Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik
Tartu Ringkonnakohus 18. jaanuar 2023 1-22-3235 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Aleksei Skulini süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. detsembri 2022. a otsus Aleksei Skulini kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Süüdistatav Aleksei Skulin isikukood 38202162218, kodakondsuseta, emakeel vene keel, ei tööta, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, riigi õigusabi korras Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Liina Pikma Kannatanu N.R.
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu otsus tühistada osaliselt tsiviilhagi osas, s.o Aleksei Skulinilt N.R. kasuks VÕS § 129 lg 3 alusel 8000 eurose hüvitise ja A.G. i kasuks 3672 eurose hüvitise välja mõistmise osas.
2.N.R. haginõuded tema enda ülalpidamise hüvitise saamiseks 8000 eurot ja A.G. i ülalpidamise hüvitise saamiseks 4000 eurot jätta rahuldamata.
3.VÕS § 1044 ja VÕS § 1045 alusel kuulub Aleksei Skulinilt N.R. kasuks välja mõistmisele 1559 eurot.
Määrata Advokaadibüroole Grandman Law Firm Aleksei Skulinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259 eurot ja 20 senti, sh käibemaks 43 eurot ja 20 senti.
7.Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jääb Eesti Vabariigi kanda. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Aleksei Skulinit süüdistatakse selles, et tema 27.11.2021 ajavahemikul kella 01.00-02.00 aadressil XXX , Ida-Virumaa lõi vähemalt ühel korral noaga I.G. i rindkere vasakusse piirkonda, millega tekitas kannatanule rindkere vasakule poole rindkereõõnde tungiva torkelõikehaava mille tagajärjel saabus kannatanu surm, ja lõikehaava vasakul küünarvarrel. Vastavalt Ekspertiisiaktile nr 21E-IDS0036/274 oli I.G. i surma põhjuseks vasakusse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga) vasakul pool rindkerel IV roidevahemikus, haavakanali suunaga veidi alt eest vasakult veidi üles taha paremale, orienteeruva pikkusega 10-11 cm, vasaku II roide kõhrelise osa ja III roide luulise osa täieliku lõikevigastusega, vasaku kopsu ülasagara külgosa läbiva vigastuse ning südamepõhja (basis cordis) ja kopsutüve vasaku seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind, vasaku kopsu kollaps ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Oma teoga pani Aleksei Skulin toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tapmise. Maakohtu otsus
2.Maakohtu otsusega tunnistati A. Skulin süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti tema kinnipidamise aeg 27.11.2021 karistuse hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Vangistuse kandmine algab alates A. Skulini ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
3.VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel rahuldati kannatanu tsiviilhagi osaliselt ning mõisteti A. Skulinilt välja kannatanu N.R. kasuks 9559 eurot ja A.G. i kasuks 3672 eurot. Ülejäänud osas jäeti hagi rahuldamata.
4.A. Skulinilt mõisteti riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 1635 eurot, ekspertiisikulud 1938+413 eurot, määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses 312,90+282,70+388,80 eurot, määratud kaitsja tasud kohtumenetluses 1051,20 eurot. Kokku 6021,60 eurot.
5.Uurinud kogutud tõendeid, tuvastas maakohus, et A. Skulin pani süüdistuses toodud ajal ja kohas toime I.G. i tapmise, tegutsedes otsese tahtlusega. A. Skulin tuleb KarS § 113 lg 1 järgi süüditunnistada. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
6.Karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmiste asjaoludega. KarS § 113 järgi saab isikut karistada vangistusega 6 kuni 15 aastat. Sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud vangistust. Kohtu arvates vastab süüdistatava süü raskus keskmisele määrale. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse süüdistatava poolt süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsuse. A.Skulin on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 10.04.2018 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi 11-kuise tingimisi vangistusega katseajaga kaks aastat. Mõistetav 8 aastane vangistus vastab A. Skulini süüle ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. KarS § 68 lg 1 arvetsati karistuse hulka A. Skulini kinnipidamise päev 27.11.2021. Lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. A. Skulini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld jäeti muutmata.
7.Tsiviilhagi I.G. i abikaasa N.R. esitas tsiviilhagi, milles nõuab surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10000 eurot ning varalise kahju hüvitamist summas 13849 eurot (sh matusekulud 449 eurot, peiekulud 1400 eurot, hüvitis ühise alaealise lapse A.G. i ülalpidamiseks 4000 eurot ja hüvitis N.R. enda ülalpidamiseks 8000 eurot). Kohtuliku uurimise lõpus soovis kannatanu täiendada hagi ja suurendada nõude suurust, taotledes hauakivi ja hauapiirde ning nende paigaldamiskulude hüvitamist summas 1010 eurot (160+150+200+250+250). Varaline kahju kokku on 14859 eurot.
8.Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ei tuvastanud kohus erandlikke asjaolusid VÕS § 134 lg 3 tähenduses, st alust süüdistatavalt N.R. kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks ning jättis selles osas N.R. tsiviilhagi rahuldamata.
9.Varalise kahju hüvitamise nõue (matusekulud ja peiede kulud) Matusekulude hüvitisena mõistis kohus N.R. kasuks välja 449 eurot (seda apellatsioonis ei vaidlustata).
10.Matusekulude hulka kuuluvad kohtu arvates ka hauakivi ja hauapiirde paigaldamisega seotud kulud. Kannatanu esitas selle kulu kandmist kinnitavad dokumendid kohtuliku arutamise käigus.
11.Kohtu arvates on hauakivi ja hauapiirde näol tegemist tavaliste haua kujundamise elementidega. Kuna nõutavad summad on mõistliku suurusega ja nende kandmine on tõendatud arve-kviitungitega, siis on tegemist põhjendatud ja mõistliku suurusega matusekuludega VÕS § 129 lg 1 tähenduses. Kohus rahuldas hagi ka selles osas, s.t summas 1010 eurot.
12.Puutuvalt peiekuludesse (1400 eurot) leidis kohus, et taotletud ulatuses ei ole tsiviilhageja nõuet tõendanud. Kohtu arvates ei ole tegemist ka tingimata vajalikus ulatuses kuludega. Peiete pidamist iseenesest pidas kohus siiski usutavaks, mistõttu hindas oma äranägemise järgi kantud kulude suuruseks 100 eurot.
13.Varalise kahju hüvitamise nõue (saamata jäänud ülalpidamise hüvitis abikaasale ja lapsele) Hageja nõudis ülalpidamise hüvitisena välja mõista süüdistatavalt hagejale endale 8 000 eurot ning tema ja I.G. i ühisele alaealisele lapsele A.G. ile 4 000 eurot.
14.I.G. i abikaasa N.R. ja nende laps A.G. vastavad PKS §-st 97 tulenevatele tunnustele. A.G. on 17-aastane ja õpib gümnaasiumis, soovib jätkata õpinguid ka edasi (ema N.R. sõnul), s.t nii praegu, kui I.G. i surma hetkel oli ta õigustatud saama tapetud I.G. ilt ülalpidamist.
15.N.R. on töövõimetu ja tema sissetulekuallikaks on vaid toetus. N.R. sissetulekuteks on pension 450-480 eurot ning vägivallakuriteo ohvri toitja surmast tuleneva kahju hüvitis (270,85 eurot kuus). A.G. ja N.R. vastavad VÕS § 129 lg-st 3 tulenevatele tunnustele ja võivad nõuda süüdistatavalt hüvitist, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel neile andnud.
16.N.R. ütluste järgi I.G. i igakuiseks sissetulekuks oli ca 1200-1400 eurot ja töövõimetuspension 246 eurot kuus. Ta oli 50 aastat vana ehk siis veel lähema 10 aasta kestel oleks ta veel võimeline töötama, saama palka ja andma ülalpidamist abikaasale ja lapsele. Kohus nõustus hagi põhjendustega selles osas, et VÕS § 129 lg 3 alusel peab süüdistatav maksma N.R. le rahalise hüvitise summas 8000 eurot ning rahuldas N.R. hagi sellises summas.
17.Samale seisukohale asus kohus ka A.G. i kasuks ülalpidamise hüvitise väljamõistmise nõude osas. N.R. ütluste järgi tema ja I.G. i ühine laps A.G. õpib gümnaasiumis ja soovib jätkata õpinguid. On alust arvata, et kui I.G. i elu ei oleks katkenud A. Skulini kuriteo tagajärjel, siis oleks ta andnud edaspidigi pojale A.G. ile ülalpidamist. Kuna A.G. soovib jätkata õpinguid, siis tal on õigus saada ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Seega, pärast 27.11.2021 isa hukkumist oleks A.G. il õigus saada isalt ülalpidamist veel 21-aastaseks saamiseni. Kohus rahuldas hagi summas 3672 eurot ning mõistis süüdistatavalt välja vastava hüvitise A.G. i kasuks.
18.Menetluskulud Asjas on tekkinud järgmised menetluskulud: ekspertiisitasu 413 eurot, 1938 eurot, kaitsjatasud kohtueelses menetluses 312.90 eurot, 282.70 eurot, 388.80 eurot ja kohtus 1051.20 eurot. Sundraha suuruseks on 1635 eurot. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb välja mõista süüdistatavalt, määrates, et A. Skulin võib need tasuda ositi 12 kuu jooksul.
Apellatsioon
19.Kaitsja I. Zuev palub tühistada Viru Maakohtu otsuse osaliselt, teha asjas uue otsuse, millega mõista A. Skulinile KarS § 113 lg 1 järgi leebem karistus. Rahuldada tsiviilhagi summas 449 eurot ning ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Jätta ekspertiisikulud summas 1938 eurot ja 413 eurot riigi kanda. Ülejäänud osas jätta otsuse muutmata.
20.A. Skulinile karistuse mõistmisel ei ole kohus piisaval määral arvestanud KarS § 56 sätestatut. Isiku süü on alla keskmise, mistõttu tuleks süüdistatavale määrata leebem karistus. Vanglas viibides peab A. Skulin eelkõige tegelema alkoholi teemaga, kuna ka tema varasem kuritegu oli toimepandud alkoholijoobes.
21.Kaitsja ei ole nõus sellega, et kohus rahuldas nõude summas 1010 eurot, mis puudutas kulusid hauakivi ja hauapiirdega seoses. Tõendid nende kulude kohta esitati kohtus pärast tõendite uurimist. Prokurör ei põhjendanud, miks ei olnud võimalik tõendeid esitada varem.
22.Kaitsja ei ole nõus sellega, et kohus mõistis peiekulude hüvitisena kannatanule 100 eurot. Tõendeid kulude kohta ei ole esitatud.
23.Kaitsja ei ole nõus sellegagi, et kohus rahuldas N.R. tsiviilhagi varalise kahju hüvitise osas summas 8000 eurot ja A.G. i hagi summas 3672 eurot. Kannatanu N.R. kinnitas kohtus, et tema varaline olukord ei ole halvenenud. Kohus ei ole otsuse tegemisel sisuliselt arvestanud kannatanutele riigi poolt makstud toetustega.
24.Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et A.G. ei ole hagi esitanud. Hagi esitas vaid N.R. . N.R. hagi summa 8000 eurot ei ole põhjendatud. Istungil N.R. kinnitas, et tuleb majanduslikult toime, abi vajab laps A.G. . A.G. il võivad tulevikus tekkida majanduslikud probleemid, siis kui asub edasi õppima. Selline N.R. seisukoht on hüpoteetiline. N.R. saab 450-580 eurot pensioni, millele lisandus perekonnale välja makstav toitjakaotus pension. Seega perekonna elu kvaliteet ei ole langenud.
25.Kohus otsustas jätta kõik menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja palub DNA-ekspertiisi kulu 1938 eurot ja kohtuarstliku ekspertiisi kulu 413 eurot jätta riigi kanda. Ekspertiiside tulemused mingit tõenduslikku kaalu ei oma, sest A. Skulin tunnistas end süüdi. Prokuratuuri seisukoht
26.Prokurör palub muuta Viru Maakohtu otsust osaliselt, mõistes kannatanu N.R. kasuks välja varaline kahju seoses I.G. i peiede pidamisega summas 700 eurot. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
27.Viru Maakohtu otsuses on põhjendanud ning on jälgitav, kuidas kohus erinevaid asjaolusid arvestades mõistab süüdistatavale just sellise karistuse, mis kohtu hinnangul vastab toimepandud teole.
28.Kannatanu nõue summa 1010 eurot hauakivi ja hauapiirdega seoses. Prokurör märgib, et hauakivi ja -piirde eest tasus kannatanu lõplikult alles peale seda, kui süüdistusakt koos kannatanu tsiviilhagiga oli saadetud kohtusse. Selline materiaalselt kahju tõendavate tõendite esitamine on kooskõlas kohtupraktikaga. Kulutused põhjendatud ja mõistlikud.
29.Tsiviilhagis nõuti 1400 eurot peiekulude hüvitamiseks. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tõendite puudumise tõttu ei ole kannatanule võimalik välja mõista isegi 100 eurot nagu seda tegi maakohus. Kohtu seisukoht selles osas on põhjendatud. Samas arvab prokurör, et välja mõistetud summa on väike. Mõistlik oleks kannatanule hüvitada peiedele kulutatud summast vähemalt pool, s.o. 700 eurot.
30.Prokuröri hinnangul on kohus õigesti toiminud, kui mõistis N.R. kasuks välja 8000 eurot ja alaealisele A.G. ile 3672 eurot. A.G. on alaealine ja veel piiratud teovõimega ning tema õiguste eest seisab tema seaduslik esindaja ehk kannatanu N.R. .
31.Kohus otsustas jätta kõik menetluskulud süüdistatava kanda. Kohtu seisukoht on õige. Mõlemad ekspertiisid olid vajalikud. Asjaolu, et süüdistatav tunnistab süüd, et vabasta uurimisorganeid kohustusest koguda juhtunu kohta tõendeid. Süüdistataval on kohtumenetluse jooksul õigus ja võimalus oma positsiooni temale esitatud süüdistuste suhtes alati muuta. Kannatanu seisukoht
32.Kannatanu palub jätta apellatsiooni rahuldamata.
33.A. Skulinile mõistetud karistus vastab süü suurusele ning selle kergendamiseks alust ei ole.
34.Maakohus on õigesti lahendanud ka tsiviilhagi. Kui ta esitas tsiviilhagi uurimisasutusele, ei olnud hauakivi ja hauapiirdega seotud kulusid veel tekkinud. TsMS § 376 lg 4 p 2 võimaldab haginõuet suurendada, mida kannatanu tegigi kohtulikul arutamisel.
35.Apellant ei nõustu tsiviilhagi rahuldamisega summas 100 eurot peielaua kulude hüvitamiseks, kuna apellandi arvates puuduvad tõendid selles osas. Kannatanu ei ole nõus peiekulude hüvitamisele kuuluva summaga 100 eurot ja peab mõistlikuks summaks ca 700 eurot.
36.Kohus rahuldas hagi kannatanu N.R. kasuks 8000 eurot. Kohus arvestas hagi rahuldamisel, et kannatanu saab vägivallakuriteo ohvri surmast tulenevat kahjuhüvitist (270,85 eurot), seega on kohus arvestanud hagi rahuldamisel kannatanule riigi poolt makstava toetusega.
37.Apellant väidab, et A.G. ei ole oma hagi esitanud. Hagi esitas N.R. . Seega ei ole A.G. hageja. Kannatanu vaidleb sellele vastu. A.G. on alaealine, piiratud teovõimega isik, kes ise ei saa esitada tsiviilhagi kohtule. Tema nimel saab hagi esitada seaduslik esindaja.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjaga, apellatsiooni ning sellele esitatud seisukohtadega leiab, et apellatsioon on osaliselt põhjendatud ning Viru Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada tsiviilhagisse puutuvalt.
39.Maakohus tuvastas, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas tappis A. Skulin I.G. i. Ta tunnistati süüdi KarS § 113 lg 1 järgi. Teo faktilistes asjaoludes ning selle kvalifikatsioonis vaidlust ei ole. Kaitsja ei ole nõus aga maakohtu poolt A. Skulinile mõistetud karistusega, leides, et see on liialt karm.
40.Maakohus mõistis A. Skulinile 8-aastase vangistuse. Ringkonnakohtu hinnangul on see karistus vastavuses A. Skulini teosüü suuruse ja tema isikuga. KarS § 113 sanktsiooni keskmine määr on 10 ja pool aastat. Maakohus hindas A. Skulini süü keskmiseks. Sama arvab ka ringkonnakohus. Mingit alust hinnata süüd väiksemaks nagu näeb seda kaitsja, ei ole. A. Skulin tappis oma kaaslase ühise alkoholijoomise käigus, lüües toolil istuvale kannatanule noaga rindu. Haava pikkuseks on ca 10 cm. Kannatanu suri sündmuskohal. Ühtegi mõistusepärastki selgitust tapmise n-ö õigustuseks, asjas pole (kannatanu vist solvas teda ja tema peret, arvas et toas on võõras mees, sissetungija). Karistuse kergendamise põhjuseks ei ole ka see, et varem pole A. Skulin isikuvastaseid kuritegusid toime pannud. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb muutmata.
41.Edasi vaidlustab kaitsja tsiviilhagi, nõustudes sellega, et põhjendatud on N.R. nõue matusekuludes 449 eurot. Ülejäänud summad on välja mõistetud põhjendamatult.
42.Kaitsja arvates on alusetult rahuldatud N.R. nõue hauakivi ja hauapiirde paigaldamisega seoses summas 1010 eurot, sest tõendid sellise kulu kandmise kohta esitati pärast tõendite uurimist, seega hilinenult.
43.Maakohus leidis, et hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulud kuuluvad matusekulude hulka ning matusekulu hüvitamist taotles kannatanu juba varem esitatud tsiviilhagis. Kuigi kannatanu esitas hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulu tõendid maakohtuistungil, hindas kohus selle lubatavaks ning viitas TsMS § 376 lg 4 p-le 2.
44.Ringkonnakohus nõustub siin maakohtuga, et hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulud on hinnatavad matusekuluna. Kuigi kannatanu ei ole kirjalikus tsiviilhagis hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulude hüvitamist taotlenud, taotles ta selles muuhulgas matusekulude hüvitamist. Kirjaliku haginõude koostamise hetkel (kannatanu allkirjastas selle 27.01.2022) ei olnud kannatanul vastavat kulu veel tekkinud. Nagu kannatanu kirjalikus seisukohas selgitab, tellis ta hauakivi märtsis 2022, see valmis augustis 2022 ning hauakivi ja hauapiire paigaldati augustis 2022. Lõplik maksumus selgus alles augustis. Seega ei saanud ta ka varem vastavat nõuet esitada.
45.TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Kuna maakohtuga nõustuvalt loeb ka ringkonnakohus hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulu matusekulude hulka, on käesoleval juhul tegu kannatanu poolt haginõude suurendamisega, mida viidatud säte ka võimaldab. TsMS § 376 lg 4 nimetatud taotluse või täienduse võib hageja esitada ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. Praegu ongi hauakivi ja hauapiirde paigaldamise kulu taotlus ning vastavad kuludokumendid esitatud maakohtu menetluses suuliselt. Seega ei ole kannatanu vaidlusalust nõuet esitanud hilinenult nagu leiab kaitsja, mistõttu on maakohus põhjendatult rahuldanud kannatanu nõude 1010 eurot ja mõistnud selle välja süüdistatavalt.
46.Peiekulud. Kannatanu taotles tsiivillhagis peiekulu hüvitamist summas 1400 eurot. Ainsa selgitusena on hagis märgitud, et kannatanu pidas I.G. i peiesid surma järgselt 9.ndal ja 40.ndal päeval.
Maakohus leidis, et iseenesest on peiede pidamine laialdaselt levinud traditsioon, kuid kuna vastavaid kuludokumente pole esitatud, ei saa lugeda taotletavat nõuet 1400 euro ulatuses põhjendatuks. Kohtu arvates saab peiesid kui mitte tingimata hädavajalikku toimingut pidada ka väiksemate kuludega ning kodus. Kohus määras oma õiglase äranägemise järgi kuluks 100 eurot ning selles ulatuses rahuldaski kannatanu nõude.
47.Kaitsja ei ole maakohtuga nõus ning leiab, et isegi 100 eurot polnud kohtul alust rahuldada, sest kulusid pole kannatanu tõendanud. Kannatanu N.R. ja prokurör oma avaldatud seisukohas leidsid, et kohtu poolt välja mõistetud 100 eurot on vähe ning nõue tuleks rahuldada pooles ulatuses, s.o 700 eurot.
48.Ringkonnakohus ei kahtle selles, et hukkunu I.G. i mälestamiseks pidasid tema lähedased peiesid. Taotledes 1400 euro hüvitamist kulude katteks, pole kannatanu esitanud kuludokumente. Samas, vaatamata sellele, on kohtul õigus määrata õiglane hüvitis enda äranägemisel. VÕS § 127 lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Seega tohtis kohus ise määrata õiglase hüvitise. Kohus pidas selliseks summaks 100 eurot. Kuigi ringkonnakohtu arvates ei ole see õiglane hüvitisesuurus, ei saa seda muuta. Oma mittenõustumist maakohtuga väljendasid kannatanu ja prokurör kirjalikus seisukohas, kuid ringkonnakohus ei saa nende alusel maakohtu otsustust muuta. Selleks oleks tulnud otsusega mõttenõustuval menetlusosalisel esitada vastav apellatsioon, nagu tegi seda kaitsja. Maakohtu otsustus hüvitada N.R. le peiekulude katteks 100 eurot, jääb muutmata.
49.Kaitsja ei ole nõus sellega, et kohus rahuldas N.R. tsiviilhagi varalise kahju hüvitise osas ning mõistis süüdistatavalt N.R. kasuks välja 8000 eurot ja A.G. i kasuks 3672 eurot. Kohus ei ole arvestanud kannatanutele riigi poolt makstavate toetustega. Seoses N.R. hüvitise taotlusega, osutab kaitsja N.R. ütlustele kohtus, kes selgitas, et ta tuleb majanduslikult toime. Küll aga vajab abi laps - A.G. . N.R. saab pensioni 450-580 eurot, millele lisandub perele sotsiaalkindlustusameti poolt makstav igakuine summa. Kaitsja arvates ei ole pere elukvaliteet langenud.
50.Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis, kui rahuldas N.R. haginõude 8000 eurot ning selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada. Maakohus osutas otsustust tehes VÕS §-le 129 lg 3 ja PKS § 15 lg 1 ja § 73 lg 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on haginõude läbivaatamisel õigesti lähtunud viidatud normidest. Asjas pole vaidlust selles, et N.R. l puudub töövõime ning talle on määratud töövõimetoetus alates 04.11.2021 450-480 eurot kuus. 15.07.2021 esitas N.R. Viru Maakohtusse hagi I.G. i vastu abielu lahutamise nõudes. 11.11.2021 otsusega kohus lahutas N.R. ja I.G. i abielu. 06.12.2021 esitas N.R. kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna I.G. tapeti 27.11.2021. Kuna avalduse esitamise ajaks ei olnud kohtuotsus veel jõustunud, võttis kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetas 20.12.2021 määrusega menetluse. PKS § 73 lg 1 kohaselt, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel. Seega, isegi kui N.R. ja I.G. i abielulahutus oleks jõustunud, jääks viidatud sättest tulenev
võimalus, et oma terviseseisundist tulenevalt vajaks N.R. enda ülalpidamiseks abi I.G. ilt ja tal oleks õigus seda ka nõuda.
51.Eeltoodule vaatamata tuleb arvestada ka ülalpidamisõiguse üldiste põhimõtetega. Iseenesest on ju õige, et I.G. i saadava sissetuleku võrra (töötasu 1200 kuni 1400 eurot, osalise töövõime hüvitis 246 eurot kuus) vähenes N.R. igakuine sissetulek. Samas ei anna VÕS § 129 lg 3 kohaldamiseks alust ainuüksi PKS § 16jj sätestatud abikaasade üldine vastastikune kohustus perekonda üleval pidada, vaid asjaolu, et üks abikaasadest ka tegelikult vajab teiselt ülalpidamist. Ülalpidamisõiguse üldiseks põhimõtteks täisealise ülalpeetava puhul on isiku abivajadus ning võimetus ise enda eest hoolitseda.
52.Maakohus on sisuliselt jätnud välja selgitamata, kas N.R. ka tegelikult ülalpidamist vajab. N.R. nõude rahuldamisel on maakohus ilmselt lähtunud arusaamast (mida küll sõnaliselt pole väljendatud), et I.G. i sissetuleku ära jäämisega, langes N.R. elukvaliteet. Kohtupraktikas on leitud, et isik suudab end ise ülal pidada, kui tal on sissetulekud või muu vara, mille arvelt end ise ülal pidada. Üksnes juhul, kui nendest vahenditest ei piisa, et tavapäraseid vajadusi rahuldada, tekib isikul õigus saada ülalpidamist (RKKKo 3-2-1-10-13, p14).
53.Ringkonnakohtu hinnangul on N.R. l piisav sissetulek. Ta saab töövõimetoetust 450-480 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 05.01.2022 otsusega nr KT0707-1 määrati toitja surmast tulenev hüvitis kahele ülalpeetavale N.R. le ja A.G. ile alates 27.11.2021 2x135.43 eurot, s.o kokku 270.85 eurot kuus. Seda makstakse kuni hüvitise saaja vastab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 sätestatud tingimustele või hüvitise piirmäära täitumiseni (TõTo, lk 80jj). Kokku saab ta riigilt 450(480)+135.43= 585.43(615.43) eurot. Maakohtus ütles N.R. , et neil oli koos abikaasaga soetatud korter, samuti oli peres liisitud sõiduauto, mille lõplikud maksed tasuti surnud I.G. i pensionifondi summadest, auto müüdi maha. N.R. sõnul ta saab majanduslikult hakkama. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited või vastuväited. Seega pidanuks N.R. tõendama, et tal puuduvad sissetulekud või muu vara, mille arvelt end ise ülal pidada või on vahendid ebapiisavad tema tavapäraste vajaduste rahuldamiseks. Seda ei ole tõendatud. Maakohus pole ka selliseid põhjendusi välja toonud, märkides vaid napisõnaliselt, et taotletud summa on mõistlik ja õiglane.
54.Kaitsja märgib, et A.G. ei ole tsiviilhagi esitanud. Hagi esitas N.R. . Kuna A.G. ei ole tsiviilhageja, siis on tema kasuks 3672 eurot välja mõistetud valesti.
55.Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamata jätmise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et hagi esitas A.G. i esindajana N.R. . Kuna alaealine laps on piiratud teovõimega, esitab kohtule lapse nimel hagiavalduse lapse seaduslik esindaja, kelleks on lapse hooldusõiguslik vanem. Kannatanu N.R. allkirjastatud tsiviilhagist on selgelt näha, et hüvitise saamiseks õigustatud isik on A.G. , kellele kahju hüvitamiseks kohustatud isik (A. Skulin) tekitas õigusvastase teoga kahju. Hagis on märgitud, et kuna I.G. il oli surma ajal seadusest tulenev kohustus A.G. i kuni 18-aastaseks saamiseni üleval pidada, siis tekitati kannatanule kahju. Kohus ongi kahjuhüvitise mõistnud välja A.G. i kasuks.
56.Esitatud hagiavalduses pidas N.R. mõistlikuks hüvitise suuruseks 4000 eurot. Kohtus jäi N.R. haginõude juurde.
Maakohus leidis, et kuna N.R. kohtus antud ütluste kohaselt võib poeg peale gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima minna, on A.G. il õigus ülalpidamist saada kuni 21-aastaseks saamiseni. Ringkonnakohus maakohtuga nõus ei ole, sest kohus väljus haginõude piiridest. Samuti ei saa PKS ega TsMS kohaselt alaealisele elatise vaidluses lahendada elatise nõuet täisealisele isikule, kuna selle välja mõistmise eeltingimused ei ole käesoleva menetluse ajaks veel saabunud (PKS § 97 p 2).
57.Samas, ringkonnakohus leiab, et A.G. ile hüvitise välja mõistmisel ei ole maakohus sisuliselt arvestanud riigi poolt makstavaid toetusi. Kuigi N.R. viitab 4000 euro suuruse hüvitise nõude selgituseks, et see on “mõistlik hüvitis“, ei ole hagis põhistatud, et I.G. oleks maksnud A.G. ile elatist suuremas summas, kui nt miinimumelatis. Kuna hagi alusel pole võimalik kindlaks teha, milline oleks olnud elatise summa, siis lähtub ringkonnakohus miinimummäärast, millest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata riigi poolt makstavad toetused.
58.Sotsiaalkindlustusameti 05.01.2022 otsusega nr KT0707-1 määrati toitja surmast tulenev hüvitis kahele ülalpeetavale N.R. le ja A.G. ile alates 27.11.2021 2x135.43 eurot, s.o 270.85 eurot kuus. Seda makstakse kuni hüvitise saaja vastab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 sätestatud tingimustele või hüvitise piirmäära täitumiseni. A.G. ile on alates 27.11.2021 Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud toitjakaotuspension (novembris 2021 sai ta 30.10 eurot ning alates 01.12.2021 225.75 eurot kuus, TõTo, lk 80jj). Kokku saab ta riigilt 135.43+225.75=361.18 eurot. 2021 aasta novembris-detsembris oli miinimumelatise suuruseks 292 eurot, 2022 jaanuaris kuni
31.märtsini 213,44 eurot ning 2022 aasta aprillis kuni 2023 aasta 31. märtsini 225.64 eurot. Seega makstakse A.G. ile riigi poolt isa surmaga seoses hüvitisi suuremas summas kui ta oleks saanud elatist miinimumsummas.
59.Nagu märgitud, hageja ei ole tõendanud, et I.G. oleks maksnud pojale A.G. ile elatist suuremas summas, ning kuna elatise miinimumsumma eelmärgitud ajavahemikel on väiksem kui A.G. ile riigi poolt makstavad toetused, ei ole N.R. haginõue põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsustus välja mõista A. Skulinilt A.G. i kasuks 3672 eurot, tuleb tühistada.
60.Menetluskulu. Kaitsja palub jätta ekspertiisikulud 1938 eurot ja 413 eurot riigi kanda. Taotlust põhjendab kaitsja sellega, et nimetatud ekspertiisid ei andnud sisulist tulemust A. Skulini süü tõendamisel, sest viimane tunnistas end süüdi.
61.KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel lähtudes tõendamisvajadusest, ehk siis ekspertiisi määrab menetleja üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Käesoleval juhul määras menetleja vaidlusalused ekspertiisid tõendamisvajadusest lähtudes ning seejuures ei oma mingit tähtsust, kas teo toimepannud isik oma süüd tunnistab või mitte. Märkimist väärib seegi, et süüdistataval on õigus menetluse käigus oma senist positsiooni ka muuta. Ekspertiisikulude väljamõistmine A. Skulinilt on õige ja selles osas jääb kohtuotsus muutmata.
62.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-st 5, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse osaliselt tsiviilhagi osas ja teeb selles osas uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
63.Kaitsja I. Zuev esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, asja arutamiseks kaitsealusega ja apellatsiooni koostamiseks kokku 240 minutit ning kaitsja taotleb selle eest tasu 259 eurot ja 20 senti, sh käibemaks 43 eurot ja 20 senti.
64.Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja see kuulub taotletud ulatuses rahuldamisele. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, jääb apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.