Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

Samuti tema lõi 05.01.2021 kl 10:00-11:00 paiku aadressil xxxx samale kannatanule rusikaga paremale poole näkku, põhjustades talle füüsilist valu ning tervisekahjustustena hematoomi paremale meelekohale ja punetuse paremale kõrvale. Samuti tema lõi 20.12.2021 kella 09:40 paiku samas kohas sama kannatanut korduvalt rusikatega näkku, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu. Samuti tema tungis samal päeval kella 13:30-15:00 paiku samas kohas kallale samale kannatanule, lüües teda raamatuga pähe, kägistades, pekstes kehasse, jalgadesse ja näkku, tekitades talle füüsilist valu ning tervisekahjustustena vasakule säärele turse, hematoomid parema reie ülaosale, vasaku käe pöidla siseküljele ning vasaku kõrv taha ja punetuse kaelale. Samuti tema tungis 14.06.2022 ajavahemikus kell 22.10-23.16 aadressil xxxx kallale samale kannatanule, lüües teda korduvalt rusikaga pähe ja selga ning jalgadega vastu puusa, pead ja vasakut reit ning tõmmates oma vasaku käe sõrmega kannatanu vasaku suunurga katki, tekitades kannatanule selliselt füüsilist valu ja tervisekahjustustena marrastuse alahuule alla, haava ja hematoomi vasakule poole suunurka, paistetuse vasaku reie tagaosale, punetuse vasakule randmele ja muhu pealae vasakule poole. Sel moel pani S.T oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema ähvardas 14.06.2022 ajavahemikus kell 22.10-23.16 aadressil xxxx sama kannatanut tapmisega, öeldes, et kui politsei saabub kohale (st nende elukohta), siis murrab ta kannatanu kaela. Kannatanu tajus ähvardust reaalsena, kartis oma elu pärast, kuna süüdistatav oli ka varasemalt kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud. Sel moel pani S.T oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Me ne tl usk äi k j a ko ht uo tsu se p õh je nd use d Süüdistatava S.T , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 27.07.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.T süüdi tunnistamist Kars § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat ning KarS § 120 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, seega taotleb prokurör kohtus liitkaristusena 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 05. -06.01.2021 /I kd tl 96-97/ st 2 päeva ning 14.06-22.07.2022 st 1 kuu ja 8 päeva, mõistes karistuseks vangistuse, millest on see aeg maha arvatud, seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta 10 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 järgi jätta karistus tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on süüdimõistetu KarS § 75 lg 2 järgi kohustatud mitte tarvitama alkoholi (p 2) ning osalema sotsiaalprogrammis (p 8). Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulu 765 eurot ja määratud kaitsjatele makstud tasu 475,50 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 -1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.