Liiklussüüteod

M. A. Kivistele mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 23.09.2019 otsus osas, millega M. A. Kivistele mõisteti KarS § 63 lg-t 1 kohaldades 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega M. A. Kivistele mõisteti KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades KarS § 424 lg 2 järgi karistus 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg 1 kuu 11 päeva ning M. A. Kiviste karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 19 päeva vangistust. M. A. Kivistele mõisteti kogumis Tartu Maakohtu 18.03.2019 otsusega nr 1-19-850 mõistetud vangistuse kandmata osaga (1 aasta 11 kuu 25 päeva) KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust algusega 10.07.2019. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Tartu Maakohtu 23.09.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsused jõustusid 7.01.2020. Käesoleval ajal kannab M. A. Kiviste karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 10.07.2019 ja lõpp 24.09.2022. 4.07.2022 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Maik Aigo Kiviste isikliku toimiku otsustamaks Maik Aigo Kiviste suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Tartu Vangla on teinud ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 12 kuud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Maik Aigo Kiviste palub jätta karistusjärgne käitumiskontroll tema suhtes kohaldamata, kuna ta ei plaani peale vabanemist Eestisse jääda. Prokurör leiab, et Maik Aigo Kiviste suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud, kuigi probleemne on elukoha olemasolu. Prokuröri arvates võiks süüdimõistetu elukohaks määrata tema viimase vabaduses olnud elukoha. Kohtu põhjendused KarS § 871 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule muuhulgas siis, kui isikut on 1) isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning 2) ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kuus kuud kuni kolm aastat. KrMS §-s 4261 on sätestatud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

2 (3)

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Maik Aigo Kiviste karistusaja lõppemisel tuleb tema suhtes jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Karistusregistri teatisest (tl 14-15) ja isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt on Maik Aigo Kivistel käesolevalt 3 kehtivat kriminaalkaristust. Maik Aigo Kiviste kannab käesolevalt liitkaristust 3 aastat 2 kuud 14 päeva KarS § 4231ja § 424 lg 2 järgi. Tartu Maakohtu 25.04.2018 otsusega nr 1-18-2003 tunnistati M. A. Kiviste süüdi KarS § 423-1 järgi ja karistati KarS § 74 sätete alusel tingimisi vangistusega 1 aasta, katseajaga 3 aastat. Süüdimõistetu vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt ning enne seda on teda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest. Seega esineb Maik Aigo Kiviste puhul KarS § 871 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alus. Arvestades süüdimõistetu korduvat karistatust liiklusalaste kuritegude eest oleks tema edasise õiguskuulekuse tagamiseks käitumiskontrolli kohaldamine kohtu arvates ka sisuliselt põhjendatud. Süüdimõistetu karistusjärgse käitumiskontrollile allutamise hädavajalik eeltingimus on kindla elukoha olemasolu, kuna süüdimõistetul on kohustus elada kohtu poolt määratud elukohas. Maik Aigo Kiviste kohtuistungil kinnitas, et kindlat elukohta tal Eestis ei ole. Seda süüdimõistetu väidet kinnitab ka vangla iseloomustuses märgitu. Tartu Vangla kinnitusel pole Maik Aigo Kiviste esitanud andmeid oma tulevase elukoha kohta. Kinnipeetav on avaldanud, et ta ei pöördu tagasi endisesse elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tal pole kavas Eestisse elama jääda. Sama avaldas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Vabanemise korral elukoha olemasolu peab olema kuidagi tõendatud. Tavapäraselt on selleks vangla iseloomustuses märgitud andmed, mis antud juhul puuduvad. Maik Aigo Kiviste suhtes välistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise temal kindla elukoha puudumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 30.05.2016 määruses nr 3-1-1-45-16 p-s 7 märkinud järgmist: „Kolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. /.../“ Käesoleval juhul ei ole vangla kahetsusväärselt Maik Aigo Kivistele vabanemisjärgne elukoha leidmiseks mingeid abinõusid tarvitusele võtnud. Kuna süüdimõistetul elukoht puudub, pole täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise hädavajalik tingimus. Kohus jätab kindla elukoha puudumise tõttu Maik Aigo Kiviste suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata pärast Tartu Ringkonnakohtu 5.12.2019 otsusega mõistetud karistuse ära kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.