Liiklussüüteod

8 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust. 23.03.2020. a Tartu Maakohtu määrusega vabastatud tingimisi ennetähtaega katseajaga 2 aastat, 6 kuud ja 27 päeva. Katseaeg 08.04.2020- 03.11.2022. - Pärnu Maakohtu 07.09.2021. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi rahaline karistus 150 päevamäära. Väärteokorras 1 kehtiv karistus. Kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2021. a. Tõkend – vahistamine alates 19.12.2021. a. riigi õigusabi korras Vahur Krinal

Süüdistatav

JANEK HARJUS

isikukood: 39403185715; elukoht: XXX; viibimiskoht: kannab karistust Tartu Vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 1: - Pärnu Maakohtu 19.08.2019. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 4, 8; § 266 lg 2 p 1; § 121 lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimis täitmisele pööramata 4 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga. Katseaeg 19.08.2019-18.01.2024. Pärnu Maakohtu 19.11.2021. a määrusega 1-19-6471 pöörati karistus täitmisele. Kannab karistust alates 21.12.2021. a. Väärteokorras 2 kehtivat karistus. Kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2021. a. Tõkend – kehtiv tõkend puudub. Viibis vahi all 17.12.2021-20.12.2021. a.

Kaitsja

riigi õigusabi korras Vahur Krinal

Süüdistatav

KRISTO SUUR

isikukood: 38311254246; elukoht enne kinnipidamist: XXX; viibimiskoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 1: - Pärnu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 424 lg 1 järgi 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulus kohesele kandmisele 20 päeva vangistust ning ülejäänud 2 aastat 11 kuud ja 10 päeva jäi tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Katseaeg 29.12.2020-28.12.2023. Pärnu Maakohtu 14.02.2022. a määrusega 1-20-9519 pöörati kandmata karistus täitmisele (määrus jõustus 07.04.2022). Väärteokorras 3 kehtivat karistust.

1-22-2100

Kaitsja

Kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2021. a. Tõkend – kehtiv tõkend puudub. Viibis vahi all kuni 17.12.2021-06.04.2022. a. riigi õigusabi korras Rünno Roosmaa

Süüdistatav

ARTUR VERREV

isikukood: 39307284229; elukoht: XXX; viibimiskoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 1: - Pärnu Maakohtu 27.07.2021. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud vangistust. Kandmata karistus 1 aasta ja 4 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 4 kuu pikkuse katseajaga. Katseaeg 27.07.2021-26.11.2023. Väärteokorras 6 kehtivat karistust. Kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2022. a. Tõkend – vahistamine alates 09.02.2022. a.

Kaitsja

riigi õigusabi korras Rünno Roosmaa

Süüdistatav

HETTEL TÄHEMÄE

isikukood: 49904236018; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud.

Kaitsja

riigi õigusabi korras Vahur Krinal

Süüdistatav

ALLA SUUR

isikukood: 48303275710; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud.

Kaitsja

riigi õigusabi korras Gregori Palm

Süüdistatav

REIMO AILT

isikukood: 39007264217; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 1: - Harju Maakohtu 26.06.2019. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning

1-22-2100 kandmisele kuulus 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase kateasjaga. Katseaeg 26.06.201925.06.2021. Kahtlustatavana kinni peetud 18.-20.01.2022. a. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja

riigi õigusabi korras Brigitta Mõttus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 313, § 315 järgi

1-22-2100

1-22-2100 KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Hettel Tähemäe ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.09.2022. a.

1-22-2100 KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.09.2022. a.

1-22-2100

1-22-2100 3 p 2 alusel B OÜ-le (pankrotis).

1-22-2100 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena hävitada.

1-22-2100

1-22-2100 turvaklamber nr X; Musta värvi Kistenberg kirjaga sangaga kohvris: autoraadio Pioneer DEH-4000UB, Metabo ketaslõikur PA6-GF35 nr X, Hitachi ketaslõikur GE13SD nr X, prožektor model nr SL150R, mille peal soomekeelsed kleebised, sinist värvi veekeedukann, musta värvi juhe mille üks ots on ära lõigatud, musta värvi zekler eyewear kirjaga kotis würth kirjaga kaitseprillid, kilekotis kinnitustega sinist värvi elastne rihm kirjaga Ote Proteki ning veel üks suur, üks väike kinnituskonks ja rullik, kollasest metallist kaabel, kilekott milles neli plastikalust ja kaablivitsad, kohvrile paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X ; punast värvi Rimi kirjaga kandekott, millises: lõiketangid kaks tükki, kaks sõrgkangi, elektrikaablirull, sinist värvi karbi sees padrunvõtmete komplekt ühe käristiga, kotile paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr W040508; Boulevard Republic kirjaga musta värvi kott, millises seitse plastikust ja metallist karpi, millistes sees erinevad pärlid ja ehete valmistamiseks mõeldud tarvikud; mobiiltelefoni karp, millel kirjas Honor ja IMEI1: X; IMEI2: X; mobiiltelefoni karp, mille kirjas Huawei ja IMEI1: X ja IMEI2: X, millisele läbiotsimisel paigaldati turvaklamber nr 014412 - kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele.

1-22-2100 keeratava korgiga, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 1 VOLVO S80“; väike plastikust pudel, millel kleebisel kiri Remivir, täidetud ca 3⁄4 ulatuses läbipaistva vedelikuga, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 3 VOLVO S80“ kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena hävitada.

1-22-2100 pakendatud pakenditesse 4, 5, 6, 7, 9 (mis omakorda ühispakendisse nr 1) jalatsijäljefragment ja murdmisjälged - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena.

1-22-2100 käigus täpselt tuvastamata ajast, kuid enne 04.02.2021. a kuni 17.12.2021. a tahtlikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevaid narkootilisi aineid, amfetamiini ja GHB-d. - Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 04.02.2021. a omandas Raul Koppe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult ebaseaduslikke narkootilisi aineid amfetamiini ja gammahüdroksüvõihapet (GHB), mida valdas 04.02.2021. a kella 22.40 ajal Harju maakonnas Saku alevikus tema valduses ja kasutuses olnud ning tema poolt juhitud mootorsõidukis VOLVO S80 (riikliku registreerimismärgiga: X ) ja enda riietesse peidetuna. Plastpudelit värvusetu vedeliku massiga 32.01g (ca 100 ml) (58% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola sisaldusega), mis sisaldab 15,3 grammi gammahüdroksüvõihapet hoidis Raul Koppe sõiduauto Volvo S80 registreerimismärgiga X salongis juhiistme ja keskkonsooli vahel kilekotis koos värvusetu vedelikuga täidetud 5 ml süstlaga, milles olid gammahüdroksüvõihappe (GHB) jäljed. Fooliumpakendisse pakitud kahte soonsulguriga kilekotti, milles kogumassiga 17,38 grammi (17% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldab 2,17 grammi amfetamiini, hoidis Raul Koppe oma riietes selja taga ning kukkusid tema riietest välja tema suhtes teostatud isiku läbivaatuse käigus. Raul Koppe ebaseaduslik amfetamiini ja GHB valdus lõpetati politsei poolt 04.02.2021.a, isiku kahtlustatavana kinnipidamise ning leitud ebaseaduslike ainete äravõtmisega. -

Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 02.11.2021. a omandas Raul Koppe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult ebaseaduslikke narkootilisi aineid amfetamiini ja gammahüdroksüvõihapet (GHB), mida pakendas, toimetas edasi ning valdas kuni 02.11.2021. a Pärnu linnas X tee ääres metsatukas, X tee ja X tn. vahelisel alal musta värvi kilekotti pakendatult varjatuna okste alla peidetuna. Peidikus olevas musta värvi kilekotis valdas Raul Koppe viite (5) soonsulguriga kilekotti, milles kogumassiga 4,32 grammi (4,4% amfetamiinsulfaadi sisaldusega), mis sisaldab 0,14 grammi amfetamiini ning kahte (2) plastpudelit häguse värvusetu viskoosse vedeliku massiga kokku 239,5 grammi (63% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola sisaldusega), mis sisaldab 125,0 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB). Raul Koppe ebaseaduslik amfetamiini ja GHB valdus lõpetati politsei poolt 02.11.2021. a kell 13.10 leitud ebaseaduslike ainete äravõtmisega. -

Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.12.2021. a omandas Raul Koppe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult ebaseaduslikke narkootilisi aineid amfetamiini ja gammahüdroksüvõihapet (GHB), hoides neid enda valduses enda elukohas X korteris ning Raul Koppe valduses, kasutuses ja tema poolt juhitavas mootorsõidukis Volvo V70 (riikliku registreerimismärgiga: X) ning temale kuuluvas mootorsõidukis VOLVO S80 (riikliku registreerimismärgiga: X). Soonsulguriga kilekotti beežikat värvi pulbriga massiga 9,74 g (8,1% amfetamiinsuulfaadi sisaldusega), mis sisaldab 0,58 g amfetamiini, hoidis Raul Koppe oma elukohas Pärnu linnas, X korteris kapi riiuli peal. Valget värvi keeratava korgiga plastikust pudelit kollakat värvi vedelikuga massiga 108,9 g (48% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola sisaldusega), mis sisaldab 43,2 g gammahüdroksüvõihapet (GHB), hoidis Raul Koppe sõiduautos VOLVO V70 registreerimismärgiga X pagasiruumi katte peal oleva musta värvi seljakotis, millel kirje DICOTA, eesmises alumises väikese lukuga sahtlis. Soonsulguriga kilekotti valget värvi pulbriga massiga 0,88 g (17% amfetamiinsuulfaadi

1-22-2100 sisaldusega), mis sisaldab 0,11 g amfetamiini, hoidis Raul Koppe sõiduautos VOLVO V70 registreerimismärgiga X, salongis kõrvalistuja istme taga põrandal, valget värvi COOP kirjadega kilekotis olevas must värvi õlakotis. Valget värvi väikest keeratava korgiga plastikust pudelit kollakat värvi vedelikuga massiga 27,20 g (55% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola sisaldusega), mis sisaldab 12,4 g gammahüdroksüvõihapet (GHB), hoidis Raul Koppe sõiduautos VOLVO S80 registreerimismärgiga X, kindalaekas valget ja helesinist värvi riidest kotis koos kahe tühja kasutatud süstlaga. Raul Koppe ebaseaduslik amfetamiini ja GHB valdus lõpetati politsei poolt 17.12.2021. a kell 11.20 isiku kahtlustatavana kinnipidamise ning narkootiliste ainete leidmise ja äravõtmisega kinnipidamise järgselt teostatud läbiotsimiste käigus. Kokku käitles Raul Koppe ebaseaduslikult narkootilisi aineid amfetamiini 3 grammi ja gammahüdroksüvõihapet (GHB) 195,9 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootilised ained amfetamiin ja gammahüdroksüvõihape (GHB) kuuluvad NPALS § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (amfetamiini puhul 1,3 grammi ja GHB 16 grammi ). Raul Koppe poolt käideldud amfetamiini kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 23 inimesele ja GHB kogusest keskmiselt vähemalt 122 inimesele. Raul Koppel puudus luba Eesti Vabariigis narkootiliste ainete, amfetamiini ja käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemiste asjaolud olid süüdistatav Raul Koppele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Raul Koppe käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Raul Koppe, narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, KarS § 184 lg 2 p 2 täheldatud isikuna, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Raul Koppet selles, et tema isikuna, kes on 07.09.2021. a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 1-21-5139 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, olles seega KarS § 199 lg 2 p 9 täheldatud isik, - ajavahemikul 01.09.2021. a kuni 26.09.2021. a kell 17.00 vahelisel ajal võttis grupis koos Artur Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X keldriakna tuulutusasendis oleva piiraja eemaldamise ja akna avamise teel keldrisse ja seal korteri nr 155 kuuluvasse keldriboksi sissetungides, kannatanu A. A

1-22-2100

-

-

-

-

-

-

kuuluva jalgratta SCOTT Spark 35 väärtusega 1864 eurot ja jalgratta Wilier Le Roi väärtusega 800 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanu A. A varalist kahju 2664 euro suuruses summas; ajavahemikul 01.09.2021. a kuni 26.09.2021. a kell 17.00 vahelisel ajal võttis grupis koos Artur Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X keldriakna tuulutusasendis oleva piiraja eemaldamise ja akna avamise teel keldrisse ja seal korteri nr 153 kuuluvasse keldriboksi sissetungides, kannatanu V. A kuuluva elektrilise tõukeratta XIAOMI Mi 1S väärtusega 400 eurot ja akudega töötava töölambi väärtusega 15 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanu V. A varalist kahju 415 euro suuruses summas; kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, 08.11.2021. a kuni 09.11.2021. a kell 7.15 võttis grupis koos Artur Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X korterelamu trepikojast II ja III korruse vaheliselt trepiplatvormilt radiaatori piirde külge trosslukuga lukustatud kannatanu B. P kuuluva jalgratta TREK MARLIN väärtusega 600 eurot ning sama trepikoja I ja II korruse vaheliselt trepiplatvormilt lukustamata kannatanu B. P kuuluva laste jalgratta BMX väärtusega 300 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanu B. P varalist kahju 900 euro suuruses summas; ajavahemikul 24.11.2021. a kell 00.00 kuni 25.11.2021. a kell 08.00 võttis grupis koos Artur Verreviga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X maja juurde pargitud ja L OÜ-le kuuluva kaubiku Renault Trafic (riikliku registreerimismärgiga: X) küljeukse lukustuse lahtimuukimise teel sissetungides, kannatanu L OÜ-le kuuluvad bensiinimootoriga ketaslõikuri Husqvarna väärtusega 1000 eurot ja bensiinimootoriga ketaslõikuri STIHL väärtusega 1000 eurot ning kannatanu V. M kuuluva MAKITA akuraadio väärtusega 130 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanu L OÜ-le varalist kahju 2000 euro suuruses summas ja kannatanu V. M varalist kahju 130 euro suuruses summas; ajavahemikul 10.12.2021. a kell 13.00 kuni 15.12.2021. a kell 13.30 võttis grupis koos Kristo Suurega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X A. S kuuluvasse garaažiboksi nr.35 lukustuse lahti murdmise teel sissetungides, kannatanu A. S kuuluva elektrilise kettsae MAKITA väärtusega 250 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Kristo Suur kannatanu A. S varalist kahju 250 euro suuruses summas; ajavahemikul 15.12.2021. a kell 18.00 kuni 16.12.2021. a kell 10.15 võttis grupis koos Janek Harjusega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X A. S kuuluvasse garaažiboksi nr.35 lukustuse lahti murdmise teel sissetungides, kannatanu A. S kuuluva Soome registreerimismärgiga X kerghaagise väärtusega 3000 eurot koos selle peal oleva lumesaaniga POLARIS EDGE Touring registreerimismärgiga X väärtusega 10000 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Janek Harjus kannatanu A. S varalist kahju 13 000 euro suuruses summas; ajavahemikul 17.12.21. a kell 04.51 kuni 17.12.2021. a kell 08.25 võttis grupis koos Janek Harjuse ja Kristo Suurega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tori vallas Sindi linnas X ettevõtte R OÜ territooriumile ja seal asuva garaaži lukustuse lõhkumise teel sissetungides, kannatanu R OÜ-le kuuluvad: kaheteljelise platvormhaagise TIKITREILER registreerimismärgiga X väärtusega 4490 eurot; traktori KUBOTA ASTE A-117, oranži värvi korpusega, väärtusega 4300 eurot; elektroodkeevituse keevitusaparaadi, punast värvi korpusega musta värvi kohvris, väärtusega 140 eurot; traatkeevitus keevitusaparaadi sinist värvi korpusega, väärtusega 250 eurot; trimmeri HUSQVARNA bensiinimootoriga väärtusega 800 eurot; lumepuhur-lehepuhuri HUSQVRNA väärtusega 160 eurot; rootor-niiduki HIINA

1-22-2100 toode, sinist-kollast värvi, väärtusega 800 eurot; kaks keevitusmaski koguväärtusega 120 eurot; MAKITA elektrilise tolmuimeja (rohelist värvi kaanega) väärtusega 256 eurot; oranži värvi korpusega PASLODE akunaelapüstoli väärtusega 850 eurot; elektrilise ketassae DEWALT väärtusega 180 eurot; väikese laserniveliiri musta värvi korpusega STANLEY väärtusega 180 eurot; kaabliotsija väärtusega 160 eurot; ühe prožektori musta värvi korpusega firma WÜRTH toode väärtusega 120 eurot; süvaveepumba väärtusega 2500 eurot; kärule pealesõidurambid kaks tükki, koguväärtusega 160 eurot; soojapuhurid kaks tükki –väärtusega 60 eurot ja väärtusega 69 eurot; kollast värvi tööriistakohvri koos erinevate käsitööriistade (kruvikeerajad, tangid, elektriku ja torutööde teostamise jaoks) koos kohvriga koguväärtusega kokku 250 eurot; toruliitmike kast erinevate liitmikega – koguväärtusega 200 eurot; HILTI elektrilise ketaslõikuri punast värvi korpusega, väärtusega 300 eurot; HILTI suure pöördlaseri PR2-HSA12 koos vastuvõtjaga ja kohvriga, väärtusega 1300 eurot; HILTI akuketassae SCW22A; HILTI akuketaslõikuri AG4S-A22; HILTI akud P22/5,2 liitium (kuus tükki); HILTI akulaadija C4/14-50; HILTI akutikksae; HILTI akudrelli komplekti koguväärtusega 3800 eurot; HILTI elektriketaslõikuri AG125-19SE koos koti ja lisatarvikutega, koguväärtusega 700 eurot; Komplekti HILTI, milles oli kaks akudrelli, kaks akut ja üks akulaadija koos kohvriga, koguväärtusega 1200 eurot; ühe autoaku väärtusega 65 eurot; erinevaid käsitööriistu koguväärtusega 300 eurot; Varalist väärtust mitteomavad pappkasti pakitud ettevõtte arhiivi dokumendid; Viimistlusnaelapüstoli musta värvi plastikkohvris, väärtusega 30 eurot; MAKITA puuride komplekti halli värvi kohvris, väärtusega 50 eurot; MAKITA akudrelli koos laadijaga rohelist värvi plastikkohvris, väärtusega 200 eurot; Auto akulaadija WASO INVERTER CB220, väärtusega 140 eurot; MAKITA väikese ketaslõikuri koos lõikekettaga, koguväärtusega 100 eurot; Elektrihöövli SKIL musta värvi plastikkohvris, väärtusega 100 eurot; Kruvi-naelahoiu plastikust kohvri koos erinevate tarvikutega, koguväärtusega 30 eurot; Karbi PASLODE naeltega naelapüstolile, väärtusega 127 eurot; 30-liitrise rohelist värvi plastikust kanistri koos diisliga, koguväärtusega 30 eurot; Kütusepumba väärtusega 100 eurot; erinevaid esemeid : 10 meetrine pikendusjuhe, väike liikumisanduriga prožektor, matkatool, väike kitarr (ukuleele), suruõhuvärvipüstol, koormarihm, üks MAKITA aku ja üks HILTI aku – koguväärtusega 175 eurot ning kannatanu E. V kuuluvad: riidest musta-rohelist värvi koti koos täiskomplekti kalastustarvikutega väärtusega

eurot; induktsioonpliidiplaadi De DIETRICH- DTI1041XE väärtusega 590 eurot; integreeritav ahju De DIETRICH toode väärtusega 1206 eurot; varalist väärtust mitteomava seljakoti kirjega JONSERED. Vargusega põhjustasid Raul Koppe, Janek Harjus ja Kristo Suur kannatanu OÜ-le R varalist kahju 24 792 euro suuruses summas ja lõkumisega summas 50 eurot ning kannatanu E. V vargusega varalist kahju 2396 euro suuruses summas. Eelpool kirjeldatud süstemaatiliselt, sissetungimiste teel ja grupiviisiliselt toime pandud varguste asjaolud olid süüdistatav Raul Koppele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Raul Koppe käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega pani Raul Koppe oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Janek Harjust (Harjus) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 19.08.2019. a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 1-19-6471 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel, olles

1-22-2100 seega KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isik, - ajavahemikul 15.12.2021. a kell 18.00 kuni 16.12.2021. a kell 10.15 võttis grupis koos Raul Koppega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X A. S kuuluvasse garaažiboksi nr.35 lukustuse lahti murdmise teel sissetungides, kannatanu A. S kuuluva Soome registreerimismärgiga X kerghaagise väärtusega 3000 eurot koos selle peal oleva lumesaaniga POLARIS EDGE Touring registreerimismärgiga X väärtusega 10000 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Janek Harjus kannatanu A. S varalist kahju 13 000 euro suuruses summas; - ajavahemikul 17.12.21. a kell 04.51 kuni 17.12.2021. a kell 08.25 võttis grupis koos Raul Koppe ja Kristo Suurega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tori vallas Sindi linnas X ettevõtte R OÜ territooriumile ja seal asuva garaaži lukustuse lõhkumise teel sissetungides, kannatanu R OÜ-le kuuluvad: kaheteljelise platvormhaagise TIKITREILER registreerimismärgiga X väärtusega 4490 eurot; traktori KUBOTA ASTE A-117, oranži värvi korpusega, väärtusega 4300 eurot; elektroodkeevituse keevitusaparaadi, punast värvi korpusega musta värvi kohvris, väärtusega 140 eurot; traatkeevitus keevitusaparaadi sinist värvi korpusega, väärtusega 250 eurot; trimmeri HUSQVARNA bensiinimootoriga väärtusega 800 eurot; lumepuhur-lehepuhuri HUSQVRNA väärtusega 160 eurot; rootor-niiduki HIINA toode, sinist-kollast värvi, väärtusega 800 eurot; kaks keevitusmaski koguväärtusega 120 eurot; MAKITA elektrilise tolmuimeja (rohelist värvi kaanega) väärtusega 256 eurot; oranži värvi korpusega PASLODE akunaelapüstoli väärtusega 850 eurot; elektrilise ketassae DEWALT väärtusega 180 eurot; väikese laserniveliiri musta värvi korpusega STANLEY väärtusega 180 eurot; kaabliotsija väärtusega 160 eurot; ühe prožektori musta värvi korpusega firma WÜRTH toode väärtusega 120 eurot; süvaveepumba väärtusega 2500 eurot; kärule pealesõidurambid kaks tükki, koguväärtusega 160 eurot; soojapuhurid kaks tükki –väärtusega 60 eurot ja väärtusega 69 eurot; kollast värvi tööriistakohvri koos erinevate käsitööriistade (kruvikeerajad, tangid, elektriku ja torutööde teostamise jaoks) koos kohvriga koguväärtusega kokku 250 eurot; toruliitmike kast erinevate liitmikega – koguväärtusega 200 eurot; HILTI elektrilise ketaslõikuri punast värvi korpusega, väärtusega 300 eurot; HILTI suure pöördlaseri PR2-HSA12 koos vastuvõtjaga ja kohvriga, väärtusega 1300 eurot; HILTI akuketassae SCW22A; HILTI akuketaslõikuri AG4S-A22; HILTI akud P22/5,2 liitium (kuus tükki); HILTI akulaadija C4/14-50; HILTI akutikksae; HILTI akudrelli komplekti koguväärtusega 3800 eurot; HILTI elektriketaslõikuri AG125-19SE koos koti ja lisatarvikutega, koguväärtusega 700 eurot; Komplekti HILTI, milles oli kaks akudrelli, kaks akut ja üks akulaadija koos kohvriga, koguväärtusega 1200 eurot; ühe autoaku väärtusega 65 eurot; erinevaid käsitööriistu koguväärtusega 300 eurot; Varalist väärtust mitteomavad pappkasti pakitud ettevõtte arhiivi dokumendid; Viimistlusnaelapüstoli musta värvi plastikkohvris, väärtusega 30 eurot; MAKITA puuride komplekti halli värvi kohvris, väärtusega 50 eurot; MAKITA akudrelli koos laadijaga rohelist värvi plastikkohvris, väärtusega 200 eurot; Auto akulaadija WASO INVERTER CB220, väärtusega 140 eurot; MAKITA väikese ketaslõikuri koos lõikekettaga, koguväärtusega 100 eurot; Elektrihöövli SKIL musta värvi plastikkohvris, väärtusega 100 eurot; Kruvi-naelahoiu plastikust kohvri koos erinevate tarvikutega, koguväärtusega 30 eurot; Karbi PASLODE naeltega naelapüstolile, väärtusega 127 eurot; 30-liitrise rohelist värvi plastikust kanistri koos diisliga, koguväärtusega 30 eurot; Kütusepumba väärtusega 100 eurot; erinevaid esemeid : 10 meetrine pikendusjuhe, väike liikumisanduriga prožektor, matkatool, väike kitarr (ukuleele), suruõhuvärvipüstol, koormarihm, üks MAKITA aku ja üks HILTI aku – koguväärtusega 175 eurot ning kannatanu E. V kuuluvad: riidest musta-rohelist värvi

1-22-2100 koti koos täiskomplekti kalastustarvikutega väärtusega

eurot; induktsioonpliidiplaadi De DIETRICH- DTI1041XE väärtusega 590 eurot; integreeritav ahju De DIETRICH toode väärtusega 1206 eurot; varalist väärtust mitteomava seljakoti kirjega JONSERED. Vargusega põhjustasid Raul Koppe, Janek Harjus ja Kristo Suur kannatanu OÜ-le R varalist kahju 24 792 euro suuruses summas ja lõkumisega summas 50 eurot ning kannatanu E. V vargusega varalist kahju 2396 euro suuruses summas. Eelpool kirjeldatud süstemaatiliselt, sissetungimiste teel ja grupiviisiliselt toime pandud varguste asjaolud olid süüdistatav Janek Harjusele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Janek Harjuse käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega pani Janek Harjus oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kristo Suurt (Suur) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 29.12.2020. a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 1-20-9519 süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 1 alusel, olles seega KarS § 424 lg 2 täheldatud isik, juhtis 05.08.2021. a ajavahemikul kell 18.45 kuni kell 18.55 tahtlikult Pärnu linnas X juures narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis mootorsõidukit Dacia Logan Eesti Vabariigi riikliku registreerimismärgiga X . Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 16.08.2021.a. uuringuakti nr 1162T kohaselt leiti Kristo Suurelt 05.08.2021.a. kell 19:45 Pärnu Haiglas võetud uriinist narkootilist ja psühhotroopset ainet amfetamiini ja metamfetamiini ning 31.08.2021.a. uuringuakti Lisa 2 / 1162T kohaselt esines Kristo Suurel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seega rikkus Kristo Suur tahtlikult joobeseisundis mootorsõidukit juhtides Liiklusseaduse § 69 lg 1, mis keelab juhil olla joobeseisundis. Vastavalt Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides või reaktsioonides. Ained amfetamiin ja metamfetamiin on vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud Eesti Vabariigi sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusele nr 73 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad Lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained. Seega, Kristo Suur, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui tegu on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Kristo Suurt selles, et tema: - kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Reimo Ailtiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ja saeveski kuivsorteerimishoone kontoriruumidesse välisukse lahti lõhkumise teel sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: HILTI ketassae väärtusega 200 eurot, HILTI akutrelli väärtusega 100 eurot, HILTI akulaadija väärtusega 50 eurot, HILTI betooni naelapüssi väärtusega 100 eurot, Dell Latitude E6430 sülearvuti koos laadimisdoki ja laadimisjuhtmega väärtusega 620 eurot, 1 (ühe) Kärcher imuri väärtusega 150 eurot ning 1 (ühe) LG 46 ́ ́ televiisori väärtusega 120

1-22-2100

-

-

-

-

-

eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 1340 euro suuruses summas; kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Reimo Ailti, Alla Suure ja Hettel Tähemäega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ning akna lõhkumise teel OÜ B peakontori hoonesse sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: sülearvuti Dell Refurb Latitude 14-5490 i5-5490 seerianumbriga X väärtusega 400 eurot; 6 (kuus) Dell Latitude Rugged Tablet 7202 tahvelarvutit koos tahvelarvuti laadijatega, väärtusega kokku 8400 eurot ; 2 (kaks) LG 65 ́ ́ televiisori väärtusega à 350 eurot ja koguväärtusega 700 eurot ning Nivona kohvimasina väärtusega 750 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 10 250 euro suuruses summas; kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Reimo Ailtiga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ja Paikuse Saeveski höövlihalli sissetungides, kannatanu OÜle B kuuluva järkamissae Dewalt väärtusega 150 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 150 euro suuruses summas; kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Reimo Ailti ja Hettel Tähemäega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ja Paikuse Saeveski operaatori- ja kontoriruumidesse välisukse lahti lõhkumise teel sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: Triumf padrunvõtmete kohvri koos tööriistadega väärtusega 100 eurot, 6 (kuus) Nokia 3310 mobiiltelefoni, koguväärtusega 150 eurot, Kärcher imuri väärtusega 150 eurot ning 1 (ühe) 32“ Philips televiisori ning 6 (kuus) 43“ Philips televiisorit, koguväärtusega 700 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 1100 euro suuruses summas; ajavahemikul 10.12.2021. a kell 13.00 kuni 15.12.2021. a kell 13.30 võttis süstemaatiliselt grupis koos Raul Koppega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X A. S kuuluvasse garaažiboksi nr.35 lukustuse lahti murdmise teel sissetungides, kannatanu A. S kuuluva elektrilise kettsae MAKITA väärtusega 250 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Kristo Suur kannatanu A. S varalist kahju 250 euro suuruses summas; ajavahemikul 17.12.21. a kell 04.51 kuni 17.12.2021. a kell 08.25 võttis grupis koos Raul Koppe ja Janek Harjusega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tori vallas Sindi linnas X ettevõtte R OÜ territooriumile ja seal asuva garaaži lukustuse lõhkumise teel sissetungides, kannatanu R OÜ-le kuuluvad: kaheteljelise platvormhaagise TIKITREILER registreerimismärgiga X väärtusega 4490 eurot; traktori KUBOTA ASTE A-117, oranži värvi korpusega, väärtusega 4300 eurot; elektroodkeevituse keevitusaparaadi, punast värvi korpusega musta värvi kohvris, väärtusega 140 eurot; traatkeevitus keevitusaparaadi sinist värvi korpusega, väärtusega 250 eurot; trimmeri HUSQVARNA bensiinimootoriga väärtusega 800 eurot; lumepuhur-lehepuhuri HUSQVRNA väärtusega 160 eurot; rootor-niiduki HIINA toode, sinist-kollast värvi, väärtusega 800 eurot; kaks keevitusmaski koguväärtusega 120 eurot; MAKITA elektrilise tolmuimeja (rohelist värvi kaanega) väärtusega 256 eurot; oranži värvi korpusega PASLODE akunaelapüstoli väärtusega 850 eurot; elektrilise ketassae DEWALT väärtusega 180 eurot; väikese laserniveliiri musta värvi korpusega STANLEY väärtusega 180 eurot; kaabliotsija väärtusega 160 eurot; ühe

1-22-2100 prožektori musta värvi korpusega firma WÜRTH toode väärtusega 120 eurot; süvaveepumba väärtusega 2500 eurot; kärule pealesõidurambid kaks tükki, koguväärtusega 160 eurot; soojapuhurid kaks tükki –väärtusega 60 eurot ja väärtusega 69 eurot; kollast värvi tööriistakohvri koos erinevate käsitööriistade (kruvikeerajad, tangid, elektriku ja torutööde teostamise jaoks) koos kohvriga koguväärtusega kokku 250 eurot; toruliitmike kast erinevate liitmikega – koguväärtusega 200 eurot; HILTI elektrilise ketaslõikuri punast värvi korpusega, väärtusega 300 eurot; HILTI suure pöördlaseri PR2-HSA12 koos vastuvõtjaga ja kohvriga, väärtusega 1300 eurot; HILTI akuketassae SCW22A; HILTI akuketaslõikuri AG4S-A22; HILTI akud P22/5,2 liitium (kuus tükki); HILTI akulaadija C4/14-50; HILTI akutikksae; HILTI akudrelli komplekti koguväärtusega 3800 eurot; HILTI elektriketaslõikuri AG125-19SE koos koti ja lisatarvikutega, koguväärtusega 700 eurot; Komplekti HILTI, milles oli kaks akudrelli, kaks akut ja üks akulaadija koos kohvriga, koguväärtusega 1200 eurot; ühe autoaku väärtusega 65 eurot; erinevaid käsitööriistu koguväärtusega 300 eurot; Varalist väärtust mitteomavad pappkasti pakitud ettevõtte arhiivi dokumendid; Viimistlusnaelapüstoli musta värvi plastikkohvris, väärtusega 30 eurot; MAKITA puuride komplekti halli värvi kohvris, väärtusega 50 eurot; MAKITA akudrelli koos laadijaga rohelist värvi plastikkohvris, väärtusega 200 eurot; Auto akulaadija WASO INVERTER CB220, väärtusega 140 eurot; MAKITA väikese ketaslõikuri koos lõikekettaga, koguväärtusega 100 eurot; Elektrihöövli SKIL musta värvi plastikkohvris, väärtusega 100 eurot; Kruvi-naelahoiu plastikust kohvri koos erinevate tarvikutega, koguväärtusega 30 eurot; Karbi PASLODE naeltega naelapüstolile, väärtusega 127 eurot; 30-liitrise rohelist värvi plastikust kanistri koos diisliga, koguväärtusega 30 eurot; Kütusepumba väärtusega 100 eurot; erinevaid esemeid : 10 meetrine pikendusjuhe, väike liikumisanduriga prožektor, matkatool, väike kitarr (ukuleele), suruõhuvärvipüstol, koormarihm, üks MAKITA aku ja üks HILTI aku – koguväärtusega 175 eurot ning kannatanu E. V kuuluvad: riidest musta-rohelist värvi koti koos täiskomplekti kalastustarvikutega väärtusega

eurot; induktsioonpliidiplaadi De DIETRICH- DTI1041XE väärtusega 590 eurot; integreeritav ahju De DIETRICH toode väärtusega 1206 eurot; varalist väärtust mitteomava seljakoti kirjega JONSERED. Vargusega põhjustasid Raul Koppe, Janek Harjus ja Kristo Suur kannatanu OÜ-le R varalist kahju 24 792 euro suuruses summas ja lõkumisega summas 50 eurot ning kannatanu E. V vargusega varalist kahju 2396 euro suuruses summas. Eelpool kirjeldatud süstemaatiliselt, sissetungimiste teel ja grupiviisiliselt toime pandud varguste asjaolud olid süüdistatav Kristo Suurele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Kristo Suure käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega pani Kristo Suur oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Artur Verrevit (Verrev) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 27.07.2021. a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 1-21-5056 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 alusel, olles seega KarS § 199 lg 2 p 9 täheldatud isik, - ajavahemikul 01.09.2021. a kuni 26.09.2021. a kell 17.00 vahelisel ajal võttis grupis koos Raul Koppega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X keldriakna tuulutusasendis oleva piiraja eemaldamise ja akna avamise teel keldrisse ja seal korteri nr 155 kuuluvasse keldriboksi sissetungides, kannatanu A. A kuuluva

1-22-2100 jalgratta SCOTT Spark 35 väärtusega 1864 eurot ja jalgratta Wilier Le Roi väärtusega 800 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanu A. A varalist kahju 2664 euro suuruses summas; - ajavahemikul 01.09.2021. a kuni 26.09.2021. a kell 17.00 vahelisel ajal võttis grupis koos Raul Koppega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X keldriakna tuulutusasendis oleva piiraja eemaldamise ja akna avamise teel keldrisse ja seal korteri nr 153 kuuluvasse keldriboksi sissetungides, kannatanu V. A kuuluva elektrilise tõukeratta XIAOMI Mi 1S väärtusega 400 eurot ja akudega töötava töölambi väärtusega 15 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanu V. A varalist kahju 415 euro suuruses summas; - kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ööl vastu 09.11.2021. a võttis grupis koos Raul Koppega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X korterelamu trepikojast II ja III korruse vaheliselt trepiplatvormilt radiaatori piirde külge trosslukuga lukustatud kannatanu B. P kuuluva jalgratta TREK MARLIN väärtusega 600 eurot ning sama trepikoja I ja II korruse vaheliselt trepiplatvormilt lukustamata kannatanu B. P kuuluva laste jalgratta BMX väärtusega 300 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanu B. P varalist kahju 900 euro suuruses summas; - 12.11.2021. a ajavahemikul kell 01.00 kuni 07.35 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas L korterelamu III trepikoja ukse lukustuse lahtimurdmise teel ja L keldriboksi nr. 33 sissetungides, kannatanu M. M kuuluva HILTI ehituslaseri KIT Rotating PR 2-HS A12 väärtusega 1500 eurot; Makita akutrellide komplekti kohvris koos kahe drelliga väärtusega 467 eurot; elektritõukeratta Segway Ninebot es4 väärtusega 359 eurot; tööriistakohvri koos erinevate käsi tööriistadega koguväärtusega 200 eurot, riidest kattega reisikohvri väärtusega 50 eurot ja erinevaid alkohoolseid jooke koguväärtuses 384.43 eurot. Vargusega põhjustas Artur Verrev kannatanu M. M varalist kahju 2960.43 euro suuruses summas; - ajavahemikul 24.11.2021. a kell 00.00 kuni 25.11.2021. a kell 08.00 võttis grupis koos Raul Koppega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnu linnas X maja juurde pargitud ja L OÜ-le kuuluva kaubiku Renault Trafic (riikliku registreerimismärgiga: X) küljeukse lukustuse lahtimuukimise teel sissetungides, kannatanu L OÜ-le kuuluvad bensiinimootoriga ketaslõikuri Husqvarna väärtusega 1000 eurot ja bensiinimootoriga ketaslõikuri STIHL väärtusega 1000 eurot ning kannatanu V. M kuuluva MAKITA akuraadio väärtusega 130 eurot. Vargusega põhjustasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanu L OÜ-le varalist kahju 2000 euro suuruses summas ja kannatanu V. M varalist kahju 130 euro suuruses summas; - 27.01.2022 kell 01.50 kuni 05.17 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rapla maakonnas Märjamaa alevis X trepikojast kannatanu E. P ale kuuluvad: Makita akuketassae koos akuga väärtusega 300 eurot; tretstöökindad „Würth“ 20 paari koguväärtusega 50 eurot; trepikojast keldri ukse juurest 3 tk veinipudelit koguväärtusega 15 eurot. Vargusega põhjustas Artur Verrev kannatanu E. P ale varalist kahju 365 euro suuruses summas; - 28.01.2022 kell 00.30 kuni 02.20 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rapla maakonnas Märjamaa alevis X vasakult kolmandast lukustamata trepikojast trossluku lõhkumise teel kannatanu RE A kuuluva maastikujalgratta Merida BigNine 20D seeria nr X väärtusega 376 eurot. Vargusega põhjustas Artur Verrev kannatanu RE A varalist kahju 376 euro suuruses summas; Eelpool kirjeldatud süstemaatiliselt, sissetungimiste teel ja grupiviisiliselt toime pandud varguste asjaolud olid süüdistatav Artur Verrevile teada ning ta eesmärgiks oli nende

1-22-2100 realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Artur Verrevi käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega pani Artur Verrev oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Artur Verrevit selles, et tema 12.11.2021. a ajavahemikul kell 01.00 kuni kell 07.35 lõhkus tahtlikult - lahtimurdmise teel Pärnu linnas X korteriühistu trepikoja välisukse lukustuse, pärast mida tungis varguse toimepanemise eesmärgil Pärnu linnas X korterelamu trepikotta. Seejärel lõhkus Artur Verrev L tn. 18B korterelamu esimesel korrusel kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata esemega varguste toimepanemise eesmärgil sissetungimiseks korteriühistu ühiskasutuses olevate jalgrataste hoiuruumi ja keldribokside ruumi uste lukustusi. L tn. 18B välisukse lukustuse lahtimurdmise teel lõhkumisega, jalgrataste hoiuruumi ja keldribokside ruumi uste lahtimurdmise käigus lõhkumisega põhjustas Artur Verrev Pärnu linn X korteriühistule varalist kahju kokku 4640.60 euro suuruses summas; - lahtimurdmise teel Pärnu linnas L korteriühistu I trepikoja välisukse lukustuse, pärast mida tungis varguse toimepanemise eesmärgil Pärnu linnas L korterelamu trepikotta. Seejärel lõhkus Artur Verrev lahtimurdmise teel I trepikojas keldrikorrusele viiva ukse lukustuse ning sisenes keldrikorrusele, kus lõhkus lahtimurdmise teel trepialuse abiruumi ukse lukustuse. Seejärel lahkus Artur Verrev I trepikojast eelnevalt lahti murtud ukse kaudu, pärast mida lõhkus lahtimurdmise teel II trepikoja välisukse lukustuse. Seejärel lõhkus Artur Verrev lahtimurdmise teel II trepikoja keldrikorrusele viiva ukse lukustuse ning sisenes keldrikorrusele, kus lõhkus lahtimurdmise teel trepialuse abiruumi ukselukustuse. Seejärel lahkus Artur Verrev trepikojast eelnevalt lahti murtud ukse kaudu ning tungis sama kortermaja III trepikotta, lõhkudes kohtueelse menetluse käigus tuvastamata esemega lahti trepikoja välisukse lukustuse ja sisenes elamu III trepikotta. Edasi sisenes Artur Verrev läbi suletud kuid lukustamta uste avamise teel keldrikorrusele, kus lõhkus kohtueelse menetluse käigus tuvastamata esemega lahti korterile nr. 36 ja Vitali Aleksejevile kuuluva keldriboksi ukse. Seejärel lõhkus Artur Verrev korterile nr.33 ja M. M kuuluva keldriboksi ukse. Kannatanu korteriühistu L kuuluvate asjade rikkumisega põhjustas Artur Verrev kannatanu korteriühistu L varalist kahju kokku 5814 euro ulatuses. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4 000 eurot. Eelpool kirjeldatud võõra asja rikkumise asjaolud olid Artur Verrevile teada, mööndes nende realiseerumist, mistõttu on Artur Verrevi käitumises tuvastatud koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes vähemalt otsene tahtlus. Seega pani Artur Verrev oma tahtliku tegevusega toime võõra asja rikkumise, millega on põhjustatud oluline kahju, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Hettel Tähemäed (Tähemäe) süüdistatakse selles, et tema, - kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Kristo Suure, Reimo Ailti ja Alla Suurega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ning akna lõhkumise teel OÜ B peakontori hoonesse sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: sülearvuti Dell Refurb Latitude 14-5490 i5-5490 seerianumbriga X väärtusega 400 eurot; 6 (kuus) Dell Latitude Rugged Tablet 7202 tahvelarvutit koos tahvelarvuti laadijatega, väärtusega

1-22-2100 kokku 8400 eurot ; 2 (kaks) LG 65 ́ ́ televiisori väärtusega à 350 eurot ja koguväärtusega 700 eurot ning Nivona kohvimasina väärtusega 750 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 10 250 euro suuruses summas. - kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Reimo Ailti ja Kristo Suurega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ja Paikuse Saeveski operaatori- ja kontoriruumidesse välisukse lahti lõhkumise teel sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: Triumf padrunvõtmete kohvri koos tööriistadega väärtusega 100 eurot, 6 (kuus) Nokia 3310 mobiiltelefoni, koguväärtusega 150 eurot, Kärcher imuri väärtusega 150 eurot ning 1 (ühe) 32“ Philips televiisori ning 6 (kuus) 43“ Philips televiisorit, koguväärtusega 700 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 1100 euro suuruses summas; Eelpool kirjeldatud sissetungimiste teel ja grupiviisiliselt toime pandud varguse asjaolud olid süüdistatav Hettel Tähemäele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Hettel Tähemäele käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega pani Hettel Tähemäe oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupiviisiliselt ja sissetungimise teel s.o KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alla Suurt (Suur) süüdistatakse selles, et tema kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Kristo Suure, Reimo Ailti ja Hettel Tähemäega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ning akna lõhkumise teel OÜ B peakontori hoonesse sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: sülearvuti Dell Refurb Latitude 14-5490 i5-5490 seerianumbriga X väärtusega 400 eurot; 6 (kuus) Dell Latitude Rugged Tablet 7202 tahvelarvutit koos tahvelarvuti laadijatega, väärtusega kokku 8400 eurot ; 2 (kaks) LG 65 ́ ́ televiisori väärtusega à 350 eurot ja koguväärtusega 700 eurot ning Nivona kohvimasina väärtusega 750 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 10 250 euro suuruses summas; Eelpool kirjeldatud sissetungimiste teel ja grupiviisiliselt toime pandud varguse asjaolud olid süüdistatav Alla Suurele teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Alla Suure käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega pani Alla Suur oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupiviisiliselt ja sissetungimise teel s.o KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Reimo Ailti (Ailt) süüdistatakse selles, et tema - kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Kristo Suurega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ja saeveski kuivsorteerimishoone kontoriruumidesse välisukse lahti lõhkumise teel sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: HILTI ketassae väärtusega 200 eurot, HILTI akutrelli väärtusega 100 eurot, HILTI akulaadija väärtusega 50 eurot, HILTI betooni naelapüssi väärtusega 100 eurot, Dell Latitude

1-22-2100 E6430 sülearvuti koos laadimisdoki ja laadimisjuhtmega väärtusega 620 eurot, 1 (ühe) Kärcher imuri väärtusega 150 eurot ning 1 (ühe) LG 46 ́ ́ televiisori väärtusega 120 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 1340 euro suuruses summas; - kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Kristo Suure, Alla Suure ja Hettel Tähemäega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ning akna lõhkumise teel OÜ B peakontori hoonesse sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: sülearvuti Dell Refurb Latitude 14-5490 i5-5490 seerianumbriga X väärtusega 400 eurot; ; 6 (kuus) Dell Latitude Rugged Tablet 7202 tahvelarvutit koos tahvelarvuti laadijatega, väärtusega kokku 8400 eurot ; 2 (kaks) LG 65 ́ ́ televiisori väärtusega à 350 eurot ja koguväärtusega 700 eurot ning Nivona kohvimasina väärtusega 750 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 10 250 euro suuruses summas; - kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Kristo Suurega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ja Paikuse Saeveski höövlihalli sissetungides, kannatanu OÜle B kuuluva järkamissae Dewalt väärtusega 150 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 150 euro suuruses summas; - kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a võttis grupis koos Kristo Suure ja Hettel Tähemäega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumile ja Paikuse Saeveski operaatori- ja kontoriruumidesse välisukse lahti lõhkumise teel sissetungides, kannatanu OÜ-le B kuuluvad: Triumf padrunvõtmete kohvri koos tööriistadega väärtusega 100 eurot, 6 (kuus) Nokia 3310 mobiiltelefoni, koguväärtusega 150 eurot, Kärcher imuri väärtusega 150 eurot ning 1 (ühe) 32“ Philips televiisori ning 6 (kuus) 43“ Philips televiisorit, koguväärtusega 700 eurot. Vargusega põhjustasid Kristo Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt kannatanu OÜ-le B varalist kahju 1100 euro suuruses summas; Eelpool kirjeldatud sissetungimiste teel ja grupiviisiliselt toime pandud varguse asjaolud olid süüdistatav Reimo Ailtile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Reimo Ailti käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega pani Reimo Ailt oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupiviisiliselt ja sissetungimise teel s.o KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ja palus Raul Koppe süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 alusel ning mõista karistuseks 6 aastat vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 9 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.04.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse 2 aastat, 6 kuud ja 27 päeva vangistusega, liitkaristuseks mõista 8 aastat, 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Raul Koppe eelvangistuses viibitud aeg alates 17.12.2021. a ja karistusaja algust lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 17.12.2021. a. Pärnu

1-22-2100 Maakohtu 07.09.2021. a otsusega mõistetud karistus, viia KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt. Samuti palus prokurör Janek Harjus süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Janek Harjusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.12.2021. a kuni 21.12.2021. a (s.o 5 päeva) ja kandmata karistuseks lugeda 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.08.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistusega, liitkaristuseks mõista 5 aastat, 1 kuu ja 22 päeva vangistust. Karistusaja algust lugeda Janek Harjusele mõistetud karistuse täitmisele pööramisest 21.12.2021. a. samuti palus prokurör Kristo Suur süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel ning mõista karistuseks 3 aastat vangistust ning KarS § 424 lg 2 alusel ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.12.2020. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse 2 aastat, 11 kuud ja 10 päeva vangistusega, liitkaristuseks mõista 6 aastat, 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristo Suure eelvangistuses viibitud aeg alates 17.12.2021. a ja karistusaja algust lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 17.12.2021. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Kristo Suurelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Samuti palus prokurör Artur Verrev süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 203 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.07.2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse 1 aasta ja 4 kuud vangistusega, liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Artur Verrevi eelvangistuses viibitud aeg alates 07.02.2022. a ja karistusaja algust lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest 07.02.2022. a. Samuti palus prokurör Reimo Ailt süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kandmata karistusest maha Reimo Ailtil 18.01.2021. a kuni 20.01.2021. a eelvangistuses viibitud aeg (s.o 3 päeva) ja kandmata karistuseks lugeda 1 aasta, 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Reimo Ailt ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid. Samuti palus prokurör Hettel Tähemäe süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Hettel Tähemäe ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti palus prokurör Alla Suur süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Alla Suur ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja Gregori Palm leidis, et Alla Suure teopanus piirdus vaid asjade pappkastidesse pakkimisega, mistõttu on õige tema käitumine kvalifitseerida füüsilise kaasabi osutamisena KarS § 22 lõike 3 tähenduses. Samuti ei võtnud ta lahkudes asju kaasa ehk ei ole valdust murdnud. Kaitsja palus mõista leebema karistuse kui taotles seda prokurör. Kaitsja vaidles

1-22-2100 vastu ka tsiviilhagile 23 100 eurot. Nimelt leidis kaitsja, et hagis tuleb ära näidata, et kellelt siis mida nõutakse, kuidas nõutakse, mille eest nõutakse, kui palju nõutakse, kas see, mis nõutakse, on üldse põhjendatud. Kõiki neid asju ei ole praegusel juhul B näidanud. Hagis ei ole ära näidatud põhjuslik seos tekkinud kahju inventari lõhkumise ja Alla Suure tegevuse vahel. Hoolimata sellest, et kohus on kannatanule selgelt infot andnud, mida kannatanu tõendama peab ja kuidas, ei ole kannatanu esitanud tõendeid. Puuduvad arved, puuduvad tõendid. Kaitsja taotleb ajatada Alla Suure menetluskulud 12 kuu peale. Samuti palub kaitsja vähemalt sõidukulud jätta riigi kanda. Kaitsja Vahur Krinal leidis, et Artur Verreviga seotud episoodide osas tuleks Raul Koppe õigeks mõista. Teistes kuritegudes Raul Koppe tunnistab oma süüd. Kaitsja palus Raul Koppele mõista väiksem karistus, kui taotles seda prokurör. Hettel Tähemäe osas leidis kaitsja, et süüdistus on põhjendatud ning prokuröri poolt tehtud karistus ettepanek on mõistlik ja otstarbekas. Kaitsja leidis, et lõhkumisega tekitatud kahjunõue on põhjendamatu ning tuleb tõendamatuse tõttu jätta välja mõistmata. Hettel Tähemäe menetluskulud palus kaitsja ajatada üheks aastaks. Kaitsja Ants Nõmmik leidis, et Janek Harjus tuleb Vastla tn episoodis täielikult õigeks mõista, kuna tema seda toime pannud ei ole. Toime pandud kuriteo eest mitte karistada teda pikema karistusega kui 6 kuud. Janek Harjus taotleb ka menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuu peale. Reimo Ailti osas leidis kaitsja, et süüdistus on põhjendatud ning karistuseks palus mõista vangistuse, mis jätta KarS § 73 sätteid kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. Samuti soovib Reimo Ailt menetluskulude tasumist ajatada 12 kuu peale. Kaitsja Rünno Roosmaa palus mõista Kristo Suurele võimalikult lühiajaline karistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 lg 2 järgi. Jätta B i OÜ hagi summas 23 100 eurot tõendamatuse tõttu rahuldamata ja menetluskulud ajatada aasta peale. Artur Verrevi osas leidis kaitsja, et ta tuleb KarS § 199 lg 2 p-s 7 õigeks mõista ning karistuse palus mõista KarS § 74 sätteid kohaldades osaliselt tingimisi, lugedes reaalselt istutud aja kuni otsuse kuulutamiseni reaalselt kantud karistuseks ning vabastades ta tingimisi ülejäänust. Alternatiivselt palub kaitsja asendada Artut Verrevile mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Karistuse palus kaitsja mõista sellise, milline liitkaristus ei ületa 2 aastat ning vabastada ta otsuse kuulutamisel vahistusest. Menetluskulud palus ajatad aasta peale. Süüdistatav Raul Koppe tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes süüdi osaliselt. Süüd ei tunnistanud vargustes, mis on toime pandud koos Artur Verreviga. Samuti tunnistas ta osaliselt ka tsiviilhagisid. Palus kergemat karistust kui taotles seda prokurör. Süüdistatav Janek Harjus tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes süüdi osaliselt. Süüd ei tunnistanud varguses 15.12.2021 X aadressil. Kahetses toimepandud vargust. Süüdistatav Kristo Suur tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes süüdi. Tsiviilhagisid tunnistas osaliselt. Kahetses toimepandud varguseid ja palus kergemat karistust. Süüdistatav Artur Verrev tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes osaliselt süüdi. Süüd ei tunnistanud selles, et pani 2 vargust toime koos Raul Koppega. Samuti tunnistas ta ka tsiviilhagisid. Kahetses oma tegusid ja palus mõista kergem karistus, mis jätta tingimisi kohaldamata või asendada üldkasuliku tööga. Süüdistatav Hettel Tähemäe tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes osaliselt süüdi. Tunnistas süüd vargustes, aga mitte lõhkumises. Tsiviilhagi tunnistas osaliselt. Avaldas kahetsust. Süüdistatav Alla Suur tunnistas ennast talle esitatud süüdistustes osaliselt süüdi. Tunnistas süüd varguses, aga mitte lõhkumises. Tsiviilhagi ei tunnistanud. Avaldas kahetsust. Süüdistatav Reimo Ailt tunnistas ennast süüdi varguses. Tsiviilhagi ei tunnistanud. Kahetses oma tegusid ja palus mõista kergem karistus. Kohtu seisukoht

1-22-2100 Kohus leiab, et Raul Koppele, Janek Harjusele, Kristo Suurele, Artur Verrevile, Hettel Tähemäele, Alla Suurele ja Reimo Ailtile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

1-22-2100 ja Tolliameti koerajuhi ning kella 13.20 ajal teenistuskoer markeeris alal koha oksahunnikus, mille lähemal vaatlusel selgus, et oksahunniku all on must väiksem kilekott, milles kaks 100 ml rohelist Gefilus pudelit, milledes mõlemas vedelik ja läbipaistev soonsulguriga kilekott, milles valge pulbriline aine. Tunnistaja V. v ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. 02.11.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 46-53) nähtub, et Pärnu linnas X tee äärest metsatukast Rehepapi tee ja Rõugu tänava vahelisel alal (koordinaadid 58,399° N ja 24,482° E) leiti 02.11.2021. a musta värvi kilekott, milles soonsulguriga kilekotis valget värvi pulbriline aine ja kaks Gefilus kirjadega keeratava korgiga plastikpudelit, milles vedelik. Ekspertiisiakt nr 21E-AN1577 (I kd, tl 70-73) tõendab, et 02.11.2021. a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud viies minigrip kilekotis olev valge tükiline pulber massiga kokku 4,32 grammi (4,4% amfetamiinsulfaadi sisaldusega) sisaldab 0,14 grammi amfetamiini ning kahes plastikpudelis olev hägune värvusetu viskoosne vedelik massiga kokku 239,5 grammi (63% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola sisaldusega) sisaldab 125 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB). Ekspertiisiakti nr 21E-GE1041 (I kd, tl 57-66) tõendab Raul Koppe kokkupuutumust leitud narkootiliste ainetega. Nimelt saadi soonsulguriga kilekotilt (milles oli aine ja mis oli soonsulguriga kilekotis) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev Raul Koppe DNAprofiiliga. Gefilus kirjega pudelitelt (milles oli vedelik ja mis oli musta värvi kilekotis) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Raul Koppelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Musta värvi kilekotilt (milles olid erinevad esemed) võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiil ja osalised profiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Raul Koppelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud ka see, et Raul Koppe täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.12.2021. a omandas tuvastamata isikult narkootilisi aineid amfetamiini ja gammahüdroksüvõihapet (GHB), hoides neid enda valduses enda elukohas Pärnu linnas X korteris ning enda valduses, kasutuses ja tema poolt juhitavas mootorsõidukis Volvo V70 (registreerimismärgiga X) ning temale kuuluvas mootorsõidukis VOLVO S80 (registreerimismärgiga X). Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (VI kd, tl 29-36) ja läbiotsimisprotokoll (VI kd, tl 45-49) tõendavad, et Raul Koppe kahtlustatavana kinnipidamisel 17.12.2021. a kell 11.20 Sauga vallas Tammiku tee 57 lähedal Oti teel, leiti Raul Koppe juhitud mootorsõidukist Volvo V70 (registreerimismärgiga X) muuhulgas pagasiruumi katte peal oleva musta värvi seljakotist, millel kirje Dicota, eesmisest alumisest väikesest lukuga sahtlist valget värvi keeratava korgiga plastikust pudel vedelikuga, mis reageeris kiirtestil GHB sisaldumisele aines ning salongist kõrvalistuja istme taga põrandalt valget värvi COOP kirjadega kilekotis olevas must värvi õlakotist soonsulguriga kilekott valget värvi pulbriga. Läbiotsimisprotokoll (VI kd, tl 54-56) tõendab, et Raul Koppe kasutuses olnud sõiduauto Volvo S80 (registreerimismärgiga X) läbiotsimisel 18.12.2021. a leiti ja võeti ära juhiistme alt põrandalt valget värvi väike keeratava korgiga plastikust pudel, milles tilk läbipaistvat vedelikku ja mis reageeris kiirtestil GHB sisaldumisele aines. Samuti leiti kindalaekas valget ja helesinist värvi riidest kotist kaks tühja kasutatud süstalt ning valget värvi väike keeratava korgiga plastikust pudel, mille sees läbipaistev vedelik, mis reageeris kiirtestil GHB sisaldumisele aines.

1-22-2100 Läbiotsimisprotokoll (VI kd, tl 61-68) tõendab, et 17.12.2021. a teostatud läbiotsimisel Raul Koppe elukohas Pärnu linnas X (korter ja abiruumid) leiti ja võeti muuhulgas ära korterist kapi riiuli pealt soonsulguriga kilekott pulbriga, mis reageeris kiirtestil amfetamiini sisaldumisele aines. Ekspertiisiakt nr 21E-AN1790 (VI kd, tl 206-210) tõendab, et Raul Koppega puutumuses olevate kohtade läbiotsimisel ära võetud beežikas pulber massiga 9,74 g sisaldab 8,1% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,58 g amfetamiini (pakend nr 7 RK Kodu LO); kollakas vedelik massiga 108,9 g sisaldab 48% gammahüdroksüvõihappe Na-soola, vedelikus sisaldub 43,2 g gammahüdroksüvõihapet (GHB) (pakend nr 1 VOLVO V70); valge pulber massiga 0,88 g sisaldab 17% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,11 g amfetamiini (pakend nr 10 VOLVO V70); kollakas vedelik massiga 27,20 g sisaldab 55% gammahüdroksüvõihappe Nasoola, vedelikus sisaldub 12,4 g gammahüdroksüvõihapet (GHB) (pakend nr 2 VOLVO S80). Asjaolu, et Raul Koppe elukohast leitud narkootilise aine (koos pakendiga kogukaal 11.26 grammi, pakendil markeering MULK – 10) kuulus Raul Koppele kinnitab ka 17.12.2021. a jälitustoimingu protokoll (V kd, tl 240-249). Nimelt nähtub protokollist, et 17.12.2021. a kõne algusega kell 9.18 Raul Koppe teatab Ergo Jõhvele, et tal on tema jaoks 10 valmis pandud. Eeltoodu viitab sellele, et Raul Koppe oli selle narkootilise aine teisele isikule valmis pannud. DNA ekspertiisiakt nr 21E-GE1211 (VI kd, tl 212-220) tõendab Raul Koppe kokkupuutumust leitud narkootiliste ainetega. Nimelt nähtub aktist, et Raul Koppe kasutuses olevast sõiduautost Volvo S80 leitud riidest kotilt (milles oli plastpudel ja 2 süstalt), plastpudelilt (milles oli vedelik ja mis oli riidest kotis); rohelist värvi kolviga süstlalt (mis oli riidest kotis) (pakend nr 2 VOLVO S80) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Raul Koppelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Samuti nähtub, et Raul Koppe juhitud sõiduautost Volvo V70 leitud plastpudelilt (milles oli vedelik; pakend nr 1 VOLVO V70); minigrip kilekotilt (milles oli aine; pakend nr 10 VOLVO V70) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Raul Koppelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Raul Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 99-102, 106-110, 114-125, 126-131, 132-138) tunnistas, et on kuriteo toime pannud. Ei mäleta kelle käest ja millal 04.02.2021. a leitud narkootilised ained amfetamiini ja GHB sai, kuid soetas need enda tarbeks. Ka X tee ääres metsatukas käis narkootilisi ained enda tarbeks võtmas. Narkootilised ained amfetamiin ja gammahüdroksüvõihape (GHB) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Teatise (VI kd, tl 197) kohaselt puudus Raul Koppel luba narkootiliste ainete käitlemiseks. Seega oli Raul Koppe poolt leitud narkootiliste ainete omandamine ja valdamine ebaseaduslik ja seda kõigi osategude puhul.

1-22-2100 Raul Koppele arvatakse süüks suures koguses narkootilise aine käitlemist. NPALS § 3 1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguste tabeli (I kd, tl 25-27) kohaselt on amfetamiini puhul suureks koguseks 1,3 grammi ja GHB puhul 16 grammi. Narkootilise aine ekspertiisi aktidest nähtuvalt käitles Raul Koppe kokku 3 grammi (2,17+0,14+0,58+0,11) amfetamiini ja 195,9 grammi (15,3+125+43,2+12,4) gammahüdroksüvõihapet (GHB). Seega piisanuks amfetamiini kogusest narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 23 (3:0,13=23,07) inimesele ja GHB kogusest keskmiselt vähemalt 122 (195,9:1,6=122,4) inimesele. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Raul Koppe omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 04.02.2021 ebaseaduslikult narkootilisi aineid amfetamiini (2,17 g) ja gammahüdroksüvõihapet (GHB) (15,3 g) ning valdas aineid ebaseaduslikult enda kasutuses olnud ning tema poolt juhitud mootorsõidukis ja enda riietesse peidetuna kuni 04.02.2021, mil politsei poolt teostatud isiku ja vallasasja läbivaatusel ained leiti ja ära võeti. Samuti, et Raul Koppe omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 02.11.2021 ebaseaduslikult narkootilisi aineid amfetamiini (0,14 g) ja gammahüdroksüvõihapet (GHB) (125 g) ning valdas aineid ebaseaduslikult tee ääres metsatukas kuni 02.11.2021, mil politsei poolt teostatud sündmuskohavaatusel ained leiti ja ära võeti. Samuti, et Raul Koppe omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 17.12.2021 ebaseaduslikult narkootilisi aineid amfetamiini (0,69 g) ja gammahüdroksüvõihapet (GHB) (55,6 g) ning valdas aineid ebaseaduslikult enda elukohas ja enda kasutuses olnud ning tema poolt juhitud mootorsõidukites kuni 17.12.2021, mil politsei poolt teostatud läbiotsimistel ained leiti ja ära võeti. Kõiki nimetatud tegevusi tuleb käsitleda ühe jätkuva teona, kuna need on ajaliselt ja ruumiliselt lähedased ning kantud ühtsest tahtlusest. KarS § 184 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem pannud toime karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamisekohas. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud korduvuse kriteerium. Asjaolu, et Raul Koppe pani käesolevas kriminaalasjas toime KarS § 184 lg 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava kuriteo, on kohus juba eelnevalt tuvastanud. Korduvuse osas viitab kohus esmalt Raul Koppe karistusregistrile (VI kd, tl 69-73), millest nähtub, et isikut on varem KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud ning seejärel 16.04.2015. a Pärnu Maakohtu kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-14-8298 (VI kd, tl 181-183), millega karistati Raul Koppet KarS § 184 lg 2 p 2 järgi toime pandud kuriteo eest 6-aastase vangistusega. Kohus selgitab, et korduvuse kui kvalifitseeriva koosseisutunnuse jaatamiseks ei ole oluline asjaolu, kas isik on varem süüdi mõistetud või mitte. Käesoleval juhul on Raul Koppe aga varasemalt samaliigilises narkokuriteos süüdi mõistetud, mistõttu on ei teki isegi küsimust korduvuse kui KarS § 184 kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolus. Eeltoodust tulenevalt pani Raul Koppe toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo ehk KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo. KarS § 15 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui KarS ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus,

1-22-2100 otsene ja kaudne tahtlus. Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus leiab, et Raul Koppe pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Raul Koppe teadis, et ta käitleb narkootilisi ained ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks ja valdamiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Raul Koppe narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Raul Koppe käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega on Raul Koppe puhul täidetud KarS § 184 lg 2 p 1 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Raul Koppe süü narkootiliste ainete käitlemises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

1-22-2100 plaadiga (III kd, tl 225-227), milles on vaadeldud 05.08.2021 kell 18.51 hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestist, nähtub, et J. O teatab, et sõiduki, mille registreerimismärk on X , juht on ebaadekvaatne (paugu all), sõitis punase tulega ristmikule ning tal oli ka raskusi, et sõita üle silla. Andis teada, et ka laps oli autos. Tunnistaja V. K (K) ütlustest (III kd, tl 203-205) nähtub, et 05.08.2021 koos Knut Kaarel Kohviga liiklusjärelevalvet teostades said nad kella 18.47 ajal info võimaliku joobes juhi kohta, kes liikles Rohelisel tänaval sõidukiga, mille registreerimisnumber oli X . Kell 18.53 tuli uus info, et teine teataja andis sama registreerimisnumbriga sõidukist teada, kuna sõiduki juht oli ületanud Raba tn ristmiku punase tulega ja juht ei tundunud teatajale adekvaatne. X maja ees märkasid nad seismas sõiduautot Dacia Logan registreerimismärgiga X . Dacia juhikohal istus õhetava ja higistava näoga meesterahvas, kes ütles oma nimeks Kristo Suur. Ees kõrvalistmel istus turvavööga kinnitatud 9-aastane tüdruk nimega H. S , kes ütles, et Kristo Suur on tema isa. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (III kd, tl 194) nähtub, et Kristo Suur kõrvaldati mootorsõiduki Dacia Logan registreerimismärgiga X juhtimiselt 05.08.2021. a kell 19.17 ajal Pärnu linnas X juures, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Seda, et Kristo Suur juhtis mootorsõidukit, kinnitab väljatrükk (III kd, tl 202) sõiduauto Dacia Logan (X ) kohta, mille kohaselt on tegemist M1 kategooria mootorsõidukiga. Vaidlus ei ole ka selle üle, et Kristo Suur juhtis mootorsõidukit joobes. Kohus leiab, et asjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et Kristo Suurel esines mootorsõidukit juhtides joove ning seda on mh kinnitanud ka ekspert oma hinnangus. Eksperdi hinnangul (III kd, tl 199-200) esines Kristo Suurel kuriteo toimepanemise ajal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seega Kristo Suur rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobele viitavad ka asjas kogutud teised tõendid, mis olid ka eksperdi hinnangu andmise aluseks. Tunnistaja V. K (K) ütlustest (III kd, tl 203-205) nähtub, et Kristo Suurel alkoholi tarvitamist ei tuvastatud. Narko kiirtesti reageeris positiivselt ainetele AMP, MET ja MDA. Vesteldes Kristo Suurega, selgus, et ta ei suuda anda adekvaatseid vastuseid küsimustele, kordas end palju ega lõpetanud lauseid. Samuti jättis osadele küsimustele (sh lihtsatele) vastamata. Kristo Suur ei osanud kuidagi rahulikult olla, ta vaatas autos sihitult ringi, tagus oma pead vastu juhiistme peatuge ja korraks ka suikus mõneks sekundiks magama. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka Knut Kaarel Kohvi vormikaamera videosalvestis, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolli (III kd, tl 206-217). Vaatlusprotokollist ja selle lisadest nähtub samuti 05.08.2021. a Kristo Suure poolt eelpool kirjeldatud ebaadekvaatne käitumine. Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest (III kd, tl 192, 193) nähtub, et 05.08.2021. a kella 19.04 Kristo Suure kontrollimisel alkoholijoovet ei tuvastatud (näit negatiivne). Samas esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus (kõnetamisele vastab viivitusega, mõtleb pikalt, kordab end hästi palju, unustab poole lause pealt, mida öelda tahab); aega, isikuid ja kohta ei taju; ei mäleta viimase 24h sündmusi; koordinatsiooni kerged häired, rahutus, unisus ja higistamine (vahepeal jääb magama). Seega kontrolliti kell 19.45 ka narkojoovet, mille näit osutus positiivseks, reageerides ainetele amfetamiin,

1-22-2100 metamfetamiin ja MDMA. Asjaolu, et Kristo Suur oli tarvitanud narkootilisi aineid, kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri (III kd, tl 195), mille kohaselt Kristo Suure uriiniproov oli positiivne narkootilise aine amfetamiin ja metamfetamiin suhtes. Terviseseisundi kirjeldamise protokollist (III kd, tl 196-198) nähtub, et 05.08.2021. a kell 20.22 on Kristo Suurel tuvastatud ebastabiilsus kand-varvas kõnnil; jutt ülevoolav; esineb silmade nüstagm. Uriinis tuvastatud positiivsed näidud metamfetamiinile ja amfetamiinile. Kaudselt viitab narkootiliste ainete tarvitamisele ka Kristo Suure juhitud sõiduauto läbivaatusel leitud esemed. Tunnistaja V. K (K) ütlustest (III kd, tl 203-205), Knut Kaarel Kohvi ja Mariel Ki 05.08.2021. a vormikaamera videosalvestiste vaatlusprotokollist koos DVD-plaadiga (III kd, tl 218-224) ja vallasasja läbivaatuse protokollist (III kd, tl 190) nähtub, et Kristo Suure valduses olnud sõiduki Dacia Logan (reg.märk X ) läbivaatlusel 05.08.2021. a ajavahemikul kella 21.07 ajal leiti sõiduki juhipoolse ukse taskust väike klaaspurk, mille põhjas umbes 1 cm ulatuses oli läbipaistev tundmatu vedelik, samas uksetaskus oli kasutatud nõelaga süstal. Kõrvalistuja istme taga seljatoe taskust üks kasutatud nõelaga süstal ja pagasiruumis 0,5 liitrise Starter energiajoogi pudel, mille põhjas oli umbes 3 cm ulatuses tundmatu läbipaistev vedelik. Kohus asub seisukohale, et eeltooduga on leidnud tõendamist, et Kristo Suur juhtis 05.08.2021. a ajavahemikul kell 18.45 kuni kell 18.55 narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis Pärnu linnas X juures sõiduautot Dacia Logan (registreerimismärgiga X ). Kristo Suurt on Pärnu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9519 karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, mis on toime pandud 15.10.2020 (samuti narkojoove). Seega on Kristo Suur juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, mistõttu on ta täitnud KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. Kristo Suurele inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Kristo Suurel esines mootorsõidukit juhtides joove. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et Kristo Suur on narkootilisi aineid tarvitanud. Puuduvad andmed, et narkootiline aine oleks süüdistatava organismi sattunud muul moel kui ise tarvitades. Eeltoodust tulenevalt oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – narkojoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Kristo Suur pani kuriteo toime kavatsetult. Sõidukiga sõitma asudes ta teadis, et oli eelnevalt tarvitanud narkootikume, oli narkojoobes ja et selline seisund on juhile keelatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü mootorsõiduki joobes juhtimises, mis on toime pandud korduvalt on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi.

1-22-2100 KarS § 199 lg 2 p 7, 8 kvalifikatsioonile vastava kuritegude toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Süüdistatavate süü varguste toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega.

1-22-2100 Raul Koppe seotust vargusega kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll. 21.01.2022. a asitõendi vaatlusprotokollis (IV kd, tl 50-60) on vaadeldud Raul Koppe kasutuses olnud, mille Raul Koppe tunnistas ka enda omaks, mobiiltelefoni pilveandmeid ning tuvastati fotod, milledel on jalgratas Wilier Triestina. Fotod tehtud 06.09.2021. a kell 08:10:36 ja 08:10:58, asukohaks Pärnu jõe lähedane ala. Samuti oli fotodel jalgratas Scott Spark. Fotod on tehtud 07.09.2021. a kell 10:48:11, Pärnu linnas X läheduses; kell 12:21:52 ja 12:22:02 X Pärnu linn. Jalgrattast Wilier on tehtud veel fotod 19.09.2021. a kell 08:43-08:46 aadressil X Pärnu linn. Kannatanu V. A on oma ütlustes avaldanud, et tunneb nendelt fotodelt ära mõlemad temale kuuluvad jalgrattad. Reimo Ailt kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 148-152) nähtub, et kusagil 2021.a. septembris või augusti lõpus, andis Hettel Tähemäe talle Pärnus, Aisa külalistemajas ühe musta värvi elektritõukeratta. Hettel oli selle enda sõnul saanud Raul Koppe käest. 19.01.2022. a avaldusest (IV kd, tl 10, VIII kd, tl 147) ja 21.01.2022. a asitõendi vaatlusprotokollist (IV kd, tl 11-15) nähtub, et Reimo Ailt annab politseile välja elektritõukeratta MI Electric Scooter 1S, mille sai 2021. a sügisel Hettel Tähemäe käest. Tõukerattal on sama seerianumber X , mis kannatanu tõukerattal. Tõukeratas tagastati V. A (IV kd, tl 19-20). Hettel Tähemäe andis aga ütlusi (VIII kd, tl 175-178), et 2021. aasta sügisel, septembris või oktoobri kuus, täpselt ei mäleta millal, rääkis Reimo Ailt, et ta oli käinud Raul Koppe juures ja ostis tema käest 200 euro eest elektritõukeratta musta värvi. Eeltoodust nähtuvad esinevad küll isikute ütlustes vastuolud selles osas, kes selle tõukeratta Raul Koppe käest sai, kuid mõlemad kinnitavad Raul Koppe seotust selle tõukerattaga. Raul Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) oma süüd vargustes ei tunnistanud. Tunnistas, et müüs elektritõukeratta Xiaomi Mi 1S, kuid ei mäleta täpselt kelle kätte tõukeratta andis ja kes andis raha, kas Hettel Tähemäe või Reimo Ailt. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt nt RKKK 3-1-118-08, p 14 koos edasiste viidetega). Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 01.09.2021. a kuni 26.09.2021. a võttis Raul Koppe grupis koos Artur Verreviga Pärnu linnas X kortermaja keldriboksitest kannatanutele kuulunud erinevad esemed, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 3079 eurot. Kuna varastatud asjad asusid Raul Koppe jaoks võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära keldriboksidest kannatanutele kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks

1-22-2100 varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime keldriboksidest, kuhu sisenemiseks kaastäideviijatel luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka tegutsemine grupis - KarS § 199 lg 2 p 7. Tõenditest tulenevalt saab järeldada, et teoplaani alusel oli Artur Verrev see, kelle ülesanne oli asjad hoonetest ära tuua, Raul Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et Artur Verrev toimetas rattad mere äärde metsa ja jättis need niisama sinna paariks päevaks seisma ja alles seejärel näitas neid Raul Koppele, mistõttu tulevad need ütlused tõendikogumist kõrvale jätta. Esemete metsa äärde seisma jätmisega riskiks Artur Verrev sellega, et ta võib nendest ilma jääda, seega asjade äravõtmisel ei oleks mingit mõtet. Samuti nähtub Raul Koppe telefonis tehtud fotodelt, et esimesed fotod tehti 06.09.2021. a kell 08:10 Pärnu jõe lähedal, mitte mere ääres. Seega on varastatud esemed toimetatud oluliselt kaugemale nende algsest asukohast, mis kinnitab seda, et Raul Koppe ülesanne oli varastatud esemete transport ja müük. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Raul Koppe ja Artur Verrev tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Raul Koppe tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, seetõttu mõeldi välja plaan kuidas asjad enda valdusesse saada. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 midagi võtta. Toime pandud varguse objektiks olid kannatanule kuulunud jalgrattad, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 900 eurot. Kuna varastatud asjad asusid süüdistatava jaoks võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatav sisenes hoonesse, võttis sealt kannatanule kuulunud asjad ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav võttis asjad endaga kaasa ja tal oli plaan need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Artur Verrev tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki temal võõrasse hoonesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult. Raul Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) oma süüd B. P kuulunud rataste varguses ei tunnistanud. Raul Koppe seotust vargusega kinnitab lisaks eelpool viidatud kannatanu ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokoll. 25.01.2022. a asitõendi vaatlusprotokollist (IV kd, tl 92-101) nähtub, et Raul Koppele kuuluva telefoni vaatlemisel tuvastati telefonist fotod varastatud esemetest. Fotod rattast Trek on tehtud 09.11.2021. a kell 06.21-06.23 Pärnu linnas X läheduses. Fotodelt on tuvastatav kaks isikut. Kannatanu B P on oma ütlustes avaldanud, et tunneb nendelt fotodelt ära temale kuuluva jalgratta. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 08.11.2021. a kuni 09.11.2021. a kell 7.15 võttis Raul Koppe grupis koos Artur Verreviga Pärnu linnas X korterelamu trepikojast kannatanule kuulunud jalgrattad, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 900 eurot. Kuna varastatud asjad asusid Raul Koppe jaoks võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära trepikojast kannatanule kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka tegutsemine grupis - KarS § 199 lg 2 p 7. Tõenditest tulenevalt saab järeldada, et teoplaani alusel oli Artur Verrev see, kelle ülesanne oli asjad hoonetest ära tuua, Raul Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et Raul Koppe Artur Verrevi ütlustest nähtuvalt lihtsalt juhuslikult toimetas ta kortermaja juurde ja oli nõus varahommikul aitama teda rataste transportimisel ja pildistamisel. Raul Koppe telefonis tehtud fotodelt nähtub, et esimesed fotod tehti 09.11.2021. a kell 06.21 Pärnu linnas X läheduses, s.o oluliselt kaugemal nende algsest asukohast. Eeltoodu kinnitab seda, et Raul Koppe ülesanne oli varastatud esemete transport ja müük. Seotust vargusega kinnitab kohtu hinnangul ka see, et Raul Koppel oli suur roll asjade tagastamisel, kõik toimus tema korraldusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Raul Koppe ja Artur Verrev tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Raul Koppe tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, seetõttu mõeldi välja plaan kuidas asjad enda valdusesse saada. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 kannatanule kuulunud bensiinimootoriga ketaslõikur Husqvarna väärtusega 1000 eurot ja bensiinimootoriga ketaslõikur Stihl väärtusega 1000 eurot. Samuti varastati V. M kuuluv Makita akuraadio. Vargusega põhjustati kannatanule varalist kahju 2000 eurot. Väljatrükk sõiduauto Renault Trafic registreerimismärgiga X kohta (V kd, tl 62) tõendab, et sõiduk kuulub OÜ-le L . Kannatanu V. M ütlustest (V kd, tl 70-76) nähtub, et 2021. a novembris avastati, et Pärnu linnas Aisa tänavale pargitud L OÜ-le kuuluva kaubikusse Renault Trafic oli sisse murtud ja varastatud üks Stihl ́i ja üks Husqvarna bensiinimootoriga ketaslõikur ning kannatanule kuuluv Makita akuraadio väärtusega 130 eurot. Akuraadio esipaneelile ja tagaküljele oli kirjutatud musta markeriga VALDO. 19.01.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 77-84) tõendab, et süüdistatava Raul Koppe mobiiltelefonist leiti fotod varastatud ketaslõikuritest (Sthil ja Husqvarna) ja akuraadiost. Fotod on tehtud 25.11.2021 kell 19.25-19.27 Pärnu linnas Tammsaare pst lähedal Pärnu kunstmuruväljaku juures. Fotolt nr 1 on nähtav ka käsi ja sellel olev tätoveering. Artur Verrevi 07.02.2022. a kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (VIII kd, tl 224-236) lisades olevatelt fotodelt 7-10 nähtuvad Artur Verrevi käe eritunnused, tätoveering, mis on samasugune nagu telefonist leitud fotol nr 1. Kannatanu L OÜ esindaja on oma ütlustes avaldanud, et fotodel olevad ketaslõikurid on väga sarnased neilt varastatud ketaslõikuritega. Fotodel olev Makita akuraadio kuulub aga Valdo Mändmetsale, kuna tema akuraadio peale oli kirjutatud VALDO. Samuti on kannatanu V. M oma ütlustes avaldanud, et fotodel olev Makita akuraadio kuulub temale. Tunneb selle ära selle järgi, et akuraadio esipaneelile on kirjutatud musta markeriga VALDO. Artur Verrev kahtlustatavana antud ütlustes (IX kd, tl 3-5, 33-37, 41-44) alguses oma süüd ei tunnistanud, hiljem tunnistas, et on kuriteo toime pannud. Artur Verrev andis ütlusi, et kolas kella 06 ajal hommikul mööda Pärnut ja nägi Aisa tänaval maja juures seismas L kleebistega Renault kaubikut, mille küljeuks oli lukust lahti. Tegi ukse lahti ja nägi kaubikus mh kahte suurt ketaslõikurit, Makita akuraadiot, millised võttis kaasa ja viis üle Aisa tänava mingi platsi nurka. Peale seda läks koju. Õhtu poole helistas Raul Koppele ja nad sõitsid tema autoga asjadele järele. Raul tegi nendest oma telefoniga pilt, et kellelegi müüa pakkuda ja panid need staadioni taha metsa, mere poole. Tema neil asjadel järel rohkem ei käinud. Raha ta Rauli käest ei saanud. Kohus leiab, et kuna Artur Verrevi ütlused kaubikusse sisenemise osas on vastuolus kannatanu ütlustega, tuleb need selles osas jätta tõendikogumist kõrvale. Kohus peab usutavamaks kannatanu ütlusi, kuna kannatanul puudub igasugune vajadus sellist asjaolu valetada. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et 25.11.2021. a kella 06.00 a ajal sisenes Artur Verrev kaubiku küljeukse lukustuse lahtimuukimise teel kaubikusse. Toime pandud varguse objektiks olid kannatanute erinevad esemed, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 2130 eurot. Kuna varastatud asjad asusid süüdistatava jaoks võõras sõidukis, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatav tungis sisse sõidukisse, võttis sealt kannatanutele kuulunud asjad ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav võttis asjad endaga kaasa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime sõidukist ukse luku lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks Artur Verrevil luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Artur Verrev tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki temal võõrasse sõidukisse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 Raul Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 126-131, 132-138) oma süüd L OÜ-le kuuluvate tööriistade ja V. M kuuluva akuraadio varguses ei tunnistanud. Raul Koppe seotust vargusega kinnitab taaskord asitõendi vaatlusprotokoll. 19.01.2022.a asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 77-84) tõendab, et süüdistatava Raul Koppe mobiiltelefonist leiti fotod varastatud ketaslõikuritest (Sthil ja Husqvarna) ja akuraadiost. Kohus leiab, et eelpool viidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et 25.11.2021. a kella 06.00 võttis Raul Koppe grupis koos Artur Verreviga OÜ L le kuulunud kaubikust kannatanutele kuulunud tööriistad ja raadio, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 2130 eurot. Kuna varastatud asjad asusid Raul Koppe jaoks võõras sõidukis, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära kaubikust kannatanule kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. Arvestades, et vargus pandi toime sõidukist ukse luku lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks süüdistatavatel luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka tegutsemine grupis - KarS § 199 lg 2 p 7. Tõenditest tulenevalt saab järeldada, et teoplaani alusel oli Artur Verrev see, kelle ülesanne oli asjad kaubikust ära tuua, Raul Koppe roll seisnes nende asjade transportimises, hoidmises ja turustamises. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et Artur Verrev jättis varastatud esemed lihtsalt kuhugi nurka ja õhtul läks neile Raul Koppe järele, mistõttu tuleb tema ütlused selles osas kõrvale jätta. Samuti kinnitab Raul Koppe olulist rolli ka see, et lõppekokkuvõttes jäid esemed Raul Koppe valdusesse ja mingit kasu Artur Verrev nende esemete varguse eest ei saanud. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kõik eelpool viidatud kuriteod (vargused) on toime pandud sarnasel viisil: öösel sõidetakse ringi, vaadatakse kus mida saab varastada, Artur Verrevi ülesanne on asjad ära tuua, Raul Koppe ülesanne sihtkohta sõidutamine ja asjade transportimine, hiljem nende esemete hoidmine ja turustamine. Kohus ei nõustu sellega, et kuna Raul Koppe ei käinud sõidukist ja hoonetest asju isiklikult äravõtmas, teeb temast kohe kaasaaitaja. Uuritud tõendite põhjal on kohtul tekkinud veendumus, et Raul Koppe teadis väga hästi kuhu ja miks sõidetakse ehk mis on sõidu eesmärk. Raul Koppe omades selget rolli äravõtmise lõpuleviimises, s.o asjade kiires toimetamises sündmuskohalt eemale. Ka tema oli huvitatud nende asjade omandamisest, et saada varalist kasu, seetõttu oli neil Artur Verreviga rollijaotus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Raul Koppe ja Artur Verrev tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Raul Koppe tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, seetõttu mõeldi välja plaan kuidas asjad enda valdusesse saada. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 väärtusega 250 eurot. Garaažiboksil oli ees pruuni värvi tõsteuks, millel olid näha murdmise jäljed, lukustussüsteem lõhutud. Kannatanu garaaži uks on ainuke, mis on tõstetava uksega. Kannatanu ütlusi kinnitab ka 15.12.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokoll (V kd, tl 97-124), millelt nähtub, et Pärnu linnas X garaažiboksi nr 35 pruuni värvi tõsteukse külgedel on murdmis ja muljumisjäljed, lukustussüsteemi tugirattad ja riivistuslatid tugevalt väändunud. Tunnistaja Jaanus Koorti ütlustest (V kd, tl 137-138) nähtub, et 15.12.2021. a teenistuskohustusi täites lahendati väljakutset Pärnu linnas X , kus oli A. S garaažiboksi sisse murtud. Mitmete garaažibokside juures oli näha muukimise jälgi. Samuti leiti garaažide tagant saelehekaitse, mis tagastati kannatanule. Sama kinnitas ka kannatanu. Janek Harjuse kahtlustatavana antud ütluste (VII kd, tl 162-164) kohaselt helistas 14.12.2021. a öösel vastu 15.12.2021. a temale Raul Koppe, kes tuli oma sõiduautoga Uus-Saugasse temaga kohtuma. Volvos oli ka Kristo Suur, lisaks oli autos viis paari suuri lõiketange; elektriline mootorsaag MAKITA ilma saelehe keti katteta ja valget värvi isolatsiooniga elektrikaabli jupid. Raul Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 106-110, 126-131) tunnistas, et on kuriteo toime pannud. Andis ütlusi, et ööl enne seda, kui varastas X garaažist järelhaagise koos sellel oleva mootorsaaniga, käis ta seal garaažis koos Kristo Suurega. Neil oli kaasas ka üks kang ning nad murdsid ukse lahti. Garaažist võtsid nad kaasa mingeid asju kottide sees. Kristo Suure kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 40-44, 49-53) kohaselt tuli 14.12.2021. a tema elukohta Raul Koppe, kellega sõideti Pärnu linnas Tallinna mnt lähedal paiknevate garaažibokside juurde. Saagi tema varastanud ei ole. Kohtuistungil tunnistas ennast varguses süüdi. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 10.12.2021. a kell 13.00 kuni 15.12.2021. a kell 13.30 murdsid Raul Koppe ja Kristo Suur Pärnu linnas X A. S kuuluvasse garaažiboksi nr 35 sisse lukustuse lahti murdmise teel. Vaidlust ei ole selles, et kuritegu pandi toime grupis. Raul Koppe ja Kristo Suur läksid koos garaaži, võtsid sealt kannatanule kuulunud asja ja lahkusid sellega. Kohus on seisukohal, et Raul Koppe ja Kristo Suur tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Toime pandud varguse objektiks oli kannatanu kettsaag, mis on vallasasi, mille väärtuseks on 250 eurot. Kuna varastatud asi asus süüdistatavate jaoks võõras garaažis, oli tegemist võõra vallasasjaga. Kuna süüdistatavad tungisid sisse garaaži, võtsid sealt kannatanule kuulunud asja ning lahkusid, siis murdsid nad seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad võtsid asjad endaga kaasa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime garaažis selle ukse lukustuse lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks Raul Koppel ja Kristo Suurel luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Raul Koppe ja Kristo Suur tegutsesid kavatsusega võõras vallasasi omastada, mingit muud eesmärki nendel võõrasse garaaži sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 oleva mootorsaaniga Polaris Edge Touring registreerimismärgiga X väärtusega 10000 eurot. 15.12.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokoll (V kd, tl 97-124) kinnitab kannatanu ütlusi garaažis olnud esemete kohta. Nimelt nähtub sellest protokollist, et Pärnu linnas X garaažiboksi nr 35 oli 15.12.2021. a Soome registreerimismärgiga X kerghaagis. Kannatanu ütlusi sissetungimise kohta kinnitab ka 16.12.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokoll ja koos fotodega (V kd, tl 130-136). Protokollist nähtub, et Pärnu linnas X garaažiboksi pruuni värvi tõsteuksel ja uksepiidal on murdmise ja muljumisjäljed, lukustusvarras on kõverad/väändunud nii vasakul kui paremal. R ja R. T 17.12.2021. a avaldused (V kd, tl 149, 150) kinnitavad 17.12.2021. a järelhaagise registreerimismärgiga X väljaandmist nende hallatavalt kinnistult. Mootorsaani Polaris Edge Touring Liberty 800 koos Soome registreerimismärgiga X haagisega on vaadeldud 18.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 151-159). Raul Koppe seotust kuriteoga kinnitab esiteks läbiotsimisprotokoll (VI kd, tl 54-56), millest nähtub, et Raul Koppe kasutuses olnud sõiduauto Volvo S80 (registreerimismärgiga X) läbiotsimisel leiti ja võeti ära kaks sõiduki registreerimismärki numbriga X , mis kuuluvad lumesaanile. Registreerimismärke vaadeldi 18.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 1-4). Sõiduki andmete väljatrükist (V kd, tl 160) nähtub, et mootorsaani Polaris Edge Touring 800 registreerimismärgiga X omanik on A. S . Samuti tunnistas Raul Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 99-102, 106-110, 114125, 126-131), et on kuriteo toime pannud. Andis ütlusi, et öösel ühe ajal läks ta uuesti Vastla tn garaaži juurde eesmärgiga võtta sealt haagis koos mootorsaaniga. Kuna garaaži uks oli ära parandatud, pidi ta selle uuesti kangiga lahti murdma. Kui uks oli lahti murtud läks ta garaaži sisse, lükkas haagise välja, haakis selle oma auto külge ning sõitis sellega minema. Tal ei olnud algul plaanis seda kellelegi müüa, lihtsalt võttis ära. Kohus leiab, et eelpool viidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et 15.12.2021. a kell 18.00 kuni 16.12.2021. a kell 10.15 võttis Raul Koppe A. S kuulunud garaažist kannatanutele kuulunud kerghaagise koos selle peal oleva lumesaaniga, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 13 000 eurot. Kuna varastatud asjad asusid Raul Koppe jaoks võõras garaažis, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära garaažist kannatanule kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. Arvestades, et vargus pandi toime garaažist ukse lukustuse lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks süüdistataval luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Raul Koppe tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki temal võõrasse garaaži sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult. Janek Harjus kahtlustatavana antud ütlustes (VII kd, tl 168-173) oma süüd ei tunnistanud. Kohus leiab, et Janek Harjuse süü ja seotus vargusega on lisaks eelpool viidatud tõenditele leidnud tõendamist ka järgnevate tõenditega. 25.01.2022. a asitõendi vaatlusprotokollist (V kd, tl 162-175), milles on vaadeldud Raul Koppe ja Janek Harjuse mobiiltelefonides olevaid fotosid, nähtub, et Janek Harjuse telefonis on kattega haagisel olevat mootorsaani pildistatud 16.12.2021. a kell 06.56-06.57, metaandmed viitavad kaamerale Xiaomi. Raul Koppe telefonis fotod on tehtud ajavahemikult 06.56 kuni 06.59, nende GPS andmed viitavad asukohale Papsaare külas. Metaandmete

1-22-2100 kohaselt kasutati Huawei kaamerat. Seega kuna süüdistatavate telefonides on tuvastatud eri kellaaegadel, eri kaameratega salvestatud erinevad fotod, välistab see selle, et Raul Koppe saatis fotod Janek Harjusele. Eeltoodu kinnitab, et Janek Harjus on fotod teinud enda telefoniga ja samal ajal kui saani pildistas Raul Koppe. 17.12.2021. a jälitustoimingu protokollist (V kd, tl 240-249) nähtub, et 15.12.2021. a kell 13.48.43 otsis Kristo Suur juba mootorsaanile (kaheksasajane Polaris), koos käruga, ostjat, andes Ott Soovikule suuniseid, et selle käru saaks samal päeval kätte, aga sellega tuleks Pärnust minema tõmmata. 15.12.2021 kella 19.23 ajal otsib saanile (suusataja, mis garaažis) hoiukohta ka Raul Koppe. 16.12.2021. a kell 04.42 vestluses soovib Raul Koppe laenata Urmas Haasalt konksuga autot. Muuhulgas tunneb Urmas Haas huvi, kellega Raul Koppe läheb, mille peale Raul Koppe kinnitab, et „Jansa“ (Janek Harjus) on temaga kaasas, (Kristo) Suur mitte. 16.12.2021. a kell 14.09 teavitab Raul Koppe Kristo Suurele, et ta võib Ottile (Ott Soovik) helistada: „et on olemas see...lume peal sõitja“, mille peale Kristo Suur heidab ette: „...käisite tegite ära ja mind ei võtnud vä?“. Eeltoodu kinnitab varguse toimepanemist grupis. Samuti nähtub protokollist 16.12.2021. a kell 14.36 kõnest, et ka Raul Koppe pakub müügiks lumesaani Polaris Edge Touring, millel käru ka ja soome numbrid küljes. 16.12.2021. a kell 19.53-20.01 kõnedes ja sõnumis pakub Kristo Suur jätkuvas müügiks Soome registreerimisnumbriga saani koos käruga, millel dokumendid puuduvad. Eeltoodu tõendab seda, et vargus oli ette planeeritud ning seda tehti grupis, s.o Raul Koppe käis garaažist lumesaani varastamas koos Janek Harjusega. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud ka tegutsemine grupis - KarS § 199 lg 2 p 7. Tõenditest tulenevalt saab järeldada, et varguse toimepanemist planeeriti, käidi koos garaažist asju ära võtmas ja hiljem pildistati neid edasimüümise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Raul Koppe ja Janek Harjus tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Kuna varastatud asjad asusid Janek Harjuse jaoks võõras garaažis, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Võttes ära garaažist kannatanule kuulunud asjad ning lahkudes nende asjadega, murti seadusjärgse valdaja õiguspärane valdus. Arvestades, et vargus pandi toime garaažist ukse lukustuse lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks süüdistataval luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Arvestades asjaolu, et asjade äravõtmise eesmärk oli need maha müüa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Janek Harjus tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki temal võõrasse garaaži sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 eurot; traktori KUBOTA ASTE A-117, oranži värvi korpusega, väärtusega 4300 eurot; elektroodkeevituse keevitusaparaadi, punast värvi korpusega musta värvi kohvris, väärtusega 140 eurot; traatkeevitus keevitusaparaadi sinist värvi korpusega, väärtusega 250 eurot; trimmeri HUSQVARNA bensiinimootoriga väärtusega 800 eurot; lumepuhur-lehepuhuri HUSQVRNA väärtusega 160 eurot; rootor-niiduki Hiina toode, sinist-kollast värvi, väärtusega 800 eurot; kaks keevitusmaski koguväärtusega 120 eurot; MAKITA elektrilise tolmuimeja (rohelist värvi kaanega) väärtusega 256 eurot; oranži värvi korpusega PASLODE akunaelapüstol väärtusega 850 eurot; elektriline ketassaag DEWALT väärtusega 180 eurot; väikese laserniveliir musta värvi korpusega STANLEY väärtusega 180 eurot; kaabliotsija väärtusega 160 eurot; üks prožektori musta värvi korpusega firma WÜRTH toode väärtusega 120 eurot; süvaveepump väärtusega 2500 eurot; kärule pealesõidurambid kaks tükki, koguväärtusega 160 eurot; soojapuhurid kaks tükki, väärtusega 60 eurot ja väärtusega 69 eurot; kollast värvi tööriistakohver koos erinevate käsitööriistade (kruvikeerajad, tangid, elektriku ja torutööde teostamise jaoks) koos kohvriga koguväärtusega kokku 250 eurot; toruliitmike kast erinevate liitmikega, koguväärtusega 200 eurot; HILTI elektriline ketaslõikuri punast värvi korpusega, väärtusega 300 eurot; HILTI suur pöördlaser PR2HSA12 koos vastuvõtjaga ja kohvriga, väärtusega 1300 eurot; HILTI akuketassaag SCW22A; HILTI akuketaslõikur AG4S-A22; HILTI akud P22/5,2 liitium (kuus tükki); HILTI akulaadija C4/14-50; HILTI akutikksaag; HILTI akudrell komplekt koguväärtusega 3800 eurot; HILTI elektriketaslõikur AG125-19SE koos koti ja lisatarvikutega, koguväärtusega 700 eurot; komplekti HILTI, milles oli kaks akudrelli, kaks akut ja üks akulaadija koos kohvriga, koguväärtusega 1200 eurot; ühe autoaku väärtusega 65 eurot; erinevaid käsitööriistu koguväärtusega 300 eurot; varalist väärtust mitteomavad pappkasti pakitud ettevõtte arhiivi dokumendid; viimistlusnaelapüstol musta värvi plastikkohvris, väärtusega 30 eurot; MAKITA puuride komplekt halli värvi kohvris, väärtusega 50 eurot; MAKITA akudrelli koos laadijaga rohelist värvi plastikkohvris, väärtusega 200 eurot; Auto akulaadija WASO INVERTER CB220, väärtusega 140 eurot; MAKITA väike ketaslõikur koos lõikekettaga, koguväärtusega 100 eurot; elektrihöövel SKIL musta värvi plastikkohvris, väärtusega 100 eurot; kruvinaelahoiu plastikust kohvri koos erinevate tarvikutega, koguväärtusega 30 eurot; karp PASLODE naeltega naelapüstolile, väärtusega 127 eurot; 30-liitrise rohelist värvi plastikust kanistri koos diisliga, koguväärtusega 30 eurot; kütusepumba väärtusega 100 eurot; erinevaid esemeid: 10 meetrine pikendusjuhe, väike liikumisanduriga prožektor, matkatool, väike kitarr (ukuleele), suruõhuvärvipüstol, koormarihm, üks MAKITA aku ja üks HILTI aku – koguväärtusega 175 eurot. Vargusega põhjustati OÜ-le R varaline kahju 24 792 eurot. E. V kuuluvatest esemetest varastati riidest musta-rohelist värvi kott koos täiskomplekt kalastustarvikutega väärtusega 600 eurot; induktsioonpliidiplaat De DIETRICH- DTI1041XE väärtusega 590 eurot; integreeritav ahi De DIETRICH väärtusega 1206 eurot; varalist väärtust mitteomav seljakott kirjega JONSERED. Vargusega põhjustati E. V varaline kahju 2396 eurot. Egert Virkus ja OÜ R on nendele kuulunud varastatud esemed tagasi saanud (V kd, tl 254-255). Tunnistaja A. L ütlustest ja nende lisadest (V kd, tl 232-233, 234-239) nähtub, et tunnistaja nägi 17.12.2021. a kella 10.30 ajal Oti tee lähedal keset sõiduteed sõiduautot Volvo registreerimismärgiga X koos haagisega ja selle kõrval veel ühte haagist, mille peal oli väike traktor. Volvo juures seisis 3 meest, üks mustlase moodi mees, teine 30-40 aastane ja kolmas mees oli võis olla üle 50 aastane. Tunnistaja tegi autost ja kahest haagisest ka pilti. Väljatrükist sõiduauto Volvo V70 (registreerimismärgiga X) kohta (VI kd, tl 9) nähtub, et mootorsõiduki registrijärgne omanik on A. R . Tunnistaja A. R andis ütlusi (VI kd, tl 11-13), et ta andis sõiduauto Volvo (registreerimismärgiga X) 17.12.2021. a Kristo Suurele kasutada,

1-22-2100 kuna viimane soovis sellega vedada käru. Kristoga oli kaasas ka mustlase välimusega meesterahvas. Väljatrükist RESPO haagise (registreerimismärgiga X ) kohta (VI kd, tl 10) nähtub, et haagise registrijärgne omanik on OÜ Taunex Auto. Tunnistaja T. S ütluste (VI kd, tl 15-17) kohaselt renditi OÜ-le Taunex Auto kuuluv RESPO haagis (registreerimismärgiga X ) 17.12.2021. a välja Kristo Suurele, kes sõitis autoga Volvo V70 (registreerimismärgiga X). Haagise rentimist 17.12 Kristo Suurele tõendab ka rendileping (VI kd, tl 18). 17.12.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokoll (V kd, tl 181-209) tõendab sissetungimist ja asjade vargust. Nimelt nähtub protokollist, et Tori vallas Sindi linnas X territooriumil asuva laohoone tabaluku osad (tabalukk katki), tööriistade riiulites nähtavad tühjad kohad, laohoones paiknevates kaubikutes kindalaekad avatud, sh soritud asjades. Varguse toimepanemist grupis tõendab mh ka 17.12.2021. a jälitustoimingu protokoll (V kd, tl 240-249) millest nähtub, et 17.12.2021. a kella 05.57 kõnes arutavad Kristo Suur ja Raul Koppe sündmuskohalt põgenemist. „Jansa“ (Janek Harjus) ütles, et polnud 100 protsenti kindel, kas neile peale satuti ning arutatakse edasist toimetamist, sh varastatud esemete peitmist. Käru peitis Raul Koppe metsa. 17.12.2021. a kella 06.05 kõnes räägib Kristo Suur, et said täna terve koorem tööriistu. Järgnevates kõnedes püütakse varastatud esemetele (tööriistasid täis käru, traktor) peidukoht leida. Kristo Suur jutust nähtub ka see, et autojuht sõitis käruga minema ja tema koos Jansaga jooksid teises suunas. Samuti nähtub, et Raul Koppe teeb Kristo Suurele ettepaneku võtta rendist käru, mille peale tõsta varastatud asjad ümber. 18.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (V kd, tl 214-220) nähtub, et 17.12.2021. a kell 4:51 sõidab Pärnu mnt X linn asuva hoone territooriumil sedaankerega sõiduauto. Kell 5:27 sõidab auto koos haagisega, mille peal murutraktorit meenutav ese hoone Pärnu lahe poolse külje pealt suunaga Pärnu mnt poole. Auto järele jooksevad kaks inimest. 05:28 on näha inimene, kellel on peas valget värvi müts, seljas halli värvi jope, jalas musta värvi püksid, mille vasakul püksisäärel valget värvi kiri (riietus sarnaneb sellele, mis oli Kristo Suurel seljas kahtlustatavana kinnipidamisel) ning jalas musta värvi jalanõud ning kes jookseb hoone sisehoovis olevasse põõsasse. Tema järel jookseb põõsasse inimene, kellel seljas musta värvi jope, millel sees paistab punane vooder, jalas sinist värvi püksid ning heledat värvi jalanõud. 17.12.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokolli (V kd, tl 221-231) kohaselt leiti Pärnu maakonnas X külas X teel haagis registreerimismärgiga X , millel kirjad TIKI treiler www.R .ee, haagisel väiketraktor Kubota. Raul Koppe kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 99-102, 106-110, 114-125, 126-131) tunnistas, et on kuriteo toime pannud ning andis ütlusi, et järgmisel ööl, pärast mootorsaani vargust, sõitis ta koos Janek Harjuse ja Kristo Suurega vana Sindi ketrusvabriku hoonete juurde Pärnu jõe äärde ning murdsid sinna sisse. Tema auto külge pandi järelhaagis koos selles olevate asjadega ning ta sõitis sellega sealt üksi minema. Kristo ja Janek jäid maha. Järelhaagisega sõitis ta kuhugi X kanti ja seal jättis mingi külavahe tee peale. Hommikul rentis Janek või Kristo järelhaagise, millega nad sõitsid teise haagise juurde asjadele järgi. Haagise juures tõstsid nad enamuse asju ümber nende autosse ja haagisesse ning kui nad hakkasime sealt ära sõitma, pidas neid politsei kinni.

1-22-2100 Sarnaseid ütlusi annavad ka Kristo Suur ja Janek Harjus. Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 37-39, 40-44, 49-53) oma süüd alguses ei tunnistanud, hiljem tunnistas end varguses süüdi. Kristo Suur andis ütlusi, et 16.12.2021. a öösel vastu 17.12.2021. a tulid tema elukohta Janek Harjus ja Raul Koppe, kus tuli mõte minna vaatama, kas midagi oleks varastada. Sõideti Sindi vabriku juurde kus murdsid ühte garaaži sisse. Kristo Suur lõikas ketaslõikuriga läbi ukse tabaluku aasa ja seejärel lõikas teise aasa läbi Janek Harjus. Garaažist võeti erinevaid tööriistu ning haagise peal olnud väike traktori. Võtsid asju mis näha olid. Asjad panid haagise peale. Seejärel ajas Raul oma auto garaaži ja nad haakisid käru Rauli auto külge. Raul sõitis autoga ära ning tema koos Janekuga jooksid Kristo juurde. Hommikul laenas ta A. R ilt sõiduautot Volvo V70 ning Taunexist rentis plastikkattega järelkäru, millega sõideti Kilksamaa poole, kus ühel kõrvalteel olid sõiduk koos Sindist varastatuga. Sindist varastatud haagiselt tõsteti ümber varastatud asjad renditud haagise peale ja autosse. Pärnu poole sõites pidas politsei nad kinni. Janek Harjus kahtlustatavana antud ütlustes (VII kd, tl 147-149, 154-157, 162-164, 168-173) oma süüd alguses ei tunnistanud, hiljem tunnistas end kuriteos süüdi. Janek Harjuse ütlustest nähtub, et 16.12.2021 ööl vastu 17.12.2021. a läks ta koos Raul Koppega Kristo Suure juurde, kus Kristo pakkus, et võiks üheskoos sõita Sinti. Sõideti tööstushoonete rajooni, kus Kristo näitas ühte garaaži ust, kus pidi ruum asju täis olema. Kristo või Raul võttis autost relaka ja saagis garaažiukse küljes oleva tabaluku puruks. Kõik koos läksid garaaži sisse. Garaažis oli erinevaid tööriistu ja haagise peal üks traktor, pliidid. Seejärel hakkasid nad asju haagise peale tõstma. Raul ajas oma auto garaaži, kus tema koos Kristo Suurega panid selle järelkäru Rauli auto kärukonksu külge. Raul sõitis autoga ära ning tema ja Kristo jooksid autole järele. Hiljem said Pärnus kokku ja saadi „juustu“ käest auto, Volvo S80 ning Kristo rentis Taunexist plastikkattega haagise. Seejärel sõideti metsavahele, kus oli Sindist varastatud haagis, kust tõsteti ümber varastatud tööriistad renditud haagise peale. Traktor ja mõned asjad veel jäid varastatud haagise peale. Uuesti Pärnusse sõitma hakates pidas politsei nad kinni. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 17.12.21. a kell 04.51 kuni 17.12.2021. a kell 08.25 murdsid Raul Koppe, Kristo Suur ja Janek Harjus R OÜ-le kuuluvasse garaaži sisse lukustuse lahti murdmise teel. Vaidlust ei ole selles, et kuritegu pandi toime grupis. Raul Koppe, Janek Harjus ja Kristo Suur läksid koos garaaži, aitasid ükstest luku lõhkumisel, võtsid sealt kannatanule kuulunud asjad ja lahkusid nendega. Kohus on seisukohal, et Raul Koppe, Janek Harjus ja Kristo Suur tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Toime pandud varguse objektiks olid kannatanute erinevad esemed, mis on vallasasjad, mille väärtuseks on kokku 27 188 eurot. Kuna varastatud asjad asusid süüdistatavate jaoks võõras garaažis, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatavad tungisid sisse garaaži, võtsid sealt kannatanutele kuulunud asjad ning lahkusid, siis murdsid nad seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad võtsid asjad endaga kaasa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime garaažis selle ukse lukustuse lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks Raul Koppel, Janek Harjusel ja Kristo Suurel luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Raul Koppe, Janek Harjus ja Kristo Suur tegutsesid kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki nendel võõrasse garaaži sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 Kannatanu R. A süüteoteatest koos fotodega (X kd, tl 15-17) ja ütlustest (X kd, tl 18-19) nähtub, et ajavahemikul 28.01.2022 kella 00:00 ja 07:00 vahel varastati X majast vasakult kolmandast trepikojast kannatanule kuuluv maastikujalgratas Merida BigNine 20D raami nr X väärtusega 376 eurot. Jalgratas oli lukustatud trosslukuga kannatanu lapse jalgratta külge. 14.03.2022. a jälitustoimingu protokollist (X kd, tl 28-32) nähtub, et Artur Verrevi positsioneerimisel on tuvastatud isiku paiknemine kuriteo sündmuskohal. Nimelt on Artur Verrevile kuuluv abonentnumber viibinud 28.01.2022.a kell 00.30 kuni 2.20 Märjamaa alevit katvate tugijaamade piirkonnas. Lisaks tunnistab Artur Verrev ka enda ütluste teo toimepanemist. Artur Verrevi kahtlustatavana antud ütlustes (X kd, tl 25-27) tunnistas, et on kuriteo toime pannud. Artur Verrev andis ütlusi, et võttis Märjamaal ühest kortermaja trepikojast maastikuratta Merida. Kahetses, et varguse toime pani. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 28.01.2022 kell 00.30 kuni 02.20 sisenes Artur Verrev Rapla maakonnas Märjamaa alevis X asuvasse trepikotta. Toime pandud varguse objektiks oli kannatanule kuulunud jalgratas, mis on vallasasi, mille väärtuseks on 376 eurot. Kuna varastatud asi asus süüdistatava jaoks võõras majas, oli tegemist võõra vallasasjaga. Kuna süüdistatav sisenes majja, võttis sealt kannatanule kuulunud asja ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav võttis asja endaga kaasa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Artur Verrev tegutses kavatsusega võõras vallasasi omastada, mingit muud eesmärki temal võõrasse majja sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 võttis sealt kannatanule kuulunud asjad ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav võttis asjad endaga kaasa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Artur Verrev tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki temal võõrasse hoonesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 Toime pandud varguse objektiks olid kannatanule kuulunud erinevad esemed, mis on vallasasjad, mille väärtuseks kokku on 335 eurot. Kuna varastatud asjad asusid süüdistatava jaoks võõras majas, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatav sisenes majja, võttis sealt kannatanule kuulunud asjad ning lahkus, siis murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatav võttis asjad endaga kaasa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Artur Verrev tegutses kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki temal võõrasse hoonesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult.

1-22-2100 tuvastas, et varastatud oli mh HILTI ketassaag väärtusega 200 eurot, HILTI akutrelli, HILTI akulaadija, HILTI betooni naelapüss väärtusega 100 eurot, hõbedat tooni Dell Latitude sülearvutid, LG 46 ́ ́ televiisori väärtusega 120 eurot, Kärcher imur väärtusega 150 eurot. Kõik tööriistad olid markeeritud 3-5 kohaliste numbritega musta, hõbedast või valget värvi markeriga. Tunnistaja ja kannatanu ütlusi kinnitab ka 06.11.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tl 18-41), millelt nähtub, et Pärnumaal Pärnu linnas Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumi saeveski hoone uks on lukustamata, uksel puudub lukusüdamik ja murdmise jäljed. Ruumi teisel korrusel kappide uksed avatud, kontoriruumide laudadel arvuti jm tehnika. Kolmanda korruse tööstusliini juhtimise ruumi uks on avatud, uksel on murdmise jäljed. Nähtub ka see, et hoones on otsitud erinevatest kappidest jms midagi, asjad on laiali. Hoonest võeti kaasa ka sõrgkang (pakend nr 2) ja töökinnas (pakend 1). Kaasa võetud esemeid on vaadeldud 16.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 67-71). Ekspertiisiaktist nr 21E-GE1144 (II kd, tl 49-56) nähtub, et leitud töökindalt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Reimo Ailtilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 31.08.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (II kd, tl 130-142) nähtub, et Pärnumaal Pärnu linnas Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumi tööstushoone (kuivsorteerimishoone) välisustel puudub osaliselt lukustus. Teisel korrusel on kontoriruumid, mille ühel uksel näha murdmisriista jälgi. Ruumis mis on sisustatud on näha põrandatel ja laudadel erinevaid tööriistu, seadmeid, sahtlid ja kappide uksed lahti tõmmatud, asjad laiali. Samuti on köögis kappide uksed ja sahtlid avatud. Eeltoodu kinnitab, et hoonesse on sisse murtud ja asju otsitud. Kristo Suure mobiiltelefoni iPhone 23.02.2022. a vaatlusprotokollist ja selle lisadest (VI kd, tl 235-252) nähtub, et telefoniga on 18.09.2021. a pildistatud varguse objektiks olevat HILTI naelapüssi. Pilt tehti Sindis Pärnu mnt läheduses. Kristo Suure elukoht enne kahtlustatavana kinnipidamist oli Sindi linnas Pärnu mant 31. Eeltoodu kinnitab varguse toimepanemist Kristo Suure poolt, kuna lisaks sellele, et varastatud tööriistast tehti pilt Kristo Suure telefoniga, on see tehtud ka tema elukoha läheduses. Samuti on Kristo Suure telefonist tuvastatud vestlused vahelikus 04.10.2021-12.10.2021, mille sisu puudutab varastatud esemeid. Vestlusest R. S ja Kristo Suure vahel nähtub, et viimane pakub Philipsi telekaid kokku 5 tk, Delli lauaarvuteid OptiPkex 3050 ja Kärcheri imurit. Ülekande tegemiseks edastab Kristo Suur oma tütre H. S e kontonumbri. 03.10.2021. a pakub Kristo Suur kellelegi Delli läpakat müügiks. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd, tl 158) ja 21.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tl 159-167) tõendavad, et 20.12.2021. a andis Reimo Ailt politseile üle HILTI ketassae, HILTI akutrelli ja HILTI akulaadija. Tunnistaja tundis Reimo Ailti poolt üle antud tööriistad (HILTI ketassaag, HILTI akudrell, HILTI akulaadija) fotodelt ära kui OÜ B ile kuuluva. 21.01.2022. a vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, tl 177-184) tõendab, et Reimo Ailt andis vabatahtlikult välja hõbedasesülearvuti Dell Latitude E6430 koos dokkimisseadme ja laadijaga. Sülearvuti seerianumber on X. Eeltoodu kinnitab esemete vargust Paikuse Saeveski hoonetest Reimo Ailti poolt. Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 49-53) oma süüd asjade äravõtmises ei tunnistanud. Kohtuistungil tunnistas aga enda täielikult süüdi.

1-22-2100 Reimo Ailt kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 142-146, 148-152, 164-166) tunnistas varguse toimepanemist. Reimo Ailti ütluste kohaselt sõitis ta 2021. a pärast jaanipäeva koos Kristo Suurega jalgratastel Paikuse saeveski juurde ja siis umbes kuu aega hiljem ühel õhtul sõideti sinna koos Hettel Tähemäega, kes pärast lahkus. Mõte oli Kristoga sinna sisse minna, vaadata, kas on midagi asjalikku, mida saaks endale võtta. Läksid ühe suurema angaari taolise maja juurde, katsusid ühte välisust ja see oli lukust lahti. Läksid uksest sisse, käisid seal sees ringi ja ühest nurgast riiulite pealt leidsid erinevaid tööriistu. Reimo Ailt leidis ühest suurest kohvrist Hilti akuketassae, koos laadijaga, mille kaasa võttis, lisaks võttis riiulilt ühe Hilti akutrelli ilma laadijata. Kristo Suur võttis Hilti akutrelli koos laadijaga. Kärcher imurit tema ei ole võtnud. Tunnistaja S. R ütlustest (II kd, tl 169-176, 195-197, 200-202, 206-218, 219-221, 227-230) nähtub, et sisenedes höövlihalli esimesel korrusel olevasse kontoriruumi nägi ta, et asjad on laiali. Höövlihalli siseneti katuseluugi kaudu, mis lõhuti ära. Höövlihalli välisuks on alati lukustatud, uksed on tänaseni terved. Sisse on mindud läbi lõhutud katuseluukide. Höövlihallist varastati OÜ-le B kuuluv järkamissaag Dewalt väärtusega 150 eurot. 23.10.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 105-160) nähtub, et Pärnumaal Pärnu linnas Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumil asuva höövlihalli uks avatud asendis ja lukustusel vigastused puuduvad, erinevate ruumide kappide uksed avatud, asjad laiali. Ekspertiisiaktist nr 21E-GE1144 (II kd, tl 49-56) nähtub, et tunnistaja S. R poolt höövlihallist leitud (II kd, tl 208) tundmatus kotis olevast 0,33 l A Le Coq õllepurgilt (pakend nr 3) võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev Reimo Ailti DNA-profiiliga. Samuti saadi samast kotist leitud 0,5 l Fanta plastpudelilt DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Reimo Ailtilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S. R poolt leitud esemeid on vaadeldud 16.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 67-71). Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 40-44, 49-53) tunnistas end varguses süüdi. Kristo Suur andis ütlusi, et paar nädalat pärast seda, kui nad esimest korda 2021. a augustikuus ühel õhtul Reimo Ailtiga Paikuse saeveskis asju võtmas käisid, läksid nad uuesti koos Reimo Ailtiga seal saekaatris, kus ta võttis ühest hoonest Dewalt järkamissae. See sama saag leiti tema elukohast 17.12.2021. a läbiotsimisel. 24.01.2022. a asitõendi vaatlusprotokollist (VIII kd, tl 130-133) nähtub, et Kristo Suure elukohas toimunud läbiotsimisel leitud järkamissae DeWalti seerianumbriga X vaatlus. Reimo Ailt kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 164-166) Dewalt järkamissae äravõtmises ei tunnistanud. Kohtuistungil ütles, et tunnistab enda süüd. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a sisenesid Kristo Suur ja Reimo Ailt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski kuivsorteerimishoone kontoriruumidesse välisukse lahti lõhkumise teel ja höövlihalli. Vaidlust ei ole selles, et kuritegu pandi toime grupis. Reimo Ailt ja Kristo Suur läksid koos saekaatrisse, võtsid sealt kannatanule kuulunud ja süüdistuses viidatud asju ja lahkusid nendega. Kohus on seisukohal, et Reimo Ailt ja Kristo Suur tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Toime pandud varguse objektiks oli kannatanule kuulunud erinevad esemed, mis on vallasasjad, mille väärtuseks on kokku 1490 eurot. Kuna varastatud asjad asusid süüdistatavate jaoks võõrastes hoonetes, oli tegemist

1-22-2100 võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatavad tungisid sisse hoonetesse, võtsid sealt kannatanule kuulunud asjad ning lahkusid, siis murdsid nad seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad võtsid asjad endaga kaasa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime hoonesse sisenemisega ilma valdaja nõusolekuta ja mh ühel korral ka ukse lukustuse lahti murdmise teel, kuhu sisenemiseks Reimo Ailtil ja Kristo Suurel luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Raul Koppe ja Kristo Suur tegutsesid kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki nendel võõrastesse hoonetesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult. Tunnistaja S. R ütlustest ja nende lisadest (II kd, tl 169-176, 177-179, 181-184, 185-188, 195197, 200-202, 206-218, 219-221, 227-230) nähtub, et 23.10.2021. a avastas ta, et eraldiseisva kontorihoone aknad on osaliselt avatud ja sealt on varastatud kaks LG 65 ́ ́ televiisorit, mille ühe hind on 350 eurot, Nivona kohvimasin väärtusega 750 eurot, kontoritehnikat, Dell Latitude sülearvuteid, Dell dokid, Dell Latitude tahvelarvuteid koos laadijatega jne. Territooriumi piirdeaiani viis rohu sisse tallatud rada, traataeda oli tehtud auk ning kraavi ületamiseks oli pandud redel. Dell tahvelarvutid olid renditud ja kuulusid Soome firmale P OY (endine Piimega OY). Kohapeal oli 10 tahvelarvutit seerianumbritega X, X, X, X, X, X, X, X, X, X, X. Peakontorisse siseneti lahti murtud akna kaudu. OÜ B i kasutuses olnud Dell Latitude Rugged 7202 tahvelarvuteid nägi tunnistaja osta.ee-s müügis. Tundis need ära seerianumbri järgi, mis olid X, X ja X. Politseilt on OÜ B tagasi saanud 6 tahvelarvutit seerianumbritega X, X, X, X, X, X ja ühe Dell tahvelarvuti laadija (III kd, tl 41). Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjast P Group OY-le ning P Group OY vastusest koos esitatud materjaliga ja tõlkega eesti keelde (III kd, tl 133-168) nähtub, et P Group OY on rentinud OÜ-le B tahvelarvutid seerianumbritega X (tagastatud), X (kindlustusjuhtum avamata), X (tagastatud), X(tagastatud), X(tagastatud), X(tagastatud), X, X (avatud kindlustusjuhtum), X(avatud kindlustusjuhtum), X(avatud kindlustusjuhtum), X(avatud kindlustusjuhtum). Meilivahetuse väljatrükk menetleja ja S. R vahel ning selle lisad (III kd, tl 52-62) kinnitavad tunnistaja S. R ütlusi ka selle kohta, et OÜ B i omandis oli LG 65 ́ ́ televiisor. Samuti nähtuvad www.osta.ee müügikuulutuste väljavõtted, mis tunnistaja avastas. Politsei - ja Piirivalveameti 27.11.2021. a nõudekiri A OÜ-le ning A OÜ vastus (III kd, tl 63-67) tõendavad, et müüjaks www.osta.ee keskkonnas oli M. A . Tunnistaja M. A (III kd, tl 68) ütluste kohaselt ostis tema arvutid R. L käest. Tunnistaja M. A andis vabatahtlikult üle 2 tahvelarvutit. Tahvelarvutite 13.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (III kd, tl 72-75) nähtub, et nende mudel (Dell Latitude 12 Rugged Tablet 7202) ja seerianumbrid (X, X). Tunnistaja R. I ütluste (III kd, tl 76-78) kohaselt pakkus Reimo Ailt talle 2021. a oktoobri alguses müügiks 2 tahvelarvutit Dell. Reimo ütles, et tal on veel neid pakkuda kui vaja. Tunnistaja oli nõus ühe arvuti ära ostma. Kuna hiljem selgus, et see ei olnud päris töökorras, andis Reimo uue väiksema mahuga tahvelarvuti ja katkise hiirega arvuti jäi kaubapeale. Hiljem tunnistaja pakkusin neid M. A , oli nõus need ära ostma. Reimo Ailtiga tahvelarvutite teemal suheldes mainis Reimo tunnistajale pidevalt, et peab rääkima ühe inimesega. Tunnistaja arvas, et see oli sama inimene kellega ka tema telefonis Reimo müüdud arvutite teemal pidi suhtlema. Tunnistaja arvab, et tegemist on isikuga kes elab Sindi linnas X ja kelle ta tundis äratundmiseks esitatud fotodelt ära. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (III kd, tl 79-81) tõendab, et tunnistaja R. I on ära tundnud Kristo Suure.

1-22-2100 Varguse objektide pantimisele viitab samuti Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2021. a nõudekiri Luutar OÜ-le ning Luutar OÜ 09.12.2021. a vastus nõudekirjale koos lisadega (III kd, tl 16-33), millelt nähtub, et Hettel Tähemäe on 03.11.2021. a pantinud tahvelarvuti Dell Latitude 7202 koos laadijaga. Nimetatud tahvelarvuti Dell Latitude Rugged 7202 koos laadijaga on OÜ Luutar töötaja poolt politseile üle antud (II kd, tl 34) ning vaadeldud 13.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (III kd, tl 35-38). Vaatlusprotokollist nähtub, et tahvelarvuti mudel (Dell Latitude 12 Rugged Tablet 7202) ja seerianumber (X). Väljatrükk www.osta.ee internetiportaalist tahvelarvuti DELL müügikuulutuse kohta (III kd, tl 82-84) nähtub, et varguse esemeks olev tahvelarvuti Dell Latitude 7202 Rugged Tablet on pandud ww.osta.ee keskkonnas müüki. Politsei - ja Piirivalveameti 07.12.2021. a nõudekiri A OÜ-le ning A OÜ vastus (III kd, tl 85-88) tõendavad, et müüjaks oli Janek Jõe. Tunnistaja Janek Jõe ütlused ja ütlustele lisatud ostuarve (III kd, tl 90-91) tõendavad, et 2021 aastal tõi Reimo Ailt Dell Latitude Rugged 7202 tahvelarvuti müüki tunnistajale kuuluvasse poodi Mobifon. Tunnistaja Janek Jõe poolt politseile üle antud tahvelarvutit on vaadeldud 13.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (III kd, tl 92-93). Vaatlusprotokollist nähtub, et tahvelarvuti mudel (Dell Latitude 12 Rugged Tablet 7202) ja seerianumber (X). 17.12.2021. a läbiotsimisprotokollist (VII kd, tl 200-281) ja 08.03.2022. a vaatlusprotokollist (VI kd, tl 232-234) nähtub, et Kristo Suure elukoha (X korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära sülearvuti Dell Refurb Latitude 14-5490 i5-5490 seerianumbriga X. Kristo Suure mobiiltelefoni iPhone 23.02.2022. a vaatlusprotokollist ja selle lisadest (VI kd, tl 235-252) nähtub, et Kristo Suure telefonist on tuvastatud vestlused vahelikus 04.10.202112.10.2021, mille sisu puudutab varastatud esemeid. Vestlusest R. S ja Kristo Suure vahel nähtub, et viimane pakub Delli lauaarvuteid OptiPkex 3050. 25.11.2021. a teavitatakse Kristo Suurt, et keegi Norman võtan selle tahvli ära. 23.10.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 105-160) nähtub, et Pärnumaal Pärnu linnas Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumi kontoriruumi aknaraamil on murdmisjäljed, akna vastas traataias lõigatud auk, lähedusest leitud erinevaid esemeid (redel, kaitseprillid). Leitud traataia väljalõiget ja kaitseprille on vaadeldud 10.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 174-176). Kontoriruumi uks suletud, lukustusel vigastused puuduvad. Kontoriruumi kabinettides kapid ja sahtlid avatud, asjad põrandal. Põrandal olevalt elektroonikaseadmelt võetud DNA proov. Kööginurgas olevatelt joogiklaasidelt võetud DNA proovid. Eeltoodu tõendab mh sissetungimist akna kaudu. Ekspertiisiakt nr 21E-GE1036 (I kd, tl 163-173) tõendab, et Reimo Ailti ja Kristo Suure viibimist saekaatri hoones. Nimelt nähtub aktist, et kontoriruumist joogiklaasilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev Reimo Ailti DNA-profiiliga. Kööginurgas laual olevalt klaasilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev Kristo Suure DNA-profiiliga. Kööginurgas olevalt joogiklaasilt võetud proovist saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Reimo Ailtilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

1-22-2100 21.10.2021. a läbiotsimisprotokoll (II kd, tl 89-114) tõendab, et Reimo Ailti elukoha (X) läbiotsimisel leiti varguse objektiks olevaid esemeid. Nimelt leiti Reimo Ailti elukohast kaks Dell tahvelarvutit. Leitud tahvelarvuteid on vaadeldud 01.11.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 116-123). Tahvelarvutid seerianumbritega X ja X tagastati OÜ B volitatud esindajale Salev Ristalile (II kd, tl 126). Alla Suure avaldusest (VIII kd, tl 137) 29.12.2021. a ja 24.01.2022. a asitõendi vaatlusprotokollist (VIII kd, tl 130-133) nähtub, et Alla Suure poolt politseile vabatahtlikult välja antud ja süüdistatava Kristo Suure elukohas toimunud läbiotsimisel leitud esemeid ja nende vaatlus. Nimelt anti politseile üle üks LG 65 ́ ́ televiisor. Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 40-44, 45-48, 49-53) tunnistas end varguses süüdi. Kristo Suur andis ütlusi, et mingi aeg (2021. a suvest kuni oktoobrini) rääkis tema sõber Reimo Ailt, et on üks koht, mis on pankrotis ja kust on võimalik erinevaid esemeid, sh tehnikat võtta. 04.08.2021. a ööl vastu 05.08.2021. a sõideti koos Reimo Ailtiga Paikuse saeveski juurde, kuhu roniti läbi võrkaias oleva augu ning sealt avatud akna kaudu majja sisse, kus ta võttis kaasa ühe sülearvuti Dell ja ühe tahvelarvuti Dell, Reimo võttis ka kaasa ühe sülearvuti Dell. Sülearvuti võeti ära läbiotsimise käigus 17.12.2021. a. Tahvelarvuti andis ta Raul Koppele. Paar nädalat hiljem käidi koos Reimo Ailtiga uuesti seal saekaatris, kus kohast võeti kaasa 2 televiisorit LG. Hettel Tähemäe ja Alla Suurega Paikuse saeveskis vargil käinud ei ole. Kristo Suur avaldas ülekuulamisel ka soovi anda LG televiisori, kui varastatud asi, politseile vabatahtlikult välja. Kohtuistungil tunnistas end süüdi. Kristo Suure ütlused selle kohta, et Hettel Tähemäe ja Alla Suur ei ole Paikuse saeveskis käinud on ümber lükatud järgnevate tõenditega, seega tuleb Kristo Suure ütlused selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Alla Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 208-210) tunnistas süüd varguses osaliselt. 2021. a (soojal ajal) ühel nädalavahetusel ärkas ta kella 06-07 ajal selle peale, et Kristo helistas, kes ütles et tulgu ja vaadaku, äkki leiab ka midagi, et Hettel tuleb talle kohe järele. Hettel tuli Bolt taksoga ja nad sõitsid Paikusele. Hettel rääkis, et nad lähevad mingisse kontorihoonesse. Kohale jõudes läksid nad kõigepealt läbi võrkaias oleva augu ja seejärel ronisid aknast sisse kontorihoonesse, kus olid ka Reimo ja Kristo. Kristo ütles, et vaadaku siin ringi. Seal olles ta üritas Kristole selgeks teha, et tahab sealt ära minna ja lõpuks tuli ta sealt üksinda ära ja teised jäid sinna. Kuidas ta koju jõudis, ta ei tea. Järgmisel hommikul nägi kodus sauna eesruumis kahte suurt televiisorit, millest ühe andis hiljem politseile välja. Kristo käes nägi ka ühte sülearvutit ja laua peal tahvelarvutit. Sai aru, et need ei ole ausal teel saadud. Seda, et Alla Suur ei käinud saekaatris vaid n-ö korraks ja lahkus sealt üksi on ümber lükatud järgmiste tõenditega, seega tuleb Alla Suure ütlused selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Reimo Ailt kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 142-146, 148-152, 164-166) tunnistas varguse toimepanemist. Reimo Ailti ütluste kohaselt augusti lõpus või septembri alguses 2021. a sõideti koos Kristo ja Hetteliga jälle Paikuse saeveskisse ühte teise hoonesse, kuhu sisenesid akna kaudu, mille lükkasid lahti. Akent ära ei lõhkunud. Peaaegu kohe kui nad olid sisse roninud, helistas Kristo oma naisele Allale Suurele ja kutsus ta ka sinna. Seejärel helistas Kristo Hettelile ja palus tal Alla sinna tuua. Hettel tellis takso ja tõi Alla ära, kes ronisid samuti akna kaudu hoonesse sisse. Kristo ja Alla pakkisid erinevaid asju suurtesse pappkastidesse ja suurtesse sangadega poekottidesse – L vaase, lauakaunistusi, A4 kirjapaberit, kohviubadega töötav kohviaparaat, samuti võeti seinalt maha kaks suurt telekat. Hoones olevast kontoriruumist võtsid nad Kristoga riiuli pealt 5 Delli tahvelarvutid koos

1-22-2100 laadijatega. Kristo võttis laua pealt veel Delli sülearvuti koos laadijaga. Seinte pealt võtsid nad Kristoga maha ka 2 suur televiisorit. Kuna hakkas valgeks minema läksid nad sealt minema. Kristo ja Alla läksid ära bussiga nr 40, Reimo ühe teise bussiga ja Hettel kas bussi või taksoga. Sama päeva õhtul viisid nad koos Kristoga asjad kaubikuga minema. Tahvelarvuteid püüti ka müüa. Reimo pakkus tahvelarvutit ühele Sindis elavale Rolandi nimelisele mehele. Lõpuks kuna üks ei töötanud jäid 2 tahvelarvutit sellele Rolandile. Kaks tahvelarvutit võttis politsei Reimo Ailti käest ära. Hettel Tähemäe kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 175-178, 184-186, 187) tunnistas, et on koos teistega osalenud varguste toimepanemises. Hettel Tähemäe andis ütlusi, et 19.09.2021. a kella 00.30 paiku läksid nad koos Reimo Ailti ja Kristo Suurega jalgsi Paikuse saeveski juurde. Neil oli omavahel kokkulepe, et Hettel jääb saeveski territooriumi aia taha ja valvab ning kui keegi tuleb, siis annab teada. Kristo oli kaasa võtnud väikesed raadiosaatjad – kaks tükki. Üks jäi nende kätte ja teine jäi Hetteli kätte. Edasi lõikas Kristo kaasa võetud suurte tangidega augu, puges sealt sisse ja läks väikese kontorimaja juurde ja tegi akna lahti. Kristo järel läks ka Reimo. Ta ei tea mismoodi Kristo selle akna lahti tegi, aga pärast läks see aken ilusti kinni tagasi. Kristo ja Reimo ronisid aknast kontorimajja sisse. Mingil ajal Kristo ütles, et Hettel läheks tema naisele Alla Suurele järgi, sest Alla oli tahtnud ka vargile kaasa tulla. Hettel tellis Bolti takso ja sõitis sellega Allale järele. Kui Alla tuli välja, siis oli tal seljakott seljas. Nad sõitsid sama taksoga tagasi Paikusele ja taksojuht lasi neid maha Seljametsa ringtee juures oleva ridaelamu juures. Nad ronisid koos Allaga samamoodi läbi aiaaugu saeveski territooriumile ja sama akna kaudu majja sisse. Kristo ja Alla pakkisid kontorihoone ruumis mingitesse samast ruumist leitud pappkastidesse erinevaid asju, mh ühte kohviaparaati. Reimo ja Kristo võtsid seina pealt maha ühe hästi suure televiisori. Kristo ja Alla võtsid seina pealt maha veel kaks väiksemat televiisorit. Kõik need viidi ukse juurde valmis. Kristo võttis vist 5 tahvelarvutit kohe kaasa. Nad olid kokku seal umbes 11 tundi. Ütlesid Kristole, et ei saa niikuinii mingeid asju ära viia, kuna päev on ja inimesed näevad. Kristo ütles, et tal on õhtuks buss olemas ja toovad õhtul ära. Peale seda läksid nad kõik saeveskist minema. Kristo ja Alla läksid bussi peale, Hettel tellis endale Bolt takso ja sõitis enda elukohta Pärnus, Aisa 39 ning Reimo sõitis bussiga Sinti. Hiljem, järgmise päeva õhtul rääkis Reimo, et nad olid Kristoga ja tema tööbussiga need kastid saeveskist ära toonud ja viisid Kristo juurde. Mingeid uksi ja aknaid Hetteli juuresolekul ei lõhutud. Mingil päeval tahtis Hettel viia ühe väiksema televiisori pandimajja ja viis selle koos Kristoga Luutari pandimajja, aga seda ei võetud vastu, kuna ekraan oli puruks. Kristo andis Hettelile ka ühe tahvelarvuti Dell, et ta saaks selle pandimajja viia ja selle eest saadud rahaga maksta ära üür. 08.11.2021 viis Hettel selle Dell tahvelarvuti, mille Kristolt sai, Luutari pandimajja. Eelpool viidatud tõenditest nähtub, et Alla Suur tuli saekaatrisse eesmärgiga asju võtta, seda kinnitavad Hettel Tähemäe ütlused selle kohta, et ta läks Allale järgi, kuna Alla oli tahtnud ka vargile kaasa tulla. Samuti see, et Alla tuli taksosse seljakotiga. Juhul kui Alla oleks pidanud sinna tulema ainult asju pakkima, ei oleks olnud tal vaja kaasa võtta seljakotti, millega hiljem lahkus. Samuti nähtub Hettel Tähemäe ja Reimo Ailti ütlustest, et Alla pakkis asju koos Kristo suurega ja mh võtsid maha televiisoreid. Eeltoodu lükkab ümber Alla Suure ütlused selle kohta, et ta viibis seal ainult korraks ja läks kohe ära, kuna kartis seal olla. Hettel Tähemäe ülekuulamisele lisatud tšekkidelt nähtub, et ta on kasutanud Bolt taksoteenust 19.09.2021. a kell 06.53-07.11. Teekonna algus ja lõpp on samad (X). Samuti kasutas ta teenust samal päeval kell 13.25-13.36 sõites Paikuselt Pärnusse Aisa tänavale. Politsei- ja Piirivalveameti nõudekiri Bolt Technology OÜ-le ning Bolt Technology OÜ vastus koos esitatud materjaliga (III kd, tl 169-175) nähtub, et Hettel Tähemäe kasutas Bolt sõidujagamisteenust mh 19.09.2021. a kell 03.55 (sõites X-X pst-le), kella 6.48-07.11 ajal (nii

1-22-2100 lähtekoht kui ka sihtkoht olid samal aadressil Paikusel) ja kella 13.20 ajal (sõites X-X). Eeltoodu kinnitab Hettel Tähemäe viibimise aega saekaatris ja ka seda, et Alla Suur saabus saekaatrisse kella 7 ajal ja lahkus sealt kella 13.20 ajal. Nii Hettel Tähemäe kui ka Reimo Ailt on andnud ütlusi, et kõik lahkusid koos erinevate transportidega, Alla ja Kristo Suur läksid koos bussiga. Eeltoodu kinnitab seda, et Alla Suur läks saekaatrisse eesmärgiga midagi endale võtta, asjaolu, et ta süüdistuses näidatud esemeid kohe kaasa ei võtnud, ei tähenda, et ta ei tegutsenud grupis. Asjad pidid nad jätma sinna üksnes seetõttu, et oli juba valge, inimesed liikusid ja asjade transportimiseks oli vaja autot. Ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Seega ei oma koosseisu täitmiseks tähtsust see, kas alla viis need asjad endaga kohe kaasa või mitte. Oluline ei ole ka see, et tema saabudes oli juba aken lahti murtud, sest sissetungimine on tihedalt seotud sisenemise ebaseaduslikkusega, mitte akna lõhkumisega. Alla Suurel puudus luba sellesse hoonesse sisenemiseks. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a sisenesid Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski peakontori hoonesse akna lahti lõhkumise teel. Kohus leiab, et kuritegu pandi toime grupis. Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt läksid koos saekaatrisse, võtsid sealt kannatanule kuulunud ja süüdistuses viidatud asju, igal ühel oli soov võtta sealt midagi endale. Asjad viisid hiljem Reimo Ailt ja Kristo Suur sõidukiga minema. Kohus on seisukohal, et Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Toime pandud varguse objektiks oli kannatanule kuulunud erinevad esemed, mis on vallasasjad, mille väärtuseks on kokku 10 250 eurot. Kuna varastatud asjad asusid süüdistatavate jaoks võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatavad tungisid sisse hoonesse, võtsid sealt kannatanule kuulunud asjad ning viisid need hiljem enda valdusesse, siis murdsid nad seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad võtsid asjad endale, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime hoonesse selle akna lõhkumisega, kuhu sisenemiseks Kristo Suurel, Alla Suurel, Hettel Tähemäel ja Reimo Ailtil luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt tegutsesid kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki nendel võõrasse hoonesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult. Tunnistaja S. R ütlustest (II kd, tl 206-218, 222-226, 227-230) nähtub, et OÜ B ile kuuluvast saeveski operaatoriruumist on ajavahemikul 19.-23.10.2021 varastatud Triumf padrunvõtmete kohver väärtusega 100 eurot, üks 32“ Philips televiisor ning kuus 43“ Philips televiisorit, millede turuväärtus varastamise hetkel võis kokku olla 700 eurot, Kärcher imur väärtusega 150 eurot, kuus Nokia 3310 mobiiltelefoni, koguväärtusega 150 eurot. Meilivahetuse väljatrükk menetleja ja S. R vahel ning selle lisad (III kd, tl 52-62) kinnitavad tunnistaja S. R ütlusi selle kohta, et OÜ B i omandis olid vähemalt üks 32“ Philips televiisor ning seitse 43“ Philips televiisorit. Samuti kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti 19.01.2022. a nõudekiri Klick Eesti AS-le ning Klick Eesti AS vastus koos esitatud materjaliga (III kd, tl 96-124) tunnistaja ütlusi selle kohta, et OÜ B oli soetanud endale Nokia 3310 mobiiltelefonid.

1-22-2100 Reimo Ailt kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 142-146, 148-152, 164-166) tunnistas varguse toimepanemist. Reimo Ailti ütluste kohaselt umbes nädal aega hiljem, pärast seda kui nad käisid kontoriruumides, ühel ööl sõitsid nad jälle kolmekesi – Reimo, Hettel ja Kristo Paikuse saeveskisse, et midagi võtta. Seekord oli ka Hetteli tahtmine sinna minna suurem, sest ta tahtis saada midagi, mida saab ruttu maha müüa ja raha saada, kuna tal oli üüriraha vaja. Reimo sisenes hoonesse lukustamata ukse kaudu. Sellest hoonest viisid nad välja mitu telekat. Teisel ülekuulamisel väitis, et 6 Philipsi televiisorit, mobiiltelefone ja Kärcheri imurit tema ära võtnud ei ole. Kohtuistungil tunnistas süüd. Hettel Tähemäe kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 175-178, 184-186) tunnistas, et on koos teistega osalenud varguste toimepanemises. Hettel Tähemäe andis ütlusi, et ta sõidutas Kristot ja Reimot ühel korral, kui nad Paikuse saeveskis käisid. Nad tõid kaasa ühe või kaks televiisorit, millel olid musta värvi prügikotid ümber pandud. Kristol oli papist kast, milles oli päris palju asju sees. Lisaks oli ühes eraldi prügikotis mh nuppudega Nokia mobiiltelefonid. Hettel Tähemäe andis ütlusi, et nad käisid Reimo ja Kristoga ka 08.11.2021 Paikuse saeveskis. Kontormaja kõrval olevasse suurde hoonesse sisenesid nad läbi lukustamata välisukse ning sealt trepist üles operaatorite ruumi. Seal korrusel olid ukse kõrvale tõstetud 3 televiisorit. Need olid kõik sama suurusega. Igaüks võttis ühe televiisori ja nad viisid need alla esimesele korrusele ja panime välisukse kõrvale. Alumiselt korruselt Kristo kruvis kaks telekat seinalt lahti. Üks telekas oli Philips firmalt. Kristo ja Reimo tõid autosse kaks televiisorit, mis olid pakitud mustadesse prügikottidesse need olid väiksemad kui 65“ televiisor, mida nad üritasime koos Kristoga pandimajja Pärnus anda. Tööriistade vargusest ei tea ta midagi. Kohtuistungil tunnistas süüd varguses. Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 49-53) tunnistas, et võis Paikuse Saeveskist võtta mh ka Nokia mobiiltelefone, kuid Kärcher imuri ja väiksematest televiisorite vargusest ei tea midagi. Kohtuistungil tunnistas Kristo Suur end süüdi. Kristo Suure mobiiltelefoni iPhone 23.02.2022. a vaatlusprotokollist ja selle lisadest (VI kd, tl 235-252) nähtub, et Kristo Suure telefonist on tuvastatud vestlused vahemikus 04.10.202112.10.2021, mille sisu puudutab varastatud esemeid. Vestlusest R. S ja Kristo Suure vahel nähtub, et viimane pakub mh Philipsi telekaid kokku 5 tk ja Kärcheri imurit. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd, tl 158) ja 21.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tl 159-167) tõendavad, et 20.12.2021. a andis Reimo Ailt politseile üle Triumf padrunvõtmete kohvri koos tööriistadega (millel kiri saeoperaatorid). Tunnistaja S. R tundis Reimo Ailti poolt üle antud Triumf padrunvõtmete kohveri fotodelt ära kui OÜ B ile kuuluva. Kristo Suure, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailti viibimist Paikuse Saeveski operaatori- ja kontoriruumides ja seal asjade otsimist kinnitavad ka järgmised tõendid. 24.10.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 177-227) ja ekspertiisiakt nr 21E-GE1037 (II kd, tl 3-8) nähtub, et Pärnumaal Pärnu linnas Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumil asuva saehalli ruumis operaatoriruumi ukse kõrvalt leitud raudkangilt võetud proovist (pakend 1) saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Kristo Suurelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saeliinioperaatori ruumi uks on avatud, ukse lukustus lõhutud, piidal murdmisriista jäljed, kapid ja sahtlid avatud, seintel olevate kuvarite alused on tühjad. Saehallis oleva külmkapi

1-22-2100 pakendi avamiseks kasutatud raudkangilt võetud proovist (pakend 5) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNAprofiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev Kristo Suure DNA-profiiliga. Saehalli operaatoriruumis maas oleva raudkangilt võetud proovist (pakend 7) ning kilbiruumist leitud sigaretikonist (pakend nr 11) ja sigaretipakilt (pakend nr 14) võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Reimo Ailti DNAprofiiliga. Saehalli operaatoriruumi ukse lukustus on lõhutud ja piidal ning uksel murdmisriista jäljed. Saehalli ukse juures erinevaid esemeid, arvutikorpus, kohvimasin, tõstukse kõrval kraavis kuvar ja aias lõigatud auk. Kilbiruumist leitud sigaretikonist võetud proovist (pakend 12) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev Reimo Ailti DNA-profiiliga. Sündmuskohalt leitud esemeid on vaadeldud 17.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 228-243). Ekspertiisiaktist nr 22E-GE0060 (II kd, tl 75-85) nähtub, et saehalli hoone kilbiruumist leitud ühest sigaretikonist (pakend nr 12) võetud proovist (proov X) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Hettel Tähemäe DNA-profiiliga. Samast ruumist leitud sigaretikonist (pakend nr 12, proov X) ja sigaretipakilt (pakend nr 14) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Hettel Tähemäelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Saehalli tõstukse juurest leitud „Halti“ seljakotis olnud sinist värvi plastpudelilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Hettel Tähemäelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Eelviidanud tõenditega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 04.08.2021. a kuni 08.11.2021. a sisenesid Kristo Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Pärnumaal Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski operaatori- ja kontoriruumidesse ilma valdaja nõusolekuta. Kohus leiab, et kuritegu pandi toime grupis. Kristo Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt läksid koos saekaatrisse, võtsid sealt kannatanule kuulunud ja süüdistuses viidatud asju ja lahkusid nendega. Kohus on seisukohal, et Kristo Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt tegutsesid kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Toime pandud varguse objektiks oli kannatanule kuulunud erinevad esemed, mis on vallasasjad, mille väärtuseks on kokku 1100 eurot. Kuna varastatud asjad asusid süüdistatavate jaoks võõras hoones, oli tegemist võõraste vallasasjadega. Kuna süüdistatavad tungisid sisse hoonesse, võtsid sealt kannatanule kuulunud asjad ning lahkusid, siis murdsid nad seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. Arvestades asjaolu, et süüdistatavad võtsid asjad endaga kaasa, oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasja omastamine. Arvestades, et vargus pandi toime hoones, millesse sisenemiseks Kristo Suurel, Hettel Tähemäel ja Reimo Ailtil luba puudus, oli tegu sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Kristo Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt tegutsesid kavatsusega võõrad vallasasjad omastada, mingit muud eesmärki nendel võõrasse hoonesse sisenemiseks ei olnud. Seega on vargus toime pandud tahtlikult. Süüdistusaktis on välja toodud tõendina ka Politsei- ja Piirivalveameti 19.01.2022. a nõudekiri Telia Eesti AS-le ning Telia Eesti AS vastus koos esitatud materjaliga (III kd, tl 125-132). Tõend näitab, milliseid esemeid on OÜ B endale soetanud, kuid nende asjade

1-22-2100 vargust ei ole süüdistatavatel ette heidetud. Seega jätab kohus selle tõendi tõendikogumist kõrvale. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Raul Koppe, Artur Verrev, Janek Harjus Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt sisenesid erinevatesse hoonetesse ja sõidukitesse ilma valdaja loata sh murdsid lahti erinevaid uksi, mistõttu panid vargused mh toime sissemurdmisega KarS § 199 lg 2 p 8 tähenduses. Samuti panid nad kuritegusid toime grupis KarS § 199 lg 2 p 7 tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Kohus leiab, et varguste toimepanemine on Raul Koppele, Artur Verrevile, Janek Harjusele ja Kristo Suurele omane ja harjumuslik käitumine. Karistusregistri väljavõte ja 07.09.2021. a Pärnu Maakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-215139 (VI kd, tl 184-189) tõendavad, et Raul Koppet on varasemalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (toime pandud ajavahemikul 24.09.2020-29.10.2020, 4 episoodi). Uued kuriteod pani Raul Koppe toime ajavahemikul 01.09.2021 kuni 17.12.2021. Seega on vargused kujunenud Raul Koppe elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning annavad aluse kvalifitseerida vargused süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistusregistri väljavõte ja Pärnu Maakohtu 19.08.2019. a otsus tõendavad, et Janek Harjust on varasemalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Uued kuriteod (2 episoodi) pani ta toime ajavahemikul 15.12.2021 kuni 17.12.2021. Seega on vargused kujunenud Janek Harjuse elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning annavad aluse kvalifitseerida vargused süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kristo Suur pani kuriteod (6 korral) toime ajavahemikul 04.08.2021 kuni 17.12.2021. Seega on vargused kujunenud Kristo Suure elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning annavad aluse kvalifitseerida vargused süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistusregistri väljavõte ja 27.07.2021. a Pärnu Maakohtu otsus tõendavad, et Artur Verrevit on varasemalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Uued kuriteod pani Artur Verrev toime ajavahemikul 01.09.2021 kuni 28.01.2022. Seega on vargused kujunenud Artur Verrevi elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning annavad aluse kvalifitseerida vargused süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

1-22-2100 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Raul Koppe süü vargustes, kui need on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Samuti kohus leiab, et Janek Harjuse süü vargustes, kui need on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Samuti Kristo Suure süü vargustes, kui need on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Samuti Artur Verrevi süü vargustes, kui need on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Samuti Hettel Tähemäe süü varguses, kui see on toime pandud grupis ja sissetungimisega on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. Samuti Alla Süüre süü varguses, kui see on toime pandud grupis ja sissetungimisega on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. Samuti Reimo Ailti süü varguses, kui see on toime pandud grupis ja sissetungimisega on leidnud tõendamist ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi.

1-22-2100 seljakott seljas. Eelnevalt on tuvastatud, et tegemist oli Artur Verreviga, kes sisenes nendesse kortermajadesse varguse toimepanemise eesmärgil. Objektiivse koosseisu osas on vajalik tuvastada ka Artur Verrevi poolt võõra(ste) asja(de) rikkumine ja hävitamine vähemalt 4000,01 euro ulatuses. Väljatrükk äriregistrist L 18B, Pärnu linn korteriühistu ja L tn 55, Pärnu linn korteriühistu kohta (V kd, tl 34-35, 36-37) nähtub, et Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ omab korteriühistute esindusõigust. Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2022. a nõudekiri OÜ-le Kinnisvaraekspert ja Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ vastuskiri koos lisadega (V kd, tl 17-33) tõendab asja lõhkumisega põhjustatud kahju ulatust. Kannatanu Pärnu linn L 18b korteriühistu on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on vara lõhkumisega tekitatud korteriühistule varalist kahju kokku 4640,60 eurot. Lõhkumise tulemusena sai kahjustada järgmised asjad: välisukse lukustus, jalgrataste hoiuruumi ja keldribokside ruumi uste lukustus. Tekitatud kahju osas puudub asjas vaidlus. Kannatanu Pärnu linn L korteriühistu on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on vara lõhkumisega tekitatud korteriühistule varalist kahju kokku 5814 eurot. Lõhkumise tulemusena sai kahjustada järgmised asjad: välisuste lukustused, keldrikorrusele viivate uste lukustused, trepialuse abiruumi uste lukustused ja keldriboksi uksed. Tekitatud kahju osas puudub asjas vaidlus. Artur Verrev kahtlustatavana antud ütlustes (IX kd, tl 33-37, 41-44; X kd, tl 25-27) tunnistas, et on kuriteo toime pannud. Artur Verrev andis ütlusi, et mingil ööl kolas mööda linna ja otsis mida varastada. Läks mööda L tn-t Ehitajate tee poole, kus Ehitajate tee ääres on uued majad. Alguses läks selle maja juurde, kus oli üks trepikoda. Muukis kaasasolnud kruvikeerajaga lahti trepikoja metallpakkettukse, mis oli klaasiga. Kui ukse lahti sai, siis läks majja sisse ja proovis seal muukida-murda lahti nii vasakul kui ka paremal olevaid puitustega uste lukkusid, aga ei saanud neid lahti ja tuli sealt majast välja. Edasi läks selle maja taga, Ehitajate tee pool oleva maja juurde, kus oli neli trepikoda. Kõigepealt läks L poolt kolmanda trepikoja juurde. Muukis kruvikeerajaga lahti selle trepikoja ukse luku ja läks majja sisse. Kohe vasakule pöörates oli uks mis viis keldrikorrusele. Keldrikorrusele hakkas keldribokside puidust uksi lahti murdma. Ta ei valinud uksi, vaid murdis lahti järjest kolme või nelja ukse lukud. Kohus nõustub prokuröriga, et süüdistatav on kuriteo toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. Kuriteo toimepanemine oli ajendatud leida midagi mida endale võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Artur Verrevi süü võõra asja rikkumises on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 203 lg 1 järgi. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Raul Koppe, Artur Verrevi, Janek Harjuse, Kristo Suure, Alla Suure, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailti teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Raul Koppe, Artur Verrev, Janek Harjus, Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Raul Koppe on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod KarS §199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 184 lg 2 p 2 järgi. Artur Verrev on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod KarS §199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 203 lg 1 järgi. Janek Harjus on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod KarS §199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Kristo Suur on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod KarS §199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 lg 2 järgi. Alla Suur on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS §199 lg 2 p 7, 8 järgi. Hettel Tähemäe on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS §199 lg 2 p 7, 8 järgi. Reimo Ailt on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS §199 lg 2 p 7, 8 järgi.

1-22-2100 Seega tuleb Raul Koppe, Artur Verrev, Janek Harjus, Kristo Suur, Alla Suur, Hettel Tähemäe ja Reimo Ailt süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2, § 203 lg 1 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 184 lg 2 kolme- kuni viieteistaastase vangistuse ning KarS § 424 lg 2 kuni neljaaastase vangistusega. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Artur Verrev rikkus 12.11.2021. a ajavahemikul kell 01.00 kuni 07.35 ajal korterühistute vara ning ta tegi seda varguse toimepanemise eesmärgil, mille käigus õnnestus tal ka vargus toime panna. Ehk tegemist ühe teoga. Seega arvestades, et Artur Verrevi poolt toime pandud süüteod on kantud ühisest tahtlusest ja need on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud kuriteokoosseisu käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kui sanktsioonid on võrdsed, kohaldatakse paragrahvi, mis kirjeldab tegu täpsemalt. Kohus leiab, et karistus tuleb mõista KarS § 199 lg 2 sanktsiooni järgi, kuna varguse toimepanemine oli nende tegude eesmärk. Raul Koppe varguste episoodides arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist on 6 episoodiga (kannatanuid 8), vargused on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade väärtuseid (2664+415+900+2130+250+13 000+24 792+2396) ja tekitatud kahju suuruseid ning ka asjaolu, et Raul Koppe pani vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Janek Harjuse varguste episoodides arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist on 2 episoodiga, vargused on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade väärtuseid (13 000+24 792+2396) ja tekitatud kahju suuruseid ning ka asjaolu, et Janek Harjus pani vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Kristo Suure varguste episoodides arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist on 6 episoodiga, vargused on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade väärtuseid (1340+10 250+150+1100+250+24 792+2396) ja tekitatud kahju suuruseid ning ka asjaolu, et Kristo Suur pani vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Kristo Suure süü suurust mootorsõiduki joobes juhtimises mõjutab esmalt asjaolu, et ta oli sellises narkojoobes, millest tulenevalt olid tal suured raskused aru saada tema ümber toimuvast. Lisaks tunnistajate ütlustest nähtuvalt rikkus ta ka liikluseeskirja ja seadis ta oma last sõidutades ohtu ka tema elu ja tervise. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et Kristo Suur pani teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm.

1-22-2100 Artur Verrevi varguste episoodides arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist on 6 episoodiga, vargused on toime pandud grupiviisiliselt, sissetungimise teel ja süstemaatiliselt. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Artur Verrevil ei tekkinud mõte midagi varastada juhuslikult, vaid ta läks õhtul välja eesmärgiga vaadata kas on kusagil midagi varastada. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade väärtuseid (2664+415+900+2960,43+2130+365+376) ja tekitatud kahju suuruseid ning ka asjaolu, et Artur Verrev pani vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Võõra asja rikkumise episoodides arvestab kohus tekitatud kahju suurust (5814+4640,60). Artur Verrev tekitatud kahjud ületasid küll seaduses sätestatud olulist kahju, kuid mitte oluliselt. Samuti seda, et Artur Verrev pani võõra asja rikkumise toime vähemalt otsene tahtlusega. Artur Verrevi süü suurust mõjutab ka asjaolu, et ta pani väliselt ühe teoga toime kaks kuritegu. Hettel Tähemäe varguste episoodides arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et varastamas käis ta 2-l korral, vargused on toime pandud grupiviisiliselt ja sissetungimise teel. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade väärtuseid (10 250+1100) ja tekitatud kahju suuruseid ning ka asjaolu, et Hettel Tähemäe pani vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Alla Suure varguse episoodis arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et tegemist on 1 episoodiga, vargus on toime pandud grupiviisiliselt, milles tema roll oli väike ja sissetungimise teel. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade väärtuseid (10 250) ja tekitatud kahju suuruseid ning ka asjaolu, et Alla Suur pani vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Reimo Ailt varguste episoodides arvestab kohus süü suuruse hindamisel asjaolusid, et varastamas käis ta 4-l korral, vargused on toime pandud grupiviisiliselt ja sissetungimise teel. Lisaks arvestab kohus varastatud asjade väärtuseid (1340+10 250+150+1100) ja tekitatud kahju suuruseid ning ka asjaolu, et Reimo Ailt pani vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest kõige raskem. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites (nt nr 3-1-1-76-12; 3 1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reegL suureks. Käesolevas kriminaalasjas on Raul Koppe, Janek Harjuse, Kristo Suure, Artur Verrevi käitumises tuvastatud varguse (KarS § 199) kolm kvalifitseerivat tunnust, s.o grupp (p 7), sissetungimine (p 8) ja süstemaatilisus (p 9) ning Hettel Tähemäe, Alla Suure ja Reimo Ailti käitumises kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o grupp (p 7) ja sissetungimine (p 8), mistõttu on nende süü keskmisest suurem. Raul Koppe narkokuriteo episoodis arvestab kohus samuti süü suuruse hindamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid (sh aine liiki ja kogust). Raul Koppe käitles kokku amfetamiini koguses millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 23 inimesele ja GHB koguses millest keskmiselt vähemalt 122 inimesele. Seega Raul Koppe käideldud narkootiliste ainete kogused ületas küll seaduses sätestatud suurt kogust, kuid mitte oluliselt. Arvestades käideldud narkootilise aine kogust ja liiki, saab pidada Raul Koppe süüd keskmiselt väiksemaks. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuriteo on Raul Koppe toime pannud kavatsetusega, s.o raskeima tahtluse vormis.

1-22-2100 KarS § 57 sätestab karistust kergendavad asjaolud. Puhtsüdamliku kahetsuse eelduseks kolm tingimust: a) süüdistatav võtab talle omistatava süüteo omaks; b) kahetseb seda siiralt; c) teeb seda kohtus. Hettel Tähemäe, Alla Suur, Artur Verrev ja Reimo Ailt võtsid neile omistatavad kuriteod omaks ja kahetsesid neid kohtus siiralt. Seega esineb nende osas kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Raul Koppe tunnistas oma süüd episoodides, mis ei olnud toime pandud Artur Verreviga, kuid kohtus kahetsust ei avaldanud. Kristo Suur tunnistas oma süüd kõigis episoodides, aga kohtus kahetsust ei avaldanud. Seega nende osas kergendavad asjaolud puuduvad. Janek Harjus kahetses kohtus toimepandud vargust R OÜ territooriumil, teises episoodis ennast süüdi ei tunnistanud. Seega esineb Janek Harjusel kergendav asjaolu ainult ühes episoodis. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei ole kohus tuvastanud. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Raul Koppel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Raul Koppet on varasemalt karistatud korduvalt narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude eest ja varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati Raul Koppet Pärnu Maakohtu 07.09.2021. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi rahaline karistus 150 päevamäära. Varasemalt on talle varguste eest karistuseks mõistetud ka vangistus. Pärnu Maakohtu 16.04.2015. a otsusega karistati Raul Koppet KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 6-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel. Varasemad karistused ei ole aga Raul Koppet mõjutanud kuidagi uute samasuguste kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus kui oli eelmine. Kohtu hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistust olukorras, kus ta paneb uue samasuguse teo toime katseajal. Vastupidine käitumine suurendaks veelgi isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks karistada Raul Koppet narkokuriteos alla 6-aastase vangistusega ja varguste eest mõista rahalist karistust. Raul Koppe suhtumist õiguskorda iseloomustab ka asjaolu, et kuritegusid pani ta toime mitte ainult katseajal, vaid ka vahetult pärast viimast kohtuotsust. Raul Koppe kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid pigem elustiiliga. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Janek Harjusel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 19.08.2019. a otsusega on teda mh karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 1 aasta ja 6 kuu vangistusega. Uued samasugused kuriteod on Janek Harjus toime pannud katseajal. Seega lähtudes eeltoodust ei pea kohus ka Janek Harjusele karistust mõistes võimalikuks mõista eelmise kohtuotsusega võrreldes kergemat karistuse. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Kristo Suurel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega on teda mh karistatud KarS § 424 lg 1 alusel 6 kuu vangistusega. Uue samasuguse kuriteo on Kristo Suur toime pannud katseajal. Seega varasem karistus ei mõjutanud Kristo Suurt kuritegusid enam mitte toime panema. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Artur Verrevil 1 kehtiv kriminaalkaristus. Pärnu Maakohtu 27.07.2021. a otsusega mõisteti Artur Verrevile KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud vangistust. Kandmata karistus 1 aasta ja 4 kuud jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta ja 4 kuu pikkuse katseajaga. Artur Verrev pani uued kuriteod

1-22-2100 toime juba 2 kuud pärast viimast kohtuotsust. Eeltoodu näitab, et varasemad karistused ei ole aga Artur Verrevit mõjutanud kuidagi uute samasuguste kuritegude toimepanemisest hoiduma. Selline järjepidev õigusnormide rikkumine näitab, et vangistuste mõistmine alammääras ja selle tingimisi kohaldamata jätmine, osaliselt reaalselt kandmisele määramine ei mõjuta isikut seaduskuulekalt käituma. Artur Verrevi kuritegude rohkus näitab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid pigem elustiiliga. Kohus leiab, arvestades kuritegude rohkust, raskust ja isikut, et Artur Verrevi mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui reaalse vangistusega. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Reimo Ailtil 1 kehtiv kriminaalkaristus. Harju Maakohtu 26.06.2019. a otsusega karistati teda KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta ja 4 kuud vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase kateasjaga. Seega kohus leiab, et karistuse uuesti tingimisi kohaldamata jätmine KarS § 73 alusel ei täidaks karistuse eesmärke, sest Reimo Ailt vajab edaspidi seaduskuulekalt käitumiseks kriminaalhooldust. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse Reimo Ailti käitumist ning soodustatakse tema sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Hettel Tähemäed ja Alla Suurt ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Samas arvestades nende süü suurust, on karistuse eesmärkide saavutamiseks vaja karistada neid vangistusega. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks nende poolt ka täidetav, kuna kriminaalasjas mõistetakse neilt välja ka menetluskulud ja tekitatud kahjud. Lähtudes eeltoodust kohus mõistab Raul Koppele KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel karistuseks 2 aastat vangistust ning KarS § 184 lg 2 p 2 alusel 6 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on ühel juhul varavastase kuriteoga, teisel juhul rahvatervisevastase kuriteoga, ei pea kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku või osalist kaetuks lugemist raskema karistusega. Selline liitmine ei vastab süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Süüdlasele ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud pikemaajalisem vangistus. Raul Koppe leidis oma viimases sõnas, et raskem paragrahv katab kergemad karistused, s.o esimese astme kuritegu katab teise astme kuriteo. Kohus selgitab, et see, millist põhimõtet konkreetsel juhtumil süüdlasele liitkaristust moodustades kasutada, on kohtu otsustada, järgides §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid. Siiski tuleb silmas pidada, et vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämist, tuleks vältida absorptsioonipõhimõttest juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus pole mõistetud selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmääras (RKKK 3-1-1-20-16 p 16). Raul Koppele on KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Seega peab kohus põhjendatuks mõista KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 5 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Seega tuleb igal juhul mõistetud vangistus määrata reaalselt kandmisele. KarS § 76 lg 8 kohaselt mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane

1-22-2100 paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 16.04.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta, 6 kuu ja 25 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 7 aastat, 10 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistus karistusaja hulka. Seega loeb kohus kandmisele kuuluva karistuse algust alates 17.12.2021. a. Pärnu Maakohtu 07.09.2021. a otsusega mõistetud rahaline karistus (tasumata 1250 eurot) viia täide iseseisvalt. Janek Harjusele mõistab kohus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 1 aasta vangistust. Janek Harjusele etteheidetavad kuriteoepisoodid on toime pandud katseajal. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Pärnu Maakohtu 19.11.2021. a määrusega nr 1-19-6471 pöörati Pärnu Maakohtu 19.08.2019. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Janek Harjus asus karistust kandma 21.12.2021, seega otsuse tegemise seisuga on karistusest (4 aastat 1 kuud 27 päeva) kantud 9 kuud ja 4 päeva. Seega suurendab kohus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.08.2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta, 4 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning mõistab liitkaristuseks 4 aastat, 4 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.12.202120.12.2021, s.o 4 päeva ning seega veel kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 aastat, 4 kuud ja 19 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kristo Suurele mõistab kohus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel karistuseks 2 aastat vangistust ning KarS § 424 lg 2 alusel 2 aastat vangistust. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste kuritegudega, mõistab kohus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 2 aastat vangistust. Kristo Suur on etteheidetavad kuriteoepisoodid toime pannud katseajal. Pärnu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega mõistetud kandmata karistus pöörati Pärnu Maakohtu 14.02.2022. a määrusega 1-20-9519 täitmisele. Kristo Suur asus karistust kandma 07.04.2022, seega otsuse tegemise seisuga on karistusest (2 aastat 11 kuud ja 10 päeva) kantud 5 kuud ja 18 päeva. Seega suurendab kohus KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta, 5 kuu ja 22 päeva vangistuse võrra ning mõistab liitkaristuseks 4 aastat, 5 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.12.202106.04.2022, s.o 3 kuud ja 20 päeva. Seega veel kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 aastat, 2 kuud ja 2 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1-22-2100 KarS §-st 424 lg-st 4 p-st 2 tulenevalt kohaldatakse KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 3 kohaselt KarS eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Kohus arvestab lisakaristuse mõistmisel samu asjaolusid, mida põhikaristuse juureski. Nimelt nähtub tõenditest (tunnistajate ütlustest), et Kristo Suur mitte ainult ei juhtinud mootorsõidukit joobes, vaid rikkus ka teisi õigusnorme (sõitis punase tulega ristmikule) ning ta tegi seda kõike ajal, mil autos viibis ka tema väike laps. Tuvastatud tehioludel ei saa Kristo Suure süüd pidada väikseks. Lisakaristusegi puhul tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust ning et raskendavad asjaolud puuduvad. Tegu oli pandud toime raskeimas tahtluse vormis ehk kavatsetult, mis suurendab tema süüd. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul vajalik Kristo Suurelt lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks. Sealjuures jääb 6 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristuse sanktsiooni arvestades (3 kuud – 3 aastat) alammäära lähedale. Kohus karistab Artur Verrevit KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 203 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude eest KarS § 63 lg 1 alusel 2 aastat ja 6 kuulise vangistusega. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Artur Verrev on etteheidetavad kuriteoepisoodid on toime pandud katseajal. Seega kohus KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendab mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 27.07.2021. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning mõistab liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda kandmisele kuuluva karistuse algust alates 07.02.2022. a. Hettel Tähemäele mõistab kohus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel karistuseks 1 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 8 kuud vangistust. Arvestades, et Hettel Tähemäed ei ole varem kriminaalkorras karistatud, jätab kohus KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Hettel Tähemäe ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Alla Suurele mõistab kohus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel karistuseks 9 kuud vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 6 kuud vangistust. Arvestades, et Alla Suurt ei ole varem kriminaalkorras karistatud, jätab kohus KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Alla Suur ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Reimo Ailtile mõistab kohus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Lühimenetlusest tingituna tuleb mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada, seega kuulub kandmisele 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.01.2022, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätab kohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui Reimo

1-22-2100 Ailt ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend Kristo Suur peeti kahtlustatavana kinni 17.12.2021. a. Pärnu Maakohtu 19.12.2021. a määrusega kohaldati Kristo Suure suhtes tõkendit - vahistamine. 05.04.2022. a Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Kristo Suurele kohaldatud tõkend – vahistamine – muutmata. Pärnu Maakohtu 14.02.2022. a määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 29.12.2020. a otsusega nr 1-20-9519 Kristo Suurele mõistetud kandmata karistus 2 aastat, 11 kuud ja 10 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 07.04.2022. a. Seega kannab Kristo Suur alates 07.04.2022. a 2 aasta 11 kuu ja 10 päeva pikkust vangistust. Pärnu Maakohtu 20.04.2022. a määrusega tühistati Kristo Suurele selles kriminaalasjas kohaldatud tõkend – vahistamine. Seega Kristo Suure suhtes tõkend puudub. Kohus ei pea vajalikuks ka uuesti tõkendit kohaldada. Janek Harjus peeti kahtlustatavana kinni 17.12.2021. a. Pärnu Maakohtu 19.12.2021. a määrusega vahistati Janek Harjus tähtajaga kuni 21.12.2021. Pärnu Maakohtu 19.11.2021. a määrusega nr 1-19-6471 pöörati Pärnu Maakohtu 19.08.2019. a otsusega mõistetud karistus 4 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust täitmisele. Janek Harjus peeti kinni 21.12.2021. a ja viidi vanglasse karistust kandma. Seega Janek Harjuse suhtes kehtiv tõkend puudu. Kohus ei pea vajalikuks ka uuesti tõkendit kohaldada. Artur Verrev peeti kahtlustatavana kinni 07.02.2022. a. Pärnu Maakohtu 09.02.2022. a määrusega kohaldati Artur Verrevi suhtes tõkendit - vahistamine. 20.04.2022. a Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Artur Verrevile kohaldatud tõkend – vahistamine – muutmata. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Artur Verrev jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Raul Koppe peeti kahtlustatavana kinni 17.12.2021. a. Pärnu Maakohtu 19.12.2021. a määrusega kohaldati Raul Koppe suhtes tõkendit - vahistamine. 20.04.2022. a Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Raul Koppele kohaldatud tõkend – vahistamine – muutmata. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Raul Koppe jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Reimo Ailt peeti kahtlustatavana kinni 18.01.2022-20.01.2022. a. Tõkendit Reimo Ailti, Alla Suure ja Hettel Tähemäe suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Reimo Ailtile, Alla Suurele ja Hettel Tähemäele kohaldatud tõkendit ning nad ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks nende suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Raul Koppe, Janek Harjuse, Kristo Suure, Artur Verrevi, Hettel Tähemäe, Alla Suure ja Reimo Ailti süü varguste toimepanemises. Samuti Artur Verrevi süü asja rikkumises. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid süüdistatavad

1-22-2100 kannatanutele varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Lisaks kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kohus on hagi õigeksvõtuga seotud (TsMS § 440 lg-d 1 ja 4). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande selgitustes on rõhutatud, et kohus on õigeksvõtuga seotud ja peab hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud. (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. 2017, lk 1038.) Et ka kriminaalmenetluses tuleb tsiviilhagi õigeksvõtust tulenevalt TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada, on tunnustatud ka kriminaalkohtumenetluse praktikas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas 1-18-7632, p 14). Kannatanu M. M on esitanud Artur Verrevi vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 407,42 eurot. Artur Verrev võttis M. M esitatud hagi omaks. Kannatanu KÜ-le L , Pärnu ja kannatanu KÜ-le V , Pärnu esindaja OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu on esitanud Artur Verrevi vastu tsiviilhagid VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 5814 eurot ja summas 4646,60 eurot. Eelistungil kannatanu esindaja täpsustas esitatud hagisid. Kannatanu esindaja avaldas, et kindlustus on kinnitanud, et hüvitab tekitatud kahjud pärast tööde teostamist, mistõttu KÜ-tel tuleb tasuda kahju vaid omavastutuse ulatuses. KÜ L , Pärnu tuleb tasuda 300 eurot ja KÜ V , Pärnu tuleb tasuda 200 eurot. Kannatanu esitas kohtule ka omavastutuse suuruse tõendamiseks Salva kindlustuse sertifikaadid (kd XI, tl 155-158). Sertifikaatidelt nähtub, et KÜ V , Pärnu omavastutus murdvarguse, röövimise ja vandalismi korral on 200 eurot ja KÜ-l L , Pärnu 300 eurot. Artur Verrev võttis KÜ-le L , Pärnu ja kannatanu KÜ-le V , Pärnu esitatud hagid omaks. Kannatanu E. P on esitanud Artur Verrevi vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 385 eurot. Artur Verrev võttis E. P a esitatud hagi omaks. Kannatanu RE A on esitanud Artur Verrevi vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 447 eurot. Artur Verrev tunnistas R. A esitatud hagi. Süüdistatav Artur Verrev võttis kohtuistungil täielikult omaks RE Aareni, E. P a, M. M , KÜ L , Pärnu ja KÜ V , Pärnu tsiviilhagid ning kohus käsitleb seda hagi õigeksvõtuna. Seega kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 alusel kannatanute tsiviilhagid ja mõistab Artur Verrevilt välja kannatanu M. M kasuks 407,42 eurot, kannatanu KÜ L , Pärnu kasuks 300 eurot, kannatanu KÜ V , Pärnu kasuks 200 eurot, kannatanu E. P ́a kasuks 385 eurot ja kannatanu R. A kasuks 447 eurot. Kannatanu V. A on esitanud Artur Verrevi ja Raul Koppe vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2664 eurot. Eelistungil kannatanu täpsustas hagi, märkides, et soovib kahju väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Raul Koppe A. A esitatud nõuet ei tunnistanud. Artur Verrev võttis A. A esitatud hagi täies ulatuses omaks.

1-22-2100 Kannatanu L OÜ esindaja V. R on esitanud Artur Verrevi ja Raul Koppe vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Raul Koppe L OÜ esitatud nõuet ei tunnistanud. Artur Verrev tunnistas L OÜ esitatud hagi, kuid selgitas, et kahju tekitamises on süüdi üksi. Kannatanu V. M on esitanud Artur Verrevi ja Raul Koppe vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 130 eurot. Raul Koppe V. M esitatud nõuet ei tunnistanud. Artur Verrev tunnistas V. M esitatud hagi, kuid selgitas, et kahju tekitamises on süüdi üksi. Kriminaalasjas on tõendatud Raul Koppe ja Artur Verrevi süü A. A keldriboksist erinevate esemete ning L OÜ kuuluvast kaubikust OÜ L le ja V. M kuuluvate esemete varguse toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid Raul Koppe ja Artur Verrev kannatanutele varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Kahju suurus on tõendatud kannatanute ütlustega. Kaitsjad ega süüdistatavad ei ole esitanud vastuväited asjade väärtusele. Seega kohus rahuldab kannatanute tsiviilhagid ning mõista Raul Koppelt ja Artur Verrevilt solidaarselt välja kannatanu A. A kasuks 2664 eurot, kannatanu L OÜ kasuks 2000 eurot ja kannatanu V. M kasuks 130 eurot. Kannatanu A. S on esitanud Raul Koppe, Kristo Suure ja Janek Harjuse vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1155,52 eurot. Eelistungil kannatanu täpsustas hagi kahju väljamõistmise osas, märkides et 350 eurot kuulub solidaarselt väljamõistmisele Kristo Suurelt ja Raul Koppelt ning 805,52 eurot solidaarselt Raul Koppelt ja Janek Harjuselt. Raul Koppe tunnistas A. S hagi osaliselt, s.o 250 euro nõude osas. Janek Harjus ei tunnistanud A. S tsiviilhagi, kuna ta ei ole seda vargust toime pannud. Kristo Suur tunnistas A. S hagi osaliselt, s.o 250 euro osas. Kannatanu A. S ütlustest ja nende lisast (V kd, tl 92-96, 126-129, 139-141) nähtub, et kannatanule kuulub Pärnu linnas X asuv garaažiboks nr 35 tõsteuksel olid murdmise jäljed mõlemal serval ja välisküljel, lukustussüsteem lõhutud. Kõik garaažis olevad karbid on avatud ja segamini pööratud. Uuesti murti varguse eesmärgil uks lahti 16.12.2021. a. Garaažis oli kannatanul ka riiuli peal mootorrattale kinnitatav punast värvi kiivriboks väärtusega 100 eurot, mis oli riiuli pealt maha aetud ja see oli puruks kukkunud. Garaaži uks läks sissemurdmisega lõpuks niivõrd puruks, et see vajab väljavahetamist. Kannatanu esitas ka ukse hinnapakkumise. K OÜ hinnapakkumisest (V kd, tl 142-144) nähtub, et uue ukse paigaldus maksab 775,52 eurot. Kannatanu esitatud fotodelt (V kd, tl 145-148) nähtub, et mootorrattale kinnitatav kiivriboks on katki. Ka 15.12.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (V kd, tl 97-124) nähtub, et osad kastid on lahti rebitud ja asjad on laiali. 16.12.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist ja koos fotodelt (V kd, tl 130-136) nähtub, et Pärnu linnas X garaažiboksi pruuni värvi tõsteuksel ja uksepiidal on murdmise ja muljumisjäljed, lukustusvarras on kõverad/väändunud nii vasakul kui paremal. Seega on eluliselt usutav, et süüdistatavad otsides asju mida varastada kukutasid maha kiivriboksi, mistõttu tuleb see kahju nendelt välja mõista. Kriminaalasjas on tõendatud Raul Koppe, Kristo Suure ja Janek Harjuse süü A. S garaažist erinevate esemete varguse toimepanemises ja asjade lõhkumises. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid Raul Koppe, Kristo Suur ja Janek Harjus kannatanule varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Kahju suurus on tõendatud kannatanute ütlustega. Kaitsjad ega süüdistatavad ei ole esitanud vastuväited asjade väärtusele. Seega kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ning mõista Raul Koppelt ja Kristo

1-22-2100 Suurelt solidaarselt välja kannatanu A. S kasuks 350 eurot ning Raul Koppelt ja Janek Harjuselt solidaarselt välja kannatanu A. S kasuks 805,52 eurot. Kannatanu OÜ B on esitanud tsiviilhagi Reimo Ailti ning Kristo Suur vastu summas 1 490 eurot; Reimo Ailti, Kristo Suure, Hettel Tähemäe ja Alla Suure vastu summas 3 250 eurot; Reimo Ailti, Kristo Suure ja Hettel Tähemäe vastu summas 1 100 eurot; Reimo Ailti, Kristo Suure, Hettel Tähemäe ja Alla Suure vastu summas 271 722 eurot. Pärnu Maakohtu 20.05.2022. a määrusega jäeti B OÜ (pankrotis) tsiviilhagi summas 248 622 eurot (31.03.2022 esitatud tsiviilhagi p-s 1.13 nimetatud esemete vargusega tekitatud kahju) menetlusse võtmata ja läbi vaatamata (kd XI, tl 213-218). Kohtumäärus jõustus 03.08.2022. a. Kristo Suur tunnistas B OÜ hagi osaliselt. Tunnistas, et võis mingi kahju tekitada. Tunnistas nende asjade vargusega tekitatud kahju, mida ei ole kannatanule tagastatud. Hettel Tähemäe tunnistas B OÜ hagi osaliselt, aga ei osanud öelda, mis osas. Alla Suur B OÜ tsiviilhagi ei tunnistanud, lõhkumisega kahju ei ole tekitanud. Reimo Ailt B OÜ hagi summas 23 100 eurot ei tunnistanud. Alla Suure kaitsja Gregori Palm ja Kristo Suure kaitsja Rünno Roosmaa leidis, et lõhkumisega tekitatud kahju on tõendamata ja segane, kuna jääb arusaamatuks, kes peaksid solidaarselt kahju eest vastutama. Kannatanu OÜ B on esitanud tsiviilhagi Reimo Ailti ning Kristo Suur vastu summas 1 490 eurot seoses järgnevate esemete vargusega: HILTI ketassaag väärtusega 200 eurot, HILTI akutrell väärtusega 100 eurot, HILTI akulaadija väärtusega 50 eurot, HILTI betooni naelapüss väärtusega 100 eurot, Dell Latitude E6430 sülearvuti koos laadimisdoki ja laadimisjuhtmega väärtusega 620 eurot, Kärcher imur väärtusega 150 eurot, LG 46 ́ ́ televiisor väärtusega 120 eurot ning järkamissaag Dewalt väärtusega 150 eurot. Kohus tagastab kohtuotsuse jõustumisel OÜ-le B läbiotsimistel leitud ja isikute poolt üle antud sülearvuti Dell Latitude E6430 seerianumbriga X koos dokkimisseadme ja laadijaga (pakend nr 3), järkamissae DeWalt, HILTI ketassae, HILTI akudrelli ja HILTI akulaadija. Kriminaalasjas on tõendatud Kristo Suure ja Reimo Ailti süü OÜ B hoonetest erinevate esemete varguse toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid Kristo Suur ja Reimo Ailt kannatanule varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Kahju suurus on tõendatud kogutud tõenditega. Kaitsjad ega süüdistatavad ei ole esitanud vastuväited asjade väärtusele. Seega kohus rahuldab kannatanu B OÜ (pankrotis) tsiviilhagi osaliselt ja mõistab Reimo Ailtilt ja Kristo Suurelt solidaarselt välja kannatanu B OÜ (pankrotis) kasuks 370 eurot. B OÜ (pankrotis) tsiviilhagi jätab kohus Reimo Ailti ja Kristo Suure vastu summas 1120 eurot rahuldamata, kuna otsusega tagastatakse osad hagi aluseks olnud varastatud esemed. Kannatanu OÜ B on esitanud tsiviilhagi Reimo Ailti, Kristo Suure, Hettel Tähemäe ja Alla Suure vastu summas 3 250 eurot seoses järgnevate esemete vargusega, mis ei ole kannatanule tagastatud: sülearvuti Dell Refurb Latitude 14-5490 i5-5490 seerianumbriga X väärtusega 400 eurot; Dell Latitude Rugged Tablet 7202 tahvelarvutit koos tahvelarvuti laadijatega väärtusega 1400 eurot; kaks LG 65 ́ ́ televiisor väärtusega à 350 eurot ja koguväärtusega 700 eurot ning Nivona kohvimasina väärtusega 750 eurot.

1-22-2100 Kohus tagastab kohtuotsuse jõustumisel OÜ-le B läbiotsimistel leitud tahvelarvuti Dell Latitude 12 Rugged Tablet seeria nr. X, sülearvuti DELL Latitude 5490 seerianumbriga X (pakend nr 7) ning ühe teleri LG mõõtudega 84 x 146 cm, 65“ ekraaniga ja MUDEL: X seeria nr.X koos toitejuhtmega (pakend nr 2). Kriminaalasjas on tõendatud Reimo Ailti, Kristo Suure, Hettel Tähemäe ja Alla Suure süü OÜ B hoonest erinevate esemete varguse toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid nad kannatanule varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Kahju suurus on tõendatud kogutud tõenditega. Kaitsjad ega süüdistatavad ei ole esitanud vastuväited asjade väärtusele. Seega kohus rahuldab kannatanu B OÜ (pankrotis) tsiviilhagi osaliselt ja mõistab Reimo Ailtilt, Kristo Suurelt, Hettel Tähemäelt ning Alla Suurelt solidaarselt välja kannatanu B OÜ (pankrotis) kasuks 1100 eurot. B OÜ (pankrotis) tsiviilhagi jätab kohus Reimo Ailti, Kristo Suure, Hettel Tähemäe ning Alla Suure vastu summas 2150 eurot rahuldamata, kuna otsusega tagastatakse osad hagi aluseks olnud varastatud esemed. Kannatanu OÜ B on esitanud tsiviilhagi Reimo Ailti, Kristo Suure ja Hettel Tähemäe vastu summas 1 100 eurot seoses järgnevate esemete vargusega: Triumf padrunvõtmete kohver koos tööriistadega väärtusega 100 eurot, kuus Nokia 3310 mobiiltelefoni, koguväärtusega 150 eurot, Kärcher imur väärtusega 150 eurot ning üks 32“ Philips televiisori ning kuus 43“ Philips televiisorit, koguväärtusega 700 eurot. Kohus tagastab kohtuotsuse jõustumisel OÜ-le B läbiotsimistel leitud tööriistakohvri TRIUMF koos padrunvõtmete komplekti ja kruvikeeraja otsikutega (pakend nr 4). Kriminaalasjas on tõendatud Reimo Ailti, Kristo Suure ja Hettel Tähemäe süü OÜ B hoonest erinevate esemete varguse toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitasid nad kannatanule varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Kahju suurus on tõendatud kogutud tõenditega. Kaitsjad ega süüdistatavad ei ole esitanud vastuväited asjade väärtusele. Seega kohus rahuldab kannatanu B OÜ (pankrotis) tsiviilhagi osaliselt ja mõistab Reimo Ailtilt, Kristo Suurelt ja Hettel Tähemäelt solidaarselt välja kannatanu B OÜ (pankrotis) kasuks 1000 eurot. B OÜ (pankrotis) tsiviilhagi jätab kohus Reimo Ailti, Kristo Suure ja Hettel Tähemäe vastu summas 100 eurot rahuldamata, kuna otsusega tagastatakse üks hagi aluseks olnud varastatud ese. Kannatanu OÜ B on esitanud ka tsiviilhagi seoses lõhkumisega summas 23 100 eurot. 20.04.2022. a Pärnu Maakohtu määruses kohus selgitas kannatanule, et TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkohtumenetlus ei ole uuriv menetlus, s.t pooled ise otsustavad, milliseid tõendeid nad oma väidete tõendamiseks esitavad. Kohus märkis määruses, et esitatud tsiviilhagis ei ole kannatanu nimetanud ühtegi tõendit, mis kinnitab 23 100 euro nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist. Samuti selgitati, et lõhkumisega tekitatud kahju suurust prokuratuur tõendama ei hakka. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hagi asjaolude tõendamine on hageja tõendamiskoormus ning tegi hagejale ettepaneku vastavate tõendite esitamiseks. 20.05.2022. a määruses kohus selgitas, et kohtuliku uurimise käigus tuleb kannatanul tõendada lisaks sellele, et kahju tekitati süüdistatavate poolt, ka kahju suurust ja ka seda, et

1-22-2100 miks tekitatud kahju osas vastutavad kõik 4 süüdistatavat solidaarselt, mitte iga üks selle konkreetse teo eest (lõhkumise), milles talle on süüdistus esitatud. Kannatanu ei ole soovinud esitada täiendavaid tõendeid oma nõude tõendamiseks. Kohus märgib, et tsiviilhagi kui selline ei ole tõend (vt nt 1-16-6115/67, p 32.3; 3-1-1-69-12, p 11; 3-1-1-26-17, p 10 ), seega peavad kõik hagi aluseks toodud asjaolud olema asja materjalidega tõendatavad. Kannatanu B OÜ tõi oma täpsustatud hagiavalduses välja tõendid, mis peaksid tõendama nõude aluseks olevaid asjaolusid. 23.10.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 105-160) nähtub, et Pärnumaal Pärnu linnas Paikuse alevis X asuva OÜ B ile kuuluva Paikuse Saeveski territooriumil asuva höövlihalli kontoriruumi ukse lukustusel on lõhkumisjäljed ja kontoriruumi aknaraamil on murdmisjäljed. Samuti nähtub, et höövlihallil on katuseaken. Ei nähtu, et oleks lõhutud katuseaknaid/suitsuluuke, Würth kappe või tööriistakärusid. Ekspertiisiakt nr 21E-GE1036 (I kd, tl 164-169) ja ekspertiisiakt nr 21E-GE1144 (II kd, tl 4956) ei tõenda hagi suurust ega seda, et inventari lõhuti. 24.10.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 177-227) nähtub, et saehalli saeliinioperaatori ruumi ukse lukustus lõhutud, piidal murdmisriista jäljed. Saehalli operaatoriruumi ukse lukustus on lõhutud ja piidal ning uksel murdmisriista jäljed. Ei nähtu, et oleks lõhutud katuseaknaid/suitsuluuke, Würth kappe või tööriistakärusid. 17.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist (I kd, tl 228-243) ei tõenda hagi suurust ega seda, et inventari lõhuti. Vaadeldud on üksnes sündmuskohal leitud esemeid. 06.11.2021. a sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (II kd, tl 18-41) nähtub, et uksi on lõhutud, kuid ei tõenda kahju suurust ja seda kes lõhkus. Samuti ei tõenda, et oleks lõhutud katuseaknaid/suitsuluuke, Würth kappe või tööriistakärusid. S. R tunnistaja ülekuulamise protokollid (II kd, tl 143-145, 146-147, 169-176, 177-179, 195202, 206-218, 219-226, 227-230) nähtub varastatud esemed ja nende väärtus. Samuti see, et kui ta avastas varguse kuivorteerimishoonest, oli käidud ka vandaalitsemas höövlihallis. Samuti nähtub tema ütlustest ja nende lisadest, et territooriumil on käinud ka muud tuvastamata 5 isikut (28.10.2021). Höövlihalli siseneti katuseluude kaudu, mis lõhuti ära. Saeveski hoones oli ära lõhutud üks Würth kapi tabalukk ja ühel kapil oli veel midagi lõhutud. Tunnistaja ei osanud öelda, kui palju peab OÜ B Würthile selle eest tasuma, sest need on renditud. Tunnistaja ütlustest ei nähtu kahju suurus ega ka see, et oleks lõhutud Würth tööriistakärusid. Lisaks kohus märgib, et tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei kuulu Würth kapid kannatanule. Kannatanu OÜ B esindaja K. G ütlustest (II kd, tl 189-192) nähtub, et Würth kapid (rendi omad 6) on lõhutud, kuid kahju ei oska öelda. 24.11.2021. a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd, tl 240-246), et turvafirma operaator on teinud märke, et hoone katuseluuk on lahti keevitatud, varaline kahju teadmata. Seega ei tõenda ka kannatanu ütlused kahju suurust. Samuti ei ole süüdistatavatele ette heidetud sissetungimist katuseluukide kaudu.

1-22-2100 Ka hagis viidatud süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused ei tõenda asjade lõhkumist ega kahju suurust. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuivõrd hagi on tõendamata, tuleb jätta B OÜ (pankrotis) tsiviilhagi summas 23 100 eurot (hoonete/inventari kahju) Reimo Ailti, Kristo Suure, Hettel Tähemäe ning Alla Suure vastu rahuldamata. Asitõendid, salvestised, muud äravõetud objektid ja konfiskeerimine Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (VI kd, tl 29-36) nähtub, et Raul Koppe kinnipidamisel võeti tema valdusest muuhulgas ära 193,53 eurot, kollasest metallist käekell BOSS koos kollasest metallist rihmaga ning käekella hooldusjuhend pitsati ja müügipäeva andmetega 13.11.2021. a. Tagatiskontole raha kandmise määrusest (VI kd, tl 174-175) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole on 07.01.2022. a määruse alusel kantud 17.12.2021. a Raul Koppe kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud sularaha 193,53 senti ning Raul Koppe elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud sularaha oli 270 eurot. Seega kokku võeti Raul Koppelt ära sularaha 463,53 eurot. 02.05.2022. a tagastati Raul Koppele 270 eurot (XI kd, tl 184). Pärnu Maakohtu 21.03.2022. a määrusega arestiti tsiviilhagi tagamiseks mh Raul Koppe kahtlustavana kinnipidamisel temalt ära võetud sularaha 190 eurot. 3,53 euro osas on jäetud kohtueelses menetluses seisukoht võtmata. Kohus leiab, et 17.12.2021. a Raul Koppe kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud sularaha summas 3,53 eurot (s.o sularaha mis võeti Raul Koppelt ära kuid mida 21.03.2022. a määrusega ei arestitud), mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole 07.01.2022. a määruse alusel, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Raul Koppelt mõisteti otsusega välja kannatanute kasuks kokku 5949,52 eurot. Kohus leiab, et tsiviilhagide täitmise tagamiseks tuleb jätta aresti alla Pärnu Maakohtu 21.03.2022. a määrusega arestitud Raul Koppe kahtlustavana kinnipidamisel temalt ära võetud sularaha 190 eurot, kollasest metallist käekell BOSS koos kollasest metallist rihmaga (sh garantiitalongiga) ning Raul Koppele kuuluv sõiduk Volvo S80 registreerimismärgiga X (VIN-kood X). Tsiviilhagi tagamise abinõud tuleb jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kehtima kuni nõuete täitmiseni. Raul Koppe kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kollasest metallist käekella BOSS koos kollasest metallist rihmaga väärtus ostu hetkel oli 342 eurot (VI kd, tl 198-200). Pärnu Maakohtu 21.03.2022. a määrusega arestiti ka sõiduauto Volvo S80 registreerimismärgiga X. Kuigi sõiduki andmete väljatrüki kohaselt on sõiduki omanik T. K (VI kd, tl 8), nähtub T. K ütlustest (VI kd, tl 21-23), et ta müüs 01.07.2021. a registri järgi talle kuuluva sõiduki 500 euro eest ning see jõudis pärast mitmeid tehinguid Raul Koppeni. Eeltoodu kinnitab, et sõiduk kuulub Raul Koppele ja sõiduki väärtus ei ole enam kui 500 eurot. Arvestades esitatud tsiviilhagide suurust ja hagi tagamiseks aresti alla jäetud vara väärtust, leiab kohus, et Raul Koppelt ära võetud vara aresti alla jätmine ei riiva tema õigusi ebaproportsionaalselt, kuivõrd see seab piirangud vaid tsiviilhagide ulatuses. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 54-56) nähtub, et Raul Koppe kasutuses olnud sõiduauto Volvo S80 (registreerimismärgiga X) läbiotsimisel leiti ja võeti ära Volvo S80 registreerimistunnistus ja liiklusõnnetuse vormistamise blankett, mis pakendati „pakendisse nr

1-22-2100 5 VOLVO S80“, asuvad arestitud sõiduki juures. Sõidukis Volvo S80 (registreerimismärgiga X) olevad Raul Koppe isiklikud esemed (mis ei ole arestitud või kriminaalasjas asitõendid) tagastada Raul Koppele. Kriminaalasja juures asuvad mitmed DVD ja CD plaadid. Nimetatud salvestiste osas kohus eraldi otsustust ei võta, kuna need salvestised on KrMS § 160 1 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (RKKKo nr 118-5732/226, p 125; RKKKo nr 1-20-6745 p 77). 17.12.2021. a sõiduauto Volvo V70 registreerimismärgiga X läbiotsimise käigus leiti mh Raul Koppele kuuluv musta värvi õlakott, milles prillid (asitõendi pakend nr 15). Vastavalt Raul Koppe esitatud taotlusele leidis kohus, et kuna raviprillid on süüdlasele eluks vajalikud esemed ning nende tagastamine ei takista kriminaalmenetlust, tuleb need tagastada Raul Koppele. 02.08.2022. a teatas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur (XII kd, tl 146148), et 20.07.2022 saadeti Tallinna Vanglasse Raul Koppe isiklike varade hulka Raul Koppele kuuluvad raviprillid (asitõendi pakend nr 15). Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas A. H. Tammsaare 61 Pärnu asuvad asitõendid, millede osas on tuvastatud, et need kuuluvad B OÜ-le (pankrotis), s.o järkamissaag DeWalt (asitõend pakend nr 1), teler LG mõõtudega 84 x 146 cm, 65“ ekraaniga ja MUDEL: X seeria nr.X koos toitejuhtmega (pakend nr 2), Reimo Ailti poolt vabatahtlikult välja antud sülearvuti Dell Latitude E6430 seerianumbriga X koos dokkimisseadme ja laadijaga (pakend nr 3), kahtlustatava Reimo Ailti poolt välja antud ja Paikuse Saeveskist 2021. a varastatud HILTI ketassaag, HILTI akudrell, HILTI akulaadija ja tööriistakohver TRIUMF koos padrunvõtmete komplekti ja kruvikeeraja otsikutega (pakend nr 4), tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel B OÜ-le (pankrotis). Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes selgitas, et järkamissae DeWalti seerianumbriga X varastas ta Paikuse saeveskist. Kohus on kohtuotsuses resolutiivosas märkinud, et järkamissael puudub seerianumber. Tegelikult nähtub asja materjalidest, et number on olemas. Seega parandab kohus selle vea kohtu põhjendustes. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendi vaatluse käigus (VI kd, tl 1-4) numbrimärkidelt võetud DNA-proovid (1 DNA X ja 2 DNA X ) kahes pakendis (pakend nr 5). Kohus leiab, et nimetatud esemed tuleb kui väärtusetud KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõenditena on kriminaalasja juurde lisatud sündmuskoha vaatluse käigus Pärnu maakonnas, Tori vallas, Sindi linnas, X kaasavõetud tabaluku detailid, DNA proov akujuhtmelt ja halli värvi kinnas. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega, siis tuleb need kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendites nr 1, 2, 3, mis on lisatud ühispakendisse nr 6. 17.12.2021. a läbiotsimisprotokollist (VII kd, tl 200-281) nähtub, et Kristo Suure elukoha (X korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära sülearvuti Dell seerianumbriga X, mida on vaadeldud 08.03.2022. a vaatlusprotokollis (VI kd, tl 232-234). Kriminaalasjas on tuvastatud, et sülearvuti DELL Latitude 5490 seerianumbriga X (pakend nr 7) kuulub B OÜ-le (pankrotis), seega tuleb see kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel B OÜ-le tagastada. Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 45-48) selgitas, et sülearvuti

1-22-2100 Dell seerianumbriga X varastas ta Paikuse saeveskist. Sülearvuti asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas. Sülearvutist DELL Latitude 5490 vaatluse käigus leitud Micro SD-kaart 32 GB-ne koos Samsungi SD-kaardi adapteriga (pakend nr 7) tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Kristo Suurele. 17.12.2021. a läbiotsimisprotokollist (VII kd, tl 200-281) nähtub, et Kristo Suure elukoha (X korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära rohelist värvi akudrell Makita seeria nr X akuga (pakend 1); rohelist värvi Makita akudrell ilma akuta, seeria nr kulunud, mudeli nimi X (pakend 2); rohelist värvi Makita puurvasar, seeria nr Xilma akuta (pakend 3); rohelist värvi Makita akutikksaag, seeria nr X ilma akuta (pakend 7); mobiiltelefon Huawei, katkise esiekraaniga IMEI X ja mobiiltelefon Iphone Model A1778 koos musta värvi kummist kaitsekorpusega IMEI: X (pakend 9); rohelist värvi Makita ketaslõikur, seeria nr 1484230R (pakend 11); halli värvi tarvikute komplekt ilma kaaneta (pakend 14). kohus leiab, et need esemed tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Kristo Suurele. Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 45-48) selgitas, et need esemed kuuluvad temale. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) asitõendi pakendis nr 8. 17.12.2021. a läbiotsimisprotokollist (VII kd, tl 200-281) nähtub, et Kristo Suure elukoha (X korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära Makita akudrelli aku, mille kinnitusnupul käsitsi kirjutatud R.E (pakend 10) ja musta värvi akulaadija seeria nr X koos akuga Scheppach (pakend 12). Kristo Suur kahtlustatavana antud ütlustes (VIII kd, tl 45-48) selgitas, et need esemed kuuluvad Reimo Ailtile. Seega tuleb need kohtuotsuse jõustumisel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Reimo Ailtile. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) asitõendi pakendis nr 8. Janek Harjuse elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetu (VII kd, tl 93-108) oranžikat värvi optiline nivelliir CST/berger 32x, mille külgedel markeriga kirjed SA.MET, pealispinal süvendatult graveeritud SA.MET ja telefoninumber X, allosas markeering X ning Volkswagen LT35 registreerimisnumbriga X registreerimistunnistus nr X (pakend nr 9) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Janek Harjusele. Sündmuskoha vaatluse käigus garaažis oleva kerghaagise kattelt ja tõstukse sisepinnalt võetud DNA-proovid kahes pakendis (pakend nr 10) kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele kui väärtusetud asjad. Janek Harjuse elukoha läbiotsimisel leiti ja äravõeti (VII kd, tl 93-108) ära sülearvuti Asus X seerianumbriga X koos laadijaga (pakend nr 11). Janek Harjus kahtlustatavana antud ütlustes (VII kd, tl 154-157) kohaselt kuulub see tema vennale E. H . Kriminaalasjas puuduvad andmed, et need esemed kuuluksid kellelegi teisele. Seega tuleb Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuv sülearvuti koos laadijaga kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. H . Janek Harjuse kahtlustatavana kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefon Xiaomi MDG2 (ekraan mõranenud) IMEI1: X, IMEI2: X, X: X, X: X (pakend nr 11), mida on vaadeldud 08.03.2022. a vaatlusprotokollis (VI kd, tl 253-255) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Janek Harjusele.

1-22-2100 Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 45-49) nähtub, et Raul Koppe juhitud mootorsõidukist Volvo V70 (registreerimismärgiga X) leiti ja võeti ära musta värvi seljakott kirjega DICOTA, milles musta värvi suur plastikust sangadega kott, kaks musta värvi ja üks valget värvi USBotstega juhet, kaks auto sigaretisüütajasse paigaldatavat USB-laadijat ja üks USB-juhe koos toalaadija adapteriga, mille omanik on tuvastamata ning pakend „2 VOLVO V70“, milles seljakotist DICOTA leitud hõbedast värvi digitaalne kaal. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et ta ei tea kelle kotiga on tegemist. Seega kohus leiab, et need esemed tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena hävitada. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 13. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe elukoha Pärnu linnas X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära mälupulk Intenso 16 GB, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 10 RK Kodu LO“; soonsulguriga kilekott, millises valget värvi pulbrilise aine jäägid, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 17 RK Kodu LO“. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et ta ei tea kelle omad need asjad on. Kohus leiab, et eelpool loetletud esemete näol on tegemist väärtusetute asjadega, mille omanik on tuvastamata, mistõttu tuleb need kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu). Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 45-49) nähtub, et Raul Koppe kasutuses olnud mootorsõidukist Volvo V70 (registreerimismärgiga X) leiti ja võeti ära seljakotist Dicota tahvelarvuti Dell Latitude 12 Rugged Tablet seeria nr. X (pakend nr 14; 3 VOLVO V70), mida on vaadeldud 30.12.2021. a vaatlusprotokollis (VI kd, tl 223-229). Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et sai selle Kristo Suure käest. Kriminaalasjas on tuvastatud, et nimetatud tahvelarvuti on varastatud OÜ B hoonest. Seega tuleb tahvelarvuti kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le B (pankrotis). Arvuti asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu). Kriminaalasjas 17.12.2021. a sõiduauto Volvo V70 registreerimismärgiga X läbiotsimise käigus leitud kaks kasutatud süstalt, kasutamata pakendis süstal, lusikas, nõel (pakend nr 15) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe elukoha Pärnu linnas X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära musta ja kuldset värvi tööriistakohver kirjaga Gedore Red ning millele käsitsi peale kirjutatud Ülemine pool! ja Võtmed-Padrunid, kohvris padrunvõtmete komplekt kahe käristiga, millisele paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr 014419. Kohus leiab, et tegemist on OÜ-le B kuuluvate esemetega, kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt märgistas OÜ B selliselt oma tööriistu (vt II kd, tl 159167, 206-218). Seega tuleb tööriistakohver koos selles olevate esemetega kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le B (pankrotis). Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 18-2. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 45-49) nähtub, et Raul Koppe juhitud mootorsõidukist Volvo V70 (registreerimismärgiga X) leiti ja võeti ära minigrip kilekott, milles sees musta värvi mälukaart ja üks tablett originaalpakendis Xanax, millised läbiotsimisel pakendati kui „nr 11 VOLVO V70“; mobiiltelefon Samsung, musta värvi korpusega, musta värvi ümbrisega, telefoni tagakaanel kirjas IMEI 350751176454506, mis on pakendatud läbiotsimisel kui „nr 8 VOLVO V70“; mobiiltelefon Huawei STK-LX1 IMEI 1: X ja IMEI 2:

1-22-2100 X musta värvi ümbrisega, sinist värvi korpusega ning milles Kingston Micro SD 32GB ja SIM-kaart nr-ga:X, mis on läbiotsimisel pakendati kui „nr 4 VOLVO V70“. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et need esemed kuuluvad temale. Seega kohus leiab, et need esemed tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 15. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe elukoha Pärnu linnas X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära mõranenud ekraaniga mobiiltelefon Honor DUA L-22 ja kuldset värvi mõranenud ekraaniga Apple iPhone A1688 FCC ID. X , millised pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 5 RK Kodu LO“; sülearvutikott kirjaga Targus, millises musta värvi mobiiltelefon Samsung IMEI: X, rohelist värvi tundmatu tootja poolt valmistatud mobiiltelefon ja sülearvuti Dell nr S/N G6RWGP1, millisele paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X ; sülearvutikott kirjaga Dicota, milles sülearvuti Asus X koos laadijaga, millisele paigaldati turvaklamber nr X ; Food market kirjaga kilekott milles omakorda sees Selver kirjaga paberkott, kus kuus pudelit erinevat alkoholi: 70 cl Hogart Dry Gin, 0,5 l Advocaat liköör, 1 l Jack Daniels, 1 l Russian Standdards vodka, 70 cl Jack Daniels Gentelman Jack, karbis 70cl Cognac Frapin Cognac grande Champagne, pudeli kaela küljes turvaelement, millisele paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr 014411; Helly Hansen kirjaga tööpüksid suurus 50C, millised pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 2 RK Kodu LO“. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et need esemed kuuluvad temale. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et need esemed kuuluksid kellelegi teisele. Seega tuleb eelpool loetletud esemed, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 16, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära Piibel, milline pakendati kui „Pakend nr 1 RK Kodu LO“. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et leidis selle 2021. a novembris-detsembris Pärnu lähedalt Tammistest Jaama tänavalt ühest mahajäetud majakesest. Piibel on tagastatud V. L (VII kd, tl 10). Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud tumerohelist värvi ratastega reisikohver milles 16.04.2018 sõlmitud Rahvusvahelise deebetkaardi leping nr X Pank: AS SEB Pank konto omanik V. L ik X e post X vahel, kaks USB kaablit, ujumispüksid, laigulist värvi pikad püksid, rebase pildiga pusa, t-särk, Eesti Maarahva Lauluraamat 1887, pakendis päästetekk, pakk L seemnetega, puidust karp kirjaga Müra, kollast värvi metallist küünlajalg ja tops, läkiläki müts, tühi plekist rahakassa, kapuutsiga pusa, jope, dressipüksid, lihahaamer, kaks karikat, kelluke, kolm medalit, Sony juhtmega kõrvaklapid, klaasist tassi sees lõhnaküünal, kaks unenäopüüdjat, katkine pealamp, taskukalkulaator, Samsung juhtmega kõrvaklapid, kaks supitassi, metallist kett, lambipirn, patareid, võrgukaabel, soonsulguriga kilekotis valgest metallist kotkapeaga sõrmus, kohvrile paigaldati turvaklamber nr X. Eelpool loetletud esemed on tagastatud V. L (VII kd, tl 10). Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud musta hallikirju Techome kirjaga ratastega reisikohver milles musta värvi vöökott kirjaga MXJVC, Western Union kirjaga musta värvi märkmik, milles märkmed ja vahel erinevad kliendikaardid, AUX juhe, lõhnaõlipudel milles põhja peal vedelik, veekindel must marker, kohvrile paigaldati turvaklamber nr X. Eelpool loetletud esemed on tagastatud V. L (VII kd, tl 10).

1-22-2100 Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud musta värvi Spacetrek kirjaga seljakott, milles kaks valget A4 paberilehte SEB Pank kasutaja nimi L. V kasutajatunnus X, puidust karp, CD plaat on tagastatud V. L (VII kd, tl 10). Kotile paigaldati turvaklamber nr X. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud musta värvi Haglöfs kirjaga seljakott, milles valget värvi termos, ümbrik koos kirjaga V. L nimele X, punaste kaantega märkmik, karbi sees DVD, kõrvaklapid, mänguasjad, ON OFF kliendikaart X, marker, VW märgiga võtmehoidja, tiigripildiga ripats, teekann, näopuhastusgeel, diapositiivi projektor, kaks võtit, millisele kotile paigaldati turvaklamber nr X , on tagastatud V. L (VII kd, tl 10). Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud sinise valgekirju Or ja Mi kirjaga seljakott, milles lauakell, musta värvi jope, helesinist värvi rätik, rohelist värvi pusa, pruunikirjud püksid, USB juhe, püksirihm, käekott ja millisele kotile paigaldati turvaklamber nr X, on tagastatud V. L (VII kd, tl 10). Samuti võeti Raul Koppe elukoha läbiotsimisel ära neoonrohelise ja punasega spordijalatsid, millised pakendati „Pakend nr 19 RK Kodu LO“. Jalatsid on 20.01.2022. a saadetud Raul Koppe isiklike asjade hulka lisamiseks (VI kd, tl 178-179). Samuti on tagastatud ka muud esemed (rahakott koos selle sisuga, torusall, püksirihm, kaelakett, tabletid, käevõrud, pakk sigarette, tulemasin), mis Raul Koppe kahtlustatavana kinnipidamisel (VI kd, tl 29-36) ära võeti. 20.01.2022. a on need saadetud Raul Koppe isiklike asjade hulka lisamiseks (VI kd, tl 178-179). Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe elukoha X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära musta värvi kilekotis, viis erineva suurusega soonsulguriga kilekotti, millistes soonsulguriga kilekotid; pappkarbi sees kuus ja lahtiselt üks soonsulguriga kilekott, millistes soonsulguriga kilekotid, millised pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 12 RK Kodu LO“; metallist karp, milles viis kasutatud süstalt, viis soonsulguriga kilekotti aine jääkidega, pakendis süstlanõel, pakendis neli desinfitseerimislappi, lusikas, vatitups, salvrätid, millised pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 14 RK Kodu LO“; digitaalne kaal ja soonsulguriga kilekoti sees piip, millised pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 18 RK Kodu LO“; soonsulguriga kilekott roosaka aine jääkidega, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 9 RK Kodu LO“. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et soonsulguriga kilekott roosaka aine jääkidega on tema oma, kuna ta tarvitab narkootikume. Samuti kuulusid ka teised esemed temale. Lisaks leiti 17.12.2021. a Raul Koppe kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 reg.märgiga X läbiotsimisel kõrvalistuja istme tagant põrandalt valget värvi Coop kilekotis olnud musta värvi õlakotist leitud läbipaistvast kilest minigrip kilekott valget värvi pulbrilise ainega (pakend 10 VOLVO V70), milles ekspertiisiakti kohaselt oli narkootiline aine. Kohus leib, et kuna Raul Koppe mõisteti süüdi narkootiliste ainete käitlemises ning eelpool loetletud esemeid kasutati või kavatseti kasutada narkootiliste ainete käitlemiseks, siis tuleb need esemed KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 16 ja

1-22-2100 Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud fooliumkott, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 20 RK Kodu LO“ tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud kasti sees EA7 Emporio Annani kirjaga spordijalatsid nr 41/1/3 ja Adidas kirjaga spordijalatsid nr 42, millised pakendati kui „Pakend nr 21 RK Kodu LO“ on 20.01.2022. a saadetud Raul Koppe isiklike asjade hulka lisamiseks (VI kd, tl 178-179). Raul Koppe elukoha keldrist läbiotsimisel leitud ja äravõetud Jalgratas Merida, raamil nr WC129668CBR, millele paigaldati turvaklamber nr X on tagastatud Raul Saidlale (VII kd, tl 16). Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud ilma akuta Makita raadio, millelt number eemaldatud ning millele käsitsi peale kirjutatud BigBoss EU compani, millisele paigaldati turvaklamber nr X ja Würth 30 meetrine mõõtenöör on kriminaalasjast eraldatud kriminaalasja nr 21267000660 (VI kd, tl 274). Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe elukoha Pärnu linnas X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära musta värvi vöökott, millises väljalülitatud olekus üheksa mobiiltelefoni: katkise ekraaniga ilma sim kaardita LG IMEI:X; katkise ekraaniga ilma sim kaardita Nokia IMEI: X; ilma sim kaardita Sony FCC ID: PY7-X; katkise ekraaniga ilma sim kaardita Samsung IMEI: X; ilma sim kaardita Nokia FCCID. X, ilma sim kaardita Sony Ericsson S/N. X; ilma sim kaardita Nokia IMEI: X; katkise ekraaniga Samsung ja katkise ekraani ja eemaldunud tagakaanega Sony Xperia, millised pakendati läbiotsimisel koos kotiga kui „Pakend nr 3 RK Kodu LO“; Zen sim kaart nr X ja sim kaart nr X simil kirje R.K, millised pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 4 RK Kodu LO“. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et vöökott on tema oma ja selle sees olevad telefonid sai niisama M. K käest. Samuti kuuluvad temale SIM-kaardid. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et need esemed kuuluksid kellelegi teisele. Seega tuleb eelpool loetletud Raul Koppe valdusest leitud esemed, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 16, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud kolm märkmikku, milliste vahel lahtised käsikirjas täidetud lehed, ühe märkmiku küljes tindipliiats, mis pakendati kui „Pakend nr 8 RK Kodu LO“ on 20.01.2022. a saadetud Raul Koppe isiklike asjade hulka lisamiseks (VI kd, tl 178-179). Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära sülearvuti Lenovo E31-80 nr S/N X, milline pakendati koos laadijaga kui „Pakend nr 11 RK Kodu LO“ ning mida vaadeldi 25.01.2022. a asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 230). Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et selle sülearvuti kinkis talle M. H . Õiendist (VI kd, tl 231) nähtub, et sülearvuti Lenovo koos laadijaga eraldati kriminaalasjast nr 21250100018 ja lisati kriminaalasja nr 21267000884 juurde. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud karbi sees tahvelarvuti Apple iPad A2270 nr X, milline pakendati kui „Pakend nr 13 RK Kodu LO“ on kriminaalasjast eraldatud, kuna oma tähtsust kriminaalasjas nr 22267000085.

1-22-2100 Süüdistatavate elukoha ja sõiduautode läbiotsimisel ning nende kinnipidamisel ära võetud väärtusetud esemed, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 17 - narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 21E-AN1790 tagastatud pakend nr 15 RK Kodu LO, milles soonsulguriga kilekott, milles valget värvi pulbriline aine (ei sisalda narkootilisi ega psühhotroopseid aineid); pakend nr 16 RK Kodu LO, milles soonsulguriga kilekott, milles seitse blisterpakendit igas 25 tabletti (kokku 175 tabletti), millistel kiri ZPHCD 10 mg (ei sisalda narkootilisi ega psühhotroopseid aineid); pakend nr 2 VOLVO S80 - 17.12.2021. a Raul Koppe kasutuses oleva sõiduauto Volvo S80 reg.märgiga X läbiotsimisel kindalaekast valgest ja sinisest värvi riidest koti seest leitud valget värvi väike plastikust valge keeratava korgiga pudel läbipaistva vedelikuga; pakend nr 1 VOLVO V70 – 17.12.2021. a Raul Koppe kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 reg.märgiga X läbiotsimisel musta värvi DICOTA seljakoti eesmisest alumisest väikese lukuga sahtlist leitud valget värvi plastikust keeratava korgiga pudel, ilma siltideta, läbipaistva vedelikuga; pakend nr 7 RK Kodu LO, milles Oranži värvi Jin Lung kirjaga karp, milles soonsulguriga kilekott, millel kiri MULK-10, milles soonsulguriga kilekott valget värvi pulbrilise ainega; 17.12.2021. a Kristo Suure kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud läbipaistvast kilest minigrip kilekott, milles pooles ulatuses sees kollakat värvi pulbriline aine; 17.12.2021. a Janek Harjuse kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud läbipaistvast kilest minigrip kilekott, milles pooles ulatuses sees kollakat värvi pulbriline aine, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetute asjadena hävitada. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe elukoha Pärnu linnas X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära kaks fooliumiga kaetud kaanega kasti, ühes kastis sees kolm fooliumteibi rulli, millised pakendati kilepakendisse, milline suleti läbiotsimisel turvaklambriga nr X (pakend nr 18). Kohus leiab, et need esemed tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena hävitada. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe elukoha X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära hõbedane kohver erinevate tööriistadega: näpitsad; sõrgkang; kaks markerit; kokkuvolditav mõõdulint; peitel; lood; kirves; mõõdulint; kruvikeerajad jt väiksemad tööriistad, millisele paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X ; punast värvi puhur Dedra DED9941 16,5 kw, millisele paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X; Makita ketaslõikur GA9020S, millisele paigaldati turvaklamber nr X; Makita löökdrell HR2400 millisele paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X; musta värvi Kistenberg kirjaga sangaga kohvris: autoraadio Pioneer DEH-4000UB, Metabo ketaslõikur PA6-GF35 nr 01026000, Hitachi ketaslõikur GE13SD nr M370024, prožektor model nr SL150R, mille peal soomekeelsed kleebised, sinist värvi veekeedukann, musta värvi juhe mille üks ots on ära lõigatud, musta värvi zekler eyewear kirjaga kotis würth kirjaga kaitseprillid, kilekotis kinnitustega sinist värvi elastne rihm kirjaga Ote Proteki ning veel üks suur, üks väike kinnituskonks ja rullik, kollasest metallist kaabel, kilekott milles neli plastikalust ja kaablivitsad, kohvrile paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X ; punast värvi Rimi kirjaga kandekott, millises: lõiketangid kaks tükki, kaks sõrgkangi, elektrikaablirull, sinist värvi karbi sees padrunvõtmete komplekt ühe käristiga, kotile paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr W040508; Boulevard Republic kirjaga musta värvi kott, millises seitse plastikust ja metallist karpi, millistes sees erinevad pärlid ja ehete valmistamiseks mõeldud tarvikud; mobiiltelefoni karp, millel kirjas Honor ja IMEI1: X; IMEI2: X; mobiiltelefoni karp, mille kirjas Huawei ja IMEI1: X ja IMEI2: X, millisele läbiotsimisel paigaldati turvaklamber nr 014412. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et need esemed kuuluvad temale. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et need esemed kuuluksid kellelegi teisele. Seega tuleb eelpool loetletud esemed, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite

1-22-2100 hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 18-1, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ehted (koodiga 96591, 97558, 6681, 97365), millisele pakendile paigaldati turvaklamber nr X on tagastatud Universaaal Universum Pärnu kaupluse juhatajale. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud Makita ketassaag, millelt number eemaldatud, ilma akuta, millisele paigaldati turvaklamber nr X on tagastatud K OÜ juhatuse liikmele K. S (VI kd, tl 262-270, 271). Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 54-56) nähtub, et Raul Koppe kasutuses olnud sõiduauto Volvo S80 (registreerimismärgiga X) läbiotsimisel leiti ja võeti ära Makita kaasaskantav tolmuimeja, ilma kleebiseta, numbrita, koos akuga ja koos kahe otsikuga, korpusel musta värvi käsitsi kirjutatud BOSS OÜ. Läbiotsimisel paigaldati esemele turvaklamber nr 014478. Samuti leiti ja võeti ära musta ja kollase värvusega plastikust tööriistakohver, mille põhja all on kleebis numbriga X , kastis sees erinevad tööriistad ja tarvikud. Läbiotsimisel paigaldati esemele turvaklamber nr X . Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et need esemed kuuluvad temale, seega tuleb need kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära Makita tööriistakohver koos laadija, aku ja kruvikeerajaotsikute karbiga, kohvrile paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X ; musta ja punast värvi sangaga tööriistakohver milles padrunvõtmete komplekt kahe käristiga ja mutrivõtmetega, millisele läbiotsimisel paigaldati turvaklamber nr X. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et need esemed kuuluvad temale. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et need esemed kuuluksid kellelegi teisele. Seega tuleb eelpool loetletud esemed, mis asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 18-2, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel ära võetud Makita akudrell, mis asus tööriistakohvris ja millele paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X , omab asitõenduslikku tähtsust kriminaalasjas nr 21267000097, mistõttu eraldati see eraldi menetlusse (IX kd, tl 66). Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 61-68) nähtub, et Raul Koppe elukoha X (korter ja abiruumid) läbiotsimisel leiti ja võeti ära Makita ketaslõikur, akuga, millele käsitsi peale kirjutatud Fin Est ning kollane kleebis kirjaga TOM; Makita ketaslõikur DTM51 2017 369223, millele käsitsi peale kirjutatud Kristo; Bosch Proffessional GSR 18-2-LI akudrell koos akuga, Makita aku 5,0 Ah 18 v BL 185, millele käsitsi peale kirjutatud KT, läbiotsimisel paigaldati pakendile turvaklamber nr X ; sinist värvi karbis puuriotsikute komplekt Tivoli GTS 25 tk, millele käsitsi peale kirjutatud Tim The Toolman; oranži värvi märkenöör millele käsitsi peale kirjutatud Meta Rakkenus; musta värvi karbi sees (kaanel kirje PARKSIDE) suruõhuga töötav drell Parkside PDBS 2200A1 koos kruvikeerajaotsikute komplekti ja õlipudeliga; musta värvi karbi sees Graphite kuumapuhur; Bosch kirjaga karbi, millele käsitsi peale kirjutatud Rauli oma, sees Makita tikksaag 4329nr 2017 1111008R koos neljateistkümne saeotsikuga; kollast värvipapist karbi, millel peale kleebitud saaja: Katus ja fassaad tel nr X Pärnumaa Audru jõe 9 sees viis nurgikut, nöörirull, kakskümmend kolm kinnitusdetaili; musta punasekirju papist karbi millel kiri Einhell sees taldlihvmasin TC-OS 1520/1 koos kasutusjuhendiga, millised pakendati kilepakendisse ja suleti läbiotsimisel

1-22-2100 turvaklambriga nr X. Raul Koppe on oma kahtlustatavana antud ütlustes (VI kd, tl 114-125) avaldanud, et need äravõetud tööriistad ja muud esemed kuuluvad temale. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et need esemed kuuluksid kellelegi teisele. Seega tuleb äravõetud esemed kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 18-3. Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud Makita akudrell millelt number eemaldatud, ilma akuta, millele käsitsi peale kirjutatud RMC, milline suleti turvaklambriga nr X tagastati RMC Ehitus OÜ juhataja Raul Mattole (VI kd, tl 262-270; VII kd, tl 19). Raul Koppe elukoha läbiotsimisel leitud Makita aku, mille peale on kirjutatud R.K. ja mille pakendile paigaldati läbiotsimisel turvaklamber nr X, tagastati Rein Kontsonile. EKEI-st ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0089 tagastatud kaks soonsulguriga kilekotti fooliumi sees ning korgiga pudel ja süstal; ekspertiisi aktiga nr 21E-SS0062 tagastatud musta värvi kilekott, kuus soonsulguriga kilekotti ja kaks plastpudelit (pakend nr 19) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 54-56) nähtub, et Raul Koppe kasutuses olnud sõiduauto Volvo S80 (registreerimismärgiga X) läbiotsimisel leiti ja võeti ära valget värvi plastikust pudel, punast värvi keeratava korgiga, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 1 VOLVO S80“; väike plastikust pudel, millel kleebisel kiri Remivir, täidetud ca 3⁄4 ulatuses läbipaistva vedelikuga, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 3 VOLVO S80“. Kohus leiab, et kuna tegemist on väärtusetute asjadega tuleb need esemed kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 20. 17.12.2021. a sündmuskoha vaatluse (V kd, tl 221-231) käigus leitud esemed ja võetud proovid, valget värvi elektrikaabli jupp, pappkast, tühjad halli värvi dokumentide kaaned, valge värviga kaetud värvirull - pakend nr 1 SK Kilksama; teibirull - pakend nr 2 SK Kilksama; sinist värvi käärid - pakend nr 3 SK Kilksama; valget värvi sigareti koni venekeelse kirjega „Минск 5“ - pakend nr 4 SK Kilksama; helepruuni värvi murtud filtriga sigareti koni, mille filtri osal paistab osaline kirje „mans“ - pakend nr 5 SK Kilksama; soome keelne kaart - pakend nr 6 SK Kilksama; valget värvi salvrätik - pakend nr 7 SK Kilksama; osalised peopesa jäljed, millest tehtud tõmmis - pakend nr 8 SK Kilksama; DNA proov pakend nr 9 SK Kilksama – tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada. Esemed asuvad Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu) pakendis nr 21. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 45-49) nähtub, et Raul Koppe juhitud mootorsõidukist Volvo V70 (registreerimismärgiga X) leiti ja võeti ära Kristo Suurele kuuluv mobiiltelefon iPhone IMEI-koodiga: X, musta värvi kaantega, milline pakendati läbiotsimisel, kui „Pakend nr 6 VOLVO V70“ (asitõend pakend nr 22). Kohus leiab, et äravõetud telefon, mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 61 Pärnu), tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kristo Suurele. 31.08.2021. a ja 23.10.2021. a Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Paikuse alevis, X OÜ B territooriumil sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja fikseeritud esemed, mis on pakendatud pakendisse nr 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 12 ja 13 (mis on asitõendi pakendis nr 1), milles jalatsijälje jäljendid želatiinkilel (kaks tükki); A4 formaadis kiletasku, millel jalatsijälje

1-22-2100 jäljend; sündmuskoha jälgede kaart 1; väljalõige aiast lõikeriistajäljega; UVEX kaitseprillid; jalatsijäljest tõmmis elektroonikaseadmelt; sündmuskoha jälgede kaart 2, tõmmiskiled 4 tk (serverikapi ustel olnud jälgedest); tõmmis jalatsijäljest želatiinikilel (nõupidamiste ruumi põrandalt); jalatsijäljest tõmmis želatiinikilel (ruumi põrandalt); paberteip jalatsijälje fragmendiga tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena. 24.10.2021. a Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Paikuse alevis, X OÜ B territooriumil sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja fikseeritud esemed, mis on pakendatud pakendisse nr 2, 9, 9A, 10, 11 12, 14 (mis on asitõend pakendis nr 2), milles sündmuskoha jälgede kaart 1; „Halti“ seljakott, milles rohelist värvi spinninguketas koos tamiiliga ning valget värvi binokkel; sinist värvi plastpudel koos tundmatu vedelikuga; SELVER punane kott, musta värvi Adidas kott, 1 lukuvõti; sigaretikoni (pruuni otsaga); sigaretikonid 2 tk (valged); sigaretipakk LD, mis on väärtusetud ja/või millede omanik ei ole teada, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena. 23.10.2021. a Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Paikuse alevis, X OÜ B territooriumil sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti kaasa raudkang, mis on pakendatud pakendisse nr 6 (mis on asitõend pakendis nr 2) ja mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas. Sündmuskohalt leitud raudkangi on vaadeldud 17.12.2021. a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 228-243). Raudkang võeti kaasa saehallist ja sellelt leiti Kristo Suure DNA-d. Kohus leiab, et tegemist on kuriteo toimepanemise vahenditega. Seda on kasutatud asjade lahtimurdmiseks. Seetõttu kohus konfiskeerib selle KarS § 83 lg 1 alusel ning kuna tegemist on väärtusetute asjaga, siis kuulub see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. 06.11.2021. a Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Paikuse alevis, X OÜ B territooriumil sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja fikseeritud esemed, mis on pakendatud pakendisse nr 1A, 1, 2, 3, 4 (mis on asitõend pakendis nr 3), milles „MAKITA“ kott, milles kollase käepidemega nuga, käsisae tera, kollast värvi kipsnuga, kollase-mustakirju käepidemega tangid, tühi suitsupakk; töökinnas; sõrgkang; 0,33l A. Le Coq õllepurk; 0,5l Fanta joogipudel, mis on väärtusetud ja millede omanik ei ole teada, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena. Sündmuskoha vaatluse (L , Pärnu ja V , Pärnu) käigus kaasa võetud ja pakendatud pakenditesse 4, 5, 6, 7, 9 (mis omakorda ühispakendisse nr 1) jalatsijäljefragment ja murdmisjälged tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjadena hävitada. Läbiotsimisprotokollist (VI kd, tl 54-56) nähtub, et Raul Koppe kasutuses olnud sõiduauto Volvo S80 (registreerimismärgiga X) läbiotsimisel leiti ja võeti ära Volvo süütevõti koos puldiga (pakend nr 4 VOLVO S80). Raul Koppe on läbiotsimisel avaldanud, et tegemist vana Volvo võtmetega. Kohus leiab, et äravõetud võtmetel puudub seos selle kriminaalasjaga, seega tuleb asitõendi pakendis nr 20 olev ja salongi kahe esiistme vahelisest panipaigast leitud sõiduauto Volvo süütevõti koos puldiga, milline pakendati läbiotsimisel kui „Pakend nr 4 VOLVO S80“ kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Raul Koppele. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas ja dokumendihaldussüsteemis asuvad koopiafailid (VI kd, tl 223-229, 230, 232-234, 235-252, 253-255) ja 25.01.2022. a Raul Koppe varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli lisad (VI kd, tl 190-

1-22-2100 194). Kohus leiab, et need failid tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KarS § 191 kohaselt konfiskeerib kohus narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 4 kohaselt konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Raul Koppel on narkootilise aine käitlemises süüdi tunnistatud, seega tuleb Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad ekspertiisist (ekspertiisiakt nr 21E-AN0279 ja nr 21E-AN1790) järele jäänud ained ja objektid KarS § 191 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Ekspertiisiaktiga nr 21E-AN0279 tagastatud plastsüstal ja pakendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud KrMS § süüdimõistetu. 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Raul Koppe määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 2455,80 eurot (291,60+576+48,60+97,20+114+97,20+64,80+1166,40). Hettel Tähemäe määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1029,60 eurot (291,60+576+64,80+97,20). Janek Harjuse määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1907,40 eurot (291,60+211,20+252+145,80+114+97,20+64,80+147,60+583,2). Reimo Ailti määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1510,80 eurot (291,60+146,40+252+129,60+583,20+108). Kristo Suure määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1771,68 eurot (259,20+211,20+252+146,40+146,40+756,48). Artur Verrevi määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 1648,80 eurot (259,20+114+252+32,40+130,80+97,20+49,20+130,80+583,2). Alla Suure määratud kaitsjale määratud tasud ja kulud on kokku 1648,32 eurot (1052,40+174,72+421,20). Kohus leiab, et määratud kaitsjatele määratud tasud ja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus jätab osa määratud kaitsjale määratud tasudest ja määratud kulud riigi kanda, kuna kohus jättis tsiviilhagid osaliselt rahuldamata, Alla Suurele määrati kaitsja, kes pidi kohale sõitma Tallinnast ning Reimo Ailti kaitsja surma tõttu määrati temale uus kaitsja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Alla Suure määratud kaitsja määratud sõidukulud 307,92 eurot ja tasu summas 200 eurot, Kristo Suure määratud kaitsja määratud tasust 162 eurot, Reimo Ailti määratud kaitsja määratud tasust 270 eurot ja Hettel Tähemäe määratud kaitsja määratud tasust 162 eurot riigi kanda. Määruskaebemenetluses Alla Suure, Reimo Ailiti ja Kristo Suure määratud kaitsjale määratud tasud 507,60 eurot (162+151,20+194,40) mõistis Tallinna Ringkonnakohus 13.07.2022. a määrusega välja kannatanu B OÜ-lt (pankrotis). KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0279), mille tegemise kulu on 252 eurot (I kd, tl 23);

1-22-2100 DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 22E-GE0089), mille tegemise kulu on 969 eurot (I kd, tl 41); DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE1041), mille tegemise kulu on 1653 eurot (I kd, tl 65); narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN1577), mille tegemise kulu on 168 eurot (I kd, tl 72); sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0062), mille tegemise kulu on 663 eurot (I kd, tl 77); DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE1036), mille tegemise kulu on 969 eurot (I kd, tl 172); DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE1037), mille tegemise kulu on 1368 eurot (II kd, tl 7); DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE1188), mille tegemise kulu on 171 eurot (II kd, tl 16); DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE1144), mille tegemise kulu on 399 eurot (II kd, tl 55); DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21EGE1189), mille tegemise kulu on 114 eurot (II kd, tl 65); DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-GE0060), mille tegemise kulu on 57 eurot (II kd, tl 84); DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0887), mille tegemise kulu on 285 eurot (II kd, tl 155); DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE1122), mille tegemise kulu on 399 eurot (IV kd, tl 195); narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN1790), mille tegemise kulu on 672 eurot (VI kd, tl 209) ja DNAekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE1211), mille tegemise kulu on 2223 eurot (VI kd, tl 220). Samuti on menetluskuluks uuringu teostamisega tekkinud kulu 74 eurot ja 52 eurot (III kd, tl 199). Narkootilise aine ekspertiisiaktide nr 21E-AN0279 ja nr 21E-AN1577 ekspertiisiobjektideks olid Raul Koppe valdusest leitud ja ära võetud pulbriline aine ja värvusetu vedelik ning metsatukast leitud tükiline pulber ja värvusetu vedelik, mis sisaldas erinevaid narkootilisi aineid ning mille käitlemises mõistis kohus isiku süüdi. Selleks, et tõendada Raul Koppe süüd narkootiliste ainete käitlemises, määrati ka DNA ekspertiisid nr 22E-GE0089 ja nr 21EGE1041 ning sõrmejäljeekspertiis nr 21E-SS0062. Kohus leiab, et teostatud ekspertiisid olid vajalikud, need olid tõendina lubatavad, seega on põhjendatud nende kulude (3705 eurot) väljamõistmine Raul Koppelt. Samuti oli narkootilise aine ekspertiisiakti nr 21E-AN1790 ekspertiisiobjektideks Raul Koppe valdusest leitud ja ära võetud ained, mis sisaldasid erinevaid narkootilisi aineid ning mille käitlemises mõistis kohus isiku süüdi. Selleks, et tõendada Raul Koppe süüd narkootiliste ainete käitlemises, määrati ka DNA ekspertiis nr 21E-GE1211. Kohus leiab, et teostatud ekspertiisid olid vajalikud, need olid tõendina lubatavad, seega on põhjendatud nende kulude väljamõistmine Raul Koppelt. Raul Koppega seotud objektide arv narkootilise aine ekspertiisis oli 6, mistõttu kuulub temalt selle ekspertiisiga seoses väljamõistmisele 504 eurot. DNA ekspertiis oli seotud 3 isikuga (Raul Koppe, Janek Harjus ja Kristo Suur), seega kohus peab põhjendatuks mõista Raul Koppelt 1/3 DNA ekspertiisi kulust, s.o 741 eurot. Kokku on Raul Koppega seotud ekspertiisi tegemise kulud 4950 eurot. Ekspertiisi (ekspertiisiaktid nr 21E-GE1211 ja nr 21E-AN1790) tegemise kuludest 1650 eurot jätab kohus riigi kanda. OÜ-le B kuuluvate esemete vargusega seoses määrati mitmeid DNA-ekspertiise (aktid nr 21E-GE1036, 21E-GE1037, 21E-GE1188, 21E-GE1144, 21E-GE1189, 22E-GE0060, 21EGE0887), mille tegemise kulud on kokku 3363 eurot (969+1368+171+399+114+57+285). Ekspertiisid olid vajalik, et selgitada välja, kelle bioloogilist materjali leidub ekspertiisiks esitatud esemetelt, et tuvastada varguse toimepanijad. Ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja olenemata sellest, kas ja kelle DNA sellelt leiti, oli see vajalik kriminaalasja lahendamiseks tervikuna, mitte ainult konkreetse isiku süü lahendamiseks. Asjaolu, et kõigi DNA-d ekspertiisi käigus ei leita, ei tähenda, et ekspertiisi määramine polnud vajalik. Kohus leiab, et ekspertiisi kulude väljamõistmise otsustamisel on oluline ekspertiisi määramise eesmärk (ehk

1-22-2100 kas see oli vajalik), mitte niivõrd see, kas sellega suudeti midagi tuvastada või mitte. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12 on leidnud, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Tulenevalt KrMS § 180 lg-s 2 sätestatust võib kohus ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis. Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid vajalikud ja tõendina lubatavad. Arvestades iga süüdistatava süü suurust varguste (OÜ B episoodides) toimepanemises leiab kohus, et ekspertiisi tegemise kulud tuleb välja mõista järgnevalt. Kristo Suurelt ja Reimo Ailtilt mõlemalt tuleb välja mõista ekspertiisi tegemise kuludest 1102 eurot, kuna nemad käisid OÜ B hoonetes vargil 4-l korral. Hettel Tähemäelt tuleb välja mõista ekspertiisi tegemise kuludest 608 eurot, kuna tema käis OÜ B hoonetes vargil 2-l korral. Alla Suurelt tuleb välja mõista ekspertiisi tegemise kuludest 551 eurot, kuna tema käis OÜ B hoonetes vargil 1-l korral. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (III kd, tl 199) kohaselt on Kristo Suure joobe tuvastamise kulu 126 €. Seega on Kristo Suure ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamise tekkinud kulud kokku 1228 eurot. Selleks, et tuvastada isik, kes pani toime varguse Pärnu linnas L korterelamu keldriboksis, määrati DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE1122). DNA-ekspertiisi käigus ei õnnestunud proovidest kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei olnud võimalik saadud tulemuste alusel teha usaldusväärseid järeldusi. Kohus leiab, et sellegipoolest oli ekspertiisi määramine vajalik. Seega tuleb Artur Verrevilt välja mõista ekspertiisi tegemise kulud 399 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 981 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb Raul Koppelt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 9040,80 eurot, Janek Harjuselt 2888,40 eurot, Kristo Suurelt 3818,68 eurot, Artur Verrevilt 3028,80 eurot, Hettel Tähemäelt 2456,60 eurot, Alla Suurelt 2672,40 eurot ja Reimo Ailtilt 3323,80 eurot. Arvestades süüdimõistetute varalist seisundit (VI kd, tl 190-196, VII kd, tl 177-181, VIII kd, tl 115-123, 170-173, 197-202, 216-221, IX kd, tl 49-53) ja resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)

1-22-2100 Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.