Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

Rosenberg ähvardas teda esmalt rauast sõrgkangiga vehkides, seejärel sihtis teda lähedalt tulirelvataolise esemega ja oli agressiivne. Oma tegevusega tekitas A. Rosenberg kannatanu He.H. s reaalse ohu- ja hirmutunde oma elu ja tervise pärast, s.o kannatanul oli alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist või vähemalt tervisekahjustuse tekitamist. 2) 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal Võru maakonnast XXX külast Põlva maakonda ähvardas maanteel enda kasutuses olevas mootorsõidukis kõrvaistmel istunud 11-aastast poega K.R. i tapmisega, mis seisnes selles, et A. Rosenberg lubas K.R. i koos tema 6-aastase õe A.R. iga ära uputada. Lisaks ähvardas A. Rosenberg sama autosõidu ajal umbes kella 13:00 paiku telefonikõnes oma endist elukaaslast ja laste ema K.L. i, lubades ta mulla alla saata ja nende ühisomandis oleva maja põlema panna ning ütles veel: „ma võin kinni minna, aga sina lõpetad hauas“. Kannatanutel K.R. il ja K.L. il oli alust karta A. Rosenbergi ähvarduste täideviimist, sest nende elukoha juures Räpina linnas asub järv ja A. Rosenberg on varem olnud vägivaldne. Seetõttu tekitas A. Rosenbergi ähvardus kannatanutes reaalse ohu- ja hirmutunde oma elu ja tervise pärast. K.R. il oli alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist ning K.L. il oli alust karta A. Rosenbergi poolt tapmist ja vara hävitamist või olulises ulatuses vara rikkumist. Kirjeldatud käitumisega pani A. Rosenberg toime tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ning olulises ulatuses vara rikkumise või kahjustamisega ähvardamise, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus

„noh, tegid mu õele haiget või“, mispeale H.H. vastas: „mismoodi ma haiget tegin, kui me läksime lahku, kui me ei sobinud kokku“. Oli sõnavahetus A. Rosenbergiga. A. Rosenberg ründas H.H. d, lüües teda üle viie korra ja H.H. tundis löökide tagajärjel valu. H.H. l ei õnnestunud vastupanu avaldada, sest kõik käis nii kiiresti. Olukord lõppes sellega, et natuke aega hiljem jõudis kohale H.H. auto, ta läks teiselt poolt oma autosse ja oli kuskil 15 minutit lihtsalt autos, mõeldes, mis asja nüüd toimus. H.H. pluus ja püksid olid katki ning üks king oli kadunud. Järgmisel hommikul käis H.H. oma vigastuste tõttu arsti juures, sest jalg oli puruks. Samuti ei saanud ta kuu aega tööl käia, sest tal on liikuv töö ja põlv ei paindunud. H.H. oli baari minnes raskes joobes, aga mõistuse juures. 3.3 A. Rosenberg ütles omakorda, et ta viibis 24.02.2020 Triinu baaris, jõudis kohale veidi enne südaööd ning läks sinna koos seltskonnaga, kes oli enne tema juures istunud. Baaris tekkis H.H. l A. Rosenbergi seltskonnaga konflikt, sest A. Rosenbergi seltskond seisis baarileti ääres järjekorras täpselt enne ukse juurde väljaminekut, H.H. ei suvatsenud ringiga minna, läks A. Rosenbergi seltskonna vahelt läbi ja lõi R.S. le küünarnukiga vastu õlga. Kui nad läksid välja ja rääkisid ukse kõrval, mis probleem H.H. l on, ründas H.H. ühel hetkel A. Rosenbergi ja tegi tema suunas löögiliigutuse, sest H.H. le ei meeldinud, et teda korrale kutsuti. A. Rosenberg võttis H.H. kinni ja keeras pikali maha, et H.H. ei saaks teda rohkem rünnata. H.H. tõmbas A. Rosenbergil särgi eest lõhki. Kui H.H. sai lahti, ründas ta uuesti A. Rosenbergi, mispeale lükkas A. Rosenberg H.H. taas sinna maha. Siis läks H.H. ära. A. Rosenberg ei löönud H.H. d rusikaga, kuid võis rüseluse käigus pihta minna, sest A. Rosenberg üritas H.H. d kinni hoida ning H.H. siples ja üritas ka lüüa. A. Rosenberg jõi baaris ühe kokteili ja ilmselt oli tal väga väike joove. 3.4 Kohtu hinnangul on nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlused lubatavad tõendid, kuid kannatanu ütlused on usaldusväärsemad. Dokumentaalse tõendina uuriti kohtu poolt LõunaEesti Haigla AS-i epikriisi nr L-EP20-5194, mille kohaselt pöördus H.H. 24.02.2020 varahommikul erakorraliselt haiglasse, kus tal fikseeriti turse ja valulikkus mõlemal põsesarnal, valulikkus ninal, löögijäljed otsmikul, muljumisjäljed kaelal, turses huuled, suulimaskestal pindmised vigastused ja hematoomid ning vasakul põlvel sakiliste servadega hallika peene kiviklibuga saastunud põrutushaav. H.H. l diagnoositi pea pindmised hulgivigastused ja põlve lahtine haav, teda immuniseeriti teetanuse ja difteeria vastu ning põlvehaav puhastati, serv ja põhi lõigati välja ning suleti üksikõmblustega. 3.5 Kohus leiab, et H.H. vigastused langevad kokku tema versiooniga konflikti käigu osas. Pidades silmas näo- ja kaelapiirkonna vigastuste eriilmelisust ja arvukust, ei saanud need kuidagi tekkida üksnes H.H. kahel korral maha keeramisest, kinni hoidmisest või rüseluse käigus pihta minemisest, nagu selgitas A. Rosenberg. H.H. vigastused kinnitavad tema ütlusi, et A. Rosenberg peksis teda rusikaga näkku ja haaras käega kõrist. 3.6 Lisaks eelnevale langevad H.H. versiooniga kokku tunnistaja A.K. ütlused. Tunnistaja nägi pealt konflikti teist osa pärast seda, kui H.H. eemaldus baari juures natukeseks ajaks A. Rosenbergist ja A.K. puhastas tualettpaberiga H.H. verist nägu. Samuti rääkis A.K. H.H. ga vahetult pärast konflikti esimest osa, mistõttu on A.K. ütlused H.H. lt konflikti põhjuste ja käigu kohta kuuldu osas tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Kuna tunnistaja sõnul oli H.H. nägu üleni verine, kinnitavad tunnistaja ütlused sarnaselt H.H. ütluste ja haiglas fikseeritud vigastustega, et füüsilise konflikti raskuskese oli suunatud H.H. le näovigastuste tekitamisele. A.K. sõnul ütles H.H. , et ta sai peksa mingi tüdruku pärast. See asjaolu kinnitab H.H. kohtus antud ütlusi konflikti põhjuste osas.

Peale selle, nägi tunnistaja A.K. ise pealt, kuidas pärast H.H. näo puhastamist ilmus A. Rosenberg uuesti H.H. juurde ja lõi järgnenud sõneluse käigus käega H.H. d. Ka need ütlused toetavad H.H. versiooni. Kohtu hinnangul langevad A.K. ütlused kokku H.H. ütlustega, kuid on vastuolus süüdistatava A. Rosenbergi ütlustega. Keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud tunnistaja A.K. ütluste usaldusväärsust ja ka kohtul pole alust selles kahelda. 3.7 Tunnistajad J.K. ja T.T.K. ei näinud ega kuulnud pealt ühtki osa H.H. ja A. Rosenbergi vahelisest konfliktist, kuid nägid samal ööl pärast konflikti Triinu baari juures H.H. vigastusi ning kuulsid, mida H.H. neile vigastuste tekkimise kohta rääkis. Kohtu hinnangul on ka nimetatud tunnistajate ütlused H.H. lt kuuldu osas tõendina kasutatavad KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Arvestades, et H.H. rääkis vahetult pärast konflikti kõigile, et ta sai peksa, nähtub H.H. versioonist algusest peale, et Triinu baari juures rünnati teda ja et tema sai ründe käigus kannatada. Pidades silmas, et nii haiglas fikseeritud vigastused kui ka tunnistajate A.K. , J.K. ja T.T.K. i ütlused toetavad H.H. versiooni, loeb kohus H.H. täielikult usaldusväärseks ja tugineb sellele otsuse tegemisel. Vastuseks kaitsja väitele, et H.H. oli alkoholijoobes, märgib kohus, et ainuüksi see asjaolu ei lükka ümber analüüsitud kaalukast tõendikogumist tulenevat teavet ega anna alust H.H. ütluste usaldusväärsuses kahelda. 3.8 A. Rosenbergi versiooni ei toeta ükski kohtus uuritud tõend. Kohus loeb A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need otsuse tegemisel kõrvale. 3.9 Kaitsja tõi kohtuvaidlustes välja, et kuigi A. Rosenbergi ja H.H. vahelist konflikti nägid pealt paljud inimesed, on neid senises menetluses ignoreeritud. Kohtu arvates ei anna see alust praegust kriminaalasja teisiti lahendada. Sarnaselt H.H. alkoholijoobele ei kummuta A. Rosenbergi väide võimaliku pealtnägija kohta ülejäänud tõendikogumist tulenevat kokkulangevat teavet. 3.10 Kokkuvõtlikult tuvastas kohus, et A. Rosenberg ründas 24.02.2020 kella 02:00-03:00 paiku Võru maakonnas Antsla vallas Rimmi külas Triinu baari välisukse kõrval H.H. d ja lõi teda ühel korral rusikaga näkku, misjärel kukkus H.H. selili. Kui H.H. l õnnestus korraks püsti saada, pani A. Rosenberg oma jala H.H. jalgade taha, ja H.H. kukkus põlve peale. Edasi keeras A. Rosenberg H.H. selili, haaras vasaku käega kõrist ja peksis H.H. d rusikaga näkku. Pärast seda kui H.H. rabeles end lahti ja jooksis A. Rosenbergist eemale baari teise nurga poole, järgnes A. Rosenberg talle mõne aja pärast ja lõi teda veel üks kord rusikaga näkku. Oma tegevusega tekitas A. Rosenberg H.H. le füüsilist valu, turse ja valulikkuse mõlemal põsesarnal, valulikkuse ninal, löögijäljed otsmikul, muljumisjäljed kaelal, turses huuled, suulimaskestal pindmised vigastused ja hematoomid ning vasakul põlvel põrutushaava. 3.11 Arvestades, et teise inimese maha lükkamine, rusikaga näkku löömine ja kõrist haaramine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviisid, tekitas A. Rosenberg H.H. le tervisekahjustused ja füüsilise valu kehalise väärkohtlemisega. Seega vastab A. Rosenbergi käitumine KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele. 3.12 Pidades silmas, et A. Rosenberg peksis H.H. d rusikaga näkku, pani talle jala taha ja haaras käega kõrist ning sellise tegevuse käigus sai H.H. silmnähtavaid vigastusi (nt verine nägu, turses huuled ja õmblemist vajav põlve lahtine haav), teadis A. Rosenberg järelikult, et ta

tekitab H.H. le füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning vähemalt möönis seda. Seega tegutses A. Rosenberg otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

4.4 Kohtu hinnangul on kannatanu ja süüdistatava eelrefereeritud ütlused lubatavad tõendid, kuid kannatanu ütlused on usaldusväärsemad. A. Rosenbergi versioon on sisuliselt kohati vastuoluline. A. Rosenberg sõnul He.H. tegi talle telefonitsi põhimõtteliselt tapmisähvarduse, misjärel tuldi seda kambaga täide viima. A. Rosenberg võttis ähvardust tõsiselt ning valmistus koos kaaslastega vara kaitsmiseks (võtsid sõrgkangi, alumiiniumtoru ja tungi varre). Samas selgitas A. Rosenberg, et ta ei helistanud politseisse, sest algul ta ei uskunud, et tullakse kohale, kuid kui juba auto tuli, ei jõudnud enam helistada. Samuti pole A. Rosenberg ähvardamise kohta kaebust esitanud, sest pole viitsinud ja pole aega. Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, kas A. Rosenberg siis võttis väidetavat tapmisähvardust tõsiselt või mitte ning kas ta hakkas oma elu pärast tõsimeeli kartma või valmistus koos kaaslastega hoopis võimalikuks ühiseks relvastatud kakluseks. 4.5 A. Rosenbergi digiloos kajastatud ambulatoorsest epikriisist nr 1004871429 nähtub, et A. Rosenberg pöördus 24.02.2020 hommikul erakorraliselt haiglasse, kus tal fikseeriti pindmised marrastused otsmikul, vasaku kõrva juures ja mõlemal põlvel. A. Rosenbergil diagnoositi pea pindmised hulgivigastused ja mõlema põlve marrastused ning talle soovitati sidumist ja valuvaigisteid vastavalt vajadusele. Kohus märgib, et kui A. Rosenbergi ütlused vastavad tõele, autost väljus korraga 4 inimest ning H.H. ja He.H. hakkasid üheskoos A. Rosenbergi peksma, jääb arusaamatuks, millisel hetkel ja kust sai A. Rosenberg aiatoru, mida kannatanud ekslikult relvaks pidasid. Sisemised vastuolud tekitavad kohtu silmis kahtlusi A. Rosenbergi ütluste usaldusväärsuses. 4.6 A. Rosenbergi ütlused on vastuolus ka H.H. ning tunnistajate J.K. ja T.T.K. i ütlustega. H.H. ütlustest nähtuvalt helistas ta pärast Triinu baari juures juhtunut oma vennale He.H. le, kes samuti tol ööl pidutses. H.H. soovis, et A. Rosenberg vabandaks tema ees alguses ja seletaks, kuidas ta on seotud H.H. ja S.S. suhtega. Ta ei teatanud Triinu baari juures juhtunust politseile, sest mõtles, et saab asja nagu teistmoodi lahendatud, ja teha sõnadega selgeks, et miks nii. H.H. kohtus ööl vastu 24.02.2020 A. Rosenbergiga uuesti viimase elukoha juures. H.H. seltskond peatas auto tänaval ja A. Rosenberg seisis koos kahe sõbraga tee peal ees. A. Rosenbergil oli käes sõrgkang, ühel sõbral oli kurikas ja teisel mingi puujupp või midagi. Kui He.H. väljus autost ja küsis A. Rosenbergilt, miks ta läks H.H. le kallale, oli A. Rosenbergil kohe sõrgkang püsti. Kui A. Rosenberg üritas lüüa, sai He.H. sõrgkangi kätte, ja A. Rosenberg jooksis oma majja relva järgi. Mõne minuti pärast tuli A. Rosenberg jahipüssilaadse relvaga tagasi, pani selle He.H. le otsa ette ja ütles: „ma lasen su siinsamas praegu maha“. H.H. hüppas autost välja, ründas A. Rosenbergi ja lõi tal jalaga relva käest. Löögi tagajärjel A. Rosenberg kukkus. Kuna A. Rosenberg hakkas uuesti relva haarama, ründas H.H. teda veel ja lõi A. Rosenbergi. H.H. tõmbas A. Rosenbergi samal ajal relvast kaugemale ja lõi teda. Seejärel hüppasid H.H. ja He.H. tagasi autosse ja sõitsid ära. H.H. ei tea, mis relvast sai. Sõrgkangi sai He.H. enda kätte ja andis selle hiljem üle politseile. 4.7 Tunnistaja J.K. ütluste kohaselt mindi pärast Triinu baarist lahkumist Võrru, sest taheti mingit selgust saada, mis teema see oli. Nad peatusid autoga tänava ääres ja kuna tunnistaja nägi, et tänaval seisti juba kurikate ja kangidega, ei lubanud ta see moment kellelgi autost välja minna. J.K. ei mäleta täpselt, mis A. Rosenbergil käes oli. Autost väljusid H.H. ja He.H. ning J.K. . J.K. ütles, et keegi ei läheks omavahel kaklema, kuid päris kähku läks ikkagi rüseluseks ära. Tunnistaja arvab, et pigem hakkas esimesena liikuma teine seltskond, sest H.H. ja need pole kaklejad tüübid. J.K. seltskonnast polnud kellelgi midagi käes. Tunnistaja ei oska öelda, kes kellega rüseles. Järsku tuli A. Rosenberg kusagilt juba pika relvaga. Äkki oli kaheraudne. J.K.

ei tea kas H.H. l või He.H. l oli relv korraks otsa ees. Seejärel läks üks vendadest lõi ära selle ja läks rüseluseks. Siis jooksis J.K. auto peale ja käskis kõigil autosse tulla. J.K. helistas politseisse. 4.8 Tunnistaja T.T.K. i ütluste järgi sõitsid nad Triinu baarist minnes Kasaritsa külla, et võtta peale He.H. , kellega tuli kaasa ka üks neiu. Seejärel naasid nad Triinu baari, kus H.H. läks baari otsima inimest, kes talle peksa andis, kuid see inimene oli juba baarist lahkunud. Kuidagi tuttavate kaudu saadi teada selle inimese elukoht, kes H.H. d baari juures lõi, ja T.T.K. ile öeldi, et ta sõidaks sinna. Õues seisid vähemalt 3 meest heki piiridest väljaspool. Ühel mehel oli käes raudkang ja teisel oli käes mingi alumiiniumist torulaadne asi. Kui He.H. ja H.H. väljusid autost, tunnistaja nägi peeglist, et hakkas rüselus pihta. Kõik käis väga kiiresti. Ühel hetkel ilmus A. Rosenberg relvataolise esemega heki tagant välja ja suunas selle inimeste suunas. Ühel hetkel hüppasid nad tagasi autosse, He.H. l oli raudkang käes ja ta ütles, et sai selle kätte. Seejärel sõitis T.T.K. ära ega vaadanud tagasi. 4.9 Kohus sedastas, et H.H. , He.H. ning tunnistajate J.K. ja T.T.K. i ütlustest kogumis tuleneb, et ööl vastu 24.02.2020 A. Rosenbergi elukoha juures toimunud konflikti käigus oli A. Rosenbergi käes kaheraudne jahipüss (He.H. ja H.H. sõnul), pikk relv (J.K. sõnul) või relvataoline ese (T.T.K. i sõnul). H.H. ütluste kohaselt pani A. Rosenberg jahipüssi He.H. le otsa ette, J.K. kinnitas samuti, et H.H. või He.H. l oli relv korraks otsa ees. Kuigi A. Rosenberg leidis, et kannatanud ja tunnistajad valetasid kohtus, et end puhtaks pesta ja A. Rosenbergile suuremat jama kaela tõmmata, siis kohus selle kriitikaga ei nõustu. Isegi juhul, kui oletada, et H.H. ja He.H. l võib olla motiiv A. Rosenbergi peale valetada või tema kahjuks asjaolusid liialdada, siis tunnistajad J.K. ja T.T.K. kirjeldasid kohtus sündmuste käiku äratuntavalt objektiivselt. Kohus luges eelnimetatud tunnistajate ülused usaldusväärseteks tõenditeks. 4.10 Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et J.K. ja T.T.K. i ütlused on He.H. ja H.H. ütlustega olulises osas vastuolus. Kohtu arvates langevad J.K. ja T.T.K. i ütlused He.H. ja H.H. ütlustega konflikti käigu osas üldjoontes kokku. Kohus luges He.H. ja H.H. ütlused samuti usaldusväärseteks tõenditeks. A. Rosenbergi ütlused on aga nii sisemiselt vastuolulised kui ka vastuolus He.H. ja H.H. ning J.K. ja T.T.K. i ütlustega. Seetõttu loeb kohus A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab kriminaalasja lahendamisel kõrvale. 4.11 Analüüsitud usaldusväärsele tõendikogumile tuginendes tuvastas kohus, et A. Rosenberg vehkis 24.02.2020 kella 05:00 paiku Võru linnas XXX maja juures tänaval esmalt He.H. suunas rauast sõrgkangiga. Kui He.H. l õnnestus kang A. Rosenbergilt ära võtta, tõi A. Rosenberg eemalt kaheraudse jahirelva ja suunas selle He.H. le. Seepeale sekkus H.H. ja lõi A. Rosenbergilt relva käest ära. Kuna A. Rosenberg hakkas uuesti relva haarama, lõi H.H. teda veel ja tõmbas samal ajal relvast kaugemale. 4.12 A. Rosenberg käitus nii raudkangiga vehkides kui ka tulirelva He.H. le suunates agressiivselt ning avaldas väliselt valmisolekut esialgu He.H. tervise kahjustamiseks (raudkangiga) ja seejärel tema tapmiseks (tulirelvaga). He.H. sõnul tundus jahipüssi vastu kaela surumine ohtlik, sest sellise tegevuse käigus võib ju elu kaotada. Kohus märgib, et järelikult tekkis He.H. l A. Rosenbergi tegevuse tõttu kohapeal hirm oma elu pärast. Samuti on raudkangiga teise inimese suunas vehkimine ja jahipüssi teisele inimesele suunamine ka objektiivse kõrvalseisja jaoks tõsiseltvõetav oht kannatanu elule ja tervisele. A. Rosenbergi tegevus vastab KarS § 120 lg 1 objektiivsetele tunnustele.

Kuna A. Rosenberg vehkis raudkangiga löögivalmilt He.H. poole ja suunas temale ka jahipüssi, oli A. Rosenbergi eesmärk tekitada He.H. s hirmu tema elu ja tervise pärast. Samuti pidas A. Rosenberg sellise käitumisega vähemalt võimalikuks, et He.H. hakkab kartma. A. Rosenberg tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. 4.13 Kuigi A. Rosenberg avaldas kohtus, et He.H. ähvardas teda Triinu baaris juhtunu pärast telefonitsi tapmisega, tuli seejärel kaaslastega A. Rosenbergi elukohta ähvardust täide viima ning A. Rosenberg kaitses üksnes oma elu ja vara, luges kohus eespool A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks tõendiks ja jättis need otsuse tegemisel kõrvale. Kohus möönab, et He.H. l oli eesmärk A. Rosenbergilt nõuda selgitusi H.H. peksmise kohta ja kuna A. Rosenberg polnud telefoni teel aruandmisest huvitatud, otsustas He.H. oma tahte vahetult maksma panna ja läks A. Rosenbergi elukohta. Seega pani He.H. A. Rosenbergi mõneti sundolukorda, kus viimasel tuli oma varasema käitumise tõttu He.H. ga vahetult suhelda. Ainuüksi see ei kujuta endast aga õigusvastast rünnet KarS § 28 mõttes ega tekitanud A. Rosenbergil hädakaitseseisundit. 4.14 Kohus tõdes, et inimeste vahelises suhtluses tekib aeg-ajalt erinevaid konflikte, ja on põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui asjaosalised soovivad erimeelsused omavahel selgeks vaielda õiguskaitseorganeid kaasamata. Igal isikul on võimalus oma õiguste kaitseks riigi poole pöörduda ning kas ja millal ta seda võimalust kasutab, on tema otsustada. Järelikult ei saa H.H. ja He.H. le ette heita, et nad soovisid A. Rosenbergilt omal käel selgitusi küsida. He.H. oli A. Rosenbergi elukohta minnes kahtlemata valmis sõnaliseks vaidluseks, kuid ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et He.H. valmistas ette, pidas võimalikuks või möönis füüsilist konflikti. He.H. l ega ühelgi tema seltskonnas viibinud inimesel polnud kaasas ründevahendeid ja isegi kui A. Rosenberg seisis koos raudkangi ja relvastatud kaaslastega tänaval, väljus He.H. autost ilma ründevahenditeta. Lisaks sellele,et He.H. väljus sõidukist ründevahendideta, piirdus ta pärast seda, kui A. Rosenberg raudkangiga tema suunas vehkis, üksnes kangi A. Rosenbergi käest ära võtmisega, misjärel jooksis A. Rosenberg oma maja juurde ja tõi jahipüssi. Kohtu hinnangul tõendab viimati märgitu He.H. jätkuvat soovi Triinu baari juures toimunust ilma vägivallata rääkida. Ka tunnistajate J.K. ja T.T.K. i ütlused kummutavad kahtluse, et He.H. ja tema kaaslased soovisid A. Rosenbergi vastu vägivalda kasutada. Arvestades eelnevat, ei viibinud A. Rosenberg hädakaitseseisundis ja tal puudus ka tõsiseltvõetav alus arvata, et tema õigushüved on vahetus ohus. Lähtudes He.H. telefonikõnest, valmistus just A. Rosenberg koos kaaslastega ühemõtteliselt ette võimalikuks füüsiliseks konfliktiks ning nad olid valmis Triinu baari juures juhtunut sõrgkangi, alumiiniumtoru ja kurikaga kakeldes klaarima.

5.2 12-aastast K.R. i kohtusse ei kutsutud ning istungil uuriti tema kohtueelses menetluses videosalvestatud ja stenografeeritud ütlusi. K.R. rääkis 31.08.2021 kannatanuna ülekuulamisel, et ta oli 12.08.2021 vanaema juures ja mängis arvutis, kui A. Rosenberg tuli tuppa ja karjus tema peale, et viib K.R. i ära Räpinasse. Samuti tõmbas A. Rosenberg K.R. i käest kinni hoides endaga kaasa, mistõttu kukkus K.R. tooli pealt maha ja sai haiget. Seejärel ajas A. Rosenberg K.R. i autosse, karjus tema peale põhimõtteliselt terve tee, kui ta rääkis. A. Rosenberg lõi autos rusikaga kaks korda K.R. i vastu vasakut õlga väga kõvasti ning ähvardas K.R. i ära tappa, loomad magama panna ning ära põletada kõik K.R. ja A.R. i asjad, mis asuvad A. Rosenbergi elukohas. A. Rosenberg ütles, et uputab K.R. ja A.R. i ära, Räpinas on järv täpselt maja kõrval. Kui A. Rosenberg viis K.R. i Räpinasse, oli K.L. kodus ja pani ukse lukku. K.R. kardab A. Rosenbergi. 5.3 K.L. ütles kohtus, et kuigi K.R. pidi 12.08.2021 olema terve päeva vanaema juures, kirjutas K.R. talle Messengeris: „emme, mis sa tegid“, mispeale K.L. arvas, et A. Rosenberg sai kätte arestimisotsuse. K.L. püüdis korduvalt K.R. ile helistada, kuid ei saanud teda kätte. Kui A. Rosenberg jõudis autoga hoovi ja K.R. tuli ulgudes tuppa. K.L. pole K.R. i kunagi nii endast väljas näinud. Kui K.R. oli rahunenud, rääkis ta K.L. ile kõike seda, mida kohtueelses menetluses ülekuulamisel. A. Rosenberg helistas ka K.L. ile, kel on sellest kõnest meeles A. Rosenbergi lause: „mina võin ju vangi minna, aga sina lähed mulla alla“. K.L. sai sellest aru kui tapmisähvardusest, sest see pole esimene kord. Veel ütles A. Rosenberg, et ta paneb XXX maja põlema, küll K.L. ka siis vastutab. K.L. kuulis telefonikõne taustal, kuidas K.R. oli endast väga väljas ja nuttis. 5.4 A. Rosenberg selgitas, et ta ärritus 12.08.2021 kohtutäituri tegevuse tõttu K.L. i peale, sest ta polnud nõus, et lapsed on kogu aeg A. Rosenbergi juures, kuid K.L. nõuab ikkagi selliseid summasid. A. Rosenberg läks K.R. i tuppa ja ütles talle paaril korral: „pane arvuti kinni, ma viin su Räpinasse“, kuid K.R. ei teinud välja. Seepeale läks A. Rosenberg poja juurde, ja tõmbas ta tooliga laua tagant ära. Toolil läks jalg alt ja tool kukkus uppi, kuid laps jäi püsti. A. Rosenberg ütles K.R. ile, et viib ta ära ja et K.R. peab sõna kuulama. A. Rosenberg ei usu, et K.R. sai tõmbamise käigus haiget. K.R. on väga emotsionaalne, hakkab lapsest saati iga asja peale nutma. A. Rosenberg ja K.R. läksid autosse, kuid K.R. ei pannud turvavööd peale, mistõttu tõmbas A. Rosenberg ise K.R. il turvavöö peale. Selle käigus võis A. Rosenbergi käsi vastu minna, sest ta pidi üle K.R. i turvavöö peale tõmbama. Isegi kui K.R. il oli valus, siis väga vähesel määral, võib-olla läks õrnalt vastu. A. Rosenberg ei soovinud lapsele valu tekitada ja ta pole oma poja vastu kunagi füüsilist vägivalda kasutanud. Samuti pole A. Rosenbergi K.R. i otseselt ähvardanud ega lubanud teda või A.R. i ära uputada. A. Rosenberg ei ähvardanud ka K.L. i, kuid ilmselt ütles talle küll halvasti. K.R. on hästi lihtsalt mõjutatav ja K.L. pani talle enne sõnad suhu, kui ta läks ütlusi andma. 5.5 Kohtu hinnangul on kõik refereeritud tõendid lubatavad, kuid kannatanute K.R. i ja K.L. i ütlused on usaldusväärsemad. Praegusel juhul on K.R. i ütlused detailsed ning ta on veenva üksikasjalikkusega kirjeldanud A. Rosenbergi tegevust. Muu hulgas loetles K.R. kannatanuna ülekuulamisel järjest A. Rosenbergi erinevaid arvukaid ähvardusi ja rõhutas korduvalt, et A. Rosenberg lõi teda kõvasti. Lisaks K.R. i ütluste üksikasjalikkusele kinnitab tema ütluste usaldusväärsust kohtu silmis ka K.R. i käitumine ütluste andmise ajal. K.R. muutus nutuseks ja kurvameelsemaks just A. Rosenbergi tegevusest rääkides.

5.6 Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et K.R. oli ütluste andmisel ülimalt napisõnaline ning piirdus sageli vaid ühmatuse või peanoogutusega. K.R. kirjeldas järjest erinevaid arvukaid ähvardusi ja rõhutas korduvalt, et A. Rosenberg lõi teda kõvasti. Samuti rääkis K.R. A. Rosenbergi tegudest omal algatusel ilma uurija suunavate küsimusteta. Mis puudutab A. Rosenbergi veendumust, et K.L. manipuleeris K.R. iga ja pani talle sõnu suhu, siis kohus ei jaga ka seda seisukohta. On äärmiselt väheusutav, et 12-aastane laps suudab lisaks detailsetele ütlustele ülekuulamisel ka nn õigetel kohtadel emotsionaalseks muutuda. K.L. heistas Häirekeskusesse kaks korda ning alles teises kõnes ta rääkis K.R. i ja A. Rosenbergi vahel juhtunust, pärast lapse koju jõudmist. Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et K.R. rääkis ka 12.08.2021 kell 14:53 kohale tulnud politseinikule üksikasjalikult, kuidas isa tõmbas ta arvuti tagant ära, ajas autosse, sõitis üle 100 km/h kogu aeg, lõi K.R. i autos vastu vasakut õlga, vaidles vanaemale vastu ja ähvardas ära tappa. Kohtu arvates pole vähimalgi määral usutav, et K.L. il (või kellegi teisel) õnnestus vahepealse lühikese aja jooksul õpetada K.R. i detailseid valeütlusi andma. Kohus ei kahtle, et K.R. rääkis A. Rosenbergi tegevuse kohta tõtt. 5.7 Ka K.L. i ütlused on usaldusväärsed. Lisaks sellele, et K.L. i ütlused langevad kokku K.R. i ütlustega, toetavad K.L. i versiooni ka tema suhtlus K.R. i ja A. Rosenbergiga. K.L. i ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et Häirekeskusesse esimese kõne tegemise ajal tema hääl värises, mis näitab, et kannatanu oli siiralt endast väljas. A. Rosenbergi ja K.L. i vahelisest suhtlusest nähtub, et A. Rosenberg on alates 2017. a detsembrist K.L. i järjepidevalt solvanud. Kuna A. Rosenbergi ütlused on K.R. i ja K.L. i veenvate ütlustega vastuolus, loeb kohus A. Rosenbergi ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need otsuse tegemisel kõrvale. 5.8 Kokkuvõttes tuvastas kohus, et A. Rosenberg haaras 12.08.2021 kella 12:30 ajal vihahoos Võru maakonnas Võru vallas XXX külas XXX talu elumajas käega arvutilaua taga istunud 11-aastase poja K.R. i randmest ja tõmbas ta tooliga põrandale pikali, mille tagajärjel tundis K.R. füüsilist valu. Seejärel lõi A. Rosenberg kella 13:00 paiku autosõidu ajal sõiduautos kõrvalistuja kohal istunud K.R. i kaks korda rusikaga vastu vasakut õlga, millega tekitas K.R. ile füüsilist valu. 5.9 Arvestades, et teise inimese pikali tõmbamine ja rusikaga löömine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviisid, tekitas A. Rosenberg K.R. ile valu kehalise väärkohtlemisega. Seega vastab A. Rosenbergi käitumine KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Kuna A. Rosenberg kasutas 12.08.2021 K.R. i vastu vägivalda kaks korda ja K.R. on A. Rosenbergi alaealine poeg, kelle suhtes on A. Rosenbergil hooldusõigus, tuleb K.R. i vastu toime pandud teod kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. 5.10 Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 121 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas, et A. Rosenberg tõmbas vihahoos K.R. i jõuliselt toolilt maha ja lõi seejärel autos K.R. ile kaks korda rusikaga vastu õlga, pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab K.R. ile füüsilist valu. Seega tegutses A. Rosenberg kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. 5.11 Lisaks tuvastas kohus, et A. Rosenberg lubas 12.08.2021 kella 13:00 paiku autosõidu ajal K.R. i koos õe A.R. iga ära uputada. Samuti lubas A. Rosenberg sama autosõidu ajal telefonikõnes oma endise elukaaslase ja laste ema K.L. i mulla alla saata ja nende ühisomandis oleva maja põlema panna. K.R. ja K.L. kinnitasid, et nad tundsid A. Rosenbergi sõnade pärast hirmu. Kohtu arvates oli A. Rosenbergi agressiivse käitumise tõttu ka objektiivselt alust karta

ähvarduste täideviimist. Arvestades eelnevat, ähvardas A. Rosenberg nii K.R. i kui ka K.L. i tapmisega ja K.L. i ka vara hävitamisega. Seega vastab A. Rosenbergi tegevus KarS § 120 lg 1 objektiivsetele tunnustele. 5.12 Kohtu arvates on täidetud ka KarS § 120 lg 1 subjektiivsed tunnused. Kuna A. Rosenberg käitus agressiivselt, lõi vihahoos 11-aastast poega ning lubas poja ja tema 6-aastase õe ära uputada, pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et laps hakkab sõnalist ähvardust kartma. Samuti ütles A. Rosenberg ähvardavalt ja hirmutavalt K.L. ile, et ta saadab ta mulla alla ja paneb maja põlema. Seega pidas A. Rosenberg vähemalt võimalikuks ja möönis, et ka K.L. hakkab ähvardusi kartma. A. Rosenberg tegutses mõlemal juhul kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

samasuguste kuritegude ärahoidmiseks on A. Rosenbergil vaja kõrvalist abi ja tuge kriminaalhoolduse näol. Muu hulgas võimaldab kriminaalhoolduse seadmine suunata A. Rosenbergi viha ja agressiivsust käsitlevasse sotsiaalprogrammi, mis aitab A. Rosenbergil edaspidi pingelistes olukordades paremini toime tulla. Eelnevat arvestades jättis kohus A. Rosenbergi 2 aasta ja 6 kuulise liitkaristuse KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning kohustas A. Rosenbergi järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti pani kohus A. Rosenbergile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mis käsitleb viha ja agressiivsust. Apellatsioon

Apellant on seisukohal, et A. Rosenbergi väited selles, et XXX kinnistul kaitses ta oma vara ja tervist ning tegi seda kohasel viisil, ei ole ümber lükatud. Nimetatud versiooni kinnitab ka asjaolu, et sündmuse käigus tekitati A. Rosenbergile erinevaid kehavigastusi, samas vennad H. d kehavigastusi ei saanud. 8.3 12.08.2021 toimunud K.R. kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise osas märgib apellant järgmist. Vaidlust pole selles, et enne 12.08.2021 süüdistuses kirjeldatut pole A. Rosenberg poega kunagi kehaliselt väärkohelnud või siis ähvardanud. Mingeid vigastusi 12.08.2021 K.R. il ei sedastatud. Silmas tuleb pidada sedagi, et lapsel esineb teatud psüühikahäire, milline võis mõjutada tema käitumist ja arusaamisvõimet. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta võis tõepoolest tekitada pojale füüsilist valu, kuid ta on kinnitanud, et tahtlus selleks puudus. Juhi kõrvalistuja turvavöö kinnitamise käigus ei saa välistada, et A. Rosenbergi käsi võis tabada kannatanu õlga, kuid sellisel juhul ei saa me rääkida tahtlusest tekitada füüsilist valu. A. Rosenberg on lapse ähvardamist eitanud. Kaitsja möönab, et süüdistatava käitumine ja sõnakasutus võis 12.08.2021 olla sobimatu ja lapsele arusaamatu ning hirmutav, kuid see iseenesest ei täida A. Rosenbergile inkrimineeritud teokoosseisu. 8.4 Kannatanu K.L. i ähvardamine rajaneb pelgalt kannatanu ütlustele. Tõendamist pole tõsikindlalt leidnud isegi asjaolu, et süüdistatav helistas 12.08.2021 K.L. ile. Kohus on selle süüdistuse põhjendamisel tuginenud muuhulgas K.L. i ja A. Rosenbergi sõnumivahetusele. See tõend ei kinnita mingilgi määral ähvardamise fakti. Vaidlust pole selles, et K.L. ja A. Rosenberg on alates 2017 lahendanud tsiviilkohtupidamise korras elatise, lastega suhtluskorra ja ühisvara jagamise vaidlusi ning nende omavahelised suhted on ülimalt problemaatilised. Kahtlemata kajastuvad need suhted ka kohtule esitatud kirjavahetuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.1 Süüdistuse kohaselt 24.02.2020 kella 2-3 paiku öösel ründas A. Rosenberg Võrumaal Antsal vallas Rimmi külas asuva Triinu baari juures temale võõrast inimest - H.H. d, lüües teda mitmel korral rusikaga näkku, vastu lõuga, vasakut silma ja suud. A. Rosenberg tekitas kirjeldatud tegudega H.H. le valu ja kehavigastusi (pea pindmised hulgivigastused). 13.2 Süüdistusega seoses uuris maakohus kannatanu ja süüdistatava ütlusi, tunnistajate A.K. , J.K. ja T.T.K. i ülusi ning dokumentaalset tõendit - Lõuna-Eesti Haigla poolt koostatud epikriisi H.H. kohta. Ringkonnakohus uuris samuti eelnimetatud tõendeid ning tuvastas, et vaidlust pole selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas leidis aset füüsiline konflikt A. Rosenbergi ja H.H. vahel. Süüdistatava ja kannatanu ütlused on erinevad konflikti põhjuste, selle algataja ja selle kulgemise osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendite alusel põhjendatult järeldanud, et H.H. ütlused on usaldusväärsed ning langevad kokku teiste uuritud tõenditega. A. Rosenbergi ütluste vastu kohtul aga usaldust ei tekkinud. 13.3 Apellant toob välja, et A. Rosenbergi ja H.H. vahelisel konfliktil oli hulk pealtnägijaid, ometigi tunnistajatena pole neid kaasatud. Sisuliselt on tegu sõna-sõna vastu olukorraga. Kohtus üle kuulatud tunnistajad J.K. ja T.T.K. vahetult konflikti ei näinud, A.K. nägi vaid ühte lööki, kuid kas see tabas, tunnistaja ei näinud. Jätkuvalt puudub selgus, kes konflikti alustas. 13.4 Ringkonnakohus juhib tähelepanu KrMS § 14 lg-le 1, mille kohaselt on kohtumenetlus võistlev. Kaitsefuktsiooni kannab kaitsja. Kaitsjal on võimalik esitada taotlusi tõendite esitamiseks, sh ka tunnistajate kohtusse kutsumiseks nii kaitseaktis kui ka kohtuistungil. 30.05.2022 kohtuistungile kaitsja poolt kohtusse kutsutud tunnistajad (kaitseaktis olid nimetatud R.P. , M.S. , R.S. , S.S. ) ei ilmunud ning kaitsja loobus kõikidest oma tunnistajate ülekuulamisest. Ringkonnakohus nõustub siin maakohtu tõdemusega, et järelikult polnud tegemist kriminaalasja õige lahendamise seisukohalt piisavalt oluliste tõenditega. Maakohus sai anda hinnangu vaid nendele tõenditele, mis olid kohtule esitatud. 13.5 Mis puutub A. Rosenbergi ütlustesse, siis nagu öeldud, maakohtule need usaldusväärsetena ei kõlanud. Sellise järeldusega saab nõustuda juba seetõttu et tema poolt kirjeldatud asjaolud ei lähe kokku H.H. l tuvastatud kehavigastustega. A. Rosenbergi sõnul H.H. le ei meeldinud, et süüdistatav teda korrale kutsus ja tegi tema suhtes löögiliigutuse. A. Rosenbergil õnnestus H.H. kinni võtta ja keeras ta pikali maha. Kui H.H. vabanes haardest, püüdis ta süüdistatavat uuesti lüüa, mispeale pani ta H.H. uuesti pikali maha. Siis H.H. lahkus. Tema kannatanut rusikaga ei löönud, võis pihta saada rüseluse käigus. H.H. auto juures jätkus nendevaheline sõnelus. H.H. tegi A. Rosenbergi suunas paar ähvardavat liigutust, mispeale temagi üritas käega rehmata, kuid ei saanud pihta, sest vahemaa oli suur ja nende vahel seisis tunnistaja A.K. . 13.6 Lõuna-Eesti haigla epikriisi kohaselt fikseeriti H.H. l 24.02.2020 turse ja valulikkus mõlemal põsesarnal, valulikkus ninal, löögijäljed otsmikul, muljumisjäljed kaelal, turses huuled, suu limaskestal pindmised vigastused ja hematoomid ning vasakul põlvel haav. Kirjeldatud vigastuste kogum annab aluse tõsikindlalt väita, et need ei ole saadud pelgalt kannatanu nn maha panemisest, kinni hoidmisest või juhuslikust pihta saamisest, nagu rääkis A. Rosenberg, vaid kinnitavad hoopiski H.H. ütlusi, et A. Rosenberg lõi talle korduvalt rusikaga näkku ja haaras käega kõrist.

13.7 Maakohus hindas A.K. ütlusi ning jõudis järeldusele, et need kinnitavad H.H. versiooni toimunust. A.K. ütlustest järeldub, et ta nägi A. Rosenbergi ja H.H. vahelise konflikti jätku auto juures, kui H.H. oli A. Rosenbergist eemaldunud ja A.K. nägi H.H. verist nägu, mida ta tualettpaberiga puhastama hakkas. A.K. le ütles H.H. ka konflikti põhjuse - sai mingi tüdruku pärast kelleltki peksa. Seega kinnatavad A.K. ütlused asjaolu, et H.H. d peksti põhiliselt näkku, sest see oli verine. Samuti toetavad tunnistaja ütlused H.H. ütlusi konflikti põhjuse kohta. Ajal, mis A.K. puhastas H.H. nägu, tuli nende juurde A. Rosenberg ja sõneluse käigus lõi käega H.H. d, kuhu, seda tunnistaja ei mäletanud. Selleski osas langevad tunnistaja ütlused kokku H.H. ütlustega. 13.8 Hinnates tunnistajate J.K. ja T.T.K. i ütlusi, märkis maakohus põhjendatult, et nemad ei näinud ega kuulnud A. Rosenbergi ja H.H. vahelisest konflikti, kuid nägid samal ööl baari juures H.H. vigastusi ja kuulsid temalt mis oli juhtunud. 13.9 Kokkuvõttes on maakohtus uuritud ning ringkonnakohtu poolt kontrollitud tõendite alusel õigesti tuvastatud, et 24.02.2020 öösel Võrumaal Antsla vallas Rimmi küas asuva Triinu baari juures lõi A. Rosenberg korduvalt H.H. le näkku, haaras tema kõrist. Oma tegudega põhjustas A. Rosenberg H.H. le valu ja kehavigastusi. A. Rosenbergi käitumine vastab KarS § 121 lg-s 1 sätestatule, so kehaline väärkohtlemine. A. Rosenbergi tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

võõrast He.H. d tapmisega või vähemalt tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt A. Rosenberg ründas temalt venna H.H. peksmise kohta selgitusi küsima tulnud He.H. d rauast sõrgkangiga, mille viimane A. Rosenbergilt käest ära võttis. Seejärel tõi A. Rosenberg elumaja juurest kaheraudse jahirelva sarnase eseme, mille suunas He.H. le. Autost väljunud H.H. tõukas tema venda relvaga ähvardava A. Rosenbergi eemale. Vehkides rauast sõrgkangiga ning suunates kaheraudse jahirelva sarnase eseme temale, tekitas A. Rosenberg He.H. s reaalse hirmutunde oma elu ja tervise pärast. 14.2 Maakohus uuris tõenditena A. Rosenbergi, He.H. , H.H. , J.K. ja T.T.K. i ütlusi. Lisaks uuriti rauast sõrgkangi vaatlusprotokolli ning A. Rosenbergi digiloos olevat epsikriisi. Maakohtus tuvastas järgmised asjaolud. Pärast Triinu baari juures juhtunut helistas H.H. vennale He.H. le ja rääkis juhtunust. He.H. võttis H.H. auto peale. H.H. tahtis, et A. Rosenberg vabandaks tema ees ja selgitaks, mis on temal pistmist H.H. ja S.S. vahelise suhtega. Triinu baaris selgus, et A. Rosenberg oli ära läinud. Baaris saadi tutvuste kaudu A. Rosenbergi telefoninumber ja He.H. helistas talle. He.H. sõnul oli A. Rosenberg telefonis ülbe ja sõimas, mispeale tahtis He.H. viimasega kohtuda ja selgitusi saada. Saadi teada A. Rosenbergi elukoht ning sõideti sinna. Autos olid vennad H. d, J.K. , T.T.K. ja He.H. sõbranna. Auto peatati tänaval, keegi A. Rosenbergi õue ei läinud. A. Rosenberg oli koos kahe isikuga, A. Rosenbergil oli käes rauast sõrgkang, teistel kurikas ja alumiiniumtoru. Sündmuse käigus väljus autost He.H. , kellele lähenes rauast sõrgkangi üles tõstetud käes hoidev A. Rosenberg, väljusid ka H.H. ja J.K. . T.T.K. , kes oli roolis, autost ei väljunud. He.H. l õnnestus A. Rosenbergilt sõrgkang enda kätte saada, mille ta hiljem andis üle politseile. A. Rosenberg jooksis maja hoovi ja tuli tagasi kaheraudse jahipüssiga, mille toru pani vastu He.H. kõri. H.H. lõi jalaga A. Rosenbergil püssi käest, mis kukkus põõsastesse. H.H. ja A.

Rosenberg kukkusid kuusehekki pikali ning läks kähmluseks. Nad jooksid autosse ja sõitsid eemale. J.K. helistas poliseisse. A. Rosenberg jooksis püssiga maja hoovi. 14.3 Tuvastatud on seegi, et A. Rosenbergil fikseeriti pindmised marrastused otsmikul, vasaku kõrva juures ja mõlemal põlvel. H.H. tunnistas, et ründas A. Rosenbergi, kes oli relva suunanud tema vennale, lüües viimasel käest ära püssi, ning mööndes et võis tabada ka A. Rosenbergi. Samuti ei eitanud H.H. , et löögi tagajärjel A. Rosenberg kukkus ning kui viimane püüdis uuesti relva võtta, lõi ta A. Rosenbergi uuesti. 14.4 Apellandi arvates näitab vendade H. de A. Rosenbergi otsimine pigem soovi arveid klaarida, mistõttu oli A. Rosenbergil põhjust oma vara ja ennast kaitsta. Tõendamata on asjaolu, et A. Rosenbergil oli hiljem käes relv või sellesarnane ese. 14.5 Kõigepealt, mis puudutab apellandi kahtlusi relva või sellesarnase eseme olemasolust A. Rosenbergil, siis ringkonnakohtu arvates on see asjaolu maakohtus põhjendatult leidnud tõendamist. Kaheraudsest jahipüssi sarnasest esemest on lisaks He.H. le, keda sellega vahetult ähvardas A. Rosenberg, rääkinud ka H.H. , J.K. ja T.T.K. . Asjaolu, et sündmuskohale välja kutsutud politseipatrull seda ei otsinud, ei anna alust väita, et seda relva ei olnud ning ei lükka ümber eelnimetatud isikute ütlusi selle olemasolust. 14.6 Mis puudutab väidet, et vennad H. d tahtsid A. Rosenbergiga nn arveid klaarida ning A. Rosenberg vaid kaitses oma vara ja ennast, siis siingi saab nõustuda maakohtuga, et mingit tahet füüsiliselt rünnata A. Rosenbergi või tema vara H. del ei olnud. Lisaks üle kuulatud isikute vendade H. de ja tunnistajate ütlustele, kes sellise eesmärgi olemasolu eitasid (taheti selgust saada, mis teema oli), annavad selliseks järelduseks aluse ka tuvastatud faktilised asjaolud. 14.7 H.H. rääkis A. Rosenbergi poolset peksmisest oma vennale He.H. Hellmaale ning selleks et toimunust selgust saada tehti selgeks A. Rosenbergi telefoninumber. He.H. helistas viimasele ning soovis selgust saada, mis toimus. Kuna aga A. Rosenberg ei olnud vestlemisest huvitatud, kuid He.H. tahtis siiski selgust saada, sõideti A. Rosenbergi elukohta. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et ainuüksi olukord, kus A. Rosenbergiga tahtis He.H. vahetult suhtelda, ei tekitanud A. Rosenbergil hädakaitseseisundit. He.H. otsustas asjaolud selgeks rääkida (erimeelsused lahendada). Ükski tuvastatud asjaolu ei anna alust järelduseks, et He.H. või keegi teine seltskonnast oleks valmistunud füüsiliseks konfliktiks, nn arvete klaarimiseks, nagu arvab apellant. Ei vendadel H. del ega nendega kaasas olnud isikutel polnud kaasas mingit ründevahendit. Auto peatati tänaval ning keegi A. Rosenbergi kinnistule ei läinud ega kavatsenudki minna. Pelgalt autost väljumine ei ole hinnatav võimaliku ründena A. Rosenbergi suhtes. Isegi siis, kui He.H. sai enda kätte rauast sõrgkangi, millega teda ründas A. Rosenberg, ei püüdnudki He.H. seda kasutada ründevahendina A. Rosenbergi või tema vara vastu. Kõik see annab tunnistust sellest, et eesmärk oli ilma vägivallata asjad selged rääkida. J.K. sõnul ütles ta korduvalt, et keegi ei läheks kaklema ning pärast relva väljatoomist A. Rosenbergi poolt joosti kohe autosse ning J.K. kutsus politsei. Ringkonnakohtu arvates olnuks olukord tõepoolest nii, et H. de seltskond oli valmis füüsiliseks arveteklaarimiseks, oleksid nad igal juhul vältinud politsei kutsumist. 14.8 Isegi kui tõele vastaks apellandi versioon, et H. d (või vähemalt üks neist) A. Rosenbergi ründasid (KarS § 28 lg 1) või et A. Rosenberg kujutas endale sellist rünnet ette (KarS § 31 lg 1), oleks A. Rosenbergi tegu ikkagi õigusvastane. Nimelt on Riigikohus selgitanud järgmist. Kui isik põhjustab tema vastase ründe oma õigusvastase või vähemasti sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega, on tegemist süülise hädakaitseprovokatsiooniga. Sellises

olukorras ei saa inimene asuda oma õigushüvesid n-ö ilma pikemata kaitsma. Kehtib hoopiski nn kolme astme teooria. Kui võimalik, tuleb ründaja eest põgeneda. Kui põgenemine ei tule kõne alla või ebaõnnestub, tuleb rünnet tõrjuda passiivelt, hoidudes ründaja sihilikust kahjustamisest. Alles kõige viimase abinõuna saab rakendada nn aktiivset kaitset. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-3535/52, p 17) H. d läksid A. Rosenbergi juurde seetõttu, et viimane oli äsja H.H. le peksa andnud ehk käitunud õigusvastaselt. Niisiis peaks kaitsja poolt väidetavas olukorras kõnelema A. Rosenbergi poolsest süülisest hädakaitseprovokatsioonist. Sellisel juhul ei oleks A. Rosenberg pidanud mitte hakkama valmistuma aktiivseks kaitseks, vaid ta oleks pidanud end H. de eest ära peitma, st nende eest põgenema. See oli tema jaoks ka kõigiti võimalik: ta teadis telefonivestluste tõttu He.H. ga, et H. d teda otsivad. 14.9 Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et A. Rosenbergi teo õigusvastasust või süülisust välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu on maakohus ta põhjendatult süüdi tunnistanud He.H. tapmisega või siis vähemalt kehavigastuste tekitamisega ähvardamises, kasutades selleks rauast sõrgkangi ja kaheraudset jahirelva või sellesarnast eset.

sõnakasutas võis olla küll hirmutav lapsele, kuid last ta ei löönud. Ta võis puutuda vastu K.R. i õlga turvavöö pealepaneku käigus. K.L. i ähvardamissüüdistus tugineb vaid kannatanu ütlustele. Nendevahelised suhted on aga halvad. 15.7 Apellandi eeltoodud argumendid ei veena ringkonnakohut maakohtuga vastupidisele seisukohale asuma. Kõigepealt mis puudutab argumenti, et K.R. il on psüühikahäire, mis võis mõjutada tema arusaamisvõimet. Sellise väite loeb ringkonnakohus paljasõnaliseks seetõttu, et asjas puuduvad igasugused tõendid selle kinnituseks. Maakohus uuris K.R. i videosalvestatud ütlusi ning leidis, et need on usaldusväärsed, sest need olid detailsed. K.R. kirjeldas üksikasjalikult A. Rosenbergi käitumist – löömist ning ähvardusi. Lisaks andis maakohtu jaoks täiendavat veenvust ütluste usaldusväärsusele K.R. i käitumine ütluste andmise ajal (vt ka maakohtu otsuse p 42, 43). Ka ringkonnakohtul ei tekkinud tõendeid üle kontrollides mingeid kahtlusi K.R. i ütluste usaldusväärsuses ega tema arusaamisvõimes. Maakohus on K.R. i ütlused hinnanud põhjendatult usaldusväärseteks. 15.8 Puutuvalt K.L. i ütluste usaldusväärsusesse, siis hinnates neid kogumis K.R. i ütlustega, K.L. i poolt Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega, politseiniku vormikaamera salvestisega, on need hinnatavad samuti usaldusväärsetena. Tõendikogumi pinnalt saab kokkuvõttes väita, et K.L. i ja A. Rosenbergi omavahelised keerulised suhted ei ole mõjutanud K.L. i andma A. Rosenbergi vastu pahatahtlikke, alusetult süüstavaid ütlusi.

16.5 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Rosenbergi karistusest vabastamisel kohaldanud põhjendatult eeltoodud sätteid seda lähtudes asjaolust, et A. Rosenbergil on konfliktsetes või ka muidu pingelistes olukordades ilmselgeid raskusi oma käitumise kontrolli all hoidmisega. Kõik kuriteod ongi sooritatud tema poolt just nimelt sellistes olukordades (viha ja ärritumine nii pereliikmete kui ka võõraste suhtes). Kaitsja poolt taotletud karistusest vabastamise viis KarS § 73 alusel on A. Rosenbergi õiguskuulekusele suunamiseks seetõttu ebapiisav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.