Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi
Prokurörid Kaitsjad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 20.12.2022, Tallinn 1-20-8509 (kohtueelse menetluse nr 18930000002) kohtunik Katrin Mikenberg, rahvakohtunikud Marianne Rosenfeld, Sulev Murumaa ja varurahvakohtunik Paavo Lepisto (alates 04.05.2022 kohtukooseisust väljalangenud Sulev Murumaa asemel) Jane Põldoja X ja Y süüdistustes karistusseadustiku (KarS) § 294 lg 2 p 3, 4, § 300 lg 1, C süüdistuses KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3, W süüdistuses KarS § 298 lg 1 (kuni 31.12.14 KarS § 297 lg 3) ja Q süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi üldmenetluses Vahur Verte, Janno Reinkort Kaspar Koppel (X lepinguline kaitsja); Aivar Pilv ja Marko Pilv (Y lepingulised kaitsjad); Alar Salu (C lepinguline kaitsja alates 17.02.2021, eelnevalt oli kaitsjaks Natalia Lausmaa riigi õigusabi korras); Elmer Muna (W lepinguline kaitsja); Jüri Leppik (Q lepinguline kaitsja).
Süüdistatavad
1.X, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht M M OÜ. Tõkend puudub; 01.08.2018‒29.07.2019 elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud 30.07.2018‒ 01.08.2018 ehk 3 päeva. Varem karistamata.
2.Y, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht B S OÜ. Tõkend puudub; 30.07.2018‒29.07.2019 elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinnipeetud 30.07.2018 ehk 1 päev. Varem karistamata.
3.C, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht R E AS. Tõkend puudub. Varem karistamata.
4.W, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht OÜ L I. Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinnipeetud 30.07.2018‒31.07.2018 ehk 2 päeva. Varem karistamata.
5.Q, ik xxx; xxx kodakondsus; emakeel xxx keel, valdab xxx keelt; xxx haridus; elukoht xxx; töökoht AS A. Tõkend puudub. Varem karistamata.
RESOLUTSIOON
X õigeks mõista süüdistustes KarS § 294 lg 2 p 3, 4 ja KarS § 300 lg 1 järgi. Y õigeks mõista süüdistustes KarS § 294 lg 2 p 3, 4 ja KarS § 300 lg 1 järgi. C suhtes lõpetada kriminaalmenetlus seoses talle etteheidetava KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo aegumisega.
1-20-8509
W õigeks mõista süüdistuses KarS 298 lg 1 järgi. Q õigeks mõista süüdistuses KarS 298 lg 1 järgi.
6.Menetluskulud
6.1.Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja 15 127,20 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
6.2.Mõista Eesti Vabariigilt Y kasuks välja 43 695,58 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
6.3.Mõista Eesti Vabariigilt C kasuks välja 22 128,60 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Määratud kaitsja tasu 1617,60 eurot jätta riigi kanda.
6.4.Mõista Eesti Vabariigilt W kasuks välja 48 365 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Määratud kaitsja tasu 450 eurot jätta riigi kanda.
6.5.Mõista Eesti Vabariigilt Q kasuks välja 27 942,80 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
7.Asitõendid Kustutada järgmised Kaitsepolitseiameti (KAPO) andmehoidlas, dokumendihaldussüsteemis ja andmekandjatel hoitavad andmed:
7.1.30.07.2018 Registrite ja Infosüsteemide Keskuses (RIK) tehtud läbiotsimise käigus kopeeritud kasutajate e-posti kontod, mis asuvad välisel kõvakettal Maxtor (s/n XXX);
7.2.X e-kirjavahetusega andmefailid: X_Export0001.pst ja X_Export0002.pst;
7.3.Y e-kirjavahetusega andmefailid: Y_Export_0001.pst ja [email protected];
7.4.X elukoha läbiotsimisel 30.08.2018 äravõetud nutitelefoni iPhone 10 sisu identne tõmmis nimetusega nr xxx.ufdr;
7.5.X elukoha läbiotsimisel äravõetud koduserveri NAS Synology TS412+ (seeria nr XXX) kõvakettal olevate andmete identne tõmmis nr xxx;
7.6.RIK 13.08.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le saadetud dokumendid;
7.7.Swedbank AS 19.01.2018 kirjaga nr XXX ja 21.03.2018 kirjaga nr XXX KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted;
7.8.AS SEB Pank 19.01.2018 kirjaga nr xxx ja 20.03.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted;
7.9.Luminor Bank AS 23.01.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted. Edasikaebamise kord KrMS §-de 318‒319 järgi võivad kohtumenetluse pooled esitada kohtuotsusele apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. KrMS § 189 lg 3, § 387 lg 1 järgi võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab, et 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalik määruskaebus. Süüdistused Xt ja Yi süüdistati KarS § 294 lg 2 p 3, 4 järgi selles, et nad ametiisikutena isikute grupis ja suures ulatuses võtsid vastutasuna oma ametiseisundi kasutamise eest G OÜ-lt ja AS-lt A altkäemaksuna vara. Xt ja Yi süüdistati KarS § 300 lg 1 järgi ka selles, et riigihanke menetluses osalejale eelise andmisega rikkusid nad riigihanke menetluse nõudeid. Ca süüdistati KarS § 294 lg 1 - § 22 lg 3 järgi selles, et tema aitas ametiisikul Xl võtta G OÜlt altkäemaksu.
1-20-8509 W süüdistati KarS 298 lg 1 järgi selles, et tema G OÜ huvides ja juhatuse liikmena andis ametiisikutele Xle ja Yle varana altkäemaksu. Q süüdistati KarS § 298 lg 1 järgi selles, et tema AS A huvides ja juhatuse liikmena andis ametiisikutele Xle ja Yle varana altkäemaksu. 13.09.2021 lõpetas Harju Maakohus kriminaalasjas menetluse osaliselt. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 alusel süüdistatavate G OÜ ning AS A suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustused täideti tähtaegselt. 04.05.2022 kohtuistungil parandas prokurör KrMS § 268 lg 3 korras süüdistustes minikonkursi numbris xxx trükivea, parandades selle numbriks xxx. Kokkuvõtvalt seisnevad süüdistused selles, et RIK töötajad X ja Y sõlmisid 2013. aastal G OÜ juhatuse liikme Wga kokkuleppe, et G OÜ huve arvestatakse lauaarvutite ja monitoride ostmise ja liisimise riigihangetes võimalikult suures ulatuses riigihangete alusdokumentide koostamisel, hangete hindamisel ja tellitud toodete vastuvõtmisel. X ja Y tegutsesid arvutihangetes nr xxx ja nr xxx viisil, kus võitjaks osutus W juhitav G OÜ. Nendes hangetes abistas Xt hankedokumentide koostamisel ja hankemenetlusega seotud küsimuste vastamisel C. Vastutasuks ametiseisundi ärakasutamise eest pidi G OÜ tellima X ja Yga seotud äriühingutelt M OÜ ja V G OÜ erinevaid teenuseid. Tehtud IT-tööde ja transporditeenuse eest said M OÜ ja V G OÜ 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta detsembrini tasu 39 148,78 eurot. See summa on võrdsustatud X ja Y võetud altkäemaksuga. W süüdistuses märgitud tööde eest makstud summad on võrdsustatud altkäemaksu andmisega. X rikkus C konsulteerides riigihangete seaduse (RHS) § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Samuti sõlmisid X ja Y 2016. aastal või täpsemalt 2016. aasta oktoobris AS A juhatuse liikme Q kokkuleppe, et AS A huve arvestatakse lauaarvutite ja monitoride ostmise ja liisimise riigihangetes võimalikult suures ulatuses riigihangete alusdokumentide koostamisel, hangete hindamisel ja tellitud toodete vastuvõtmisel. X ja Y tegutsesid arvutihangetes nr xxx ja nr xxx viisil, kus võitjaks osutus Q juhitav AS A. Vastutasuks ametiseisundi ärakasutamise eest pidi AS A tellima X ja Yga seotud äriühingult V G OÜ erinevaid teenuseid. 2017. aasta mais leppisid X ja Q veel kokku, et vastutasuks ametiseisundite ärakasutamise eest tellib AS A V G OÜ-lt ka kauba ladustamise teenust. Tehtud IT-tööde ja laos kauba ladustamise eest sai V G OÜ ajavahemikul 2016. aasta novembrist kuni 2018. aasta märtsini tasu 14 068,08 eurot. See summa on võrdsustatud X ja Y võetud ja Q antud altkäemaksuga. Süüdistus käsitleb X ja Y altkäemaksu võtmisi jätkuva tegevusena, mistõttu võtsid nad mõlemalt äriühingult altkäemaksu (vara) kokku 52 216,86 eurot ehk suures ulatuses. Lisaks heidetakse Xle ette minikonkursside xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx korraldamisel menetluses osalejale eelise andmist. Sellega rikkus ta RHS § 3 p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Yle heidetakse ette riigihanke nr xxx menetluses menetluses osalejale eelise andmist, millega ta rikkus RHS § 3 p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtu tähelepanekud seoses süüdistustega Süüdistus on ülimalt andmete rohke. Ülemäära kirjeldavast ning kordusi sisaldavast tekstist on lugejal keeruline leida süüdistuse seisukohast olulisi asjaolusid. 04.05.2022 kohtuistungil parandatud minikonkursi number xxx ei ole õige. Sellele vaatamata saab süüdistuse pinnalt aru, et tegemist on minikonkursiga, mille tulemusel sõlmiti AS-ga A hankeleping xxx (vt süüdistusakti lk 45 ja lk 52) ning edasisest tõendikäsitlusest ilmneb, et õige minikonkursi number on xxx. Wle esitatud süüdistuses (vt süüdistusakti lk 58) on antud altkäemaksu kogusummaks märgitud 39 148,78 eurot. W süüdistuse edasises kirjelduses toodud summade (vt süüdistusakti lk 59‒ 61) liitmine annab tulemuseks kõigest 35 067,58 eurot. Järelikult on summa 39 148,78 eurot arvutusviga.
1-20-8509 X ja Y altkäemaksu võtmise süüdistustes (vt süüdistusakti lk 23 ja lk 47) on summade 39 148,78 eurot ja 14 068,08 liitmisel tehtud arvutusviga, sest liitmine ei anna kokku 52 216,86 eurot. Samas on süüdistustes (vt süüdistusakti lk 35‒37 ja lk 46‒47) kirjeldatud tööde ja teenuste eest tehtud makseid ning kohus lähtub süüdistuse kontrollimisel nende maksete suurusest. Altkäemaksu võtmise ja andmise süüdistuste lugemisel on lugejal esmapilgul raske tabada, mida mõeldakse altkäemaksu all ja millal teod toime pandi. Näiteks on Y ja X süüdistuste alguses rammusas kirjas (vt süüdistusakti lk 23 ülal) esile toodud, et neid süüdistatakse 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta detsembrini ametiisikutena ühiselt ja kooskõlastatult oma ametiseisundi kasutamise eest G OÜ-lt altkäemaksuna vara 39 148,78 euro väärtuses võtmises ning ajavahemikul alates 2016. aasta novembrist kuni 2018. aasta märtsini AS-lt A altkäemaksuna vastu vara 14 068,08 eurot võtmises ehk kokku ajavahemikul alates 2014. aasta jaanuarist kuni 2018. aasta märtsini altkäemaksu 52 216,86 eurot ehk suures ulatuses võtmises. Rõhutatud kiri loob lugejale mulje, et altkäemaksu võtmise raskuspunkt seisneb ametiseisundi kasutamise eest rahasummade vastuvõtmises neil perioodidel. Tegelikkuses ilmneb edasisest süüdistuse tekstist erinevatesse alapeatükkidesse laialipillutatult ning mõnevõrra erinevas sõnastuses (vt süüdistusakti lk-d 23, 24, 26, 27, 35, 37, 45), et altkäemaks seisneb kokkuleppes, et vastutasuks ametiseisundi kasutamise eest tellitakse Y ja Xga seotud äriühingutelt tasustatavaid töid, transporti, ka kauba ladustamist. Neid töid ka tehti ning tehtu eest maksti äriühingutele tasu, mis on samuti süüdistuse sõnastust arvestades altkäemaks. Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise ajana on Y, X ning W süüdistustes esitatud G episoodis 2013. aastat või täpselt tuvastamata aega 2013. aastal (vt süüdistusakti lk-d 23, 26, 34, 58). On märgitud ka täpselt tuvastamata aega enne 2013. aastat (vt süüdistusakti lk 27 ülal), mil toimus kokkulepe X, W ja C vahel. A episoodis on ebaõiguskokkuleppe sõlmimise ajana Y, X ning Q süüdistustes esitatud 2016. aastat või 2016. aasta oktoobrit (vt süüdistusakti lk-d 24, 37, 45, 63). Kohus saab süüdistustest aru nii, et esmalt esines ebaõiguskokkulepe, seejärel kokkuleppest hõlmatud ametialased ärakasutamised, töised tegevused M OÜ ja V G OÜ kaudu ning nende eest tasu saamine. Kuna G episoodis on X, Y ja W ebaõiguskokkuleppe aeg määratletud 2013. aastaga, siis kohus saab süüdistustest aru nii, et ebaõiguskokkulepe pidi aset leidma hiljemalt 31.12.2013; A episoodis hiljemalt 31.10.2016. Kokkuleppest hõlmatud tööde eest tasumine toimus G episoodis võtjate süüdistuse järgi 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta detsembrini ning andja süüdistuse järgi 2014. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta detsembrini; A episoodis võtjate ja andja süüdistuste järgi alates 2016. aasta novembrist kuni 2018. aasta märtsini. G episoodi puhul peab märkima, et riigihange nr xxx algatati süüdistuste kohaselt 04.09.2013 ning hanketeade avaldati 19.10.2013. Seega juhul, kui süüdistuste järgne ebaõiguskokkuleppe aeg jääb 19.10.2013 hilisemaks, tekitab see kohtus küsimusi, kuidas oli võimalik pärast riigihanke nr xxx ettevalmistamistavat etappi (s.o pärast hanke alusdokumentide valmimist), leppida tagantjärele kokku hanke alusdokumentide koostamisel G huvidega võimalikult suures ulatuses arvestamises. Niisamuti jääb A episoodis riigihanke nr xxx puhul, mis süüdistuse järgi algatati 27.08.2014, hanke alusdokumendid kinnitati 02.10.2014 ja milles RIK sõlmis 20.01.2015 AS-ga A raamlepingu nr xxx (vt süüdistusakti lk 38), kohtule ebaselgeks, kuidas on pärast 20.01.2015, mil lõppes riigihankemenetlus, võimalik 2016. aastal, täpsemalt 2016. aasta oktoobris, tagantjärele leppida kokku meelehea pakkumises selle eest, et ametiisiku tegevus 2014. aastal riigihanke ettevalmistamisel (sh hankealusdokumentide koostamisel) ja riigihanke läbiviimisel (sh hankes pakkumuste hindamisel) peab võimalikult suures ulatuses arvestama AS A huve. Süüdistuses ei ole tagantjärele ebaõiguskokkuleppe sõlmimise konstruktsiooni lähemalt avatud, mistõttu ei ole süüdistatavate tegevust riigihanke nr xxx ettevalmistavas osas ja läbiviimise ajal võimalik kontrollida. Samas on süüdistuse sõnastust arvestades võimalik, et A episoodis hõlmab 2016. aastal või täpsemalt 2016. aasta oktoobris sõlmitud ebaõiguskokkuleppe riigihanke nr xxx puhul raamlepingu nr xxx täitmise etappi ja riigihanke nr xxx puhul aega alates riigihanke alusdokumentide koostamisest kuni hankejärgse täitmiseni.
1-20-8509
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Tõendid
1.Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: - tunnistaja O L (XXIV kd, tl 2 p ‒ 9), kes on RIK xxx. - tunnistaja M V (XXIV kd, tl 9 p ‒ 15 p), kes oli RIK xxx. - tunnistaja M K (XXIV kd, tl 15 p ‒ 20 p), kes on RIK xxx tööülesannetega riigihangete alal. - tunnistaja R S (XXIV kd, tl 22 p ‒ 31 p, tl 40 p ‒ 43), kes töötab RIK-is, oli algul IThooldusspetsialist ja seejärel IT-administraator. - tunnistaja O O (XXIV kd, tl 57‒61), kes töötab RIK-is, oli algul IT-hooldusspetsialist ja seejärel IT-administraator. - tunnistaja M M (XXIV kd, tl 43‒46), töötab alates RIK-is IT-xxx. - tunnistaja M M (XXIV kd, tl 95‒99 p), kes töötab RIK-is. - tunnistaja M S (XXIV kd, tl 130‒137 p), kes oli kuni 01.01.2022 RIK xxx. - tunnistaja D R (XXIV kd, tl 90‒95), kes töötab G OÜ-s. - tunnistaja R V (XXIV kd, tl 46‒57), kes töötas varasemalt G OÜ-s, nüüd A F OÜ-s. - tunnistaja T R L (varasemalt T) (XXIV kd, tl 80‒82), kes töötab AS-s A. - tunnistaja L M (XXIV kd, tl 75‒76), kes töötab AS-s A. - tunnistaja R O (XXIV kd, tl 76‒80), kes töötas AS-s A. - tunnistaja A A (XXIV kd, tl 99 p ‒ 103 p), kes töötab AS-s A. - tunnistaja U P (XXIV kd, tl 54 p ‒ 20 p), kes on T OÜ xxx - tunnistaja S D (XXIV kd, tl 62‒75), kes töötab OÜ-s D xxx. - tunnistaja H R (XXIV kd, tl 68 p ‒ 20 p), kes töötas S I OÜ-s, seejärel F V AS-s. - tunnistaja M P (XXIV kd, tl 84 p ‒ 90), kes oli varasemalt tegev äriühingus E, praegusel ajal D E-s. - tunnistaja P L (XXIV kd, tl 137 p ‒ 140 p), kes töötas B L S OÜ-s. - tunnistaja A Õ (XXV kd, tl 130 p ‒ 131 p), kes on tegev B OÜ-s. - süüdistatav C (XXV kd, tl 3‒22). - süüdistatav X (XXV kd, tl 143 p ‒ 162 p). - süüdistatav Y (XXV kd, tl 166 p ‒ 176 p). - süüdistatav Q (XXV kd, tl 177‒181 p).
2.Ükski süüdistatav end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. 25.01.2022 kohtuistungil teatas prokurör, et süüdistusaktis nimetatud tõendid on läbi, üle on jäänud üksnes menetluslikud materjalid. Need esitas prokurör 22.03.2022 kohtuistungil. Prokurör ei palunud muuta tõendite uurimise järjekorda süüdistatava W ülekuulamise osas. Seega prokurör sisuliselt loobus süüdistatava W ülekuulamise taotlemisest. Kaitsja E. Muna ei taotlenud kaitseaktis, eelistungil ega ka kohtuistungil kaitsealuse W süüdistatavana ülekuulamist. Ka süüdistatav W ei soovinud 04.05.2022 kohtuistungil ütlusi anda (vt XXV kd, tl 176 p). KrMS § 294 p 1 alusel saab pool teha taotluse ning kohus võib vastu võtta süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused juhul, kui ristküsitlemise võimatus kohtuistungil seisneb süüdistatava keeldumises anda ütlusi. Kuna prokurör oli Wst kui isikulisest tõendiallikast enda tõendite esitamise voorus loobunud, kaitsja ei taotlenud enda tõendite voorus süüdistatava ülekuulamist, seda ei soovinud süüdistatav ka ise, ei taotlenud ka teised kaitsjad, ei olnud sellises olukorras enam ühelgi kohtumenetluse poolel taotlust süüdistatava kohtuistungil ülekuulamiseks. Seega ei tekkinud olukorda, kus poole taotlusel ülekuulatava süüdistatava ristküsitlus osutuks kohtuistungil võimatuks seetõttu, et ütluste andmisest keeldutakse. Sellest tulenevalt kohus ei näinud alust KrMS § 294 p 1 alusel tehtud prokuröri taotluse rahuldamiseks ega võtnud vastu W kahtlustatavana antud ütlusi.
1-20-8509
3.Kohus peab süüdistatava C ütlusi osaliselt usaldusväärseks. Usutavad on süüdistatava C ütlused selles, et ta koostas ja saatis 2017. aasta suvel X ja W tegemisi negatiivses valguses kirjeldava kirja T E AS-le. 04.02.2021 eelistungil taotlesid kaitsjad kriminaalmenetluse käivitanud T E AS-le saadetud kaebekirja väljastamist prokuratuurilt, Kaitsepolitseiametilt või kohtu abil T E AS-lt. T E AS väljastas kaitsjate nõudmisel 2017. aastal laekunud anonüümse kaebekirja, mis kajastab X ja W tegevust. Seega peavad paika C ütlused kõnealuse kirja koostamisest ja saatmisest. Eelistungil prokurör teatas, et prokuratuuril T E AS-le saadetud kirja ei ole, seda ei ole ka kriminaaltoimikus, ei ole peidetud sahtli põhja. Pärast jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli ilmnes, et kohtuistungil uuritud kaebekirjaga identse sisu ja välimusega kirja koopia on paigutatud jälitustoimikusse. Kuna süüdistatav C viibis 04.02.2021 eelistungil ja kinnitas juba siis, et saatis T E AS-le 2017. aasta suvel kirja, ei saanud eelistungi toimumise seisuga kõnealune kiri ega selle edastamise fakt C poolt T E AS-le enesest kuidagi kujutada enam riigisaladust. Seega võinuks prokurör kaitsjate tööaja (päringute tegemine kirja väljastamiseks T E AS-le) säästmiseks anda eelistungil märku, et tegelikult on kohtueelses menetluses kõnealune kiri T E AS-lt saadud ja võinuks selle ka kaitsjatele kättesaadavaks teha. Kohtuistungil uuritud T E AS-lt saadud kiri on kohtu hinnangul kasutatav C kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse hindamisel.
4.Kohus ei näe põhjust kahelda süüdistatava C ütlustes selles, et tal on laialdased IT-alased teadmised, ta oli I OÜ juhatuse liige ja osanik, osutas selle äriühingu kaudu IT-alaseid teenuseid (konsultatsioone). Kohus ei kahtle C ütlustes ka selles, mis puudutab tema peret ja sellega seoses tekkinud eraelulisi probleeme.
5.Küll aga jätab kohus tõendikogumist välja süüdistatava C kohtuistungil antud ütlused osas, milles need puudutavad tema suhtlust ja koostööd G OÜ, W ja Xga, sest sellesse puutuvalt ilmnesid selgelt tajutavad vastuolud C kohtuistungil ja kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste vahel. C kohtuistungil antud selgitused vastuolude osas ei ole kohtu jaoks veenvad. Seda järgmistel põhjendustel. C vastas kohtuistungil esitatud küsimusele, kas Teil oli L ja N kokkulepe, et koostate kolmekesi hanketingimusi selliselt, et hanked võidaks G OÜ pakkumus: „See on teostamatu, teha mingit kokkulepet, mida ei ole reaalselt võimalik ellu viia. See on teostamatu. Mina ei olnud ainuke konsultant, kes iganes, info liikus vabalt kõigi potentsiaalsete pakkujate vahel. Kui üks esitas küsimuse, mis iganes pakkus midagi välja, siis RIK ise saatis selle kõikidele teistele vastu või laiali, potentsiaalsetele pakkujatele kes olid huvi üles näidanud ja neil kõigil oli kohe võimalus vastuväiteid esitada.“ Sisuliselt C eitas kohtuistungil kolmepoolse G OÜ eelistava kokkuleppe sõlmimist. Samas usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud kahtlustatavana antud ütlustes väitis ta nii 30.07.2018 kui 09.08.2018 ülekuulamisel kolmepoolse kokkuleppe olemasolu hangete suunamiseks G OÜ huvides. Vastuolu 30.07.2018 ütlustega selgitas C sellega, et tegemist oli esimese ülekuulamisega, kus tal ei olnud kaitsjat ja kus ta ei lugenud läbi mitte midagi. Ta ei tea, mida protokolli kirjutati. Ta kirjutas protokolli lõppu sõnad „protokoll on minu poolt läbi loetud, kirjutatud minu sõnade järgi“ ja lisas allkirja põhjusel, et ülekuulamine oli kestnud pikalt ja ta soovis hilisõhtul koju saada. Ta ei näinud sel hetkel ühtki põhjust uurijat ja prokuröri mitte usaldada. Ta ei näinud põhjust protokolli läbi lugeda. Vastuolu 09.08.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel kaitsja juuresolekul antud ütlustega selgitas C, et kahtleb, kas sai midagi otseselt sellist öelda, sest selline kokkulepe ei ole reaalselt teostatav. C ütles, et ei mäleta neli aastat tagasi toimunud ülekuulamist sõna-sõnalt. Ja ta väga kahtleb, et midagi sellist tegelikult ütles. Ühtlasi ta ei tea ega mäleta, miks on protokolli lõpus omakäeliselt kirjutatud, et protokoll on minu poolt läbi loetud ja koostatud minu sõnade järgi, lisatud allkiri. C pakkus, et võib-olla on keegi eksinud ja teinud näpuvea, kui L ja tema kokkuleppe kõrvale ilmus kuidagi ka N nimi. C selgitas, et ainult temal endal oli Wga lepingulises vormis koostöökokkulepe, et C teeb oma tööd ja W maksab selle eest. Lisaks C väitis, et andis esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi enda T kirjale toetudes. Selle andsid uurija ja ülekuulamisel osalenud prokurör talle ette. C rääkis neile esimesel ülekuulamisel täpselt selle kirja alusel. Vaadates kohtus uuritud T kirja ilmneb, et selles on viidatud X ja W kokkuleppele, mida aga kohtuistungil C eitas. C mäletas, et teisel ja kolmandal ülekuulamisel oli tal juures kaitsja. C teadis, et kaitsja läks arvuti taha, parandas
1-20-8509 protokollis kõik kirjavead ära. Kohtu hinnangul ei ole C selgitused ütluste erinevusest menetluse eri etappidel kuigi veenvad. C ühelt poolt kinnitab, et koostas ise T kirja X ja W vahelistest kahtlastest suhetest. Selles kirjas viitab ta nende kahe vahelisele kokkuleppele eelistada hangetel G OÜ-d. Kohtus ühelt poolt väidab, et rääkis esimesel ülekuulamisel enda koostatud T kirja alusel (järelikult kirjas toodud kokkuleppest), aga teiselt poolt, et mingit kokkulepet ei saanud olla, see võib olla hoopis uurija tehtud trükiviga. Seega on juba C kohtuistungil antud ütlused sisemiste vastuoludega. Lisaks ei pea kohus eluliselt usutavaks, et olukorras, kus ülekuulamise juures on kaitsja, kes parandab ülekuulamise protokollis kirjavigu, järelikult loeb protokolli, ei märkaks kaitsealuse räägitu ja kirjapandu vahelist olulist erinevust ega reageeriks sellele. Kohus arvestab ka seda, et edasises ülekuulamises väitis C, et andis tol hetkel tunnistusi ainult selle jaoks, et ise pääseda. Prokuröri küsimusele, kas andsite toona teadvalt tõele mittevastavaid ütlusi, et endale soodsamat olukorda tekitada, vastas C: „Üks küsimus on selles, et teadvalt tõele mittevastavaid. Tol hetkel ma ei teadnud, et kõik need asjad, mis ma oma kirjas välja olin mõelnud, tähendab ma aastate jooksul välja mõtlesin ja sinna kirja panin. Tol hetkel ei öelnud mulle veel mitte keegi, et need ei vasta tõele. Seda enam, et kui KAPO tuleb sinu ukse taha, siis on põhjust arvata, et nad ikka midagi on teinud, et nad on teinud tööd. Ma olin tol hetkel veel kindel, ka pärast, esimestel ülekuulamistel olin ma kindel, et KAPO tõesti uuris neid asju mis olid minu arvamused selles kirjas, olin kindel, et neid oli uuritud ja et need vastasidki tõele. Et minu kõige hullemad hirmud olid tõeks saanud.“ Tle saadetud kirja osas selgitas C, et kuulis aastate jooksul M ja J omavahelises suhtluses infokilde, mis tekitasid tunde, et lisaks täiesti seaduslikule äritegevusele ja koostööle on seal taga midagi ebaseaduslikku. Kiri oli emotsionaalne, räigetes värvides ja liialdustega, et T uuriks seda asja võimalikult tõsiselt. Ning sellele kirja alusel andis ta esimesel ülekuulamisel Kaitsepolitseiametis ütlusi. Kuivõrd C positsioon X ja W vahelise kokkuleppe osas on ajas olnud muutuv, lisaks on ta väitnud Tle saadetud kirjas liialdamist ehk teisisõnu valetamist, kohtueelses menetluses ütluste andmist selleks, et ise pääseda, siis ei saa kohus olla kindel selles, et kohtuistungil räägitu suhtlusest ja koostööst G OÜ, W ja Xga vastab tõele. Selles osas jäävad C süüdistatavana antud ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.
6.Lisaks isikulistele tõenditele uuris kohus mitmeid muid tõendeid, millest enamus paberkandjal, mitmed talletatud elektroonilistele andmekandjatele.
7.Kohus näeb menetlusnormide eiramist 19.12.2018 vaatlusprotokolli (VIII kd, tl 1, lisad tl 2‒39) koostamisel. Tegemist on vaatlusprotokolliga, mis kajastab T OÜ juhatuse liikme U P üleantud dokumente: 2015. aasta juuli tööde tabel G OÜ-le, T OÜ, G OÜ, M ja V G OÜ vahelised arved ning e-kirjad. Kõnealune vaatlusprotokoll sisaldab tunnistaja U P selgitusi G OÜ-le tööde tegemises, hindade kokkuleppimises ja arvete esitamises. Need selgitused on olemuselt ütlused. Tunnistaja ülekuulamist ei saa asendada selgitustega vaatlusprotokollis, kuna tunnistaja ülekuulamiseks on KrMS ettenähtud eraldi reeglistik. Tegemist on olulise menetlusnormide rikkumisega ning seetõttu kohus ei tugine 19.12.2018 vaatlusprotokollile osas, milles see sisaldab materiaalses mõttes tunnistaja ütlusi. Vaatlusprotokollile lisatud dokumendid on käsitatavad dokumentaalsete tõenditena KrMS § 63 lg 1 tähenduses ja neile on võimalik tugineda.
8.Kohtus uuriti 01.08.2018-12.07.2019 vaatlusprotokolli (N ja M e-kirjade vaatlus, X‒XXI kd, tl 1‒2358), mis paikneb 12 toimikus. Sellesse protokolli on inkorporeeritud üle 2000 lehekülje väljatrükke X ja Y e-kirjadest, mis saadud läbiotsimisel RIK serverist ning Y Google konto vaatlusest. Selle protokolli eesmärk oli leida X ja Y e-kirjadest kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid. Vaatlustulemus seisneb protokollist nähtuvalt leitud ekirjadest riigihangete, minikonkursside ja üleandmis-vastuvõtmisaktide kaupa tabelite koostamises. Tabelitesse on kantud ajalises järjestuses e-kirjade päisest võetud andmed (aeg, saatja, saajad, teema nimetus). Iga tabeli järgi on protokolli paigutatud tabelisse märgitud ekirjad (mõned neist dubleerivalt), mida on tohutu hulk. Kohus saab aru nii, et menetleja seisukohalt olid kõik need e-kirjad kriminaalasja lahendamiseks vajalikud. Ülejäänud X ja Y ekirjad olid järelikult ebavajalikud. Paraku ei näe kohus vaatlusprotokollist seda, mis
1-20-8509 kriteeriumide või otsingusõnade alusel on menetleja e-kirjade selektsiooni teinud. Ehk teisisõnu ei ole selgelt arusaadav, mille alusel menetleja otsustas, miks üks või teine e-kiri võib olla kriminaalasja lahendamiseks vajalik ning miks seostatav vastava riigihanke või minikonkursiga. Teadmata menetleja kasutatud otsingusõnu või valiku kriteeriume, ei ole võimalik jälgida, kuidas täpselt jõuti tulemini. Samas protokolli lisatud e-kirjade saatmisaegu, teemasid ja sisu arvestades pole alust kahelda selles, et protokollis olevatel e-kirjadel on seos riigihangete, hangete alusel tehtud tellimuste või korraldatud minikonkurssidega või sel perioodil G OÜ-le või AS-le A tehtud töödega. Kohus ei pea seetõttu vaatluses otsingusõnade ja kriteeriumide esitamata jätmist oluliseks rikkumiseks.
9.Kohus kontrollis kaitsjate K. Koppeli, A. Pilve, E. Muna ja J. Leppiku taotlusel jälitustoimingute tegemise seaduslikkust. Kohus tutvus jälitustoimikuga, mh prokuratuuri jälitustoimingu taotluste, nende pikendamise taotlustega ja kohtu jälitustoimingu lubadega, samuti prokuratuuri jälitustoimingu lubadega. Taotlustest ja lubadest nähtub, et kohtueelses menetluses olid kriminaalmenetluse esemeks KarS § 294 lg 2 p 3 (grupis altkäemaksu võtmine), KarS § 300 lg 2 (riigihangete teostamise nõuete rikkumine, kui hanke maksumus on eriti suur) ja KarS § 3001 lg 2 (toimingupiirangu rikkumine eriti suures ulatuses) kuriteod. Need on nn kataloogikuriteod, mille korral on KrMS § 1262 lg 2 järgi jälitustoimingute teostamine lubatav. Nii jälitustoimingu taotlustes kui lubades on kuriteokahtlusi põhjendatud, põhjendused on seostatud olemasoleva tõendibaasiga. Põhjendatud on ka seda, miks on vaja jälitust, miks tavaliste menetlustoimingutega ei ole võimalik asjaolusid selgitada. Samuti on põhjendatud, miks on vajalik teha just taotletavat liiki jälitustoimingut ja miks just taotluses-loas näidatud isikute suhtes ning miks just taotletaval perioodil. Vastavalt KrMS § 1261 lg 4 on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Praegusel juhul on jälitustoiminguga saadud teave dokumenteeritud 28.08.2019 jälitustoimingu protokollis (XXIII kd, tl 141‒196, audiosalvestis DVD-l ümbrises 197). Lisaks jälitustoiminguga kogutud teabele on protokolli kantud ka muud KrMS § 12610 lg 1 alapunktides nõutavad andmed. Kontrolli tulemusel ei tuvastanud kohus jälitustoimingu lubade taotlemisel ja andmisel seaduserikkumisi, mis välistaks jälitustoiminguga saadud teabe kasutamise tõendina. Samuti ei avastanud kohus jälitustoimikust midagi sellist, mis viitaks sellele, et jälitustoimingute tegemisel oleks seadust rikutud. Seetõttu on kohtuistungil uuritud 28.08.2019 jälitustoimingu protokoll tõendina lubatav. Kohtu seisukoht kaitsja E. Muna taotluse osas mõista õigeks W altkäemaksu andmises summas 4081,20 eurot
10.Kaitsja E. Muna taotles kaitsealuse õigeksmõistmist 4081,20 euro suuruse altkäemaksu andmise osas, sest eelistungil prokurör möönis, et s/a kohaselt see [summa] ei seostu ühegi riigihankega. Kohus, vaadates Wle esitatud süüdistuses märgitud altkäemaksu summasid (vt süüdistusakti lk 59‒61), ei näe, et Wle heidetaks ette 4081,20 euro suuruse altkäemaksusumma andmist. W süüdistusest ilmneb, et ebaõiguskokkuleppe sõlmiti 2013. aastal ja vara üleandmine toimus 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta detsembrini. W tegevust 2014. aasta jaanuaris ei ole süüdistuses lähemalt kirjeldatud, esimese altkäemaksuna käsitatava summa tasumise ajaks on märgitud 03.10.2014. W süüdistuses on tehtud küll viide süüdistusakti punktile 16.1.4, kuid seda kirjeldamaks Xle etteheidetavat tegevust. Kuna W süüdistuses puudub 4081,20 euro suuruse altkäemaksu summa andmise etteheide, ei ole kohtul alust tema süüdistusest välja jäetud või välja jäänud summa osas otsustust teha. Kohtu seisukoht G episoodis altkäemaksu andmise, võtmise ja kaasaaitamise etteheidete aegumise küsimuses
11.Kaitsjad E. Muna, A. Pilv, K. Koppel, ja A. Salu taotlesid endi kaitsealuste suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist seoses aegumistähtaja möödumisega G episoodis, milles
1-20-8509 väidetav altkäemaksu andmise-võtmise ebaõiguskokkulepe on sõlmitud 2013. aastal. Alternatiivselt taotleti õigeksmõistmist.
12.Kohus on seisukohal, et aegunuks saab süüdistuses toodud asjaolude pinnalt lugeda üksnes Cle etteheidetud kuriteo. Teistele süüdistatavatele esitatud süüdistuste pinnalt ei saa tõdeda tegude aegumist.
13.Nimelt Cle heidetakse süüdistuses ette kaasaaitamist altkäemaksu võtmisele 2013. aasta oktoobris ja novembris, mil ta Xga riigihanke nr xxx läbiviimise ajal varjatult konsulteeris. Samuti heidetakse talle ette 2014. aasta oktoobrist kuni 2015. aasta jaanuarini Xga riigihanke nr xxx läbiviimise ajal varjatult konsulteerimist. Lisaks võib tema süüdistusest (vt süüdistusakti lk 27 ülal) aru saada, et Cle heidetakse ette täpselt tuvastamata ajal enne 2013. aastat kokkulepet X ning Wga. C kaasaaitamistegevust on kirjeldatud mõlema riigihanke osas sarnaselt. Süüdistuse kirjeldusest saab järeldada C kaasaaitamist jätkuva tegevusena, mis lõppes 2015. aasta jaanuaris. Järelikult sai viimane süüdistuse kohane kaasaaitamise teo toimepanemise päev olla 31.01.2015. Süüdistuses on küll märgitud, et C pakkus läbi enda juhitava äriühingu I OÜ riigihangete teemalist nõustamisteenust G OÜ-le ja sai selle eest ajavahemikul 02.09.2013 kuni 07.06.2016 tasu kokku 77 516,40 eurot, aga kohtu hinnangul ei kujuta raha laekumine kontole enesest C kaasaaitavat tegevust. Raha ülekande teeb ‒ näiteks vajutab internetipangas makse nuppu ‒ maksja. Raha saaja üksnes tõdeb makse laekumist. Cle etteheidetav KarS § 294 lg 1 § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritav tegu on sanktsiooni arvestades teise astme kuritegu. KarS § 81 lg 1 p 2 järgi ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui teise astme kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. KarS § 81 lg 4 järgi arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest ehk antud juhul 31.01.2015. Seega juhul, kui ei esine aegumise katkemist või peatumist, saabuks aegumistähtaeg 31.05.2020. Süüdistusaktist ei ilmne, et Cle oleks kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendit või arestitud tema vara. Kohtule ei ole esitatud väiteid, et C oleks kohtueelsest menetlusest kõrvale hoidunud. Seega esine aegumise katkemist KarS § 81 lg 5 p 1‒5 mõttes ega peatumist KarS § 81 lg 7 p 1 mõttes. Kohtu alla andmine toimus Harju Maakohtu 17.02.2021 määrusega. Süüdistusest lähtudes aegus Cle etteheidetav tegu 31.01.2020. Kohtuvaidlustes oligi kaitsja esimene taotlus kohaldada C teo suhtes aegumist. Kuriteo aegumistähtaja möödumine on kriminaalmenetlust välistav asjaolu KrMS § 199 lg 1 p 2 mõttes. KrMS § 274 lg 1 alusel, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse KrMS § 199 lg 1 p 2‒ 8 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Eelnevast tulenevalt lõpetab kohus C suhtes kriminaalmenetluse talle etteheidetava kuriteo aegumise tõttu KrMS § 274 lg 1 alusel.
14.Järgnevalt kontrollib kohus, kas aegunud võib olla süüdistatavatele Yle ja Xle etteheidetav altkäemaksu võtmine ning Wle ette heidetav altkäemaksu andmine G episoodis.
15.Otsuses eespool, süüdistusakti kohta esitatud tähelepanekutes, tõi kohus esile, et süüdistuste sõnastusi arvestades sai G episoodis ebaõiguskokkuleppe sõlmimine toimuda kõige hilisemalt 31.12.2013. Süüdistuse ülesehitust arvestades oli selleks ajaks saavutatud üksmeel selles, et vastutasuks süüdistuses kirjeldatud ametiseisundi ärakasutamise eest tellib G OÜ Y ja Xga seotud äriühingutelt M OÜ ja V G OÜ töid, mille eest saadakse tasu. Seega süüdistuste pinnalt saab teha järelduse, et ebaõiguskokkuleppe sõlmimisega 2013. aastal (viimane päev 31.12.2013) viidi süüdistatavate Wle, Yle ja Xle etteheidetavad teod õiguslikult lõpule. Y ja X süüdistustest nähtub, et ajaliselt hiljem leppis X Y teadmisel ja heakskiidul W või teiste G OÜ esindajatega kokku täpsemad tööde teostamise ja selle eest tasumise asjaolud. Y ja X süüdistustes kirjeldatakse nendega seotud äriühingute tehtud töid ja tööde eest 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta detsembrini tasu saamist. W süüdistuses on sarnane tehtud tööde ja tasude kirjeldus, kuid 2014. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta detsembrini. Kuna süüdistuse järgi oli tööde tegemise ajaks ebaõiguskokkulepe juba saavutatud, siis saab kohus süüdistustest aru nii, et pärast seda tööde teostuse ja tasumise asjaolude täpsem kokkuleppimine ning tööde tegelik tegemine ja selle eest tasu saamine (viimase arve esitamine G OÜ-le ja arve tasumine V G OÜ arveldusarvele toimus süüdistustest nähtuvalt 23.12.2016) kujutab enesest varasema
1-20-8509 ebaõiguskokkuleppe korduvat üle kinnitamist ning on kohtu arusaama järgi käsitatav teo faktilise lõpetamisena.
16.Kohtupraktika järgi loetakse tegu toime panduks ajal, mil isik tegutses, kusjuures arvestatakse mitte õiguslikku lõpuleviimist, vaid teo faktilist lõpetamist (vt RKKK 30.06.2014 otsus nr 3-1-1-14-14 p 1023). Kohtu arvates on G episoodis teo toimepanemise ajaks mitte ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aeg (hiljemalt 31.12.2013), vaid süüdistuses näidatud viimase kokkuleppekohase töö tegemine ning selle eest tasumine 23.12.2016. Sel kuupäeval kehtinud redaktsiooni, aga ka tänasel päeval kehtiva redaktsiooni järgi on KarS § 294 lg 2 kirjeldatud kuriteod sanktsiooni arvestades esimese astme kuriteod ja KarS § 298 lg 1 kirjeldatud kuriteod sanktsiooni arvestades teise astme kuriteod. Praegu kehtiva KarS § 81 lg 1 p 1 ja p 2 sõnastus on sama, mis 23.12.2016. KarS § 81 lg 1 p 1 ja p 2 järgi ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui teise astme kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat ning esimese astme kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kümme aastat.
17.Y ja X puhul tuleb arvestada veel seda, et neile esitatud süüdistused ei piirdu G episoodiga. Y ja X süüdistuses on ka A episood, mida süüdistus käsitab jätkuva kuriteo toimepanemisena. A episoodis on süüdistuse järgne ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aeg määratletud 2016. aastaga, täpsemalt 2016. aasta oktoobriga (järelikult hiljemalt 31.10.2016), kuid faktiliselt on tegu selles episoodis süüdistuse kohaselt lõpule viidud 02.03.2018, mil AS-le A esitati viimane arve tehtud tööde eest. Süüdistuse järgi on X ja Y altkäemaksu võtmine G episoodis ja A episoodis jätkuv. Jätkuvusega ei saa nõustuda, sest juba süüdistuste kirjeldustest on näha, et etteheidetavad ebaõiguskokkulepete sõlmimise ajad on üksteisest ajaliselt väga kaugel (2013. aasta ja 2016. aasta), ka altkäemaksuesemed on erinevad. G episoodis telliti IT-töid ja transporti. A episoodis telliti IT-töid ja lao kasutamise teenust.
18.Yle ja Xle etteheidetav altkäemaksu võtmine G episoodis on sanktsiooni järgi esimese astme kuritegu. Süüdistuse järgset kuriteo toimepanemise aega arvestades aeguks need juhul, kui ei esine aegumise katkemist ja peatumist, alles 23.12.2026. Järelikult ei ole Yle ja Xle etteheidetav altkäemaksu võtmine G episoodis aegunud.
19.Wle etteheidetav altkäemaksu andmine on sanktsiooni järgi teise astme kuritegu. Süüdistuse järgset kuriteo toimepanemise aega arvestades aeguks see juhul, kui ei esine aegumise katkemist ja peatumist, 23.12.2021. Harju Maakohus andis W talle esitatud süüdistuses 17.02.2021 kohtu alla. KarS § 81 lg 5 p 2 järgi katkestab kohtu alla andmine aegumise. KarS § 81 lg 6 esimese lause järgi, kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti KarS § 81 lg 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Järelikult algas aegumise kulg uuesti 17.02.2021 ning Wle etteheidetav kuritegu aeguks alles 17.02.2026. Kohtu seisukoht C kaitsja taotluse osas salastada kohtutoimikus C lähedaste delikaatsed andmed
20.Kaitseteesides taotles C kaitsja, et kohtutoimikus salastataks kogu C data kogu ulatuses, sest see sisaldab kolmandate isikute (ema ja xxx) delikaatseid andmeid. Kaitsja ei ole kahjuks viidanud, millisel õiguslikul alusel saaks esimese astme kohus otsuse tegemisel salastada kohtutoimikus olevad andmed. Kohus sellist võimalust ei näe. Kohus peab võimalikuks, et kaitsja eelviidatud taotlus on pigem suunatud sellele, et pärast kohtuotsuse jõustumist kohtutoimikuga tutvuda soovivad isikud (nt ajakirjanikud) ei saaks ligi C lähedaste eriliiki isikuandmetele. See on aga küsimus, millega tegeletakse siis, kui kohtutoimikuga tutvumise taotlus kohtule esitatakse. Kohtupraktika (vt RKKK määruse nr 1-19-8262 p 39‒47) kohaselt lahendatakse pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist kohtutoimikuga tutvumiseks esitatavad taotlused üldises korras selle seaduse alusel, millel toimikuga tutvuda sooviva isiku taotlus rajaneb.
21.Kohus toob järgmiseks välja tuvastatud asjaolud, millele tuginedes teeb süüdistuste paikapidavuse osas järeldused. Seejuures esmalt võtab kohus seisukoha X ja Y ametiisikuna
1-20-8509 tegutsemise osas, siis nende süüdistustes altkäemaksu võtmises ja neile W ning Q poolt altkäemaksu andmises, edasi X ja Y süüdistustes riigi hangete nõuete rikkumises. • Ametiseisund, asjaolud ja järeldused
22.Altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisude puhul on vajalik esmalt tuvastada, kas altkäemaksu võtjal oli ametiseisund. Seetõttu käsitleb kohus ametiseisundiga seonduvat esimesena ja kontrollib, kas X ja Y olid RIK-s töötades ametiisikud.
23.KarS § 288 lg 1 järgi on ametiisik KarS eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisundi sisu avab korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 p 1 ja 2. Kokkuvõtvalt seisneb see isiku õiguspädevuses teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda nende suunamises. Kohtupraktika järgi tähendab avaliku ülesande täitmine tegutsemist avalikes huvides.
24.Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid, üle kuulatud RIK-s töötanud tunnistajad, samuti ka süüdistatavate X ja Y enda ütlused võimaldavad tõdemust, et X ja Y olid neile etteheidetavate kuritegude ajal ametiisikud KarS § 288 lg 1 tähenduses.
25.RIK positsioon ja ülesanded on kirjas justiitsministri 18.04.2007 määruses nr 20 „Registrite ja Infosüsteemise Keskuse põhimäärus“ (RIK põhimäärus; III kd, tl 1‒4). RIK põhimääruse §-de 1 ja 7 järgi on RIK Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus, mis esindab oma ülesannete täitmisel riiki. RIK tegeleb Justiitsministeeriumi valitsemisala info- ja sidesüsteemide arendamise ja haldamise ning info- ja sidetehnoloogiaalaste teenuste pakkumisega. RIK põhimääruse § 8 p-de 1 ja 10 järgi on RIK põhiülesanne korraldada ja teostada ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste ja teenindatavate asutuste info- ja sidesüsteemide hankimist, tarnimist, arendamist, ekspluatatsiooni ja hooldust. Samuti on RIK põhiülesanne valitseda tema valdusesse antud riigivara ning pidada arvestust ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste infotehnoloogiavahendite üle. RIK põhimääruse § 9 lg 3 p 2 järgi on RIK xxx osakonna põhiülesandeks arendada ja hallata infrastruktuure ja andmesidet ning tagada nende käideldavus, arengusuutlikkus ja järjepidevus. Seega täidab RIK põhimäärusest tulenevate ülesannete sisu järgi avalikku ülesannet. Kuna neid funktsioone teostab RIK mh xxx osakonna ja selle koosseisus olevate talituste kaudu, võib ka selle selle osakonna ning talituste juhte pidada avalikku ülesannet täitvateks isikuteks.
26.14.09.2018 vaatlusprotokollist (III kd, tl 5‒6, lisad tl 7‒24) selgub, et X töötas alates 18.06.2007 RIK xxx osakonna IT tugiteenuste xxx ning alates 01.06.2013 sama osakonna xxx. Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest J.N TL lopetamine.pdf ja xxx_Toovaidluskomisjoni_otsus_xxx.pdf, mis asuvad kaustas „RIK“, (XXV kd, failidega andmekandja ümbrises 32) nähtub, et X töösuhe RIK-ga lõppes 31.10.2018 töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel oli tühine. X ametijuhendite (III kd, tl 14-17) järgi oli X tööülesanneteks talituse xxxna mh arvutikasutajate töökohtade IT-vahendite ja seadmetega varustatuse tagamine ning ITvahendite üle arvestuse pidamine.
27.14.09.2018 vaatlusprotokollist nähtub, et Y töötas alates 16.06.2007 RIK xxx osakonna xxxna. Y ametijuhendit kohtule ei esitatud. Tunnistaja M S ütlustest nähtub, et tunnistaja oli kuni 2022. aasta alguseni RIK xxx. Tunnistaja M Si järgi oli Y xxx osakonna xxx ja X sama osakonna talituse xxx. Y ülesanne oli xxx osakonna juhtimine ning infrastruktuuri haldamise tagamine RIK hallatavas keskkonnas. Y juhitavas meeskonnas oli 2018. aastal suurusjärgus 6070 inimest. Tunnistaja M S lõpetas RIK xxx J ja R töösuhte 2018. aastal, kui tuli kriminaalasi. Töösuhte lõpetamine toimus septembris.
28.Ka süüdistatava Y sõnul lõppes tema töösuhe RIK-ga 2018. aastal. Pärast töövaidluskomisjoni otsust Xle läks RIK kompromissile ja muutis töösuhte lõpetamise alust Y suhtes. Süüdistatava Y sõnul oli ta RIK-s tööl 2018. aasta algul alanud andmesaatkonna projekti
1-20-8509 ajal, mille hankeprotsess kestis 7 kuud. Kohus järeldab eelnevast, et Y töösuhe RIK-ga lõppes 2018. aasta teisel poolel.
29.Süüdistatava X, Y, RIK-s töötanud tunnistajate ütlustest ja mitmetest dokumentaalsetest tõenditest paistab X ja Y töö sisu RIK-s järgmiselt.
30.Süüdistatava Y ütlustest ilmneb, et tema juhitavas xxx osakonnas oli üle 60 inimese. Osakond koosnes neljast talitusest, oli kaks xxxi. Need kuus isikut olid Y otsealluvuses. Osakonna ülesanded tulid osakonna põhimäärusest ja puudutasid Justiitsministeeriumi haldusala infrastruktuuri arvuti- ja serverite võrke, tööprotsesse ja muud, mida RIK vajas selle teenuse pakkumiseks. Yl ei olnud riigihangetes otseselt ülesandeid. Ta ei puutunud kokku riigihangete tingimuste, tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamisega. Tehnilised spetsifikatsioonid töötati välja talitustes. Hanke ettevalmistamise faasi oli ta kaasatud juhul, kui tekkis mingisugune vaidlus või kui mõni pakkuja tundis ennast hankes osalemise pärast puudutatuna. Enamasti oli neil juhtudel tegemist M Mi ja tsentraalse xxx hangetega. Y oli osakonna lepingutes RIK lepinguline esindaja, allkirjastas akte. Ta tegeles lepinguliste vaidlustega, mida tuli ette minimaalselt.
31.Süüdistatav X rääkis, et tema tööülesanded olid seotud kasutaja töökohaga: arvutite kaughaldus, printimislahendused, skaneerimislahendused, videokonverentsi lahendused, nende kõige haldamine ja töös hoidmine. Tema tööülesannete nimekirjas riigihankeid ei olnud, kuid nendega tuli tegeleda. Riigihangete alal ta koolitusi ei saanud. Etteheiteid tema hangetega seotud tegevusele ei tehtud. Toodetega ja hangetega oldi rahul. Süüdistatav X selgitas, et kasutas hangete koostamisel tehnilist dialoogi. Ta käis oma ala spetsialistide juures ostusoovidest rääkimas. Nemad aitasid valida sobivaid lahendusi. C oli üks kontakte, kes aitas spetsifikatsioonide ehk tootekirjelduste koostamisel. Sellisteks kontaktideks olid ka A V, Q ning T-, M- ja T-nimelised isikud. Väliste partnerite abi oli hangete koostamisel vajalik, sest muu töö kõrvalt ei olnud sellega võimalik ainuisikuliselt tegeleda. See toimus nii, et võeti ette eelmise aasta hanke spetsifikatsioon. Seda muudeti vastavalt kasutajatelt või haldusest tulnud vajadustele. Tootjatelt uuriti uute mudelite, uuenduste ja võimaluste kohta ning pandi kokku RIK poolne sisend. Rääkida võis kellega tahad, peaasi, et nägemus lihtsustab tööd või on kasutajatele kasulik. RIK hangete eesmärk oli saada võimalikult hea toode võimalikult hea hinnaga. Jälgiti, et pakkuda saaksid paljud, sh Lenovo, Dell, F, HP [Hewlett Packard]. Edasi läks sisend [spetsifikatsioon] M Vile. Spetsifikatsioon ja selle muudatused olid hangete veebikeskkonnas näha kõigile, kes olid hanke juurde registreeritud. Kõik hankijad ja pakkujad vaatasid spetsifikatsioone. Pakkujate ja hankijatega suhtles M V. M V arvestas soovide ja sisenditega. Dokument käis ringi kuni kõigi soovid said sisse. Enne hange üles ei läinud kui kõik olid öelnud, et sobib. X oli RIK arvuti tootegrupi lepingutes kontaktisikuks, tegeles renditud varade tagastamise küsimustega, garantii küsimustega, remondi küsimustega. Oma töös kasutas X riistvara andmebaasi, millest olid näha arvutite rendiajad. Kuu aega enne rendi lõppemist telliti uued arvutid. Seda tehti sellel hetkel jooksvast hankelepingust [raamlepingust]. X esitas tellimuse sisendina O või M. Need panid selle dokumendihaldussüsteemi. Tellimus läks majast välja, uued arvutid tulid kohale, tehti vahetus ja tagastati need, mille rent lõppes. Minikonkursil ostetakse üksikuid nišitooteid; enamasti tahetakse kindlat toodet, pakkujate ring on väike. Minikonkursil said osaleda ainult raamhankes olevad äriühingud. X ütlustest võib aru saada, et spetsifikatsiooni koostamisel pöördus ta abi saamiseks selle tootja esindaja poole, kelle toodet parasjagu sooviti. Alati jälgiti seda, kui on konkureerivaid tooteid, et siis kedagi ei välistataks.
32.19.08.2019 vaatlusprotokollis (RIK hankedokumentide vaatlus; V kd, tl 1‒4, lisad tl 5‒ 301) on vaadeldud RIK dokumendiregistrist leitud riigihangetega nr xxx, xxx, xxx ja xxx seotud dokumente. Vaadeldud on RIK xxxi käskkirju, millega algatatud riigihanked, kinnitatud riigihanke alusdokumendid või nende muudatused ning kinnitatud riigihangetega seotud otsustused. Sellest vaatlusprotokollist on näha, et riigihangete nr xxx, xxx ja xxx komisjoni kuulusid ning pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise protokolle allkirjastasid komisjoni esimees M V, riigihanke nõunik M K ning liikmed O L ja R
1-20-8509 S. Riigihanke nr xxx komisjoni kuulusid ja allkirjastasid riigihankega seotud protokolle xxx M V, riigihanke nõunik T T ning komisjoniliikmed O L ja X.
33.Süüdistatavate X ja Y ütlused endi tööülesannetest ja kokkupuudetest riigihangetega haakuvad ülekuulatud RIK hankekomisjoni kuulunud isikute ütluste ja ka teiste RIK-s töötanud tunnistajate ütlustega, samuti N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtuvaga.
34.Tunnistaja M Si sõnul X ja Y riigihanke komisjonidesse ei kuulunud. Nimelt ilmus meedias artikkel X ja Y kõrvaltegevusest, kasutatud arvutite uuele ringile suunamisest. Seda uuriti, kuid seaduserikkumist ei tuvastatud. See oli 2011. või 2012. aastal. Selleks, et ära hoida riigihangete vaidlustamisi, suurte RIK hangete uppi lükkamisi ja meedia kaudu ründamisi, otsustas tunnistaja M S X ja Y riigihangete komisjonist kõrvaldada. Samas hangete ettevalmistamisega jäid nad seotuks. See oli nende kompetents, mida oli hangete ettevalmistamisel vaja. Ühtegi hanget nad iseseisvalt ette ei valmistanud. Hangete ettevalmistamisega olid seotud mitmed inimesed. Ühe inimese poolt ainuisikuliselt tehtavat ja otsustavat hanget RIK ei teinud. Komisjonidesse nad ei kuulunud ja otsuseid pakkujate osas sisuliselt teha ei saanud. Y igapäevaseks tööülesandeks ei olnud hankemenetluses pakkujatega suhtlemine. Vahel tuli ette, et mõni pakkuja käis ise suhtlemas ja pöördus RIK poole. Arvuti töökohaga seotud arvutite, sülearvutite, monitoride, printerite tehnilisi materjale valmistas ette J talitus. Lepingute raames tegelesid nad igasuguste tellimuste, garantiiprobleemide, tarnete ja tagastustega. Jl oli roll tehnilise spetsifikatsiooni ettevalmistamise juures - milliseid profiile, arvuteid, monitore, printereid võiks kesksete hangetega hankida. Riigihanke läbiviimise protsessi juhtis RIK-s riigihanke spetsialist. RIK kuulutati 2014. aastal keskseks hankijaks ja paari aasta jooksul muutusid kõik riigiasutused kesksetes hangetes kohustuslikeks osapoolteks. Enne 2014. aastat tegi RIK suuri, vabatahtlike osalejatega ühishankeid. Tehnilisi spetsifikatsioone kooskõlastati nendega, kes parasjagu hankes osalesid. RIK hankedokumentide vaatlusest selgus siiski, et tegelikkuses M S nimetas 29.06.2016 X riigihanke nr xxx komisjoni. Allpool kajastatud tunnistaja O L ütlustest selgub, et 2013‒2018 korraldas RIK palju hankeid. Kohus leiab, et olukorras, kus riigihankeid toimus palju, tunnistaja M S nimetas sageli erinevate hangete komisjoniliikmeid ning nimetamisest on möödas aastaid, on võimalik, et tunnistaja lihtsalt ei mäletanud kuue aasta tagust X komisjoni nimetamist.
35.Tunnistaja M V ütlustest nähtub, et ta oli 2013.‒2019. aastal xxx osakonna xxx. Ta kuulus riigihangete komisjonidesse ning tema ülesanne oli läbi viia sülearvutite hankeid. Otseseid tööülesandeid sai tunnistaja osakonnaxxxlt Ylt. Yl riigihangete läbiviimisel rolli polnud, ta oli tööülesande andja. R puutus tunnistaja M V kokku iganädalasel koosolekul, kus arutati nädala tegemisi ja ilmselt arutati, kuidas mingi hange läheb. Hangetest tulenevaid konkreetseid tehnilisi küsimusi Yga igapäevaselt ei arutatud. Teravate küsimuste korral võis toimuda kiirkoosolekuid, kuhu sai targemaid päid kutsutud. Isegi, kui midagi ühiselt arutati, ei püüdnud Y ühtegi pakkujat eelistada või hankemenetlust kellegi kasuks mõjutada.
36.Tunnistaja M Vi sõnul toimus riigihankeks vajaliku tehnilise spetsifikatsiooni kokkupanek paljude isikute osalusel. X või tema talitus võtsid eelmise hanke spetsifikatsiooni, vaatasid selle üle ja tegid oma esimesed ettepanekud. Selles etapis võis X või tema talitus omal käel pakkujatelt uurida, mis võiks spetsifikatsioonis olla mõistlik näitaja. Kas seda tegelikult tehti, tunnistaja M V ei teadnud. Tunnistaja M V oli seisukohal, et RIK väliste isikutega suhtlemine spetsifikatsioonide koostamisel oli mõistlik, sest nad ei ole [RIK-s] kõiketeadjad. Nad peavad vaatama, mis toimub turul ja rääkima inimestega. M V saatis X talituselt saadud esialgse spetsifikatsiooni võimalikele pakkujatele ülevaatamiseks ja kommenteerimiseks. Neilt saadud vastused saatis M V ülevaatamiseks X talitusele. Kui tuli mingi muudatus, käis uus dokument kindlasti veel läbi suurelt ringilt: võimalike pakkujate ja ühis-, hiljem keskhankes osalejate käest. Hankijateks olid mitmed avalikud asutused. Mingil hetkel oli neil spetsifikatsioonide arutamiseks foorum. Sinna olid asutused määranud vajalikud inimesed, X taolised IT-inimesed. Foorumis jagati infot ja saadi tagasisidet. Mingil aastal toimusid ka ühiseid koosolekud spetsifikatsioonide arutamiseks. Oli e-kirja teel arutamist. Tunnistaja M Vi ütlustest nähtub, et ta suhtles ka pakkujatega spetsifikatsioonide teemal. Ta üritas ühenduses tootja esindaja või
1-20-8509 peamise edasimüüjaga. Selle suhtluse eesmärgiks oli välistada seda, et mõni pakkuja tunneks end mõne [spetsifikatsiooni] sisse pandud näitaja pärast väljajäetuna. Eesmärk oli, et kõik suuremad pakkujad saaksid pakkuda ning et hanke ajal ei tuleks küsimuste laviini, mis pikendaks hanke tegevusi. Tunnistajal M Vil oli aastate jooksul tekkinud teadmine, kes võiks mõistlike seadmetega hangetesse tulla ja sellest tulenevalt ta võttis nendega ühendust. Pakkujad said avaldada arvamust. Kui enam kuskilt mingeid olulisi ettepanekuid ei tulnud, siis läks spetsifikatsioon hankesse. N talitusega arutati, mis on mingi spetsifikatsiooni puhul õigem variant või mida on mõistlikum teha. Tunnistaja M V koostas lauaarvutite, monitoride, sülearvutite hangete hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud ise koostöös arvutitöökoha talitusega, hiljem ka koostöös teiste asutustega. Tunnistaja M Vi ütlustest saab järeldada, et hanke käigus laekunud küsimustele vastamine ja pakkumuste hindamine toimus mitme inimese poolt. Hankekomisjonis olid asjakohased inimesed, ka jurist, kellega tunnistaja need küsimused üle vaatas. Tehnilise poole vaatas tunnistaja küsimused üle Jga või tema talitusega. Tunnistaja sõnul N komisjonis ei olnud, oma allkirja hindamisaktile ei pannud ega olnud seetõttu hindaja. Kuna X oli talituse xxx, siis hindamise tegevusi ta nägi ja oli oma teadmistega ka kaasatud. Tunnistaja M V ei tajunud oma töös, et X eelistaks mõnda toodet või pakkujat.
37.Tunnistaja M K ütlustest ilmneb, et ta töötas RIK-is juristi-hankespetsialistina. Ta puutus oma töös Yga kokku väga vähe, sest Y ei tegelenud konkreetsete hangete sisulise ettevalmistamise, tehniliste tingimuste läbitöötamise ja muu taolisega. Tunnistaja M K puutus Yga kokku tavaliselt mingi lahendamist vajava tööalase probleemi tekkides. Näiteks, kui mõne töötaja poolt tehtud töö ei olnud kvaliteetne või oli mõni muu jooksev mure, mis vajas lahendamist. Sarnaselt tunnistajale M S, rääkis ka tunnistaja M K, et alates 2012. aastast X ja Y enam riigihangete komisjonidesse ei kuulunud. Tunnistaja sõnul tuli ministeeriumist juhis, et selliseid artikleid nad ei taha enam lugeda RIK kohta. Tunnistaja M K kohaselt X riigihangete komisjoni ei kuulunud, tal puudus otsustusõigus. X oli seotud ettevalmistava protsessiga tehnilise kirjelduse kokkupanemise meeskonnaga. RIK juhtkond teadis ja aktsepteeris seda. See oli vajalik, sest nende [arvutitöökoha halduse talituse] kätte laekus info, millised on asutuste ja millised RIK vajadused. See oli nende põhitöö. Arvutitöökoha halduse talitusest tegeles arvutite tehniliste spetsifikatsioonidega X. Kokkuvõtvalt toimus see nii, et aluseks võeti eelmise hanke tehniline kirjeldus. See saadeti pakkujatele või tootjate esindajatele. Tagasiside saamisel tehti täiendused, siis saadeti järgmine versioon, kuni lõpuks jõuti mingisuguse viimase versioonini, kus enam tagasisidet enam ei tulnud. Iga kord peale tehnilise kirjelduse muutmist läks see uuesti pakkujatele. Iga kord said pakkujad uuesti kommenteerida, see oli väga pikaajaline ring. Tunnistaja M K sõnul lepiti kokku, et toote spetsifikatsiooni koostamisel on viimane sõna M Vil. Tunnistaja sai e-kirju nii Xlt kui M Vilt. Komisjoni liikmed osalesid viimase versiooni lihvimises. Tunnistajale M K teadaolevalt käis pakkujatega spetsifikatsiooni põrgatamine ekirja teel läbi projektijuhi. Olenevalt perioodist, kas läbi M Vi või O L. Nende kohustus oli suhelda ja säilitada e-kirjavahetus. Võidi pöörduda ka X poole. E-kirjavahetus peaks olema ühiskaustades, O L kaustas. Viimane spetsifikatsiooni versioon pandi veebilehele kesksedhanked.rik.ee hankijatele arvamuse avaldamiseks. Tunnistaja sõnul oli tehniline kirjeldus kindlasti kollegiaalne otsustus, ühe mehe soolo oli seal välistatud. Tunnistaja M K ei tajunud tööalases suhtluses, et X eelistaks mõnda toodet või pakkujat. Samuti ei jäänud talle Y puhul muljet, et hanget või selle tingimusi üritataks suunata või mõnda pakkujat eelistada.
38.RIK hankedokumentide vaatlusest selgus, et tegelikkuses kuulus X riigihanke nr xxx komisjoni. Samas tunnistaja M K sellesse komisjoni ei kuulunud. Olukorras, kus tunnistaja ise konkreetsesse komisjoni ei kuulunud ja hankeid toimus palju, on võimalik, et tunnistaja lihtsalt ei mäletanud või ei teadnud kuue aasta tagust X kuulumist riigihanke komisjoni.
39.Tunnistaja O L ütlustest ilmneb, et ta töötab RIK-s alates 2006. aastast ja on RIK xxx osakonna xxx. Tema tööülesannete hulka kuulub xxx osakonnas hangete korraldamine. Osakonnas oli ka teine xxx M V. M V tegeles kesksete hangetega, milles RIK korraldas kogu riigi jaoks laua- ja sülearvutite hankeid. O L tegeles väiksemate hankete ja varasemal ajal RIK korraldatud ühishangetega. O L ütlustest paistab, et pärast [raamhankes] hankelepingu
1-20-8509 sõlmimist, kui oli vaja soetada või rentida arvuteid, sai ta vastava taotluse ja info Xl talituselt. Nimekiri võeti RIK arvutite registrist. Hankeleping tehti firmaga, kes oli raamhanke võitja. O L tegi vastava hankelepingu ja pani selle dokumendi haldussüsteemi Delta. Tellimus läks pakkujale, kes oli selle osa võitnud. Arvutid saabusid lepingus märgitud kohta, O L pani akti Deltasse, Y allkirjastas akti.
40.Minikonkurssidest teadis tunnistaja O L rääkida, et neid tehti siis, kui oli vaja osta või rentida midagi sellist, mida raamlepingu osade all ei olnud. Näiteks mingi unikaalne arvuti. Tunnistajast O Lst võib aru saada nii, lõppkasutajad saatsid X talitusele taotluse. X talitus koostas seejärel spetsifikatsiooni, kus olid kõik vajadused sees. Näiteks arendusosakonna jaoks spetsiaalsed võimsad arvutid, EKEI jaoks spetsiaalarvutid jne. Vastavalt tellija soovile. Spetsifikatsioon kooskõlastati tellijaga ja oli tehtud nii, et võimalikult paljud firmad saaksid pakkuma tulla. X oli põhiline, kes spetsifikatsioone koostas ning suhtles pakkujate ja tellijatega. O L sai temalt minikonkursi spetsifikatsioonid. Minikonkursid käisid läbi riigihangete registri. Yl seal suurt rolli ei olnud, ta oli lepingus esindaja, kelle kaudu käisid pärast aktid. Minikonkurssidel alustas pakkumuste vastavuse kontrollimist O L. Ta valis hinda ja tehnilist spetsifikatsiooni nii palju kui oskas. X ja tema inimesed kontrollisid täpselt, kas pakutud tehnilised parameetrid vastasid tehnilisele spetsifikatsioonile. Minikonkursside tähtaeg määrati tavaliselt pikem, kui riigihangete registris olev minimaalne kaks päeva. Minikonkursside võitja selgus kõigi koostöös hinna või kaalupunktide summa järgi. Tooted võttis vastu kohalik hooldusisik, RIK maja puhul X talituse inimene. L jälgis ajakava, täitis lepingus vajalikke andmeid, pani lepingud ja aktid Deltasse.
41.Kesksete hangete osas oskas tunnistaja O L rääkida väga üldiselt. Ta teadis, et perioodil 2013‒2018 korraldas RIK palju hankeid. Hangiti laua-, sülearvuteid, printereid, skännereid, litsentse, vanade arvutite hävitamist. Nimekiri oli väga lai. Selleks, et hankeid korraldada tuli pöörduda vastavate spetsialistide poole, kes aitasid. Pöörduti ka asutuse väliste spetsialistide poole, sest taheti osta kõige värskemat toodet. Riigihanke xxx alusdokumentide koostamise üksikasju O L ei mäletanud, sest selle hankega tegeles M V. Tunnistaja sõnul olid riigihangete xxx ja xxx protsessid oli samasugused. Enamasti tegeles komisjoni esimees hangetega, teised komisjoni liikmed olid talle abiks, vaatasid üle dokumendid. Pärast, kui oli vaja riigihangete registris otsuseid teha, siis kinnitasid oma allkirjaga. Hangete spetsifikatsioonidega tegeles hankekomisjoni esimees M V. M V saatis spetsifikatsiooni pakkujatele, tootjate esindajatele, loksutas seda erinevate firmade ja tootjate vahel. Tunnistaja arvates oli Xl ja tema talitusel hankes oluline roll, sest neil oli ülevaade kogu haldusala arvutipargist. Yl oli minimaalne, osakonna xxx roll. O L oli komisjonis realiige, tehnilise spetsifikatsiooni kooskõlastamine läks temast mööda. L teadis, et eesmärk oli saada vähemalt 2-3 firmat pakkuma. Tunnistaja O L sõnul oli neil kesksete hangete veeb, kuhu dokumendid üles pandi. Hankijad, kogu Eesti riigiasutuste esindajad, said seal tehnilist spetsifikatsiooni vaadata ja oma versiooni pakkuda. Hangete kohta oli olemas ka töökaust, milles paiknes tehniliste kirjelduste töödokument. Sellele kaustale pääsesid ligi kõik hankekomisjoni liikmed, hankespetsialist, juristid, RIK üldosakonna inimesed, Y, X, veel mõned talituse juhtajad. Seal kaustas tehti muudatusi paranduste ja soovide alusel, mis saabusid kas tootjatelt või kesksest veebist ühishankijatelt. Tunnistajale O Lle ei jäänud muljet, et X oleks hankel eelistanud mõnda pakkujat. Tunnistaja O L järgi on nii AS A kui G OÜ pärast X ja Y RIK-st lahkumist osalenud järgmistes hangetes ja neid järjepidevalt võitnud.
42.Tunnistaja R S ütlustest ilmneb, et ta alustas RIK-is 2011. aastal xxx. Edasi töötas ta ITxxx X alluvuses. Tunnistaja R Si sõnul ei olnud Y riigihangete tingimuste väljatöötamisega seotud, teda ei olnud ka tehniliste koostamise ja hindamiste juures. See oli iga vastava üksuse enda ülesanne. Süle- ja lauaarvutite hangete tehniliste tingimuste koostamine toimus nii, et võeti aluseks varasema hanke tehniline spetsifikatsioon. Seda uuendati vastavalt antud olukorrale. Uuendamisega tegelesid tunnistaja R S ja O O ja need edastati vahetule ülemusele Xle. Mida X sisendiga edasi tegi tunnistaja ei teadnud. Samas ta märkis, et palju valikuid ei olnud, hange pidi tehtud saama ja see pidi jõudma hankekomisjoni esimehe M Vini. Tunnistaja
1-20-8509 teada edastati andmed ka teistele ühishankijatele. Lõplik tehniline spetsifikatsioon tuli kokku ühishankijate tagasiside pealt. Tunnistaja R Si ütlustest ilmneb, et dokumendid läksid üles hangete veebi ja hankekomisjoni esimees saatis need kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele laiali. Hindamiskriteeriumide koostamisest rääkis tunnistaja R S sarnaselt M Viga, et nende väljatöötamisel osalesid RIK hankejuristid, hankekomisjoni juht, hanke eest vastutav isik ja ka J, sest tema oli RIK poolt see, kes teadis suurt pilti kogu haldusala vaates. Pakkumistega kaasas olevaid tehnilisi spetsifikatsioone kontrollis tunnistaja R S komisjoni liikmena elektrooniliselt. Selleks oli O Ll vastav võrguressurss, kus oli vastavuste või hindamise tabel, milles toodi kõik tehnilised kirjeldused välja ja märgiti järgi pakkuja väärtus. Sinna ei tehtud kommentaare, sinna tuli info, kas on vastav või mitte ehk otsene väärtus. Näiteks, kui küsiti kõvaketta mahuks 256GB ja kui pakutav oli 120, siis läks lahter punaseks, ei vasta. O vastavale kaustale sai ligi kogu xxx osakond ja hankespetsialistide tiim, seal olid kõik RIK toimunud hanked, nende hindamistabelid, tehnilise spetsifikatsiooni mustandid ja muud asjad. N osales hankekomisjoni töös nii, et seisis RIK huvide eest. Et oleks kajastatud kõik, mis Justiitsministeeriumi haldusala poole pealt soovidena sisse tuli. Tehnilises kirjelduses pidid olema kirjas need asjad, mida tema, kui antud ajal talituse juht sai tagasisidena erinevatelt asutustelt: prokuratuurilt, kohtult. Pärast hankelepingu sõlmimist oli X asi vastutada, et asjad saaksid valmis ja jõuaksid lõpuks lõppkasutaja lauale. Tunnistaja R S ütlustest nähtub, et Y ega X pole teda püüdnud hankemenetluses mõjutada.
43.Tunnistaja O O rääkis, et töötas 2007.‒2013. aastal RIK xxx ning alates 2013. aastast ITxxx. RIK-s tegeles arvutite, printerite ja muude IT-vahendite riigihangete tehniliste kirjelduste koostamisega tema otsene ülemus X. Tunnistaja O O oli seotud printerite hangetega. Süle- ja lauaarvutite hangetega tunnistaja kokku ei puutunud. Tunnistaja teadis, et Y oli RIK xxx osakonna xxx, kuid ei olnud kursis tema tööülesannetega. Tunnistaja O O kinnitas, et printerite hangetes pole Y ega X teda püüdnud mõjutada.
44.N ja Miti e-kirjade vaatlus haakub eelnevate tunnistajate ja ka süüdistatavate X ning Y ütlustega viimaste töisest tegevusest RIK-s. N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et X on olnud tegev raamhangete ettevalmistavas faasis ning on osalenud ka raamhangete alt tellimuste esitamisel ja minikonkursside spetsifikatsioonide koostamisel. Lisaks on X osalenud ekirjavahetuses, kus RIK töötajad arutavad hangetega seotud küsimusi või vaidlusi. (vt nt X kd, tl 10‒21; XI kd, tl 514‒537; XII kd, tl 553‒603; XVII kd, tl 1610‒1631; XIX kd, tl 2051‒2089, 2099‒2130, 2159‒2185, 2188‒2256; XX kd, tl 2268‒2358).
45.Ühtlasi kinnitab N ja Miti e-kirjade vaatlus, et Y ei tegelenud riigihangete sisulise ettevalmistamise ja läbiviimisega. Talle saadeti teadmiseks olulisemaid riigihankeid puudutavaid e-kirjavahetusi, hangetega seotud vaidlused või tõstatatud küsimused (vt nt X kd, tl 17, tl 179‒184; XII kd, tl 604‒620, 641‒656, 682‒683, 686; XIII kd, tl 867‒858, 877‒890, 922‒932; XVI kd, tl 1584, XVII kd, tl 1647‒1654, 1696‒1697, XIX kd, tl 2051), ta on vahel ka nende e-kirjade vestlustes osalenud, samuti on talle hangete täitmisfaasis, saadetud allkirjastamiseks hangitud toodete üleandmise-vastuvõtmise aktid.
46.22.08.2019 vaatlusprotokollis (RIK lepingute vaatlus; IV kd, tl 6‒20, lisad 21‒309) vaadeldi RIK dokumendihaldussüsteemist Delta pärit riigihangete nr xxx, xxx, xxx ja xxx raamlepinguid, nende alt sõlmitud hankelepinguid (nii tellimused kui minikonkursid) ning lepingute kooskõlastusradasid Deltas. RIK lepingute vaatlusest saab järeldada, et hankelepingute täitmisel olid Yl kui X tööülesanded. Nimelt raamlepingute nr xxx, xxx, xxx ja xxx lisades on märgitud lepingu täitmisel hankija esindajaks xxx osakonna xxx Y. Samuti on Y märgitud hankija kontaktisikuks hankelepingutes nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx. Hankelepingutes nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx oli Y märgitud ostja või tellija esindajaks ja X kontaktisikuks.
47.Eelnevalt esile toodud tõenditest nähtub, et X osales arvutitöökohaga seonduvate raamhangete ning minikonkursside tehnilise spetsifikatsiooni väljatöötamises ja temaga arutati vajadusel hangetes ning nende hindamisel tõusetunud küsimusi. Järelikult oli Xl võimalus enda
1-20-8509 tööülesandeid täites suunata riigihangetes nr xxx, xxx ja xxx riigihanke komisjoni kuuluvate isikute või minikonkurssi läbiviivate isikute otsustusi. Riigihankes nr xxx oli X riigihanke komisjoni liige ja sai koos teiste komisjoni liikmetega teha riigihankesse puutuvaid otsustusi. Hankelepingute täitmisel oli X lepingujärgne kontaktisik tööde teostamise juhendamisel ja müüjale vajaliku lähteinformatsiooni andmisel ning tööülesannete täpsustamisel. Kohus leiab, et Xt saab ka tegelike tööülesannete järgi pidada ametiisikuks KarS § 288 mõttes.
48.Samuti saab xxx osakonna tööd juhtinud Yi pidada ametiisikuks. Eelnevaid tõendeid arvestades Y riigihanke ettevalmistamises ja korraldamises vahetult ei osalenud. Samas oli tal iganädalastel osakonna koosolekutel võimalus riigihangete osas küsida ja arvamust avaldada, teda hoiti ka e-kirjade kaudu riigihangetes nr xxx, xxx, xxx ja xxx tõusetunud olulisemate küsimustega kursis, vajadusel osales ta vastavates vestlustes. Ta allkirjastas hangete täitmisel IT-toodete üleandmise-vastuvõtmise akte. Seega ka temal oli võimalus enda tööülesandeid täites suunata riigihanke komisjoni kuuluvate isikute otsustusi ning otsustada, kas hangitud ITtooteid üleandmise-vastuvõtmise aktidega aktsepteeritakse.
1-20-8509 • Altkäemaksu andmise ja võtmise asjaolud G episoodis
49.Süüdistatavad X ja Y ei tunnistanud end süüdi altkäemaksu võtmises G OÜ-lt. Nad eitasid vastavasisulise ebaõiguskokkuleppe olemasolu G OÜ endise juhatuse liikme Wga. Süüdistatav C eitas enda süüd Xle kaasabi osutamises altkäemaksu võtmisel. Ka süüdistatav W ei tunnistanud end altkäemaksu andmises süüdi.
50.KarS § 294 objektiivse koosseisu moodustab altkäemaksu lubamisega nõustumine või altkäemaksu vastuvõtmine. Süüdistuste sõnastust arvestades toimus 2013. aastal esmalt altkäemaksu lubamine ja lubamisega nõustumine, pärastpoole, 2014.‒2016. aastal, toimus varasema ebaõiguskokkuleppe realiseerumine ehk altkäemaksu andmine ja vastuvõtmine. Seega on vaja kontrollida, kas G OÜ juhatuse liige W ja teiselt poolt X ning Y jõudsid 2013. aastal üksmeelele (ebaõiguskokkuleppele) selles, et viimased saavad vastutasuks endi RIK-i ametiseisundi ärakasutamise eest vara. Vaja on kontrollida süüdistuse väiteid riigihangetes nr xxx ja nr xxx ametiseisundi ärakasutamisest G huvides, vastutasuks 2014.‒2016. aastal G OÜ poolt M OÜ-lt ja V G OÜ-lt teenuste tellimist ja selle eest tasu maksmist. Seejuures on vaja kontrollida süüdistuse väidet, et riigihankes nr xxx rikkus X RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
51.Kohtu arusaama järgi on G episoodis peamiseks vaidluskohaks, kas M OÜ ning V G OÜ ja W juhitava G OÜ vahel oli tavaline lepinguline suhe või võimaldati X ja Yga seotud äriühingutele töö tegemise võimalust seetõttu, et X ja Y endi ametipositsioone riigihangetes nr xxx ja nr xxx G OÜ huvides ära kasutaksid.
52.W juhatuse liikme staatus G OÜ-s 11.10.2006‒20.02.2017 ilmneb G OÜ äriregistri väljatrükist (III kd, tl 63‒67). Väljatrüki järgi oli W kuni 07.09.2015 G OÜ ainus juhatuse liige ning alates 07.09.2015‒20.02.2017 üks kolmest juhatuse liikmest. Kohtuistungil ei tõusetunud vaidlust selles, kes juhatuse liikmetest esindas äriühingut suhetes RIK-iga ning M OÜ ja V G OÜ-ga. RIK lepingute vaatlusest nähtub, et RIK-ga sõlmitud raamlepingud xxx ja xxx ja nende alusel sõlmitud hankelepingud, v.a nr xxx, allkirjastas 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta oktoobrini G OÜ esindajana W. W oli neis raamlepingutes ja hankelepingutes märgitud lepingute täitmisel G OÜ esindajaks. G osade ostulepingu (II kd, tl 83‒86) järgi müüdi G OÜ osad, sh W juhitava L I OÜ osa, 29.06.2015 AS-le E T, hilisema nimega T E AS.
53.C seost OÜ-ga I näitavad mitmed tõendid. Esiteks kinnitavad seda süüdistatava C ütlused, millest nähtub, et I OÜ oli tema juhitav ja talle kuuluv äriühing. I OÜ 2013.‒2017. majandusaasta aruannete (XXV kd, tl 80‒112) kohaselt pakkus äriühing alates 2009. aastast arvutialaseid konsultatsioone ning 2013.‒2017. aastal oli äriühingu juhatuse liige ja osanik C. 08.08.2018 vaatlusprotokollist (IX kd, tl 3, lisad tl 4‒6) ilmneb, et läbiotsimisel leiti C kodust kolm I OÜ konsultatsiooniteenuse lepingut. Neist kaks on sõlmitud 28.03.2010 G OÜ-ga. N ja Miti e-kirjade vaatlusest selgub, et raamhanke nr xxx ettevalmistamisel ja nr xxx nr läbiviimisel X konsulteeris Cga IT-alastes küsimustes. Süüdistatava X selgituste järgi oli C üheks välispartneriks, seda ka G vaates, kellelt ta IT-alast nõu küsis. 13.07.2018 I OÜ pangakontode vaatlusprotokolli (XXII kd, tl 16‒22) järgi kandis G OÜ I OÜ-le 2011. märtsist 2016. juunini 121 144,80 eurot. Ülekannete selgituseks on märgitud arve või number. Kuna I OÜ 2013.‒ 2017. majandusaasta aruannete järgi oli äriühingu põhitegevuseks arvutialaste konsultatsioonide osutamine, ja muud tõendid näitavad, et X sai temalt raamhangetes IT-alast nõu, võib pidada ustavaks, et G OÜ kandis ajavahemikul 02.09.2013-07.06.2016 I OÜ-le 77 516,40 eurot IT-alaste konsultatsioonide eest, mis hõlmas tegelemist raamhangetega. Riigihange nr xxx
54.Kohus eelnevalt tuvastas, et riigihanke nr xxx komisjoni kuulusid ning riigihanke dokumente, allkirjastasid komisjoni esimees M V, riigihanke nõunik M K ning liikmed O L ja R S.
55.Riigihanke nr xxx teade raamlepinguga lauaarvutite ning monitorite ostmiseks ja liisimiseks avaldati riigihangete registris 19.10.2013. See ilmneb 16.01.2018 vaatlusprotokollist (e-riigihangete keskkonna vaatlus; VI‒VII kd, tl 1‒19, lisad tl 20‒336),
1-20-8509 milles vaadeldi e-riigihangete keskkonnas avaldatud riigihangete nr xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx kandeid ning dokumente (hanketeated, riigihanke aruanded, teabevahetus, lepinguprojektid). Algsest hanketeatest on näha, et tegemist oli avatud hankemenetlusega ning RIK teostas hanget 49 hankija nimel. Hindamiskriteeriumiks oli majanduslikult soodsaim pakkumine. Maksumuse eest oli võimalik saada 80 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 13 võimalust) veel maksimaalselt 20 punkti. Üheks selliseks oli monitori kõrguse seadistamise võimalus vähemalt 145 mm, mille eest oli võimalus saada 1 punkt. RIK hankedokumentide vaatlusest selgub, et riigihankesse esitati 3 pakkumust, mis kõik tunnistati vastavaks. Edukaks tunnistati G OÜ majanduslikult soodsaim pakkumus. Seejuures G OÜ teenis hindamisel pakutud maksumuse eest 78,97 punkti ning erinevate tooteomaduste eest veel 19,34 punkti (sh monitori kõrguse seadistamise eest ainsana pakkujatest 1 punkti), kokku 98,31 punkti. AS F E sai maksumuse eest 80 punkti ja tooteomaduste eest 17,44 punkti, kokku 97,44 punkti. AS A sai maksumuse eest 73,48 punkti ja tooteomaduste eest 17,65 punkti, kokku 91,13 punkti. RIK hankedokumentide vaatluse järgi allkirjastasid riigihanke komisjoni liikmed 11.‒13.12.2014 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise protokollid. 03.10.2018 vaatlusprotokolli järgi (III d, tl 37‒41) olid Xl riigihangete registris riigihanke nr xxx juures hindaja õigused, kuid Rahandusministeeriumi 02.10.2018 vastusega (III kd, tl 44‒48) saadetud riigihangete registri kasutamise logidest ei nähtu, et X oleks riigihankes nr xxx pakkumuste vastavaks tunnistamise või edukaks tunnistamise eelselt registrisse hindaja õiguste kasutamiseks sisse loginud. Seega raamhankes nr xxx X pakkumuste osas otsustusi ei teinud.
56.RIK lepingute vaatlusest selgub, et raamlepingus nr xxx oli 85 hankijat. Lepingule lisatud tehnilise kirjelduse järgi pidid tarkvara ja lisakomponendid olema lauaarvutitesse paigaldatud enne arvuti hankijale üleandmist, enne toodete kohale toomist tuli hankijale edastada üleantavate arvutite ja monitoride csv-formaadis andmed. Hankija võis juurde tellida mh arvuti ja monitori triipkoodiga kleebistamise. Tooted tuli kohale tuua selle eest tasu eraldi maksmata. Samasugused nõuded olid RIK hankedokumentide vaatlusest nähtuvalt sees hanke alusdokumentides. RIK lepingute vaatlusest on näha, et G OÜ pakkus selles hankes HP arvuteid ja monitore. Riigihanke aruandest selgub, et 15.01.2014 sõlmiti raamhankes nr xxx G OÜ-ga raamleping nr xxx.
57.Süüdistuse kohaselt X konsulteeris hanke nr xxx läbiviimise ajal 2013. oktoobris ja novembris varjatult Cga hanketingimuste osas eesmärgiga lisada hankedokumentidesse G OÜd eelistavaid tingimusi ja edastas C poolt talle esitatud G OÜ-d soosivad ettepanekud hankekomisjoni esimehele M Vile soovitusega need lisada hankedokumentidesse. Üheks konkreetseks etteheiteks on, et X ettepanekul lisati G OÜ huvides hanke hindamiskriteeriumite hulka tingimus, et klass 1 monitori kõrguse seadistamise võimalus vähemalt 145 mm annab pakkujale ühe lisapunkti. Selle eest sai ainsa pakkujana lisapunkti G OÜ. G OÜ pakkumus sai hindamisel 98,31 punkti (sealhulgas hinna eest 78,97 punkti) ja F E AS pakkumus 97,44 punkti (seal hulgas hinna eest 80 punkti), tänu millele osutus hankel edukaks G OÜ pakkumus. Järelikult tuleb seda etteheidet kontrollida.
58.Süüdistusakti lk 28‒30 on kirjeldatud Y tööülesandeid xxx osakonna xxxna raamhanke xxx täitmisfaasis. Kõrvutades neid tööülesandeid kohtuotsuses eespool kajastatud süüdistatava Y ütlustega enda tööülesannetest, samuti RIK-s töötanud tunnistajate ütlustega Y tööst, ilmneb, et tegemist on tavapäraste xxx osakonna xxx tööülesannetega.
59.Süüdistustes ei ole märgitud seda, kuidas sattusid hanke alusdokumentidesse IT-seadmeid puudutavad tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõuded. Nende nõuete lisandumist hankesse ei ole süüdistuses seostatud X ega ka Y tegevusega RIK-s. Siiski, kuna edasiselt süüdistuses kirjeldatakse altkäemaksu esemeks olnud tööde tegemise võimalust sellisena nagu eelnevalt esile toodud nõuded, siis kohus nende nõuete sattumist hanke alusdokumentidesse ka kontrollib.
60.Süüdistatava X ütlustest võib aru saada, et ta on RIK-s töötamise ajal kasutanud tehnilises dialoogis mitmete erinevate välispartnerite abi. Üheks tema kontaktiks olnud laia IT-alase silmaringiga C, seda alates ajast, mil viimane töötas F kliendihaldurina. Need süüdistatava
1-20-8509 kaitseväited haakuvad kaitsja K. Koppeli esitatud elektrooniliste tõenditega, millest on näha, et IT-alast nõu on X küsinud aegade jooksul erinevatelt isikutelt, sh alates 2008. aastast Clt.
61.Failist RE Arvutitest .msg, mis asub kausta „Tehniline dialoog„ alakausta „Vanemad„ alakaustas „2008„ on näha, et 2008. septembris on X küsinud IT-alast nõu M E AS valdkonnajuhilt J J ning H-P OY Eesti Filiaal esindajalt T J. Samas alakaustas asuvatest failist RE PC hange 4.msg, RE PC Hange1.msg, RE Saadan infoks.msg on näha, et 2008. novembris on X arutanud lauaarvutite hanke spetsifikatsiooni koostamist M esindaja M Vga, M E AS esindaja J J, meiliaadressi järgi F esindaja Cga. Kausta „Tehniline dialoog„ alakausta „Vanemad„ alakaustas „2009-2010„ asuvatest failidest RE Läpaka hange.msg, RE PC hange.msg, Sülearvutite hange.msg, RE Tere üle pika aja.msg on näha, et 2010. aastal on X sülearvutite ja lauaarvutite hangete spetsifikatsioonide osas suhelnud M E AS esindaja A K, samuti M esindaja M Vga ja H-P OY Eesti Filiaal esindajalt T J. Failist 2.HP uued monitorid.pdf, mis asub kaustas „C“, alakaust „Arvutite ja sülearvutite tehniline dialoog“, on näha, et C andis Xle IT-alast nõu HP monitoride tehnilises dialoogis 2010. mais. Kausta „Tehniline dialoog„ alakausta „Vanemad„ alakaustas „2011„ asuvast failist RE PC hange2 (EPEAT).msg on näha, et 2011. aastal on X lauaarvutite hanke spetsifikatsiooni osas suhelnud F esindaja A Vga. Kausta „Tehniline dialoog„ alakausta „Vanemad„ alakaustas „2012„ asuvatest failidest 132166_1220_sylearvraam_ tehnilinekirjeldus_2012-03-19.msg, Lauakate tehniline2.msg, on näha, et 2012. aastal on X sülearvutite ja lauaarvutite hangete spetsifikatsioonide osas suhelnud suhelnud F esindaja A Vga; samuti Lenovo toodete osas Qga.
62.Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest nähtub, et X pöördus C poole nõu saamiseks ka muudes IT-alastes küsimustes. Näiteks failis 4. FW_ Kodak A3 flatbed accessory.pdf, mis asub kaustas „C“, alakaust „Muu IT alane suhtlus (spetsid, nõu küsimine, keskkonnanõuded, ISO'd jne.)“, küsis X 2014. aprillis Clt nõu skänneri ühendumise osas. Samas alakaustas asuva faili 2._V!_ Re_ _V!_ Re_ _V!_ Re_ Ipad.pdf järgi sai X 2014. septembris Clt nõu iPadi tarkvaraversiooni vahetamise osas.
63.Süüdistatava X ütluste järgi sai ta edasiselt Clt arvutialast tagasisidet ka G vaates. Seega oli X kursis, et C annab G OÜ-le arvutialaseid konsultatsioone, suhtleb RIK-ga G OÜ nimel. J N ütlustest võib aru saada, et C andis talle tagasisidet üldistavalt, vaadates kõikide tootjate võimalust hankesse tulla. N ja Miti e-kirjadest ilmnebki, et enne raamhanke nr xxx hanketeate avaldamist on C aidanud paika panna videokaardi sõnastust ja juhtinud tähelepanu kõiki tootjaid mõjutavale lauaarvutite bencmarkide muudatusele. (X kd, tl 63‒64).
64.Süüdistatavast Xst võib aru saada, et riigihanke nr xxx hindamiskriteeriumidesse tekkis 1. klassi monitori kõrguse seadistamise võimaluse nõue vähemalt 145 mm arvuti lõppkasutaja soovil ja lõppkasutaja huve silmas pidades. X selgitas, et soov tuli pikka kasvu kohtunikult, kes enne pidi monitori alla panema VÕS kommentaare. Spetsifikatsiooni ei olnud seda tingimust mõtet panna, sest paljudel tootjatel oli monitor nii selle võimalusega kui ilma. Kõrguse reguleerimise võimalusega monitor oli reguleerimise võimaluseta monitorist kallim. X teada kooskõlastas M V selle tingimuse seadmise kõikide tootjatega ja keegi vastu ei olnud.
65.Süüdistatava X ütlustest nähtub, et arvutite installeerimise ja kleebistamise nõuded tekkisid hankesse S [Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus] soovil, sest need vähendasid töökoormust. Lihtsam oli võtta valmistehtud arvuti ja see paika panna. Algne mõte oli, et seda teevad tootjad nagu HP, F, Lenovo, Dell või kuskil Hiina liinil. Üks tootjatest ütles, et see on tootjale keeruline, lihtsam on seda teha kohalike teenusepakkujatega. X teada ostsid pakkujad installeerimise ja kleebistamise teenust sisse. Nt G OÜ ostis A, V G OÜ-lt, võimalik, et ka Bilt.
66.Süüdistatava X ütlustest nähtub, et raamlepingu nr xxx alt sõlmitud hankelepingud koostas ja vormistas jurist. Hankelepingut kooskõlastav menetlusrada oli [dokumendihaldussüsteemis] pikk. Esemete üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastas Y. Y sai asjade olemasolust kinnituse tellimusega tegelevalt talituse juhilt, sageli Xlt või üle Eesti saadetud asjade puhul hooldusspetsialistide ülemustelt. Asjade olemasolu oli ühe võimalusena kontrollida riistvara andmebaasist, kuhu kanti varade numbrid ja asukohad.
1-20-8509
67.Süüdistatava X ütlused sellest, et monitori kõrguse seadistamise nõue tuli lõppkasutajalt ja temale teadaolevalt ei olnud hankes nr xxx tootjatel selles osas vastuväiteid, on kooskõlas muude kohtus uuritud tõenditega. Nii nähtub kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest 1.rik ühishankimise spetsi küsimused.pdf, mis asub kaustas „xxxL (monitori kõrguse reguleerimine)“, et 10.09.2013 saatis M V e-kirja F toodete esindajale A Vle. E-kirjas viitas M V plaanile anda punkte monitori kõrguse vähemalt 145 mm seadistamise eest. N ja Miti e-kirjade vaatlusest (vt X kd, tl 182‒183) selgub, et M V teavitas Yi ja Xt, et saatis 10.09.2013 e-kirja nii Fle, HP-le kui Lenovole/Ale. Vastas ainult HP-lt, teised ei reageerinud ning M Vile ei tulnud tingimust kriteeriumidesse pannes pähegi, et kellelgi võiks midagi selle vastu olla. Kohtuistungil meenus tunnistajale M V, et monitori kõrguse seadistamise nõue tekkis kasutajate käitumisega seotult, ise ta selle peale ei tulnud. Seega eelnev näitab, et arvuti kõnealune tingimus pandi hankedokumentidesse arvuti lõppkasutaja soovil ning hanke ettevalmistamise faasis informeeriti sellest võimalikke hankesse tulijaid, sh hiljem hankes osalenud Ft, AS A. Ilmselgelt jõudis info sellest tingimusest ka G OÜ-ni, kuna N ja Miti ekirjade vaatlusest on näha, et hanke hankes nr xxx ettevalmistamisel on X kasutanud C abi.
68.N ja Miti e-kirjade vaatlusest ilmneb, et 23.01.2014, on F V esindaja H R, kes tegi hankes nr xxx Fga ühispakkumuse, esitanud parima pakkumuse väljavalimisele vaidlustuse, pidades monitoride kõrguse reguleerimise tingimust võitjat eelistavaks (X kd, tl 180). Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja H R ütlustest sai kohus aru nii, et F V roll oli Fga ühispakkumisi tehes üksnes pakkumuste rahastamine, pakkumuste tehnilise poolega tegeles F. Hankes nr xxx osalemist tunnistaja kohtuistungil ei mäletanud. Kohus saab aru nii, et hankes pakkumuse tehnilise poole eest vastutanud F järelikult ei jaganud hanke ettevalmistavas etapis rahalise poole eest vastutavale F Vle M Vi 10.09.2013 saadetud teavet hindamiskriteeriumidesse pandavate lisapunkte andvate tooteomaduste osas.
69.N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et F V vaidlustusele on järgnenud X konsulteerimine 27.01.2014 Cga selles, kas teistel tootjatel on 145 mm nõuet täitvaid monitore ja HP-l monitore, mis seda nõuet ei täida. Kuna samal päeval, 27.01.2014, kui RIK-s sai teatavaks F V vaidlustus, on Y soovinud 27.01.2014 e-kirjas nii M Vilt kui Xlt teavet, kas HP-l oli midagi odavamat hankesse pakkuda ja Fl midagi paremat hankesse pakkuda, siis kohtule jääb mulje, et X kirjavahetus 27.01.2014 Cga toimuski nendes IT-alastes küsimustes abistava info saamiseks. (X kd, tl 176‒186).
70.Arvestades, et monitoride kõrguse reguleerimist soovisid arvuti lõppkasutajad, hanke ettevalmistamise faasis ühelgi võimalikul pakkujal lisapunkti andvale monitori vähemalt 145 mm kõrguseni reguleerimise tingimusele vastuväiteid ei olnud; kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et HP oli ainus tootja, kes vähemalt 145 mm kõrguseni reguleeritavaid monitore tootis või siis tõendeid, et teistel pakkujatel puudus võimalus selliseid monitore tootjatelt soetada, siis järelikult ei saanud nimetatud tingimuse panek hanke alusdokumentidesse kuidagi seada G OÜ pakkumuse tegemisel paremasse seisu teistest pakkujatest. Lisaks ei pea paika süüdistuse väide, et G OÜ pakkumus osutus hankel edukaks tänu sellele, et ta sai ainsana lisapunkti monitori kõrguse reguleerimise eest. Seda põhjusel, et G OÜ pakutud tooteomadused olid AS F E pakututest paremad 1,9 punkti võrra (19,34-17,44=1,9) ning AS A pakkumusest 1,69 punkti võrra (19,34-17,65=1,69). Järelikult ei olnud kõrguse reguleerimine ainus punkti andev tooteomadus, mis G OÜ pakkumuse koos valitud hinnaga teistest paremaks tegi.
71.Seda, et M V suhtles aktiivselt riigihanke nr xxx ettevalmistavas faasis hankijate, tootjate ja võimalike pakkujatega ning X suhtles samuti erinevate tootjate-pakkujatega näitavad kaitsja K. Koppeli esitatud paljud elektroonilised dokumendid. Näiteks FW RIKi ühishanke spetsifikatsioonid (414 kB).msg, Arvutite ühishanke spetsifikatsiooni viimane versioon.msg, FW_ _V!_ Re_ Süle- ja lauaarvutite ühishanked.msg, FW_ arvutite ühishankimise spetsid.msg, FW_ Süle- ja lauaarvutite ühishanked.msg, Lauaarvutid ja sülearvutid (423 kB).msg, V!_ üks küsimus.msg, mis asuvad kaustas „Tehniline dialoog“, näitavad 2013. aasta suvel-sügisel suhtlust arvutite ühishanke spetsifikatsioonide teemal nii F, HP, Dell, M esindajatega kui paljude hankijatega, kellele anti võimalus ja kes ka reaalselt said
1-20-8509 anda spetsifikatsioonide osas oma arvamuse. Seejuures e-kirjas FW_ Süle- ja lauaarvutite ühishanked.msg kirjutab M V 05.09.2013 Tallinna Tehnikaülikooli IT hankejuhile: „Spetse oleme näidanud erinevatele edasimüüjatele ja tootjatele ning kindlasti peaks olema arvestatud HP, Delli, Lenovo ja F toodete sisse mahtumisega.“
72.Tunnistaja M V ei mäletanud, mis asjaoludel lisati hankesse kõvaketta tõmmiste ja inventari kleebiste paigaldamise nõue. Sellele vaatamata on usutavad süüdistatava X ütlused sellest, et installeerimise ja kleebistamise nõue tekkis hankesse hankijate töökoormuse vähendamiseks. Nimelt tunnistaja R S, kes kuulus riigihanke nr xxx komisjoni, mäletas, et selline sisend tuli sotsiaal- ja siseministeeriumi IT-osakondadest. Nemad olid seda teenust varasemalt endale sisse tellinud ja soovisid seda ka hankesse. See oli hankes vabatahtlik valik, ükski hankija ei olnud kohustatud seda teenust reana juurde võtma. Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilised dokumendid kinnitavad samuti, et need nõuded sugenesid hankesse pärast S sisendit ning nende nõuetega sooviti vähendada hankijate töökoormust. Nii nähtub dokumendist arvutite yhishanke spetsid.msg, mis asub kaustas „Tehniline dialoog“, et 20.05.2013 palus M V Xl üle vaadata uuendatud sülearvuti ja lauaarvuti/monitori spetsid, mis asuvad V:\rik_yld\inf\Oleg\Yhishanked\2013\Arvutid ja millesse ta integreeris S’i arvutid, tegi erinevaid väikseid muudatusi üldistes nõuetes. Pärast seda on X 2013. mai lõpus saatnud tootjatele ja võimalikele pakkujatele e-kirjad, mis näha 3.RE Lauaarvutid ja sülearvutid (121 kB).pdf, 4.RE Lauaarvutid ja sülearvutid (193 kB).pdf, 5.V! RE Lauaarvutid ja sülearvutid (145 kB).pdf, 6._V!_ RE_ Lauaarvutid ja sülearvutid.pdf kaustas „Image ja kleebise lisamine“. Neis kirjades andis X F, HP, A ja G OÜ esindajatele teada, et lauaarvutite ja sülearvutite hankesse plaanitakse lisada mõned [hankijate] tööd lihtsustavad võimalused. Plaanitakse imago paigaldamist arvutitele ja uuris, kas seda saaks teha tootja juures. Samuti kirjutas ta inventarile kleebiste paigaldamise plaanist ja masina andmetega tabeli koostamisest, mis kiirendaks masinate arvele võtmist [andmebaasi sisestamist]. Kohus järeldab eelnevatest tõenditest, et IT-seadmeid puudutavad tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohale toomise nõuded, tekkisid riigihankesse hankijate töökoormuse vähendamiseks. Lisaks nähtub failis 3.RE Lauaarvutid ja sülearvutid (121 kB).pdf F 31.05.2013 vastusest, et AS F E saaks arvutite ettevalmistamise töid pakkuda hinnaga ligikaudu 15 eurot masin.
73.Riigihanke keskkonna vaatlusest, täpsemalt riigihanke nr xxx aruande lisast, on näha, et RIK ja G OÜ vahel sõlmitud raamlepingu xxx alt sõlmis G OÜ hankijatega kokku 161 hankelepingut. RIK lepingute vaatlus näitab, et raamlepingu xxx alt sõlmis G OÜ RIK-ga ajavahemikus 2014. märtsist kuni 2015. märtsini kuus hankelepingut: nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ning nr xxx.
74.Kooskõlas otsuses eespool avatud süüdistatava X ning tunnistaja O L ütlustega ilmneb N ja Miti e-kirjade vaatlusest, et Xl oli tööst tulenevalt teada, millal oli vaja välja vahetada kasutajate rendiarvuteid ning -monitore või osta neid juurde. Pärast raamlepingu sõlmimist andis X vastava rendi- või ostutellimuse hankelepingu projekti kujul edasi O Lle (vt näiteks X kd, tl 243‒253, XI kd, tl 266‒276, 308‒318, 322‒323, 420‒430, 446‒456). Ühtlasi suhtles X raamhanke alt esitatavate tellimuste teemal hanke võitnud G OÜ töötajate ning juhatuse liikme Wga (vt näiteks X kd, tl 211, 217‒218, 254; XI kd, tl 263‒265, 277‒278, 281‒283, 319‒321, 414‒419, 457). RIK lepingute vaatlus näitab, et O L lisas hankelepingud RIK dokumendihaldussüsteemi. Dokumendihaldussüsteemis kooskõlastasid hankelepingu mitmed RIK ametnikud, sh Y ning seejärel allkirjastas RIK xxx hankelepingu. N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et G OÜ esindajad, nii W kui töötaja D R, saatsid hankelepingutega tellitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid enamasti Xle. X edastas aktid allkirjastamiseks Yle või andis oma heakskiidu aktide allkirjastamiseks. Y ja ühel juhul tema asendaja allkirjastasid aktid (vt näiteks X kd, tl 219‒226; XI kd, tl 284‒307, 402‒404, 442‒443, 471, 478‒491). Eelnevalt kirjeldatud tegevused olid Y ja X tavapärased tööülesanded, mida nad nende endi ütlusi ja RIKs töötanud tunnistajate ütlusi arvestades RIK-s vastavalt osakonna xxxna ja talituse xxxna täitsid.
1-20-8509 Riigihange nr xxx
75.Kohus eelnevalt tuvastas, et riigihanke nr xxx komisjoni kuulusid ning riigihanke dokumente allkirjastasid komisjoni esimees M V, riigihanke nõunik M K ning liikmed O L ja R S. Nimetatud riigihankekomisjoni kuulus ka riigihanke asendusnõunik L L.
76.Riigihange nr xxx algatati RIK hankedokumentide vaatluse järgi 27.08.2014, s.o täpselt samal ajal, mil riigihange xxx. Riigihanke nr xxx hanketeade raamlepinguga lauaarvutite ning monitorite ostmiseks ja liisimiseks avaldati e-riigihangete keskkonna vaatluse järgi riigihangete registris 06.10.2014. Algsest hanketeatest on näha, et tegemist oli avatud hankemenetlusega ning RIK teostas hanget 7 hankija nimel. Sõlmitav raamleping laienes kõigile Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 korralduses nr 107 nimetatud ca 160 riigiasutusele: ministeeriumid ja nende valitsemisala riigiasutused, Riigikantselei kontoritöökohad. Hanke esimeses osas plaaniti raamlepingu sõlmimist mitme pakkujaga ja teises osas raamlepingu sõlmimist ühe pakkujaga. Hindamiskriteeriumiks oli majanduslikult soodsaim pakkumine. Maksumuse eest oli võimalik esimeses osas saada 91 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 3 võimalust) veel 9 punkti. Teises osas oli maksumuse eest võimalik saada 86 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 8 võimalust) veel 14 punkti. RIK hankedokumentide vaatluse järgi allkirjastasid riigihanke komisjoni liikmed 11.‒18.03.2015 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise protokollid. 03.10.2018 vaatlusprotokolli järgi (III d, tl 37‒41) olid Xl riigihangete registris riigihanke nr xxx juures hindaja õigused, kuid Rahandusministeeriumi 02.10.2018 vastusega (III kd, tl 44‒48) saadetud riigihangete registri kasutamise logidest ei nähtu, et X oleks riigihankes nr xxx pakkumuste vastavaks tunnistamise või edukaks tunnistamise eelselt registrisse hindaja õiguste kasutamiseks sisse loginud. Seega raamhankes nr xxx X pakkumuste osas otsustusi ei teinud.
77.RIK hankedokumentide vaatlusest selgub, et riigihanke esimeses osas (raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga) esitasid pakkumused G OÜ, AS E T, AS A, M N OÜ, M E AS ja AS F E ning need kõik tunnistati edukaks. Kõrgeimad punktid sai riigihanke esimeses osas G OÜ. Riigihanke teises osas (raamlepingu sõlmimiseks ühe pakkujaga) esitasid pakkumused G OÜ, AS E T, AS A ja M N OÜ, mis kõik tunnistati vastavaks. Edukaks tunnistati G OÜ majanduslikult soodsaim ning kõrgemate punktidega pakkumus.
78.E-riigihangete keskkonna vaatlusest, täpsemalt riigihanke aruandest selgub, et riigihanke nr xxx teises osas sõlmiti 09.05.2015 G OÜ-ga raamleping nr xxx. Sama riigihanke esimeses osas sõlmiti raamleping nr xxx mitme pakkujaga ning selle alt erinevate täitjatega kokku 41 hankelepingut, sh G OÜ-ga 2 hankelepingut. Samal ajal toimunud raamhanke nr xxx teist osa G OÜ ei võitnud, selle võitis AS A. Ning raamhanke nr xxx esimeses osas mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel esitatud 57 tellimusest (sõlmitud hankelepingust) vaid üks esitati G OÜ-le.
79.RIK lepingute vaatlusest selgub, et G OÜ-ga sõlmitud raamlepingus nr xxx oli 9 hankijat ehk tellijat ja lisaks tellijateks Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 korralduse nr 107 p 2 nimetatud riigiasutused. Lepingule lisatud tehnilise kirjelduse järgi pidid sarnaselt riigihankele nr xxx olema tarkvara ja lisakomponendid lauaarvutitesse paigaldatud enne arvuti hankijale üleandmist, enne toodete kohaletoomist tuli hankijale edastada üleantavate arvutite ja monitoride csv-formaadis andmed. Hankija võis juurde tellida mh arvuti ja monitori triipkoodiga kleebistamise. Tooted tuli kohale tuua selle eest tasu eraldi maksmata. Samasugused nõuded olid RIK hankedokumentide vaatluse järgi hanke alusdokumentides. RIK lepingute vaatlusest, täpsemalt sõlmitud hankelepingutest, on näha, et G OÜ pakkus selles hankes HP arvuteid ja monitore.
80.Süüdistusakti lk 31‒34 on kirjeldatud Y tööülesandeid xxx osakonna xxxna raamhanke xxx täitmisfaasis. Ka siin näitavad kohtus uuritud tõendid, et tegemist oli tavapäraste xxx osakonna xxx tööülesannetega.
81.Süüdistuse kohaselt X konsulteeris hanke nr xxx läbiviimise ajal 2014. oktoobrist kuni 2015. jaanuarini varjatult Cga hanketingimuste, hanketingimuste kohta esitatud küsimuste ja
1-20-8509 hanke osas esitatud vaidlustuste osas eesmärgiga lisada või säilitada hankedokumentides G OÜd eelistavaid tingimusi ning edastas C poolt talle esitatud G OÜ-d soosivad ettepanekud ja selgitused hankekomisjoni liikmetele. Praegusel juhul kohus tuvastas, et hange koosnes kahest osast, hanke alusdokumentides on palju erinevaid tingimusi, sh kummaski hankeosas hindamiskriteeriumides toodud lisapunkte andvad tingimused. X süüdistusest ei ole võimalik aru saada, millised olid need konkreetsed hanketingimused, mille hankesse lisamise või säilitamise osas X Cga konsulteeris ja kuidas need tingimused G OÜ riigihankes eelisseisu seadsid. Üldiselt esitatud etteheidet on raske kontrollida.
82.Seda, et M V suhtles riigihanke nr xxx hanke-eelses faasis hankijate, tootjate ja võimalike pakkujatega ning X samuti suhtles samuti erinevate tootjate-pakkujatega näitavad kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilised dokumendid. Näiteks V! RE keskse hanke laua- ja sülearvutite kirjeldused -HP-lt (526 kB).msg, mis asub kaustas „Tehniline dialoog“ on näha, et riigihanke xxx ja samaaegselt toimuva riigihanke nr xxx ettevalmistavas etapis saatis M V H-P OY E B esindavale T J riigihanke xxx mõlema osa lauaarvutite tehnilised kirjeldused, aga ka samal ajal ettevalmistatava riigihanke xxx mõlema osa sülearvutite tehnilised kirjeldused. E-kirjast paistab, et 29.08.2014 toimus M Vil, Xl ja T J tehniliste kirjelduste osas kohtumine. Seejärel saatis T J 29.08.2014 M Vile ja teadmiseks Xle enda parandustega kummagi riigihanke tehnilised kirjeldused. Failist FW_ keskse hanke spetsid.msg, mis asub kausta „Tehniline dialoog“ alakaustas „Vanemad“ on näha, et M V sai 17.09.2014 lauaarvutite keskse hanke spetsifikatsiooni osas tagasisidet F esindajalt A Vlt. Riigihangete nr xxx ja nr xxx ettevalmistavas etapis teavitas X läbiviidavatest hangetest ka AS A ja G OÜ. Seda saab järeldada elektroonilisest dokumendist 1.FW_ Hanked.pdf, mis asub kausta „C“ alakaustas „Arvutite ja sülearvutite tehniline dialoog“. Sellest on näha, et 23.09.2014 saatis X riigihangete nr xxx ja nr xxx tehnilised kirjeldused üle vaatamiseks ning tagasiside saamiseks Qle ja Cle.
83.N ja M e-kirjade vaatlusest ilmneb, et riigihankes nr xxx esitati hanketingimuste osas vaidlustusi. E-kirjadest on näha, et X suhtles 2014. oktoobrist kuni 05.01.2015 Cga vaidlustuste teemal, küsides hankes tõusetunud küsimustele vastamiseks nõu (XII kd, tl 624‒630, 637‒638, 691, 695, 701‒705, 717‒718, 725, 729, 738, 741‒742; XIII kd, tl 754, 759, 764‒765, 768‒770, 787‒790, 797‒802, 815, 825‒830, 841‒844). C on neis e-kirjades Xle vastanud, selgitanud erinevaid IT-alaseid nüansse või küsimusi. Samas neist üldistest IT-alastest selgitustest ei ole võimalik välja lugeda seda, et tegemist oli selliste tingimustega, mis andsid hanke hilisemas järgus G OÜ pakkumusele võrreldes teiste pakkujatega rohkem punkte. Lisaks on X küsinud vaidlustatud hanketingimuste osas 2014. detsembris nõu HP esindavalt T J ning saanud temaltki tagasisidet (XII kd, tl 734‒736, 737; XIII kd, tl 744, 747, 755‒756, 758). Kohtule jääb neist ekirjadest mulje, et abi on küsitud selleks, et vaidlustusi ümber lükata ja hange lõpule viia. Ehk konsulteerimine Cga ja HP esindava T J teenis hoopis RIK ja teiste hankijate huve. Järelikult ei ole kinnitust leidnud süüdistuse väide, et X konsulteeris Cga selleks, et lisada või säilitada hankedokumentides G OÜ-d eelistavaid tingimusi.
84.Ka riigihanke nr xxx osas ei ole süüdistusse märgitud seda, kuidas hanke alusdokumentidesse sattusid IT-seadmeid puudutavad tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõuded. Ka siin ei ole nende nõuete lisandumist hankesse süüdistuses seostatud X või Y tegevusega RIK-s. Kohus eelnevalt siiski selles osas süüdistust kontrollis ja tõdes, et IT-seadmeid puudutava tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõuded, tekkisid riigihankesse nr xxx juba varem S-i soovil ning nende eesmärk oli vähendada hankijate töökoormust. Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest, täpsemalt RE_ S kommentaaridega tekst.msg, mis paikneb kaustas „Tehniline dialoog“ on näha, et 24.08.2014 [st riigihanke nr xxx ettevalmistamisel] on M V jaganud M K, L L ja Xga oma tähelepanekuid S-ilt saadud kommentaaride osas. S kommentaaride hulgas oli ka lahtipakendamine ja tõmmise paigaldamine. Täpsemalt on samas kaustas paiknevast dokumendist Sulearvutid-tehnilinekirjeldus-OSA-1-2014_ML, L ja S kommentaarid.doc näha, et leheküljel 3 paikneb S töötaja J J kommentaar: „Kas peaks lisama ka lahtipakendamise ja tarkvaratõmmise paigaldamise
1-20-8509 nõuded?“ Seega on kohtul alust järelduseks, et ka riigihankesse nr xxx sugenesid nn arvutite ettevalmistamise nõuded hankijate soovil töökoormuse vähendamiseks.
85.RIK lepingute vaatlusest on näha, et RIK ja G OÜ vahel sõlmitud raamlepingu xxx alt sõlmiti RIK ja G OÜ vahel ajavahemikus 2015. september kuni 2017. veebruar üheksa hankelepingut: nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ning nr xxx. Neist viimase on allkirjastanud 02.03.2017 E E. Kuna hankeleping nr xxx läbib X ja Y altkäemaksu võtmise süüdistusi üksnes sissejuhatavas osas (vt süüdistusakti lk 24 ülal), edasises altkäemaksu võtmise süüdistuste tekstis ametiseisundi ärakasutamise kirjelduses ega ka W süüdistuses sellele hankelepingule viited puuduvad ning hankeleping on sõlmitud hiljem kui leidis aset süüdistuses etteheidetav viimane 23.12.2016 makse G OÜ-lt V G OÜ-le, siis võtab kohus seisukoha, et tegemist on trükiapsuga ning tegelikkuses ei ole selle hankelepingu nr xxx osas ametiseisundi kuritarvitamist Xle ja Yle ette heidetud.
86.Kooskõlas otsuses eespool avatud süüdistatava X ning tunnistaja O L ütlustega ilmneb N ja M e-kirjade vaatlusest, et Xl oli ka raamlepingu nr xxx täitmisel tööst tulenevalt teada, millal oli vaja välja vahetada kasutajate rendiarvuteid ning -monitore või osta neid juurde. Pärast raamlepingu sõlmimist andis X vastava rendi- või ostutellimuse hankelepingu projekti kujul edasi O L (vt näiteks XIV kd, tl 1016‒1029, 1037, 1048‒1063, 1066, 1093‒1116; XV kd, tl 1236‒1250, 1261, 1285‒1299, 1303‒1317). Ühtlasi suhtles X raamhanke alt esitatavate tellimuste teemal hanke võitnud G OÜ töötajate ja juhatuse liikme Wga (vt näiteks XIV kd, tl 1013, 1036, 1046‒1047, 1064‒1065, 1067‒1068; XV kd, tl 1260, 1300‒1301, 1341‒1361, 1397). Alates 2016. aasta märtsist sai peamiseks kontaktisikuks RIK-ga tellimuste täitmise teemal suhtlemisel G OÜ töötaja D R. Ühtlasi suhtles D R Xga ka arvutite ettevalmistamise teenusega seotud küsimustes. X ja D Re vahelises e-kirjavahetuses oli adressaadiks sageli ka W (vt näiteks XV kd asuvad e-kirjad).
87.RIK lepingute vaatlus näitab, et O L lisas hankelepingud RIK dokumendihaldussüsteemi. Dokumendihaldussüsteemis kooskõlastasid hankelepingu mitmed RIK ametnikud, sh Y ning seejärel allkirjastas RIK xxx hankelepingu. N ja M e-kirjade vaatlusest nähtub, et G OÜ esindaja, nii W kui D R, saatsid hankelepingutega tellitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid enamasti Xle. Tunnistaja D Re ütlustest nähtus, et ta töötab G OÜ-s, tema otsene ülemus oli W. Tunnistaja tegeles G OÜ-s võidetud raamlepingute teenindamisega. Ta tegeles klientide ehk hankijate esitatud tellimustega. RIK oli üks kliente. Põhiline kontakt hankelepingutes RIKga suheldes oli X, Y allkirjastas akte. Tunnistaja R Vi ütlustest nähtub, et ta töötas G OÜ-s 2011. aastast kuni 2014. aasta lõpuni. Tunnistaja otsene ülemus oli W. Tunnistaja suhtles RIKga lepingute ja aktide allkirjade osas. Otsene suhtlus tunnistajal RIK-ga kui kliendiga puudus. N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et X edastas G OÜ-st saadud aktid allkirjastamiseks Yle või andis oma heakskiidu aktide allkirjastamiseks. Y ja ühel juhul tema asendaja allkirjastasid aktid (vt näiteks XIV kd, tl 1041‒1042, 1070‒1071, 1152‒1159, 1169‒1216; XV kd, tl 1263‒ 1264, 1266‒1269, 1302, 1318‒1322, 1329‒1332, 1362, 1364‒1366, 1371‒1372). Eelnevalt kirjeldatud tegevused olid Y ja X tavapärased tööülesanded, mida nad nende endi ütlusi ja RIKs töötanud tunnistajate ütlusi arvestades RIK-s vastavalt osakonna xxxna ja talituse xxxna täitsid.
88.Süüdistustest võib aru saada, et täpselt tuvastamata ajal 2013. aastal toimunud ebaõiguskokkuleppele järgnesid 10.01.2014‒23.12.2016 (W süüdistuse puhul 03.10.2014‒ 23.12.2016) raha maksmised X ja Yga seotud M OÜ-le ja V G OÜ-le arvutite ettevalmistamise tööde ja M OÜ puhul ka transpordi eest. Nende tööde tegemise võimalust ja nende tööde eest tehtud makseid käsitatakse süüdistuses altkäemaksuks oleva vara andmise ja võtmisena. Osa neist töödest on seostatud süüdistuses raamlepingu nr xxx alt sõlmitud hankelepingute nr xxx, nr xxx ja nr xxx täitmisega ning raamlepingu nr xxx alt hankelepingute nr xxx, nr xxx, nr xxx ning nr xxx täitmisega. Y ja X seotus äriühingutega M OÜ ja V G OÜ
1-20-8509
89.M OÜ äriregistri väljatrükkidest ja majandusaasta aruandest (III kd, tl 49‒57 ja XXV kd, tl 35‒37, 38‒46) on näha, et äriühingu juhatuse liikmed olid ajavahemikul 04.11.2008‒ 25.09.2012 X ja M M. Äriühingu osanikud ajavahemikul 27.10.2008‒07.07.2015 olid X, M M ja Y. 2013. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et M OÜ põhitegevusalaks oli 2013. aastal arvutite jae- ja hulgimüük Eestis ning kõrvaltegevuseks installeerimine ja xxximine. M OÜ kustutati äriregistrist 27.07.2017. V G OÜ äriregistri väljatrükkidest ja 2013.‒2017. majandusaasta aruannetest (III kd, tl 58‒62 ja XXV kd, tl 33‒34, 47‒79) selgub, et äriühingu juhatuse liikmed on alates 12.11.2010 X, H V-M ja alates 24.09.2014 M M. Äriühingu osanikud on alates 12.11.2010 X, H V-M ning alates 09.09.2014 M M. Süüdistatava Y ütlustest ilmneb, et H V-M on tema xxx, mistõttu kuulub V G OÜ osa ka Yle. 2013.‒2017. majandusaasta aruannetest ilmneb, et V G OÜ peamine tegevus oli 2013.‒2014. aastal optiliste kaablivõrkude ehitus ja projektide koostamise nõustamine, 2015.‒2017. aastal lisandus IT-seadmete seadistamine ja müük.
90.Süüdistatava X ütluste järgi oli ta seotud mitme äriühingu tegevusega, sh M OÜ ja V G OÜ. M OÜ tegeles kasutatud arvutite ostu ja müügiga, osutas mingil määral ka IT-teenuseid. Arvuteid osteti S, E ja G-lt. G-le osutati ka IT-teenuseid. Mingi hetk otsustasid nad Y ja M M , et V G jääb peafirmaks, muud tütarfirmadeks ja M likvideeritakse. V G tegevus algas optikavõrkude ehitusega, mis oli põhitegevus kuni firmade kokkupanekuni. V G võttis üle mingi osa M tegevusest ja Xxx ruumide üürilepingu. V G ostis ja müüs arvuteid minimaalselt. V G osutas projektipõhiselt arvutite seadistamist. Näiteks koolide või ministeeriumide suurtes hangetes, kus paluti arvutite ettevalmistamist ja seadistamist, imagote paigaldust. Installeerimisega tegelesid O O ja R S, kes ooteajal ka kleepisid ja pakkisid. Kleebistamise ja pakkimisega tegelesid paljud isikud. Arvutite ettevalmistamine otsustati lõpetada 2017. aasta lõpus, sest see ei olnud pidev töö ning selleks ei jagunud aega. Arvuti ettevalmistamist tehti ka G-le, sh valmistati arvuteid ette RIK-le. Arvutite ettevalmistamise teemal suhtles X W või R Viga. Samuti tehti arvutite ettevalmistamist AS-le A, kellele pakuti ka ruumide renti Xxx tänaval. Sel teemal suhtles X Qga. Tellimused tulid meilitsi või helistati. Kirjalikke koostööleppeid ei sõlmitud, sest oldi tuttavad. Üks pool tegi pakkumise ja teine pool kinnitas, kas see töö sobib või mitte. V G majandusaasta aruandesse lisati arvutite seadistamine ja müük, sest oli teada, et RIK kontrollib oma töötajate tegevust äriregistri ja majandusaasta aruannete põhjal. Sinna tuli panna kõik tegevused, et RIK saaks tööülesannete jagamisel teha otsustusi. Ettevõtlusega tegelemine oli RIK-s lubatud. Esialgu tuli sellest teavitada kirjalikult otsest juhti, mida X ka tegi. Pärast Xxx artiklit hakkas RIK seda tegema automaatselt, kuna majandusaasta aruanded ja Äriregister kõik on RIK-i käes. 14.09.2018 vaatlusele lisatud avaldusest RIK-le (III kd, tl 18) on näha, et X teavitas 04.04.2012 RIK-i, et on mh M ja V G OÜ juhatuse liige. Avaldusest selgub, et X tegeleb ettevõtlusega M OÜ-s väljaspool tööaega ja nädalavahetustel.
91.Süüdistatava X ütlused sellest, et RIK lubas töötajatel ettevõtlusega tegeleda ning pärast Xxx artiklit hakkas RIK töötajate seotust eraettevõtlusega kontrollima äriregistri põhjal, haakuvad kaitsja K. Koppeli esitatud elektrooniliste tõenditega. Täpsemalt on näha failist Artikkel tänases Xxxs.msg, mis paikneb kausta „RIK“ alakaustas „Xxx teema“, et RIK xxx kirjutas 03.05.2012 e-kirjas kõigile RIK töötajatele, et tänane Xxx kajastab lugu sellest, kuidas 3 RIK-i inimest on seotud M OÜ-ga, mis tegeleb kasutatud arvutite müügiga. RIK xxx märkis, et RIK on andnud oma töötajatele loa tegeleda eraettevõtlusega, M OÜ tegevus oli RIK-le varasemast teada ning midagi ebaseaduslikku selles tegevuses tuvastatud ei ole. Küll aga kirjutas xxx, et tööalane seotus erasektoriga võib tekitada valeti mõistmisi ja arusaamatusi ning erasektoris tegutsemisel tuleks vajadusel konsulteerida maja juristidega, et vältida ebaselgeid olukordi. Samas alakaustas paiknevast failist Xxx ja pcpood.msg, ilmneb, et ajakirjandus oli tegemas lugu sellest, et M OÜ ostis arvuteid RIK hankeid võitnud äriühingutelt. Failist RIK hangete SKS auditi lopparuanne27072012... (1).ddoc, mis paikneb kaustas „RIK“, nähtub, et 25.04.2012‒06.07.2012 auditeeris Justiitsministeeriumi siseauditiosakond RIK-i hangete sisekontrollisüsteemi. Auditi lk 12 on näha, et 2012. juunis andis RIK auditi tegijatele teada, et ülevaate saamiseks RIK töötajate ettevõtlusega seotusest on loodud tehnoloogiline lahendus, mis kontrollib Äriregistri teabe alusel töötajate seotust juriidiliste isikutega ning kontrollib üks
1-20-8509 kord kuus töötajate ettevõtlusega tegelemise andmeid. Ühtlasi RIK teatas, et loobutakse töötajalt ettevõtlusega tegelemise kohta teabe küsimisest tööleasuja ankeet-isikukaardis, sest vastav info on tööandjale Äriregistrist kättesaadav.
92.Sarnaselt nähtub süüdistatava Y ütlustest, et ta oli M osanik ning see äriühing tegutses 2014. aastani. Tegeleti peamiselt kasutatud arvutite müügiga. V G loodi 2010. aastal K valla optikavõrkude projekteerimiseks ja ehitamiseks. Aktiivne tegevus selles toimus kuni 2015. alguseni. 2015. aastaks oli kujunenud olukord, kus neil oli kolme inimese peale mitu ettevõtet ja peamiselt J ning M [M M] soovil sai asjad kokku tõstetud. V Gs oli selleks ajaks ehitustegevus lõppenud, olid jäänud mõned arvutitööd, klientide liitumised. V G omanike ringis on Y xxx. Kuna on kokkulepe, et kõik osanikud on esindatud juhatuses, siis on xxx ka juhatuses. Faktiliselt xxx V G OÜ ei juhtinud. V Gga tegelemine jäi X ülesandeks. M M tegevus jäi Y vedada. M tegeles nende mõlemaga vajadusel. M OÜ ja V G OÜ ei ole ise üheski RIK hankes osalenud. Yle teadaolevalt on hangetes osalejad pöördunud nende äriühingute poole teenuste ostmiseks, kuid Y isiklikult ei ole rääkinud G OÜ ega AS A esindajatega alltöövõtulepingutest ega teenuste osutamisest M OÜ või V G OÜ poolt. Samuti pole ta tööde tegemise osas läbi rääkinud töötajatega. Ta teab sellest ettevõte infomaili kaudu. Y teab, et V G ja M OÜ pakkusid imago installeerimist, kleebistamist. Xxx lattu koliti 2013. Kui ehitustegevus ära kadus, siis olidki seal arvutitegevused. Töid on ta näinud tegemas erinevaid isikuid. Installeerisid enamasti R ja O. Pakkimistöödel olid abiks need, kelle J oli parajasti kuskilt kätte saanud. Y mäletab, et käis xxxga mõnel korral kleepimas ja aitas Sotsiaalministeeriumi tellimust kokku panna.
93.Tunnistaja M M mäletas, et oli OÜ M juhatuse liige ning see äriühing tegi enne mahamüümist arvutitele teenustöid, oli ka arvutite müük. Ta ei mäletanud, kes veel M OÜ juhatuses olid. Tunnistaja M M teadis, et on koos X ja Y xxxga V G OÜ juhatuse liige. V G OÜ tegeles optilise kaabli paigaldusega, hiljem arvutitega. Tunnistaja ei osanud täpselt öelda, kes ja kuidas äriühinguid juhtis. Teadis, et arvuteid installeeriti, pakiti ja kleepsutati teenust soovivatele firmadele, sh G ja Ale . Seda tehti V G üüritud pinnal Xxx 20 ruumides. Võtmed olid tunnistajal M Mil, Jl, R , O Oil ja R Sil. Oli veel erinevaid inimesi, kes seal käisid. Korra või paar korda käis ka Y xxx arvuteid pakkimas. Osa kaupa läks RIK-le, osa firmadele, Tallinna linnale. Teadis, et millalgi ladustas AS A Xxx ruumides kaupa. Tunnistaja ei töötanud tasuta, näiteks sai ta vastutasuks kasutada V G kaarti.
94.Tunnistajate R Si ja O Oi ütlustest nähtub sarnaselt, et mõlemad tunnistajad tegid X pakkumisel aadressil Xxx 20 laos erinevaid IT-töid. Kirjalikku lepingut ei olnud. Tunnistaja R S mäletas tööde tegemist V G alt erinevatele partneritele. Töid tegi R S alates 2013. aastast kuni 2018. talve või kevadeni. Oli 20-30 erinevat tööd. Töid tegi R S siis, kui tal oli aega ja võimalust. R S rääkis IT-töödest, mida tehti Elcoteqile, Olympic Casinole ning RIK-le arvutite ettevalmistamisest, mis tulid G-lt, A-lt. Tegeleti arvutite puhastamise, kleebistamise, pakkimisega, vanade seadmete ümberkomplekteerimisega. Installeerimisega tegelesid ainult R S ja O O. Kleebistamist tegid R S, O O, M M, J ja veel isikuid. R S nägi ühel korral R xxxt kleebiseid paigaldamas. Tehtud tööde ja saadud tasu osas oli neil Googel Drive keskkonnas tabel, mida haldas J. Tehtud töö eest sai R S tasu erineval moel, näiteks suunas tasaarveldusena mõne oma arve tasumiseks. Arveldamise küsimustes suhtles ta J.
95.Tunnistaja O O mäletas IT-tööde tegemist M või V G alt 2012.‒2018. aastal. Kirjalikku lepingut ei olnud, sest tunnistaja ei näinud selleks vajadust. Tegemist oli kasutajatoe pakkumise ja installeerimise teenusega. O O rääkis IT-töödest, mida tehti Elcoteqile, Eesti Finantsteenuste Agentuurile ja KL Auditile ning RIK-le arvutite ettevalmistamisest, mis tulid G-lt, A-lt. Xxx laos tegeleti arvutite seadistamise, kleebistamise, pakkimisega. Töid tegid veel R S, M M ja X. Tehtud tööde ja saadud tasu osas oli neil Google Drives exceli-tabel, mida haldas X. Tehtud töö eest sai O O tasu, näiteks sai ta kasutada M bensiinikaarti kütuse tankimiseks. Tasu osas suhtles O O Jga, enamasti lepiti kokku tükitöös.
96.Tunnistajate R Si ja O Oi ütlusi sellest, et sellest, et tööde ja tasustamise osas peeti tabeleid haakuvad 30.07.2018 vaatlusprotokolliga, millele lisatud väljatrükk Google Drives X poolt R Sile jagatud failist (III kd, tl 78‒80), samuti samasuguse tabeliga O Oi osas (III kd, tl 180‒
1-20-8509 181) kohta. Neist tabelitest on näha tööde tegemist tunnistajate O Oi ja R Si mainitud organisatsioonidele, sh G OÜ-le ja AS-le A. R Si excel-tabelist on näha G OÜ-le erinevate tööde tegemist 2013. aasta II kvartali eelsest ajast kuni 2016. lõpuni. AS-le A on erinevaid töid tehtud 2013. aastast kuni 2017. lõpuni. Kaitsja K. Koppeli elektroonilistest tõenditest ilmneb, et IT-alaseid töid on tehtud alates aastast 2011. Nii on failist Arvuti vahetusest ___.msg, Ed_ Elcoteqis tehtud töö_.msg, Elcoteq Töö.msg, Vs_ Arvutite vahetus Elcoteqis.msg ja Vs_ Arvutite vahetus Elcoteqis2.msg, mis asuvad kaustas „Varasem koostöö“, et O Oi ja R Si osalusel on IT-töid tehtud Elcoteqile aastatel 2011 ja 2012. 19.12.2018 vaatlusprotokollist (VIII kd, tl 56‒57, lisad 58‒120), milles vaadeldud X koduserveris olevaid andmeid, on näha, et X pidas 2015.‒2017. aastal arvestust arvutite ettevalmistustööde tegemise ja tasude osas.
97.15.02.2019 vaatlusprotokoll (VIII kd, tl 121‒130), milles vaadeldud X nutitelefonis olevaid iMessage sõnumeid aastast 2017 ja 2018, näitavad, et X, M M ja Y arutasid omavahel pisteliselt küsimusi, mis seotud V G OÜ tegevusega.
98.M OÜ pangakontode vaatlusprotokoll (XXII kd, tl 1‒10) näitab M OÜ ja G OÜ vahelisi ärilisi suhteid alates aastast 2009, kuivõrd juba siis on teinud G OÜ M OÜ-le ülekandeid arvete alusel. V G OÜ pangakontode vaatlusprotokoll (IX kd, tl 148‒198) näitab V G OÜ ja G OÜ vahelisi ärilisi suhteid alates aastast 2015, mil G OÜ on V G OÜ-le (ja vastupidi) teinud ülekandeid arvete alusel.
99.X ja Y ütlused M OÜ ja V G OÜ juhtimisest ja tegevusest haakuvad N ja Miti e-kirjade vaatlusest ning muudest dokumentaalsetest tõenditest nähtuvaga. N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et 2014. aasta märtsis arutasid X, Y ja M M erinevate ühiste äride kokkutõstmist V G OÜ alla (X kd, tl 227‒242). N ja Miti e-kirjade vaatlus näitab, et ajavahemikus 2013.‒2016. on peamiselt X suhelnud M OÜ ja V G OÜ esindajana arvuti ettevalmistamise tööde osas G OÜst R Vi, remarketingi juhi M N , töötaja D R ning juhatuse liikme Wga. M OÜ ja V G OÜ kaudu G OÜ-le arvutite ettevalmistustööde tegemine, selle eest tasu saamine
100.N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et 09.10.2013 suhtlesid G OÜ suurkliendi müügijuht R V ja X arvutite ettevalmistustööde tegemisest. Tunnistaja R Vi ütlustest nähtub, et G OÜ-s töötades tegeles ta G OÜ-s uute klientide otsimisega, pakkumiste tegemisega, pärast rendiperioodi tagasi tulnud seadmete ostu ja müügiga. N ja Miti e-kirjade vaatluse järgi oli 09.10.2013 R Vi M OÜ-le tehtud tööpakkumisega kursis ka W, kelle nimi oli e-kirjas saajate real. Nimetatud tööpakkumine ei olnud seotud raamhankega nr xxx, kuna selles ei olnud veel hanget välja kuulutatud (kuulutati alles 19.10.2013). E-kirjade pealkiri „F tegevused“ viitab sellele, et pakutav töö oli seotud F seadmete, mitte HP seadmetega, mida G OÜ pakkus raamhankes nr xxx. E-kirjade sisust on aru saadav, et M OÜ-le pakuti ja ta hakkas tegelema 400 lauaarvuti ettevalmistamisega, mis olid mõeldud Tallinna koolidele. Selle tööpakkumise ja hinnastamisega oli kursis Y, kellele X saatis pakkumise ja tabeli planeeritavate tööde ning hindadega. Tehtavad tööd ja hinnad kooskõlastas X R Si ja O O . E-kirjadest on näha, et tööde tegemise tähtajaks oli 2013. novembri teine pool. Ühe arvuti ettevalmistamise kuluks pakkus X R Vile 6,1-6,3 eurot. (vt e-kirjad X kd, tl 44‒61).
101.N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et G OÜ töötaja M N küsis 17.12.2013 Xlt pakkumist sülearvutite puhastus- ning installeerimistöödeks. Edasi suhtles X sellel teemal R Viga, e-kirjad läksid teadmiseks Wle. E-kirjadest on näha, et töö tegemise kooskõlastas X R Si ja O Oiga. Nimetatud tööpakkumine ei puudutanud samuti raamhanget nr xxx, kuna selles ei olnud sõlmitud veel raamlepingut ega selle alusel hankelepinguid (raamleping nr xxx sõlmiti 15.01.2014 ja esimene süüdistuses näidatud hankeleping 2014. märtsis). Lisaks ei hangitud raamhankega nr xxx sülearvuteid, vaid lauaarvuteid. Seda, et nii 2013. oktoobris kui ka detsembris pakutud töid tehti, nähtub R Sile ja O Oile jagatud exceli-tabelitest. Tabelites on kirjas, et 2014. jaanuaris valmistati G OÜ-le ette Haridusameti PC [lauaarvutite] ja sülearvutite hankega seotud seadmeid. Tallinna Haridusameti tööde ja sülearvutite tööde tasustamise teemal suhtlesid X ja W. Arve palus W teha T OÜ-le. M OÜ esitas 30.12.2013 arve nr xxx T OÜ-le
1-20-8509 tasumiseks summas 4081,20 eurot (VIII kd, tl 16). Arve järgi oli tööde sisuks lauaarvutite ja sülearvutite korrastamine, seadistamine ning transport. (vt e-kirjad X kd, tl 125‒130, 133, 134‒ 141). Arvestades tunnistaja U P ütlusi, see summa M Gr OÜ-le tasuti.
102.Tunnistaja U P ütlustest selgub, et tema juhitav T OÜ tegi G OÜ-le arvutialast alltöövõttu. Koostöö algas 2011.‒2012. ja kestis veel aasta pärast G OÜ müüki Tle. Keskmiselt tegi T G OÜ-le ühes kuus töid 5000-6000 euro eest. G OÜ-le tehti erinevaid töid. Tehti arvutite remonti, refurbimist, taaskasutamiseks ettevalmistamist. Oli uute arvutite ettevalmistamist, tarkvara, imago peale panemist. Tunnistaja sõnul pakkus T OÜ arvutite teenust hinnaga 2-4 eurot seadme kohta, sõltuvalt töödest võis olla ka 8 eurot, lisaks käibemaks. Selline hinnavahemik, tööde teostamise ja tasumise osas läbirääkimine paistab ka U P ja G OÜ esindajate vahelisest e-kirjavahetuses 2013.‒2015.aastal. (VIII kd, tl 27‒39). Tunnistaja U P sõnul rääkis W talle aeg-ajalt, et töömahud tõusevad. 2013. ja 2014. tegi tunnistaja U P paaril korral W palvel arve G OÜ-le nii, et T tööd tegelikult ei teinud. W ütles, mis summa panna arvele. Teene eest oli mingisugune 1% katet. V G OÜ tegi temale [T OÜ-le] arve. G OÜ kandis arve alusel raha ja tunnistaja kandis arve alusel raha V G OÜ-le. Tunnistaja U P ei teadnud V G OÜ-ga seotud isikuid ega teadnud, kas V G OÜ tegi tööd G OÜ-le. Tunnistaja selgitas, et W pöördus tema pole palvega, et mingil põhjusel ei saa V G OÜ teha otse arveid G-le. Täpset põhjendust tunnistaja ei teadnud. Oli midagi sellist, et kuna mõlemad äriühingud osalevad hangetel, siis ei saaks näidata mingit seost nende vahel. 2014.‒2015. arutas tunnistaja arvutite ettevalmistamise alltöövõttu AS-le A, kuid tunnistaja teadmist mööda hanget ei võidetud ja alltöövõtt jäi ära. Hilisemalt, paar aastat tagasi, kui AS A hanke võitis, sai T AS-le A alltöövõttu teha.
103.N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et 2014. märtsis märkas W, et hankelepingus on sees kleebistamise nõue. E-kirja pealkirjast ilmneb, et räägiti lauaarvutite ja monitoride 2013. aasta raamhanke esimesest tellimusest. X vastas, et nüüd hakataksegi selliselt tellima. X pidas võimalikuks arvuteid ise kleepida, sest need ei lähe haldusalasse laiali ja neid on vaja kiiresti. Meilivahetusest on näha, et mõlemad pidasid vajalikuks 2014. aasta märtsis kohtuda, et arutada tulevikus koostööd. Vaatluses ega ka R Si ning O Oi exceli-tabelites ei ole täpsemaid andmeid, kas M OÜ tegelikult tegi 2014. aasta märtsikuus esimese tellimusega seotud installeerimised ja kleebistamised või mitte. (vt e-kirjad X kd, tl 211‒214).
104.N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et 06.06.2014 vestluses O Oiga kirjutas X, et augustis peaksid RIK-le tulema masinad, kuid X ei ole veel kokku leppinud, kas G teeb imago pealepaneku ise või soovib selleks M abi. Seejuures X märkis, kuna see on RIK-ga seotud, siis ei tea, kas julgeb. Kui oleks kellegi muu hange, poleks hullu. 08.07.2014 vestluses, s.o pärast raamlepingu nr xxx alt tehtud kolmandat tellimust, andis X O Oile teada, et juuli keskel jõuavad Eestisse RIK-i HP-arvutid, millele teevad nemad installi. Seda, et neid arvuteid tegelikult ette valmistati, saab järeldada Y 11.09.2014 vestlusest Xga. Sellest on näha, et Y osales Xga 2014. juulis RIK arvutite ja monitoride pakkimises. Edasi, pärast raamlepingu nr xxx alt tehtud neljandat tellimust, küsis X Wlt, millal arvutid saabuvad, et teaks oma plaane teha. Saanud vastuse, et arvutid saabuvad 07.09.2014, suhtles X R Si ja O Oiga, kes pidid tegema arvutitele installi. Arvuti ettevalmistustööde tegemisest kirjutas X ka Yle ja M Mile. X saatis 11.09.2014 Yle tööde ja tasude tabelid ning nad arutlesid tehtud tööde ja tasude üle. Tabelitest on näha tööde kogumaksumus, maksumus tööde ja töid teinud isikute (R, O, J, R, M) kaupa. 14.09.2014 andis X Wle teada, et viimane võib auto [ettevalmistatud] arvutitele järgi saata ning Tallinna omad toimetatakse ise kohale. 02.10.2014 saatis X Wle e-kirja koos M OÜ arvega nr xxx G OÜ-le 1780 IT-seadme ettevalmistustööde ja transpordi eest summas 4884 eurot. Ühe arvuti ettevalmistamise kulu oli 2,50 eurot ja monitori ettevalmistamise kulu 1,80 eurot. M OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis G OÜ 03.10.2014 M OÜ-le 4884 eurot selgituses „arve nr 8110614“. O Oi ja R Si exceli-tabelitest on näha kolme tööd, mis tehtud 2014. augustis ja septembris G OÜ-le. (vt e-kirjad X kd, tl 261‒262; XI kd, tl 279‒280, 325‒396). RIK lepingute vaatluse järgi on neljas tellimus seostatav 18.08.2014 hankelepinguga nr xxx, millega G OÜ-lt telliti 795 arvutit ja monitori. Seega eelnev näitab, et M OÜ valmistas muuhulgas ette
1-20-8509 arvuteid ja osutas ka transporditeenust süüdistuses näidatud hankelepinguga nr xxx seostatavatele arvutitele.
105.N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et pärast raamlepingu nr xxx alt esitatud viiendat tellimust andis W 26.01.2015 Xle teada seadmete saabumisest ja uuris installimisele ja kleebistamisele saatmise kohta. X palus saata seadmed kahes osas. 05.02.2015 andis X meililistile xxx teada, et seadmed on installitud ja plaanis on pakkimine. 26.02.2015 palus W Xl saata viimaste kleebistamiste-installimiste arve. 09.03.2015 saatis X Wle e-kirja koos V G OÜ arvega nr 201341 G OÜ-le 600 IT-seadme ettevalmistustööde eest summas 1620 eurot. Ühe arvuti ettevalmistamise kulu oli 2,60 eurot ja monitori ettevalmistamise kulu 2 eurot. V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis G OÜ 23.03.2015 V G OÜ-le 1620 eurot selgituses „201341“. O Oi ja R Si exceli-tabelitest on näha, et 2015. aasta veebruaris tehti G OÜ-le töid. Seega eelnev näitab, et V G OÜ valmistas ette arvuteid, mida RIK tellis G OÜ-lt viienda tellimusega. (vt e-kirjad XI kd, tl 434‒439, 445, 460‒462). RIK lepingute vaatluse järgi on viies tellimus seostatav 21.01.2015 hankelepinguga nr xxx, millega G OÜ-lt telliti 600 arvutit ja monitori.
106.N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et pärast raamlepingu nr xxx alt tehtud kuuendat tellimust uuris X 11.03.2015 Wlt ega pole teada viimase tellimuse tarnet. 2015. märtsis saatis X Yle edasi R Vilt saadud hinnakirja, mis hinnaga G OÜ saab IT-seadmete ettevalmistamise teenust T OÜ-lt. Hinnakirjas on lauaarvuti installimise hind 6 eurot, sülearvuti oma 8 eurot. 04.04.2015 e-kirjas andis X meililistile xxx teada, millised alused tuleks valmis pakkida. 07.04.2015 kirjutas X Wle, et täna saavad valmis väljapoole Tallinnat minevad arvutid ja monitorid. 14.05.2015 saatis X Wle e-kirjaga V G OÜ arve nr xxx G OÜ-le 495 IT-seadmete ettevalmistustööde eest summas 1353,60 eurot. Ühe arvuti ettevalmistamise kulu oli 2,60 eurot ja monitori ettevalmistamise kulu 2 eurot. 04.06.2015 palus X Wl kontrollida arve nr xxx tasumist ja W vastas, et arve sai tasutud 04.06.2015. V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis G OÜ 04.06.2015 V G OÜ-le 1353,60 eurot selgituses „201365“. O Oi ja R Si exceli-tabelitest on näha, et 2015. aasta veebruaris ja aprillis tehti G OÜ-le töid. Seega eelnev näitab, et V G OÜ valmistas ette arvuteid, mida RIK tellis G OÜ-lt kuuenda tellimusega. (vt ekirjad XI kd, tl 463‒470, 472‒477, 492‒494, 498‒502). RIK lepingute vaatluse järgi on kuues tellimus seostatav 06.03.2015 hankelepinguga nr xxx, millega G OÜ-lt telliti 495 arvutit ja monitori.
107.N ja M e-kirjade vaatlusest nähtub, et 2015. juulis vestlesid X ja W Tallinna Haridusameti hankega seotud IT-seadmete ettevalmistamise hindade teemal. Meilivahetuses on näha, millise hinnaga pakkus G OÜ-le tööde tegemist A E OÜ (ühe seadme installimise hind 2,90 eurot). Näha on ka AS-le A sel ajal T OÜ poolt pakutud hind (imago laadimine ja pakkimine 3 eurot), Digistep pakutud hind (ühe seadme installimine koos puhastuse, komplekteerimise ja pakendamisega 20 eurot) ning A E OÜ pakutud hind (ühe seadme installimise hind 2,90 eurot). 05.08.2015 e-kirjavahetusest on näha, et W ja X jõudsid kokkuleppele Tallinna Haridusameti rendiarvutite ettevalmistamises (2300 arvutit ja 2300 monitori). Lisaks tundis X huvi, millal saabuvad RIK ca 500 arvutit ja 1000 monitori. Edasi suhtles X Y, M Mi, O Oi ja R S, küsides, kas võtavad selle töö ja kas kedagi on vaja appi võtta. R S arvas, et nad saavad koos Oiga töö tehtud. M M leidis, et pakkijaid on juurde vaja. Edasisest kirjavahetusest X ja Wga on aru saada, et ette valmistati nii Tallinna Haridusameti rendiarvuteid kui ka raamhanke nr xxx (raamleping nr xxx) alt tehtud esimese RIK tellimuse ettevalmistust. Töödele võeti 2015. augustis appi R T. Oktoobris suhtles X O Oi ja R S ning W tehtud tööde ja tasude osas (koolide hankes ettevalmistatud 2300 arvutit hinnaga 8395 eurot ja RIK 481 arvuti ning 1160 monitori ettevalmistamine hinnaga 3955,40 eurot, lisaks käibemaks). E-kirjadest nähtuv RIK arvutite ja monitoride kogus viitab sellele, et töid tehti ka raamleping nr xxx alt tehtud esimese ja teise tellimusega seoses. Arveldamine tehti T OÜ kaudu, kellele V G OÜ on esitanud 23.10.2015 arve 201454 summas 15 060,48 eurot IT-seadmete komplekteerimise eest (VIII kd, tl 20). Arvestades tunnistaja U P ütlusi see summa V G OÜ-le ka tasuti. O Oi ja R Si exceli-tabelitest on näha, et 2015. aasta septembris tehti G OÜ-le kaks tööd, mis seotud RIK ja Tallinna
1-20-8509 koolidega. (vt e-kirjad XIV kd, tl 968‒972, 978‒1015, 1030‒1034, 1043‒1044, 1072‒1085). RIK lepingute vaatluse järgi on raamlepingu nr xxx alt esitatud esimene tellimus seostatav 15.09.2015 hankelepinguga nr xxx, millega G OÜ-lt telliti 1000 arvutit ja monitori. Teine tellimus on seostatav 15.10.2015 hankelepinguga nr xxx, millega G OÜ-lt telliti 651 arvutit ja monitori.
108.N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et 17.02.2016 pakkus W e-kirjas Xle imago installi ja kleepimise projekti koos exceli-tabeli tegemisega 600 arvutile ja edaspidi veel 1000 arvutile. X saatis Wle 18.02.2016 hinnapakkumise, milles ühe seadme ettevalmistuse hind oli 3,40 eurot. Edasi suhtles X pakutud tööde osas O Oi ja R S, kes pidasid installeerimise hinda 0,50 eurot seadme kohta liiga madalaks. Edasine W ja X e-kirjavahetus näitab, et 600 arvuti pidi saadetama ettevalmistamiseks märtsi alguses. X teavitas saabuvatest arvutitest M Mit, Yi, R Sit ja O Oit. X e-kirjadest ilmneb, et samaaegselt tehti arvutitöid Olympicule. X ja G OÜ töötaja D Re e-kirjavahetusest nähtub, et 597 arvuti ettevalmistust tehti 10.‒11.03.2016. E-kirjades olevad tarneaadressid viitavad sellele, et ettevalmistatud arvutid läksid Siseministeeriumi haldusalas olevatele asutustele. X ja W 28.03.2016 e-kirjavahetusest selgub, et järgmised 600 arvutit pidid jõudma kohale 18.04.2016. X teavitas jällegi saabuvatest arvutitest M Mit, Yi, R Sit ja O Oit. Edasises kirjavahetusest X ja D Re vahel 2016. aprilli lõpus ja mai alguses saab järeldada, et ka see ettevalmistatud arvutipartii tarniti Siseministeeriumi haldusalas olevatele asutustele. Tunnistaja D Re ütlustest nähtub RIK tellis IT-seadmetele kleebistamise ja imago paigaldamise teenust ning X äriühing V G OÜ osutas seda teenust G OÜ-le mingil perioodil. Tunnistaja ütlustest on aru saada, et töömahud olid suured ja tööde tegemiseks vajati lisajõudu. V G OÜ kleebistas ka S seadmeid. Tegemist oli tükipõhise tööga, ka tasustamine oli tükipõhine. Osutatud teenusega probleeme ei olnud. Hetkel osutab samasugust teenust G OÜ-le A E.
109.RIK lepingute vaatluse järgi ei olnud RIK-l sel perioodil hankelepingu nr xxx alt tellimusi, mis nõuaks arvutite installimist, kleebistamist või excel tabeli koostamist. R Si exceli-tabelist on näha, et 2016. veebruaris ja aprillis tehti G OÜ-le töid, mis seotud S-ga. Sellest saab järeldada, et kõnealused arvutitööd ei ole seostatavad RIK tellimustega, vaid Siseministeeriumi tellimusel arvutite ettevalmistamisega. (vt e-kirjad XIV kd, tl 1160‒1168; XV kd, tl 1217‒1259, 1270‒1272). 20.05.2016 pärineb V G OÜ arve nr 201519 G OÜ-le 4896 euro tasumiseks (XXII kd, tl 28). Arve järgi seadistati ja komplekteeriti 1200 arvutit, tükihinnaga 3,40 eurot. V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis G OÜ 03.06.2016 V G OÜ-le 4896 eurot selgituses „nr xxx“.
110.N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et 2016. juuni keskel andis D R Xle teada, et kuller tuleb järgmisel päeval lauaarvutitele järgi. 2016. juuli alguse vestlusest O Oi ja R S selgub, et tegeletud on arvutite installimise ja pakkimisega, milles osales ka M M. 08.07.2016 saatis X Wle e-kirja koos V G OÜ arvega nr 201522 G OÜ-le 250 arvuti seadistamise ja komplekteerimise eest summas 1020 eurot. Ühe arvuti ettevalmistamise kulu oli 3,40 eurot. V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis G OÜ 22.07.2016 V G OÜ-le 1020 eurot selgituses „201522“. RIK lepingute vaatluse järgi ei olnud RIK-l sel perioodil hankelepingu nr xxx alt tellimusi, mis nõuaks arvutite installimist, kleebistamist või excel tabeli koostamist. R Si exceli-tabelist on näha, et 2016. aasta juunis tehti G OÜ-le töid, mis seotud S-ga. Sellest saab järeldada, et kõnealused arvutitööd ei ole seostatavad RIK tellimustega, vaid Siseministeeriumi tellimusel arvutite ettevalmistamisega. (vt e-kirjad XV kd, tl 1270‒1274).
111.N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et 08.08.2016 andis D R Xle teada, et neil on uus klient, kes soovib installimist ja kleebistamist, kogus 603 tükki. D R soovis teada, kas tööst ollakse huvitatud ning kas hind on sama, mis varem. Edasisest nende vahelisest ekirjavahetusest ilmneb, et esimesed 19 arvutit pidi saadetama ettevalmistamisele 10.08.2016 ning tegemist oli SKA [Sotsiaalkindlustusameti] ja SOM [Sotsiaalministeeriumi] arvutitega. 05.09.2016 andis X D Rele teada 19 seadme ettevalmistamisest ning 08.09.2016 küsis ülejäänud arvutite saabumise kohta. 14.10.2016 edastas Y meililisti xxx D R saadud tööjuhised SOM-le, TA-le [Terviseametile] ja TI-le [Tööinspektsioonile] minevate seadmete osas. R Si exceli-tabelist on näha, et 2016. aasta septembris ja oktoobris tehti G OÜ-le töid, mis seotud
1-20-8509 SOM-ga. Eelnevate seadmete ettevalmistamine järelikult ei ole seostatavad RIK tellimustega, vaid Sotsiaalministeeriumi tellimusel arvutite ettevalmistamisega. (vt e-kirjad XV kd, tl 1275‒ 1284, 1323‒1325).
112.N ja M e-kirjade vaatluse järgi vastas X 18.10.2016 D R, et Xxxsse võib saata 75 seadet. E-kirjavahetustest saab järeldada, et tegemist oli seadmetega, mis seotud RIK hankelepinguga xxx. 19.10.2016 andis D R Xle teada, et tulemas on uus ports S arvuteid imago peale panekuks ja kleebistamiseks, 200 tükki. 24.10.2016 suhtles X O Oi ja R Siga tehtud tööde teemal. Vestlusest ilmneb, et tehti ka KL Auditi töid. 27.10.2016 andis X Wle teada tehtud töödest, mis vajavad arveldamist. Töödeks olid 594 arvutit SOM-le ja 150 monitori RIK-le. Lepiti kokku sularahas arveldamine summas 2394,60 eurot lisaks käibemaks [kokku 2873,50 eurot]. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, kas 2873,50 eurot tegelikult sularahas üle anti. R Si excelitabelist on näha, et 2016. aasta oktoobris tehti G OÜ-le töid, mis seotud SOM-ga. Oktoobris tehti töid ka AS-le A ning tehtud tööd olid seotud RIK seadmetega. Edasi arutas X O O viimase tehtud tööde osas, millest nähtub, et tehtud tööde hulgas olid G-le SOM arvutite ettevalmistamine, KL Auditi tööd ja Ale RIK sülearvutite ettevalmistamine. X teavitas 04.11.2016 O Oit, et sel aastal on tulemas veel 700 arvutit, mis vaja 2 kuuga ära teha. X lubas hinna üle rääkida järgmise aasta tööde puhul. (vt e-kirjad XV kd, tl 1326‒1328, 1333‒1334, 1337‒1339, 1367‒1370, 1373‒1374). E-kirjades viidatud koguse „150 monitori RIK-le“ annavad kokku raamlepingu nr xxx alt esitatud kuues ja seitsmes tellimus. RIK lepingute vaatluse järgi on kuues tellimus seostatav 20.09.2016 hankelepinguga nr xxx, millega G OÜ-lt telliti 75 monitori. Seitsmes tellimus on seostatav 05.10.2016 hankelepinguga nr xxx, millega G OÜ-lt telliti 75 monitori.
113.N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et 16.11.2016 saatis D R Xle 200 lauaarvuti tarnekava ning 16.12.2016 saatis 500 lauaarvuti tarnekava. E-kirjades olevad tarneaadressid viitavad sellele, et need ettevalmistatavad arvutid olid mõeldud Siseministeeriumi haldusalas olevatele asutustele. E-kirjadest paistab, et ettevalmistustöid tehti 2016. novembris ja detsembris. 22.12.2016 suhtles X Wga 700 ette valmistatud arvuti arvelduse teemal ja W palus saata arve. (vt e-kirjad XV kd, tl 1376-1396). 23.12.2016 pärineb V G OÜ arve nr 201600 G OÜ-le 3360 euro tasumiseks (XXII kd, tl 30). Arve järgi seadistati ja komplekteeriti 700 arvutit, tükihinnaga 4 eurot. V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis G OÜ 23.12.2016 V G OÜ-le 3360 eurot selgituses „201600“.
114.Lisaks nähtub O Oi excel-tabelist, et töid on tehtud G OÜ-le (SOM tööd) ka 2017. aprillis. Nii nähtub 24.04.2017 V G OÜ arvelt nr 201629, et see esitati tasumiseks G OÜ-le summas 465,60 eurot 20 SOM arvuti seadistamise ja komplekteerimise eest hinnaga 3,40 eurot arvuti ja 160 RIK monitori kleebistamise ja komplekteerimise eest hinnaga 2 eurot monitor (XXII kd, tl 31). V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis G OÜ 08.05.2017 V G OÜ-le 465,60 eurot selgituses „nr 201629“. N ja Miti e-kirjade vaatluse järgi teatas D R 02.03.2017 Xle, et alates 2017. märtsi algusest on G OÜ-l uus tegevjuht E E. Eelnevast nähtub, et V G OÜ jätkas G OÜ-ga koostööd veel kahe kuu vältel pärast eelmise tegevjuhi W töölt lahkumist.
115.N ja M e-kirjade vaatlusest, täpsemalt Xxx tööde ja tasude tabelist (vt XI kd, tl 382‒383), saab järeldada, et G OÜ-le on 2014. juulist septembrini töid teinud M OÜ nimelt R [S ], O [O], J [N], R [M ] ja M [M ]. 19.12.2018 vaatlusprotokollist (VIII kd, tl 56‒120), milles vaadeldud X koduserveris olevaid andmeid, saab koos N ja M e-kirjade vaatlusest nähtuvaga järeldada, et V G OÜ nimelt on G OÜ-le töid teinud 2015. veebruaris, aprillis, septembris samad isikud (v.a Y 2015. aprillis) ja lisaks 2015. augustis T [s.o R T kelle appi võtmine arvuti ettevalmistustöödele nähtus e-kirjadest]. Edasi nähtub V G OÜ nimelt G OÜ-le tööde tegelemises osalemine järgmiselt. 2016. veebruaris on töid teinud R S, O O, Y ja M M. 2016. aprillis on töid teinud R S, O O ja X. 2016. juunis on töid teinud R S, O O ja M M. 2016. juulis on töid teinud ainult R S. 2016. septembris on töid teinud R S, O O ja X. 2016. oktoobris on töid teinud R S, O O, X, Y ja M M.
116.Eelnev näitab, et M OÜ valmistas 2013.‒2014. aastal ette IT-seadmeid hinnaga 2,50 eurot arvuti ja 1,80 eurot monitor. Samuti, et M OÜ osutas ühel korral, 2014. septembri teisel poolel,
1-20-8509 G OÜ-le IT-seadmete vedu. V G OÜ tööde hinnad olid 2015. aastal 2,60 eurot arvuti ja 2 eurot monitor, 2016. ning 2017. aastal 3,40 kuni 4 eurot arvuti. F oli 31.05.2013 seisuga valmis tegema arvutite ettevalmistustöid hinnaga 15 eurot seade. 2015. aastal olid T OÜ hinnad 6 eurot lauaarvuti installimise eest ja 8 eurot sülearvuti eest ning A E OÜ hind 2,90 arvuti eest. AS F E oli 2013. aastal valmis tegema arvutite ettevalmistustöid hinnaga 15 eurot seade. Digistep pakkus teenust 2015. aastal sootuks 20 euro eest IT-seade. Tunnistaja A Õ ütlustest nähtub, et tema juhitav B OÜ pakkus 2013.‒2018. aastal arvutite ettevalmistamise teenust. See teenus hõlmas uute seadmete puhul lahti pakendamist, tarkvara paigaldamist, excel tabeli koostamist, uuesti pakendamist. B OÜ pakkus 2013.‒2018. aastal seda teenust hinnaga ca 2,50 eurot, lisaks käibemaks [kokku 3 eurot]. 2018. aastaks oli hind tõusnud 3-3,50 euroni [käibemaksuga 3,60‒ 4,20 eurot]. Selliseid töid tegi B OÜ üks või kaks korda aastas kõrvaltööna. • Õiguslik hinnang altkäemaksu andmisele ja võtmise G episoodis
117.Altkäemaksu andmise ja võtmise süüteokoosseisud eeldavad ebaõiguskokkulepet altkäemaksu andja ja võtja vahel. Sellisele kokkuleppele on iseloomulik ekvivalentsus. Riigikohu praktika järgi tähendab ekvivalentsussuhe sellist pooltevahelist abstraktset sidet, mille raames on altkäemaksu võtja andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (vt nt RKKK 08.07.2014 otsus nr 3-1-1-31-14 p 15, 20.03.2013 otsus nr 3-1-1-95-12, p 14.3).
118.Süüdistustes ei ole täpsustatud, kuidas väidetav ebaõiguskokkulepe X, Y ja W vahel 2013. aastal sõlmiti või kuidas täpsemalt sellisele kokkuleppele jõuti. Otseseid tõendeid selles osas kohtule esitatud ei ole. Kahtlemata on ebaõiguskokkulepet võimalik tõendada ka kaudsete tõenditega, kuid praegusel juhul kohtus uuritud tõendid sellise kokkuleppe olemasolu üheltpoolt G OÜ juhatuse liikme W ega teiselt poolt RIK ametnike X ja Y vahel ei näita.
119.Altkäemaksu kokkulepe, antud juhul süüdistuses väidetud tööde tegemise võimalus kui vastutasu ametiseisundite ärakasutamise eest, samuti edasiselt tehtud tööde eest makstud raha, peab olema tõendipõhiselt eristatav tavalisest poolte vahel kokku lepitavast töövõtust. Ainuüksi sellest, et RIK ametnike X ja Yga seotud äriühingud tegid raamhanke võitnud G OÜ-le töid, mis olid vajalikud hangetes tellitud IT-seadmete üleandmiseks, samuti, et X küsis G OÜ-ga lepingulises suhtes olevalt Clt spetsifikatsioonide osas või hankes tõusetunud IT-alaste küsimustega seoses nõu, tegeles raamlepingu alusel seadmete tellimisega, Y allkirjastas seadmete üleandmise-vastuvõtmise akte, ei saa automaatselt järeldada altkäemaksukokkulepet. Kohus leiab, et tõenditega tuvastatud RIK raamhangete ettevalmistamine, läbiviimine ja täitmine, selle käigus X ja Y poolt oma tavapäraste ametiülesannete täitmine, G OÜ ja teiselt poolt M OÜ või hiljem V G OÜ vahel tööde tegemise kokkuleppimise asjaolud, samuti tööde tegemise protsess, tööde tegemine paljude isikute poolt, tööde eest makstud tasu suurus, ei kinnita süüdistuse väiteid tööde tegemise võimaluse pakkumisest kui altkäemaksust.
120.Kohus kontrollis, kas X tegevuse läbi sattusid riigihangete nr xxx ja nr xxx alusdokumentidesse G OÜ eelistavad tingimused. Erinevalt süüdistuse versioonist ilmnes, et hangitava objekti osas lähtus X arvuti lõppkasutaja soovidest ja töö kergendamise või lihtsustamise põhimõtetest. Ilmnes, et hanke ettevalmistavas etapis oli IT-alaste teadmistega välispartnerite abi kasutamine tavaline praktika. X konsulteeris G OÜ-le arvutikonsultatsioone pakkuva IT-alal kompetentse Cga. Mis puudutab Yi, siis kohtus uuritud tõenditest ei ilmnenud, et Y oleks teadnud, kellega X riigihangete nr xxx ja nr xxx esialgse tehnilise kirjelduse koostamisel konsulteerib või kellelt IT-alast nõu küsib. Kohus tuvastas ka seda, et X ettevalmistatud tehnilise kirjelduse saatis riigihangete komisjoni esimees M V ülevaatamiseks ning arvamuse avaldamiseks teistele hankijatele, arvamust oli hankijatel võimalik esitada ka spetsiaalses veebikeskkonnas. M V saatis tehnilise kirjelduse arvamuse avaldamiseks ka enda valitud IT-seadmete tootjatele või edasimüüjatele, kasutades ka ise nii välispartnerite abi hanke ettevalmistamiseks. Seega eelnev näitab, et X ette valmistatud tehniline kirjeldus ei olnud lõplik, see muutus hankijatelt ja teistelt võimalikelt pakkujatelt saadud tagasiside põhjal. Tehniline kirjeldus oli kättesaadav riigihanke komisjonile ühiseks kasutamiseks mõeldud
1-20-8509 võrgukettal. Kohus teeb eelnevast järelduse, et tehnilise kirjelduse lõplikus kokkupanekus osales suur hulk isikuid ning see välistas tehnilise kirjeldustesse ühte pakkujat eelistavate tingimuste sattumise. Seejuures ei leidnud kinnitust G OÜ eelistavate tingimuste lisamine raamhanke nr xxx ja xxx hanke alusdokumentidesse X ja C vahelise suhtluse tulemusena. Nimetatud hangetes esitatud pakkumuste osas X otsustust ei teinud, seda tegid hankekomisjoni liikmed. X suhtlus Cga tehnilise kirjelduse kokkupanekuks ei toimunud soovist anda edasises hankes eelis G OÜ-le, vaid põhjuseks oli soov saada IT-ala asjatundjalt kiiresti asjakohast infot hankija vajadustele sobiva hankeobjekti tehniliste tingimuste kohta.
121.X altkäemaksu andmise süüdistuses on lk 48 tehtud viide riigihanke nr xxx läbiviimise ajal RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttete rikkumisele. Kuigi süüdistuses ei ole toodud esile RHS § 3 rikkumist punkti täpsusega, võib sellest, et etteheite aluseks on 2013. sügisel Cga konsulteerimine ja G OÜ soosivate tingimuste lisamine hanketingimustesse, eeldada, et silmas on peetud võrdse kohtlemise põhimõtte eiramist. Kohus leiab, et võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud ei ole. Esiteks ei leidnud tõendamist hanketingimustesse G OÜ soosivate tingimuste lisamine. Teiseks lubab praegu kehtiva RHS § 10 lg 1 hankijal enne riigihanke menetluse alustamist teha turu-uuringu riigihanke ettevalmistamiseks. Ettevõtjaid võib planeeritavast riigihankest ja selles esitatavatest nõuetest teavitada. RHS § 10 lg 2 lubab turu-uuringu käigus hankijal konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija riigihanke menetluses võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise. RHS § 10 lg 2 ei sea arvulisi nõudeid sellele, mitme isikuga tuleb turu-uuringu käigus suhelda. Seega ei ole keelatud tehniliste tingimuste osas konsulteerimine ainult ühe asjaomases valdkonnas tegutseva isikuga. 24.01.2007 vastuvõetud RHS (RHS 2007), mis kehtis kuni 31.08.2017, s.o riigihangete nr xxx ja xxx ettevalmistamise ja läbiviimise ajal, ei reguleerinud turu-uuringute tegemist. Samas oli hankijatel ka RHS 2007 kehtivuse ajal lubatud suhelda turuosalistega, et saada abi hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel. Selline õigus tulenes hankijatele sel ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004 direktiivist 2004/18/EÜ „Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta“. Direktiivi 2004/18/EÜ preambula lõige 8 kohaselt: „Enne lepingu sõlmimise menetluse algatamist võivad ostjad tehnilist dialoogi kasutades küsida või vastu võtta nõuandeid, mida võib kasutada tehnilise kirjelduse ettevalmistamisel, kusjuures kõnealused nõuanded ei tohi olla konkurentsi piirava mõjuga.“ Sarnane põhimõte sisaldub ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL „Riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta“ artiklis 40: „Enne hankemenetluse käivitamist võivad avaliku sektori hankijad läbi viia turuuuringud eesmärgiga valmistada riigihanget ette ning teavitada ettevõtjaid oma hankeplaanidest ja nõuetest. Selleks võib avaliku sektori hankija näiteks küsida või vastu võtta nõuandeid sõltumatutelt ekspertidelt või asutustelt või turul osalejatelt. Seda nõu võib kasutada hankemenetluse kavandamisel ja läbiviimisel, tingimusel et sellised nõuanded ei moonuta konkurentsi ning nende tulemusel ei rikuta mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet.“ Seega riigihanke nõuete rikkumisest saaks rääkida vaid juhul, kui tehnilise kirjelduse ettevalmistamisel oleks mingil moel piiratud konkurentsi. Konkurentsi piiramist ei ole süüdistuses Xle ega Yle ette heidetud. Kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolud tehnilise kirjelduse koostamisel ei viita G OÜ eelistamisele ega konkurentsi piiramisele. Tõendamist ei leidnud, et X kaasabil koostatud raamhangete xxx ja nr xxx spetsifikatsioonide tõttu oleks mõni pakkuja hangetelt välja jäänud.
122.Nii X kui Y eitasid altkäemaksukokkulepet Wga. Iseenesest eitas seda ka W, kes süüd etteheidetud altkäemaksu andmise kuriteos ei tunnistanud. RIK-s töötanud tunnistajate ütlusi arvestades oli X töine panus raamhangete ettevalmistamisel, läbiviimisel ning täitmisel täiesti tavaline. Tavapäraseid tööülesandeid täitis ka Y, kes raamhangete korraldamise poolega puutus kokku vähe. Mitte ükski kohtus üle kuulatud RIK-s töötanud ja raamhangetega kokku puutunud
1-20-8509 tunnistaja ei tajunud X tegevuses kallutatust kindla tootja, edasimüüja või pakkuja kasuks. Tavaliste ametiülesannete täitmine räägib süüdistuses väidetud ebaõiguskokkuleppe kahjuks.
123.Ebaõiguskokkuleppe puudumisele viitab ka asjaolu, et G OÜ ei võitnud kõiki ühe pakkujaga sõlmitavaid raamhankeid ning esines mitme täitjaga raamlepinguid, milles G OÜ-le tehtud tellimused olid vähesed. Nii näiteks toimusid paralleelselt 2014. aasta teisel poolel arvutite raamhange nr xxx ja sülearvutite raamhange nr xxx. G OÜ osales pakkujana arvutite ja sülearvutite raamhangete mõlemas osas. G OÜ ei võitnud sülearvutite raamhanget, milles sõlmiti raamleping ühe pakkujaga. Selle võitis 2015. aasta jaanuari alguses AS A. Süüdistusi arvestades RIK ametnikel sel ajal veel väidetavat ebaõiguskokkulepet AS A esindajaga ei olnud. Mitme täitjaga sülearvutite raamleping sõlmiti muuhulgas G OÜ-ga, kuid selle lepingu täitmise faasis esitatud 57 tellimusest (ehk sõlmitud hankelepingust) esitati ainult üks G OÜ-le. Arvutite raamhanke nr xxx järgselt mitme täitjaga sõlmitud arvutite raamlepingu täitmise faasis esitatud 41 tellimusest (ehk sõlmitud hankelepingust) oli vaid kaks G OÜ-le. Lisaks, otsuses allpool kajastatavas A episoodis on näha, et G OÜ osales ka 08.11.2016 välja kuulutatud sülearvutite raamhanke nr xxx teises osas, kuid ei võitnud seda. Ometigi kuulus raamhanke nr xxx riigihangete komisjoni liikmena X ning W oli selle hanke väljakuulutamise ajal kui ka selles hankes 23.01.2017 eduka pakkuja väljaselgitamise ajal G OÜ juhatuse liige.
124.Süüdistuse versiooni kohaselt said X ja Yga seotud äriühingud tööde tegemise võimaluse, mis oli vastutasu riigihangetes nr xxx ja nr xxx ametiseisundite ärakasutamise eest. Praegusel juhul viitavad kohtus uuritud tõendid sellele, et M OÜ-l olid G OÜ-ga lepingulised suhted juba enne raamhanke nr xxx ettevalmistusstaadiumi jõudmist, sest G OÜ-le tehti IT-alaseid töid juba enne 2013. aasta teist kvartalit. Raamlepingu nr xxx alt sõlmis G OÜ nii RIK-i kui teiste hankijatega 161 lepingut. Nii raamlepingu nr xxx kui nr xxx alt sõlmitud hankelepingud eeldasid kõik arvutitele tarkvara paigaldamist ja csv formaadis tabeli koostamist. Seega oli ettevalmistatavate seadmete hulk väga suur. G OÜ ostis selle teenuse sisse. Seejuures näitavad tõendid, et teenuse sisseostmisel küsisid G OÜ töötajad või juhatuse liige W hinnapakkumisi erinevatelt äriühingutelt. Hinnapakkumisi küsiti A E OÜ-lt, D, A, T OÜ-lt, M OÜ-lt ja V G OÜ-lt. Leidis tõendamist, et ajavahemikul 2014. jaanuarist 2016. detsembrini esmalt M OÜ ja seejärel V G OÜ tegid G OÜ-le arvutite ja monitoride ettevalmistustöid, M OÜ osutas ühel korral ka transporditeenust. Tegemist oli töödega ja teenusega, mille teostuses, tähtaegades ja hinnas oli jõutud kokkuleppele e-kirju vahetades ja suuliselt tingimusi üle rääkides. Seejuures tõendid näitavad, et M OÜ-le või V G OÜ-le tehtud tööpakkumiste puhul küsis X sageli tarkvara paigaldamise võimekusega O Oilt ja R Silt üle, aga ka mõlema äriühinguga seotud M M ja Ylt, kas pakutud töö vastu võtta ja mis hinnaga seda teha. Mõnel korral käisid kleebistamise töid tegemas Y xxx ning X poolt leitud muud isikud. Tööde tegemise ja tasude osas pidas X arvestustabeleid. Tõendid näitavad, et M OÜ ja V G OÜ ei olnud ainsad äriühingud, kes G OÜ-le sel perioodil arvuteid ette valmistasid. T OÜ tegi samuti 2013.‒2015. aastal G OÜ-le IT-töid ning muude tööde hulgas valmistas ette uusi arvuteid, pani peale tarkvara. M OÜ ja V G OÜ võtsid 2013.‒2016. aastal G OÜ-lt vastu RIK hankelepingutega seostatavaid arvutite ettevalmistamise pakkumisi seitsme hankelepinguga (nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ning nr xxx) tellitud IT-seadmete osas ning mõnel korral tööpakkumisi, mis seostatavad hoopis muude hankijate (S, SOM, TA, TI) tellimustega. Kuivõrd G OÜ teenindas ainuüksi raamlepingu nr xxx alt 161 tellimust, lisaks veel raamlepingu nr xxx alt tehtud tellimused, võib tõdeda, et M OÜ ja V G OÜ osutasid G OÜ-le arvutite ettevalmistust ja transporditeenust väikeses mahus. Järelikult enamuse neist töödest ja teenustest ostis G OÜ sisse mujalt.
125.Kohtu hinnangul viitab mitmelt IT-tööde tegijalt arvuti ettevalmistamistööde tegemiseks hinnapakkumise võtmine, samuti töömahtude suurenemisel teenuse tellimine mitmelt äriühingult ning kokkulepitud tööde kokkulepitud hinnaga ärategemine tavalisele äritegevusele. Täpsemalt vastab G OÜ ja teiselt poolt M OÜ ning V G OÜ vaheline suhe töövõtu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse
1-20-8509 (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. M OÜ ja V G OÜ tegid töö ära ehk täitsid võetud kohustused ning G OÜ aktsepteeris tehtud töid ja osutatud transporditeenust. Järelikult oli poolte vahel töövõtuleping ning M OÜ ja V G OÜ pididki saama tehtud töö ja teenuse eest kokkulepitud tasu. Kohtus uuritud tõendid ka näitasid, et M OÜ-le ja V G OÜ-le maksti tehtud tööde ja transporditeenuse eest.
126.Kõrvutades M OÜ ja V G OÜ hindu sel perioodil sama teenust pakkunud teiste äriühingute hindadega, saab tõdeda, et M OÜ ja V G OÜ küsitud hinnad olid teiste teenuseosutajate hindadest pisut madalamad. Seega ei ole võimalik väita, et M OÜ-le ja V G OÜ-le makstud tasu oleks meelehea põhjusel, et see ületab kehtivaid turuhindasid. Seda süüdistuses ka ei väideta. Kuigi ühel korral lepiti kokku tööde eest sularahas tasumises ning arvet selle kohta ei vormistatud (samas sularaha üleandmise osas tõendid puuduvad) ja kahel korral kasutati tehtud tööde eest tasumisel skeemi, kus tegeliku tööandja ja töövõtja vahele tekitati vahelülina äriühing, kellele tegelikult ei ole töid tehtud ja kes ei ole neid ka ise teinud, kes teenib lihtsalt arve esitamise pealt tegelikule tööandjale ja raha edasi kandmise pealt tegelikule töövõtjale teatud protsendi, ei tähenda selline tasustamisviis automaatselt altkäemaksu maskeerimist. Välistada ei saa muid põhjuseid, näiteks maksualaseid üleastumisi või ka näiteks soovimatust sattuda meedia huviorbiiti tehingutega, mida tehakse RIK-s töötavate isikutega seotud äriühinguga. Tunnistaja U P ei teadnud täpselt, miks W temalt sellist arvete tegemist palus. Tunnistaja sõnul rääkis W midagi sellist, et mõlemad ettevõtted osalevad hangetel ja siis ei saaks näidata mingit seost nende vahel. Fakt on see, et M OÜ ega V G OÜ raamhangetel ei osalenud. Fakt on see, et 2012. aastal oli Xxxs artikkel, mis näitas negatiivses valguses M OÜ ja RIK hanke võitnud pakkujate vahelist koostööd. Fakt on see, et raamhangete ettevalmistamisel G OÜ huvide eelistamine kinnitust ei leidnud. Fakt on see, et enamus arveid on vormistatud siiski otse V G OÜ ja G OÜ vahel. Järelikult ei saa välistada, et et altkäemaksu kokkulepet ei esinenud ning eelnevalt kirjeldatud tasumisviisid valiti mingitel muudel põhjustel.
127.Tõenditest nähtus, et V G OÜ ja G OÜ koostöö jätkus veel mõned kuud pärast W G OÜst tegevjuhi kohalt töölt lahkumist. Asjaolu, et uus juhatuse liige E E enam edasiselt arvutite ettevalmistust V G OÜ-lt tellinud, otsustas seda teenust tellida A E OÜ-lt, ei tähenda, et eelneva juhatuse liikme W vastav tellimus kujutas enesest altkäemaksu kokkulepet. Nimelt nähtub tunnistaja U P ütlustest, et kuskil aasta pärast G OÜ osade müüki Tle lõppes ka T OÜ koostöö G OÜ-ga. Seega ei saa välistada võimalust, et uus juhatuse liige sai A E OÜ-lt arvuti ettevalmistustöödeks soodsa kokkuleppe ning ei pidanud vajalikuks teha vastavaid tööpakkumisi teistele äriühingutele.
128.X oli 06.06.2014 vestluses O Oiga kõhkleval seisukohal, kas võtta vastu G OÜ-lt arvutite ettevalmistustöö, mis puudutas RIK tellimust. X kirjast on aru saada, et kui seadmed läheks mõnele teisele hankijale, poleks tööde tegemisega probleemi. Sellest vestlusest tegelikult paistab, et X ei olnud kindel, kas RIK töötades võib samal ajal teha töid RIK-le saadetavate ITseadmete ettevalmistamiseks. Fakt on see, et raamhangete ettevalmistamisel G OÜ huvide eelistamine kinnitust ei leidnud. Järelikult ei saa välistada võimalust, et altkäemaksu kokkulepet ei eksisteerinud ning süüdistatav X pelgas huvide konflikti olukorda. Toimingupiirangu rikkumist Xle ega ka Yle ette ei heideta. Kohus ei pea õigeks otsida ise laialivalguvast süüdistuse tekstist neid asjaolusid ning neid ise kokku kombineerida viisil, mis mahuks mõne toimingupiirangu eiramise alla. Seda põhjusel, et kohus ei saa asja lahendaja ja õigusmõistjana üle võtta süüdistusfunktsiooni.
129.Süüdistuskõnes on viidatud kohtus uuritud jälitustoimingu protokollis sisalduvale I V ja X 10.04.2018 kell 09.40 kõnele, milles X rääkis, et plaan on Xxx 20 ladu ära anda. Kõnest on näha, et G OÜ müüs end Tle maha, sealt kaudu enam arvutitöid ei tule, igakuine kulu on 700800 eurot, R hoiab seal oma veine, seal on suht vähe asju teha ja pole mõtet sihukest kulu kaelas hoida. Süüdistuse seisukohalt viitab selline kõne sellele, et X seostas G OÜ poolt V G OÜ-lt teenuste tellimist eeskätt W ja enda kokkuleppega, mitte sellega, et V G OÜ oleks objektiivselt G OÜ tarbeks kvaliteetset või soodsat teenust osutanud, mida G OÜ uus omanik, s.o T samuti
1-20-8509 võiks hinnata. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt kohtus uuritud tõendid näitavad, et algselt M OÜ, seejärel V G OÜ tegid arvutite ettevalmistustöid reaalselt ja turu hinnast mõnevõrra soodsamate hindadega. Seejuures sai AS T (hilisema nimega T E AS) G OÜ osanikuks juba 20.06.2015, kuid uue omaniku ajal jätkusid G OÜ-le arvuti ettevalmistamise töid veel 2017. aprillini, sh uue juhatuse liikme ajal. Edasiselt on kohtuotsusest ka näha, et paralleelselt G OÜle tehtavate töödega tegi V G OÜ 2016. veebruaris töid Olympicule, 2016. juulis ja augustis töid KL Auditile, alates 2016. sügisest samasuguseid töid sarnaste hindadega ka AS-le A. Nimetatu viitab sellele, et arvutite ettevalmistamine oli V G OÜ majandustegevus, mida ka kohtus uuritud majandusaasta aruanded sellest perioodist kinnitavad. Ühtlasi näitab kohtus uuritud tõendite alusel koostatud V G OÜ tulude-kulude tabel (XXV kd, tl 1132), et 2015.‒ 2017. aastal olid V G OÜ rendi-, kommunaal-, valve- ja tööjõukulud (R S, O O, M M , R T ) kokku 39 360,30 eurot, tulud tehtud arvutite ettevalmistustöödelt ja lao väljarentimiselt aga 32 035 eurot. Järelikult oli ülalviidatud 10.04.2018 telefonikõnes X mure igakuistest suurtest kuludest ja viide üle aasta tagasi ära langenud tööde tegemise võimalusest G OÜ-le, seega kokkuvõtvalt lao ülalpidamise äratasuvusest ning ära andmise plaanist igati asjakohane.
130.G OÜ-le tehtud tööde ja transpordi eest sai M OÜ-le 2013. detsembris ja 2014. oktoobris tasu kokku 8965,20 eurot. V G OÜ sai G OÜ-le tehtud tööde eest 2015. märtsis, juunis, oktoobris ning 2016. juunis, juulis, oktoobris ja detsembris tasu kokku 27 309,80 eurot. 31.10.2016 sularaha 2873,78 eurot üleandmise osas tõendeid ei esitatud. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tasu kogusummas 36 275 eurot ei ole Y ega X poolt võetud altkäemaks ega ka G OÜ juhatuse liikme W antud altkäemaks, vaid M OÜ ja V G OÜ lepinguliste kohustuste täitmise eest saadud tasu.
131.Eelnev näitab, et Xle ja Yle esitatud KarS § 294 lg 2 p 3 ja 4 süüdistustes tehtud etteheide G episoodis Wga altkäemaksu kokkuleppest ei ole tõendatud.
132.Niisamuti ei ole tõendatud altkäemaksu kokkulepe W süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi ning lähtudes KrMS § 309 lg 2 mõistab kohus W talle esitatud süüdistuses õigeks. • Altkäemaksu andmise ja võtmise asjaolud A episoodis
133.Süüdistatavad X ja Y ei tunnistanud end süüdi altkäemaksu võtmises AS-lt A. Ka süüdistatav Q ei tunnistanud end altkäemaksu andmises süüdi. Kõik kolm eitasid vastavasisulise ebaõiguskokkuleppe olemasolu.
134.Süüdistusi arvestades on vaja kontrollida ebaõiguskokkuleppe esinemist X, Y ja Q vahel 2016. aastal, täpsemalt 2016. oktoobris. Samuti on vaja on kontrollida süüdistuse väiteid riigihangetes nr xxx ja nr xxx X ja Y ametiseisundi ärakasutamisest, vastutasuks nendega seotud V G OÜ-le tööde tegemise võimaluse saamisest ja altkäemaksuna 2016.‒2018. aastal vara kogusummas 14 086,08 eurot saamisest.
135.Kohtu arusaama järgi on ka A episoodis peamiseks vaidluskohaks, kas V G OÜ ja Q juhitava AS A vahel oli tavaline lepinguline suhe või võimaldati X ja Yga seotud äriühingule töö tegemise võimalust just seepärast, et X ja Y endi ametipositsioone riigihangetes nr xxx ja nr xxx AS A huvides ära kasutaksid.
136.Q juhatuse liikme staatus AS-s A alates 16.11.2012 nähtub AS A äriregistri väljatrükist (III kd, 3, tl 81‒87). Väljatrüki järgi on Q alates 16.11.2012 üks AS A mitmest juhatuse liikmest. Kohtuistungil ei tõusetunud vaidlust selles, kes juhatuse liikmetest äriühingut suhetes RIK-iga ning V G OÜ-ga esindas. RIK lepingute vaatlusest nähtub, et RIK-ga sõlmitud raamlepingud xxx ja xxx ning nende alusel, samuti raamlepingu nr xxx alusel, sõlmitud hankelepingud allkirjastas 2015. jaanuarist kuni 2018. maini AS A esindajana Q. Q oli raamlepingutes xxx ja xxx märgitud lepingute täitmisel AS A volitatud esindajaks. Raamlepingute nr xxx, xxx ja xxx alusel sõlmitud hankelepingutes oli Q märgitud AS A esindajaks, müügikonsultant R O aga kontaktisikuks. Riigihange nr xxx
1-20-8509
137.Kohus eelnevalt tuvastas, et riigihanke nr xxx komisjoni kuulusid ning riigihanke dokumente allkirjastasid komisjoni esimees M V, riigihanke nõunik M K ning liikmed O L ja R S. Nimetatud riigihankekomisjoni kuulus ka riigihanke asendusnõunik L L.
138.Sülearvutite riigihange nr xxx algatati RIK hankedokumentide vaatluse järgi 27.08.2014, s.o täpselt samal ajal, mil arvutite riigihange nr xxx. Riigihanke nr xxx hanketeade raamlepinguga sülearvutite ostmiseks ja liisimiseks avaldati e-riigihangete keskkonna vaatluse järgi 06.10.2014. Algsest hanketeatest on näha, et tegemist oli avatud hankemenetlusega ning RIK teostas hanget 7 hankija nimel. Sõlmitav raamleping laienes kõigile Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 korralduses nr 107 nimetatud ca 160 riigiasutusele. Hanke esimeses osas plaaniti raamlepingu sõlmimist mitme pakkujaga ja teises osas raamlepingu sõlmimist ühe pakkujaga. Hindamiskriteeriumiks oli majanduslikult soodsaim pakkumine. Maksumuse eest oli võimalik esimeses osas saada 91 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 2 võimalust) veel 9 punkti. Teises osas oli maksumuse eest võimalik saada 91 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 6 võimalust) veel 9 punkti. RIK hankedokumentide vaatluse järgi allkirjastasid riigihanke komisjoni liikmed 02.01.2015 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise protokollid. 03.10.2018 vaatlusprotokolli järgi (III kd, tl 37‒41) olid Xl riigihangete registris riigihanke nr xxx juures hindaja õigused, kuid Rahandusministeeriumi 02.10.2018 vastusega (III kd, tl 44‒48) saadetud riigihangete registri kasutamise logidest ei nähtu, et X oleks riigihankes nr xxx pakkumuste vastavaks tunnistamise või edukaks tunnistamise eelselt registrisse hindaja õiguste kasutamiseks sisse loginud. Seega raamhankes nr xxx X pakkumuste osas otsustusi ei teinud.
139.RIK hankedokumentide vaatlusest selgub, et riigihanke esimeses osas (raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga) esitasid pakkumused G OÜ, AS E T, AS A, M N OÜ, M E AS ja AS F E ning need kõik tunnistati edukaks. Kõrgeimad punktid sai riigihanke esimeses osas AS F E ja F V AS ühispakkumus. Riigihanke teises osas (raamlepingu sõlmimiseks ühe pakkujaga) esitasid pakkumused G OÜ, AS E T, AS A ja AS F E, mis kõik tunnistati vastavaks. Edukaks tunnistati AS A majanduslikult soodsaim ning kõrgemate punktidega, sh madalaima hinnaga, pakkumus.
140.E-riigihangete keskkonna vaatlusest ja RIK lepingute vaatlusest selgub, et sülearvutite riigihanke nr xxx teises osas sõlmiti 20.01.2015 AS-ga A raamleping nr xxx. Raamlepingus nr xxx oli 9 hankijat ehk tellijat ja lisaks tellijateks Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 korralduse nr 107 p 2 nimetatud riigiasutused. Raamlepingu nr xxx alt sõlmisid tellijad AS-ga A kokku 337 hankelepingut.
141.E-riigihangete keskkonna vaatlusest selgub, et sülearvutite riigihanke nr xxx esimeses osas sõlmiti raamleping nr xxx mitme pakkujaga, sh AS-ga A. Sülearvutite riigihankega nr xxx samal ajal toimunud arvutite riigihanke nr xxx teist osa AS A ei võitnud, selle võitis G OÜ.
142.RIK lepingute vaatlusest selgub, et AS-ga A sõlmitud raamlepingule nr xxx lisatud tehnilise kirjelduse järgi pidid tarkvara ja lisakomponendid olema sülearvutitesse paigaldatud enne arvuti hankijale üleandmist, enne toodete kohaletoomist tuli hankijale edastada üleantavate arvutite csv-formaadis andmed. Hankija võis juurde tellida mh arvuti triipkoodiga kleebistamise. Tooted tuli kohale tuua selle eest tasu eraldi maksmata. Samasugused nõuded olid RIK hankedokumentide vaatlusest nähtuvalt sees hanke alusdokumentides. RIK lepingute vaatlusest, täpsemalt sõlmitud hankelepingutest, on näha, et AS A pakkus sülearvutite riigihankes nr xxx Lenovo sülearvuteid.
143.Y ja X altkäemaksu võtmise süüdistuses raamhanke nr xxx juures on lk 38 lõik, milles kirjeldatakse hanke tingimustes ja lepingus olevaid IT-seadmeid puudutavaid tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõudeid. Aga süüdistuses ei ole nende nõuete lisandumist hankesse seostatud X või Y tegevusega RIK-s. Süüdistuses on X ja Y ametialast tegevust selle raamhanke puhul kirjeldatud alles hanke järgses faasis, mil hanke võitjale tehti sõlmitud raamlepingu alusel tellimusi.
144.Kohus kontrollis eelnevalt G episoodis toimunud raamhanke nr xxx, aga ka varasemalt toimunud raamhanke nr xxx puhul IT-seadmeid puudutavate nõuete hanke alusdokumentidesse
1-20-8509 sattumist. Kohus tõdes, et IT-seadmeid puudutava tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõuded, tekkisid riigihangetesse juba varem S-i soovil ning nende eesmärk oli vähendada hankijate töökoormust. Kuna raamhanked nr xxx ja xxx toimusid samaaegselt, RIK lepingute vaatluse järgi on raamlepingutes nr xxx ja nr xxx hankijate (tellijate) ring suuresti kattuv, siis on kohtu arvates reaalne, et ka raamhankesse nr xxx pandi süüdistuse lk 38 kirjeldatud nõuded hankijate soovil töökoormuse vähendamiseks.
145.RIK lepingute vaatlusest on näha, et RIK ja AS A vahel sõlmitud raamlepingu nr xxx alt sõlmiti RIK ja AS A vahel kaks hankelepingut: 01.09.2016 hankeleping nr xxx ja 06.12.2016 hankeleping nr xxx.
146.Süüdistatava Q ütlustest ilmneb kokkuvõtvalt, et riigihangete dokumentide kokkupanemisega tegeles hankespetsialist, Q tegeles suuremates hangetes hinnastamise küsimustega. Pärast lepingu sõlmimist tegeles lepinguliste kohustuste täitmisega ning allhankijatelt töö tellimisega müügiosakond (T-R T, R O ja M M). Süüdistatav Q oli samal seisukohal nagu süüdistatavad X ja Y, et AS A tasus V G OÜ-le konkreetse teostatud töö ja laoteenuse eest, tegemist ei olnud altkäemaksuga.
147.A AS käitumisjuhend, eksami aruanded, kingituste ja vastuvõtukulude poliitika, ISO sertifikaat (II kd, tl 1‒34) näitavad, et A korporatsioonil on suhtlemiseks avaliku- ja erasektoriga reeglistik, mis mõeldud tagama ausat konkurentsi. Lisaks on A korporatsioonil anonüümne „vilepuhuja vihjeliin“, kuhu saab töötaja teatada A käitumisjuhiste, seaduste või ärieetika võimalikust rikkumisest. Seejuures saab sellise teate saata anonüümselt ja menetletakse diskreetselt ning konfidentsiaalselt. Põhjendamatuks osutuva teate puhul teatajale sanktsioone ei järgne. 30.01.2015 seisuga oli 95% Eestis asuvatest A töötajatest läbinud käitumisjuhiste eksami.
148.Tunnistaja T-R L (varem T) selgitas, et on alates 2016. aastast AS A hankespetsialist. Pakkumiste koostamise ajal tal RIK esindajatega kontakte ei olnud. Ta on RIK sülearvutite raamlepingutes AS A kontaktisik. Ta võtab hankijatelt vastu tellimusi, tellib sülearvuteid või lisaseadmeid, hoidab tarnel silma peal, jagab kliendiga tarneinfot, lepib kokku tarneajad ja kohad. Pärast tarnet koostab üleandmise-vastuvõtmise akti ja esitab arve. Tarneinfot jagas ta Xga, akte allkirjastas Y. Tarned suunas Xga räägitult Xxx 20 aadressile.
149.Kooskõlas otsuses eespool avatud süüdistatava X ning tunnistaja O L ütlustega ilmneb N ja Miti e-kirjade vaatlusest, et Xl oli ka raamlepingu nr xxx täitmisel tööst tulenevalt teada, millal oli vaja välja vahetada kasutajate renditud sülearvuteid. Pärast raamlepingu sõlmimist andis X sülearvutite renditellimuse hankelepingu projekti kujul edasi O Lle (vt näiteks XVI kd, tl 1401‒1416, 1472‒1489). Kooskõlas tunnistaja T-R L ja süüdistatava Q ütlustega nähtub N ja Miti e-kirjade vaatlusest, et X suhtles raamlepingu nr xxx alt esitatava kahe tellimuste teemal AS A töötaja T-R T, ka juhatuse liikme Q. Ühtlasi informeeris T-R T 2016. augustis Xt, O Lt ja Yi, et sülearvuti Lenovo T440 on tootmisest maas ja selle asenduseks pakub AS A Lenovo T460p mudelit. X edastas uue mudeli tehnilise kirjelduse hankelepingu nr xxx ümbertegemiseks O L. Võrreldes Lenovo T440p ja T460p tehnilisi kirjeldusi ilmneb, et Lenovo T460p mudel oli eelmisest mudelist paremate näitajatega protsessori, ekraani resolutsiooni, kaalu ja aku tugiaja poolest. Muud näitajad olid varasema mudeliga samad. Toote hind lepingus ei muutunud. (vt näiteks XVI kd, tl 1417‒1462, 1464, 1471, 1491‒1494). Järelikult oli Lenovo T460p mudel hankesse nr xxx tehtud pakkumuses toodust parem ning uuema mudeli vastuvõtmine raamlepingu nr xxx täitmise faasis oli tingitud objektiivsetest põhjustest (mudelit Lenovo T440p enam ei toodetud). Sellised asjaolud ei kinnita süüdistuse väidet AS-i A soosimisest või AS-i A huvide eelistamisest toodete vastuvõtmisel.
150.RIK lepingute vaatlus näitab, et O L lisas hankelepingud RIK dokumendihaldussüsteemi. Dokumendihaldussüsteemis kooskõlastasid hankelepingu mitmed RIK ametnikud, sh X ja Y ning seejärel allkirjastas RIK xxx hankelepingu. N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et AS A töötaja T-R T saatis mõlema hankelepinguga tellitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid Yle ja Xle. X andis oma heakskiidu aktide allkirjastamiseks Yle. Y allkirjastas aktid (XVI kd, tl 1514‒1516, 1526‒1539, 1551‒1574). Eelnevalt kirjeldatud tegevused olid Y ja X tavapärased
1-20-8509 tööülesanded, mida nad nende endi ütlusi ja RIK-s töötanud tunnistajate ütlusi arvestades RIKs vastavalt osakonna xxxna ja talituse xxxna täitsid. Riigihange nr xxx
151.Kohus eelnevalt tuvastas, et riigihanke nr xxx komisjoni kuulusid ja allkirjastasid riigihankega seotud protokolle xxx M V, riigihanke nõunik T T ning komisjoniliikmed O L ja X. Komisjoni kuulus veel riigihanke asendusnõunik K K.
152.Riigihange nr xxx algatati RIK hankedokumentide vaatluse järgi 29.09.2016. Riigihanke nr xxx hanketeade raamlepinguga sülearvutite ostmiseks ja liisimiseks avaldati e-riigihangete keskkonna vaatluse järgi riigihangete registris 08.11.2016. Algsest hanketeatest on näha, et tegemist oli avatud hankemenetlusega ning RIK teostas hanget 4 hankija nimel. Sõlmitav raamleping laienes kõigile Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korralduses nr 225 nimetatud ca 160 riigiasutusele. Hanke esimeses osas plaaniti raamlepingu sõlmimist mitme pakkujaga ja teises osas raamlepingu sõlmimist ühe pakkujaga. Hindamiskriteeriumiks oli parima hinna ja kvaliteedi suhe. Maksumuse eest oli võimalik esimeses osas saada 95 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 2 võimalust) veel 5 punkti. Teises osas oli maksumuse eest võimalik saada 88 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 6 võimalust) veel 12 punkti. RIK hankedokumentide vaatluse järgi allkirjastasid riigihanke komisjoni liikmed 20.01.2017 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja 23.01.2017 edukaks tunnistamise protokollid. RIK hankedokumentide vaatlusest selgub, et riigihanke esimeses osas (raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga) esitasid pakkumused G OÜ, M E AS, OÜ D, AS A ja T E AS ning need kõik tunnistati edukaks. Kõrgeimad punktid sai riigihanke esimeses osas G OÜ ja AS S L ühispakkumus. Riigihanke teises osas (raamlepingu sõlmimiseks ühe pakkujaga) esitasid pakkumused G OÜ, M E AS ja AS A, mis kõik tunnistati vastavaks. Edukaks tunnistati AS A parima hinna ja kvaliteedi suhte ning kõrgemate punktidega, sh madalaima hinnaga, pakkumus.
153.E-riigihangete keskkonna vaatlusest, täpsemalt riigihanke aruandest selgub, et riigihanke nr xxx teises osas sõlmiti 10.02.2017 raamleping nr xxx AS-ga A.
154.E-riigihangete keskkonna vaatlusest ja RIK lepingute vaatlusest selgub, et riigihanke nr xxx esimeses osas sõlmiti 22.02.2017 raamleping nr xxx kõigi edukaks tunnistatud pakkujatega. Raamlepingus nr xxx oli 6 tellijat ja lisaks olid tellijaks Vabariigi Valitsuse 14.03.2013 korralduse nr 107 p 2 nimetatud riigiasutused.
155.RIK lepingute vaatlusest on näha, et raamlepingule nr xxx lisatud tehnilise kirjelduse järgi pidid tarkvara ja lisakomponendid olema sülearvutitesse paigaldatud enne arvuti hankijale üleandmist, enne toodete kohaletoomist tuli hankijale edastada üleantavate arvutite csvformaadis andmed. Hankija võis juurde tellida mh arvuti triipkoodiga kleebistamise. Tooted tuli kohale tuua selle eest tasu eraldi maksmata. Kuna RIK lepingute vaatluses ei ole vaadeldud raamlepingut nr xxx, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas raamlepingus nr xxx on need nõuded sees. Küll on RIK hankedokumentide vaatlusest nähtuvalt raamhanke nr xxx mõlema osa alusdokumentides need nõuded sees. RIK lepingute vaatlusest, täpsemalt sõlmitud hankelepingutest, on näha, et AS A pakkus selles hankes Lenovo sülearvuteid.
156.X süüdistuses on raamhanke nr xxx läbiviimisel märgitud, et ta tegeles alates 2016. septembrist riigihanke tehnilise kirjelduse koostamisega, suhtles sellel teemal potentsiaalsete pakkujatega, sealhulgas AS A esindaja Q. Süüdistuse järgi kooskõlastas X riigihanke nr xxx alusdokumendid ning pärast hanketeate avaldamist suhtles sel teemal riigihankel osalejatega, sealhulgas AS A esindaja Q.
157.Süüdistus ei pea paika selles nagu oleks X üksinda tehnilise kirjelduse koostamise ja potentsiaalsete pakkujatega hanke ettevalmistamise ja läbiviimise ajal suhelnud. Tegelikkuses nähtub kohtuotsuses eespool kajastatud M Vi ütlustest, et pakkujatele saatis tehnilisi spetsifikatsioone arvamuse avaldamiseks ka komisjoni esimees M V. N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtubki, et M V tegeles raamhankes nr xxx spetsifikatsioonide saatmisega pakkujatele. Nii küsis M V 15.07.2016 Xlt, kas lisaks Ale, HP-le, Tle, M-le ja Fle võiks veel
1-20-8509 kellelegi sülearvutite spetsid saata ning sai vastuseks, et M-le, kes on samuti hangetes käinud (vt XVII kd, tl 1610‒1611). Edasi nähtub K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest, failidest 20160109, Kellelt – A U (D ), Teema - 1. tagasiside spetsile.msg, 20160109, Kellelt – K G (F), Teema - 1. tagasiside spetsile.msg, 20161608, Kellelt - W (G ), Teema - 1. tagasiside spetsile.msg, 20162608, Kellelt - Q (A), Teema - eelmise raamlepingu klasside jagunemine .msg, mis asuvad kaustas „Tehniline dialoog“, et 2016. augustis saatis M V tehnilised tingimused arvamuse avaldamiseks D, F, G ja A esindajatele ning sai nende äriühingute esindajatelt tagasisidet. Seejuures Qlt saadi tagasisidet, mida on tellijad varasema sülearvutite raamlepingu alt tellinud. Samas kaustas asuvast failist Dialoog Fga.msg on näha, et 04.11.2016 suhtles M V tehniliste kirjelduste osas F esindajaga ja sai tagasisidet.
158.N ja Miti e-kirjade vaatlus näitab, et nii M V kui X tegelesid hankedokumentide ettevalmistamisega ning see oli raamhangete ettevalmistamisel tavapärane töine tegevus. M V saatis spetsifikatsioonid teistele hankijatele ülevaatamiseks, arutas võimalikelt pakkujatelt saadud arvamusi, samuti hankesse tehtavaid muudatusi, hankes esitatud küsimusi X ja T T . (vt näiteks XVII kd, tl 1615‒1616, 1619‒1631, 1635‒1654, 1656‒1657). X küsis 16.09.2016 otse Qlt seda, kui palju puutetundliku ekraaniga sülearvutite mudeleid tellijad eelmise raamlepingu alt tellisid. Seda küsis ta põhjusel, et kui puutetundliku ekraani järgi vajadust ei olnud, siis võetaks see nõue hankest välja. Samuti küsis X Q, kas varasemas hankes oli veel nõudeid, mida tellijad ei kasutanud (XVII kd, tl 1618). Pakkumuste ülevaatamisega tegelesid 2017. jaanuaris nii M V , J N kui T T (vt näiteks XVII kd, tl 1658‒1672).
159.Y ja X altkäemaksu võtmise süüdistuses raamhanke nr xxx juures on lk 40 lõik, milles kirjeldatakse hanke tingimustes ja lepingus olevatele IT-seadmetele tarkvara lisamise, kleebistamise, andmetabelite koostamise ja tasuta kohaletoomise nõudeid. Aga süüdistuses ei ole nende nõuete lisandumist hankesse seostatud X või Y tegevusega RIK-s. Y süüdistuses on tema ametialast tegevust kirjeldatud raamhanke nr xxx täitmisfaasis. Kohus eelnevalt G episoodis kontrollis raamhangete nr xxx ja nr xxx puhul nende nõuete hanke alusdokumentidesse sattumist ja tõdes, et need tekkisid riigihangetesse varem S-i soovil. Nende nõuete eesmärk oli vähendada hankijate töökoormust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaks, et raamhanke nr xxx puhul sattunuks lk 40 kirjeldatud nõuded hanke alusdokumentidesse mingitel muudel kaalutlustel.
160.RIK lepingute vaatlusest on näha, et RIK ja mitme täitjaga sõlmitud raamlepingu nr xxx alt sõlmiti RIK-i ja AS A vahel 4 (minikonkursi) hankelepingut: nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx. Lisaks on RIK lepingute vaatluses raamlepinguga nr xxx seostatud veel 9 hankelepingut: nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ning nr xxx. Seda on vaatluses tehtud ekslikult, sest tegelikkuses nähtub neist üheksast hankelepingust, et need sõlmiti RIK ja AS A vahelise raamlepingu nr xxx alusel. Raamlepingu nr xxx alusel sõlmitud hankelepingud
161.Kooskõlas otsuses eespool avatud süüdistatava X ning tunnistaja O L ütlustega ilmneb N ja M e-kirjade vaatlusest, et Xl oli ka raamlepingu nr xxx täitmisel tööst tulenevalt teada, millal on vaja välja vahetada kasutajate renditud sülearvuteid. Pärast raamlepingu sõlmimist andis X sülearvutite renditellimuse hankelepingu projekti kujul edasi O Lle. Samuti suhtlesid X ja O L raamlepingu nr xxx alusel korraldatavate minikonkursside osas. (vt näiteks XVII kd, tl 1677‒ 1680, 1752‒1755, 1810‒1813; XVIII kd, tl 1842‒1846, 1855‒1858, 1861‒1864, 1919‒1924, 1926‒1929, 1930‒1933, 2002‒2005; XIX kd, tl 2079, 2132, 2173, 2208). T-R L ütlustest ja N ja M e-kirjade vaatlusest nähtub ühtmoodi, et X suhtles raamlepingu nr nr xxx alt esitatavate tellimuste teemal peamiselt AS A töötaja T-R T. (vt näiteks XVII kd, tl 1681‒1683, 1708‒1712, 1774, 1814; XVIII kd, tl 1848, 1849‒1850, 1859, 1925, 1948, 2035). Mõnel korral on X tellimuse tegemisest teada andnud ka Qle.
162.RIK lepingute vaatlus näitab, et O L lisas raamlepingu nr xxx alt sõlmitud hankelepingud RIK dokumendihaldussüsteemi. Seal kooskõlastasid hankelepingu mitmed RIK ametnikud, sh X ja Y ning seejärel allkirjastas RIK xxx hankelepingu. N ja M e-kirjade vaatlusest nähtub, et
1-20-8509 AS A töötaja T-R T saatis tellitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid Xle. X saatis aktid edasi allkirjastamiseks Yle. Y allkirjastas aktid (vt näiteks XVII kd, tl 1735‒1748, 1793‒1802; XVIII kd, tl 1824‒1837, 1870‒1887, 1895‒1909, 1946, 1963, 1965‒2001, 2006‒2012, 2036‒ 2049; XIX, tl 2090‒2097, 2151‒2157, 2257‒2264). Eelnevalt kirjeldatud tegevused olid Y ja X tavapärased tööülesanded, mida nad nende endi ütlusi ja RIK-s töötanud tunnistajate ütlusi arvestades RIK-s vastavalt osakonna xxxna ja talituse xxxna täitsid. Raamlepingu nr xxx alusel minikonkursside tulemusel sõlmitud hankelepingud
163.Tunnistaja T-R L ütlustest saab järeldada, et tema kokkupuude minikonkurssidega oli vähene. See seisnes selles, et ta teavitas minikonkursist müügiosakonda ja valmistas ette dokumendi põhja.
164.Tunnistaja R O ütlused näitavad, et ta oli 2015.‒2019. aastal AS A müügikonsultant ja tegeles kliendi RIK-i puhul peamiselt minikonkurssidega. Suurte hangete koostamise juures tunnistajat ei olnud. RIK-st suhtles tunnistaja X, O L ja R S. Ta suhtles RIK töötajatega ka tehniliste spetsifikatsioonidega seonduvates küsimustes. Tunnistaja ütlustest võib aru saada, et klient pöördus tunnistaja poole oma nägemusega, palus tootealaseid soovitusi või nõu. Tunnistaja tegeles kliendi harimisega, hoidis klienti kursis Lenovo toodetega. Tunnistaja R O rääkis sarnaselt tunnistaja O L ja süüdistatava Xga, et RIK minikonkurssidel muretseti spetsiifilisi asju, mida raamhanke alt ei olnud võimalik võtta. Minikonkurss korraldati näiteks siis, kui standardkonfiguratsioon ei sobinud, oli vaja suuremat ketast, võimsamat videokaarti, rohkem mälu. Yga puutus tunnistaja kokku paaril korral seoses lepingute liigutamise või allkirjastamisega.
165.N ja Miti e-kirjade vaatlus näitab, et minikonkursside eelselt suhtles X tehnilise kirjelduse osas AS-st A Q ja R O. E-kirjadest on näha, et kõigi minikonkursside puhul tuli spetsiifiliste IT-toodete hankimise vajadus arvutite lõppkasutajatelt. Lõppkasutajate soovidele vastavate ITtoodete tehniliste kirjelduste koostamiseks palus X abi ainult AS-st A. Tehnilised kirjeldused saatis X projektijuhile minikonkursside läbiviimiseks. (vt näiteks XVIII kd, tl 1953‒1954, 2017‒2034 ja XIX kd e-kirjad). Raamlepingu nr xxx alt korraldatud kolmel minikonkursil tegi pakkumuse üksnes AS A. Ühel minikonkursil osales kaks pakkujat, kuid madalaima hinnaga pakkumuse tegi AS A. AS-ga A sõlmiti minikonkursside tulemusel hankelepingud nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx. Täpsemalt on minikonkursside läbiviimisega tuvastatud asjaolud esile toodud kohtuotsuses all pool, Xle esitatud KarS § 300 lg 1 etteheite kontrollimise juures.
166.RIK lepingute vaatlus näitab, et O L lisas raamlepingu nr xxx alt sõlmitud hankelepingud RIK dokumendihaldussüsteemi. Seal kooskõlastasid hankelepingu mitmed RIK ametnikud, sh X ja Y ning seejärel allkirjastas RIK xxx hankelepingu. N ja Miti e-kirjade vaatlusest nähtub, et AS A töötaja R O, saatis tellitud esemete üleandmise-vastuvõtmise aktid Xle. X saatis aktid edasi allkirjastamiseks Yle. Y allkirjastas aktid (vt näiteks XVII kd, tl 1735‒1748, 1793‒1802; XVIII kd, tl 1824‒1837, 1870‒1887, 1895‒1909, 1946, 1963, 1965‒2001, 2006‒2012, 2036‒ 2049; XIX kd, tl 2090‒2097, 2151‒2157, 2257‒2264). Eelnevalt kirjeldatud tegevused olid Y ja X tavapärased tööülesanded, mida nad nende endi ütlusi ja RIK-s töötanud tunnistajate ütlusi arvestades RIK-s vastavalt osakonna xxxna ja talituse xxxna täitsid. V G OÜ kaudu AS-le A arvutite ettevalmistustööde tegemine, dokkimisprobleemi lahendamine, kauba ladustamine ja selle eest tasu saamine
167.Y, Xja Q süüdistustest võib aru saada, et 2016. oktoobris toimunud ebaõiguskokkuleppele järgnes 29.11.2016‒06.03.2018 raha maksmine X ja Yga seotud V G OÜ-le arvutite ettevalmistamise tööde, dokkidega seotud garantiitööde ja kauba ladustamise eest. Nende tööde tegemise võimalust ja tööde eest tehtud makseid käsitatakse süüdistuses altkäemaksuks oleva vara andmise ja võtmisena. Osa neist töödest on seostatud süüdistuses hankelepingute nr xxx, xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx täitmisega.
1-20-8509
168.Kooskõlas süüdistatava X ning Y ütlustega ja ka allpool kajastatud N ja M e-postkastide vaatlusega, nähtub süüdistatava Q ütlustest, et tema suhtles X kui V G esindajaga installi ja kleebistamine teenuse hinna teemal. Süüdistatav Q ütlustest on aru saada, et ta suhtles hinna teemal ka teiste sellist teenust pakkuvate äriühingutega, näiteks A-ga. Sisseostu hinnad andis ta edasi müügiosakonnale. Seejärel otsustas konkreetse tellimusega tegelev müügiisik, millisest kohast teenuse sisse tellib, vastavalt sellele, kuidas oli majanduslikult soodsam. Süüdistatava Q ütlustest ilmneb, et 2017. suvel tekkis olukord, kus A oli kolimas, ehitus venis, vana ladu oli ära antud ja saabumas oli 1000-1500 sülearvutit. Seepärast leppis Q V G OÜ-ga kokku laopinna rentimise Xxx 20 aadressil. Laopinda oli vaja 2017. aasta suvest aasta lõpuni.
169.Tunnistaja T-R L ütlused näitavad samamoodi, et 2017. aastal kasutas AS A V G OÜ pakutavat laoteenust aadressil Xxx 20, kuna AS-l A ei olnud endal piisavalt laopinda. Tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et AS A ise arvuteid ei kleebistanud ega paigaldanud kõvaketta tõmmiseid. T -R L tellis seda teenust A-lt hinnaga 3-5 eurot ühe arvuti kohta. Tunnistaja pidas võimalikuks, et sama teenust ostis AS A sisse ka teistelt äriühingutelt. Laoteenuse tellimine V G OÜ-lt ajavahemikul 2017. juuni kuni november nähtub N ja M ekirjade vaatlusest (vt näiteks XVII kd, tl 175‒1765, 1804‒1806; XVIII kd, tl 1838‒1841, 1851‒ 1854, 1890‒1894). Samuti 19.12.2018 vaatlusprotokollist, milles vaadeldud X koduserveris olevaid andmeid, on näha, et X pidas 2017. juunist novembri lõpuni arvestust lao rendi osas AS-le A.
170.Seda, et arvutite ettevalmistustööde tellimusi tegid mitmed A töötajad, mitte ainult tegevjuht Q, ning töid telliti erinevatelt teenusepakkujatelt, näitavad teisedki tõendid.
171.N ja Miti e-kirjade vaatluse järgi küsis Q 05.06.2014 Xlt, kas A saab tellida imago kloonimist 400 sülearvutile ja 150 lauaarvutile tähtajaga juuni viimane nädal kuni juuli esimene nädal (X kd, tl 261‒262).
172.X ja R Vi 01.06.‒03.06.2015 e-kirjavahetus, cc: Qle (II kd, tl 35‒36), näitab, et 2015. aasta suvel uuris A F OÜ müügijuht R V J N , milliseid tegevusi ja millises mahus oleks tal võimalik teha Tallinna Haridusameti hankes, kus AS-l A oleks vaja ladustamist, installimist, kleepimist, nimekirju, tarnet jms. Seejuures tunnistaja R V rääkis kohtuistungil, et A F OÜ-s töötades küsis ta pakkumisi IT-seadmete ettevalmistamiseks ja imago pealepanemiseks V G OÜ-lt, Bilt, D , A Elt, võib-olla ka A OÜ-lt.
173.Q ja A R 17.06.2015 e-kirjavahetus, cc: R V , K B , K T (II kd, tl 37) näitab, et 2015. aasta suvel küsis AS A xxx Q Tallinna Haridusameti hankes tehtavatele töödele (sh imago laadimine ja pakkimine, transport, seadistamine jms) hinnapakkumist äriühingult A. Selle alltöövõtu pakkumise küsimisega olid kursis A F OÜ müügijuht ja veel kaks töötajat.
174.Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest, täpsemalt failist RE_ Tallinna Haridusamet - tehtavad tööd!.msg, mis asub kaustas „Varasem koostöö“, nähtub, et A F OÜ xxx R V andis 18.06.2015 teada A esindajale U Ple ning V G OÜ esindajale Xle, et Tallinna Haridusameti hanke töödes on sõelale jäänud nende ettevõtted. R V täpsustas kokkuleppe sõlmimiseks tegemist vajavaid töid, tööde tegevusjaotust ning soovis teada, kuidas on kummagi äriühingu pakkumistes kujunenud tööde hinnad. X selgitas, milliseid töid on võimalik teha V G OÜ-l ja kuidas on kujunenud tööde eest soovitav hind.
175.X ja M Mi 14.07.‒26.07.2017 e-kirjavahetus, enamusel juhtudel cc: Qle (II kd, tl 38‒ 42) näitab, et 2017. aasta suvel pidasid AS A töötaja M M V G OÜ esindaja X läbirääkimisi seoses S IT-alase alltöövõtuga. Sealhulgas ootas M M Xlt hinnapakkumist. Eelnevast saab järeldada, et iga uue töö osas küsiti töövõtjatelt uus hinnapakkumine.
176.N ja M e-kirjade vaatlusest on näha, et 04.10.2016 andis Q Xle ülevaate kahe lepingu alusel tarnitud IT-seadmete kogusest. Ajaliselt on see e-kirjavahetus toimunud pärast raamlepingu nr xxx alt 01.09.2016 sõlmitud hankelepingut xxx (tellimus nr 5) ja pärast seda, kui X oli edastanud AS-le A tellimusega 5 ja tellimusega 6 (hankeleping nr xxx) renditavate sülearvutite kogused. Edasi nähtub X ja O Oi 08.10.2016 e-kirjast, et Tallinnast välja minevad sülearvutid on vaja kokku pakkida. 10.10.2016 e-kirjas annab X Qle teada, et Xxxs on kastid saatmiseks valmis ja kauba annab kullerile välja O O. 20.10.2016 andis T-R T Xle teada, et
1-20-8509 kohal on teise tellimuse kaup, küsides kuhu need tarnida ja kuidas jääb kõvaketta tegemisega. X palus seadmed saata Xxx 20, kus need kleebistatakse ja pannakse tõmmised peale. 24.10.2016 e-kirjas palus X saata O Oil ja R Sil Xxx tööde info ning öelda, kui X on jätnud midagi tabelisse panemata. 24.10.2016 saatsid O O ja R S Xle ülevaate tehtud töödest. Tehtud töödest saab järeldada, et ette valmistati nii sülearvuteid kui HP lauaarvuteid. Lisaks on tehtud töid K A . 17.11.2016 teavitas X Qki, et sülearvutid on installitud ja transportimiseks valmis. 17.11.2016 andis X O Oile ja R Sile teada, et sai AS-lt A 60 senti raha juurde ja jagas igale tegevusele tabelis 20 senti juurde, sisestades tabelisse neile suuremad summad. 17.11.2016 saatis X Qle arve, mille viimane lubas suunata raamatupidamisse. 10.‒11.12.2016 täpsustasid O O ja R S Xle tehtud IT-töid. (vt e-kirjad XVI kd, tl 1491‒1494, 1508‒1511, 1517‒1519, 1521‒1523, 1547‒1548, 1550, 1575‒1580). V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis AS A 29.11.2016 V G OÜ-le 1430,40 eurot selgituses „201586“. 17.11.2016 pärineb V G OÜ arve nr 201586 AS-le A 1430,40 euro tasumiseks IT-seadmete komplekteerimise eest oktoobris ja novembris. Kogus 298, tüki hind 4 eurot (XXII kd, tl 32). O Oi ja R Si excelitabelitest on näha 2016. juulis ja augustis tööde tegemist K , 2016. septembris ja oktoobris tööde tegemist G OÜ-le (SOM arvutid) ning 2016. oktoobris, novembris ja detsembris tööde tegemist AS-le A (RIK, RIK2 ja S sülearvutid). RIK lepingute vaatluse järgi telliti AS-lt A hankelepinguga nr xxx kokku 135 sülearvutit ja nr xxx kokku 163 sülearvutit. Seega eelnev näitab, et V G OÜ pakkus 2016. aasta teisel poolel IT-alaste tööde tegemist mitmele äriühingutele, sh valmistas ette AS-le A sülearvuteid, mida RIK tellis hankelepinguga nr xxx ja nr xxx.
177.X ja Y altkäemaksu võtmise ja Q altkäemaksu andmise süüdistustest nähtuvalt on altkäemaksuna käsitatud ka V G OÜ poolt 280 sülearvuti dokkimisprobleemi lahendamist AS A asemel ning selle eest 3024 euro saamist. N ja M e-kirjade vaatlusest selgub, et probleem hangitud sülearvutite dokki ühendumisega ilmnes 2016. oktoobris, s.o raamlepingu nr xxx täitmise käigus. Nimelt andis X 21.10.2016 T-R Tile sellest murest teda, paludes, et tootja Lenovo seda kommenteeriks ja pakuks lahenduse. 27.10.2016 andis T-R T Xle teada, et AS A garantiiosakond uurib probleemi. 16.12.2016 andis AS A garantiiteenuste üksuse juht L M Xle teada, et Lenovo T460p on tootmisdefektiga, doki kinnitumise probleemi lahenduseks on vaja vahetada seal üks detail, detailid on Lenovost saadud. L M pakkus välja võimaluse, et soovi korral võib X ise vahetuse ära teha. 09.01.2017 palus X L Mil saata remondikomplektid, sest vahetavad vajalikud osad ise ära. X e-kirjast on näha, et probleemsed sülearvutid olid saadud hankelepingutega nr xxx (130 tk) ja nr xxx (150 tk). 09.01.2017 andis X remondikomplektide tellimisest teada R S ja 18.01.2017 palus O Oil vahetada L tn dokkide detailid. (XVI kd, tl 1520, 1524, 1528, 1540‒1541, 1544‒1545, 1581‒1587‒1594).
178.Süüdistatav R Š rääkis Lenovo sülearvutite garantiitööde osas, et selle probleemiga tegeles garantiiosakonnast L M. Tegemist oli probleemiga, kus tarnitud sülearvutite dokki ühendumisega oli probleeme. L M suhtles tootjaga ehk Lenovo valmistaja tehasega. Tootja maksis garantiitöö kulud kinni. Ühe kinni makstud ühiku kulu oli 24 eurot ja vahetamisele läks 280 ühikut detaile. Kuna detailide vahetused pidid toimuma asutustes üle Eesti ja asutustes, kuhu sissepääsemine vajab kooskõlastusi (nt kohtud, vanglad) ning olnuks ajamahukas, palus L M Qlt abi selliseks detailide kiireks väljavahetamiseks. Q rääkis allhankest V G OÜ esindaja Xga ja kauples ühe arvuti detaili vahetamise hinnaks 9 eurot, olenemata sellest, kus arvuti asub. Süüdistatava R Š ütlused kattuvad sülearvutite dokkimise probleemi lahendamise käigust tunnistaja L Mi ütlustega ja eelnevalt esile toodud e-kirjadega.
179.Tunnistaja L M oli AS-s A garantiiteenuste juht. Tunnistaja ütlustest võib aru saada, et probleem seisnes selles, et 280 arvutit ei läinud dokki, tuli paigaldada üks lisaplaat. Tehtavate garantiitööde osas suhtles tunnistaja RIK-st Xga, saatis talle vahetuseks vajalikud detailid. Kuidas täpsemalt paigaldus käis, tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja saatis Qle edasi V G OÜ arve detailide paigalduste osas. Tunnistaja teadis, et Lenovo maksis AS-le A probleemi lahendamise eest 24 eurot ühe masina kohta ning V G OÜ pakkus teenust 9 eurot tükk.
1-20-8509
180.Süüdistatava Q ja tunnistaja L Mi ütluseid kinnitab L Mi ja Lenovo esindaja 16.11.2016‒ 04.01.2017 e-kirjavahetus, enamuses e-kirjades cc: Qle (II kd, tl 44‒52), milles arutati dokkimisprobleemi lahendamist T460p sülearvutite puhul. Samuti nähtub, et seisuga 17.11.2016 hindas AS A garantiiosakonna xxx sülearvutite ümbertegemise hinnaks koos sõidukuludega 24 eurot ühe seadme kohta. X ja Y altkäemaksu võtmise ja Q altkäemaksu andmise süüdistuste kohaselt maksis AS A 28.02.2017 V G OÜ-le 3024 eurot 280 sülearvuti dokkimisprobleemi lahendamise eest. Seda, et sellise suurusega makse tehti, nähtub V G OÜ pangakontode vaatlusprotokollist. Selle järgi kandis AS A 28.02.2017 V G OÜ-le 3024 eurot selgituses „201609“. 15.02.2017 pärineb V G OÜ arve nr 201609 AS-le A 3024 euro tasumiseks Lenovo T460p dokkimisprobleemi lahendamise eest vastavalt pakkumisele. Kogus 280, tüki hind käibemaksuta 9 eurot (XXII kd, tl 33).
181.N ja M e-kirjade vaatlusest on näha, et 17.04.2017 palus X öelda Ql T-R T , et sülearvutid saadetaks Xxxsse. 17.04.2017 arutas X kuvatõmmise mahu suurust O O , märkides, et üle 50GB korral on neil A-ga sama hind. Seejärel andis X 17.04.2014 Qle teada, et kuvatõmmise maht on ligikaudu 60GB. 25.04.2017 palus Q Xlt hinnapakkumist 100 sülearvuti kleebistamisele ja tõmmise mahuga ligikaudu 60GB installimisele. Seejärel arutas X 25.04.2017 installimise tööde tegemist O Oiga. 25.04.2017 saatis X Qle V G OÜ hinnapakkumise 100 sülearvuti installimise, kleebistamise, tabeli koostamise, lahti- ja kokkupakkimise osas. Tööde eest küsis V G OÜ 440 eurot ehk ühe arvuti kohta 4,40 eurot. 25.04.2017 vastas Q, et pakkumise sobib ja AS A esitab lähiajal tellimuse. 18.05.2017 küsis T-R T Xlt üle, kas saata sülearvutid Xxx 20 ja sai jaatava vastuse. 29.‒31.05.2017 e-kirjavahetusest X ja T-R Ti vahel saab järeldada, et Xxx laos valmisti ette hankelepinguga nr xxx hangitud sülearvuteid. 03.07.2017 saatis X Qle V G OÜ arve arvutite seadistamise eest. E-kirja pealkirjas oli viide arvele nr 201659. Q lubas arve suunata maksmisele. (vt e-kirjad XVII kd, tl 1702‒1706, 1715‒1719, 1731‒1732, 1738‒1749, 1758, 1762). V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis AS A 14.07.2017 V G OÜle 617,76 eurot selgituses „201659“. 03.07.2017 pärineb V G OÜ arve nr 201659 AS-le A 617,76 euro tasumiseks IT-seadmete komplekteerimise eest 2017. mais. Kogus 117 tk, tüki hind 4,40 eurot (XXII kd, tl 34). O Oi ja R Si exceli-tabelitest on näha 2017. mais tööde tegemist AS-le A (RIK), 2017. aprillis ka G OÜ-le. RIK lepingute vaatluse järgi telliti AS-lt A hankelepinguga nr xxx kokku 117 sülearvutit. Seega V G OÜ pakkus 2017. aasta teisel esimesel poolel IT-alaste tööde tegemist mitmele äriühingule, sh valmistas ette AS-le A sülearvuteid, mida RIK tellis hankelepinguga nr xxx.
182.N ja M e-kirjade vaatlusest on näha, et 06.07.2017 küsis AS A müügikonsultant M M Xlt hinnapakkumist 200 S arvuti ettevalmistamiseks (imago, kleebistamine, excel). X pakkus 10.07.2017 ühe sülearvuti ettevalmistamise hinnaks 3,50 eurot ning sülearvuti ja doki komplektina ettevalmistamise hind oli 5 eurot. 10.07.2017 andis X R S, O Oile ja Yle teada S arvutitööde tegemise üksikasjadest ja tähtajast, 30.07.2017. 14.07.2017 saatis M M Xle S tööde tegemise osas täiendavad juhised. 26.07.2017 andis X M Mile teada, et kolm alust on valmis, viimane lõpetatakse järgmisel päeval. 18.07.2017 leppisid T-R T ja X kokku, et Xxx laos installitakse ära sinna saadetavad sülearvutid. E-kirja pealkirjas oli viide hankelepingule nr xxx. 27.07.2017 teatab O O Xle, et valmistas 130 RIK sülearvutit ja 63 S dokki. 01.08.2017 saatis X M Mile V G OÜ arve nr 201661 S 200 IT-seadme komplekteerimise eest juulis, tüki hind 3,60 eurot, arve kokku käibemaksuga 864 eurot. Samuti saatis X 01.08.2017 Qle V G OÜ arve nr 201664. Q lubas arve maksmisele suunata. (vt e-kirjad XVII kd, tl 1764, 1766‒1773, 1775‒ 1788, 1791‒1792, 1803 ). 01.08.2017 pärineb V G OÜ arve nr 201664 AS-le A 422,40 euro tasumiseks IT-seadmete komplekteerimise eest 2017. juunis. Kogus 80 tk, tüki hind 4,40 eurot (XXII kd, tl 35).V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis AS A 09.08.2017 V G OÜ-le 1286,40 eurot selgituses „201661 ja 201664“. O Oi ja R Si exceli-tabelitest on näha tööde tegemist AS-le A 2017. juunis (RIK) ja juulis (S). RIK lepingute vaatluse järgi telliti ASlt A hankelepinguga nr xxx kokku 80 sülearvutit. Seega tegi V G OÜ 2017. aasta juunis ja juulis sülearvutite ettevalmistustöid, sh valmistas ette AS-le A sülearvuteid, mida RIK tellis hankelepinguga nr xxx.
1-20-8509
183.N ja M e-kirjade vaatlusest on näha, et 2017. mai lõpus tegeles Q Xxx 20 laos hoiustada plaanitavale kaubale kindlustuse hankimisega. 26.06.2017 vestlusest Q ja X vahel on näha, et laos hoiustati printereid. 02.08.2017, 09.09.2017, 02.10.2017 ja 29.11.2017 saatis X Qle Xxx lao kasutamise osas ülevaate ja Q palus saata arved. 08.08.2017 pärineb V G OÜ arve nr 201666 AS-le A 1332 euro tasumiseks hoiustamisteenuse eest 21.06.‒31.07.2017 aadressil Xxx 20 (XXII kd, tl 37). V G OÜ 09.09.2017 arvest nr 201673 AS-le A nähtub, et see esitati hoiustamisteenuse eest 2017. augustis aadressil Xxx 20. Tasumisele kuulus 1082,40 eurot. V G OÜ arvest nr 201695 AS-le A nähtub, et see esitati hoiustamisteenuse eest 2017. septembris aadressil Xxx 20. Tasumisele kuulus 640,80 eurot. V G OÜ arvest nr 201708 AS-le A nähtub, et see esitati muuhulgas hoiustamisteenuse eest 2017. oktoobris ja novembris aadressil Xxx 20. (vt e-kirjad XVII kd, tl 1751, 1756‒1757, 1760‒1761, 1804‒1806; XVIII kd, tl 1838‒1841, 1851‒1854, 1890‒1894). V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis AS A 15.08.2017 V G OÜ-le 1332 eurot selgituses „201666“, 20.09.2017 kandis 1082,40 eurot selgituses „201673“ ja 06.10.2017 kandis 640,80 eurot selgituses „201695“. Seega V G OÜ pakkus 2017. aasta juunist kuni septembrini AS-le A aadressil Xxx 20 kauba hoiustamise teenust. Süüdistatava X ütlustest ilmneb, et Xxx ruumid olid üüritud ruumid. V G OÜ pangakontode vaatlusest on näha, et 2017. juunist novembrini on V G OÜ tasunud OÜ-le B K H ruumide eest kokku 4762,91 eurot. V G OÜ pangakonto väljavõte näitab, et samal ajavahemikul on ruumide valvele kulunud 213,48 eurot (XXV kd, tl 114‒117).
184.N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et 07.08.2017 arutas M M X H K saadetavate sülearvutite töid. Samuti esitas M M 07.08.2017 Xle uue S 200 arvuti ettevalmistamise tellimuse. 07.‒10.08.2017 saatis X M Mi saadetud tööpakkumise Yle, M M, R S ja O Oile edasi. X pakkus töö pundi peale ära teha, märkides, et aega on töödega 11 päeva. 11.08.2017 palus M M Xlt saata arve H K arvutite eest. 15.08.2017 saatis X M Mile arve nr 201667 ning 26.08.2017 arve nr 201670 S tööde tegemise eest. V G OÜ arve nr 201667 on esitatud AS-le A esitatud tasumiseks 30 IT-seadme komplekteerimise ja mälu vahetamise eest, tüki hind 3,50 eurot, arve kokku käibemaksuga 126 eurot. V G OÜ arve nr 201670 on esitatud AS-le A esitatud tasumiseks 200 S IT-seadme komplekteerimise eest augustis, tüki hind 3,60 eurot, arve kokku käibemaksuga 864 eurot. (vt e-kirjad XVII kd, tl 1807‒1809, 1815‒1823). V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis AS A 06.09.2017 V G OÜ-le 990 eurot selgituses „201667 ja 201670“. Seega tegi V G OÜ 2017. aasta augustis AS-le A sülearvutite ettevalmistustöid, mis RIK tellimustega ei seostunud.
185.N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et 20.09.‒12.10.2017 lubas T-R T saata Xxx lattu 157 komplekti pordikordisteid [dokke], samuti 16 puudu olevat X-seeria sülearvutit ja 19 Tseeria sülearvutit. E-kirjadest on näha, et tulemas on 6. tellimuse sülearvutid. 24.10.2017 kirjutas X Qle, et kõik masinad on seadistatud ja pakitud. E-kirjast on näha, et osa seadmeid läks Tallinnasse, osa aga T H. 08.11.2017 e-kirjas uuris X, kas O O saab ära installida 18 sülearvutit. 29.11.2017 kirjutas R S M Mile ja cc: Xle ning O Oile, et 124 sülearvutit on installitud. Samast e-kirjast on näha, et dokid valmistas ette M M. 29.11.2017 saatis X Qle töödearvestuse, mis puudutasid tellimusi 4, 5 ja 6, samuti kahe kuu laoarvestuse ning V G OÜ arve nr 201708 nende eest. V G OÜ arvest nr 201708 AS-le A nähtub, et see esitati hoiustamisteenuse eest 2017. oktoobris ja novembris ning IT-seadmete komplekteerimise eest septembris, oktoobris ja novembris (tellimused 4, 5 ja 6). Tellimuse 4 puhul oli kogus 80 seadet, tellimuse 5 puhul 195 seadet ja tellimuse 6 puhul 140 seadet. Tööde hind oli 4,40 eurot seadme kohta. Kokku kuulus tööde ja hoiustamise eest tasumisele 2407,20 eurot. Q lubas arve maksmisele suunata. (vt e-kirjad XVIII kd, tl 1849‒1850, 1859‒1860, 1865‒1867, 1889‒1894 ). V G OÜ pangakontode vaatlusprotokolli järgi kandis AS A 06.12.2017 V G OÜ-le 2407,20 eurot selgituses „201708“. O Oi ja R Si exceli-tabelitest on näha tööde tegemist AS-le A 2017. novembris (RIK, 6. tarne). RIK lepingute vaatluse järgi on 4. tellimusega seostatav hankeleping nr xxx, millega telliti AS-lt A kokku 80 sülearvutit. 5. tellimusega on seostatav hankeleping nr xxx, millega telliti AS-lt A kokku 195 sülearvutit. 6. tellimusega on seostatav hankeleping nr xxx, millega telliti AS-lt A kokku 145 sülearvutit. Seega tegi V G OÜ 2017. aasta septembris,
1-20-8509 oktoobris ja novembris AS-le A sülearvutide ettevalmistustöid, mida RIK tellis hankelepingutega nr xxx, nr xxx ja nr xxx.
186.N ja Miti e-kirjade vaatlusest on näha, et 05.12.2017 andis O O teada R Sile, cc: Xle ja M Mile, et sülearvutid on installitud ja pakitud. 06.‒07.12.2017, samuti 29.01.2018 rääkisid T-R T ja X 7. ja 9. tellimusega Xxxsse saadetavatest seadmetest. 06.‒09.02.2018 kirjutas X O Oile ja R Sile, et arvutid on kohal, M M jõudis portsu lahti pakkida, võtke installimine plaani. Ekirjadest on aru saada, et tegemist on 8. tellimusega, kohale peaks jõudma ka 9. tellimus. 02.03.2018 saatis X Qle V G OÜ arve arvutite tegemise eest. 28.03.2018 saatis X R Sile, O Oile ja M Mile üle vaatamiseks tehtud tööde arvestuse (6. tarne 140 arvutit, 7. tarne SA1-le 16 arvutit, 8. tarne 125 arvutit, 9. tarne 150 arvutit. Tööde arvestusest on näha, et installimisega on tegelenud R S ja O O, muude töödega R S, O O, M M ja X. (vt XVIII kd, tl 1912‒1918, 1936‒ 1937, 1942‒1945, 1964, 2013‒2016). 02.03.2018 pärineb V G OÜ arve nr 201723 AS-le A 1257,12 euro tasumiseks IT-seadmete komplekteerimise eest (tellimused 7, 8 ja 9). (XXII kd, tl 43). 7. tellimuse puhul oli kogus 16 seadet, 8. tellimuse puhul 125 seadet ja 9. tellimuse puhul 150 seadet. Tööde hind oli 3,60 eurot seadme kohta. V G OÜ pangakontode vaatlusprotokollist ei ole näha AS-i A poolt arve nr 201723 tasumist V G OÜ-le. O Oi ja R Si exceli-tabelitest on näha tööde tegemist AS-le A 2017. detsembris (RIK, 7. ,8. ja 9. tarne). RIK lepingute vaatluse järgi on 7. tellimusega seostatav hankeleping nr xxx, millega telliti AS-lt A kokku 16 sülearvutit. 8. tellimusega on seostatav hankeleping nr xxx, millega telliti AS-lt A kokku 125 sülearvutit. 9. tellimusega on seostatav hankeleping nr xxx, millega telliti AS-lt A kokku 150 sülearvutit. Järelikult valmistas V G OÜ 2018. aasta detsembrist kuni arve esitamiseni 02.03.2018 AS-le A sülearvutide ettevalmistustöid, mida RIK tellis hankelepingutega nr xxx, nr xxx ja nr xxx. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid, kas AS A V G OÜ-le 02.03.2018 arvel näidatud summa 1257,12 eurot tasus.
187.19.12.2018 vaatlusprotokollist (VIII kd, tl 56‒120), milles vaadeldud X koduserveris olevaid andmeid, saab koos N ja M e-kirjade vaatlusest nähtuvaga järeldada, et V G OÜ nimelt on AS-le A töid teinud 2016. oktoobris ja novembris R S ja O O. Edasi nähtub V G OÜ nimelt AS-le A tööde tegelemises osalemine järgmiselt. 2017. mais on töid teinud R S, O O, X ja M M. 2017. juunis on töid teinud ainult O O. 2017. juulis on töid teinud R S, O O, X ja M M. 2017. augustis on töid teinud ainult O O. 2017. oktoobris on töid teinud O O ja M M. 2017. novembris ja detsembris on töid teinud R S, O O, X ja M M. N ja M e-kirjade vaatlusest saab järeldada, et 2018. jaanuaris ja veebruaris on tegelenud R S, O O ja M M. Y nende tõendite põhjal AS-le A sülearvuteid ette ei valmistanud ega tegelenud dokkidele lisadetailide paigaldamisega.
188.Eelnev näitab, et V G OÜ pakkus AS-le A IT-seadmete ettevalmistamist 2016. oktoobrist kuni detsembrini ning 2017. maist kuni 2018 veebruarini. Osa tehtud töödest oli seotud seadmetega, mida RIK tellis AS-lt A hankelepingutega nr xxx, xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx. 28.08.2019 jälitustoimingu protokollis võimaldab tõdemust, et mingeid ettevalmistustöid tehti HTM ja ETAG IT-seadmetele veel 2018. mais ja juunis, kuid nende tegemist süüdistatavatele ette ei heideta. Tööde maksumus ühe IT-seadme kohta 3,504.40 eurot. Kohus eelnevalt tuvastas, et 2015. aastal olid T OÜ hinnad sarnaste tööde eest sülearvutite puhul 8 eurot, B OÜ oli sarnase teenuse hind 2018. aastaks tõusnud 3-3,50 euroni [käibemaksuga 3,60‒4,20 eurot]. Järelikult AS A ja V G OÜ kokkulepitud hind vastas selliste IT-tööde turuhinnale. 2017. jaanuaris‒veebruaris tegi V G OÜ kokkuleppel AS-ga A ära RIKle tarnitud sülearvuti dokkide garantiitööd, hinnaga 9 eurot dokk. Seejuures AS A sai tootjalt Lenovo ühe doki garantiitöödeks 24 eurot. Järelikult osutas V G OÜ sülearvuti ümbertegemise teenust üle 2 korra odavama hinnaga, kui AS A ise teenusemaksumuseks hindas ja vastava maksumuse Lenovost sai. Ajavahemikul 2017. juunist kuni novembrini ladustas AS A V G OÜ Xxx 20 asuvas laos IT-seadmeid ja maksis selle eest V G OÜ-le kokku 3055,20 eurot. Samal ajal maksis V G OÜ Xxx 20 ruumide rendi, kommunaalteenuste ja valve eest kokku 4976,39 eurot. See näitab, et AS-lt A lao kasutamise eest saadud tulud on tunduvalt väiksemad ruumidega seotud kuludest.
1-20-8509 • Õiguslik hinnang altkäemaksu andmisele ja võtmise A episoodis
189.Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid ei kinnita KarS § 294 lg 2 p 3, 4 ning § 298 lg 1 koosseisu täitmiseks vajalikku ebaõiguskokkulepet üheltpoolt AS A juhatuse liikme Q ja teiselt poolt RIK ametnike X ja Y vahel. Ka selles episoodis ei toeta tõenditega tuvastatud RIK raamhangete ettevalmistamine, läbiviimine ja täitmine, X ja Y poolt oma tavapäraste ametiülesannete täitmine, AS A ja teiselt poolt V G OÜ vahel tööde tegemise kokkuleppimise asjaolud, tööde tegemise protsess, tööde tegemine paljude isikute poolt, tööde eest makstud tasu suurus, süüdistuse väiteid tööde tegemise võimaluse pakkumisest kui altkäemaksust.
190.Kuna süüdistuses on väidetud ebaõiguskokkuleppe sõlmimist 2016. aastal, täpsemalt 2016. oktoobris, siis kohus kontrollis, kas raamhanke nr xxx ja nr xxx puhul X ning Y arvestasid võimalikult suures ulatuses AS A huvidega, mis võiks viidata ebaõiguskokkuleppele. Mis puudutab raamhanget nr xxx, siis siin sai kohus süüdistuste sõnastusest tulenevalt kontrollida ebaõiguskokkuleppe esinemist üksnes 2016. aastal, mil raamleping nr xxx oli täitmise faasis, s.o selle lepingu alusel AS-le A tellimuste esitamisel. Raamlepingu nr xxx täitmisel ei tuvastanud kohus X ega Y tegevuses ametiseisundi ära kasutamist.
191.Raamhanke nr xxx ettevalmistavas ja läbiviimise faasis on süüdistuses loodud kuvand, et X tegeles üksinda tehnilise kirjelduse koostamise ja potentsiaalsete pakkujatega suhtlemisega. Tegelikkuses saatis riigihanke komisjoni esimees M V kooskõlastatult Xga enne raamhanke nr xxx väljakuulutamist tehnilised kirjeldused üle vaatamiseks ja kommenteerimiseks mitmele võimalikule pakkujale ja teistele hankijatele ülevaatamiseks ning arutas võimalikelt pakkujatelt saadud arvamusi, hankesse tehtavaid muudatusi, pakkumuste ülevaatamist teiste komisjoni liikmetega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et X töise tegevuse tulemusena oleks raamhanke nr xxx alusdokumentidesse (sh spetsifikatsiooni) sattunud tingimused, mis seaks teised pakkujad võrreldes AS-ga A kehvemasse seisu või välistaks mõne pakkuja hankel osalemise. Järelikult ei ole tõendatud, et raamhanke nr alusdokumendid olid koostatud AS A huve arvestavalt.
192.Altkäemaksu kokkuleppe jaatamiseks ei piisa sellest, et RIK ametnike X ja Yga seotud V G OÜ tegi raamhanke võitnud AS-le A töid, mis olid vajalikud hangetes tellitud IT-seadmete üleandmiseks, tegi AS A tellimusel ära dokkide garantiitöö, pakkus AS-le A laos kauba ladustamise võimalust; samuti, et X esitas raamlepingute nr xxx ja nr xxx alt tellimusi, küsis raamlepingu nr xxx alt korraldatavate minikonkursside spetsifikatsioonide osas nõu AS-lt A või Y allkirjastas seadmete üleandmise-vastuvõtmise akte.
193.Nii nagu eelnevalt G episoodis kohus märkis, lubab praegu kehtiva RHS § 10 lg 1 hankijal enne riigihanke menetluse alustamist teha turu-uuringu riigihanke ettevalmistamiseks. Lähtudes direktiividest 2004/18/EÜ ja 2014/24/EL oli ka RHS 2007 kehtivuse ajal hankijal (praegusel juhul M Vil ja Xl raamhanke nr xxx ettevalmistamisel, aga ka minikonkursside ettevalmistamisel) õigus suhelda turuosalistega, et saada abi hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel. Kohtuotsuses eelnevalt tuvastatud asjaolud raamhanke nr xxx tehnilise kirjelduse koostamisel ei viita AS A eelistamisele ega konkurentsi piiramisele.
194.X, Y ja Qga eitasid omavahelist altkäemaksu kokkulepet. Tõendid näitavad, et X ja Y täitsid RIK-s riigihangete nr xxx ja nr xxx ajal oma tavalisi tööülesandeid. Tavapäraste ametiülesannete täitmine ja see, et mitte ükski kohtus üle kuulatud RIK-s töötanud ja raamhangetega kokku puutunud tunnistaja ei tajunud X tegevuses kallutatust kindla tootja või edasimüüja või pakkuja kasuks, räägib süüdistuses väidetud ebaõiguskokkuleppe kahjuks.
195.Ebaõiguskokkuleppe sõlmimise AS A tegevjuhi Q poolt muudab ebausutavaks ka asjaolu, et A korporatsioonil on „vilepuhuja vihjeliin“, kuhu töötaja saab anonüümseks jäädes teatada A käitumisjuhiste või seaduse mittejärgimisest. Lisaks on A korporatsioonil avaliku- ja erasektoriga suhtlemiseks reeglistik, mis mõeldud tagama ausat konkurentsi. Xga suhtlesid ITseadmetega tehtavate tööde osas või küsisid Xlt nendeks töödeks hinnapakkumusi, mitmed AS A töötajad. Tõenditest on näha, et need AS A töötajad teadsid või pidid teadma, et X on ühtlasi RIK töötaja, kes tegeleb RIK tellimustega. On väga ebatõenäoline, et „vilepuhuja vihjeliin“
1-20-8509 olemasolul usaldataks meeleheana käsitatava tööpakkumise tegemine töötajate hoolde, kes tunnevad A käitumisjuhiseid ja teavad, et käitumisjuhiste eiramisest võib konfidentsiaalselt korporatsioonile teada anda.
196.Süüdistustes ei ole ka A episoodis täpsustatud, kuidas väidetav ebaõiguskokkulepe X, Y ja Q vahel 2016. aastal või täpsemalt 2016. oktoobris vormus. Praegusel juhul viitavad kohtus uuritud tõendid sellele, et ainuüksi raamlepingu nr xxx alt sõlmisid tellijad AS-ga A kokku 337 hankelepingut, lisaks veel raamlepingu nr xxx alt sõlmitud hankelepingud. Kõik need hankelepingud eeldasid sülearvutitele tarkvara paigaldamist ja csv formaadis tabeli koostamist. Seega oli raamlepingute alusel ettevalmistatavate seadmete hulk väga suur. AS A ostis selle teenuse sisse. Seejuures näitavad tõendid, et teenuse sisseostmisel küsisid AS A töötajad ja juhatuse liige Q hinnapakkumisi erinevatelt äriühingutelt. Hinnapakkumisi küsiti A E OÜ-lt, B, D, ka V G OÜ-lt. Leidis tõendamist, et 2016. oktoobris ja novembris, 2017. mais, juunis, juulis, augustis, oktoobris, novembris ja detsembris ning 2018. jaanuaris ja veebruaris tegi V G OÜ AS-le A sülearvutite ettevalmistustöid. Tegemist oli töödega ja teenusega, mille teostuses, tähtaegades ja hinnas oli jõutud kokkuleppele e-kirju vahetades ja suuliselt tingimusi üle rääkides. AS-le A tehtavate tööde osas on näha, et V G OÜ nimelt tegi töid kõige rohkem O O. Samuti tegid töid, R S, X ja M M. Dokkidele 2017. aasta jaanuaris-veebruaris lisadetaili paigaldamisega tegelesid O O ja R S. Y AS-le A sülearvuteid ette ei valmistanud ega teinud dokkide parandustöid. Tööde tegemise ja saada olevate tasude osas pidas X arvestustabeleid. Arvestust pidas X ka laorendi osas. Tõendid näitavad, et V G OÜ ei olnud ainus äriühing, kes AS-le A sel perioodil arvuteid ette valmistas. V G OÜ võttis perioodil 2016. oktoobrist kuni 2018. veebruarini AS-lt A vastu RIK hankelepingutega seostatavaid arvutite ettevalmistamise pakkumisi üheksal juhul (hankelepingutega xxx, xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx, nr xxx ja nr xxx tellitud IT-seadmed) ning mõnel korral tööpakkumisi, mis on seostatavad muude hankijate (S ja H K) tellimustega. Kuivõrd AS A teenindas ainuüksi raamlepingu nr xxx alt 337 tellimust, lisaks veel raamlepingu nr xxx alt tehtud tellimused, võib tõdeda, et V G OÜ osutas AS-le A sülearvutite ettevalmistust väikeses mahus. Enamuse neist töödest ja teenustest ostis AS A järelikult sisse mujalt.
197.Süüdistuskõnes on viidatud kohtus uuritud jälitustoimingu protokollis olevale X ja O O 07.06.2018 kell 14.41 kõnele. Selles kõnes rääkis O O Xle, et neil on A-st arvutite tellimine vaevaline, ent Xl õnnestub see sujuvalt ja kiiresti. Kõnes X selgitas O O, et see toimib selle pärast, et nad võtavad masinad koos imagoga ja kui tehas Eestisse saadab umbes kuu ajaga, siis siin A või kes neil seal teeb, et see teeb seal kuskil nädal või poolteist ja siis on tarne ja laiali saatmine. Süüdistuskõnes leiti, et sellise selgitusega X varjas enda ja Y seotust AS-ga A RIKle tarnitavatele arvutitele imagote paigaldamisel. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt tõendid näitavad, et viimased RIK tellimustega seonduvad arvutite ettevalmistamise tööd tegi V G OÜ AS-le A 2018. jaanuaris-veebruaris ning esitas nende eest AS-le A arve 02.03.2018. Tõenditest ei ole näha, et pärast 2018. märtsi oleks V G OÜ ette valmistanud RIK tellimustega seonduvaid IT-seadmeid. Lisaks kohus eelnevalt just tõdes, et AS A teenindas väga suurt hulka hankelepinguid ja ostis IT-seadmete ettevalmistamise teenust sisse ka mujalt, sh T-R L ning süüdistatava Q ütlusi arvestades A-st. Järelikult ei ole X kõnes tehtud viide A-le kui AS A lepingupartnerile vale ning ei saa välistada, et sel perioodil A sellist teenust RIK tellimustega seoses AS-le A ka pakkus.
198.V G OÜ ja AS A vahel kokku lepitud sülearvutite ettevalmistamise maksumus ühe seadme kohta kõikus vahemikus 3,50 kuni 4,40 eurot. Kohus eelnevalt tuvastas, et 2015. aastal olid T OÜ hinnad sarnaste tööde eest sülearvutite puhul 8 eurot, B OÜ oli sarnase teenuse hind 2018. aastaks tõusnud kuni 3,50 euroni [käibemaksuga 4,20 eurot]. Järelikult AS A ja V G OÜ kokkulepitud hind vastas nende IT-tööde turuhinnale.
199.2017. jaanuaris‒veebruaris tegi V G OÜ kokkuleppel AS-ga A ära RIK-le tarnitud sülearvuti dokkide garantiitööd, hinnaga 9 eurot dokk. Seejuures AS A sai tootjalt Lenovo ühe doki garantiitöödeks 24 eurot. Järelikult tegi V G OÜ ära Lenovo prognoositust palju odavama hinnaga.
1-20-8509
200.Ajavahemikul 2017. juunist kuni novembrini ladustas AS A V G OÜ Xxx 20 asuvas laos IT-seadmeid ja maksis selle eest V G OÜ-le kokku 3055,20 eurot. Ladustamise põhjuseks oli ruumide nappus. Samal ajal maksis V G OÜ Xxx 20 ruumide rendi, kommunaalteenuste ja valve eest kokku 4976,39 eurot. Kõrvutades ajavahemikul 2017. juunist kuni novembrini ASlt A ladustamisteenuse eest saadud tulusid samal ajal ruumide rendile, ülalpidamisele ja valvele saadud kuludega, on AS-lt A saadud tulud palju väiksemad ruumidega seotud kuludest. Sellest saab teha järelduse, et laoteenuse eest küsitud hind ei olnud ülepaisutatud.
201.Kuna AS-le A sülearvutite ettevalmistamise tööde tegemisel olid V G OÜ küsitud hinnad teiste teenuseosutajate hindadega samas suurusjärgus, dokkide detailivahetuse puhul madalamad, IT-seadmete laos hoidmise eest küsitud summad ei olnud üle paisutatud, siis ei ole võimalik väita, et V G OÜ-le makstud tasu oleks meelehea põhjusel, et see ületab kehtivaid turuhindasid. Seda süüdistuses ka ei väideta.
202.Ebaõiguskokkuleppe kahjuks räägib see, et raamlepingu nr xxx alusel hangitud dokkide parandustöö tegemise vajadus ja AS-i A laopinna kitsikus ilmnesid alles pärast raamlepingute sõlmimist, need tegevused ei saanud kuidagi olla ettenähtavad raamhangete nr xxx või xxx ettevalmistamise või toimumise faasis.
203.Kohus leiab, et mitmelt IT-tööde tegijalt sülearvuti ettevalmistamistööde tegemiseks hinnapakkumise võtmine, sellise teenuse sisseostmine mitmelt äriühingult ning kokkulepitud tööde kokkulepitud hinnaga ärategemine viitab tavalisele majandustegevusele. AS A ja V G OÜ vaheline sülearvutite ettevalmistamise ja dokkide osas töö tegemise kokkulepe vastab töövõtu tunnustele, IT-seadmete Xxx 20 laos hoidmisega seonduv aga laolepingu tunnustele. V G OÜ täitis võetud kohustused ning AS A aktsepteeris tehtud töid, hoiustas kaupu Xxx 20 laos. Järelikult pidigi V G OÜ saama tehtud töö ja pakutud teenuse eest kokkulepitud tasu.
204.Sülearvutite ettevalmistamise tööde eest, sh tööde eest, mis ei ole seostatavad RIK tellimustega, maksis AS A V G OÜ tasu 6731,76 eurot. V G OÜ arve nr xxx alusel 1257,12 euro saamine AS-lt A tõenditega kinnitust ei leidnud. Dokkide parandustööde eest sai V G OÜ AS-lt A tasu 3024 eurot. Kauba ladustamise eest sai V G OÜ AS-lt A tasu 3055,20 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud summad ei ole Y ega X poolt võetud altkäemaks, vaid M OÜle ja V G OÜ-le lepinguliste kohustuste täitmise eest makstud või maksmisele kuuluv tasu.
205.Eelnev näitab, et Xle ja Yle esitatud KarS § 294 lg 2 p 3 ja 4 süüdistustes tehtud etteheide A episoodis Qga altkäemaksu kokkuleppest ei ole tõendatud. Lähtudes KrMS § 309 lg 2 mõistab kohus X ja Y neile esitatud süüdistustes KarS § 294 lg 2 p 3 ja 4 järgi õigeks.
206.Niisamuti ei ole tõendatud altkäemaksu kokkulepe Q süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi ning lähtudes KrMS § 309 lg 2 mõistab kohus Q talle esitatud süüdistuses õigeks. • Xle etteheidetav riigihangete teostamise nõuete rikkumine
207.Xle heidetakse ette KarS § 300 lg 1 järgset kuritegu - riigihanke menetluse nõuete rikkumist, täpsemalt RHS § 3 p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) nõuete eiramist, eesmärgiga anda menetluses osalejale eelis. Seega on vaja kontrollida, kas X rikkus minikonkursside xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx korraldamisel isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui jah, siis kas ta rikkus seda nõuet tahtlikult ning kavatsusega anda minikonkursside menetluses eelis AS-le A ning minikonkursi nr xxx puhul ka G OÜ-le.
208.X ei tunnistanud end riigihanke menetluse nõuete rikkumises süüdi. Süüdistatava X, samuti tunnistajate O L ja R O ütlusi on minikonkurssidesse puutuvalt kajastatud kohtuotsuses eespool. Riigihanke nr xxx esimeses osas sõlmitud raamlepingu nr xxx alt korraldatud minikonkursi xxx asjaolud
209.RIK lepingute vaatluse järgi, täpsemalt raamlepingu nr xxx punkti 5.2 järgi, esitab tellija minikonkursi läbiviimiseks ühe alternatiivina täitjatele läbi riigihangete registri ettepaneku
1-20-8509 esitada pakkumus. 21.08.2019 vaatlusprotokoll (minikonkursside andmete vaatlus; III kd, tl 88‒179), näitab, et riigihangete registris avaldati raamhanke nr xxx alt 28.02.2017 minikonkurssi nr xxx teade. Tegemist oli esimese minikonkursiga, mis raamlepingu nr xxx alt korraldati. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 08.03.2017. Minikonkurssi nr xxx puhul oli hindamismeetodiks madalaim hind. Pakkumused esitasid AS A ja OÜ D. Mõlemad pakkumused tunnistati vastavaks. Minikonkursi võitis AS A, kes pakkus madalama rendihinna. RIK lepingute vaatlusest selgub, et selle minikonkursi tulemusel sõlmiti AS-ga A 16.03.2017 hankeleping nr xxx, millega renditi 10 Lenovo T570 sülearvutit.
210.Selle minikonkursi osas selgitas X kokkuvõtvalt, et spetsifikatsioon tuli tema käest ja ta kasutas selle kokkupanekuks AS A kui Lenovo toote esindaja abi. Kuna minikonkursil sooviti konkreetselt Lenovo teatud tüüpi arvuteid, siis pöördus ta ainult Lenovo ametliku esindaja poole. Kui spetsifikatsioon oleks kellelegi teisele piiravaks jäänud hanke väljakuulutamisel, siis oleks sellest enne pakkumiste esitamist saanud teada anda ja muuta. Minikonkursil ostetakse üksikuid nišitööteid, enamasti tahetakse kindlat toodet. Pakkujate ring ei ole minikonkursil kunagi suur.
211.Kaitsja K. Koppeli esitatud elektroonilistest tõenditest, failidest 1.RE Arendus soovib rüperaale, mis asub kausta „xxxS“ alakaustas „M232-17 (Arendajate 10 arvutit)“, ilmneb, et 21.11.2016 andis RIK arendusosakond Yle ja R Sile teada spetsiifilise konfiguratsiooniga 10 sülearvuti hankimise soovist. Seejuures lisas arendusosakond soovitava sülearvuti indikatsiooniks e-kirjale Lenovo sülearvutile viitava lingi. X leidis 23.11.2016 e-kirjavahetuses R Siga, et teha tuleb minikonkurss. N ja Miti e-kirjade vaatluse järgi pöördus X 05.01.2017 minikonkursi spetsifikatsiooni kokkupanekul abi saamiseks Q poole. E-kirjavahetusest on näha, et sülearvuteid otsiti programmeerijate tarbeks. X lisas e-kirjale näitena arendusosakonnast saadud Lenovo sülearvuti lingi ning uuris, mis mudel võiks kõige paremini sobida. Palus vaadata nii Lenovot kui Delli. 09.‒10.01.2017 sai X Qlt tehnilised kirjeldused, tegi sinna muudatusi, et ka Dell saaks osaleda. Qlt 11.01.2017 saadud tagasiside põhjal võimaldas spetsifikatsioon pakkuda HP, Lenovot, ka Delli, kuid viimasel on 3xUSB 3.0. X tegi spetsifikatsiooni USB-de osas muudatused, et ka Dell saaks pakkuda. 11.01.2017 saatis X spetsifikatsiooni arendusosakonnale, märkides, et tegemist on esmase spetsifikatsiooniga, mille ta kooskõlastab veel mõne pakkujaga ja küsib kas vastavat toodet on müüa. 07.02.2017 sai X arendusosakonnast tagasiside, et spetsifikatsioon sobib. Seejärel 07.02.2017 andis X minikonkursi tegemise vajadusest teada O L ja M Vile, lisades e-kirjale arendusosakonnaga kooskõlastatud tehnilise kirjelduse. (XIX kd, tl 2051‒2089).
212.Eelnev näitab, et X pöördus AS-i A poole seetõttu, et arendusosakond soovis spetsiifiliste näitajatega sülearvuteid. Arendusosakonnalt saadud sisendi järgi vastas nende vajadustele üks Lenovo sülearvuti mudel. X seejuures koostas Q abil minikonkursi nr xxx tehnilised tingimused nii, et need võimaldasid pakkuda minikonkursile mitme tootja sülearvuteid. Süüdistuses ei ole konkretiseeritud, kuidas kõnealune AS-i A poole pöördumine tehnilise kirjelduse kokkupanemiseks andis AS-le A eelise võrreldes teiste raamlepingu nr xxx osalistega. Süüdistuses on viidatud, et AS-i A hind oli minikonkursil pakutud Lenovo sülearvuti eest odavam, kui OÜ D pakutud hind F sülearvuti eest, mistõttu AS A kui soodsama pakkumise tegija võitis. Süüdistuses ei väideta aga seda, et AS-i A pakutud madala hinna oleks tinginud X tegevus. See ei ilmne ka tõenditest. Minikonkursi teade avaldati riigihangete registris. Seega oli kõigil raamlepingu xxx osalistel soovi korral tulla minikonkursile pakkumusi tegema.
213.Tunnistaja S D ütlustest tuleb välja, et sellistel hangetel küsitakse laia konfiguratsiooni, erinevaid tooteid. RIK hangete tehnilised spetsifikatsioonid olid tunnistajale selged ja arusaadavad. Hankest enne hanketeate avaldamist teadasaamine ei oleks OÜ D jaoks hangetel osalemist mõjutanud, sest minnakse osalema ühe tootega ja keegi teine võib osaleda teise tootega. Tunnistaja ütlustest on näha, et varasem pöördumine tootja poole toote saamiseks võib tagada parema hinna. Samas nähtub tunnistaja ütlustest ka see, et OÜ D ei paku toodet hankesse tootjalt saadud hinnaga, vaid lisab sellele oma kasumi protsendi. Pakkujate protsendid võivad erineda ning võidab see, kes hankel pakub parema hinna. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et
1-20-8509 OÜ D ei olnud hangetes pakkumuste tegemisel oma raha toetust, nad kasutasid laenu ja see võis olla põhjuseks, miks nende hind ei töötanud. Tunnistaja sellistest ütlustest saab järeldada, et OÜ D ei võitnud minikonkurssi mitte teadasaamise aja tõttu, vaid hanke finantseerimisviisi ja valitud kasumiprotsendi suuruse tõttu. Lisaks on süüdistusest näha, et AS A ja OÜ D pakkusid minikonkursil nr xxx erinevate tootjate sülearvuteid – üks Lenovo, teine F toodet. Järelikult ei teki küsimust sellest, et sama tootja oleks varasema pöördumise tõttu lubanud AS-le A parema hinna, kui OÜ-le D. Riigihanke nr xxx esimeses osas sõlmitud raamlepingu nr xxx alt korraldatud minikonkursi nr xxx asjaolud
214.Minikonkursside andmete vaatlus näitab, et riigihangete registris avaldati raamhanke nr xxx alt 21.06.2017 minikonkurssi nr xxx teade. Tegemist oli teise minikonkursiga, mis raamlepingu nr xxx alt korraldati. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 28.06.2017. Minikonkurssi nr xxx puhul oli hindamismeetodiks madalaim hind. Pakkumuse esitas AS A. RIK lepingute vaatlusest selgub, et selle minikonkursi tulemusel sõlmiti AS-ga A 05.07.2017 hankeleping nr xxx, millega renditi 7 Lenovo T570 ja 6 Lenovo Thinkpad T470p sülearvutit.
215.Selle minikonkursi osas selgitas X kokkuvõtvalt, et spetsifikatsioonid tulid tema käest. Minikonkursi sisend tuli arendajatelt ja administraatoritelt. Sisend tuli koos soovitusliku mudeliga. Sooviti Lenovo masinad, äkki ka Delli ja siis keegi A töötajatest aitas spetsifikatsioonid koostada. Ka sellel minikonkursil ei pöördunud X teiste raamlepingu pakkujatele poole, sest pöördus A kui Lenovo tootja esindajapoole spetsifikatsiooni kokku panekuks.
216.N ja Miti e-kirjade vaatluse järgi andis arendusosakond 31.05.2017 Xle teada, et tahavad teha uue tellimuse samadele sülearvutitele. Sooviti 7 sülearvutit. Arendusosakond palus kasutada sama spetsifikatsiooni, mis eelmisel minikonkursil. 09.06.2017 saatis R S Xle edasi HTM [Haridus-ja Teadusministeeriumi] soovi soetada 6 võimsamat arvutit. Edasi saadetud HTM esindaja 06.06.2017 e-kirjas on soovitava masina näitena lisatud Lenovo toote link, samas ei välistata ka HP või Delli. HTM esindaja e-kirjas märgitakse, et infot on küsitud AS-st A R Olt, kuid seda pole veel saadud. 12.06.2017 e-kirjas R Sile ja HTM esindajale lubas X panna kokku arendusosakonna ja HTM soovidega arvestavad spetsifikatsioonid ja lubas need enne [minikonkursi] väljakuulutamist vaatamiseks saata. 12.06.2017 pöördus X minikonkursi spetsifikatsioonide kokkupanekul abi saamiseks Q poole. Ta andis teada et soovitakse kahte erinevat sülearvutit. Üks on sama, mis eelmine kord, Lenovo T570, teise osas saatis edasi HTM esindajalt saadud Lenovo toote lingi. X palus üle vaadata eelmise minikonkursi spetsifikatsioon, soovides teada, kas mudel on veel sama või peaks spetsifikatsioonis midagi muutma. HTM sülearvutite puhul palus ta soovitada spetsifikatsiooni. 14.06.2017 saatis Q Xle edasi R O üle vaadatatud spetsifikatsioonid. 15.06.2017 saatis X spetsifikatsiooni ülevaatamiseks HTM esindajale. 20.06.2017 andis X minikonkursi tegemise vajadusest teada M Vile, lisades e-kirjale RIK arendusosakonna ja HTM soovitavate sülearvutite tehnilised kirjeldused. (XIX kd, tl 2099‒2150).
217.Eelnev näitab, et ka minikonkursil nr xxx arendusosakonnale ja HTM-le hangitavate sülearvutite tehniline kirjeldus koostati lõppkasutajate soove ja vajadusi arvestavalt. Riigihanke nr xxx esimeses osas sõlmitud raamlepingu nr xxx alt korraldatud minikonkursi nr xxx asjaolud
218.Minikonkursside andmete vaatlus näitab, et riigihangete registris avaldati raamhanke nr xxx alt 19.12.2017 minikonkurssi nr xxx teade. Tegemist oli viienda minikonkursiga, mis raamlepingu nr xxx alt korraldati. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 22.12.2017. Minikonkurssi nr xxx puhul oli hindamismeetodiks madalaim hind. Pakkumuse esitas AS A. RIK lepingute vaatlusest selgub, et selle minikonkursi tulemusel sõlmiti AS-ga A 02.01.2018 hankeleping nr xxx, millega renditi 5 Lenovo T570 sülearvutit.
1-20-8509
219.Selle minikonkursi osas selgitas X kokkuvõtvalt, et ei mäleta selle konkursi osas, kuidas see spetsifikatsioon kokku lõpuks sai, sest ei leidnud mailist ühtegi viidet sellele.
220.N ja M e-kirjade vaatluse järgi saatis X 06.12.2017 Qle minikonkursside spetsifikatsioonid ja palus need lasta üle vaadata. Kas kõik on korras või peaks midagi muutma. 07.12.2017 vahendas Q Xle R O tagasisidet spetsifikatsioonide osas. 11.12.2017 andis X minikonkursi tegemise vajadusest teada O L, lisades e-kirjale soovitavate sülearvutite tehnilised kirjeldused, märkides, et vaja on teha 2 erinevat minikonkurssi, ühes ostetakse 16 sülearvutit ja teises renditakse 5 sülearvutit. Ostmise hankega on kiire, sest ühisministeerium soovib arve sellel aastal tasuda. (XIX kd, tl 2159‒2185). Riigihanke nr xxx esimeses osas sõlmitud raamlepingu nr xxx alt korraldatud minikonkursi nr xxx asjaolud
221.Minikonkursside andmete vaatlus näitab, et riigihangete registris avaldati raamhanke nr xxx alt 11.04.2018 minikonkurssi nr xxx teade. Tegemist oli kuuenda minikonkursiga, mis raamlepingu nr xxx alt korraldati. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.04.2018. Minikonkurssi nr xxx puhul oli hindamismeetodiks madalaim hind. Pakkumuse esitas AS A. RIK lepingute vaatlusest selgub, et selle minikonkursi tulemusel sõlmiti AS-ga A 02.05.2018 hankeleping nr xxx, millega osteti üks Lenovo ThinkPad P71 sülearvuti hinnaga 3498 eurot.
222.Selle minikonkursi osas selgitas X kokkuvõtvalt, et koostas Patendiameti sülearvuti koolituse jaoks koostas spetsifikatsiooni. X märkis, et selle arvuti summa oli alla hankelepingu piirmäära ja selle oleks võinud ka otse Ast ära tellida. Alammäär oli 3000 eurot pluss käibemaks, aga arvuti oli 2700 eurot. X otsustas minikonkursi kasuks ja kasutas Ast R O abi, sest koolitus vajas spetsiaalselt Lenovo arvutit.
223.N ja Miti e-kirjade vaatluse järgi esitas Patendiamet 14.02.2018 RIK-le taotluse spetsiifilise sülearvuti hankimiseks väliskoolituse tarbeks. 22.01.2018 e-kirjas kirjutasid Patendiameti esindajad J N, et sülearvutit on vaja hiljemalt 17. nädala alguses, Patendiamet katab arvuti soetusega tekkivad kulud, sülearvuti peab vastama taotluses näidatud nõuetele: 17 inces, 17 cpu, 8 või 12GB RAM. 28.03.2018 saatis X Qle e-kirja, kus tõi esile soetamist vajava sülearvuti spetsiifilised nõuded. Ühtlasi saatis X selle e-kirjaga ühe varasema minikonkursi tehnilise kirjelduse põhja, kuhu oli lisanud Patendiameti vajadused. X märkis, et ei tea, mis mudel sobiks ja palus spetsifikatsioon üle vaadata, et Patendiametile sobiv mudel sisse mahuks. Edasi suhtles X sel teemal R Oga. 04.04.2018 saatis R O ülevaadatud tehnilise kirjelduse Xle. 04.04.2018 andis X minikonkursi tegemise vajadusest teada O L, tuletades minikonkursi vajadust meelde ka 11.04.2022 ning lisades kummalgi korral e-kirjale sülearvuti tehnilise kirjelduse. 16.‒19.04.2018 Patendiameti esindaja ja X vahelisest e-kirjavahetusest on aru saada, et Patendiametil oli sülearvutit vaja juba 02.05.2018, kuid minikonkursi pakkumused avati 17.04.2018, leping AS-ga A oli veel sõlmimata ja raamlepingu tingimuste järgi võis tarne aega võtta kuu aega. X 20.04.2018 suhtlusest T-R Tiga ilmnes, et sülearvuti ei ole veel tellitud, sest AS A ei ole veel saanud minikonkursi tulemusi. Samuti ilmnes, et sülearvuti tarneaeg on 4 nädalat. 20.04.2018 kirjutas Patendiameti xxx tekkinud tekkinud probleemist RIK xxxi asetäitjale, märkides, et Patendiameti töötajate välislähetuse eest on juba tasutud, arvutita pole töötajatel mõtet lähetusele minna ja tühistatud lähetus läheks Patendiametile oluliselt kallimaks kui hangitav sülearvuti. RIK xxxi asetäitja omakorda küsis selgitust Ylt ja Xlt. X vastas 20.04.2018 RIK xxxi asetäitjale, selgitades, et ekslikult jäi märkamata kirjavahetuses 17. nädala nõue. Ta selgitas,et minikonkurss on läbi, võitja on teada, leping on allkirjastamata, pakkuja saab soovitud arvuti tarnida alles 4 nädala pärast peale lepingu allkirjastamist. See aga Patendiametile ajaliselt ei sobi. Ühtlasi andis X RIK xxxi asendajale teada, et ta uurib, kas soovitud masinat on Eestis kuskil kohapeal ja kas selle saaks Patendiametile soovitud ajaks tarnida. 24.04.2018 X ja R O vahelisest vestlusest selgub, et Eesti laost oli koheselt saadaval Lenovo ThinkPad P71 sülearvuti mudel, millele tuli lisada 8GB mälu ja mille hind ilma käibemaksuta oli 2350 eurot. X ning Patendiameti esindaja 27.04.2018 e-kirja järgi sai Patendiamet sel päeval sülearvuti kätte ning Patendiamet palus RIK-l teha Patendiametile arvuti
1-20-8509 kohta arve. X 12.05.2018 e-kirjast Yle ja RIK finantsüksusele on näha, et RIK-s oldi teadlikud selliselt soetatud sülearvuti vastuvõtmisest ja Patendiametile üle andmisest ning Patendiameti finantseerimisel AS-le A sülearvuti eest tasumisest (XIX kd, tl 2188‒2260).
224.Tõenditest ei nähtu, et Patendiametile hangitava ühe sülearvuti puhul oleks tehniline spetsifikatsioon võimaldanud pakkuda üksnes ühe tootja toodangut või oleks mõnel raamlepingu nr xxx osalisel olnud võimatu tehnilises spetsifikatsioonis näidatud toodet soetada või oleks tootja lubanud AS-le A erihinna, teistele raamlepingu nr xxx osalistele aga kõrgema hinna. Minikonkursi teade sülearvuti hankimiseks avaldati riigihangete registris. Seega oli kõigil raamlepingu xxx osalistel võimalik soovi korral tulla minikonkursile sülearvuti osas pakkumusi tegema. Kuigi tarnitud Lenovo ThinkPad P71 sülearvuti erines mõnede näitajate poolest tehnilises kirjelduses toodust, vastas see siiski Patendiameti soovitud nõuetele ning sellise arvuti AS-lt A vastuvõtmine oli Xl kooskõlastatud RIK-s xxxi asetäitjaga. Niisamuti on uuritud tõenditest ilmne, et kõnealuse Lenovo ThinkPad P71 kiirel muretsemisel pidas X silmas Patendiameti huvisid saada enne väliskoolituse algust vajalik sülearvuti, mitte AS-i A huvisid. Riigihanke nr xxx alt korraldatud minikonkursi nr xxx asjaolud
225.E-riigihangete keskkonna vaatluse, täpsemalt riigihanke aruande, järgi sõlmis RIK raamhanke nr xxx esimeses osas 05.06.2017 raamlepingu nr xxx täitjatega T E AS, AS A, M E AS, OÜ D, G OÜ, OÜ P Mi , AS O ja M N OÜ. Kohtule ei ole esitatud uurimiseks poolte poolt allkirjastatud raamlepingut nr xxx, e-riigihangete keskkonna vaatluses sisaldub üksnes raamlepingu esimese osa projekt.
226.Minikonkursside andmete vaatlus näitab, et riigihangete registris raamhanke nr xxx alt 06.06.2017 avaldatud minikonkurssi nr xxx teade pakkumuste esitamise tähtajaga 13.06.2017. Tehnilise kirjelduse järgi sooviti soetada kahte tüüpi monitore (kokku 10 tükki). Minikonkurssi nr xxx puhul oli hindamismeetodiks madalaim hind. Pakkumuse esitasid AS A, T E AS ja OÜ D. Kõik pakkumused tunnistati vastavaks. Minikonkursi võitis AS A, kes pakkus madalama hinna.
227.N ja Miti e-kirjade vaatluse järgi arutasid M V, X ja R S 21.‒22.02.2017 ultralaiade monitoride hankimise teemal. Nende e-kirjadest on aru saada, et laiu monitore soovivatest RIK töötajatest osa eelistas Delli monitore ja osa Samsungi monitore. M V pani ühiskasutuses olevasse O L kausta excel-tabelisse erinevad võimalikud monitoride variandid. 02.03.2017 saatis M V ultralaiu monitore puudutava tabeli Xle. 02.03.2017 saatis X M Vilt saadud tabeli edasi Qle palvega, et aidataks kokku panna spetsifikatsiooni Samsungi mudeli saamiseks. 06.03.2017 kirjutas R O Xle, et koostab spetsifikatsiooni ja saatis Delli ning Samsungi indikatiivsed hinnad. X saatis need edasi R Sile. 22.03.2017 saatis R O Xle tehnilise kirjelduse ja indikatiivse hinna. 05.04.2017 saatis X M V, Y ja M M ultralaiade monitoride spetsifikatsiooni, ütles neile, et aluseks on võetud Samsungi monitori spetsifikatsioon ja palus ettepanekuid. X sai tagasisidet, et kasutajad soovivad hoopis Delli. X lubas RIK töötajatega suheldes spetsifikatsiooni vastavaks kohendada, märkides, et võib proovida teha spetsifikatsiooni selliseks, et Samsung sisse ei saa ja Dell võiks võita, kuid hinnavahe on ca 200 eurot Samsungi kasuks. Kui mõlemad sisse lubada, võidab tõenäoliselt Samsung. M M ütles 05.04.2017 e-kirjas, et kogemus Samsungiga oli halb, keegi oma silmi rikkuda ei taha. 06.04.2017 andis X M Mile teada, et tegi spetsifikatsiooni selliseks, et ka Dell peaks sisse saama. 06.04.2017 saatis M M Xle enda kommentaaridega spetsifikatsiooni. 30.05.2017 andis X minikonkursi tegemise vajadusest teada O Lle, lisades e-kirjale kahte tüüpi monitoride tehnilised kirjeldused. 30.05.2017 saatis O L Xle tehnilise kirjelduse ja pakkumuse maksumuse vormi. 31.05.2017 saatis X need dokumendid ülevaatamiseks ja arvamuse andmiseks Qle, märkides, et ühe tüübi puhul soovitakse Delli, teise puhul Samsungit. 01.06.2017 sai X Qlt spetsifikatsioonidele tagasisidet. 01.06.2017 saatis X täpsustatud spetsifikatsioonid O Lle (XX kd, tl 2268‒2332).
228.Eelnev näitab, et X pöördus AS-i A poole seetõttu, et RIK töötajad soovisid kindlat tüüpi laiu monitore. Seejuures AS-i A kaasabil koostatud tehnilised kirjeldused arvestasid RIK
1-20-8509 töötajate eelistusi ehk huve. Tehniline kirjeldus võimaldas pakkuda erinevate tootjate monitore, kuivõrd süüdistusest enesestki ilmneb, et vastavaks tunnistatud pakkumustes esines nii Delli, Samsungi kui LG monitore. Riigihanke nr xxx alt korraldatud minikonkursi nr xxx asjaolud Minikonkursside andmete vaatlus näitab, et riigihangete registris raamhanke nr xxx alt 16.05.2018 avaldatud minikonkurssi nr xxx teade pakkumuste esitamise tähtajaga 23.05.2018. Tehnilise kirjelduse järgi sooviti soetada 47 monitori, mille kõrgus ja kaldenurk oleksid reguleeritavad, mis oleksid pööratavad ja puutetundlikud. Minikonkurssi nr xxx puhul oli hindamismeetodiks madalaim hind. Pakkumuse esitasid AS A, OÜ P M , G OÜ ja AS O . Kõik pakkumused tunnistati vastavaks. Minikonkursi võitis AS A, kes pakkus madalama hinna.
229.K. Koppeli esitatud elektroonilistest dokumentidest, failist 1.RE_ Fotos aus dem by Showroom.pdf, mis asub kaustas „Kallutatav monitor“, et RIK-lt sooviti monitore, mille saaks vajadusel panna madalasse asendisse. See oli vajalik selleks, et kohtusaalis laual olev monitor ei segaks kohtuniku vaadet. X lubas partneritelt uurida, kas monitoridele saaks soetada spetsiaalse jala. Samas kaustas olevast failist 2._VÄLJAST_ Re_ xxx .pdf on näha, et X küsis monitori jala kohta G OÜ-st ja sai 13.02.2018 vastuse, et sellist jalga pakkuda ei ole. G OÜ-st saadud info kohaselt on sellised jalad kasutusel kaubanduses ja ekraanid on puutetundlikud. N ja M e-kirjade vaatluse järgi uuris X spetsiaalsete monitoride jalgade kohta ka AS-st A, saates vastava e-kirja 07.02.2018 Qle. Ühtlasi uurides, kui jalga saadaval ei ole, siis kas Q teab soovitada sobivat kuvarit ja mis võiks olla sellise kuvari hind. Kui hind oleks ministeeriumile sobiv, saaks teha minikonkursi. 21.02.2018 saatis Q Xle kahe puutetundliku Dell monitori lingid ja eeldatavad hinnad. X saatis lingid ja eeldatavad hinnad 21.02.2018 edasi Yle ja R Sile. 11.04.2018 lubas R O tuua ühe monitori demovariandi RIK-i vaatamiseks. 12.04.2018 jagas X Delli monitori linki ja eeldatavat hinda lõppkasutajaga ehk kohtute esindajatega. 17.04.2018 palus X R Ol aidata koostada demoks toodud monitori jaoks spetsifikatsioon, sest ise ei osanud ta hankes sellist jalga kirjeldada. Edasi suhtles X kohtu esindajatega Lubja kohtumaja kohtusaalidesse soovitavate monitoride koguse osas. 09.05.2018 saatis R O Xle monitori spetsifikatsiooni. 10.05.2018 saatis X monitori tehnilise kirjelduse G OÜ esindajale, paludes infot, kui midagi peab muutma. G OÜ esindajal 11.‒05.2018 e-kirjas täpsustusi ei olnud, pakkumine lubati teha Delli monitorile. (XX kd, tl 2334‒2358).
230.Eelnev näitab, et X pöördus AS-i A poole seetõttu, et kohus soovis saada erilisi monitore ning X ise ei osanud sellise monitori spetsifikatsiooni sõnastada. Lisaks lasi ta spetsifikatsiooni üle vaadata G OÜ esindajal. Kohtus uuritud tõenditest ei ilmne seda, millise tootja või tootjate monitore vastavaks tunnistatud pakkumused sisaldasid. • Õiguslik hinnang Xle etteheidetava riigihangete teostamise nõuete rikkumise kohta
231.Xle heidetakse ette, et ta rikkus minikonkursside korraldamisel RHS 2007 § 3 p 3 (alates 01.09.2017 jõustunud RHS § 3 p 2) põhimõtet, mis lühidalt seisneb hankija kohustuses kohelda riigihanke korraldamisel kõiki isikuid võrdselt. Selle põhimõtte rikkumisena nähakse süüdistuses seda, et AS A ja ühel juhul G OÜ abi kasutati minikonkursil hankida soovitavate toodete tehnilise kirjelduse koostamiseks ja ühtlasi said need äriühingud, erinevalt teistest raamlepingu xxx ja xxx osapooltest, teada planeeritavatest minikonkurssidest juba enne minikonkursside teadete avaldamist riigihangete registris.
232.Kohus leiab, et X ei rikkunud RHS 2007 § 3 p 3 (alates 01.09.2017 jõustunud RHS § 3 p 2) põhimõtet. Kohtus uuritud tõenditest, tunnistajate O L, R O, ka R Si ja süüdistatava X ütlustest, selgus, et minikonkurssidel hangiti lõppkasutajate spetsiifiliste vajaduste tarbeks ITtooteid. Uuritud tõenditega leidis kinnitust, et konkreetsed minikonkurssid korraldati ja spetsifikatsioonid koostatigi lõppkasutajate vajadustest lähtudes. RIK lepingute vaatlusest, täpsemalt raamlepingust nr xxx punkti 5.3 alapunktidest on näha, et pakkumuse esitamise ettepanek pidi mh sisaldama kõiki sisulisi andmeid, mis on vajalikud pakkumuse koostamiseks ja hankelepingu täitmiseks /.../; pakkumuse eeldatavat maksumust. E-riigihangete keskkonna
1-20-8509 vaatluse järgi on samasuguse sõnastusega ka raamhanke nr xxx raamlepingu projekt. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et minikonkursi teates tehtav pakkumuse esitamise ettepanek pidi hankija soovitavat toodet väga täpselt kirjeldama ja hankijal pidi olema ülevaade toote turuhindadest. Kohus leiab, et analoogselt raamhankega võib ka planeeritava minikonkursi korral hankija pöörduda turul tegutseva asjaomase isiku poole, sh raamlepingu ühe või mitme osalise poole, saamaks asjakohast infot turul olevate toodete, nende tehniliste näitajate ja ka hindade osas. Niisamuti võib küsida abi tehnilise kirjelduse kokkupanemisel. Minikonkursi ettevalmistavas järgus abi küsimine on vabatahtlik tegevus, selleks ei pea hankija küsima võistleval viisil seisukohti kõigilt raamlepingu osalistelt. Kohtu hinnangul ei kujuta minikonkursi eelne info hankimine toote kohta hankelepingu sõlmimise läbirääkimisi RHS 2007 § 71 lg 4 p 1 mõttes. Selles sättes on mõeldud võimalikke läbirääkimisi, mida peetakse pärast ettepaneku tegemist esitada minikonkursile pakkumus.
233.Alates alates 01.09.2017 jõustunud RHS § 30 lg 9 kehtestab tingimused minikonkursi läbiviimisele raamlepingus sätestatud korras. Need tingimused olid kohtu hinnangul täidetud. Nimelt RHS § 30 lg 9 p 1 paneb hankijale kohustuse teha pakkumuse esitamise ettepanek kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti paneb see säte hankijale kohustuse teha pakkumuse esitamise ettepanek kõikidele raamlepingu pooleks olevatele ettevõtjatele, kes sellist hankelepingut täita suudavad. Tõenditest nähtuvalt avaldati riigihangete registris kõigi minikonkursside teated, mis tähendab, et kõigil raamlepingu nr xxx ja nr xxx osalistel oli soovi korral võimalus minikonkurssidel pakkumusi teha.
234.RHS § 30 lg 9 p 2 kohaselt peab pakkumuste esitamiseks jääma mõistlik tähtaeg, arvestades hankelepingu eset ning pakkumuse koostamiseks vajaminevat aega. Tunnistaja O L ütlused näitavad, et minimaalne aeg riigihangete registris oli minikonkursi puhul 2 päeva, aga ikkagi anti rohkem aega, vastavalt sellele, kui kiiresti oli vaja seade saada. Tunnistaja O L ütlustest on aru saada, et tunnistaja lisas riigihangete registrisse minikonkursi dokumendid. Järelikult tegeles tunnistaja O L minikonkursi teadete, sh pakkumuste tähtaegade, sisestamisega. Tõendid ei näita, et X oleks olnud seotud registris pakkumuste esitamise tähtaja pikkuse määramisega. Arvestades, et minikonkursidega hangitavate IT-toodete kogused ei olnud kuigi suured, tehnilised tingimused olid asjaomases valdkonnas tegutseva isiku poolt üle kontrollitud, siis oli ühe nädala pikkune aeg mõistlik ning ka ühel juhul 3 päevane aeg piisav selleks, et kõik IT-alal tegevad raamlepingu osalised jõuaksid tutvuda minikonkursi teates kajastatud asjaoludega, soovi korral komplekteerida oma pakkumus ning esitada see hankijale. Ilmselgelt on täidetud ka RHS § 30 lg 9 p 3 (praegu osaliselt p 31) ja p 4 nõuded, sest juhtudel, mil esitati mitu pakkumust, võitis madalaima hinna ehk soodsaima pakkumuse teinud pakkuja.
235.Lisaks näitavad tõendid, et minikonkursside tehnilised tingimused võimaldasid mitmel juhul pakkuda enam kui ühe tootja toodangut. Seega oli raamlepingu osalistel võimalik valida pakkumuse koostamisel erinevate tootjate IT-toodete vahel ning otsustada, millise kasumiprotsendiga pakkumine minikonkursil teha. Tõenditest ei nähtu, et mõnel raamlepingu nr xxx või nr xxx osalisel oleks olnud võimatu tehnilises spetsifikatsioonis näidatud toodet turult soetada või pakkumust minikonkursile teha. Niisamuti ei nähtu tõenditest, et AS A ja ühel juhul G OÜ, oleks minikonkursi teate eelsete turu-uuringute tõttu saavutanud enne minikonkursi teate avaldamist tootja(te)lt nii madala erihinna, millega teised raamlepingu osalised isegi kasumiprotsenti panemata jättes poleks konkureerida suutnud.
236.Seega ei kinnita kohtus uuritud tõendid seda, et X andes AS-le A ja ühel juhul G OÜ-le minikonkursside nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx korraldamisest teada enne vastavate teadete riigihangete registris avaldamist ja küsides neilt äriühingutelt tehniliste kirjelduste koostamisel abi, oleks sellega rikkunud RHS 2007 § 3 lg 3 (alates 01.09.2017 RHS § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet või andnud AS-le A neil minikonkursidel või G OÜ-le minikonkursil nr xxx eelise. Lähtudes KrMS § 309 lg 2 mõistab kohus X talle esitatud süüdistuses KarS § 300 lg 1 järgi õigeks. •
Yle etteheidetav riigihangete teostamise nõuete rikkumine, asjaolud
1-20-8509
237.Yle heidetakse ette riigihankes nr xxx menetluse nõuete, täpsemalt RHK 2007 § 3 p 3 ja alates 01.09.2017 kehtiva RHS § 3 p 2, rikkumist, eesmärgiga anda menetluses osalejale AS-le A eelis. Kokkuvõtvalt seisneb etteheide selles, et pärast Qle hanke alusdokumentide edastamist ja temaga suhtlemist palus Y hankekomisjonil muuta alusdokumente selliselt, et see annaks eelise AS-i A pakutavale tootele. 13.01.2016 muudeti hangitava toote tehnilise kirjelduse punkti 5.3. selliselt, et soovitatav toote laienduse samm oli varasema 200TB asemel 250TB kasulikku pinda. See muudatus võimaldas AS-l A pakkuda hankele madalama hinnaga toodet. Seega on vaja kontrollida, kas Y rikkus riigihanke xxx puhul isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui jah, siis kas ta rikkus seda nõuet tahtlikult ning kavatsusega anda riigihanke menetluses eelis AS-le A.
238.22.08.2019 vaatlusprotokolli (XXII kd, tl 65‒66; lisad 67‒132) järgi avaldati 21.12.2015 riigihangete registris riigihanke nr xxx hanketeade objektipõhise kettamassiivi lahenduse hankimiseks. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 02.02.2016. Hanketeatele listud tehniliste kirjelduste punkti 5.3 kohaselt: „Pakkumus peab sisaldama andmemassiive kasuliku pinnaga minimaalselt 100TB ja nende laiendusi 1PB-ni (1024TB). Soovitatav laienduse samm on maksimaalselt 200TB kasulikku pinda. Kuna pakkumiste kasulik maht võib olla erinev, siis Hankija kontrollib vajadusel ja 1PB hinna arvutust pakkuja andmete põhjal. Hanketeadet muudeti 13.01.2016 ning muudetud tehnilise kirjelduse põhjal oli punktis 5.3 soovitatav laienduse samm muudetud varasema 200TB asemel 250TB-ks. Hanketeate järgi oli hindamiskriteeriumiks majanduslikult soodsaim pakkumine. Maksumuse eest oli võimalik saada 92 punkti ja erinevate tooteomaduste täidetusel (kokku 4 võimalust) veel 8 punkti. Punkti 3.19 ja 5.3 sõnastusest on aru saada, et oluline oli andmemassiivi puhul kasutatava mahu laiendamise võimalus 1PB-ni. Seevastu laienduse samm 250 TB oli lihtsalt soovituslik näitaja, mille eest hindamiskriteeriumides täiendavaid punkte ei antud. Pakkumused esitasid AS A, P E AS, B S OÜ ja T E AS ning need kõik tunnistati vastavaks. Edukaks tunnistati AS A pakkumus, mille punktid toote maksumuse eest oli kõrgemad konkurentide punktidest. AS A pakutud maksumus oli 539 728 eurot, P E AS pakutud maksumus oli 944 999 eurot, B S OÜ pakutud maksumus oli 984 927,96 eurot ja T E AS pakutud maksumus oli 2 064 542,80 eurot.
239.Süüdistatavana Y eitas selle kuriteo toimepanemist. Y sõnul hangiti riigihankega nr xxx Kultuuriministeeriumile objektipõhist kettamassiivi. See hange oli Eestis uudne, sest varasemalt ei olnud sellist seadet ostetud. Hanke tehnilise poolega tegeles M M. M M koostas hanke tehnilise kirjelduse, suhtles vähemalt 3-4 pakkujaga. O Ll oli hankes toetav roll, ta koostas kokkusaamiste protokolle, jagas M Mi palvel informatsiooni jne. Algsete tehniliste kirjelduste väljatöötamise ja tehniliste dialoogidega Y kokku ei puutunud. Y sõnul on Dell EMC selliste kettalahenduste üks suurimaid tootjaid ning Dell EMC-l on Eestis esindus. Lisaks teadis Y, et Kultuuriministeerium oli Dell EMC tehnilise inseneri M P soovitavate kettalahenduste osas otse suhelnud, viimane oli kursis, millist lahendust tegelikult vajatakse. Seetõttu palus Y 2015. novembris M M M P tehniliste lahenduste koostamisse kaasata. Kõrvutades Y selgitusi N M e-kirjade vaatlusega on näha, et 15.10.2015 saatis Q Yle edasi M Pa e-kirja „RIK hange – Kultuuriministeeriumi arviveerimislahendus“, milles ülevaade neljast arhiveerimislahenduse variandist (XXI kd, tl 2542‒2543). Järelikult peab paika see, et Y teadmise kohaselt tegeles Dell EMC tehniline insener M P Kultuuriministeeriumile sobivate kettalahenduste otsimisega. Süüdistatava Y ütluste järgi järgmisel osakonna koosolekul, kus M M ütles, et spetsifikatsioon on koos, selgus, et M P konsulteeritud ei ole. Y pidas seda hanke õnnestumise osas ohumärgiks. Y küsis O Llt dokumendid ja saatis need ise M P ja Dell EMC toodete müügiga tegeleva AS A esindajale Qle. Kõrvutades Y ütlusi N ja Miti e-kirjade vaatlusega on näha, et 23.11.2015 on Y küsinud O Llt tehnilise kirjelduse ja saatnud selle ettepanekute tegemiseks edasi M P ja Q. Lisaks saatis ta Q hinnangu andmiseks ka hindamiskriteeriumid ja vormi PAM1 (XXI kd, tl 2558‒2571). Seejuures 29.03.2019 vaatlusprotokollist (M e-kirjade vaatlus; XXII kd,tl 133, lisad 134‒163) on näha, et 23.11.2015 on ka M M saatnud tehnilise kirjelduse ülevaatamiseks neljale äriühingule. Siit saab järeldada seda, et algne tehniline kirjeldus oli enne 23.11.2015 hankekomisjoni poolt kokku pandud ja Y sai selle alles siis, kui algne versioon otsustati RIK-st välja saata võimalikele
1-20-8509 pakkujatele ülevaatamiseks ja tagasiside saamiseks. Ehk teisisõnu peab paika Y räägitu, et ta algsete tehniliste tingimuste väljatöötamisega ja dialoogidega kokku ei puutunud. Y ütlustest nähtub, et ta palus M Kl hanke väljakuulutamisega oodata, sest neil on veel üks pakkuja, kellelt ei ole kommentaare ja ettepanekuid saadud. N ja M e-kirjade vaatlusest nähtub, et 24.11.2015 vestluses paluski Y M K teada anda, kui hange üles läheb. Samuti nähtub, et 02.‒03.12.2015 sai Y Q saadetud dokumentide osas tagasisidet. 03.12.2015 saatis Y need tehnilised ettepanekud edasi M M. (XXI kd, tl 2572‒2585). Süüdistatava Y ütlustest ilmneb, et tegemist oli esmakordse hankega ja ta ei teadnud sel hetkel täpselt millised on kettamassiivide tehnilised lahendused ning mis hinnaga ühte või teist lahendust on võimalik pakkujatelt hankida. Kuivõrd N ja M ekirjade vaatluse põhjal ei ole Y teiste võimalike pakkujatega suhelnud, siis ei ole välistatud, et tõepoolest Y ei teadnud, millist tüüpi lahendusi ja milliste hindadega on turul pakkumas teised tootjad ja nende toodetete edasimüüjad. Süüdistatava Y sõnul sai ta hanke väljakuulutamise järgselt Qlt infot, et AS A ettepanekutega ei arvestatud. Samuti sai Y M P tagasisidet, et väljakuulutatud hanke tehnilised tingimused võimaldavad pakkuda hankesse tehnilist lahendust (toodet Isilon), mis Kultuuriministeeriumi vajadustele tegelikult tehniliselt ei sobi. Y sõnul ütles M P, et Kultuuriministeeriumile sobib EMC-laadne tehniline lahendus. Kõrvutades selliseid selgitusi N M e-kirjade vaatlusega, on näha, et 18.12.2015 saatis Y tehnilise kirjelduse Qle uuesti ülevaatamiseks ja sai 19.12.2015 Q ja M P tagasisidet, et ühtegi nende eelmisel korral saadetud ettepanekut arvestatud ei ole, puhtalt hanke teksti vaadates läheks praegu pigem isegi Isilon, kuigi vaja oleks neil pigem ECS-i moodi asja. 21.12.2015 e-kirjavahetuses Y uuris M Milt, millisest EMC tootest rääkis viimane B ja mis muutub, kui EMC-lt saadakse ECS asemel Isilon (XXI kd, tl 2573‒2589, 2590‒2593). Süüdistatava Y sõnul olukorras, kus oli oht saada lahendus, mis tegelikult Kultuuriminsteeriumile ei sobi, tegi Y R Š ja M Pale ettepaneku saata RIK-le kommentaarid ja ettepanekud, kuna hankemenetlus oli veel sellises etapis, mis võimaldas hanketingimusi muuta. Qlt ja M Pal saadud ettepanekud saatis Y edasi M Mile. Nimetatud ütlused on kooskõlas Nja Miti e-kirjade vaatlusest nähtuva Y ja Q 21.12.2015 ekirjavahetusega. (XXI kd, tl 2594‒2611). Pärast arutelu jõuti M Miga üksmeelele hanke tingimuste muutmises sammu laienduse osas, sest see ei muudaks kellegi teise pakkumist ja ei peaks alustama kõigiga tehnilist dialoogi otsast peale. Hanke võitis AS A. Positiivse üllatusena selgus, et nende hinnavahe teistega on 40%. Kultuuriministeeriumil ei olnud saadud tehnilisele lahendusele mitte ühtegi pretensiooni.
240.Y räägitu haakub lisaks ka M Mi, M Pa, R Š ja A Ai ütlustega.
241.Tunnistaja M M rääkis, et valmistas ette riigihanget nr xxx. Selle riigihankega hangiti Kultuuriministeeriumi haldusala tarbeks videote ja piltide salvestamislahendust. Sellist lahendust hangiti esmakordselt. Lisaks M Mile tegeles selle hankega administraator R O ja xxx O L. See tiim pani kokku hanke tehnilise kirjelduse ja hindamiskriteeriumid. Hanke spetsifikatsioon saadeti potentsiaalsetele pakkujatele: B, T, T, P. Tagasiside neilt oli, et spetsifikatsioon on hea, kõik saavad pakkuda. M Mi e-kirjade vaatlusest ilmnebki, et M M saatis nende nelja äriühingu esindajale 23.11.2015 spetsifikatsiooni üle vaatamiseks ning pidas nendega kuni 14.12.2015 spetsifikatsiooni tehniliste näitajate osas kirjavahetust. Nii M Mi ekirjavahetusest kui tema kohtus antud ütlustest nähtub, et hanke ettevalmistamise faasis M M EMC-le ega AS-le A spetsifikatsioone tagasiside saamiseks ei edastanud. M M selgitas, et ei pidanud seda vajalikuks, sest suhtles B EMC ja F toodete osas. Hankel osales B F tootega. M Mi ütlustest nähtub, et Y tegi O L kaudu ettepaneku, et laiendussamm võiks olla 200TB asemel 250TB. M Mi e-kirjade vaatlusest nähtub, et 12.01.2016 saatis O L M Mile e-kirja, millest näha, et Y soovib tehnilise kirjelduse punktis 5.3 muuta laienduse sammu 200TB-lt 250TB-le. Tunnistaja M M selgitas, et esialgne laiendsamm 200TB oli tunnetuslikult hea valik. Selle suurendamine ei olnud midagi märkimisväärset. Suurendamine 50TB võrra oli põhjendatud, sest nii oli võimalik rohkem pakkumisi teha ja tagati võrdsem kohtlemine. Tunnistaja M Mi ütlustest selgub, et muudatusega 200TB-lt 250TB peale ei olnud ECS U300 lahendus võrreldes teistega enam halvemas olukorras. Nende tükke kulus uue sammu põhjal vähem, 4 tükki, muidu oleks pidanud panema 5 tükki. Tunnistaja M M leidis, et muudatuse tegemine teiste tootjate või tootja esindajate osalemist hankel keerulisemaks ei teinud. Sama saab järeldada ka M Mi e58
1-20-8509 kirjade vaatlusest, täpsemalt M Mi 12.01.2016 e-kirjast O Lle. Selles e-kirjas M M muuhulgas märkis, et 200TB puhul oleks vaja 5 node, 250TB kasuliku puhul aga 4 node. Samast e-kirjast nähtub, et enamusel on nodede miinimumarv 4. Kohus järeldab siit, et enamusel pakkujatel oli võimalus teha soovituslikule 250TB laiendussammule vastav pakkumine või siis teha pakkumine teistsuguse laiendussammuga, sest tegemist oli soovitusliku laiendussammuga. Tunnistaja M Mi sõnul võitis hanke AS A, kellel oli madalaim hind. Tunnistaja M M ei osanud öelda, milline oleks olnud hind, kui nad oleksid pidanud pakkuma 4 kasti asemel 5 kasti. Laiendusega 250TB sai hanke läbiviija kõige soodsama pakkumise ja uue tehnilise lahenduse. Tunnistaja M Mi ütlustest võib aru saada, et ta on RIK välistelt spetsialistidelt küsinud nõu hanke koostamisel. See ei ole midagi eriskummalist, sest iseseisvalt ei ole võimalik kõiki valdkondi endale selgeks teha, see oleks meeletu töö. Spetsifikatsioonide saatmine enne hanke välja kuulutamist tootjate esindajatele on RIK-s tavaline praktika. Seda tehakse, et mitte kedagi välistada, saada teada, milline on huvi ja leida potentsiaalseid pakkujaid juurde.
242.Tunnistaja M Pa ütlustest nähtub, et EMC oli seotud riigihankega xxx seeläbi, et EMC lahendus oli üks pakutud lahendustest selles hankes. Selles hankes osaleti põhiliselt partneri A kaudu. M P suhtles seoses selle projektiga A A Ai ja Qga. Tunnistaja M Pa selgitustest ilmneb, et RIK ei olnud lõppklient, kellele toodet hangiti. Esmane töö vajaduste väljaselgitamiseks toimus Justiitsministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi inimestega. Selles etapis käis M P ise kohtumistel ja arutati sobivate parameetrite üle, mida see lahendus peaks tegema. Edasi toimus suhtlus rohkem läbi partneri A, konkreetsemalt läbi tegevjuhi Q ja EMC toodetega tegeleva A Ai. Vastavalt kliendi huvidele mõeldi, milline võiks olla õige lahendus (arhiivisüsteem). Selle käigus jõuti ühe EMC tooteni, mida hiljem ka pakuti ja mis osutus võitjaks. Tunnistaja sõnul oli selliste andmemahtude juures, mida Justiits- ja Kultuuriministeerium planeerisid ja otsisid, neile sobivaimaks lahenduseks ECS U-seeria toode. Tunnistaja arvates oli turul veel 6-7 potentsiaalselt samas kategoorias lahendust, mis võinuks hankes konkureerida. Tunnistaja tõi esile HP, IBM, Hitachi ja märkis, et praktiliselt kõigil suurematel tootjatel oli midagi sarnast olemas. Tunnistaja sõnul suhtles ta hanke ettevalmistamise perioodil, paralleelselt kliendi vajaduste kaardistamisega, RIK-st M M ja Yga nende töö e-posti teel tehniliste parameetrite täpsustamise küsimuses. Vaadates N ja M e-postkastide vaatlust, on seal esimene kiri Ylt M P 23.11.2015, st sellest hetkest, mil M Mi juhitud hankekomisjon oli valmis saanud esialgse spetsifikatsiooni. Järgmine e-kirjavahetus M Palt Yle toimus 29.12.2015, mil M P saatis infot ECS toote jõudlusest. Järelikult käivad tunnistaja M Pa ütlused perioodi kohta, mis algas 23.11.2015, mil Y saatis talle M Mi koostatud spetsifikatsiooni ülevaatamiseks. Tunnistaja M Pa sõnul Y ei suunanud teda tehniliste lahenduste pakkumistel ega suunanud teda eelistama A selle hanke pakkumise tegemisel. A otsustas osaleda U-seeria tootega, sest see vastas paremini Kultuuriministeeriumi kirjeldatud vajadustele ja oli C-seeria lahendusest odavam. Tunnistaja sõnul oli hange mingis etapis kirjeldatud selliselt, et sinna oleks vabalt võidud pakkuda selliseid tooteid, mis tegelikult ei vastanud kliendi vajadusetele säilitada andmeid pikaajaliselt. Tunnistaja M Pa ütlustest võib arusaada, et muudatus 200TB-lt 250TB-le toote valikut ja hinna taset oluliselt ei muutnud, sest hankes hinnati kogu seadme laiendatavust, hinnatud konfiguratsioon oli 1PB ehk 1000TB.
243.Süüdistatava Q sõnul sai ta kettamassiivi lahenduse hankest teada ilmselt esmalt oma kolleegi käest. Kui riigihange oli juba väljas, siis ka detailsemalt M Pa käest. Q suhtles selle hanke teemal Yga. Pakkumise sellesse hankesse koostas kolleeg A A. Selgus, et hankesse on võimalik pakkuda ka I, mis oleks võib-olla odavam, aga ei täita seda eesmärki, mida tahetakse hankida. Q suhtles Yga ja saatis talle edasi M Pa tehnilised kommentaarid ja A nägemuse, et hanke tehniline pool ei ole korrektselt koostatud ja hange ei täida eesmärki, milleks seda tehakse. AS A osales selles hankes pakkujana, pakkus ECS lahendust ning pakkumine oli edukas.
244.Tunnistaja A A rääkis, et puutus As töötades kokku riigihankega nr xxx. Hangiti andmemassiivi, mis on objektipõhine ning eelduseks oli, et andmemassiivi saab laiendada vähemalt kuni 1PB-ni. Tunnistaja ülesanne oli pakkumine kokku panna ja esitada hankijale.
1-20-8509 Põgusalt uuriti HP lahendust, aga kiiresti jõuti Dell EMC tooteni. Tunnistaja suhtles Dell EMC poolelt M P. U-seeria kasuks otsustati, kuna tootja poolne tehniline inimene aitas lahenduse kokku panna ja ütles, et see toode peaks olema kõige optimaalsem ja sobilikum, et täita hankija vajadusi. Kogu tehnilise spetsi pani kokku EMC esindaja. Tunnistaja rääkis, et hindamine käis 1PB järgi, kogu hanke võit otsustati erinevate punktide näol, millest kaalukaim oli 1PB maksumus, lisaks mõningad muud punktid, mis olid tehnilised. Tunnistaja ei mäletanud, mis hinda AS A sellel hankel pakkus. Tunnistaja teadis, et AS A võitis selle hanke. Tunnistaja järgi oli pakkujaid veel, kuid nende hinnad olid tunduvalt kõrgemad. Tunnistaja mäletas, et tulemuste ilmnedes ta tagantjärgi kahetses, et ei teinud kõrgema hinnaga pakkumist. Kohtus selgitas tunnistaja, et sai hankest teada alles selle väljatuleku järgselt ja ei mäletanud, et oleks isiklikult osalenud hanke ettevalmistavas staadiumis; samuti ei teadnud tunnistaja, et keegi Ast või Q oleks hanke ettevalmistavas staadiumis RIK esindajatega suhelnud või ESC kasutamise võimalusi selgitanud. Usaldusväärsuse kontrolliks avaldati tunnistaja ütlused kohtueelsest menetlusest 10.07.2019, mil tunnistaja pidas võimalikuks, et Q selgitas RIK-le EMC ESC võimalusi hanke ettevalmistamise käigus. Tunnistaja selgitas ütluste erinevust sellega, et möödunud pika aja tõttu ta ei mäleta enam kõiki fakte. Tunnistaja pidas võimalikuks, et kui ta nii kunagi rääkis, võis see nii ka olla, samas kaheldes, kas selgitusi jagati RIK-le ettevalmistavas staadiumis. Tunnistaja ütles ka, et ei mäleta kogu seda ütluste konteksti, mida tollal välja rääkis. Kuna tunnistaja ei suutnud kohtuistungil ja varasemates ütlustes tõusetunud mõningast erinevust päris kindlalt selgitada, siis kohus ei tugine tunnistaja kohtuistungil antud ütlustele selles osas, milles tunnistaja istungil väitis, et ei tea, et Q või keegi teine Ast oleks hanke ettevalmistavas staadiumis RIK-ga suhelnud. Selles osas saab kohus järeldused teha muude tõendite põhjal. Nii on juba eespool viidatud N ja Miti e-kirjade vaatlusele, millest näha, et 02.‒ 03.12.2015 sai Y Qlt saadetud hanke alusdokumentide osas tagasisidet. Samuti on sellest vaatlusest näha, et M P jagas A Aile ja Qle 18.12.2015 tähelepanekuid, et RIK spetsifikatsioon võimaldab Isiloni pakkumist, kuigi vajatakse pigem ESC moodi asja. Seega oli A A juba enne hanketeate esitamist 21.12.2015 kaasatud M Pa ja AS A vahelisse suhtlusesse, mis puudutas nimetatud hanke tehnilisi küsimusi.
245.Tunnistaja P L selgitas, et oli 2015.‒2017. aastal B Si müügijuht ning see äriühing osales RIK riigihankel nr xxx. B S vahendas Cisco, EMC, Dell, F tooteid. Hankele läks B S F tootega, sest see tundus kliendi vajadustele paremini sobivat ja eeldati, et see on ka soodsam toode. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt teati hanke ettevalmistamise ajal, et EMC-l on tulemas turule uus toode, pakkumiste tegemise ajaks see oligi turule jõudnud, kuid seda ei osatud oodata, kui soodsat hinda võib EMC sellele turul pakkuda. Tunnistaja ütlustest nähtub, et hankele sobivaid lahendusi oli lisaks Fle ja EMC-le ka Hitachil, võimalik, et ka HP-l. Konsultatsioonivoorus suhtles tunnistaja M M. Tunnistaja leidis, et laienduse samm oli nende soovitatust natuke suuremaks aetud ja see tegi B S pakkumise mõnevõrra kallimaks. See võis anda tunnistaja arvetes eelise mõnele teisele toojale, kellel oli mugavam pakkuda täpselt sinna mahtu laiendust. Samas teadis tunnistaja, et uute toodete turule toomisel pakuvad tootjad tihti erihinda. Erihinna protsendid varieeruvad, teinekord võib see olla mõnikümmend protsenti soodsam tavalisest pakkumisest. Tunnistaja ei osanud oodata, kui soodsat hinda võib EMC turul pakkuda. Tunnistaja sõnul võitis hanke EMC toode, võitja hind oli kordades parem B S hinnast. • Õiguslik hinnang Yle etteheidetava riigihangete teostamise nõuete rikkumise kohta
246.Yle heidetakse ette, et ta rikkus RHS 2007 § 3 p 3 (alates 01.09.2017 jõustunud RHS § 3 p 2) põhimõtet, mis lühidalt seisneb hankija kohustuses kohelda riigihanke korraldamisel kõiki isikuid võrdselt. Kohus leiab, et Y ei ole riigihankes nr xxx isikute võrdse kohtlemise põhimõtet põhimõtet rikkunud. Asjaolu, et Y edastas O Llt saadud tehnilise kirjelduse 23.11.2015 ettepanekute tegemiseks Qle ja EMC Eesti esindajale M P ning Qle üle vaatamiseks ka hanke hindamiskriteeriumid ja pakkumuse maksumuse vormi, 18.12.2015 Qle täiendatud tehnilise kirjelduse, ei ole isikute ebavõrdne kohtlemine. Nimelt võib hanke ettevalmistavas staadiumis küsida tehnilist nõu turul tegutsevalt asjaomaste teadmistega isikult. Y küll kõnealusesse
1-20-8509 hankekomisjoni ei kuulunud, kuid ta on usutavalt selgitanud, et dokumendid edastas ta AS-i A ja EMC esindajatele sel põhjusel, et EMC Dell on suurimaid kettalahenduste tootjaid maailmas, AS A nende toodete müüja ja M M ei olnud neid isikuid tehnilise spetsifikatsiooni koostamisse kaasanud. Lisaks oli M P kohapealne EMC toodete ekspert, oli varem Kultuuriministeeriumiga hangitava lahenduse osas suhelnud ning kursis, milliste omadustega lahendust soovitakse. Järelikult pidas Y dokumente EMC esindajale M Pale ja EMC tooteid edasi müüvale AS-le A edasi saates silmas hankija huvisid. Direktiivi 2014/24/EL artikkel 40 lubas enne hankemenetluse käivitamist turu-uuringuid eesmärgiga valmistada riigihanget ette ning teavitada ettevõtjaid oma hankeplaanidest ja nõuetest. Kohus leiab, et tagasiside saamiseks võis saata lisaks tehnilisele kirjeldusele ka hindamiskriteeriumid ja maksumuse vormi. Seejuures nähtub tõenditest, et samal ajal saatis M M tehnilised spetsifikatsioonid tagasiside saamiseks veel neljale võimalikule pakkujale ning sai neilt tagasisidet. Kohus leiab, et sellises olukokorras ei saa Y poolt ettevalmistatavate hanke alusdokumentide saatmist veel ühele võimalikule pakkujale kuidagi pidada teiste võimalike pakkujate ebavõrdseks kohtlemiseks.
247.Veel peetakse Y riigihanke menetluse nõuete rikkumiseks seda, et pärast riigihanke teate nr xxx avaldamist ta suhtles edasi Qga, edastas M Mile EMC esindaja poolt saadetud lisainfot EMC ECS lahenduse kohta ja palus muuta hanke tehnilise kirjelduses laienduse sammu 200TB asemel 250TB peale. Lõpuks M M nõustus vastava muudatuse tegema ja 13.01.2016 muudeti hangitava eseme tehnilise kirjelduse punkti 5.3. selliselt, et soovitatav toote laienduse samm oli varasema 200TB asemel 250TB kasulikku pinda. RHS 2007 § 36 lg 1 võimaldas hankijal muuta hanketeadet või hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva. Muudatus oli tehtud enne pakkumuste esitamise tähtaega ehk seadusega kooskõlas. Kohus ei nõustu süüdistuses tooduga, et laiendussammu muudatus andis AS-le A eelise, sest võimaldas pakkuda madalama hinnaga toodet. Praegusel juhul leidis tuvastamist, et AS A pakutud toode oli turul uus ja uute toodete puhul pakuvad tootjad sageli soodsamat hinda. Järelikult ei saa välistada võimalust, et AS A pakkumus oli parim tänu tootjalt saadud madalale hinnale, mitte tehnilistes kirjeldustes tehtud muudatuste tõttu.
248.Lisaks leidis tuvastamist, et Y oli Q ja M Pa kaudu teadlik, et Kultuuriministeeriumile sobib omadustelt paremini ECS U300 lahendus. Samuti teadis ta nende kaudu ka seda, et 21.12.2016 väljakuulutatud hanke tehnilised tingimused võimaldasid paremini pakkuma tulla ECS C-kategooria lahendust I , mis ei olnud omadustelt Kultuuriministeeriumi arhiivile sobiv lahendus. Kohus järeldab siit, et Y palve M Mile muuta hanke alusdokumentides laienduse sammu veidikene suuremaks, mis suurendas tõenäosust, et I asemel pakutakse U300 lahendust, oli tehtud selleks, et hankija saaks enda vajadustele vastava arhiveerimislahenduse, mitte AS-i A eelistamiseks.
249.M Mi ütlustega leidis tuvastamist, et tehnilise kirjelduse muudatus ei teinud teiste pakkujate hankel osalemist keerulisemks. M Mi e-kirjade vaatlusest ilmnes, et enamusel pakkujatel oli lahendusi nodede miinimumarvuga 4, mida 250TB kasulikku pinda eeldas. Nii M P kui P L ütlustest ilmnes, et sarnaseid lahendusi oli sel hetkel turul olemas mitmel tootjal. Järelikult oli enamusel pakkujatel võimalus teha soovituslikule 250TB laiendussammule vastav pakkumine. Samuti oli pakkujatel (sh B Sil) võimalik teha ka teistsuguse laiendussammuga pakkumine, sest tehnilise kirjelduse p 5.3 sõnastusest nähtuvalt oli tegemist soovitusliku laiendussammuga ning hindamiskriteeriumite järgi soovitusliku laiendussammu täidetus lisapunkte ei andnud. Sellises olukorras, kus laiendussamm 250TB on soovituslik, sellest ei sõltu hankes punktide saamine ning enamusel pakkujatel on ka võimalus pakkuda sellisele laiendussammule vastavat toodet, oli kohtu arvates täidetud RHS 2007 § 33 lg 8 (RHS § 88 lg 7) järgne nõue, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. Seetõttu ei saa hanke alusdokumentides laiendussammu muutmist 200TB-lt 250TB-ni pidada kuidagi RHS 2007 § 3 p 3 (alates 01.09.2017 jõustunud RHS § 3 p 2) võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks või AS A eelistavaks käitumiseks.
1-20-8509
250.Seega ei kinnita kohtus uuritud tõendid seda, et Y oleks riigihankes nr xxx rikkunud RHS 2007 § 3 lg 3 (alates 01.09.2017 RHS § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet või andnud AS-le A sellel hankel eelise. Lähtudes KrMS § 309 lg 2 mõistab kohus Y talle esitatud süüdistuses KarS § 300 lg 1 järgi õigeks.
MENETLUSKULUD
251.KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse. X menetluskulud
252.X kaitsja taotles õigeksmõistmise korral valitud kaitsjale makstud tasude ja 15.06.2022 kohtuistungiga seotud kulu hüvitamist Xle. Kaitsjatasu suuruse ja selle kandmise tõenduseks on esitatud 8 arvet (XXVI kd, tl 97‒109). Taotluses on arvete kogusummaks näidatud ekslikult 14 612,40 eurot, sest tegelikult annab kokkuliitmine tulemuseks 14 638,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuivõrd kaitsjatasude hüvitamist taotletakse just arvete alusel, võtab kohus aluseks arvete kokkuliitmisel saadud summa. Arvete järgi osutas kaitsja õigusteenust 110,9 tundi tunnihinnaga 110 eurot (lisandub käibemaks), 15.06.2022 kohtuistung kestis 3,7 tundi. Järelikult on selle eest tasumisele kuuluv kaitsjatasu (3,7x110x1,2) 488,40 eurot.
253.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Arvetel olev õigusabiteenus puudutab kohtumenetluse etappi. Xle osutatud õigusabi hõlmas kohtuistungiteks ettevalmistumist, kaitealusega suhtlust, kaitset kohtuistungitel, erinevate dokumentide koostamist, kohtumääruste analüüsi, menetlusosaliste ja kohtuga e-kirja teel suhtlust. Kõik toimingud on seostatavad käesoleva kriminaalasjaga ning kaitsmiseks vajalikud. Kohtuistungitel osalemise ajakulu on arvestatud õigesti. Käesolev kriminaalasi on väga materjalimahukas, detailiderohke ning õiguslikult keerukas, kaitsja koostatud kaitseakt 52 lehel, kaitsekõne 31 lehel, repliigid 6 lehel. Koostatud dokumendid on põhjalikud ja sisukad, kaitsetegevus oli kohtuistungitel aktiivne. Kohus peab kogu õigusteenusele kulunud aega ning õigusteenuse tunnihinda igati põhjendatuks. Kuna kohus tegi õigeksmõistva kohtuotsuse, tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel menetluskulud (14 638,80+488,40) 15 127,20 eurot (sisaldab käibemaksu) riigilt X kasuks välja mõista. Y menetluskulud
254.Y kaitsja taotles õigeksmõistmise korral valitud kaitsjale makstud õigusabikulude väljamõistmist Eesti Vabariigilt Yle summas 43 695,58 eurot (sisaldab käibemaksu). Kaitsjatasu suuruse ja selle kandmise tõenduseks on esitatud 11 arvet (XXVI kd, tl 189‒202). Taotluse ja arvete järgi osutati 234,75 tundi õigusteenust tunnihinnaga 155 eurot, arve 20220051 puhul 1,35 tunni ulatuses hinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks).
255.Yle osutatud õigusabi hõlmas mitmeid erinevaid toiminguid alates kriminaalasja toimikuga tutvumisest kuni kohtuvaidluste teeside koostamiseni. Seejuures osutasid Yle õigusabi kaks kaitsjat. Riigikohtu praktika järgi tuleb menetlusosalisel mitme kaitsja olemasolul hüvitada tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (vt näiteks RKKK 02.06.2022 kohtumäärus nr 1-21-7774, p 42). Samas on Yle tasumiseks esitatud arvete pööretel toodud toimingute kirjelduse põhjal näha, et kahel kaitsjal oli õigusabi osutamisel tegevusjaotus. Näiteks osales kohtuistungitel üksnes kaitsja Aivar Pilv, päringu T E AS-le tegi Marko Pilv. On ka kattuvaid toiminguid nagu kaitseakti või kohtuvaidluseks teeside koostamine, kuid tegemist oli mahukate (vastavalt 25 ja 51 lehte), õigulikult kõrge kvaliteediga dokumentidega, mille puhul on vägagi tõenäoline tegevusjaotus. St ei saa välistada, et ühel kaitsjal üksinda võtnuks kattuvate toimingute tegemine täpselt sama kaua aega, kui sellele
1-20-8509 kulutasid aega kaks kaitsjat. Arvete pööretel kirjeldatud toimingud on kõik seostatavad käesoleva kriminaalasjaga ning kaitsmiseks vajalikud. Kohtuistungitel osalemise ajakulu on arvestatud õigesti. Kaitsja kaitsetegevus oli kohtuistungitel aktiivne. Kohus peab kogu õigusteenusele kulunud aega põhjendatuks. Õigusteenuse osutamise tunnitasu on kõrge, kuid Riigikohtu praktikas on keerukamates kaasustes aktsepteerinud kuni 170 eurost tunnihinda (käibemaksuta). Praegune kaasus ongi õiguslikult keerukas, materjalimahukas ja süüdistused detailiderohked. Õigusteenuse arvestuses sisalduvad äriregistri päringud maksumusega 24 eurot (käibemaksuvaba). Kaitseaktis taotleti ja 31.03.2022 kohtuistungil esitas kaitsja Aivar Pilv hulga äriregistrist pärinevaid dokumente. Seega oli äriregistrisse päringu tegemise kulu vajalik ning põhjendatud. Tegemist on muu vajaliku kuluna, mis on tekkinud menetlusosalisele seoses kriminaalmenetlusega. Kohus loeb 155 ja 160 eurose tunnihinna (lisandub käibemaks) selles asjas põhjendatuks. Kuna kohus tegi õigeksmõistva kohtuotsuse, tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel valitud kaitsja tasu 43 695,58 eurot (sisaldab käibemaksu) riigilt Y kasuks välja mõista. C menetluskulud
256.Cga seotud kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja tasu ja valitud kaitsja tasud.
257.Süüdistusakti kohaselt oli määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 993,60 eurot. Kohtule esitati 05.08.2020 määratud kaitsja tasutaotlus ja tasu 453,60 eurot hüvitamise otsustus (XXIV kd, tl 154‒156). Nimetatud määratud kaitsja tasutaotluses märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on kaitsjatasu suuruste määratlemisel arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 sätestatud kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis. Süüdistusaktis märgitud 10.08.2018 määratud kaitsja tasutaotlust ega tasu hüvitamise otsustust kohtule ei esitatud. Kuivõrd C ütlutest ilmnes, et 09.08.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel osales määratud kaitsja, puudub kohtul alus kahelda selles, et süüdistusaktis viidatud 10.08.2018 tasutaotlus (993,60-453,60) 540 eurot tegelikult esines. Määratud kaitsja osales kohtus kohtuliku eelmenetluse etapis ning esitas 17.02.2021 tasutaotluse 624 eurot, mille kohus rahuldas (I kd, tl 105-106). Kuna kohus lõpetas kriminaalmenetluse C suhtes aegumisega, jääb määratud kaitsja tasu kokku summas 1617,60 eurot vastavuses KrMS § 183 lg 1 ja § 189 lg 2 riigi kanda.
258.C kaitsja taotles õigeksmõistmise korral valitud kaitsjale makstud tasude hüvitamist Cle. Kaitsjatasu suuruse ja selle kandmise tõenduseks on esitatud Ca puudutav menetluskulude nimekiri (XXVI kd, tl 127‒128), milles tunnihinnaks 130 eurot (ei sisalda käibemaksu) ning tasumisele kuuluvaks summaks 29 484 eurot (sisaldab käibemaksu) väljamõistmist. Menetluskulude nimekirjas on mõned sisemised vastuolud. Esiteks on menetluskulude nimekirjas tasustatavaid toiminguid märgitud kokku 236,50 tundi. Kui liita kokku nimekirjas toodud tasustatavate toimingute ajaühikud, saab kohus kokku 189 tundi õigusteenuseid. Teiseks on menetluskulude nimekirja alguses rõhutatud ja allajoonitud kirjas viidatud kohtuasja numbrile nr 1-20-8509 ning teenuse perioodiks on märgitud „alates veebruarist 2021“. Kohus lubaski kohtu alla andmise määruse resolutsiooni punktis 28 A. Salu kaitsjana menetlusse alates 17.02.2021 (vt I kd, tl 97) ja ühtlasi vabastas kaitsjakohustuste jätkamisest eelmise, riigi õigusabi korras määratud kaitsja N. Lausmaa. Samas on menetluskulude nimekirja edasises teenuste loetelus märgitud 6,25 tunni ulatuses toiminguid kohtueelses menetluses ehk enne 2021. veebruari. 04.02.2021 eelistungil prokurör selgitas, et kohtueelses menetluses A. Salu valitud kaitsjana menetlusse ei lubatud. Kuna A. Salul ei olnud kohtueelses menetluses menetleja luba osutada Cle kaitset, Ca kaitses kohtueelses menetluses määratud kaitsja, siis ei pea kohus 6,25 tunni ulatuses toiminguid kohtueelses menetluses põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjas on teenusena on märgitud „kohtuistungite ja ettevalmistumise aeg, sh ettevalmistumise aeg ka ärajäänud kohtuistungite osas“ koguses 112 tundi. Kohtuistungitel osalemine ja nendeks ettevalmistumine on mõistagi vajalikud kaitsetegevused, kuid ajakulu on kohtu hinnangul praegusel juhul üle paisutatud. Nimelt osales kaitsja A.Salu 20 kohtuistungil, mille kestus kohtuistungi protokollide järgi (välja on jäetud lõunapauside aeg) oli kokku 51,1
1-20-8509 tundi (51 tundi ja 6 minutit). Tühistatud ja edasilükatud istungite osas teavitas kohus prokuröri ja kõiki kaitsjaid aegsasti. Seega kohtuistungitel osalemise ajakulust loeb kohus põhjendatuks 51,1 tundi. 60,90 tundi istungiteks ettevalmistust on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus loeb mõistlikuks ajaks istungiks ettevalmistumisel 1 tunni iga kohtuistungi kohta, mis teeb kokku 20 tundi. Ülejäänud teenused (dokumentaalsete tõenditega, sh kriminaaltoimikud ja süüdistusakt tutvumine; kohtumenetluse dokumentidega tutvumine; kaitsjapoolsete dokumentide koostamine; kaitsealusega konsulteerimine) ja nende ajakulu (45,50 tundi, 7,5 tundi, 8,50 tundi ja 9,25 tundi) on aktsepteeritav. Samuti nõustub kohus 130 euro suuruse õigusabiteenuse tunnihinnaga (lisandub käibemaks). Lähtudes eelnevast loeb kohus põhjendatud ajakuluks (51,1+20+45,50+7,50+8,50+9,25) 141,85 tundi. Mõistlikuks valitud kaitsja tasuks on järelikult (141,85x130x1,2) 22 128,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuna kohus lõpetas kriminaalmenetluse C suhtes aegumisega, tuleb valitud kaitsja tasu kokku summas 22 128,60 eurot vastavuses KrMS § 183 lg 1 ja § 189 lg 2 riigilt C kasuks välja mõista.
W menetluskulud
259.W kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja ja valitud kaitsja tasud.
260.Süüdistusakti kohaselt oli määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 02.08.2018 seisuga 450 eurot. Kaitsja tasutaotlust ega tasu hüvitamise otsustust kohtule ei esitatud. Kuivõrd valitud kaitsja esitatud arve nr 1824192 pöördel kirjeldatud toimingutest nähtub 06.08.2018 kommunikatsioon endise kaitsjaga, puudub kohtul alus kahelda selles, et eelnevalt osutas Wle õigusabi riigi poolt määratud kaitsja, kes esitas selles osas kohtueelses menetluses tasutaotluse. Seoses õigeksmõistva kohtuotsusega jääb määratud kaitsja tasu 450 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 181 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel riigi kanda.
261.W kaitsja taotles õigeksmõistmise korral valitud kaitsjale makstud tasu 49 815,97 eurot väljamõistmist Eesti Vabariigilt Wle. Kaitsjatasu suuruse ja selle kandmise tõenduseks on esitatud 23 arvet (XXVI kd, tl 129‒152). Taotluse ja arvete järgi osutas kaitsja õigusteenust tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks, mille hüvitamist ei taotleta).
262.Wle osutatud õigusabi hõlmas mitmeid erinevaid toiminguid nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses, sh nõupidamisi ja suhtlust kaitsealusega, suhtlust ja menetlustoimingutel osalemist Kaitsepolitseiametis, toiminguteks valmistumist, kriminaaltoimikuga, prokuratuurilt saadud tõenditega ja kohtuistungi protokollidega tutvumist, õiguslikku analüüsi, kommunikatsiooni teiste kaitsjatega, prokuröriga ning kohtuga, kohtuistungitel osalemist, erinevate dokumentide koostamist. Arvetest nähtuvalt kulus õigusteenusele 284,50 tundi. Arvete pöördel kirjeldatud tehtud tööde kirjeldused on seostatavad käesoleva kriminaalasjaga ning kaitsmiseks vajalikud. Kohtuistungitel osalemise ajakulu on arvestatud õigesti. Kaitsja koostatud kaitseakt on 10 lehel, kaitsekõne 14 lehel. Koostatud dokumendid on põhjalikud ja sisukad, kaitsetegevus kohtuistungitel oli aktiivne. Kohus kogu õigusteenusele kulunud aega põhjendatuks. Õigusteenuse osutamise tunnitasu on üsna kõrge, kuid Riigikohtu praktikas on keerukamates kaasustes sellist tunnihinda ilma käibemaksuta aktsepteeritud. Praegusel juhul oli kriminaalasi nii õiguslikult keerukas kui ka väga materjalirohke (26 kohtutoimikut) ning tunnihinnalt arvestatud käibemaksu osa hüvitamist ei taotleta. Kohus loeb 170 eurose tunnihinna selles asjas põhjendatuks. Samas on arvete pööretel märgitud kuluks ka büroo üldkulu 3% (käibemaksuta). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks mh menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Taotluses ei nähtu, milles seisneb 3% büroo üldkulu ning kas ja mil moel on selles suuruses kulud seotud käesoleva kriminaalasjaga. Lisaks on kohtupraktikas peetud mõistlikuks eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas, mitte ei lisata selle kohta arvele eraldi rida (RKHK 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14 p 20.3, RKTK 25.11.2011 määrus nr 3-2-1-102-11 p 7 ja 14). Seetõttu jätab kohus arvetel näidatud bürookulud, kokku 1450,97 eurot, kriminaalmenetluse kulude hulgast välja ning loeb mõistlikuks valitud kaitsja tasuks (49 815,97-1450,97) 48 365
1-20-8509 eurot. Kuna kohus tegi õigeksmõistva kohtuotsuse, tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel valitud kaitsja tasu 48 365 eurot (ei sisalda käibemaksu) riigilt W kasuks välja mõista. Q menetluskulud
263.Q kaitsja taotles õigeksmõistmise korral valitud kaitsjale makstud tasude 27 350,80 eurot, sh tõlketeenuse kulu 133,20 eurot ja lisaks 15.06.2022 kohtuistungiga seotud kulu hüvitamist Qle. Kohus saab taotlusest aru nii, et menetluskulude hüvitamist soovitakse kaitsealusele ilma arvetel näidatud käibemaksuta. Menetluskulude tõenduseks on esitatud 26 arvet (XXVI kd, tl 153‒184). Taotluse ja arvete järgi osutas kaitsja õigusteenust 170,11 tundi tunnihinnaga 160 eurot, 15.06.2022 kohtuistung kestis 3,7 tundi. Järelikult on selle eest tasumisele kuuluv kaitsjatasu (3,7x160) 592 eurot.
264.Qle osutatud õigusabi hõlmas nõupidamisi, materjalidega tutvumist, menetlustoimingutel osalemist, kaitseakti koostamist, ettevalmistumist ja osalemist kohtuistungitel, kohtuistungi protokollidega tutvumist, kohtukõne koostamist. Kõik toimingud on seostatavad käesoleva kriminaalasjaga ning kaitsmiseks vajalikud. Kohtuistungitel osalemise ajakulu on arvestatud õigesti. Arvestades kriminaalasja mahukust ja keerukust, kaitsja aktiivset tegevust kohtuistungitel ja koostatud põhjalikke dokumente (kaitseakt ja teesid kumbki 16 lehel) peab kohus kogu õigusteenusele kulunud aega ning taotluses näidatud õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks. Valitud kaitsja tasuarvestuses sisalduv tõlketeenuse kulu on 133,20 eurot. Kaitseaktis taotletud mitmed tõendid olid võõrkeelsed. Seega on ka tõlkekulu vajalik ning põhjendatud. Tegemist on muu vajaliku kuluna, mis on tekkinud menetlusosalisele seoses kriminaalmenetlusega. Kuna kohus tegi õigeksmõistva kohtuotsuse, tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel valitud kaitsja tasu (27 350,80+592) 27 942,80 eurot (ei sisalda käibemaksu) riigilt Q kasuks välja mõista.
ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED
265.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
266.Seega peab kohus võtma seisukoha järgmiste KAPO andmehoidlas, dokumendihaldussüsteemis ja andmekandjatel hoitavate andmete (vt XXIV kd, tl 180) suhtes:
116.1.30.07.2018 Registrite ja Infosüsteemide Keskuses (RIK) tehtud läbiotsimise käigus kopeeritud kasutajate e-posti kontod, mis asuvad välisel kõvakettal Maxtor (s/n XXX);
116.2.X e-kirjavahetusega andmefailid X_Export0001.pst ja X_Export0002.pst;
116.3.Y e-kirjavahetusega andmefailid Y_Export_0001.pst ja [email protected];
116.4.X elukoha läbiotsimisel 30.08.2018 äravõetud nutitelefoni iPhone 10 sisu identne tõmmis nimetusega nr xxx.ufdr;
116.5.X elukoha läbiotsimisel äravõetud koduserveri NAS Synology TS412+ (seeria nr XXX) kõvakettal olevate andmete identne tõmmis nr xxx;
116.6.Registrite ja Infosüsteemide Keskuse 13.08.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le saadetud dokumendid;
116.7.Swedbank AS 19.01.2018 kirjaga nr XXX ja 21.03.2018 kirjaga nr XXX KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted;
116.8.AS SEB Pank 19.01.2018 kirjaga nr xxx ja 20.03.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted;
116.9.Luminor Bank AS 23.01.2018 kirjaga nr xxx KAPO-le väljastatud arvelduskontode väljavõtted.
267.Kohus leiab, et tegemist on sisuliselt koopiatega, algsel kujul on KAPO-s hoitavad andmed olemas andmete valdajatel. Elektroonilistel andmekoopiatel majanduslik väärtus puudub ning
1-20-8509 pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb eelnevalt loetletud KAPO-s hoitavad andmed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada (kustutada).
268.Kohtutoimikusse võetud andmekandjad on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (vt RKKK 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732 p 125).
269.Kohtuotsuse koostamisel juhindus kohus KrMS § 126 lg 3 p-st 4, § 181 lg-st 1, § 183 lg 1, § 274 lg 1, §-st 306, § 309 lg-st 2, §-dest 311‒312, §-st 314. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik