Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2 (6)

Artur Hüveneni suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või juhul, kui esitatakse apellatsioonkaebus, siis pärast kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 4 (nelja) kuu vangistuse ärakandmist.

joobe tuvastamise maksumus 87 eurot; kaitsja tasu 146,40 eurot; sundraha 981 eurot.

Võimaldada Artur Hüvenenil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99922700033741 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

3 (6)

selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Artur Hüveneni selles, et tema XXX kella 19.45 paiku XXX asuva XXX kaupluse juures, so avalikus kohas kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda U. N. ja A. D. suhtes, mis seisnes selles, et Artur Hüvenen lõi rusikate ja jalgadega U. N. korduvalt vastu pead ja kehapiirkonda, mille tagajärjel kukkus U. N. pikali, misjärel lõi Artur Hüvenen A. D. korduvalt rusikatega vastu pead ja kehapiirkonda ning seejärel ühe korra jalaga kehapiirkonda. Artur Hüvenen põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega U. N. valu ja tervisekahjustuse - silmalau ja silmaümbruse lahtise haava (parema silma ümber hematoom, turse ja kaks 1 cm haava) ning A. D. valu ja tervisekahjustusi: silma sinimiku (paremal silmal ja parema kulmu piirkonnas hematoom) ja huule lahtise haava (paremal pool alahuulel 2 cm haav). Lisaks häiris Artur Hüvenen oma tegevusega sündmuskoha läheduses viibinud ja toimunust Häirekeskust teavitanud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus Artur Hüvenen korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani Artur Hüvenen toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. isikuna, kes on süstemaatiliselt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mille eest karistati teda 06.03.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-1364 KarS § 4231 järgi (mootorsõiduki juhtimised ilma juhtimisõiguseta 25.03.2017, 04.06.2017 ja 23.06.2017) ja milline karistus on kehtiv (vabanes vanglast 02.06.2021) ja lisaks olles 30.09.2021 ja 25.11.2021 juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis oma elustiilist tulenevalt tahtlikult uuesti, so süstemaatiliselt vastava B-kategooria kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata XXX kella 02.31 ajal XXX juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. Eeltooduga rikkus Artur Hüvenen kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Artur Hüvenen toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. isikuna, kes on XXX toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, XXX kella 23.35 paiku XXX juures kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda C. M. Õ. ja S. H. suhtes, mis seisnes selles, et Artur Hüvenen lõi C. M. Õ. ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus C. M. Õ. pikali. Seejärel lõi Artur Hüvenen S. H. ühe korra rusikaga näkku, misjärel S. H. jooksis sündmuskohalt ära. Kui C. M. Õ. tõusis istukile, siis käskis Artur Hüvenen tal sõbra tagasi 4 (6)

kutsuda ja lõi teda korduvalt rusikaga näkku. Artur Hüvenen põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega C. M. Õ. valu ja tervisekahjustuse – pea täpsustamata osa pindmise vigastuse (parem põsk turses ja põsel seestpoolt limaskestal väike haav) ning S. H. valu ja tervisekahjustuse - hamba 27 murd. Sellega pani Artur Hüvenen toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Artur Hüvenenile karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Artur Hüvenenile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Artur Hüvenenile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Artur Hüvenenile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Artur Hüveneni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.-20.05.2022 ja 21.-22.05.2022, so 5 (viis) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, st mõistetud vangistusest tuleb Artur Hüvenenil kohe ära kanda karistus 4 (neli) kuud vangistust ning 1 (ühe) aasta 7 (seitsme) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui Artur Hüvenen 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

5 (6)

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Artur Hüveneni eelvangistuses viibitud aeg ning kohesele ärakandmisele kuuluva 4-kuulise vangistuse kandmise aja alguseks lugeda 06.08.2022. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 1214,40 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 146,40 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil Artur Hüveneni joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud 35+52= 87 eurot (uuringuakt nr 623T). Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tal tuleb kanda osa karistusest vangistuses ning vabaduses teenib ta sissetulekut XXX, lisaks on tal tasumata rahatrahve ja võlgnevusi, mida nõutakse sisse täitemenetluses, siis on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Artur Hüvenenilt menetluskuluna välja kokku 1214,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 1214,40 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Artur Hüveneni süüditunnistamiseks KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 4231 järgi. Seega tuleb Artur Hüvenen süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Salvestiste suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad kokkuleppest. Kannatanu S. H. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Seega tulenevalt KrMS § 313 lg 1 p-st 101 ja KrMS § 38 lg 5 p-st 2 teavitada kannatanut Artur Hüveneni ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.