Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-21-6674/92
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Kuulutamise aeg: 05.12.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 10 877

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-21-6674/72Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.05.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2022 Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-6674

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Julia Katškovskaja ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Artur Eesiku süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.05.2022 otsus

Apellant

süüdistatava Artur Eesiku valitud kaitsja Silver Reinsaar

Prokurör

Vahur Verte

Süüdistatav

Artur Eesik (isikukood 38510100295, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses – kd IV, tlk 197)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Artur Eesiku kaitsja Silver Reinsaare apellatsioonkaebus osaliselt.

2.Tühistada Harju Maakohtu 11.05.2022 otsus osaliselt: Artur Eesiku süüdi tunnistamises 15.04.2021 episoodis, Artur Eesikule mõistetud karistuse ja liitkaristuse ning maakohtu otsuse alusel välja mõistetud menetluskulu osas.

3.Mõista Artur Eesikule KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 6 aasta pikkune vangistus. Lugeda Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega mõistetud kergem, kandmata karistus, 2 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus kaetuks käsiloleva otsuse alusel mõistetud 6 aasta pikkuse vangistusega. Mõista Artur Eesikule liitkaristuseks 6 aasta pikkune vangistus. Lugeda KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka Artur Eesiku eelvangistus ning arvestada 6 aasta pikkuse vangistuse kandmise algust Artur Eesiku kahtlustatavana kinnipidamisest 21.04.2021.

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod

JS ja VV võtsid täpselt tuvastamata ajal, märtsis 2021 Narva mnt 138 Tallinnas CircleK tankla lähedal tühermaal Artur Eesiku näidatud peidikust 300g fentanüüli sisaldava paki. Peidikust võetud ainet transportisid VB autoga VV ja VB. Samal päeval andis VV VB-le müügiks 20g fentanüüli sisaldavat pulbrit. VB maksis pärast fentanüüli realiseerimist JSle 2000 eurot. Seejärel müüs JS nädala jooksul VB-le peidikust leitud ainest veel 100g fentanüüli sisaldavat pulbrit hinnaga 16 000 eurot; Artur Eesik omandas täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 04.04.2021 tuvastamata isikult, kohal ja ajal suures koguses, s.o 100g isotonitaseeni sisaldavat pulbrit. Sinise teibiga mässitud soonsulguriga kilekotti pakitud aine peideti täpselt tuvastamata asjaoludel 04.04.2021 enne kella 22.00 Tallinnas Pirita tee ja Kose tee vahel asuvasse Lillepi parki, Saare bussipeatuse lähedale jäävasse pargi ossa, murdunud puu juures olevasse peidikusse. JS ja VB võtsid 05.04.2021 peale kella 19.00 paki peidikust ning viisid selle VB (üüri)korterisse. VB lahjendas pakis olnud ainet JS korraldusel toidulisandiga ning pakendas aine väiksemateks, 30g, 50g ja 30g kaaluvateks pakenditeks. Kaks pakki (50g ja 30g) viis VB samal õhtul ning ühe paki (30g) järgmisel õhtul kella 21.00-22.00 paiku Tallinnas K. Kärberi 20/20 asuva Kärberi Selveri juurde JS poolt sinna spetsiaalselt pargitud autosse, kust eeluurimisel tuvastamata isik pakid ära võttis; Artur Eesik ostis 2021 aprilli esimeses pooles, täpselt tuvastamata ajal Harjumaal Muugal Muuga tee 108 asuvas kaupluse Maxima parklas JS saadetud VB-lt 1g kokaiini hinnaga 100 eurot; Artur Eesik ja ES omandasid täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 15.04.2021, ebaseaduslikult kriminaalasjas tuvastamata asjaoludel suures koguses, kahekordsesse vaakumpakendisse ja läbipaistvasse kilekotti pakitud, 393,8g narkootilisi aineid kartfentanüüli ja metadooni sisaldavat helepruuni pulbrit (milles puhtal kujul 0,18g kartfentanüüli ja jälgedena metadooni).Pakendatud aine viis ES oma autoga 15.04.2021 Tartumaal Laeva metskond 37 asuvale territooriumile ning peitis koos JS-ga 15.04.2021 kella 15.30 paiku metsas kuuskede juurde kivi alla. Peidiku asukoht märgistati. Pärast aine peitmist näitas JS peidiku asukohta VB-le ning viimane võttis aine peidikust samal päeval kella 17.00 paiku ära ja viis OS autosse. Ajal, mil VB ainet peidikust võtma läks,

parkis JS oma auto metsateele nii, et kõrvalised isikud ei saaks teel sõita. VB ja aineid transportima palgatud OS peeti teel Tallinnasse kinni ning peidikust võetud aine võeti kinnipidamisel ära. Harju Maakohus mõistis 11.05.2022 otsuse alusel Artur Eesiku KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks süüdistuse kohaselt märtsis 2021 toime pandud nn CircleK episoodis. Kohus tunnistas Artur Eesiku KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning karistas teda 11-aasta pikkuse vangistusega. Harju Maakohtu 26.04.2021 otsuse nr 1-20-8824 alusel mõistetud kergem karistus, 3-aasta pikkune vangistus, loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks 11.05.2021 otsuse alusel mõistetud raskema karistusega ning Artur Eesikule mõisteti liitkaristuseks 11-aasta pikkune vangistus. Karistusest arvati maha 2 päeva eelvangistust (s.o 08.10.2020-09.10.2020). KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse, s.o 10 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse, kandmise algust hakati arvestama alates 21.04.2021. Kohus määras, et Artur Eesiku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimise asendamiseks mõisteti Artur Eesikult KarS §-de 184 lg 5 p 2, 832 lg 1 ja 84 alusel välja 59 877,99 eurot, mis tuleb tasuda riigieelarve tuludesse 24 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Artur Eesikult mõisteti välja ekspertiisikulu 584,55 eurot ning tal võimaldati see tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Viimaks lahendas kohus küsimuse, mis puudutas asitõendite edasist saatust. Maakohus rajas oma otsuse Artur Eesiku süüdi mõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi järgmistele argumentidele: 1) seda, et süüdistatav ostis aprilli 2021 esimeses pooles VB-lt 1g kokaiini, kinnitasid Artur Eesik ja VB. Artur Eesiku elukoha läbiotsimisel leiti kellakarbis TAG Heuer olnud plastkaartidelt, kella kasutusjuhendilt ja kolmel rullikeeratud paberrahal aine jälgi, eksperdi arvamuse kohaselt olid need kokaiinijäljed. Puhta aine sisaldust pole võimalik määrata, Artur Eesik väitis, et ostis aine enda tarbeks, s.o tarvitamiseks, kokaiin oli kehva kvaliteediga ning järelikult pole alust öelda, et tegemist oli suure kogusega. Eraldiseisvalt oleks episood karistatav väärteona, kuid koostoimes teiste süüdistuses toodud episoodidega moodustab 1g kokaiini omandamine ühe osa narkootilise aine suures koguses käitlemisest; 2) 15.04.2021 episoodis pole tuvastatud, kes ja millal omandas Laeva metskond 37 Tartumaal peidikus olnud aine. Kriminaalasjas on tõendatud, et aine hankimisest teadsid Artur Eesik, JS ja ES. Aine peitis ES JS teadmisel ning Artur Eesik leppis JSga kokku, et viimane organiseerib paki ära toomise. Tartumaal asunud peidiku juures toimunud sündmuste käik on tõendatud jälitustoimingu protokollis kajastatuga ning VB ja OS usaldusväärsete ütlustega. JS ütlused ei ole usaldusväärsed. VB ütlused riimuvad jälitustoimingute käigus tuvastatuga, samuti rääkis ta menetlejale episoodidest, millest viimane ei olnud teadlik (nn CircleK episood ja 04.04.2021-05.04.2021 episood). VB ütlustega on tõendatud, et Tartumaal Laeva metskond 37 territooriumil asunud peidikus olnud aine pärines Artur Eesikult. JS ja Artur Eesik on tuttavad, kriminaalasjas on tõendatud, et nad suhtlesid ning mõlemaid on varem narkokuritegude toime panemise eest kriminaalkorras karistatud. VB ütlustega on tõendatud, et ta käis JS-ga korduvalt Muuga Maxima juures, sest JS soovis rääkida inimesega, kellelt ta saab ainet. Artur Eesik elab Muuga Maxima lähedal. JS viitas selle inimese probleemidele alkoholiga, kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesik (kuri)tarvitas alkoholi. VB viibis koos JS ja Artur Eesikuga autos, kuid viimased arutasid nii ühist Hispaania perereisi kui linnast

väljasõitu. Viimase osas sai Artur Eesik aru, et vesteldi 15.04.2021 sõidust Tartu lähistele. VB sõnul mõistis ta, et Tartumaal peidikus olev aine on seotud Artur Eesikuga ning hiljem tuleb tal raha anda Artur Eesikule. JS viitas, et Artur Eesik on inimene, kelle käest on juba varem ostnud. VB ütlustega on tõendatud, et JS käskis tal anda 1g inimesele (Artur Eesikule), kellelt JS võtab fentanüüli. VB ütlustega on tõendatud, et kui JS-l oli peidikutega probleeme, pöördus ta selgitamiseks Artur Eesiku poole. Artur Eesiku rolliks grupis oli aine metsa peitmise korraldamine ja selle metsast Tallinna vedamine. Selleks andis Artur Eesik juhiseid JS-le, viimane omakorda VB-le ning too leppis kokku OS-ga. Kui Artur Eesik ei oleks korraldanud aine peitmist ja selle vedu Tallinnasse, puudunuks JS-l ja VB-l võimalus aine peidikust võtmiseks ja OS autoga Harjumaale vedamiseks. Artur Eesik tegutses kavatsetult; 3) 04.04.2021-05.04.2021 episoodis on VB ütlustega tõendatud, et ta sai teisel korral fentanüüli Pirita-Kosel, Lillepi pargist. Nad sõitsid sinna JS-ga, too teadis, et pargis on peidik. Nad märkasid patrullsõidukit, tegid autoga ringi ning siis sõitsid Muuga Maxima juurde, sest JS tahtis vastuseid inimeselt, kes aine peidikusse pani. Ta ootas parklas, JS naasis ja selgitas, et pargis on kaks peidikut. Järgmisel päeval läksid nad JS-ga uuesti Lillepi parki ning võtsid seal olnud peidikust sinise isoleerpaelaga 100g pakendi. Pargist sõitsid nad Kärberi 26 üürikorterisse, kus ta pidi pakendis oleva aine – fentanüül isotonitaseeni – kolmeks jagama ning andma aine edasi JS viidatud inimesele. JS ütlused pole usaldusväärsed. Artur Eesiku rolliks oli aine peitmine või selle korraldamine, kui Artur Eesik poleks seda teinud, ei oleks VB ja JS saanud narkootilisi aineid peidikust võtta, pakendada ja edasi müüa. Artur Eesik tegutses kavatsetult. Maakohtu hinnangul oli Artur Eesiku süü keskmisest suurem ning kohus põhjendas süüdistatavale mõistetud karistust nii: 1) karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu; 2) Artur Eesik omandas ainet, korraldas korduvalt aine vedu ja edasimüüki; 3) käideldud aine kogus oli väga suur, ainuüksi kartfentanüüli kogusest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 6,7%-le Eesti elanikkonnast; 4) Artur Eesik on varem kriminaalkorras karistatud, ta jätkas samaliigiliste kuritegude toime panemist ajal, mil tema suhtes oli menetluses eelmine kriminaalasi. Konfiskeerimise asendamist põhjendas maakohus järgmiselt: 1) kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesiku leibkonnal tervikuna ja Artur Eesikul eraldiseisvalt esines perioodil 01.01.2019-18.04.2021 elatustaseme erinevus kokku 59 877,99 eurot, mis oli tingitud pangakontodele tehtud sularaha sissemaksetest ning sularahas tehtud kulutustest; 2) kriminaalasjas ei esitatud usaldusväärseid tõendeid, et leibkonna sissetulekud pärinenuks legaalsetest allikatest. Tunnistajate väited olid umbmäärased ning ütluste õigsust ei kinnitanud ükski tõend. Eluliselt pole usutav, et sugulased kogusid vanglas viibivale Artur Eesikule raha ning jätsid oma vajadused tahaplaanile; 3) laiendatud konfiskeerimise korral tuleb raha legaalset päritolu tõendada süüdistatav, seda ei ole Artur Eesik teinud. Arvestades seda, et Artur Eesik on jätkanud narkootiliste ainete käitlemist, on usutav, et tuvastamata allikatest pärinevad vahendid on kriminaaltulu, summad on käsilolevaks ajaks ära tarvitatud.

käsitlemisel ebausaldusväärse tõendiallikana puudus kehtiva kohtupraktika valguses (RKKKo nr 3-1-1-123-97) alus käsitada vahendlikku tunnistajat ehk VB usaldusväärsena. JS küsitlemine toimus kaitseõigust eirates ning tema ütlustest tulenevad küsitavused võivad tuleneda sellest, et tõendit esitanud pool [kaitsja] ei jõudnud küsitlemist küllaldaselt ette valmistada; Maakohus väljus Artur Eesikule esitatud süüdistuse piiridest. Viimases heidetakse 05.04.2021 ja 15.04.2021 episoodides ette narkootilise aine omandamist. Maakohus märkis 15.04.2021 episoodis, et pole teada, kes aine omandas ja tuvastas, et Artur Eesik peitis aine metsa ja korraldas selle transpordi. Viimast kahte osategu süüdistus Artur Eesikule ette ei heida. Teises, 05.04.2021 episoodis, heideti Artur Eesikule ette aine omandamist, kuid maakohus tuvastas lisaks sellele ka aine peitmise ja peidikust ära võtmise organiseerimise. Omandamise osas puuduvad maakohtu otsuses viited tegu kinnitavatele tõenditele. Lisaks on kohus eksinud tõendite hindamisel. Maakohtu otsus sisaldab meelevaldseid väiteid, kohus on VB ütlusi käsitanud vastuolus nende tegeliku sisuga ning teinud ütlustest järeldusi, mida VB ise pole õigeks pidanud; maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, jättes vastamata kaitsja argumentidele (eelkõige kaitsekõne p 32). Maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, üksnes sellest aspektist, kuidas need võiksid viidata süüdistuse põhjendatusele; maakohus rikkus ausa kohtumenetluse põhimõtet, sekkudes tõendite esitamise järjekorda ning asetades kaitsja ebamõistliku ajalise surve alla. Kaitseõiguse põhjendamatu rikkumine algas kohe pärast prokuröri tõendite vooru lõppemist. Prokurör loobus ootamatult tunnistajatest (v.a Y) ning andis sellest kaitsjale teada 15.03.2022 kella 16.30 paiku. Eelnevalt oli kaitsja korduvalt palunud prokuröril öelda, kas esitab ülejäänud 5 tunnistajat 16.03.2022 ja 17.03.2022 istungil või mitte. Kohtukoosseisu eesistuja avaldas 16.03.2022 kaitsjale üllatuslikult, et istungipäev on mõeldud kaitsja tõendite esitamiseks. See informatsioon polnud kaitsjale teada, sest prokuröri loobumisest sai kaitsja teada eelmise tööpäeva lõpus. Kaitsja tegevus on vastureaktsioon prokuröri tõenditele ning on alusetu ette heita, et kaitsja pidi oma tõendid ette valmistama 16.03.2022 istungiks. Kummastav, et kaitsjalt eeldati kohe oma tõendite esitamist nii, et kohus oli sellega juba eelnevalt arvestanud. Kohus ei pidanud ette teadma, et prokurör loobub kõigist oma tunnistajatest. Kaitsja selgitas kohtule suuliselt ja e-kirja teel, et istungile eelneval nädalal ei õnnestunud tal töövõimetuslehel viibimise tõttu oma tõendeid ette valmistada. Samuti viitas kaitsja oma e-kirjas kohtule, et töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise tõttu ei olnud JS ristküsitlemist võimalik nõuetekohaselt ette valmistada. Kaitsja pidi väga lühikese ajaraamistiku sees ette valmistama hulga isikulistele tõendiallikatele esitatavaid küsimusi ning sel põhjusel jäi kaitseõigus JS küsitlust puudutavas osas tagamata. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust kuulata JS hiljem üle, kuigi kohtu ajagraafik võimaldanuks täiendavate istungite määramist. Kaitseõiguse tagamise asemel otsustas kohus istungit jätkata ning Artur Eesikule esitatud süüdistuse seisukohalt keskne tunnistaja – JS – kuulati üle maakohtu määratud ajal. Samuti sai prokurör võimaluse esitada täiendavaid tõendeid 18.03.2022 ja 30.03.2022 istungitel. Kaitsja pandi olukorda, kus ta pidi esitama oma täiendavad tõendid 30.03.2022 istungil pisut enam, kui 1 tunni jooksul. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Seoses kaitseõiguse ulatuslike rikkumistega tuleks ringkonnakohtus uurida järgmisi tõendeid:

taotlusi 12.10.2022 toimunud kohtuistungil, kuid kolleegium varasemat seisukohta ei muutnud ning apellandi taotlused jäid jätkuvalt rahuldamata. Lisaks märgib kolleegium järgmist. Apellant taotles ringkonnakohtult JS täiendavat ristküsitlemist. Lihtsustatult määras maakohus vaatamata kaitsja protestile tunnistaja küsitlemiseks konkreetse aja, kuid kaitsja sõnul ei jäänud talle piisavalt aega küsitluse ette valmistamiseks. Puuduliku ettevalmistuse tõttu ei olnud kaitsjal võimalik täiel määral realiseerida kaitseõigust. Apellandi väitel tuli tema jaoks ootamatule maakohtu nõudmine, et ta küsitleks oma tunnistajat JS 17.03.2022 kohtuistungil. Kolleegiumil on keeruline apellandiga täiel määral nõustuda. Harju Maakohtus 12.10.2021 toimunud eelistungil (kd III tlk 24-25) planeeris kohus koos menetlusosalistega kriminaalasja kohtulikku arutamist. Prokurör arvestas, et tema tõendite uurimiseks kulub 6 istungipäeva ja Artur Eesiku kaitsja Silver Reinsaar soovis oma tõendite uurimiseks 2 istungipäeva. Seoses võimalusega sõlmida osade süüdistatavatega kokkulepe, palus prokurör jätta esimeste istungite vahele ca 1 kuu pikkuse pausi. Kohus määras istungid 17.12.2021, 11.02.2021, 18.02.2021, 01-03.03.2022, 16-18.03.2022, 30.03.2022 ja 31.03.2022. Asetades prokuröri ja kaitsja prognoosid istungite ajateljele leiab kolleegium, et Artur Eesiku kaitsja pidi silmas pidama, et tema tõendite (sh tunnistaja JS) esitamine ja uurimine toimub ilmselt märtsis 2022. Ringkonnakohus nendib, et istungiaegade planeerimisel on nii prokuröril kui kaitsjal võimalik eelistungil aktiivselt kaasa rääkida. Kahe toimiku süsteemi ning menetlusosaliste kohtust sõltumatute otsustuste tõttu (s.o mil viisil oma tõendeid esitleda, vt nt KrMS § 296 lg 3 ja 4, RKKKo 3-1-1-47-15) ei ole kohtul ülevaadet ja täit arusaama, kui kaua tõendite uurimine aega võiks võtta. Sisuliselt määrab kohus eelistungil kohtuliku arutamise kestuse menetlusosaliste prognoose silmas pidades. Ringkonnakohtu hinnangul on sel põhjusel asja menetleval kohtul tegelikult õigus nõuda, et varasemalt menetlusosalistega kokku lepitud, kriminaalasja menetlemiseks arvestatud aeg ehk istungipäevad kasutatakse ära maksimaalselt tõhusalt. Lisapäevade vajaduse korral on professionaalsete menetlusosaliste hõivatuse tõttu praktikas üpris sageli täiendavate istungiaegade planeerimine lähitulevikku pigem keeruline, et mitte öelda võimatu. Kriminaalasjad tuleb lahendada mõistliku aja jooksul, korrakohase õigusemõistmise tagamiseks tuleb kohtunikul menetlust juhtida võimalikult efektiivselt. Arusaadavalt ei tohiks kohus lasta tekkida olukorral, kus näiteks menetlusosalise puuduliku ettevalmistuse või valitud menetlustaktika tõttu kestab terveks päevaks planeeritud istung tund või paar ning nurjunud istungipäeva kompenseerimiseks tuleb määrata uus aeg. Menetlusosalised peaks omalt poolt tegema kõik mõistlikud pingutused, et eelistungil kokkulepitu kehtiks ja ajakava järgitaks. Kuigi kaitsja märkis 16.03.2022 istungil, et pool peab saama valida, mis järjekorras ta kohtule tõendeid esitab (kd IV tlk 92), siis ringkonnakohus KrMS §-st 286 nii jäika lähenemist - justkui kohus üldse sekkuda ei tohiks – välja ei loe. Vaidlustatud kriminaalasjas jätkati Harju Maakohtus 16.03.2022 toimunud istungil prokuröri tõendite uurimist. Samal istungil loobus prokurör oma viimaste tunnistajate (kokku 5 inimest) ristküsitlemisest. Prokuröri tõendite ammendumisel tegi kohus kaitsjale ettepaneku esitada oma tõendid. Kaitsja avaldas, et saab üht-teist esitada. Kaitsja esitas kirjalikke tõendeid ning ütles seejärel, et rohkem tal sellel päeval tõendeid esitada ei ole (kd IV tlk 89-91 pöördel). Kohus soovis teada põhjust ning kaitsja viitas, et info, mille kohaselt prokurör loobub viiest tunnistajast, jõudis temani eelmise päeva (s.o 15.03) õhtul kell 16.30. Kaitsja taotles, et maakohus korraldaks kahe vanglas viibiva tunnistaja, sh JS, konvoeerimise kohtusse reedeks

ehk 18.03.2022 istungiks, sest ta soovib tunnistajate ristküsitlemiseks ette valmistuda (kd IV tlk 92). Kohus märkis, et JS saab kutsuda järgmiseks päevaks, 17.03.2022 istungiks. Kaitsja oli seisukohal, et ta ei ole võimeline tunnistajat küsitlema, nõuetekohast ette valmistamist takistas mh vahepealne töövõimetusleht, kuid kohus vastas, et kaitsja on tunnistaja(te) küsitlemist taotlenud menetluse algusest peale ning peaks olema seega tunnistaja küsitlemiseks valmis. Maakohus määras vaatamata kaitsja vastuseisule tunnistaja JS küsitlemise 17.03.2022 istungipäevale (kd IV tlk 92 pöördel). Kohtuistung, mis toimus 16.03.2022, lõppes kell 12.13. Tunnistaja JS ristküsitlemine toimus 17.03.2022 istungil, pärast lõunat. Kaitsja esitas enne tunnistaja ristküsitlemist taotluse toiming edasi lükata, kuid maakohus jättis taotluse rahuldamata. Kaitsja ei keeldunud tunnistaja ristküsitlemisest põhjendusega, et ta pole saanud piisavalt ette valmistuda, vaid alustas JS esmasküsitlemisega (kd IV tlk 103 – 106). Maakohtuga nõustuvalt tuleb nentida, et vajadus JS kohtus küsitleda on märgitud juba apellandi kaaskaitsja Igor Stulovi kaitseaktis. Riigiprokuratuur edastas kriminaalasja JS, OS, Artur Eesiku, ES ja VV süüdistuses Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 04.10.2021. Artur Eesiku kaitsja Igor Stulov esitas maakohtule kaitseakti 08.10.2021 (kd III tlk 13-14). Kaitsja Igor Stulov märkis, et ta ei taha esitada kirjalikke tõendeid, kuid soovib kohtulikul uurimisel ristküsitleda süüdistatavaid VB ja JS. Tõsi, Artur Eesiku kaitsja Silver Reinsaare esitatud kaitseaktis (kd III tlk 15-19), ei leidu viidet, et apellant ise sooviks kohtus ristküsitleda JS. Samas on kolleegiumi hinnangul mõistlik eeldada, et ühe isiku erinevad kaitsjad kooskõlastavad oma kaitsetaktika ning antud asjas see nii oligi (vt siinkohal ka Artur Eesiku kaitsja Igor Stulovi avaldus 17.12.2021 istungil, et nad kaitsevad Artur Eesikut Silver Reinsaarega kooskõlastatult, kd IV tlk 7). Käsilolevas asjas võib vaidlusteta väita, et Artur Eesikule esitatud süüdistuse kontekstis on JS oluline tõendiallikas. Artur Eesiku võimaliku teopanuse osas ütlusi andnud VB sai oma sõnul teabe valdavalt JS-lt. Seega oli Artur Eesiku kaitsja(te)l juba kaitseakti koostades konkreetne nägemus, mida nad soovivad JS-lt küsida, miks on tunnistaja nende kliendi kaitsepositsiooni kontekstis oluline. Isikulise tõendiallika ütluste tuum on siiski kohtumenetluse pooltele varasemalt, süüdistus- ja kaitseakti koostamise hetkeks, kohtueelses menetluses võetud ütlustena ette antud ning juba puhtalt nende pinnalt on võimalik prokuröril ning kaitsjal kujundada seisukoht, miks konkreetne tõendiallikas on tema positsiooni tarbeks vajalik. Järelikult pidi kaitsjal juba kaitseakti koostamisel olema teatud arusaam, mida JS-lt on vaja kindlasti küsida, mis on selle tõendi mõte. Kolleegiumil on sel põhjusel keeruline väita, et kaitsja ettevalmistus tunnistaja JS küsitlemisel n.ö algas nullist. Viimane vähendab omakorda tõenäosust, et kaitseõigust rikuti oluliselt ja ulatuslikult. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kaitsjaga, et tema töö võistlevas menetluses seisneb teatud määral vastureaktsioonis prokuröri tegevusele. Isikulised tõendiallikad pole võrreldavad kirjalike tõenditega, viimaste sisu reeglina ei muutu. Isikulise tõendiallika puhul ei ole võimalik lõpuni prognoosida, mida inimene kohtus räägib. Tunnistajale võivad meenuda mingisugused momendid, mida ta ülekuulamisel ei käsitanud ning vastupidi, inimene võib midagi unustada. Samuti sõltub edastatud info hulk ja sisu suuresti selle saamise viisist, s.o olukorras, kus tunnistajale esitati kohtueelses menetluses ülekuulamisel konkreetseid küsimusi on ilmne, et menetlusosalised ei tarvitse kohtus küsida samu küsimusi, nad võivad pöörata tähelepanu detailidele, mille kohta isikuliselt tõendiallikalt kohtueelses menetluses ei küsitudki. Esitatavate küsimuste ring võib hakata sõltuma ka sellest, mida rääkisid kohtus varem ristküsitletud isikulised tõendiallikad.

Kaitsja ise on ringkonnakohtule arusaadavalt pidanud kõige olulisemaks täiendavaks materjaliks, mis tuli enne JS küsitlemist tingimata läbi töötada, eelkõige VB kohtus antud ütlusi (vt siinkohal kaitsja apellatsiooni p 109) Esmalt väärib märkimist, et VB ristküsitluse käiku vaadates võib tõdeda, et eeldatavasti oli isiku kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütluste sisu valdavalt sama ning midagi olulist VB kohtus oma varasematele ütlustele ei lisanud. VB ütluste maht ei olnud ülemäärane, teda ristküsitleti 11.01.2022 istungil ehk piisava varuga, võimaldamaks kaitsjal hakata JS küsitlemiseks ette valmistuma arvestusega, et ristküsitlus toimub märtsis 2022. Teatud mõttes on tõendi esitlemise või isikulise tõendiallika küsitlemise ettevalmistamise jätmine viimasele minutile menetlusosalise enda risk. Kolleegium märgib, et lisaks enda või lähedase haigestumisele vms võib juhtuda, et professionaalsel menetlusosalisel tuleb päev-paar enne mõnda olulist tähtaega täita ootamatuid tööülesandeid. Käsilolevas asjas puudub vaidlus, et 16.03.2022 istung lõppes protokolli järgi keskpäeval, kaitsja sai enne 17.03.2022 istungil toimunud ristküsitlust tunnistajaga kohtuda ning kaitsja oma tunnistajat ka ristküsitles. Esitatud apellatsiooni pinnalt jääb ringkonnakohtule selgusetuks, mis jäi kaitsjal maakohtus toimunud ristküsitluse käigus tunnistaja JS-lt küsimata? Apellatsioonist ei ole võimalik seda välja lugeda. Kaitsja annab kaebuses ülevaate maakohtus toimunust, viitab kaitseõiguse rikkumisele ning märgib seejärel, et tunnistaja JS ristküsitlemine ringkonnakohtus on vajalik, et küsitluse käigus oleks tagatud kliendi kaitseõigus, et kaitsja saaks küsitluse nõuetekohaselt ning tõhusat kaitseõigust tagavalt ette valmistada (vt apellatsiooni p 111). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluse põhjendus liiga abstraktne. Apellant ei näita selgelt, mis jäi küsimata või mis osas jäi ristküsitlus pealiskaudseks, mis konkreetselt jäi vajaka? Olukorras, kus kaitsja enda sõnul (küll kahetsusväärselt töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid rikkudes) sai küsitlust ette valmistada, kaitsja esitas tunnistajale ristküsitluse raames rea küsimusi ning apellatsioonis konkreetsetele puudujääkidele ei viidata jne, ei ole tegelikult võimalik täie veendumusega öelda, et menetlusõiguse rikkumine oli KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes oluline. Kaitsja heidab maakohtule ette, et prokurör sai võimaluse esitada oma täiendavaid tõendeid 18.03.2022 ja 30.03.2022 kohtuistungil, kuid kaitsja pidi oma tõendid esitama 30.03.2022 istungil veidi enam, kui tunni jooksul. Vaadates kõnealuste istungite käiku möönab kolleegium, et iseenesest peaks kohus uue tõendi vastuvõtmisel andma vastaspoolele piisava ajavaru tõendiga tutvumiseks ja selle kohta arvamuse avaldamiseks. Käsilolevas asjas ei ole maakohus seda põhimõtet täiel määral järginud (vt nt kd IV tlk 139 ja selle pöördel). Kaitsja väited, et maakohus asetas ta võrreldes prokuröriga ebavõrdsemasse seisu, on iseenesest jumekad. Istungi protokollidest on nt näha, et prokuröri palutud täiendavad tunnistajad kuulati ära (tunnistajad Ä, Z, JR) ning prokurör sai tunnistajad kohtusse tuua piisava ajavaruga, kuid kaitsja taotletud tunnistajate kohtusse kutsumise palus maakohus kaitsjal korraldada samal päeval (kd IV tlk 149). Arusaadavalt soovis maakohus lõpetada asja kohtuliku uurimise ja pidada kohtuvaidlused varem kindlaksmääratud ajal, kuid teatud juhtudel ei tohiks ajakavast kramplikult kinni hoidmine kujuneda omaette eesmärgiks. Ringkonnakohtu hinnangul ei puutu suurem osa täiendavate tõendite voorus esitatud tõenditest suuresti asjasse ning sel põhjusel ei olnud maakohtu rikkumine oluline KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes. Vaadates täiendavate tõendite vooru tervikuna ei saa ringkonnakohus jätta märkimata, et KrMS § 297 sätestatud võimalus koguda täiendavaid tõendeid ei saa koostoimes KrMS § 2861 kujuneda vastastikuseks mõõdutundetuks jõukatsumiseks, mille raames kumbki pool üritab iga hinna eest kummutada vastaspoole esitatud tõendit, täiendavat tõendit, täiendavat

tõendit ümberlükkavat tõendit jne. Kohus peaks KrMS § 2861 lg 1 tulenevalt menetlusosalisi ohjama ning tagama, et fookus ei libiseks tõe tuvastamiselt võistlemisele selle sõna otseses tähenduses. Kaitsja märkis kaitseaktis mh Tallinna Vangla ning Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjad, millega kaitsja soovis tõendada, kes, millal ja mis asjaoludel on külastanud VB ning millistel kuupäevadel on teda vanglast või arestimajast menetleja ametiisikute poolt välja viidud. Kaitseakti järgi ei olnud nimetatud tõendeid kaitseakti koostamise hetkel veel kaitsja valduses. Kaitsja viitas, et esitab Tallinna Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveametile vastavad päringud, kui vastuste saamisega tekib probleeme, siis pöördub kaitsja aegsasti kohtu poole. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kaitsja esitas kaitseaktis märgitud päringu Tallinna Vanglale 23.11.2021 ning sai 30.11.2021 vastuse (kd V tlk 1-3). Kaitsja esitas Tallinna Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveametile täiendavad päringud 27.03.2022 (kd V tlk 91-94) ning palus vastuseid hiljemalt 29.03.2022 seoses vajadusega esitada need kohtule. Kaitsja soovis vastuste abil kontrollida 18.03.2022 istungil ristküsitletud tunnistajate Ä ja Z ning teatud määral ka 11.01.2022 küsitletud VB ütluste usaldusväärsust. Kaitsja põhjendas päringu saatmist 27.03.2022 ehk vahetult enne kokku lepitud kohtuvaidlusi asjaoluga, et ta oli vahepealsel ajal puhkusel (vt kd IV tlk 150 pöördel). Maakohus jättis taotluse tuginedes KrMS § 297 lg 3 rahuldamata, s.o tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. Kolleegium märgib esmalt, et 18.03.2022, kui kuulati üle tunnistajaid Ä ja Z (kelle ütluste usaldusväärsust soovis kaitsja päringu vastuse abil kontrollida), osales kaitsja istungil ja täitis seega tööülesanded. Kohtuistung lõppes kell 16.11 ning kaitsja võinuks saabuva puhkuse valguses edasist istungiplaani ja teabenõuetele vastamise tähtaega teades teha olulised päringud enne puhkusele siirdumist. Teiseks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tõendi panus asja lahendamisse on kaheldav. Kaitsja ei põhjendanud kolleegiumi arvates ei maa- ega ringkonnakohtus esiteks ammendavalt tõendi kogumise vajadust (abstraktsest väitest soovin kontrollida tunnistajate ütluste usaldusväärsust, tegelikult ei piisa, selle asemel tuleks konkreetselt ja veenvalt ära näidata, mis põhjusel vastavad kahtlused tõusetusid) ning teiseks, mida olulist tõend Artur Eesiku süüküsimuse lahendamisel juurde andnuks. Viimast ehk tõendi tähtsust kaitsja ei sisustanud ning kohtud ise seda tegema ei pea. Prokuröride Janno Reinkorti ja Vahur Verte omavaheline sõnumisuhtlus ning tunnistaja C ütlused pidid ringkonnakohtule arusaadavalt tõendama Janno Reinkorti ütluste ebausaldusväärsust ja JS ütluste usaldusväärsust. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta et need tõendid ei puutu üldse asjasse. Tegelikult polnud ringkonnakohtu hinnangul asjassepuutuv ka tunnistaja Janno Reinkort. JS kokkuleppemenetluse läbirääkimisi jms puudutavate tõendite seos kriminaalasjaga jääb tegelikult selgusetuks. Märkimata ei saa jätta, et olukorras, kus kaitsjal õnnestunuks tõendada, et JS-le avaldati survet, tõusetuks vastuoksa kahtlus, kas tunnistaja valetas, kui ütles, et kokkuleppe sõlmimine oli tema enda otsus (vt uuesti kd IV tlk 106). Puutuvalt kaitsja taotlusesse tõendada JS tuttava DK või teiste Muugal elavate tuttavate olemasolu märgib ringkonnakohus, et kaitsja ei suutnud konkreetset taotlust (millise tõendi või millised tõendid ta soovib esitada) apellatsioonitähtaja jooksul formuleerida. Ringkonnakohus jääb selles osas 14.09.2022 määruses esitatud seisukoha juurde ning ei pea vajalikuks midagi lisada.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ES avaldust vaadata koostoimes tema ütlustega. Vaadates ES poolt 17.12.2021 kohtuistungil antud ütlusi (kd IV tlk 8-15) tuleb nentida, et need ei ole usaldusväärsed. Sisuliselt väidab ES, et ta sattus 15.04.2021 sündmuskohale, sest pidi seal viibivatele isikutele üle andma telefoni koordinaatidega (mis kolleegiumile arusaadavalt markeerisid peidiku asukohta). Süüdistatav väitis, et tal oli kogu aeg mask ees ning talle jäi arusaamatuks, kuidas keegi (VB) ta hiljem, menetlustoimingul ära tundis. ES ütlused ei riimu VB ütlustega ning pole lisaks ka eluliselt usutavad. Miks ajada asju nii keeruliselt? Alustades sellest, et miks peaks koordinaadid üldse olema telefonis, mitte nt krüpteeritud suhtlusprogrammis või paberil, mida on märksa lihtsam hävitada? Miks peaks telefoni üle andma peidiku vahetus läheduses, märksa lihtsam oleks telefon jätta kusagile varem kokku lepitud kohta. Miks pidanuks tuvastamata lätlane I segama hämaratesse asjatoimetustesse veel kõrvalisi inimesi? Milleks sellised riskid? ES viide, et ta „ei näidanud kellegi peale näpuga ega rääkinud kellegi peale“ võib tegelikult tähendada ja tähendabki seda, et ta erinevalt VB-st n.ö ei reetnud inimesi, kellega ta 15.04.2021 koos toimetas. See, kuidas äraandjaid koheldakse, nähtub nii VB, tunnistajate Ä, Z ütlustest (viimased kd IV tlk 120 pöördel-122 ja tlk 122 pöördel-124) ning nn maljavad ehk kinnipeetavate vaheline salajane kirjavahetus (kd V tlk 5356). Kuivõrd VB jäi kohtus varasemalt räägitu juurde (mis on nii maa- kui ringkonnakohtu hinnangul tõde), ei saa välistada, et VB karistus (mis jääb sanktsiooni raamidesse) väljendab vähemalt osaliselt riigipoolset vastutulekut, et inimene jäi vaatamata ähvardustele tõe rääkimise juurde. Prokurör on õigesti märkinud, et VB puhul sai lisaks kahetsusele arvestada KarS § 57 p 1 ja 3 sätestatud karistust kergendavate asjaoludega. Apellandi hinnangul esines sarnane olukord RKKKo lahendis nr 1-20-1208 (vt apellatsiooni p 36), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei kattu kaitsja viidatud kaasuse asjaolud käsilolevas kaasuses tuvastatud asjaoludega. Lahendis nr 1-20-1208 oli alust tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahelda mh isiklikule kasule (soodne karistuskokkulepe) ka põhjusel, et üks oli varem karistatud teadvalt valeütluste andmise eest ning teise ütlused ei olnud kohtupraktikas kinnistunud kriteeriumite järgi usaldusväärsed ehk need polnud järjepidevad. VB puhul on tuvastatud, et ta rääkis sündmustest, mis võisid tema positsiooni kahjustada ning tema ütlused on kohtupraktikas kehtivate kriteeriumite järgi usaldusväärsed. Puutuvalt VB väitesse, et sai narkootilisi aineid isikult nimega Tšiki-Briki, nõustub kolleegium prokuröriga, et narkootiliste ainete käitlejad ei tarvitse oma õiget nime öelda ka pikaajalisele kliendile ning hüüdnimede ja aliaste kasutamine on tavapärane (vt siinkohal ka VB ütlused selle kohta, kuidas nad ES-ga vastastikku end esitlesid, kd IV tlk 26). Tunnistaja JS ütlustesse puutuvalt märgib ringkonnakohus, et tegelikult tunnistas maakohus tema ütlused ebausaldusväärseks üksnes osaliselt. Maakohus luges ebausaldusväärseks JS ütlused üksnes osas, mis puudutasid tema enda ja Artur Eesiku seotust narkootikumide käitlemisega. Näiteks on maakohus ringkonnakohtu hinnangul 15.04.2021 episoodis JS ütluste usaldusväärsust hinnates põhjendatult leidnud, et need irduvad märkimisväärselt ülejäänud tõendikogumist (milleks ei ole üksnes VB ütlused, vt maakohtu argumendid kd IV tlk 201 pöördel ja 202). Kirjeldatud olukorras puudub vähimgi mõistlik põhjendus, miks eelistada JS ütlusi, et ta ei ole narkootilisi aineid mitte kunagi käidelnud, ülejäänud tõendikogumile, mis väite veenvalt ümber lükkab. Teisalt polnud maakohtul nt etteheiteid JS ütluste usaldusväärsusele osas, mis puudutas nn 1g kokaiini episoodi (vt kd IV tlk 199 pöördel – 200) ning faktidele, et tema ja Artur Eesik üksteist

(juba varasemalt) tundsid ja perekonniti läbi käisid. Lisaks eeltoodule luges maakohus läbi VB ütluste usaldusväärseks tunnistamise usaldusväärseks JS ütlused, mis puudutasid VB-le Artur Eesiku teopanuse kohta rääkimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (kd IV tlk 203 ja 203 pöördel) ning lisab omalt poolt, et VB ütluste järgi oli neil JS-ga toimiv koostöö ja on mõistlik eeldada, et ühel hetkel hakatakse teist enam usaldama. VB ütlusi vaadates on tegelikult näha, et vahetult pärast tutvumist ei teadnud ta mitte midagi Artur Eesikust, kuid mida enam ta narkootikumide käitlemise pinnalt JS-ga kokku puutus, seda rohkem infokilde inimese kohta, „kellelt ta fentanüüli võtab“ JS-lt laekus. Kaitsja viide 25 aasta tagusele riigikohtu lahendile nr 3-1-1-123-97 pole kolleegiumi hinnangul asjasse puutuv. Esiteks ei ole riigikohus lahendis kategooriliselt väitnud, et vahetu allika ebausaldusväärsuse tõttu on ebausaldusväärsed ka vahendlike tunnistajate ütlused asjaolude kohta, mida neile rääkis vahetu tõendiallikas. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud märksa pehmemalt, et kahtlused otsese tõendi - A. K. ütluste ebajärjekindluse kohta toovad vääramatult kaasa ka tuletatud tõendite - teiste tunnistajate ütluste - usaldusvääruse vähenemise. Arvestades, et hilisem riigikohtu praktika teeb olulist vahet isikulise tõendiallika täieliku ja osalise ebausaldusväärsuse vahel (RKKKo järjepidev praktika alates lahendist nr 3-1-1-131-13) peab kolleegium võimalikuks, et osaliselt (nt oma teopanuse kohta) ebausaldusväärseid ütlusi andnud isikuline tõendiallikas on teatud ajahetkel vahendlikule tunnistajale nt omavahelise usalduse tõttu rääkinud midagi, mis on tõsi. Sel põhjusel pole alust väita, et vahendliku tunnistaja ütlused peaks olema automaatselt tõendite kogumist väljas, kui teavet vahendanud otsene tunnistaja on mõne muu detaili kohta valetanud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et JS rääkis VB-le tõtt, kui ta puudutas omavahelistes vestlustes inimest, kellelt ta fentanüüli saab. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks JS käsitatud isik on Artur Eesik. Maakohtu argumentatsiooni ei ole mõtet käsilolevas otsuses uuesti ümber kirjutada (vt maakohtu seisukoht selles küsimuses kd IV tlk 201, 202-202 pöördel, tlk 203-204, tlk 205 pöördel-206). Ringkonnakohus nendib, et kaitseversiooni, mille järgi võis JS-l olla teisigi Muuga Maxima piirkonnas elavaid tuttavaid, võib iseenesest pidada loogiliseks. Samas ei ole elukoht ju ainukeseks seoseks. Maakohus on tõenditele tuginedes seostanud JS-lt VB-le edastatud infokillud Artur Eesikut iseloomustavate tõenditega, mis kogumis võimaldavad tõsikindlalt väita, et isik, kellest JS rääkis, oli Artur Eesik, mitte menetlusega tuvastamata JS tuttav. Ringkonnakohtu hinnangul kummutavad VB ütlused apellandi oletuse, et JS võis Artur Eesiku alkoholilembuse kohta kuulda teistelt isikutelt. VB selgitas, et käis JS-ga korduvalt, nii 10 korral Muuga Maxima juures, kuid JS tuli tagasi ja ütles, et midagi ei tule välja, sest see inimene on jooma kukkunud. Kaitsja viitab apellatsioonis (vt p 92), et Artur Eesiku kinnipidamisel kasutatud indikaatorvahend pole nõuetekohane mõõtevahend, mis võimaldaks tõsikindlalt järeldada, milline oli alkoholi kontsentratsioon Artur Eesiku väljahingatavas õhus (vt siinkohal ka kd I tlk 82). Samas pole keelatud teha protokolli alusel järeldust, et Artur Eesik oli ebakaine, seda enam, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli on kantud märge, et temalt pärast kinnipidamist allkirja ei võetud, sest ta oli alkoholijoobes (kd I tlk 79). Artur Eesik ise alkoholi tarvitamist kinnipidamisega külgneval ajal ei eitanud (vt kd IV tlk 112 pöördel). Artur ja Elina Eesiku väited protokollides (vt siinkohal nt kd I tlk 117 Elina Eesiku selgitus auto kasutamise kohta) ei ole küll käsitatavad ütlustena, kuid nendest saab näiteks välja noppida fakti, miks tehti olulised menetlustoimingud (nt läbiotsimine) Artur Eesiku juuresolekuta. Kaitsja vastuväited, mis puudutavad maakohtu käsitlust väidetava koroonaviiruse põdemise osas, ei ole kolleegiumi hinnangul edukad.

Maakohtu sellekohane seisukoht on loogiline ja jälgitav (vt maakohtu põhjendused kd IV tlk 202 pöördel). Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et Artur Eesiku elatustaset käsitavad tõendid (mis küll esitati võimaliku konfiskeerimisotsustuse kontekstis) kõnelevad samuti sellest, et Artur Eesikul oli sissetulekuid, mille päritolu on teadmata (vt maakohtu otsus kd IV tlk 207 pöördel – 209) ning see fakt süvendab samuti veendumust, et JS rääkis VB-le Artur Eesikust, kui viitas inimesele, kellelt ta fentanüüli võtab. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult käsitanud VB vahendliku tunnistajana KrMS § 66 lg 21 p-de 3 ja 4 mõttes (vt nt maakohtu otsus kd IV tlk 203 pöördel) ning teatud küsimustes ka (eelkõige fentanüüli vahendava isiku ehk Artur Eesiku alkoholisõltuvus) KrMS § 66 lg 21 p 2 järgi (vt nt maakohtu otsus kd IV tlk 202). Kolleegiumile jääb täielikult arusaamatuks kaitsja väide, et KrMS § 66 lg 21 toodud erandite mõte ei seisne väljapool kohut tehtud avalduse kasutamises kellegi kolmanda vastu, vaid ennekõike rääkija enda suhtes (vt apellatsiooni p 27). Kaitsja arusaam irdub täielikult seaduse tekstist ja kehtivast kohtupraktikast. Viimane tunnustab läbivalt KrMS § 66 lg 21 nimetatud vahendlike tunnistajate ütlusi nõutavate eelduste olemasolu korral iseseisva tõendina kolmandate isikute ehk süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel. III Apellandiga nõustuvalt tuleb nentida, et KrMS § 15 lg 3 järgi ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses mh KrMS § 66 lg 21 nimetatud isiku ütlustele. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas kaitsja väitis õigustatult, et maakohus on Artur Eesikut süüdi mõistes tsiteeritud sätet eiranud. Kaitsjal on õigus, et vaidlusaluses asjas on määrava tähendusega, kas Artur Eesiku süüküsimuse lahendus põhineb valdavalt VB vahendlikel ütlustel või mitte. Kaitsjaga nõustuvalt tuleb nentida, et kuigi asjas kogutud tõendid viitavad asjaolule, et grupp inimesi käitles ühel või teisel moel narkootilisi aineid, siis Artur Eesiku võimaliku teopanuse kohta andis ütlusi ainult VB. Sealjuures tuleb VB ütluste puhul eraldi vaadelda: 1) mida VB teadis Artur Eesiku seotuse kohta vaidlusaluste episoodidega; 2) mida VB-le rääkis Artur Eesikust JS ehk sisuliselt VB ütlused, mille abil on võimalik üksnes tuvastada (mitte Artur Eesikut siduda konkreetsete episoodidega), et inimene, kellele JS viitas, on justnimelt Artur Eesik; 3) kas tunnistaja analüüsis erinevaid infokilde ning vahendas kohtus oma järeldusi nii, nagu oleks ta midagi ise vahetult kuulnud, näinud, kogenud või tajunud. Sarnaselt kaitsja ja maakohtuga on paslik käsitada 05.04.2021 ja 15.04.2021 episoode eraldi. 05.04.2021 episoodis tuvastas maakohus järgmised faktilised asjaolud. VB ja JS käisid 04.04.2021 Lillepi pargis, sest JS teadis, et seal on peidik, kus on narkootiline aine. VB ja JS peidiku juurde ei läinud, nad märkasid pargis politseinikke. Seejärel sõitsid nad Muuga Maxima juurde, seal lähedal elas inimene, kes aine peidikusse pani ning JS soovis olukorda (miks on pargis politsei) selgitada. VB jäi parklasse ootama. JS selgitas naastes, et pargis on kaks peidikut. VB ja JS läksid 05.04.2021 uuesti Lillepi parki ning võtsid pargis olnud peidikust paki, milles oli fentanüüli isotonitaseeni 100g. VB jagas pakis olnud aine kolmeks, lisas JS juhendamisel ainele toidulisandit ning pidi aine andma JS näidatud inimestele. Maakohus tugines faktiliste asjaolude tuvastamisel valdavalt VB ütlustele, mis kohtu hinnangul olid

usaldusväärsed mh, sellepärast, et JS tunnistas koos VB-ga Lillepi pargis käimist ning 15.04.2021 kinnipidamisel leiti VB juurest fentanüüli isotonitaseeni, mille kohta VB selgitas, et tegemist oli 05.04.2021 peidikust võetud aine jääkidega (vt maakohtu otsus kd IV tlk 205205 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus faktilised asjaolud tuvastanud veatult. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et VB on usaldusväärne tõendiallikas ning sestap on tema ütlustele tuginemine põhjendatud. VB kuulati kohtus vahetult üle ning kaitsjal oli võimalik teda küsitleda. Ringkonnakohus märgib, et 04.04.2021 ja 05.04.2021 koos JS-ga Lillepi pargis käimist, peidiku otsimist ja leidmist ning aine võtmist, jagamist ja ringi pakendamist kirjeldades rääkis VB sündmustest, mida ta ise vahetult tajus. Lisaks eeltoodule on VB vahetute ütlustega tõendatud, et ta sõitis 04.04.2021 koos JS-ga Muugale, Maxima parklasse, sest JS soovis vastuseid inimeselt, kes aine peidikusse pani. Kriminaalasjas on tõendatud, et peidikus oligi fentanüüli isotonitaseen ehk maakeeli fentanüül. Ringkonnakohtu hinnangul on seega VB vahetute ütlustega tõendatud, et 05.04.2021 peidikust võetud ainega oli seotud JS tuttav, kes elab Muugal asuva kaupluse Maxima lähedal. Kolleegium märgib, et VB ütlused 04.04.2021-05.04.2021 episoodis on seega vahendlikud üksnes osas, mis võimaldavad seostada Artur Eesikut inimesega, kelle juurde JS 04.04.2021 selgitust nõudma läks. Viidatud vahendatud teave puudutab JS erinevatel ajahetkedel poetatud infokillukesi Muuga Maxima lähedal elava inimese harjumuste jms kohta. VB vahendatud teabekogum ühtib Artur Eesikut iseloomustavate tõenditega (eelkõige tarbimisharjumused). Lisaks on VB ütlustega tõendatud, et JS palus tal viia 1g kokaiini inimesele, kelle nimi on Artur ning kellelt JS on võtnud fentanüüli. Kohtumisele läks VB isiklikult ja see toimus Muuga Maxima parklas ning JS viidatud mehega oli kaasas naine, kelle nimi oli Albina või Arina või Alina. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et Artur Eesiku abikaasa nimi on E, mis kõlalt sarnaneb VB loetletud nimele „Alina“. Järelikult veendus VB oma silmaga, et inimene, kellest JS rääkis, tõepoolest eksisteerib. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et 04.04.2021-05.04.2021 episoodis ei tugine maakohtu otsus üksnes või valdavalt teabele, mida VB kuulis JS-lt. Kõige olulisemad faktid, et Lillepi pargis oli peidik fentanüüliga ning peidikuga seotud segadusse pidi klaarima JS Muuga Maxima juures elav tuttav, põhinevad VB-st lähtuval vahetul, mitte vahendlikul teabel. Vastuolu KrMS § 15 lg 3 sätestatuga seega ei ole. Maakohtu argumentatsiooni, mis puudutab aine kogust ja sisaldust, pole mõtet korrata (kd IV tlk 205-205 pöördel). Apellandi väitel väljus maakohus süüdistuse piiridest, kui tunnistas Artur Eesiku süüdi osategudes, mida süüdistus selgesõnaliselt ei käsita. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et maakohus on pärast tõendite analüüsimist jõudnud järeldusele, et Artur Eesikule on alust ette heita aine omandamise, peitmise, peidikust välja võtmise ja edasi transportimise organiseerimist eesmärgiga see maha müüa ja raha saada. Kolleegium märgib, et kriminaalasjas on varem KarS § 184 lg 1 järgi kohtulikult karistatud Artur Eesikule esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, s.o KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Narkootikumide käitlemine hõlmab erinevaid osategusid, mida pole normi objektiivses koosseisus loetletud. Artur Eesikule heidetakse 04.04.2021-05.04.2021 episoodis tõepoolest selgesõnaliselt ette üksnes aine omandamist. Teine osategu – aine peitmine – on süüdistuses väljendatud umbisikulises vormis, s.o aine peideti kriminaalasjas tuvastamata asjaoludel. Seejärel kirjeldab süüdistus JS ja VB

tegevust. Kooskõlas KrMS § 268 lg 6 ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest, otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kaitsja hinnangul tuvastas maakohus küll aine omandamise Artur Eesiku poolt, kuid omandamist ei kinnita samas mitte ükski tõend. Kolleegium nendib, et olukorras, kus Artur Eesik oli ainukeseks inimeseks, kelle poole JS pöördus peidikuga seotud segaduse tõttu ning asjas on tõendatud, et JS sai fentanüüli Artur Eesiku kaudu, pidi viimane ilmselgelt aine kriminaalmenetlusega tuvastamata ajal ka omandama. Just seda, et Artur Eesik aine tuvastamata ajal, kuid enne 04.04.2021 omandas, esitatud süüdistus väidabki. Ringkonnakohus märgib, et prokurör viitas oma avakõnes otsesõnu tõsiasjale, et keelatud ainega paki peitjaks Lillepi parki oli Artur Eesik (vt kd IV tlk 6). Järelikult on seda võimalust kohtulikul arutamisel käsitatud. Fakt, et see võiski nii olla, on otseselt tuletatav VB ütlustest. Kolleegiumi hinnangul pole mõtet minna nõudma aru inimeselt, kes pakki parki ei peitnud, kuid JS ja VB läksid 04.04.2021 pärast seda, kui märkasid patrullsõidukeid, Artur Eesiku juurde selgust saama. Kuivõrd Artur Eesik andis JS-le juhised, kus pakk on, siis on ilmne, et just tema organiseeris selle peidikust välja võtmise. Kirjeldatud tegevuste lõpp-eesmärk on ilmselgelt keelatud aine müügist tasu saamine. Kolleegium nõustub kaitsjaga üksnes selles, et maakohus on põhjendamatult Artur Eesikule omistanud peidikust võetud aine edasise transpordi organiseerimist. Seda tegi tuvastatud asjaolude põhjal JS, kes andis VB ütluste kohaselt vastavaid näpunäiteid. Kokkuvõtvalt ei näe kolleegium, et aine käitlemises süüdistatud Artur Eesiku süüdi mõistmisel 04.04.2021-05.04.2021 episoodis tuginenuks maakohus faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erineks süüdistuses esitatud faktilistest asjaoludest või mida poleks menetluses arutatud. 15.04.2021 episoodis ei ole apellant sisuliselt vaidlustanud maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis puudutavad JS, VB, ES ja OS tegevusi 15.04.2021 Tartumaal, Laeva metskond 37 territooriumil. Apellandi hinnangul tegi maakohus mitu olulist viga tuvastades, et Artur Eesik on VB ja OS kinnipidamisel leitud ainega seotud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et VB ütlused 15.04.2021 episoodi kohta on usaldusväärsed. Maakohus on piisavalt põhistanud, miks VB rääkis tõtt ning miks JS ei ole 15.04.2021 episoodi kohta andnud osas, mis puudutavad tema enda seotust, õigeid ütlusi. Lugedes JS ütlused ebausaldusväärseks märkis maakohus, et järelikult pole põhjust uskuda JS juttu, et Artur Eesik ei olnud 15.04.2021 episoodis narkootilise aine käitlemisega seotud. Ringkonnakohus on otsuses varasemalt öelnud, et maakohtu järeldused VB ütluste usaldusväärsuse ja JS ütluste osalise ebausaldusväärsuse kohta on põhimõtteliselt õiged. Vaidlusaluses episoodis on üks detail, mille kohta andsid VB ja Artur Eesik riimuvaid ütlusi. Nad kinnitasid, et enne 15.04.2021 oli juhus, kus JS viis oma autoga Artur Eesiku koos abikaasaga Mustakivi Prismasse ning JS autos oli samal ajal ka VB (vt maakohtu otsus 202 pöördel-203 ning ütlused kd IV tlk 22-61 ja tlk 103-118 pöördel). Järgnevalt ütlused lahknesid – VB väitis, et JS ja Artur Eesik suhtlesid omavahel 15.04.2021 Tartu sõidust ja Hispaania reisist, Artur Eesik selgitas, et vestles JS-ga Hispaaniasse minekust ja ühise tuttava sünnipäevast ning mittemingisugusest Tartusse sõitmisest pole kunagi juttu olnud. Maakohus eelistas Artur Eesiku sõnadele VB omi. Maakohus märkis mh, et „keeleliselt on tegusõnade kasutatud vormist

vene keeles selgelt arusaadav, kas räägitakse tuleviku või mineviku tegevusest. B ütlustest nähtub, et räägiti tuleviku sündmustest (Hispaaniasse sõidust ja linnast väljasõidust). Seega ei puudutanud B kuuldud vestlus juba toimunud AP sünnipäeva“ (kd IV tlk 203). Kohtuistungi protokollis on (kd IV tlk 27 pöördel) VB ütlused protokollitud järgmiselt: Kas olete kuulnud, millest J ja Artur rääkisid? Nad rääkisid linnast väljasõidust ja Hispaaniasse sõidust. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kaitsja kriitikaga (vt apellatsiooni p 72). Kolleegium märgib, et isikuliselt tõendiallikalt saadava informatsiooni hulk ja täpsus sõltub ristküsitluses eelkõige esitatavatest küsimustest. Ebaselge vastuse korral on küsimusi esitaval menetlusosalisel või küsitlemist jätkavatel menetlusosalistel võimalik kaheti mõistetavaid detaile täpsustada. Sama võimalus on ristküsitluses KrMS § 288 lg-st 6 tulenevalt lõppastmes ka kohtul. Maakohus jättis käsilolevas asjas tähelepanuta, et prokurör reageeris ristküsitluses adekvaatselt ja küsiski korrektselt VB-lt täpsustava küsimuse ning too vastas, et sain aru, et see [väljasõit] saab olema lähiajal sõit Tartusse (kd IV tlk 28 pöördel). VB selge vastuse asemel sisaldub otsuses helisalvestisel sisalduva VB venekeelse vastuse grammatiline lühianalüüs. Kolleegium peab põhjendatuks kaitsja etteheidet, et maakohus on kuulanud istungi helisalvestust pärast protokolli allkirjastamist ja KrMS § 158 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist nõupidamistoas. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et mõni menetlusosalistest on taotlenud 11.01.2021 protokollis tsiteeritud VB ütluste korrigeerimist. Ringkonnakohus märgib, et protokolli koostamisel on võimalik istungisekretäril kirja pandut helisalvestisega võrrelda, lüngad täita, vead õiendada ning vajadusel lisada täpsustus, kas räägiti tulevikust, olevikust või minevikust, enne protokolli allkirjastamist. Kohus ei tohiks nõupidamistoas menetlusosaliste teadmata oma veendumusele tuge otsida helisalvestiselt, seda enam keelest, mis ei ole KrMS § 10 lg 1 järgi kriminaalmenetluse keeleks. Ringkonnakohus on nõus kaitsjaga, et 15.04.2021 episoodi seostamiseks Artur Eesikuga ei ole piisavalt tõendeid ning maakohus pidanuks käsitlema võimalust, et VB mõistis teiste isikute vahelist vestlust ekslikult. Apellatsioonist võib välja lugeda, et maakohus tugines VB järeldustele, mitte konkreetsele teadmisele. Kolleegium on kaitsja etteheidetega päri. Maakohus asus seisukohale, et „Lisaks kinnitavad B ütlused, et ta sai aru, et Hollywoodi juurest (Tartumaa) saadud fentanüül on seotud Eesikuga, kuna S jutust sai aru, et hiljem hakkab raha andma Eesikule ja samuti nende vahelisest väljasõidu jutust. S ütles, et need on need inimesed, kellega edaspidi asju ajab ja Eesiku suhtes ütles, et see on inimene, kelle käest on juba ostnud“ (kd IV tlk 203). VB andis 11.01.2021 kohtuistungil aprillis toimunud kohtumise kohta järgmised ütlused: „Täpset päeva ma ei mäleta. JS tuli minu juurest läbi ja me sõitsime Muuga Maxima suunas Kärberi Selverist umbes 4 km kaugusele. Muuga Maxima juures ma tulin autost välja, Audi A8, tumesinist värvi, mille roolis oli Juri. Ma läksin Maximasse, aga Juri sõitis Maxima taha, ta oli ära ca 15 minutit võib-olla rohkem. Kui mina tulin Maximast välja, siis autos istusid Juri roolis, tagaistmel istusid tütarlaps ja Artur. Me sõitsime Mustakivi Prismasse, tütarlaps läks Prismasse, JS ja Artur tulid autost välja ja millestki rääkisid. Millest nad rääkisid, ma ei kuulnud. Seejärel täpsustas VB, et „Nad rääkisid linnast väljasõidust ja Hispaaniasse sõidust (kd IV tlk 27 pöördel). Sain aru, et see [väljasõit] saab olema lähiajal sõit Tartusse“ (kd IV tlk 28 pöördel).

Aine päritolu kohta ütles VB vastuseks prokuröri küsimusele, kas JS rääkis, kellele peidikus olev aine kuulus, et „Ei rääkinud. Ütles ainult, et see on inimene, kellega ta alles hiljuti tutvus“ (kd IV tlk 28 pöördel). Edasise ristküsitluse käigus märkis VB, et JS sõnul oli viimane ES kohta öelnud, et see ei ole tema inimene, ta kohtub ES-ga kas esimene või mitte esimene kord. VB-le ei meenunud, kas selles kontekstis oli juttu Artur Eesikust ning täpsustas siis, et JS ei ole Artur Eesiku ja ES tutvuse kohta talle midagi rääkinud (kd IV tlk 31 pöördel). Järgnevalt märkis VB, et ta sai aru, et peidikus olnud narkootikumi müügi raha peab ta pärast aine realiseerimist andma Artur Eesikule või kolmandale isikule, kellega teda tutvustatakse [ES-le]. JS ütles, et ta peab minema juuksurisse, kus töötab JS naine ning seal edastatakse talle info, et mismoodi ja kuhu ta peab raha tooma, seejärel uurima krüptovaluutat ja viisi, kuidas raha üle kanda interneti teel, sest JS kavatses sõita Hispaaniasse. Edasise ristküsitluse käigus täpsustas VB, et raha andmiseks oli kolm erinevat alternatiivi, s.o nn Tartu väljasõidu raha ei tulnud seega jagada kolmeks (ehk JS-le, ES-le ja Artur Eesikule). Vastuseks Artur Eesiku kaitsja küsimusele mille pinnalt VB seostab 15.04.2021 episoodi Artur Eesikuga, ütles VB, et „Selle alusel, et JS ütles mulle, et ma hakkan raha andma emb-kumb, kas Arturile, kolmandale isikule, keda ma selle hetke seisuga veel ei tundnud või hakkan korraldusi saama juuksuri kaudu. Ringkonnakohus möönab, et tegelikult puudub VB ütlustes Artur Eesiku seostamiseks 15.04.2021 episoodiga vajalik kindlus. Sel põhjusel on piisavalt ebaselge, kas peidikus olnud ja kinnipidamisel võetud ainel on seos Artur Eesikuga või mitte. Selge on, et JS ja Artur Eesik rääkisid VB kirjeldatud kohtumisel n.ö Tartusse sõidust ehk 15.04.2021 episoodist. Seda, mida JS ja Artur Eesik kohtumisel, kus õnnestus viibida ka VB-l, täpselt rääkisid, VB oma ütluste järgi tegelikult ju ei tea. VB ütlused aine võimaliku omaniku kohta viitavad võimalusele, et ainega oli seotud ainult ES. Selle kasuks räägib ka tõik, et varasemalt (s.o 04.04.202105.04.2021 episoodis) kasutas Artur Eesik siiski Tallinnas ehk oma elukoha lähedal asuvat peidikut. Lisaks nähtub VB vastusest Artur Eesiku kaitsja küsimusele üpris üheselt, et VB pani maakeeli öeldes kaks ja kaks kokku ning järeldas JS jutust raha andmise kohta, et kuivõrd paralleelselt räägiti midagi linnast väljasõidust, siis järelikult on 15.04.2021 episoodiga seotud ka Artur Eesik. Midagi vahetult kogenud, näinud, kuulnud või tajunud tunnistaja kas teab tõendamiseseme asjaolusid või mitte, tunnistaja oletused ja järeldused ei saa olla iseseisvaks tõendiks, millele oleks paslik rajada süüdimõistev kohtuotsus. Kolleegium ei välista, et ES oli narkootikume käitleva JS jaoks uus varustaja lisaks Artur Eesikule. Väärib märkimist, et VB sõnul jäi JS-l korduvalt, umbes nii kümme korda, midagi plaanitut Artur Eesiku tarbimisharjumuste tõttu katki. Varustaja, kes pidevalt jooma kukub, ei ole tegelikult inimesele, kelle sissetulek sõltub keelatud ainete käitlemisest, teps mitte kõige kindlam tehingupartner. Kirjeldatud olukorras otsib iga mõistlik inimene alternatiive, et käimalükatud n.ö äri tõrgeteta toimiks. Kuivõrd VB tegi Artur Eesiku teopanuse osas 15.04.2021 episoodis pelgalt järelduse selle pinnalt, et Artur Eesik pidi olema üks (tegelikult alternatiivsetest) isikutest, kellele ta pidi pärast 15.04.2021 peidikus olnud aine realiseerimist raha andma ning kellega tal pidi JS sõnul ka edaspidi asjaajamisi tulema, siis ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et Artur Eesik oli 15.04.2021 episoodiga seotud. Muid tõendeid Artur Eesiku võimaliku teopanuse kohta peale VB ütluste ei ole. Ringkonnakohus nendib, et iseenesest pole välistatud ka kaitseversioon, mille järgi pidigi Artur Eesik lihtsalt võtma raha ja toimetama selle JS-le. Artur Eesiku ja JS vaheline vestlus,

kus puudutati paralleelselt Hispaania reisi ja väljasõitu võis vabalt toimuda ka kontekstis, kuidas JS tehingust laekuva raha kätte saab. VB on väitnud, et varasemalt andis ta raha JS-le. Olukorras, kus viimane kavatses Hispaaniasse minna, on selge, et ta pidi raha vastuvõtmise kuidagi muul viisil korraldama. Fakti, et JS kavatses sõita enne Artur Eesikut Hispaaniasse, pole kriminaalasjas vaidlustatud ja see on ka tõendatud (vt nt tunnistaja Q ütlused kd IV tlk 9999 pöördel ja asitõendi vaatlusprotokoll kd I tlk 111-113). Eeltoodu tõttu pole Artur Eesikut võimalik 15.04.2021 episoodis süüdi tunnistada, kaitsja esitatud apellatsioon kuulub selles osas rahuldamisele. Eeltoodu tõttu pole vajadust käsitada kaitsja väited, et maakohus väljus Artur Eesikule esitatud süüdistuse piiridest. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata 04.04.202105.04.2021 episoodis Artur Eesiku süüdi tunnistamises ning selles osas jääb apellatsioon rahuldamata. Kolleegium on päri kaitsjaga, et 15.04.2021 episoodis napib Artur Eesiku süüdi tunnistamiseks tõendeid, selles on apellatsioon põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb viidatud osas tühistada. IV Maakohtu otsuse alusel karistati Artur Eesikut 11 aasta pikkuse vangistusega. Karistust mõistes lähtus kohus eeldusest, et Artur Eesik pani toime kolm kuriteoepisoodi. Seoses süüdistuse mahu vähenemisega tuleb Artur Eesikule mõista uus karistus. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt ja Harju Maakohtu 11.05.2022 otsus tuleb tühistada Artur Eesikule mõistetud karistuse osas. Apellatsioonis heitis kaitsja maakohtule ette, et karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse varasemaid karistusi, kuigi need ei olnud olemuslikult seotud kriminaalasjas nr 1-21-6674 etteheidetud tegudega. Erinevalt kaitsjast leiab kolleegium, et karistuse mõistmisel on varasemad (kehtivad) süüdimõistvad otsused oluline isikut iseloomustav materjal, mida kohtud peavadki ühe tegurina karistuse mõistmisel arvesse võtma. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama järgi tuleb karistuse mõistmisel esmalt võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-5213). Juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Kehtiva kohtupraktika järgi võib isikule mõista karistuse üle sanktsiooni keskmise määra isegi juhul, kui tema tuvastamist leidnud teosüü on keskmine, kui tema käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Ka tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RKKKo 3-1-1-58-13). Artur Eesik tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille sanktsioon näeb ette vangistuse pikkusega 3-15 aastat. Keskmine sanktsioonimäär on seega 9 aasta pikkune vangistus. Kolleegiumi hinnangul tuleb süüdistatava süüd pidada suureks ning kuigi Artur Eesik mõisteti süüdi kahes kuriteoepisoodis, ei ole teda võimalik karistada sanktsiooni alammäära lähedale jääva karistusega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesik pole lihtlabane tänavadiiler, vaid teopildi järgi võib öelda, et ta on hulgimüüja ehk varustaja, kes toimetas peidikusse korraga

suurema koguse ainet. Kriminaalasjas on tuvastatud, et käideldud aine oli n.ö raske narkootikum, selle kogus oli suur ja see läks käibesse. Artur Eesik täitis oma teoga kaks KarS § 184 teokoosseisu kvalifitseerivat tunnust. Maakohus tuvastas korrektselt, et tegu on toime pandud kavatsetult. Artur Eesik pole oma süüd tunnistanud ega kahetsenud, karistust kergendavaid asjaolusid ei ole. Maakohus on korrektselt tuvastanud, et karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu KarS § 58 p 1 tähenduses. Artur Eesiku varasem elukäik pole olnud laitmatu, teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (kd II tlk 164-165). Süüdistatavat iseloomustab seega pidev vastandumine õiguskorrale. Artur Eesik pani samaliigilise kuriteo toime ajal, mil tal oli pooleli eelmine kriminaalmenetlus, mis päädis 26.04.2021 süüdi tunnistamisega KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Tol korral menetleti etteheidet, et ta käitles suures koguses kokaiini (kd II tlk 3-32). Kolleegiumi hinnangul annavad nii isiku eelnev elukäik (sh tuleb lisaks eelmisele, Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusele tähelepanu pöörata ka isiku suhtes 23.04.2015 langetatud kohtuotsuse sisule, vt kd II tlk 33-51, Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2015 otsus samas asjas kd II tlk 52-75), püsiva töökoha puudumine, sissetulekuallikate määratlematus ja isiku elatustase alust arvata, et Artur Eesiku suunamine õiguskuulekale teele on keskmisest keerulisem väljakutse, senised karistused pole Artur Eesikule soovitud mõju avaldanud. Lisaks tuleb märkida, et narkootikumide levik ühiskonnas (eelkõige noorte seas) on kahjuks ulatuslik ning aine sattumisel käibesse on ilmne, et tarvitamine ja selle tagajärjed puudutavad paljusid ja mitte positiivses võtmes. Teatud osa teiseliigilistest kuritegudest (nt vara-, isiku- ja liiklusalased) pannakse toime sõltlaste poolt. Varustajate risk vahele jääda on oluliselt väikesem ja tegevus märksa tulusam, kui madalamal positsioonil olevatel käitlejatel, ilma varustajata pole tänavamüüjal oma klientidele midagi pakkuda. Narkootikumide käitlemine, eriti just varustaja tasandil, ei ole kuritegu, millele riik peaks leebelt reageerima. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Artur Eesik tuleb KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi mõista ning teda tuleb karistada 6 aasta pikkuse vangistusega. Artur Eesik mõisteti süüdi Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega, millest otsuse teinud kohus arvestas KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuse 2 päeva. Kandmisele kuuluv karistus jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata ja Artur Eesik allutati KarS § 75 sätestatud kontrollnõuetele. Käesolevaks ajaks on Artur Eesikul seega kandmata 2 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Käsilolevas kriminaalasjas tunnistati Artur Eesik süüdi 04.04.2021-05.04.2021 episoodis, mis on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Seega tuleb talle mõista liitkaristus KarS §-des 65 lg 1 ja 64 sätestatut järgides. Kolleegiumi hinnangul võib karistuste liitmisel lähtuda KarS § 64 lg 1 sätestatud süüdistatavale soodsamast liitmise viisist, 6-aastat vangistust on piisavalt pikk aeg täitmaks karistuse eesmärke. Seega tuleb Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega mõistetud kergem karistus, 2 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus lugeda kaetuks käsiloleva otsuse alusel mõistetud 6 aasta pikkuse vangistusega. Artur Eesikule tuleb liitkaristuseks mõista 6 aasta pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus lugeda karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates Artur Eesiku kahtlustatavana kinni pidamisest 21.04.2021. V Harju Maakohtu 11.05.2022 otsuse alusel konfiskeeriti Artur Eesikult kooskõlas KarS §-de 184 lg 5 p 2, 832 lg 1 ja 84 alusel 59 877,99 eurot. Kohus määras, et laiendatud konfiskeerimise

asendamiseks välja mõistetud summa tuleb tasuda otsuse jõustumisest 24 kuu jooksul otsuses näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Apellant taotles konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa vähendamist. Kaitsja hinnangul ei võtnud maakohus konfiskeerimisotsustust tehes arvesse Artur Eesikule mõistetavat karistust. Kaitsja märgib, et konfiskeerimise asendamine on materiaalses mõttes karistus ning neid tuleb teineteise suhtes arvesse võtta. Lisaks on apellant seisukohal, et maakohtu põhjendused, et Artur Eesik ei tõendanud oma sissetulekute legaalset päritolu, üldsõnalised. Apellant juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et inimesed ei suuda meenutada detailideni rahasummasid sendi või euro täpsusega. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et Eesikute perekonnas toetas kogu suguvõsa teinetest rahaliselt ning Artur Eesikule koguti raha talle kuulunud vara müügist. Maakohtu otsusest ei selgu, miks Artur Eesiku versiooni ei usuta. Maakohtu põhjendused on ära toodud otsuse lk-del 21-26 (vt kd IV tlk 208-209 pöördel). Ringkonnakohus ei pea tarvilikuks põhjendusi korrata. Maakohus on analüüsinud tõendeid, sh kaitsja esitatuid ja kolleegiumi hinnangul korrektselt tuvastanud, et Artur Eesikul ja tema leibkonnal oli perioodil 01.01.2019-18.04.2021 tuvastamata allikatest pärinevaid tulusid 59 877,99 eurot. Maakohus märkis, et tegemist on tuluga, mis pärineb Artur Eesiku kuritegelikust tulust. Kohus viitas, et Artur Eesik on varem karistatud kuriteo eest, kus sooviti röövida narkootilise aine ostuks kasutatavat raha ning pärast vanglast vabanemist jätkas Artur Eesik elustiili, mis tõi talle kaasa järjekorras juba teise süüdimõistva otsuse narkootilise aine käitlemises. Ringkonnakohtule arusaadavalt pärineb apellandi väitel 59 877,99 eurot legaalsetest allikatest, s.o tegemist on Artur Eesiku sugulaste toetusega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus selle võimaluse veenvalt ja põhjalikult kummutanud. Mis puudutab kaitseversiooni uskumisse või mitte uskumisse, märgib ringkonnakohus, et sisuliselt üritas Artur Eesik tõendada, et kogu suguvõsa toetas täisealist, töövõimelist inimest ja tema lähedasi olenemata, milline oli suguvõsaliikmete enda sissetulek ning elatustase. Kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesik ametlikult ei töötanud, samuti ei käinud tööl tema abikaasa Elina Eesik, kuid samas oli nende elujärg väga hea. Paar elas koos alaealise lapsega avaras ridaelamuboksis, mida esialgselt 1400-1500 euro eest kuus üürinud Artur Eesik kavatses osta. Perel oli kasutamiseks renditud sõiduautod ning tehti nii suuremaid, ühekordseid (pulm) kui reeglipäraseid (olme)kulutusi. Kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesik oli sageli purjus. Seega peaks kohtud uskuma, et suguvõsa peab suuresti isikliku heaolu arvelt üleval alkoholi tarvitada armastavat 36-aastast meessugulast koos tema perega ning tagab nii neile mõnevõrra parema elatustaseme, kui endal (vt maakohtu viited tunnistaja Q eluasemele)? Ja teeb seda aastaid? Eelnev polegi ju eluliselt usutav. Ringkonnakohtu hinnangul pole alust laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa vähendamiseks. Käsiloleva otsusega küll vähendati Artur Eesiku süü mahtu, kuid ringkonnakohus nendib, et laiendatud konfiskeerimise asendamise eesmärk on süüdlase rikastumise takistamine, kuritegevus ei tohi olla tuluallikaks. Kolleegiumi arvates on sel põhjusel laiendatud konfiskeerimise asendamise mõju karistusele praktiliselt olematu ning maa- ja ka ringkonnakohtul pole põhjust sellega arvestada, kas üht või teist vähendades.