Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Aleksei Garanžalt menetluskuluna riigituludesse:  

kaitsjatasu 114 eurot; sundraha 981 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Aleksei Garanžal on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1095 (üks tuhat üheksakümmend viis) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700044138 ning selgituse “Aleksei Garanža, otsus nr 1-22-6819, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanud M. R. (ik. XXX, e-post XXX) ja I. R. (ik: XXX, e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Aleksei Garanža vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist hoiule võtmise akti nr 21ATH05719 alusel Lõuna prefektuuris hoiul olev „Q-Way“ üheliitrine süütevedeliku pudel, mille sees läbipaistev vedelik, DNA proov ja valget värvi tulemasin. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Aleksei Garanža’t süüdistatakse selles, et tema -ajavahemikus XXX kella 16:00 kuni XXX kella 07:10 vahel aadressil XXX pani ähvardamise eesmärgil oma XXX M. R. ja XXX L. R. kodu trepile pudeli süütevedelikuga ning asetas selle peale tulemasina. Seda nähes tundis M. R. reaalset ohtu oma varale, elule ja tervisele, kartes maja süütamist, kuna eelnevalt oli Aleksei Garanža saatnud M. R. sõnumi “paari aasta pärast sa jääd kõigest ilma, seda ma vannun sulle“. Aleksei Garanža saatis XXX kell 04.55 ja 09.57 I. R. telefoni teel sõnumid, milles sisaldus ähvardus I. R. XXX M. R. ja L. R. ning nende vara suhtes. I. R. sai läbi M. R. teada XXX trepile jäetud süütevedeliku pudelist ning tulemasinast, mistõttu kartis Aleksei Garanža poolt ähvarduste täideviimist ning XXX maja süütamist. Aleksei Garanža ähvarduste tagajärjel tundis I. R. pidevat hirmu oma XXX pärast, mis viis tema vaimse seisundi halvenemiseni. -XXX.a. kella 19.40 paiku saatis Aleksei Garanža, asudes kindlakstegemata kohas, telefoni teel M. R., kes asus XXX maakonnas, ähvardavad sõnumid „Proovi ainult minule läheneda, ma löön sul pea lõhki“ ja „seal ma murran su jalad“. M. R. kartis ähvarduste reaalset täideviimist, kuna varasemalt oli kannatanu kogenud, et Aleksei Garanža on alkoholijoobes olles ettearvamatu käitumisega, torgates XXX autorehvid katki.

Sellega Aleksei Garanža pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, samuti tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus Aleksei Garanžale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistusena kahtlustatavana kinnipeetud aeg 02.12.2020-04.12.2020 s.o kolm päeva ja karistuseks mõista 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui süüdlane ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning KarS § 74 lõigetest 4-6 ei tulene teisiti. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 1 alusel määrata, et süüdlane on kohustatud katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks KarS § 75 lg 4 alusel kinnitada Aleksei Garanža poolt endale võetud kohustus registreerida end alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbima alkoholi tarvitamise häire hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Kannatanu M. R. taotlusel (tl 80-81) ning Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Aleksei Garanž ́ale lähenemiskeeldu M. R. (isikukood XXX) elukoha suhtes 2 aastaks, keelates Aleksei Garanžal lähenemise M. R. elukohale aadressil XXX lähemale kui 100 meetrit. KrMS § 180 lg 1 alusel kahtlustatava poolt hüvitatavateks kriminaalmenetluse kuludeks (kohtueelsel uurimisel) on: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel makstud kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 81.60 eurot. Seega menetluskulud kohtueelses menetluses kokku 1062,60 eurot KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Aleksei Garanžalt menetluskulu välja täies ulatuses. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Aleksei Garanža aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist.

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Aleksei Garanža süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Aleksei Garanža menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 81,60 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses 32,40 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates 1. jaanuarist 2022. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1095 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Aleksei Garanža avaldas, et tal on palju laene ja trahve ning ta saab töötasu XXX eurot. Talle on ka palju XXX. Ta on nõus, et kohtumenetlusega kaasnev kaitsjatasu mõistetakse temalt kohtuotsusega välja. Ta taotleb väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Võttes arvesse Aleksei Garanzaga sõlmitud kokkulepet, tema varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, leiab kohus, et Aleksei Garanžale on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Aleksei Garanžalt sundraha 981 eurot, kaitsjatasu kokku 114 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1095 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.