Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Apelleeritud otsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 5. detsember 2019 1-19-4615 Eesistuja Juhan Sarv, liikmed Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Maik Aigo Kiviste süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 23. septembri 2019. a otsus Süüdistatav Maik Aigo Kiviste ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa - süüdistatav Maik Aigo Kiviste, isikukood 38402146536; elukoht XXX; viibimiskoht Tartu Vangla; - kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määratud korras; - prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ken Kiudorf Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2019. a otsus osas, millega Maik Aigo Kivistele mõisteti KarS § 63 lg-t 1 kohaldades 2 aastat ja 4 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Maik Aigo Kivistele KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades KarS § 424 lg 2 järgi karistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust; 2) arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistusaeg 1 kuu 11 päeva ning lugeda Maik Aigo Kiviste karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust; 3) mõista Maik Aigo Kivistele kogumis Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osaga (1 aasta 11 kuu 25 päeva) KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust algusega 10. juulist 2019.
5.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Maik Aigo Kivistele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend
neli) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
6.Jätta käesolevast kohtuotsusest arvutivõrgus avalikustamata selle punktid 9 ja 16–18.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Maik Aigo Kiviste anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises.
2.M. A. Kivistet süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda oli karistatud Tartu Maakohtu
13.detsembri 2013. a otsusega mh mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis
1.aprillil 2019 kella 1.40 paiku Võru linnas Paju 20 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Nissan Terrano II, olles ise alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,99 mg/l kohta. Samuti polnud M. A. Kivistel juhtimisõigust. Eelnevalt oli teda süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2015. a, 30. mai 2016. a, 5. oktoobri 2017. a, 25. aprilli 2018. a ja 18. märtsi 2019. a otsusega. Maakohtu otsus
3.Tartu Maakohus tunnistas 23. septembri 2019. a otsusega M. A. Kiviste KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi süüdi ning mõistis talle KarS § 63 lg-t 1 kohaldades karistuse 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka M. A. Kiviste eelvangistuses viibitud aja ehk 1. aprilli 2019, samuti 18. aprilli kuni 28. mai 2019. a, s.o kokku 1 kuu 11 päeva. Kandmisele kuuluvaks vangistuseks mõistis maakohus 2 aastat 2 kuud 19 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus seda karistust Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus 10. juuli 2019.
4.Põhjendades M. A. Kivistele mõistetud karistust, märkis maakohus järgmist. 2(6)
5.Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus luges M. A. Kiviste süü suureks. Süüd suurendab asjaolu, et süüdistatav on üheaegselt toime pannud kaks kõige raskemat liiklusseaduse rikkumist. Ka ei ole alkoholisisaldus M. A. Kiviste väljahingatavas õhus olnud mitte piiripealne, millest alates hakkab kriminaalvastutus, vaid tunduvalt suurem. M. A. Kiviste süüd suurendab ka tema isik. Teda on korduvalt liiklusalaste kuritegude eest karistatud. M. A. Kiviste pani uue kuriteo toime lühikese aja jooksul pärast eelmise karistuse mõistmist. Uute kuritegude toimepanemine osutab asjaolule, et M. A. Kiviste pole eelmistest karistustest järeldusi teinud. Süüdistatav avaldas oma viimases sõnas kahetsust. Puudub alus süüdistatava kahetsuse siiruses kahelda. Kuna M. A. Kiviste on oma süüd kahetsenud, tuleb seda karistust kergendava asjaoluna arvestada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis tõendab, et M. A. Kivistel on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varem karistatud muu hulgas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja korduvalt mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises (Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2015. a, 30. mai 2016. a,
5.oktoobri 2017. a, 25. aprilli 2018. a ja 18. märtsi 2019. a otsus). Kuigi alates 2013. aastast ei ole M. A. Kiviste kriminaalkorras karistatavas joobes mootorsõidukit juhtinud, on ta toime pannud muid liiklusalaseid kuritegusid. Seega ei ole M. A. Kiviste õiguskuulekas liikleja. M. A. Kiviste süü suurust ja isikut arvestades tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kuna süüdistatav ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, ei saa vangistus olla lühiajaline. Kuivõrd ta on üheaegselt pannud toime kaks süütegu, tuleb talle mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi sanktsiooni keskmisest mõnevõrra suuremas määras. Kuna M. A. Kiviste on uue kuriteo pannud toime Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019. a otsusega määratud katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel.
6.Süüdistatav on kohtumenetluse käigus avaldanud soovi osaleda alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis MTÜ-s Lootuse Küla. Et MTÜ Lootuse Küla on valmis süüdistatava programmi vastu võtma, tõendab MTÜ Lootuse Küla vastav kinnitus. Kohtuistungil kinnitas M. A. Kiviste, et ta osaleb Tartu Vanglas sotsiaalprogrammis „Kaksteist sammu“, mis on suunatud narko- ja alkosõltlastele. Kohtumenetluse käigus on süüdistatav palunud ennast suunata psühhiaatrilisele sundravile. Kohus leidis, et M. A. Kivistet iseloomustab kahtlemata positiivselt tahe tegeleda alkoholsõltuvuse probleemiga ja alluda ravile, kuid see ei anna alust jätta vangistust kohaldamata või seda asendada. Käesoleval juhul pole täidetud KarS §-s 692 sätestatud eeldused vangistuse asendamiseks raviga. Vangistuse asendamise raviga välistab esmalt M. A. Kivistele mõistetav rohkem kui 2-aastane vangistus (KarS § 692 lg 1) ja teiseks asjaolu, et vangistust ei saa asendada alkoholi sõltuvusraviga (KarS § 692 lg 6). Samuti pole täidetud eeldused süüdistatavale psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks, eelkõige põhjusel, et ta on süüdiv ja ta pole ohtlik endale ega ühiskonnale (KarS § 86).
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid M. A. Kiviste ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa. M. A. Kiviste apellatsioon
8.M. A. Kiviste palub liitkaristuse vähendamist mõistlikus ulatuses. Ta märgib, et kahetseb liikluskuritegusid. Ta saab aru, et mõistetud liitkaristus on tagajärg sellele, et varasemad kergemaliigilised karistused ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt elama. Ta palub kohtul arvestada, et tal on pere, kus kasvab kolm alaealist ülalpeetavat ning perekond on sattunud 3(6)
majanduslikesse raskustesse. Vahetult pärast viimase kriminaalmenetluse algatamist suri tema ema, mille tagajärjel ta elu muutus, ta hakkas tarvitama alkoholi ja sattus selle tõttu seadusega pahuksisse. Ta tunnistab probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid ta on asunud sellega süvendatult tegelema – teraapia ja programmide abil, samuti soovib ta osaleda MTÜ Lootuse Küla läbiviidavas kümme kuud kestvas alko- ja narkosõltuvusest vabanemisele mõeldud programmis. Ta jätkab abi otsimist, kuna üksinda on selle kõigega raske hakkama saada. Ta soovib tõsiselt oma elu muuta ja kahetseb toimepandud tegusid. Kaitsja apellatsioon
9.XXX Prokuratuuri vastus apellatsioonidele
10.Prokuratuur palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Maakohus on karistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud ja kõiki olulisi asjaolusid arvesse võtnud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonid väärivad tähelepanu ning tingivad maakohtu otsuse tühistamise M. A. Kivistele mõistetud karistuse osas.
12.Apellatsioonides vaidlustatakse M. A. Kivistele KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistuse, samuti liitkaristuse raskust.
13.Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19 ja 6. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 29).
14.KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat vangistust. Maakohus mõistis M. A. Kivistele KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, ehk karistas süüdistatavat sanktsiooni keskmisest määrast nelja kuu võrra raskema karistusega.
15.Ringkonnakohus möönab, et mitmed M. A. Kiviste tegu ja isikut iseloomustavad asjaolud kallutavad mõistma talle karistust üle sanktsiooni keskmise määra. Selgub ju, et M. A. Kiviste juhtis 1. aprillil 2019 mootorsõidukit alkoholijoobes ning ka ilma juhtimisõiguseta, st ta pani toime kahele süüteokoosseisule vastava teo. Samuti on teda varem ühel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning mitu korda mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest.
16.XXX
17.XXX
18.XXX
4(6)
19.MTÜ Lootuse Küla on kinnitanud valmisolekut võtta M. A. Kiviste 10 kuud kestvasse alkoholi- ja narkosõltuvusest taastamise programmi kohe pärast tema vanglast vabanemist. Ehk siis lisaks sellele, et süüdistatav on väljendanud valmisolekut programmiga liituda ja ta teeb alkoholist vabanemiseks pingutusi ka vanglas, on ta otsinud võimalusi saamaks lisaks kõrvalist abi. Kolleegiumi hinnangul näitab M. A. Kiviste selline tegevus tema püüdlusi ja soovi kuritegusid mitte enam toime panna, samuti selle tunnistamist, et ta vajab abi ning ravi.
20.Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et M. A. Kivistele KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi mõistetav karistus peab jääma alla santsiooni keskmise määra ning mõistab süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistus 1 kuu 11 päeva, nagu maakohus ka õigesti tegi. Kandmisele kuuluvaks vangistuseks jääb 1 aasta 2 kuud 19 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb sellele karistusele liita M. A. Kivistele Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust ning süüdistatava lõplikuks karistuseks kujuneb seega 3 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates 10. juulist 2019, nagu esimese astme kohus õigesti märkis.
21.Kuigi mõlemas apellatsioonis taotletakse selgesõnaliselt M. A. Kivistele mõistetud karistuse vähendamist, märgib ringkonnakohus lühidalt ära, et tema karistuse tingimisi kohaldamata jätmine või vangistuse asendamine raviga ei ole võimalik. Maakohus on asjakohaselt ja piisavalt põhistanud, miks M. A. Kiviste vangistust ei saa asendada KarS § 692 alusel ravile allumise kohustusega. KarS § 424 lg 4 p 1 välistab M. A. Kiviste karistuse täieliku tingimisi kohaldamata jätmise. Samuti ei näe kolleegium võimalust jätta vangistust osaliselt KarS § 74 lg 5 alusel elektroonilise valvele allutamisega täitmisele pööramata ega asendada vangistust üldkasuliku tööga. See on välistatud juba süüdistatava karistusandmeid vaadates. Süüdistatavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi on koguni kuus ning viimase kuriteo pani ta toime katseaja tingimustes ja vaid paar nädalat pärast tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. See tähendab, et senised katsed M. A. Kivistet seaduskuulekusele suunata on luhtunud. Tema karistuse täitmisele pööramata jätmine või talle nn šokivangistuse mõistmine seega karistuse eesmärki kindlasti ei täidaks. Süüdistatava kuriteo vältimatu tagajärg on reaalne vangistus.
22.M. A. Kiviste ja tema kaitsja on apellatsioonides veel toonitanud, et süüdistataval on pere ning tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Ringkonnakohus leiab, et kõnealune argument ei mõjuta ei M. A. Kiviste karistusmäära ega põhjenda ka tema karistuse (osalist) tingimisi kohaldamata jätmist. Süüdistatav ei ole vajadusest olla perele toeks eelnevalt leidnud taolist motivatsiooni, et see oleks mõjutanud teda alkoholiprobleemiga tegelema ning kuritegudest hoiduma.
23.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23. septembri 2019. a otsuse M. A. Kivistele KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistuse ning KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse osas ning mõistab süüdistatavale KarS § 424 lg 2 järgi uue karistuse ja kohtuotsuste kogumis uue liitkaristuse. Apellatsioonid tuleb rahuldada.
24.Kaitsja R. Napa esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks M. A. Kivistele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 90 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot 20 senti. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse 5(6)
nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades kohtuotsuse ning apellatsiooni mahtu, ei saanud otsusega tutvumisele ja kaebuse koostamisele mõistlikult kuluda kaitsja märgitud aeg. Eriti tuleb silmas pidada, et apellatsioon on vaid natuke enam kui ühel leheküljel ning valdava osa sellest moodustab vaidlustatud kohtuotsuse (tarbetu) refereerimine M. A. Kivistele mõistetud karistuse ja süüdistusteksti osas. Kaitsja enda argumendid on vähem kui kümnel real. Eeltoodut arvestades loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks 60 minutit, millele vastab riigi õigusabi tasu 54 eurot. Sellele lisandub käibemaks 10 eurot 80 senti. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb menetluskulu 64 eurot 80 senti (sh käibemaks) jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda.
25.KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei avalikustata arvutivõrgus punkte 9 ning 16–18.
Juhan Sarv
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.