Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Asjaolud Viru Vangla esitas 19.09.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Armin Rau elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 20.02.2018 otsusega tunnistati Armin Rau süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud ja tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud ja tunnistati süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Armin Raule liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel, suurendades raskemat, s.o Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.08.2017 kohtuotsusega nr 1-17-3084 mõistetud karistust 11 aastat vangistust, mõisteti Armin Raule liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud vangistust. 11 aasta 6 kuud vangistuse kandmise alguseks loeti Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.08.2017 kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise alguskuupäev 15.12.2016. Otsus jõustus 08.03.2018. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Armin Rau tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Armin Rau tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Armin Rau vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et on elus teinud palju vigu, hiljuti kaotas oma lähedase ja see pani oma elu üle mõtlema. Saab varsti isaks ja tahab oma lapse kasvamise juures olla. Ei taha veeta oma elu vanglas, soovib elada normaalset elu, käia tööl, kasvatada lapsi. Tarvitas kanepit, pühapäeviti tegin. Alkoholi tarvitas vähe, kanget alkoholi ei tarbinud üldse. Kahetseb siiralt, mida on teinud, kuid ta ei saa minevikku muuta. Lisas, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, talle tehti noomitus selle eest, et tulin pikaajaliselt kokkusaamiselt ja tal oli purgis kohupiima ettenähtust rohkem. Käib koolis, natuke raskusi on, aga saab hakkama. Ta ei usu, et tal vanglast vabanedes kool pooleli jääb, läheb kasvõi õhtukooli. On läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kui kohus tema vabastab, siis läheb ehitusele tööle, tööandjaga on kokkulepe olemas. Nad on kursis ka sellega, et tal on liikumispiirang. Ta on varem töötanud ehitusel, on töötanud ka perefirmas. Suhtleb osade õdede ja emaga. Saab oma abikaasa vanematega hästi läbi, nad mõistavad tema olukorda, nad teavad, mida ta on teinud, aga nad aitavad ja teevad kõik, et ta saaks normaalse elu peale. Kaitsja avaldas, et Armin Raule mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud. Armin Rau on vanglas viibinud juba kuus aastat. Tingimused vabanemiseks on olemas, kuigi iseloomustusest

nähtuvad elukoha puhul mingisugused probleemid, et ei ole kõigi omanike nõusolekut, kuid selle korteri omaniku nõusolek, kuhu Armin Rau elama asub, nõusolek on olemas. Teiste korteriomanike, kes on seal ühistuliikmed, nende nõusolek vajalik ei ole. Teine oluline aspekt on, et toetav võrgustik on isikul olemas, kes teda suudavad nii-öelda joonel hoida, et inimene ei libastuks, ei teeks rumalusi ja loomulikult äärmiselt oluline ja positiivne on see, et kui isiku peaks sündima laps, siis see on samamoodi selline argument, mis võibolla hoiab Armin Rau eemal tegevusest, mis võiks teda vanglasse tagasi viia. Lisaks sellele nagu nähtub, on isikul võimalik asuda tööle. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on tal endal olemas teatud kogemus ehitusvaldkonnas, ei ole alust arvata, et elatise teenimisega mingeid probleeme tekiks. Kaitsja leiab, et kõik tingimused selleks, et isik enne tähtaega vangistusest vabastada, on loodud. Kui määrata talle kohustused, mis on kriminaalhooldaja poolt ette pandud ja lisada kohustus mitte omada/tarvitada narkootilisi-psühhotroopseid aineid, siis kriminaalhoolduse toel on kinnipeetav suuteline ülejäänud karistuse ära kandma vabaduses viibides. Kaitsja lisas, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud eseme omamise eest, kuid pelgalt fakt, et on distsiplinaarkaristused, ei peaks saama kaalukeeleks, vaid tuleb vaadata ka selle asja sisu, mille eest need karistused on määratud. Seega kaitsja arvab, et isikut on võimalik vangistusest vabastada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Armin Rau kannab liitkaristust muuhulgas ka esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 5 aasta ja 11 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 11 aasta 6 kuu pikkusest karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama aadressile xxxx. Tegu on kahekorruselise majaosaga, kus on 5 tuba, olemas pesemisvõimalused ja saun. Elupind on väga heas seiskorras, uksed ja aknad suletavad, elektrisüsteem korras ning korter möbleeritud, olemas pesemisvõimalused. 07.09.2022. a tegi kriminaalhooldusametnik seoses kinnipeetava tingimisi enne tähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla menetlusega kodukülastuse, mille käigus selgus, et antud eluruumis hakkavad koos kinnipeetavaga elama tema abikaasa K. R., abikaasa ema (K. P.) ning isa (U. P., üks maja omanikest). Kinnipeetava abikaasa ema K. P.iga vesteldes selgus, et pärandi saamisel sai notari juures vormistatud maja nii, et kõigi pärijate vahel jagati ära maja osad väikeste korteritena ning vormistati ühistu, kus kõik pärijad on liikmed. Kinnipeetava abikaasa sõnutsi on notariaalne dokument olemas, kuid tema sõnutsi ei tohi ta seda väljastada kolmandatele isikutele ilma kõigi osapoolte nõusolekuta. 16.09.2022. a esitas isiku abikaasa K. R., U. P.i digitaalselt allkirjastatud kirja, milles selgitab, et antud eramaja on omandatud pärandina ning notariaalselt on maja jagatud kolmeks eraldi korteriks (xxxx; xxxx; xxxx). Vanglal pole dokumente, mis kinnitaks K. R., U. P.i, K. P.i infot maja jagamise osas. Ekinnistusraamatu andmetel seisuga 07.09.2022 on maja omanikeks O. P., M. P., U. P. ja M. P.. Olemas on U. P.i nõusolek, kelle maja osas (korteris) kinnipeetav elama asuks, puuduvad M. P.i, M. P.i ja O. P.i nõusolekud. Sellest tulenevalt ei ole täidetud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 p 1 tulenev tingimus, süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Mistõttu ei vasta kriminaalhooldusametniku hinnangul antud elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kohus loeb formaalsed alused Armin Rau tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetuks, kuna olemas on U. P.i nõusolek, kelle korteris kinnipeetav elama

asuks ja samuti U. P.i digitaalselt allkirjastatud kiri, milles ta selgitab, et antud eramaja on omandatud pärandina ning notariaalselt on maja jagatud kolmeks eraldi korteriks xxxx, xxxx ja xxxx. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on Armin Raul kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta neljandat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel kannab liitkaristust varguste, omastamise ning asja rikkumise ja hävitamise eest, eelmise kriminaalmenetluse käigus on teda karistatud asja omavolilise kasutamise, varguste, röövimiste, omastamise, dokumendi võltsimise, kelmuse, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest, samuti karistatud kehalise väärkohtlemise ning mõrvakatse eest Seega näitab isiku varasem elukäik, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist ning tema käitumist mõjutab suuresti sõltuvusainete kuritarvitamine. Kuritegude toimepanemise ajal oli ta igapäevane kanepitarvitaja ja ei suutnud selgelt mõelda. Armin Rau on varem kriminaalhooldusele allutatuna korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Seega pole varasemalt antud võimalused karistus kanda vabaduses olnud piisavalt mõjusaks rikkumiste toimepanemisest hoidumisel, mistõttu puudub kohtul kindlus ka selles, et käesoleval ajal just katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Kinnipeetaval on kaks distsiplinaarkaristust keelatud eseme omamise eest. Positiivsena võib välja tuua kinnipeetava kõrge õppimishimu, ta on vangistuses omandanud põhihariduse, lõpetanud ka 10. klassi, 03.06.2022 omandanud kutsehariduse abikokka erialal ja 01.09.2022. a jätkas keskhariduse omandamist, õpib 11. klassis. Kinnipeetav on läbinud 02.07.2018-31.07.2018 sõltuvuseteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Töötas programmis aktiivselt kaasa ning on huvitatud oma eluviisi muutmisest. Samuti on positiivne, et kinnipeetav on töötanud vangla majandustöödel koristajana ja toidujagajana ning ta on osalenud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes. Samas on individuaalses täitmiskavas veel 2024. aastaks planeeritud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Arvestades kehtivate kriminaalkaristuste aluseks olevaid kuritegusid, on kohtu hinnangul nimetatud programmi läbimine äärmiselt vajalik. Käesolevaks ajaks on materjalidest nähtuvalt eelmainitud tegevused läbimata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul ei ole kinnipeetav praeguseks ajaks täitnud talle kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. Vabanemisjärgsed elutingimused kohtu hinnangul muidugi toetavad kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist. Positiivne on, et kinnipeetaval on abikaasa ja abikaasa vanemad,

kes teda vabanedes soovivad toetada. Kuid toetavad peresuhted ning isaks olemine, kinnipeetaval on varasemast suhtest xxxx tütar, ei ole teda varem õiguskuulekal teel suutnud hoida. Vabanemisel asuks isik tööle M OÜ-s, ettevõtte ehitusjuht on telefonivestluses töökoha olemasolu kinnitanud. Kohtu hinnangul on alust kahelda, et seaduslik sissetulek hoiab kinnipeetava kuritegevusest eemale, kuna enne käesolevat vangistust moodustas kinnipeetava sissetuleku 700-eurone töötasu. Kinnipeetav on iseloomustuse kohaselt ise sõnanud, et sellest oleks isegi saanud ära elada, aga tahtis rohkemat ning pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et kehtivad karistused on Armin Raule mõistetud materiaalse kasu saamiseks mitmete kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetaval on 16.09.2022. a seisuga jooksvaid nõudeid summas 22 800,38 eurot, mis lisab majanduslikule toimetulekule survet. Kinnipeetava puhul on kuritegude toimepanemist mõjutanud kanepi kuritarvitamine. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav kanepit igapäevaselt. Kuigi enda sõnul mõistab ta kanepi tarvitamise kahjulikkust ning lubas kohtuistungil, et ei tarvita enam kanepit, ei ole ta seni vabaduses suutnud kanepi tarvitamisest hoiduda. Sõnades kinnipeetav küll väljendab soovi elada õiguskuulekalt ning ta tunnistab oma probleeme, kuid tema senine käitumine, sealhulgas korduv karistatus samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kanepi tarvitamise mõjul, näitab vastupidist. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkamise ohtu piisavalt maandanud. Kohus leiab, et isiku senist elukäiku hinnates ei maanda elektroonilise järelevalve kohaldamine uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Armin Rau vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel küllaltki pikk vangistus, mille jooksul on tal võimalik läbida kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning näidata, et suudab ka edaspidi vangistuses viibimise ajal käituda õiguskuulekalt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Armin Rau vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 13.12.2022 kohtumäärus 1-18-1536 jõustus 08. veebruaril 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.