maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmine usaldusisiku tasu määramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: R. K. , ik xxxxxxxxxx viibimiskoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Usaldusisik: Vladimir Kutšmei, ik xxxxxxxxxx e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta R. K. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata.
2.Vabastada Vladimir Kutšmei R. K. usaldusisiku kohustustest.
3.Määrata R. K. usaldusisiku Vladimir Kutšmei tasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot.
4.Mõista usaldusisiku tasu summas 644,16 eurot (sh käibemaks) välja R. K. ja määrata, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest. Tasu kanda Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rk 12016414) kontole nr EE191010011596520222 (saaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei).
6.Tühistada Tartu Maakohtu 28.02.2024.a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja R. K. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
7.Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni punkt 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. K. (võlgnik) esitas 05.01.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on avaldanud, et viibib vanglas. Võlgnik soovib pärast vanglast vabanemist alustada võlgadeta elu ja kohustustest vabastamise kaudu vältida olukorda, et vanglast vabanedes kogu teenistus läheb kohtutäituritele.
2.Pärast riigilõivu tasumist võttis Tartu Maakohus 28.02.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas R. K. usaldusisikuks Vladimir Kutšmei, keelas R. K. usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada (käsutuskeeld) ja peatas R. K. vara suhtes toimuva sundtäitmise.
3.Usaldusisik esitas kohtule 27.03.2024 võlgniku vara- ja võlanimekirja ja arvamuse kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Võlgniku vara moodustavad sularaha summas 190 eurot, käekell ja sõiduk. Vara eeldatav turuväärtus kokku on 750 eurot. Võlgniku varad on arestitud kriminaalasjas nr 1-22-2100 tsiviilhagi täitmise tagamiseks. Usaldusisikule teadaolevalt on võlausaldajatel võlgniku vastu nõudeid kokku summas 18 668,37 eurot, sh: - Kriminaalasjades (1-14-8298/22, 1-21-5139/9, 1-22-2100/133) Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) kasuks välja mõistetud menetluskulude nõuded kokku summas 11 306,26 eurot, sh nõude summas 9040,80 eurot tasumise tähtpäev on 29.07.2024; - kriminaalasjas 1-21-5139/9 võlgnikule mõistetud rahaline karistus summas 1250 eurot; - eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja füüsilistele isikutele õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded (1-21-5139, 1-22-2100) kokku summas 5958,22 eurot; - Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõuded kokku summas 56 eurot; - Telia Eesti AS nõuded, sh sissenõudmise kulud kokku summas 97,89 eurot. Täitemenetluses lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetluse täitemenetluse registri andmete kohaselt on summas 2120,94 eurot.
kulud,
mis
4.Usaldusisik on seisukohal, et R. K. on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pikaajaline õigusvastane käitumine, millest tulenevalt kannab võlgnik ka pikaajalist vanglakaristust. Võlgnik viibib vangistuses alates 17.12.2021. Karistuse kandmise tähtaeg on 11.11.2029. Võlgnik töötab alates 18.10.2023 vangla majandus- ja kerge töökoormuse liigiga töödel. Vangistuses on isiku töötasu teenimise võimalused ja suurus piiratud. Võlgnik on avaldanud, et vanglas üldse tööd pakkuda ei ole ja seega sissetulekut teenida ei saa. Kohustuste rahuldamiseks puudub võlgnikul vara ning võlgniku sissetuleku arvelt ei ole kohustuste täitmine võimalik. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude kandmiseks.
5.Võttes arvesse võlgniku kohustuste struktuuri (nõuetest ca 60% moodustavad kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud, ca 32% kriminaalasjades välja mõistetud kahjunõuded ja ca 7% rahalise karistuse nõuded), ei ole usaldusisiku hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamine eesmärgipärane ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks jätta algatamata.
6.Kohus kuulas võlgniku ära 17. mail 2024. Võlgnik osales ärakuulamisel Tallinna vanglast videoühenduse teel. Ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule pankrotimenetluse läbiviimise korda ja põhimõtteid. Usaldusisik jäi enda seisukoha juurde, et menetlus tuleks lõpetada. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist.
KOHTU SEISUKOHT
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi ka võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti.
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Riigikohus on leidnud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses sätestatud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (Riigikohtu 20.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 p 15).
9.FIMS § 18 lg 2 sätestab, et kohus vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb ühe alljärgnevatest otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks kontrollis kohus, kas esineb FIMS § 45 lg 3 punktides 1-5 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus ei tuvastanud andmete analüüsimisel FIMS § 45 lg 3 p 1-5 sätestatud asjaolusid.
11.Riigikohus on leidnud, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on põhjendatud hinnata ka võlgniku kohustuste struktuuri (Riigikohtu 23.09.2015 kohtumäärus nr 3-2-1-92-15 p 9). Võttes arvesse võlgniku nõuete struktuuri on kohus seisukohal, et võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei oleks kooskõlas ei pankrotiseaduse ega füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärgiga.
12.Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kohustustest ca 32% (5958,22 eurot) moodustavad võlgnikult kriminaalasjas välja mõistetud kahjunõuded. FIMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seega ei ole võlgnikul kahju hüvitamise kohustusest võimalik vabaneda isegi mitte juhul, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja menetluse lõppedes võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud kohustustest vabastaks. Juhul kui võlgnik kahju hüvitamise nõudeid vabatahtlikult ei tasu, on võlausaldajatel õigus esitada nõuded sundtäitmiseks. Seega kui võlgnikul on kahjunõuded vanglast vabanedes tasumata, ei ole võimalik saavutada ka võlgniku oodatud eesmärki ja vältida tema sissetulekute arestimist kohtutäiturite poolt vähemalt kahjunõuete osas.
13.Võlgniku kohustustest ca 60% (11 306,26 eurot) moodustavad võlgnikult kriminaalasjades Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud. Riigikohus on leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (23.09.2015 kohtumäärus 3-2-1-92-15 p 10).
14.Lähtudes FIMS § 49 lõikest 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kuivõrd võlgniku eeldatav vangistusest vabanemise aeg on 11.11.2029, tuleks kohtul
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral otsustada võlgniku kohustustest vabastamine võlgniku vangistuses viibimise ajal. Pankrotiseadus ei näe ette kohtu kohustust võtta kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel arvesse vanglakaristust kandva võlgniku võimalikku ennetähtaegset vabanemist ning kohus ei saa selle oletusliku võimalusega arvestada (Riigikohtu 3-2-1-92-15 p 10).
15.Võlgniku vangistuses viibimise ajaks peatub täitmisele pööratud rahatrahvi ja rahalise karistuse ning väärteo- ja kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude nõuete aegumine (karistusseadustik § 82 lg-d 4,5; täitemenetluse seadustik §-d 209, 210). Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine selleks, et võlgnik vabaneks temalt väärteo- ja kriminaalasjades välja mõistetud rahaliste nõuete tasumise kohustusest enne nõuete aegumistähtaega vangistuses viibimise ajal, ei ole kooskõlas ei pankrotimenetluse ega kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega.
16.Kohtule nähtuvatest andmetest on kriminaalasjas nr 1-22-2100 menetluskulude (9040,80 eurot) tasumise tähtpäev 29.07.2024, mistõttu nõue ei ole veel sundtäidetav ning täitemenetluse kulusid viidatud nõudest võlgnikule enne tasumistähtaja saabumist tekkida ei saa. Nimetatud kohustus moodustab ligi poole teadaolevatest võlgniku kohustustest. Kohus leiab, et FIMS § 2 lg 1 tulenevalt peab kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamisel arvestama ka võlausaldajate huvidega. Kui võlgniku vangistuses viibimise tõttu jääb võlausaldaja ilma võimalusest enda nõuet võlgniku vara arvelt rahuldada ja võlgnik vabastatakse kohustusest tema vangistuses viibimise ajal, ei ole see kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ning kahjustaks ebaproportsionaalselt võlausaldaja huve.
17.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb FIMS § 18 lg 2 p 4 alusel jätta rahuldamata. Võttes arvesse võlgniku kohustuste struktuuri ja asjaolu, et võlgnik viibib veel enam kui 5 aastat vangistuses, nõustub kohus usaldusisikuga, et võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole eesmärgipärane. Võlgniku avalduse rahuldamata jätmine ei võta võlgnikult ära õigust esitada maksejõuetusvaldus uuesti pärast vangistusest vabanemist. Vangistuses viibimise ajal on võlgnikul võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt vangistusseaduse §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta.
18.FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole teada vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mistõttu esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud olukord pankrotiavalduse menetluse raugemiseks. Kuna kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, ei kuuluta kohus välja ka võlgniku pankrotti.
19.Usaldusisik on 27.03.2024 esitanud kohtule usaldusisiku töö aruande ja tasu taotluse, milles palub kohtul määrata 8 tunni töö eest usaldusisiku tasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot ja hüvitada tasu riigi vahenditest. Tasu palub usaldusisik määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (so büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb). Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rk 12016414) on käibemaksukohuslane (KMKR EE100779451). Tasu palub usaldusisik kanda Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kontole nr EE191010011596520222 (saaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei).
20.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike
kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus leiab, et usaldusisik on täitnud FIMS §-st 17 tulenevaid ülesandeid, sh selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud kohtule hinnangu koos vara ja võlgade nimekirjaga. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi. Arvestades maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku tasu 8 tunni eest arvestusega 66 eurot tunni eest on põhjendatud ja kooskõlas PankrS § 23 lõigetes 4 ja 51 sätestatud tasu suurusega. Kohus rahuldab usaldusisiku tasu taotluse ning mõistab usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab PankrS § 23 lg 4 alusel tasu hüvitamise riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt / Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.