingule väljastatud lisakaardi number on XXX. E. L. esitas kaardi taotluse XXX. a. Kaardid aktiveeriti XXX. a kaupluses. Leping loetakse sõlmituks lepingu allkirjastamisel. Säästukaart Plussi kaarti kasutati tehingute väljavõttest nähtuvalt perioodil XXX. a kuni XXX. a. Coop Finants AS Säästukaart Pluss lisakaarti kasutati XXX. a XXX, mil tasuti ostu eest 93,65 eurot ning võeti välja sularaha 200 eurot. XXX. a tasuti XXX ostu eest 3,35 eurot ning võeti välja sularaha 200 eurot. Tehingud kokku summas 497 eurot, teenustasud 9,90 eurot, arvestatud intress 59,44 eurot ning trahvid ja viivised 48,74 eurot. Tasumisele kuulub 615,09 eurot. Väljatrükkidest infoportaalist 1182 XXX ja XXX kohta (lk 3, 195, 196) nähtub XXX Maksimarketi aadress, milleks on XXX linn ja XXX Konsumi aadress XXX, XXX linn. Seega kasutas Priit Liping krediiti XXX asuvas XXX Maksimarketis ja XXX asuvas XXX Konsumis kokku 497 euro ulatuses. Kuivõrd süüdistatav jättis kasutatud krediidi Coop Finants AS-ile tagasi maksmata, alustati E. L. suhtes inkassomenetlus. Inkassomenetluse algatamist kinnitab XXX Vallavalitsuse edastatud lisa (kd 1, lk 9), millest nähtub, et vastavalt Julianus Inkasso OÜ ja Coop Finants AS (Kreeditor) vahel sõlmitud lepingule volitas Kreeditor Julianus Inkasso OÜ-d sisse nõudma E. L. ja Kreeditori vahelistest lepingutest tulenevat varalist nõuet koos kõrvalnõuetega. Nõude aluseks on krediitkaardileping nr XXX ning Coop Finants AS XXX. a vastuskiri, mille kohaselt on XXX. a seisuga võlgnevus antud menetleda Julianus Inkassole. Seega loeb kohus tõendatuks, et Priit Liping, olles tuvastamata kohas, sisenes E. L. esinedes XXX. a Coop Finants AS veebilehe www.coop.ee kaudu Coop Finants AS iseteeninduskeskkonda, kasutades selleks E. L. ID-kaarti ning selle PIN-koodi ning esitas Coop Finants AS-ile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel taotluse Säästukaart Pluss saamiseks. Selle tulemusena tegi makseasutuse arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse, misjärel 38 (55)

lasi Priit Liping XXX. a XXX asuvas XXX Keskuses E. L. allkirjastada Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr XXX ning koheselt sealsamas sai P. Liping kätte Säästukaart Pluss kaardi ja lisakaardi krediidilimiidiga kokku 500 eurot. Priit Liping kasutas Coop Finants AS Säästukaart Pluss lisakaarti ostude eest tasumisel ja kaupluste kassades sularaha välja võttes järgmiselt: XXX. a XXX asuvas XXX Maksimarketis tasus ta ostu eest 93,65 eurot ning võttis välja sularaha 200 eurot ja XXX. a XXX asuvas XXX Konsumis tasus ta ostu eest 3,35 eurot ning võttis välja sularaha 200 eurot. Seega kasutas Priit Liping krediiti kokku 497 euro ulatuses ning jättis kasutatud krediidi Coop Finants AS-ile tagasi maksmata. Olukorras, kus Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, kasutas P. Liping laenulepingu sõlmimisel E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode, mis võimaldasid Priit Lipingul tuvastada ennast E. L.. Priit Liping sõlmis XXX. a Coop Finants AS-iga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr XXX, mille alusel väljastas Coop Finants AS Säästukaart Pluss kaardi ja Säästukaart Pluss lisakaardi krediidilimiidiga 500 eurot. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping täitmata, mille tagajärjel alustati E. L. suhtes inkassomenetlust.

II KOHTU SEISUKOHT SÜÜTEOKOOSSEISU OSAS

II.I Kelmus KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Objektiivne koosseis on petmine (A) – tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse ehk eksimuse loomine, mistõttu kannatanu teeb varakäsutuse (B) ja saab varalist kahju (C). Tagajärjeni viiv põhjuslik ahel algab koosseisuteoga (petmine) ning jõuab lõpule esimese teoga; vahepealsed etapid – eksimuse tekkimine kannatanul ja varakäsutus – kujutavad endast põhjusliku seose kulgemist ega ole vaadeldavad liitkoosseisule omaste osategudena ega ole täideviija teod (RKKK 3-1-1-72 10 p 12). Subjektiivsesse koosseisu (D) kuulub teadlikkus ebaõige ettekujutuse loomisel ning varalise kasu saamise eesmärk (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 690). Kohus nõustub süüdistuses märgituga selles, et Priit Liping viis Neste Eesti AS eksimusse, kui ta taotles M. T. ja O. L. teadmata ning nõusolekuta nende isikuandmeid kasutades ja nende nimel kliendikaardi taotlustes/lepingutes Neste Eesti AS-ilt krediidilimiiti. Priit Liping täitis ja allkirjastas M. T. ja O. L. nimel Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlused/lepingud, mille ta saatis Neste Eesti AS-ile. Sellise tegevusega lõi P. Liping Neste Eesti AS töötajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, kes on tegelik laenu taotleja ning saaja, samuti kavatsusest laen tagasi maksta. Eksimusse viidud Neste Eesti AS krediidikomisjon kinnitas taotletud krediidilimiidid ning sõlmis XXX. a eraisiku kliendikaardi lepingu nr XXX ja XXX. a eraisiku kliendikaardi lepingu nr XXX. Neste Eesti AS kandis varalist kahju kokku 498,97 eurot, kuivõrd süüdistatav kasutas M. T. ja O. L. nimele väljastatud kliendikaarte maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS tanklates ja jättis teadlikult ja ettekavatsetult kasutatud krediidi tagasi maksmata.

39 (55)

Karistusregistri andmete ja kriminaaltoimikus oleva Tartu Maakohtu 21.10.2015. a otsuse nr 1-15-7631 kohaselt on süüdistatavat karistatud mh KarS § 209 lg 2 p 1, 3, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kohtuotsusega on tõendatud, et süüdistatavat on varem varavastaste süütegude eest kriminaalkorras karistatud. Seega on Priit Lipingu käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Priit Liping täitis oma tegevusega KarS § 209 lg 2 punktis 1 sätestatud objektiivse koosseisu, so teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegustema kavatsetult (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 697). Kohtu hinnangul pani P. Liping teo toime kavatsetult. Varem samasuguse kuriteo eest karistatud isikuna teadis süüdistatav, et tema tegevus on seadusevastane. Süüdistatava elukäiku vaadates on selge, et sarnane käitumismall on olnud korduv. Süüdistatava endine XXX M. T. teadis rääkida sellest, kuidas Priit Liping peab ebaseaduslikku eluviisi ehk raha igapäevaseks eluks saab Priit läbi kuritegude toimepanemise. M. T. oli enda sõnul süüdistatava kõrval ja nägi Priidu käitumist. Priidu elustiil on kelmuste toimepanemine. Priit vormistab teiste inimeste nimele ilma nende teadmata laene ja võtab ka järelmaksuga esemeid, mida müüb maha, raha võtab endale ja jätab järelmaksu maksmata. M. T. ütlusi kinnitab Tartu Maakohtu 21.10.2015. a otsus nr 1-15-7631 (kd 3, lk 79-143), millest nähtub sarnane Priit Lipingu käitumismuster kuritegude toimepanemisel. P. Liping lõi Neste Eesti AS-i töötajatele teadvalt ja kavatsetult tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kuivõrd just petmise teel raha saamine on süüdistatava elustiil ning tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine on P. Lipingu eesmärgipärane ja planeeritud tegevus saavutamaks tema lõplikku eesmärki, milleks on varalise kasu saamine. P. Liping oli teadlik asjaolust, et teda on varem varguse, omastamise ja kelmuse eest kriminaalkorras karistatud, seega pidi ta teadlik olema ka sellest, et varasem karistatus on koosseisuline vastutust raskendav asjaolu KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Kohus ei tuvastanud Priit Lipingu õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. II.II Arvutikelmus KarS § 213 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest andmete ebaseadusliku sisestamisega ning muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Objektiivne koosseis sarnaneb kelmuse üldkoosseisuga, sest koosseisutegu peab viima varalise kahju tekkeni (RKKK 3-1-1-94-14 p 212). Koosseisutegu on ebaseaduslik sekkumine andmetöötlusprotsessi. See tegu peab mõjutama andmetöötlusprotsessi tulemust. Viimaks peab sellise mõjutamise tulemusena kaasnema varaline kahju (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 710).

40 (55)

Kohus luges tõendatuks, et süüdistatav sai enda kasutusse XXX E. L. ID-kaardi ja pangakaardi koos paroolidega. Priit Liping esitas E. L. esinedes ja E. L. isikuandmeid ja ID-kaardi andmeid kasutades oma XXX nimel Hansapost OÜ veebilehe www.hansapost.ee kaudu tellimuse erineva elektroonilise tehnika ostmiseks ja Inbank AS-ile taotluse kauba eest järelmaksuga tasumiseks, ONOFF Jaekaubanduse OÜ veebilehe www.onoff.ee kaudu tellimuse keraamilise elektripliidi ostmiseks ja Bigbank AS-ile taotluse selle eest järelmaksuga tasumiseks, AS-ile LHV Finance ettevõtte veebikeskkonnas www.lhv.ee laenutaotluse laenu saamiseks, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile ettevõtte veebikeskkonnas www.tfbank.ee laenutaotluse laenu saamiseks, Bigbank AS-ile krediidiasutuse veebikeskkonnas www.bigbank.ee laenutaotluse laenu saamiseks, lisaks registreeris süüdistatav P. Liping oma XXX E. L. Bondora AS veebikeskkonnas www.bondora.ee ettevõtte teenuste kasutajaks, seejärel esitas ta Bondora AS-ile ettevõtte veebikeskkonnas www.bondora.ee laenutaotluse E. L. nimel laenu saamiseks ning sisenes E. L. esinedes Coop Finants AS veebilehe www.coop.ee kaudu ettevõtte iseteeninduskeskkonda, esitas Coop Finants AS-ile taotluse Säästukaart Pluss saamiseks. Sellisel viisil sekkus süüdistatav ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, nagu sisestaks andmeid selleks õigustatud isik. Süüdistatava ebaseaduslik andmetöötlusprotsessi sekkumine mõjutas andmetöötlusprotsessi tulemust järgnevalt. Eelnevalt kirjeldatud tegevuse tulemusena tegi Inbank AS arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Inbank AS sõlmis Hansapost OÜ-st kauba ostmiseks osamaksetega tasumise müügilepingu ja tasus kauba eest Hansapost OÜ-le. Bigbank AS arvutisüsteem tegi süüdistatava tegevuse tagajärjel automaatselt positiivse laenuotsuse ning Bigbank AS saatis järelmaksulepingu allkirjastamiseks, mille Priit Liping E. L. nimel viimase ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades digitaalselt allkirjastas ja allkirjastatud lepingu Bigbank AS-i e-posti aadressile tagasi saatis. Bigbank AS tasus seejärel kauba eest ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le. AS LHV Finance arvutisüsteem tegi samuti automaatselt positiivse laenuotsuse ning Priit Liping allkirjastas digitaalselt veebikeskkonnas www.lhv.ee E. L. nimel E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu, mille alusel väljastas AS LHV Finance laenu summas 1980 eurot, millest 1950,10 eurot kanti E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali arvutisüsteem tegi automaatselt positiivse laenuotsuse ning Priit Liping allkirjastas digitaalselt veebikeskkonnas www.tfbank.ee E. L. nimel E. L. IDkaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu, mille alusel väljastas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal laenu summas 4000 eurot. Pank kandis laenusumma 4000 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole. Bigbank AS arvutisüsteem tegi automaatselt positiivse laenuotsuse ning Bigbank AS saatis eposti teel tarbijakrediidilepingu allkirjastamiseks. Priit Liping allkirjastas E. L. nimel lepingu digitaalselt, kasutades selleks E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi ning saatis allkirjastatud lepingu e-postiga Bigbank AS-i e-posti aadressile. Bigbank AS väljastas laenulepingu alusel laenu summas 1752 eurot, millest 1707 eurot kanti E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole. Bondora AS arvutisüsteem tegi P. Lipingu tegevuse tagajärjel samuti automaatselt positiivse laenuotsuse ja Priit Liping allkirjastas elektrooniliselt veebikeskkonnas www.bondora.ee E. L. nimel laenulepingu, sisestades lepingu allkirjastamiseks SMS-i teel saadetud Bondora AS PIN41 (55)

koodi. Seejärel väljastas Bondora AS laenu summas 1275 eurot, millest 1200 eurot kandis krediidiandja E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole. Coop Finants AS makseasutuse arvutisüsteem tegi P. Lipingu ebaseadusliku andmetöötlusprotsessi sekkumise tagajärjel automaatselt positiivse laenuotsuse, misjärel lasi Priit Liping XXX Keskuses E. L. allkirjastada Säästukaart Pluss kasutamise lepingu ning koheselt sealsamas sai süüdistatav kätte Säästukaart Pluss kaardi ja lisakaardi krediidilimiidiga kokku 500 eurot. Priit Lipingu poolt andmetöötlusprotsessi mõjutamise tulemusena kaasnes varaline kahju järgnevalt. Kuivõrd Hansapost OÜ andis Omniva kulleri vahendusel Priit Lipingu poolt tellitud kauba üle E. L. ning Priit Liping omastas Hansapost OÜ-st saadud kauba ja jättis laenu ettekavatsetult Inbank AS-ile tagasi maksmata, kaasnes sellega Inbank AS-ile varaline kahju. Sarnaselt eelnevalt nimetatud kuriteosündmusega, toimetas ONOFF Jaekaubanduse OÜ Priit Lipingu poolt tellitud kauba DPD kulleri vahendusel aadressile XXX ning Priit Liping omastas ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st saadud kauba ja jättis laenu ettekavatsetult Bigbank AS-ile tagasi maksmata. AS LHV Finance kandis laenusumma 1950,10 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kandis laenusumma 4000 eurot, Bigbank AS kandis laenusumma 1707 eurot ning Bondora AS kandis laenusumma 1200 eurot E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole nr XXX, mis tegelikkuses oli Priit Lipingu kontrolli all ja kasutuses. Saadud raha Priit Liping omastas ning jättis laenud ettekavatsetult tagasi maksmata. Priit Lipingu poolt raha omastamist tõendavad lisaks eelnevas peatükis analüüsitud tõenditele ka XXX. a vaatlusprotokoll, mille tabelis on välja toodud ajavahemikus XXX. a – XXX. a E. L. Swedbank AS arvelduskontole nr XXX toimunud laekumised ning laekumistele järgnenud raha väljavõtmine sularahaautomaatidest ning ülekanded M. T. arvelduskontole. XXX Vallavalitsus teatas XXX. a vastuskirjas Lõuna prefektuuri XXX. a nõudekirjale (kd 2, lk 129) koos M. T. konto väljavõttega (kd 2, lk 130-133), et E. L. elas munitsipaalpinnal XXX perioodil XXX. a – XXX. a, kui ta viidi XXX. OÜ XXX on perioodil XXX. a kuni XXX. a laekunud üüri kogusummas 149,28 eurot. Üür on tasutud M. T. kontolt nr XXX. E. L. kontolt nr XXX ei ole OÜ XXX antud perioodil üüri eest raha laekunud. Küll aga on tema kontolt kantud korduvalt raha M. T. kontole XXX selgitusega E. L. üüri maksmiseks. E. L. konto nr XXX väljavõttest nähtub, et alates XXX. a kuni XXX. a on M. T. kontole XXX kantud kokku 3719,70 eurot. Swedbank AS edastas XXX. a vastuskirjaga (kd 2, lk 135) Lõuna prefektuuri XXX. a nõudekirjale (kd 2, lk 134) M. T. Swedbank AS konto nr XXX väljavõtte ajavahemikus XXX. a kuni XXX. a (kd 2, lk 136-151). Väljavõttest nähtub samuti, et E. L. kontolt nr XXX on alates XXX. a kuni XXX. a M. T. kontole XXX kantud kokku 3719,70 eurot selgitusega „e l üür maksmiseks“ ning XXX. a 42,79 eurot selgitusega „võlg“. XXX. a kandis M. T. E. L. kontole nr XXX 24 eurot selgitusega „e. l. üür maksmiseks“.

42 (55)

XXX. a vaatlusprotokollis on tabelis välja toodud ajavahemikus XXX. a – XXX. a E. L. Swedbank AS arvelduskontolt nr XXX M. T. Swedbank AS arvelduskontole nr XXX toimunud laekumised ning laekumistele järgnenud raha väljavõtmine sularahaautomaatidest. M. T. selgitas tunnistajana antud ütlustes (kd 2, lk 155-159), et ükskord kutsus Priit teda E. juurde. Priit palus enda ja E. linna kaasa minna, et pangakontoris käia ja suurendada päevast limiiti. Ta sai aru, et ilmselt võetakse laen auto ostuks. Pangakontoris küsis Priit, kas Priit võib tema arvele kanda 2 000 eurot ja kas ta võtaks sula kohe seal samas asuvast sularahaautomaadist välja. Ta oli nõus. Ta ei mäleta, kas raha tema arvele kandis pangateller või Priit ise läbi internetipanga. See toimus XXX Swedbank kontoris ja samal päeval, kui nad käisid E. limiiti suurendamas. Ta võttis 2 000 eurot välja ja andis Priidule. Priit ostiski paari päeva jooksul auto ära – XXX XXX, mis vormistati kellegi teise nimele. Siis hakkas ta halba kahtlustama. E. pangakaart oli Priidu käes. Kui kontolt on raha välja võetud, siis seda võis teha ainult Priit. E. üksi sularahaautomaatide juures ei käinud. Kui E. pangakaart oli tema käes, siis ta kandis E. kontolt enda kontole raha nt söögi-joogi ostmiseks. Nende ülekannete selgituseks märgitud „üür maksmiseks“ on automaatselt sinna jäänud selgitus. Talle ülekantud summad ei läinud alati üüri maksmiseks, pigem muudeks igapäevasteks kuludeks. Kõigist summadest oli E. teadlik ja need olid kooskõlastatud. 200-eurosed kanded septembris XXX. a on juba Priidu palvel tehtud. Siis olid E. pangakaart ja internetipank juba Priidu enda käes. Priit kandis E. kontolt raha tema kontole ja Priit palus selle summa välja võtta. Ta väga ei süvenenud. Ta on raha välja võtnud ja Priidule üle andnud. XXX. a nõudekirjas (kd 2, lk 163) palus Lõuna prefektuuri XXX Transpordiametil teatada, mis toimingud teostati Maanteeameti XXX büroos XXX. a kell 09.13 ja XXX. a kell 10.34, mille eest tasuti E. L. Swedbanki pangakaardiga 61 eurot ja 26 eurot. Transpordiameti XXX. a vastuskirja (kd 2, lk 164) kohaselt tasuti XXX. a kell 09.13 61 eurot sõiduki reg.nr XXX omanikuvahetuse eest. Isik, kellega seoses makset infosüsteemis alustati, on E. P.. XXX. a kell 10.34 tasuti 26 eurot teooriaeksamile registreerimise eest. Isik, kellega seoses makset infosüsteemis alustati, on Priit Liping. Õiendist Transpordiameti andmetega (kd 2, lk 165-166) nähtub, et sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX kuulub E. P., sõiduki kasutaja on Priit Liping. Priit Liping tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel (kd 3, lk 40-54), et ühe laenuraha eest ostis ta ühe auto, vist oli XXX. Seda autot ei saanud ta enda nimele vormistada, kuna tal olid kohtutäiturid kaelas. Autot kasutas tema ise. XXX. a nõudekirjas (kd 2, lk 160) palus Lõuna prefektuuri XXX AS-il XXX teatada, mida osteti XXX. a kell 16.44 XXX asuvas Kodumasinad XXX kaupluses, mille eest tasuti E. L. Swedbanki pangakaardiga 68,90 eurot. AS XXX XXX. a vastuskirjas, millega edastati XXX. a arve nr XXX (kd 2, lk 161-162), teatas raamatupidaja, et tasuti mikrolaineahju XXX eest 68,90 eurot. AS XXX XXX arvel nr XXX (kd 2, lk 162) on kauba nimetusena märgitud XXX digi must/kroom XXX maksumusega 68,90 eurot. Kaardimakse kviitung XXX. a kell 16:44:11 tasutud summas 68,90 eurot maksekaardiga Maestro. PIN kontrollitud.

43 (55)

Eelnevast nähtub, et Priit Liping kasutas oma XXX E. L. pangakaarti, kuhu olid krediidiasutused eelnevalt kandnud laenusummad, nii kauba eest maksmisel kui ka sularaha väljavõtmiseks, samuti kandis süüdistatav laenusummad E. L. pangakontolt XXX arvelduskontole, paludes M. T. raha kontolt välja võtta ja talle anda. Süüdistataval puudus igasugune kavatsus laenud tagasi maksta. Lisaks kasutas Priit Liping Coop Finants AS Säästukaart Pluss lisakaarti ostude eest tasumisel ja kaupluste kassades sularaha välja võttes, seega kasutas Priit Liping krediiti ning jättis kasutatud krediidi ettekavatsetult Coop Finants AS-ile tagasi maksmata. Sellise käitumise läbi sai P. Liping endale E. L. nimele võetud laenusummad ja tellitud kaubad, tekitades Inbank AS-ile varalist kahju summas 509,94 eurot, Bigbank AS-ile summas 399 eurot ja 1707 eurot, AS-ile LHV Finance summas 1950,10 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile 4000 eurot, AS-ile Bondora summas 1200 eurot ning Coop Finants AS-ile varalist kahju summas 497 eurot. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kuigi süüdistatav väitis, et ta tahtis laenud tagasi maksta, pole need ütlused siiski eluliselt usutavad ning seda seetõttu, et Priit Liping ei ole ühtegi lepingujärgset makset ühelegi krediidiandjale tasunud. Ta ei ole ühegi laenuettevõttega ühendust võtnud, et kokkuleppeid või täiendavaid maksegraafikuid sõlmida, vabanemaks tekkinud võlgnevustest. Tartu Maakohtu 21.10.2015. a otsusega nr 1-15-7631 on tõendatud, et süüdistatavat on varem varavastaste süütegude ehk KarS § 209 lg 2 p 1, 3, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 199 lg 2 p 4 eest kriminaalkorras karistatud. Seega on Priit Lipingu käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Samuti kinnitab otsus, et eelnevalt kirjeldatud käitumismuster on Priit Lipingule juba varasemalt omane, kuivõrd ta on samal viisil toime pannud rohkelt kuritegusid. Kohtu hinnangul täitis Priit Liping oma tegevusega KarS § 213 lg 2 punktis 1 sätestatud objektiivse koosseisu, so teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega ning muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse. Subjektiivne koosseis nõuab analoogiliselt §-ga 209 varalise kasu saamise eesmärki. Isikul peab olema kavatsetus (§ 16 lg 2) saada seda kasu, mille võrra kannatanu kahju kannab. Objektiivse koosseisu muude elementide osas piisab kaudsest tahtlusest (§ 16 lg 4) (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 716). Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ütlustest ning kriminaalasjas kogutud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime kavatsetult, kuivõrd ta tegutses eesmärgipäraselt ja süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise sooviga ning samuti teadmisega, et see saabub. P. Liping seadis endale eesmärgiks erinevate lepingute sõlmimisel teise isiku andmeid kasutades saada varalist kasu. Kohus ei tuvastanud Priit Lipingu õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. II.III Dokumendi võltsimine KarS § 344 lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise eest.

44 (55)

Objektiivne koosseis seisneb dokumendi, pitsati või plangi võltsimises, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Paragrahv peab silmas kõiki dokumente, välja arvatud tähtsat isiklikku dokumenti. Ei ole oluline, kas on tegemist ametliku dokumendi või eradokumendiga. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, on mõeldud õiguskäibes tõendama õigusliku tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 997). Priit Liping sõlmis oma XXX XXX E. L. nimel Bigbank AS-iga järelmaksulepingu ja tarbijakrediidilepingu ning AS-iga LHV Finance ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga väikelaenulepingud, allkirjastades lepingud digitaalselt E. L. nimel ning kasutades allkirjastamiseks E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi. P. Lipingu käitumise eesmärgiks oli saada ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st kaupa Bigbank AS-i poolse finantseeringuga ning jätta laen Bigbank AS-ile tagasi maksmata, samuti omandada LHV Finance AS-iga, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga ning Bigbank AS-iga sõlmitud laenulepingutest tulenevad õigused, so saada krediidiasutustelt lepingute alusel väljamakstavad laenusummad. Samas puudus P. Lipingul kavatsus laenud tagasi maksta. Priit Liping täitis kannatanute M. T. ja O. L. teadmata ja nõusolekuta taotlus/lepingud kannatanute nimel. Taotlus/lepingutesse märkis süüdistatav M. T. ja O. L. isikuandmed ja allkirjastas need M. T. ja O. L. nimel. Võltsides Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlus/lepinguid, oli süüdistatava käitumise eesmärgiks saada vastavalt sõlmitud lepingutele Neste Eesti AS-ilt maksevahendina kasutatavad krediidilimiidiga kaardid, mida ise kasutada ning jätta ostetud kauba ja teenuste eest tasumata. Lisaks sellele võltsis süüdistatav volikirja, mille ta koostas ja allkirjastas O. L. nimel. P. Liping kandis volikirja teksti, mille kohaselt O. L. justkui palub temale saadetud Neste Eesti AS kirja väljastada Priit Lipingule. Sellise volikirja võltsimise eesmärgiks oli saada postkontorist kätte kiri, mis sisaldas süüdistatava poolt O. L. nimele tellitud Neste Eesti AS-i kliendikaarti. Nagu eelnevalt tuvastatud, siis P. Liping soovis kaarti kasutada maksevahendina ning jätta ostetud kauba ja teenuste eest tasumata. E. L. nimel sõlmitud järelmaksulepingu, väikelaenulepingute ja tarbijakrediidilepingu, M. T. ja O. L. nimel sõlmitud eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingute ning O. L. nimel vormistatud volikirja puhul on tegemist dokumentidega KarS § 344 lg 1 mõttes, kuivõrd need tõendavad õigusliku tähtsusega asjaolusid ehk annavad õiguse tehingute tegemiseks, kauba ja kliendikaardi kättesaamiseks, raha laekumiseks pangakontole ning sellest tulenevate õiguste realiseerimiseks. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatav pani toime dokumendi võltsimise ning täitis oma tegevusega KarS § 344 lg 1 objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab kuritegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1000). Subjektiivsest küljest on kohtu hinnangul tegemist kavatsetult toime pandud kuriteoga, kuna süüdistatava plaan lepingute sõlmimisel ja allkirjastamisel oli algusest peale saada erinevatelt krediidiasutustelt laenu ja järelmaksuga kaupa, samuti krediidilimiidiga kliendikaardi 45 (55)

kasutamisest varalist kasu. Tagasimaksmise kavatsus tal aga puudus. Vaadates süüdistatava süsteemset pika perioodi jooksul väljakujunenud käitumist ning kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et Priit Liping pani teod toime etteplaneeritult ehk kavatsetult. Kohus ei tuvastanud Priit Lipingu õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. II.IV Võltsitud dokumendi kasutamine KarS § 345 lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Dokument esitatakse isikule, kellest petja arvates oleneb kasutamise eesmärk – õiguse omandamine või kohustusest vabanemine. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1001). Priit Lipingu tegevus võltsitud dokumendi kasutamises seisnes selles, et ta saatis enda e-posti aadressilt Bigbank AS-i e-posti aadressile järelmaksulepingu ning tarbijakrediidilepingu, mis olid eelnevalt Bigbank AS-i poolt saadetud e-posti teel E. L. allkirjastamiseks, kuid tegelikkuses allkirjastas Priit Liping järelmaksulepingu ja tarbijakrediidilepingu digitaalselt ise oma XXX XXX E. L. nimel. Seega süüdistatav saatis Bigbank AS-ile võltsitud dokumendid, so E. L. nimel sõlmitud ja allkirjastatud järelmaksulepingu ja tarbijakrediidilepingu. Sama käitumismuster kordus ka LHV Finance AS-ile ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile võltsitud dokumendi esitamisel, kuid seekord esitas süüdistatav P. Liping E. L. nimel sõlmitud ning digitaalselt allkirjastatud väikelaenulepingu LHV Finance AS-ile veebikeskkonna www.lhv.ee kaudu ning TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile veebikeskkonna www.tfbank.ee kaudu. Priit Liping saatis Neste Eesti AS-ile posti teel enda poolt eelnevalt võltsitud M. T. ja O. L. nimel täidetud ja allkirjastatud eraisiku kliendikaardi taotlus/lepingud. Selleks, et Neste Eesti AS-i saadetud O. L. nimele väljastatud krediidilimiidiga kliendikaart postkontorist kätte saada, esitas süüdistatav AS Eesti Post XXX postkontori töötajale enda poolt eelnevalt võltsitud ehk O. L. nimel koostatud ja allkirjastatud volituse, mille kohaselt O. L. palus talle saadetud Neste Eesti AS kiri väljastada Priit Lipingule. Subjektiivne külg eeldab tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga. Lisaks peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 1001). Et tegemist oli võltsitud dokumentidega, on juba eelnevalt tõendamist leidnud. Priit Liping kasutas võltsitud dokumente eesmärgiga saada kaupa pangapoolse finantseeringuga, lisaks saada pankadelt lepingute alusel väljamakstavad laenusummad ning edaspidi käsutada saadud kaupa ja laenuraha oma äranägemise järgi. Samas puudus tal laenude ja järelmaksu tagasimaksmise kavatsus. Samuti oli süüdistatava eesmärgiks saada maksevahendina kasutatavad krediidilimiidiga kaardid enda kätte, kasutada neid ning jätta ostetud kauba ja teenuste eest tasumata. Seega kasutas süüdistatav eelnevalt võltsitud dokumente eesmärgiga 46 (55)

omandada õigusi, st saada kaupa ja väljamakstavad laenusummad ning maksevahenina kasutatavad kaardid enda valdusesse. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et Priit Liping pani teod toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Kohus ei tuvastanud Priit Lipingu õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. II.V Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 1572 nägi ette vastutuse teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. Ka käesoleva otsuse tegemise ajal on teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine karistatav ning seda alates 01.07.2019. a kehtiva KarS § 1572 lõike 1 järgi. Priit Lipingule on esitatud süüdistus teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamises, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele ja varjata kuritegu. Kasutamine on isikuandmetega ükskõik millisel viisil toimingute tegemine. Kõik teod peavad olema toime pandud ilma nõusolekuta. Oluline on tuvastada, milline oli kannatanu tegelik tahe, st kas ta andis loa oma isikuandmeid kasutada. Eelnimetatud teod on karistatavad ainult siis, kui nendega kaasneb kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Samuti on teod karistatavad, kui need on toime pandud kuriteo varjamise eesmärgil. See koosseisu element on täidetud, kui isik kuritegu toime pannes kasutab teise isiku identiteeti (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 562). Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Priit Liping sõlmis XXX E. L. nimel erinevate krediidiasutustega lepingud, mille tulemusena väljastati talle laenud nii kauba ostmiseks kui ka rahana ülekandega pangakontole ja krediidilimiidiga kaartidena. Laenulepingute sõlmimisel kasutas süüdistatav E. L. tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning tema käes olevat E. L. nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode. See võimaldas süüdistataval tuvastada ennast lepingute sõlmimisel E. L., varjates laenude võtmisel enda tõelist identiteeti. Kuivõrd kohus luges tuvastatuks, et Priit Lipingu XXX E. L. oli tervisliku seisundi tõttu XXX, ei saanudki ta süüdistatavale anda nõusolekut oma isikuandmete ja dokumentide kasutamiseks. Ekspert andis hinnangu, et E. L. ei ole võimeline tegema ühtegi tehingut ega ole võimeline iseseisvalt oma tahet teostama mingisuguse rahasumma ulatuses. Seega puudus Priit Lipingul E. L. nõusolek XXX nimel tema isikuandmeid kasutades tehingute tegemiseks. Süüdistatav oli E. L. tervislikust seisundist teadlik. Priit Liping kasutas Neste Eesti AS-ile kliendikaartide tellimuse esitamisel ja eraisiku kliendikaardi taotluste/lepingute sõlmimisel teiste isikute ehk M. T. ja O. L. tuvastavaid isikuandmeid. Süüdistatav esines Neste Eesti AS-i ees teiste isikutena, so M. T. ja O. L., ta sõlmis ning allkirjastas lepingud kannatanute nimel.

47 (55)

Kannatanu M. T. ei olnud teadlik, et tema nimel on sõlmitud leping ja lepingust tulenevalt on tekkinud tal võlgnevus. M. T. sai enda sõnul kohe aru, et tegemist on Priit Lipinguga, kes on selle võla tema nimele teinud. Ta on saanud Priidult SMS-e, milles Priit on teda ähvardanud, et tema nimel on veel teistest kohtadest võlad. Kui ta Priiduga XXX, siis oli Priidul juurdepääs ta dokumentidele. Seega puudus süüdistataval M. T. nõusolek kannatanu nimel lepingu sõlmimiseks, M. T. ei andnud süüdistatavale luba oma isikuandmeid kasutada. Kannatanu O. L. ütlustest nähtub, et ta kaotas vahetult enne tema isikuandmete kasutamist ära tema nimele väljastatud ID-kaardi. Ta kinnitas, et ta ei ole mingit krediiti taotlenud, vaid keegi on esinenud temana ja kasutanud nime ning isikukoodi. Kuna kannatanu ei olnud üldse teadlik tema nimel sõlmitud lepingust, siis puudus Priit Lipingul O. L. nõusolek kannatanu isikuandmeid kasutada ja lepingut sõlmida. Seega P. Liping kasutas teiste isikute nimel lepinguid sõlmides selliseid andmeid, mis võimaldasid teisi isikuid tuvastada ees- ja perekonnanime ning isikukoodi järgi, E. L. puhul kasutas süüdistatav identifitseerimiseks ka E. L. isikutunnistust ja selle PIN koode. Nõusolek selliseks tegevuseks tal aga puudus. Lepingutest tulenevad kohustused jättis süüdistatav teadlikult ja tahtlikult täitmata. Vaadates süüdistatava pikaajalist käitumist kelmuste toimepanemisel, on kohus veendunud, et Priit Lipingul puudus kavatsus laenud ja kasutatud krediit tagasi maksta. Süüdistatav varjas enda poolt kuritegude toimepanemist ning jättis lepingulised kohustused ettekavatsetult täitmata. Kuivõrd Priit Liping jättis kohustused ettekavatsetult täitmata, alustati E. L. suhtes inkassomenetlused ja kohtumenetlus, M. T. kanti võlgnikuna maksehäireregistrisse ning ka O. L. suhtes alustati inkassomenetlust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Kannatanu M. T. kirjeldas, kuidas on teda mõjutanud asjaolu, et tema nimel on Neste Eesti ASis taotletud krediitkaart, mille krediidilimiit on täies ulatuses ära kasutatud ja jäetud tagasi maksmata. Nimelt see häiris tema elu oluliselt. Tema nimel ebaseaduslikult tekkinud võlgnevuse tõttu kanti teda võlgnikuna maksehäireregistrisse. Hetkel, kui ta vajas laenu, ta seda ei saanud. Tal on olnud häbi tuttavate ees, kes on saanud teada, et ta on krediidivõlglane. Kannatanu O. L. kodusele aadressile tuli XXX. a juulikuus postiga kiri ettevõttelt Creditreform Inkasso sisuga, et nemad on talle saatnud korduvalt meeldetuletusi, et ta on Neste Eestile võlgu, mille tasumist temalt nõuti. Ta ei saanud kirja sisust aru, mille eest ta võlgu on. Saabunud kiri viis teda endast väga välja, tal tekkisid XXX. Tervisliku seisundi halvenemise tõttu teda XXX. Priit Lipingu käitumise tagajärjel tekkis E. L. nimel sõlmitud lepingute teisel poolel väärettekujutus E. L. maksevõimelisuse ja maksekäitumise kohta. Neste Eesti AS-il ning maksehäireregistriga tutvuvatel isikutel tekkis süüdistatava tegevuse tõttu väärettekujutus M. T. maksevõimelisuse ja maksekäitumise kohta. Neste Eesti AS-il tekkis väärettekujutus ka O. L. maksevõimelisuse ja maksekäitumise kohta. Sellise tegevusega kahjustas Priit Liping E. L., M. T. ja O. L. mainet ning tekitas moraalset kahju nende seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Seega kaasnes süüdistatava tegevuse tagajärjel kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo koosseisule vastavad teod toime vähemalt kaudse tahtlusega. 48 (55)

Isikuandmete kasutamise korral on vajalik kavatsetus teise isikuna esinemise eesmärgi suhtes (Sootak, J., Pikamäe, P. (2021). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura. 562). Kohus on veendunud, et P. Liping pani teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise toime kavatsetult. Priit Liping kasutas E. L., M. T. ja O. L. isikuandmeid kavatsetult, eesmärgiga varjata laenude võtmisel ja lepingute sõlmimisel enda tõelist identiteeti. P. Liping teadis, et tal puudub kannatanute nõusolek nende isikuandmeid kasutada ja selle tulemusel tehinguid sõlmida. Süüdistatav sai kannatanute isikuandmeid kasutades varalist kasu. P. Liping kandis XXX nimele võetud laenusummad enda pangakontole ja võttis ka kannatanu pangakontolt sularahas välja, ta omastas E. L. nimele tellitud kauba ning kasutas kannatanute M. T. ja O. L. nimele väljastatud kliendikaarte maksevahendina. Seega oli süüdistatava eesmärgiks kohe algusest peale jätta lepingutest tulenevad kohustused täitmata, mistõttu oli üheks tema eesmärgiks ka kuriteo varjamine. Kohus ei tuvastanud Priit Lipingu õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Priit Lipingut võimalik karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega, KarS § 344 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistusregistri andmetel on Priit Lipingul üks kehtiv kriminaalkaristus. Tartu Maakohtu 21.10.2015. a otsusega nr 1-15-7631 (kd 3, lk 79-143) tunnistati Priit Liping süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, KarS § 209 lg 2 p 1, 3, KarS § 1572, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 201 lg 2 p 1 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumist mõisteti talle 5 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning P. Lipingule mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise aega arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so 14.04.2015. a. Sama otsusega tunnistati P. Liping süüdi ka KarS § 346 järgi ja teda karistati selle eest rahalise karistusega 100 päevamäära so 320 eurot, mida vähendati samuti KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes P. Lipingule karistuseks rahaline karistus 67 päevamäära so 214,40 eurot. Tartu Maakohtu 17.02.2017. a määrusega nr 1-15-7631 vabastati Priit Liping temale Tartu Maakohtu 21.10.2015. a otsusega nr 1-15-7631 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne 49 (55)

tähtaega. P. Lipingule määrati katseaeg kuni 14.10.2018. a. Tartu Vangla vastuskirjast (kd 3, lk 160-161) nähtub, et Priit Liping vabanes 07.03.2017. a Tartu Vanglast tingimisi enne tähtaega talle Tartu Maakohtu 21.10.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7631 mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest. Kohtu hinnangul on P. Lipingu süü suur. Arvestades süüdistuse mahtu ning mitmeid tegusid, mille Priit Liping toime pani, on tema kuritegelik aktiivsus olnud kõrge. Süüdistatav tegutses sihilikult ning tema eesmärgiks oli saada võimalikult palju varalist kasu, kuriteod pani ta toime tahtluse raskeimas vormis – kavatsetusega. Kuritegude toimepanemiseks kasutas ta ära tervisliku seisundi tõttu XXX, endist XXX, kes on ka XXX ning tuttavat. Kuriteod pani ta valdavas osas toime katseaja kestel ehk ajal, mil ta oli karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. P. Liping oleks pidanud katseajal käituma eeskujulikult ja õiguskuulekalt, et näidata oma suhtumise muutumist ja tänulikkust võimaluse üle elu vabaduses veeta. Seda ta aga ei teinud, vaid P. Liping jätkas süütegude toimepanemist. Seetõttu näitab süüdistatava käitumine selgelt, et talle varem mõistetud karistus ei ole tema käitumist vähimalgi määral mõjutanud. Tal on üleolev ja hoolimatu suhtumine õiguskorda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Märkimist väärib ka see, et teda on varem karistatud samasuguste kuritegude eest ning teod pani ta toime mitmete kannatanute suhtes. Seega tuleb Priit Lipingut karistada selliselt, et tal tekiks kindel tahtmine edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu ei ole põhjendatud Priit Lipingule rahalise karistuse mõistmine, mida iseenesest võimaldaks dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise ja teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise koosseisud. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka sellega, et P. Liping tunnistas enda süüd ning kuriteod on valdavas osas toime pandud aastal XXX ning XXX. aasta jaanuaris, kohtule teadaolevalt ei ole ta uusi süütegusid toime pannud. See iseloomustab P. Lipingut viimasel ajal pigem positiivselt ja seadusekuulekana. Kuna Priit Liping avaldas kohtueelses menetluses ütlusi andes kahetsust toimepandud kuritegude üle, arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Raskendavad asjaolud on KarS § 58 punktide 3, 4 järgi süüteo toimepanemine teadvalt kõrges eas ja abitus seisundis inimese suhtes ning süüteo toimepanemine süüdlase XXX suhtes. Need asjaolud on seotud nii tema XXX E. L. (KarS § 58 p 3 alt 3, 4) kui ka XXX M. T., kes on süüdistatava XXX (KarS § 58 p 4). P. Lipingu XXX, mistõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt oma igapäevast elu korraldama, seega võib pidada kannatanut kui abitus seisundis olevat inimest. Samuti oli E. L. vanaduspensioniealine ehk kohus käsitleb teda ka kõrges eas oleva isikuna. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Priit Lipingu karistamisel eesmärke raskemaliigiline karistus – vangistus. P. Lipingule on varasemalt antud korduvalt võimalusi eluga vabaduses edasi minna, kuid süüdistatav neid ei kasutanud, ei võtnud õppust, vaid jätkas kuritegelikku elu, seega on prokuröri seisukoht KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas õige ning põhjendatud. Seda ka seetõttu, et P. Liping vabastati temale Tartu Maakohtu otsusega nr 1-15-7631 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.10.2018. a ning uued süüteod 50 (55)

pani ta toime just katseajal. KarS § 76 lg 8 alusel viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Eeltoodu alusel tuleb Priit Liping süüdi tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi (kannatanute E. L., Inbank AS, Bigbank AS, AS LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali, Bondora AS ja Coop Finants AS suhtes toime pandud kuriteod) ning karistuseks mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Priit Liping tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi (kannatanute M. T., O. L. ja Neste Eesti AS suhtes toime pandud kuriteod) ning karistuseks mõista temale KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistab kohus Priit Lipingule liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Priit Lipingule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 10 kuu vangistuse võrra ning mõista Priit Lipingule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus Priit Lipingule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.10.2015. a otsusega nr 1-15-7631 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 7 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning mõistab Priit Lipingule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel arvestatakse vangistuse kandmise aega alates Priit Lipingu vanglasse saabumisest. KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

IV KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGIDE OSAS

Kriminaalasjas on kannatanu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitanud tsiviilhagi Priit Lipingu vastu varalise kahju nõudes summas 4523,06 eurot ning viivise nõudes. Bondora AS esitas tsiviilhagi Priit Lipingu vastu varalise kahju nõudes summas 1200 eurot. Neste Eesti AS palub Priit Lipingu vastu esitatud tsiviilhagis välja mõista varaline kahju koos viivisega kokku 518,43 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätetele on kahju 51 (55)

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ja p 8 kohaselt, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on esitatud hagiavaldused põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanutele kahju tekitatud kuritegude toimepanemise tagajärjel. Käesoleval juhul kasutas P. Liping tervisliku seisundi tõttu XXX E. L. autentimisvahendeid ja pangakontosid, millele tal oli olemas ligipääs ning kannatanu andmete ebaseadusliku sisestamisega esitas ta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas E. L. nimel laenutaotluse, luues laenuandjas ebaõige ettekujutuse laenusaaja isikust. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning süüdistatav allkirjastas E. L. nimel E. L. ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu, mille alusel väljastas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal laenu summas 4000 eurot. Süüdistatav P. Liping omastas XXX E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole kantud 4000 eurot ning jättis laenu tagasi maksmata. Süüdistatav registreeris ennast E. L. nimelt Bondora AS veebikeskkonnas teenuste kasutajaks ning esitas seejärel E. L. esinedes Bondora AS-ile E. L. isikuandmeid kasutades E. L. nimel laenutaotluse, luues taaskord laenuandjas ebaõige ettekujutuse laenuandja isikust. Selle tulemusena tegi krediidiandja arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Priit Liping allkirjastas elektrooniliselt E. L. nimel laenulepingu, sisestades lepingu allkirjastamiseks SMS-i teel saadetud Bondora AS PIN-koodi. Bondora AS väljastas laenu summas 1275 eurot, millest 75 eurot jäi lepingutasuks. E. L. Swedbank AS-i arvelduskontole kantud 1200 eurot omastas Priit Liping ning jättis laenu tagasi maksmata. Lisaks eelnevale täitis Priit Liping M. T. ja O. L. nimel Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingud, seejärel kasutas ta M. T. ja O. L. isikuandmeid ning allkirjastas taotlus/lepingud M. T. ja O. L. nimel. Süüdistatav saatis täidetud taotlus/lepingud posti teel Neste Eesti AS-ile. Sellise tegevusega lõi P. Liping Neste Eesti AS-i töötajatele ebaõige ettekujutuse tegelikest laenu taotlejatest ning saajatest. Selle tulemusena väljastas Neste Eesti AS M. T. ja O. L. nimele kliendikaardid, mida Priit Liping kasutas maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS tanklates kokku summas 498,97 eurot. P. Liping pani toime kelmuse ja arvutikelmuse. Sellise tegevusega rikkus P. Liping KarS §-s 209 ja KarS §-s 213 sätestatud kaitsenormi ja sellest tulenevat üldist käitumiskohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Süüdistatav tekitas kannatanute nimel esinedes laenu võtmise ja laenusummade endale jätmisega varalist kahju laenuandjatele, kes tegid eksitusse viimise tõttu

52 (55)

varakäsutuse. Kohtu arvates on selline käitumine vastuolus heade kommetega VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali, Bondora AS ja Neste Eesti AS esitatud tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal palub hagis (kd 1, lk 217-229) välja mõista TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks pangale põhjustatud kahju kokku summas 4523,06 eurot ning laenu ja järelmaksu põhiosa võlgnevuselt summas 4000 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni võlgnevuse tasumiseni. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kontonumbrid on väikelaenu puhul XXX, viitenumber XXX. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal väljastas XXX. a väikelaenulepingu alusel 4000 eurot. Kuivõrd lepingu alusel ei ole ühtegi tagasimakset teostatud, peab Priit Liping hüvitama TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile 4000 eurot laenu põhiosa katteks. Lisaks tuleb süüdistataval hüvitada lepingutasu 200 eurot, intress 292,52 eurot, laenu haldustasu 11,60 eurot (4 kuud x 2,90 eurot), meeldetuletustasu 12,45 eurot (3 kirja x 4,15 eurot) ja viivis 6,49 eurot. Lepingutasu hüvitamise kohtustus ja laenuhaldustasu tuleneb väikelaenulepingust (kd 1, lk 221). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (kd 1, lk 226) kohaselt kuulub lepingutasu 200 eurot tasumisele laenu väljamaksmisel ja lisatakse väljamakstavale laenusummale juurde. Laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus sisaldub osamakse summas. Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli XXX. a ning leping öeldi üles XXX. a, seega kuulub TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile hüvitamisele laenu haldustasu 11,60 eurot (4x2,90), samuti lepingutasu 200 eurot. Väikelaenulepingust nähtuvalt on intressimäär 18,90% aastas. Intressi tuli tasuda alates XXX. a kuni lepingu ülesütlemiseni XXX. a, kokku 292,52 eurot. Alates XXX. a kuni XXX. a on graafikujärgselt neli intressimakset kokku 267,16 eurot (72,77+65,48+64,80+64,11), alates XXX. a kuni XXX. a on intress 25,36 eurot ehk kokku 292,52 eurot. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vastusest (kd 1, lk 212) nähtub, et kliendile väljastati lihtkirjaga posti teel kolm meeldetuletuskirja: XXX. a, XXX. a, XXX. a, hoiatuskiri XXX. a ja tähitud kirjaga ülesütlemisavaldus XXX. a. Lepingueelse teabe (kd 1, lk 220) ja väikelaenulepingu üldtingimuste punktist 3.6 tuleneb, et (kd 1, lk 222) krediidiandja väljastab osamakse tasumise kohustuse rikkumise korral krediidivõtjale nõude kohustuse täitmiseks. Nimetatud nõude väljastamise korral on krediidiandjal õigus nõuda nõude väljastamise tasu summas 4,15 eurot. Meeldetuletustasu on kooskõlas VÕS § 1132 lõikega 1, seega tuleb Priit Lipingult TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja mõista ka meeldetuletustasu 12,45 eurot (3x4,15). VÕS § 113 lg 1 sätestatu kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud viivisenõue summas 6,49 eurot põhjendatud ning tuleb süüdistatavalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja mõista. Kohus mõistab P.

53 (55)

Lipingult välja ka lisanduva viivise ehk viivise põhinõudelt 4000 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 16.11.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. Bondora AS hagiavalduses (kd 2, lk 9, 10) palutakse VÕS § 1043 alusel süüdistatavalt välja mõista Bondora AS-ile õigusvastaselt tekitatud varaline kahju 1200 eurot. Kahju tuleb hüvitada Bondora AS arveldusarvele LHV Pank kontole XXX. Bondora AS väljastas XXX. a laenulepingu nr XXX (kd 1, lk 243) alusel 1275 eurot laenu, sh 75 eurot lepingutasu. Lepingu alusel ei ole ühtegi tagasimakset teostatud, seetõttu peab Priit Liping hüvitama Bondora AS-ile 1200 eurot laenu põhiosa katteks. Neste Eesti AS hagiavalduse (kd 3, lk 217-218) kohaselt on Neste Eesti AS nõue koos viivistega 518,43 eurot, mis koosneb M. T. nimel sõlmitud lepingu põhivõlast 199,43 eurot, viivisest 13,17 eurot, kokku 212,60 eurot ning O. L. nimel sõlmitud lepingu põhivõlast 299,54 eurot, viivisest 6,29 eurot, kokku 305,83 eurot. Neste Eesti AS palub VÕS § 1043 alusel Priit Lipingult välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju, mis tuleb hüvitada Neste Eesti AS arveldusarvele SEB Pank AS-is XXX. Teatis/arve XXX (kd 2, lk 219) on väljastatud M. T. nimel sõlmitud lepingu alusel väljastatud kliendikaardiga ostetud diislikütuse eest kokku summas 199,43 eurot. Teatis/arvest XXX (kd 2, lk 223-224) nähtub võlgnevus 204,52 eurot ja viivis 8,08 eurot, kokku on võlgnevus 212,60 eurot. Teatis/arve XXX (kd 3, lk 18) kohaselt on O. L. nimel sõlmitud lepingu alusel väljastatud kliendikaardiga ostetud diislikütust kokku 299,54 eurot ning teatis/arvelt XXX (kd 3, lk 20-21) nähtub tasumata võlgnevus 299,54 eurot ja viivis 6,29 eurot, kokku on võlgnevus 305,83 eurot. Neste kaardilepingu üldtingimuste (kd 2, lk 218, kd 3, lk 23) p 3.2 sätestab, et tasumisega viivitamisel maksab klient Nestele tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb Priit Lipingult Neste Eesti AS kasuks välja mõista M. T. nimel sõlmitud lepingu põhivõlg 199,43 eurot ja viivis 13,17 eurot, kokku 212,60 eurot ning O. L. nimel sõlmitud lepingu põhivõlg 299,54 eurot ja viivis 6,29 eurot, kokku 305,83 eurot.

V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Priit Lipingu menetluskuluks on määratud kaitsjale makstud tasu kokku 826,80 (291,60 + 535,20) eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, 54 (55)

milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 981 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2022. a on 654 eurot). Tõendis isiku maksustatava tulu kohta (kd 3, lk 165) on märgitud, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Priit Lipingu XXX. a tulude kohta. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd 3, lk 166) nähtub P. Lipingu deklareeritud sissetuleku suurus XXX. aastal, milleks oli 0 eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist 0 eurot. Priit Liping avaldas kohtule, et ta XXX, ta on XXX. Kaitsja taotles P. Lipingu menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid ning asjaolu, et P. Lipingul tuleb hüvitada ka tsiviilhagid, käib süüdistatavale menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu jätab kohus P. Lipingu sundrahast pool, so 490,50 eurot riigi kanda ning annab süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Priit Lipingult välja mõista menetluskulud 1317,30 eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 826,80 eurot ning pool sundrahast 490,50 eurot (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

55 (55)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.