Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16. august 2022, Tallinn kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-22-3048
Kohtukoosseis
Sten Lind, Pavel Gontšarov ja Inna Ombler
Kriminaalasi
Raivo Sirela süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17. mail 2022 lühimenetluse sätete järgi toimunud kiirmenetluses tehtud otsus
Apellandid
Süüdistatav, kaitsja
Prokurör
Arno Tuisk
Süüdistatav
Raivo Sirela isikukood 35203130442; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel; XXX; XXX, viibib vahi all; XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud Urmas Simon
Kaitsja
Jätta süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata. Määrata Raivo Sirelale apellatsioonimenetluses osutatud riigi Advokaadibüroo Simon OÜ-le makstava tasu suuruseks 76,5 eurot.
õigusabi
eest
Riigi õigusabi kulu mõista riigieelarvesse välja Raivo Sirelalt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Raivo Sirelale eraldi dokumendina.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel.
Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni nii R. Sirela kui ka tema kaitsja.
3.1 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja R. Sirela talle esitatud süüdistuses õigeks mõistmist või R. Sirelale mõistetud karistuse kergendamist. Kaitsja rõhutab, et R. Sirela tarbis viina ja peeti kinni müügisaalis. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et kauba senise valdaja valdus kaubale ei olnud veel lõppenud. Valdus oleks lõppenud, kui Raivo Sirela oleks koos kauba või siis antud juhul koos või ilma kauba taarata möödunud poe kassarivist ilma selle eest maksmata. Kaitsja väitel oli võetud viina ostmiseks R. Sirelal raha olemas, kuigi nii turvamehele kui ka kohtus ütles R. Sirela, et tal ei olnud raha. Kaitsja heidab ette, et menetluses ei suvatsetud kontrollida, kas R. Sirelal oli raha sularahana või pangakaardil, ning märgib, et KrMS § 7 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja leiab, et äärmisel juhul saaks R. Sirelat süüdistada kauba rikkumises, kuid see ei ole kriminaalkorras karistatav tegu. Alternatiivselt leiab kaitsja, et R. Sirelale on mõistetud põhjendamatult karm karistus ja karistust tuleks kergendada. Tegemist on ühe episoodiga ning rikutud kaup ei ole nii märkimisväärselt väärtuslik, et selle eest mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
Kaitsja on esitanud koos apellatsiooniga taotluse osutatud õigusabi eest makstava tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks tasu suuruseks 117 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal 40 minutit kaitsealusega konsulteerimiseks ning 90 minutit apellatsiooni koostamiseks. 3.2 R. Sirela taotleb karistuse vähendamist kahe kuu võrra või teo ümberkvalifitseerimist kauba rikkumiseks. R. Sirela väitel teadis ta x-sse minnes, et tal on pangakaardil 6 eurot 56 senti ja teksapükste taskus kaks kaheeurost, üks üheeurone ja kaks kahekümnesendist münti. R. Sirela sõnul ei oska ta öelda, miks ta pani korvi kolm pudelit viina, küll kinnitab ta, et teadis, et tal on raha kahe pudeli ostmiseks ja ühe peab ta tagasi viima. Müügisaalis tekkis tal terviserike, mille tõttu vajas ta kohe kasvõi 100 g alkoholi. R. Sirela rõhutab, et kui ta müügisaalis viina jõi, ei kahjustanud ta pudeli turvaelementi. See näitab, et tal ei olnud soovi varastada. Tühjad pudelid oleks saanud n-ö kassasse lüüa ja ta oleks saanud nende eest maksta. Turvamees ei lasknud tal aga kassasse minna. R. Sirela leiab, et varguseks saab lugeda üksnes seda, kui ta oleks kauba eest tasumata kassast möödunud. R. Sirela märgib, et kui kohale jõudis politsei, oli ta juba purjus ja lõi kõigele käega. Ta valetas, et tal pole raha. R. Sirela leiab, et KarS § 199 lg 2 p 9 on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga ega ole õigusriigile kohane. Apellatsioonis on märgitud, et ühegi Euroopa liikmesriigi karistused ei tohi ületada Euroopas kehtivaid norme. R. Sirela väitel on kuni 1000-eurose väärtusega asja vargus Soomes karistatav vaid rahatrahviga. Veel märgib R. Sirela, et Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi karistus süüteopõhimõttest tulenevalt ületada toimepandud kuriteo raskust. Samuti leiab R. Sirela, et kuna ta vajas alkoholi ellu jäämiseks, õigustab tema tegu põhiseaduses sätestatud õigus elule. Süüdistatav peab põhjendamatuks ka seda, et igal järgmisel korral karistatakse raskema karistusega.
tõendit, millest nähtuks, et R. Sirelal oli viina ostmiseks raha olemas. KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt saaks kohus aga nendele väidetele tugineda vaid siis, kui need on tõendatud. Kaitsja etteheide, et menetluses ei selgitatud välja, kas R. Sirelal oli raha, on põhjendamatu. Kriminaalasja materjalides on olemas tõendid, et R. Sirelal raha ei olnud. Maakohus on otsuses viidanud R. Sirela enda kohtueelses menetluses antud ütlustele, et pani varguse toime rahaliste raskuste tõttu. Samuti on maakohus viidanud R. Sirela kinni pidanud turvamehe ütlusele, mille kohaselt teatas R. Sirela vastuseks nõudmisele, et ta peab ära joodud viina eest maksma, et tal ei ole raha. Kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et kahtlustatava või süüdistatava enda ütlused oleks selle asjaolu väljaselgitamiseks ebapiisavad. Alusetu on kaitsja väide, nagu esineks küsimuses, kas R. Sirelal oli raha kaasas, kahtlus, mis tuleks tõlgendada R. Sirela kasuks. Olukorras, kus on olemas tõendid, mis kinnitavad, et R. Sirelal polnud viina eest tasumiseks raha, kuid puuduvad tõendid, mis toetaks apellatsioonides esitatud väidet, et tal siiski oli raha, puudub selline kõrvaldamata kahtlus, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.
täpselt selline piirang tuleneb ja milliseid Euroopas kehtestatud norme KarS § 199 lg 2 sanktsioonimäärad ületavad.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.