Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Georg Erikule on esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1 ja § 199 lg 1 järgi.

KarS § 113 lg 1 järgi on G. Erikule esitatud süüdistus oma ema X tapmises. Süüdistuse kohaselt lõi G. Erik 26.09.2020 kella 21:16 ja 27.09.2020 kella 02:36 vahelisel täpsemalt tuvastamata ajal oma kodus voodis olnud X vähemalt 14 korda haamriga pea piirkonda, tekitades vigastused, mille tulemusel X suri. KarS § 199 lg 1 järgi on G. Erikule esitatud süüdistus selles, et ta varastas XXX kauplusest elektrilise tõukeratta. Nimelt võttis G. Erik 18.09.2020 kella 12:43 ajal Pärnu linnas XXX asuva XXX kaubanduskeskuse XXX kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil elektrilise tõukeratta S5 Booster Plus väärtusega 749,99 eurot ning väljus kauplusest ja kaubanduskeskusest ratta eest tasumata. Mõni aeg hiljem avastas kaubanduskeskuse turvatöötaja tõukeratta kaubanduskeskuse õuest prügikastist.

tunnistaja läks laoruumist puuduolevad detaile tooma, lahkus G. Erik kauplusest tõukerattaga ning selle eest tasumata. Kohus leidis, et G. Erik oli mõlema kuriteo toimepanemise ajal süüdiv. Kohus möönis, et G. Eriku käitumine septembris-oktoobris 2020 oli tavatu: ta on loopinud aknast välja võõrast vara; viibinud kodust kaugel Rakveres võõra kinnistu hoovis ja katsunud selle ust; jooksnud endaga juttu ajades trepikojas edasi-tagasi. Ka tunnistajad on kirjeldanud G. Eriku käitumist mitteadekvaatsena. Samuti tõdes kohus, et Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku poolt edastatud andmetest nähtub, et 2010. aastal on G. Erikul diagnoositud äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega, 2011. aastal äge ja mööduv psühhootiline episood, paranoidne skisofreenia. Tuginedes kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisile ning kohtus ütlusi andnud ekspertide selgitustele leidis kohus siiski, et G. Erikul ei esinenud ühtegi häiret, mis oleks tal takistanud teo keelatusest aru saada ja oma käitumist juhtida. Ekspertide hinnangul ei ole G. Eriku ebajärjekindla ning kohati sotsiaalseid norme eirava käitumise episoodid alates 13.09.2020 kooskõlas psühhootilistele häiretele omase kliinilise pildi ega kuluga; tegemist oli sihipärase käitumisega. G. Eriku väited tal ajuti esinevate meelepetete kohta ning nende aktiivne seostamine talle süüksarvatavate tegude toimepanemisega on hinnatav simulatsioonina. Ekspertiisiakti kohaselt: - ei esinenud Georg Erikul tegude toimepanemise ajal ning tegudele eelneval perioodil psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest ning oma käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks, ega esine sellist seisundit ka käesoleval ajal; - on Georg Erik võimeline kandma karistust; - puudub meditsiiniline näidustus G. Erikule psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks; - ei esine G. Erikul selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist; - ei esine G. Erikul isiksusehäiret; - esineb G. Erikul hiljemalt 21. eluaastast püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum: sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest, mis ei takista ega piira aga G. Eriku võimet ümbrusest aru saada ning sihipäraselt arutleda ja käituda. Kohus leidis, et eksperdid on oma seisukohti põhjalikult ja veenvalt põhjendanud. Kõik ekspertide selgitused ja kirjeldused on loogilised ja viitavad ka eluliselt arusaadavalt simulatsioonile.

3.1 G. Erik taotleb apellatsioonis sisuliselt maakohtu otsuse tühistamist tema KarS § 114 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistamises ning tema õigeks mõistmist. G. Erik väidab, et valetas maakohtus, et tema tappis X. Tegelikult tappis X W, tema võttis aga süü enda peale, sest kardab W ja tema sõpra F. F on teda varem noaga rünnanud. W on ühiskonnale ohtlik, ta käitub hullumeelselt, tarvitab narkootikume ja tal on palju võlgu.

3.2 Kaitsja taotleb apellatsioonis kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks, et määrata kriminaalasjas uus, teiste ekspertide tehtav kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis. Alternatiivselt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja G. Erikule kergema karistuse mõistmist. Kaitsja märgib, et ei vaidlusta G. Eriku tegude kvalifikatsiooni. Ta leiab, et kohtuotsuse tegemisel ja karistuse mõistmisel ei ole piisava põhjalikkusega arvestatud G. Eriku tervislikku seisundit ning see vajab uut hinnangut kordusekspertiisi näol, kus on arvestatud ja antud objektiivne hinnang kõigile tõenditele ja sisulised vastused kaitsja küsimustele. Kaitsja leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt, tuginedes otsuse tegemisel ainult ühele tõendile – kompleksekspertiisile, mis jättis arvestamata G. Eriku vaimse tervise kogu elu jooksul ning võimaldas tema käitumist hinnata äärmiselt negatiivsena. Kohus on jätnud kohtus uuritud tõenditest hindamata ekspertide seisukohaga vastuolus olevad G. Eriku vaimset seisundit ja käitumist kirjeldavad tõendid. Kaitsja märgib, et ekspertiisiakt ega ekspertide ütlused ei ole korrelatsioonis kriminaalasja kohtulikul uurimisel saadud muu teabega. Kirjalikest tõenditest heidab kaitsja politsei andmebaasi väljatrükkide, Pärnu Haiglas koostatud G. Eriku statsionaarse epikriisi ja Haigekassa retseptiandmete väljatrüki arvestamata jätmist. Politsei andmebaasi väljatrükid tõendavad G. Eriku tavatut käitumist, Pärnu Haigla dokumendid G.Eriku korduvat viibimist Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus nii ambulatoorsetel kui statsionaarsetel vastuvõttudel ning temale pandud diagnoose, Haigekassa retseptiandmed aga G. Erikule väljastatud ravimite retsepte. Kõik need tõendid kinnitavad, et G. Eriku käitumine on olnud pikema aja jooksul mõjutatud vaimuhaigusena käsitletavatest häiretest, mis kaitsja arvates on otseselt mõjutanud tema käitumist kuritegude toimepanemise ajal. Lisaks kirjalikele tõenditele on kohus jätnud tähelepanuta tunnistajate D, T, J, A, G, S, O, J, W ja B ütlused. Politseiametnik D ütluse kohaselt toimetas ta G. Eriku 03.10.2020 Circle-K tanklast Pärnu Haigla psühhiaatria osakonda põhjusel, et isik väitis end olevat segaduses ja tal olevat diagnoositud vaimsed häired. T ütluse kohaselt tunneb ta G. Erikut tulenevalt tööst rühmajuhatajana Kutsehariduskeskuses. Töökoha kaudu tundis ta ka G. Eriku ema X. Tunnistaja ütluse kohaselt teadis ta, et X-l on paranoiline skisofreenia. G. Erikut iseloomustas tunnistaja kui osavõtlikku, positiivset ja lugupidavat. Samas on G. Erik talle kurtnud, et tal on halb ja ta magab halvasti ning on pöördunud psühholoogi või psühhiaatri poole. Tunnistaja on tajunud, et G. Eriku pingetaluvus on madal.

Ä taksojuht J andis ütlusi, et on paaril korral sõidutanud G. Erikut. Ühel korral tahtis G. Erik sõita Pärnust Tallinna. G. Eriku toonane kätumine tundus taksojuhile mõnevõrra imelik. G. Erik soovis iga 20 minuti järel värske õhu hingamiseks peatusi. Kui nad olid jõudnud Engeni, mõtles G. Erik ümber ja soovis Pärnusse tagasi saada. A ütluste kohaselt tunneb ta G. Erikut 17 aastat ja neid suhteid võinuks viimase ajani käsitleda sõprusena. 09.09.2020 soovis G. Erik sõpruse A-ga lõpetada. Selle põhjusest tunnistaja aru ei saanud ja G. Erik talle seda ei selgitanudki. G. Erik tundus talle kuidagi kurvana. G. Erik on talle maininud ärevust ja depressiooni. G. Erik kasutas ravimeid ja on käinud ravil. G. Erik tarvitas narkootikume. Info, et G. Erik on peetud kinni kahtlustatuna ema tapmises, oli tunnistajale suur šokk, kuna Georg ei ole varem vägivaldne olnud. Tunnistaja Ü andis ütlusi selle kohta, et ütluste kohaselt osutab ta teenust Pärnus. 2020 oktoobris avastas ta XXX külalistemajas, et toast nr XX oli esemeid (arvutiklaviatuurid, lillealus jne) välja loobitud. Kuivõrd ust koputuse peale ei avatud, oodati ära politseinik ja siseneti. Toast avastati noormees (G. Erik), kes tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud maast ega ilmast aru; tunnistaja arvates oli ta midagi tarbinud. Tunnistaja S ütluste kohaselt oli G. Erik tema ettevõtte D OÜ töötaja 2016. a aprillist kuni 2017. a kevadeni. Tunnistaja ütluste kohaselt sai G. Erik üldiselt oma tööülesannetega väga hästi hakkama, aga aeg-ajalt lipsas sisse probleemseid perioode. G. Erik selgitas, et kannatab unehäirete all, hakkas asju unustama ning oli närvilisem. S-le teada olevalt oli G. Erikul diagnoositud Aspergeri sündroom. Samuti tarvitas ta kanepit. Tunnistaja kuulis 2020. a sügise alul ühiselt tuttavalt, et G. Erik on hakanud tarvitama amfetamiini ja seda suuremas koguses. Tunnistaja O ütlused, mille kohaselt oli G. Eriku läbisaamine emaga hea, ta tundis väga muret ema tervise pärast, kuna ema oli skisofreenik. G. Erik pidi seoses ema tervisega oma vaba aega talle pühendama. Tunnistaja teadis, et ka G. Eriku vaimne tervis on kehv. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta näinud G.Erikut täielikus depressioonis ja talle teadaolevalt oli ka G. Erikul algeline skisofreenia. Tunnistaja ei uskunud, et G. Erik oleks võimeline kedagi lööma. Tunnistaja W ütluste kohaselt oli G. Erikut tema sõber ning ta teadis ka G. Eriku ema X. G. Erik oli talle väljendanud soovi omaette s.o. emast eraldi elama asuda. Tunnistajale teadaolevalt oli ema G. Eriku elumuutusega nõus, kuna tal käis elukohas ka hooldaja. Tunnistaja kinnitas, et G.Erik tarvitas narkootikume. Tunnistaja ütluste kohaselt on G. Erik sõbralik ja hea suhtumisega, pigem tagasihoidlik; ta ei ole G. Erikut kunagi agressiivse või vägivaldsena näinud. Tunnistaja B ütlused, mille kohaselt G.Erik on talle väitnud, et tarvitab kanepit, kuigi B ise ei ole G. Erikut tarvitamas näinud. B teadis, et G. Erik käis psühhiaatri juures. G. Erik on rääkinud ärevushäiretest ja depressioonist. Kaitsja leiab, et „ekspertide vastused kohtulikul uurimisel esitatud küsimustele olid sisuliselt vastamata jäetud või vastuses järeldusena ebaloogilised“. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et kohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut ekspertide vastustele kaitsja poolt kohtulikul uurimisel püstitatud küsimustele. Näiteks ekspert KE möönis, et G. Erikul on diagnoositud F61.0 segatüüpi isiksusehäire. Ekspert leidis, et isiksusehäire ei ole raske psüühikahäire. Ekspert selgitas, et segatüüpi isiksusehäire tuleneb asjaolust, et G. Eriku käitumises leiti

paranoidseid jooni ja obsessiiv-kompulsiivseid jooni. Kohus ei ole eeltoodud eksperdi vastuseid analüüsinud ega andnud hinnangut nimetatud seisundite mõjumisele G. Eriku käitumisele. Kohtu esitatud küsimustele G. Eriku ebaadekvaatse käitumise kohta erinevatel kordadel (13.09.2020, 14.09.2020) vastas ekspert, et sõltumata asjaolust, et kõrvaltvaatajale võib käitumine tunduda imelik, ei pruugi see tähendada vaimse häire olemasolu. Kaitsja märgib, et tema ega kohus ei saanud selgust, miks pidanuks G. Erik oma kummalist käitumist pikema aja jooksul simuleerima, kuna tema käitumine läbi elu ei ole seondatav konkreetse kuriteosündmusega. Sellele asjaolule on kohus jätnud hinnangu andmata. Kuigi G. Erikul on diagnoositud Aspergeri sündroom, väitis ekspert, et G. Erikul ei ole Aspergeri sündroomi. Vastuseks kaitsja osutusele, et Sotsiaalkindlustusameti 18.04.2015. a otsusega määrati G. Erikule Aspergeri sündroomi ja muude segatüüpi ärevushäirete diagnoosist tulenevalt keskmine puue, leidis ekspert, et puude taotlemine ei oma mingit seost diagnoosiga. Kaitsja hinnangul on ekspert esitanud meelevaldse ja tõendamata seisukoha, et G. Erik on endale ise haigused diagnoosinud ja vastava eriala spetsialistid on siiani käitunud vastavalt tema näpunäidetele. Kohtus väitis ekspert korduvalt, et erinevalt eksperdist ei pea raviarstid oma arvamust ega diagnoose põhjendama. Kaitsja hinnangul on eksperdi arvates olnud kõik arstid, kes on diagnoosinud ja ravinud G. Erikul erinevat tüüpi vaimseid häired, šarlatanid, kes on pannud diagnoose suvaliselt. Ekspert ei põhjendanud oma sellist seisukohta kuidagi. Kohus on omakorda jätnud eksperdi vastuse kaitsja esitatud küsimusele hindamata. Kaitsja leiab, et eksperdi seisukohad on kõigis ekspertiisiga seonduvates aspektides meelevaldsed ja tõendamata ja viitavad arrogantsele suhtumisele kehtestatud korra alusel toimuvatesse menetlustesse. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et G. Erik on vajanud juba lapseeast psühhiaatrilist abi. Kaitsja märgib, et ka teine ekspert, psühholoog TK leidis, et Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus G. Erikule pandud diagnoosid ei ole eksperdiarvamusega konkureerivad seisukohad, sest need antakse erinevate andmete põhjal. Kaitsja toob välja, et ekspert kinnitas vastuseks kohtu küsimusele, et sõltuvus on psüühikahäire. Kaitsja heidab kohtule ette, et kohus ei ole andnud hinnangut kaitsja eeltoodust saadud infost tulenevale järeldusele, et psühhiaatrid-psühholoogid ei ole võimelised üheselt määratlema inimese tegelikku vaimse tervise seisundit. Kokkuvõtvalt märgib kaitsja, et G. Eriku käitumine nii enne kuritegusid, nende kuritegude sooritamise ajal kui ka pärast seda ei olnud tavamõistes adekvaatne. Ekspertiis ei ole kaitsja arvates kummutanud G. Eriku eelneva elukäigu jooksul diagnoositud ja ravitud vaimsete haiguste olemasolu. See, mil määral mõjutas G. Eriku vaimne seisund kuritegude toimepanemist, jääb teadmata, kuna ekspertide vastused ei ole olnud üheselt järgitavad, on olnud vastuolulised ning kaitsja arvates tõendina kõlbmatud. Kaitsja leiab, et kui ringkonnakohus ei saada kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, tuleks G. Eriku karistust oluliselt kergendada, mõistes talle karistuse alla seaduses sätestatud alammäära. Kaitsja on seisukohal, et isegi, kui G. Eriku süüdimatus ei leia tõendamist, on kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist meditsiinilised ja juriidilised faktid, mis kinnitavad, et G. Erik oli nii eelnevalt kui kuritegude toimepanemise ajal piiratud süüdivusega, et temal

esinenud psüühikahäired ja narkosõltuvus avaldasid olulist mõju tema igapäevaelu korraldamisele, tema vaimsed häired koos narkosõltuvusega olid ta viinud tasemeni, kus on alust rääkida isiksuspildi normaalseid piire ületavast muutumisest, mistõttu tema suutlikkus mõistuspäraseks käitumiseks võis muutuda piiratuks ning sellest tulenevalt tema võime temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal oma tegude keelatusest aru saada ja vastavalt sellele arusaamisele neid juhtida võis olla oluliselt piiratud. Kohus on jätnud kaitsja nimetatud seisukohale hinnangu andmata. Kaitsja hinnangul näitab G. Eriku suuremal või vähemal määral ebaadekvaatne käitumine, et G. Erik vajab pigem ravi kui pikaajalist vanglakaristust. Kohus on jätnud karistuse mõistmisel täielikult arvestamata, et G. Erikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Eelloetletud asjaolud kogumis on KarS § 61 mõttes erandlikud asjaolud ja võimaldavad mõista G. Erikule karistuse alla seaduses sätestatud alammäära. Samuti on, lähtudes kuritegude toimepanemise asjaoludest ja G. Eriku tervislikust seisundist, võimalik vähendada G. Erikule mõistetavat karistust, kohaldades KarS § 60.

kasutamises tingitud püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum, s.o. sõltuvus mitmes psühhoaktiivsest ainest. Prokuratuuri arvates on maakohus hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid koostoimes ning jõudnud arusaamani, et G. Erik on inimene, kelle puhul ei esine süüd välistavaid asjaolusid. Samuti nõustub prokurör maakohtuga, et G. Erik ei ole piiratud süüdivusega. G. Erikul tuvastati sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest, mis aga ekspertide hinnangul ei takista ega piira G. Erikul ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning võimalikes tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Prokuratuuri hinnangul puuduvad alused KarS § 60 või 61 kohaldamiseks, maakohtu otsus karistuse osas on seaduslik ning põhjust G. Erikule mõistetud karistuse vähendamiseks ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Apellatsioonid maakohtu otsuse muutmiseks alust ei anna.

hindamata ekspertide seisukohaga vastuolus olevad G. Eriku vaimset seisundit ja käitumist kirjeldavad tõendid. Maakohus on möönnud, et mitmete tõendite kohaselt on G. Erik käitunud imelikult. Ka on kohus tõdenud, et väljavõte politsei andmebaasist ning Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikust saadud andmed G. Erikule pandud erinevate diagnooside kohta viitavad justkui tõsistele psüühilistele häiretele. Kohus leidis aga, et kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt ja ekspertide ütlused näitavad, et Georg Erikul ei esinenud ühtegi häiret, mis oleks tal takistanud teo keelatusest aru saada ja oma käitumist juhtida. See tähendab, et maakohtu hinnangul lükkasid ekspertiisiakt ja ekspertide ütlused teistest tõenditest tuleneva kahtluse ümber. Seega ei ole kohus jätnud kaitsja viidatud tõendeid tähelepanuta, vaid on pidanud usaldusväärsemaks tõendeid, mille kohaselt oli G. Erik süüdiv. On ilmne, et kohtul ei ole võimalik üheaegselt tugineda tõenditele, mis ei ole omavahel kooskõlas. Seetõttu peabki kohus tõendite vahelise vastuolu korral otsustama, millis(t)ele tõendi(te)le tugineda. Maakohus on ka põhjendanud, miks ta just ekspertide arvamusele tugineb: kohtu hinnangul on eksperdid põhistanud „kohtu jaoks piisava põhjalikkuse ja veenvusega, miks nad oma parimate teadmiste ja neile ekspertiisiakti koostamisel kättesaadavate andmete alusel sellisele järeldusele jõudsid ning kohus nõustub ekspertide selgituste ja järeldustega täielikult, sest selgitused on igati loogiliselt argumenteeritud“. Kohus on toonud otsuses välja need ekspertide argumendid, mida kohus oluliseks pidas (ekspert selgitas, et inimese psüühika häirumisel on teatud reeglipärasused ning G. Eriku käitumine ei ole kooskõlas psühhootilistele häiretele omase kliinilise pildi ega kuluga). Järelikult ei saa rääkida sellest, nagu ei selguks maakohtu otsusest, miks pidas maakohus eksperdiarvamust usaldusväärseks tõendiks.

diagnoosid, vaid ravidokumentidest tulenev info sümptomite ja ravi kohta. Seda, miks eksperdiarvamus ei lähe kokku G. Erikule varem pandud diagnoosidega, on ekspert põhjendanud eksperdi ja arsti käsutuses oleva erineva andmete mahuga ning sellega, et diagnoosimisel on oluline kaal isiku enda kaebustel. Tegemist ei ole ringkonnakohtu jaoks uue ega üllatava selgitusega. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et eksperdiarvamus tähendab halvustavat hinnangut G. Erikuga varem tegelenud psühhiaatrite tööle. Eksperdi selgitus, et arstid on lähtunud G. Eriku enda kaebustest, ei tähenda seda, et nad oleks oma tööd teinud ebakvaliteetselt Psühhiaatri roll eksperdina ja arstina on erinev. Arst peab aitama isikul terviseprobleemidest vabaneda või peab tema tervisehädasid vähemalt leevendama, mistõttu tema jaoks ongi olulised isiku enda kaebused. Seevastu ekspert peabki hindama andmeid kõrvalseisja pilguga. Ekspert on ise maakohtus kaitsja küsimustele vastates rõhutanud, et ekspertiisi eesmärk ei ole varasematele diagnoosidele hinnangu andmine. Ühtlasi on ekspert selgitanud, mille alusel võis G. Erik talle pandud diagnoosid saada. Näiteks on ekspert selgitanud: „Narkootiliste ainete kasutamise foonil tegelikult tekib inimese käitumises muutusi ja neid on küllalt raske diferentsida, kui täpseid objektiivseid andmeid ei ole nagu meil kasutada oli. Ühelgi arstil ei ole tegelikult sellist kogumit andmeid nagu meil oli.“ Aspergeri sündroomi diagnoosi puhul tõi ekspert võimaliku diagnoosini viinud infona välja, et G. Eriku kaebuse, et ta on alati olnud omaette ja teda kiusati koolis ja tal oli raskusi suhtlemisel. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et eksperdid ei ole välistanud G. Erikul mis iganes psüühikahäire olemasolu. Vastupidi: ekspertiisiaktis on öeldud, et G. Erikul on sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest, kusjuures see kujutab endast psüühika- ja käitumishäirete kogumit. Ekspertiisiaktis olevast eksperdiarvamuse põhjendusest nähtuvalt võib sõltuvus tuua kaasa muu hulgas rahutust, ärevust, unetust ja depressiooni, samuti sotsiaalse toimetuleku süvenevat halvenemist. Mida eksperdid on eitanud, on G. Erikul sellise psüühikahäire olemasolu, mis saaks olla süüdimatuse meditsiiniliseks tunnuseks.

Tõendite hulgas, millega kaitsja hinnangul ekspertiisiakt vastuolus on, on apellatsioonis loetletud tunnistajate ütlusi. Ringkonnakohus nendib, et kuigi apellatsioonis on tunnistajate ütlusi refereeritud, ei ole seda, milles vastuolud tõendite vahel kaitsja hinnangul seisnevad, lähemalt käsitletud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistajate apellatsioonis välja toodud ütlustes midagi sellist, mis seaks eksperdi seisukohad kahtluse alla. Ükski G. Erikut pikemalt tundvatest isikutest ei ole apellatsioonis välja toodud ütlustes kirjeldanud mingeid asjaolusid, mis viitaks G. Eriku sellisele psüühikahäirele, mis seaks G. Eriku süüdivuse kahtluse alla. Nende tunnistajate ütlustele on iseloomulik see, et nad on rääkinud, et G. Erik on neile psüühikaprobleeme ja ravimite võtmist maininud (selle kohta on andnud ütlusi B, O, A, T). Sellega haakub ka politseiametniku D ütlus, mida on apellatsioonis refereeritud nii, et tunnistaja sõnul toimetas ta G.Eriku 03.10.2020 Circle-K tanklast Pärnu Haigla psühhiaatria osakonda põhjusel, et „isik väitis end olevat segaduses ja tal olevat diagnoositud vaimsed häired“. Ise on tunnistajad toonud välja G. Eriku nukrust (A) või depressiivset olekut (O), tööandja S on rääkinud sellest, et G. Erikul oli probleemseid perioode, G. Erik unustas asju ja oli närviline (ja väitis, et kannatab unehäirete all). Lisaks on mitmed tunnistajad maininud seda, et G. Erik tarvitas narkootikume. Seega haakuvad asjaolud, mida need tunnistajad on välja toonud, eksperdiarvamuses öelduga, et G. Erikul esineb psühhoaktiivsete ainete sõltuvus. Sellega sobitub ka tunnistaja G ja J ütlustes kirjeldatud G. Eriku käitumine. Tunnistajate ütlustest ei nähtu seda, et G. Eriku käitumine oleks olnud pikemat aega arusaamatu ja ettearvamatu. Seega ei ole põhjendatud ka apellatsiooni seisukoht, et kui G. Erikule heita ette simuleerimist, siis oleks ta pidanud simuleerima juba aastaid, et vabaneda vastutusest 2020. a sügisel toime pandud kuritegude eest. Ühtlasi tuleb seoses kaitsja selle etteheitega märkida, et eksperdid pole väitnud, justkui ei saaks G. Eriku puhul üldse mingitest vaimse tervise probleemidest rääkida. Eksperdi väide oli see, et G. Erik simuleerib psüühikahäire seost toimepandud kuriteoga. See hinnang põhineb konkreetsetel asjaoludel: G. Eriku kirjeldus, kuidas meelepetted teda mõjutasid, ei lähe psühhoosi tunnustega kokku (ta ei osanud vastata täpsustavatele küsimustele, variantide pakkumisel nõustus kõigi variantidega; sellest, kuidas ta meelepetteid kirjeldas, ei nähtunud nende luululist tõlgendust; selle vastu, et G. Erik tegutses psühhoosis, rääkis ka tema püüd kuriteo jälgi peita (riiete kaitsmine vere eest, koristamine)). Nende asjaolude põhjal on ekspert välistanud selle, et G. Erik pani kuriteod toime süüdimatuna.

tunnused, mis viitaksid Georg Erikul esinenud piiratud süüdivusseisundile teo toimepanemise ajal ning ka sellele eelnenud perioodil – kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt kogumis ekspertide kohtuistungil antud ütlustega lükkavad selle võimaluse üheselt ümber.“ Ringkonnakohus tõdeb, et ekspertide seisukoht välistab tõepoolest ka piiratud süüdivuse. Eksperdid on eksperdiarvamuse teises punktis sõnaselgelt öelnud, et G. Erikul ei olnud „psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid ümbrusest ning oma käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks“. Ekspertiisiaktist ja ekspertide selgitusest nähtub ka selle seisukoha põhjus: G. Eriku käitumise asjaolud (nt oma riiete kaitsmine verepritsmete eest X tapmisel) viitas sellele, et G. Erik sai aru, mida ta teeb. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsioonis väljendatud seisukohaga, et X tapmise pidi olema tingitud G. Eriku tervislikust seisundist, sest G. Erikul ei saanud olla motiivi sellise ränga kuriteo toimepanemiseks. Mitme tunnistaja ning G. Eriku enda ütlustest saab järeldada, et G. Eriku suhted emaga ei olnud probleemitud: X vajas tervislikel põhjustel G. Eriku abi ning samas sekkus G. Eriku ellu. T, O, W ütlustest tulenevalt vajas G. Eriku ema tervislikel põhjustel abi. Tunnistaja O ütluste kohaselt pidi G. Erik ema tervise tõttu emale oma vaba aega pühendama. G. Eriku enda 15.02.2021 antud ütluste kohaselt ei meeldinud emale, et ta ära kolis. Samas oli ema siis, kui ta ema juures elas, pidevalt tema privaatsust häirinud. Seega nähtuvad tõenditest võimaliku konflikti eeldused.

Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg 2 süüdistatava kanda.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.