Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

8995“. Kohustus tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva määruse kuulutamisest s.o hiljemalt 10.02.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

13.01.2022. a saabus kohtu esimehe resolutsiooniga kriminaalasja jagamise kohta Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja üldmenetluse korras süüdistusakt S. J. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 189 lg 1 järgi; A. K. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 189 lg 1 ja § 185 lg 2 p 2, 3 järgi; Õ. L. süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi; I. M. süüdistuses KarS § 189 lg 1 järgi; B. R. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja V. S. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 189 lg 1 järgi. 01.03.2022 kohtumäärusega anti süüdistatavad kohtu alla. Viru Maakohtu 23.05.2022 määrusega rahuldati prokuröri taotlus ja eraldati kriminaalasjast 121-8995 eraldi menetlusse materjalid S. J. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 189 lg 1 järgi ja V. S. KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 189 lg 1 järgi. Viru Maakohtu 27.06.2022 määrusega rahuldati prokuröri taotlus ja eraldati kriminaalasjast 121-8995 eraldi menetlusse materjalid B. R. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. I. M.it süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 20.10.2018 kuni 17.12.2018 tahtlikult lubas oma onul A. K.l kasutada I. M.ile kuuluvat hoonet aadressil Xxxx KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku aine valmistamiseks ning lasi A. K.l vallata, s.o hoida antud hoones, KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajalikke aineid ja vahendeid. I. M. on elamumaa asukohaga xxxx, registriosa nr. xxxx, katastritunnus xxxx omanik alates 30.05.2017, mil ta võõrandas selle Õ. L.lt, kes oli saanud kinnistu omanikuks 29.03.2017. 09.12.2018 kell 10.01 kuni 11.04 I. M. viibis koos A. K.ga hoones aadressil Xxxx. I. M. lubas A. K.l hoida antud hoones amfetamiini valmistamiseks vajalikke seadmeid: ümarkolvid, klaasist piklik anum, keeduklaasid, klaaskolbid pulbrijääkidega, elavhõbeda kraadiklaasid, plastikust mensuur, elektronkaal, köögikaal, plastikust torud, sinised kummikindad, sõel, metallist sõel, kruus, musta värvi käepidemega nuga, samuti liitrites ja kilogrammides vedelikke, kemikaale ja teisi vahendeid, mida A.K. kasutas suure koguse amfetamiini valmistamiseks. Hoones viibides ja A. K.ga suheldes sai I. M. üheselt aru, et A. K. tegeleb amfetamiini valmistamiseks vajalike ainete ja vahendite käitlemisega. Seega I. M. lubades A. K.l kasutada kuritegude toimepanemiseks antud hoonet tahtlikult lõi eeltingimused selleks, et A. K. saaks 20.10.2018 kuni 17.12.2018 tegeleda seal amfetamiini valmistamiseks vajalike ainete valmistamisega ja valdamisega ning oma tegevusega I. M. pani toime füüsilise kaasabi osutamise KarS § 22 lg 3 - § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteole s.o A. K. poolt KarS §-s

2 (7)

184 sätestatud teo toime panemiseks vajaliku aine valmistamisele ja valdamisele ja KarS §-s 184 sätestatud teo toime panemiseks vajalike vahendite valdamisele. Peale selle I. M. jaanuaris 2017 tellis ja ostis kokkuleppel A. K.ga enda nimel AS-st K suure koguse amfetamiini valmistamiseks vajalikku ainet nitroetaani – kokku 1 liitri. I. M. valdas nitroetaani peale kättesaamist ning andis üle A. K.le, et too saaks ainet kasutada suures koguses amfetamiini valmistamiseks. Nitroetaani kasutatakse amfetamiini valmistamisel fenüülnitropropeenmeetodil. Lähteaineks on bensaldehüüd, millele lisatakse nitroetaani. Reaktsiooni tulemusel tekib fenüülnitropropeen, millest saadakse amfetamiin. Sellega pani I. M. toime kuriteo KarS § 189 lg 1 järgi, s.o KarS §-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku aine valdamise. Kahtlustatava I. M.i suhtes kohaldati 28.01.2021 tõkendit elukohast lahkumise keeld (kd 7, tl 100) kuni 28.01.2022. Süüdistatavale inkrimineeritud tegude toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega:

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse

PROKURÖRI TAOTLUS

I. M.it kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest näeb KarS § 189 lg 1 karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. I. M.i tegu piirdus enda hoone A. K.le kasutusele andmisega ning 1 liitri nitroetaani ostmise ja A. K.le edastamisega. Kuigi I. M. oli teadlik, et tema onu A. K. kasutab hoonet amfetamiini valmistamiseks, ei võtnud I. M. ise tegevusest osa ning osutas vaid vähesel määral füüsilist kaasabi. Menetluse käigus ei ole tuvastatud süüd raskendavaid asjaolusid KarS § 58 tähenduses. Eeltoodu alusel asub prokurör seisukohale, et I. M.i süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata tema karistamist kohtu poolt. Kuivõrd I. M.i süü ei ole suur, viitab see ühtlasi sellele, et tema osas puudub käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi puudumisele osutavad ka I. M.i karistusregistri andmed, millest nähtuvalt ei ole tal kunagi olnud kriminaalkaristusi. See asjaolu annab alust arvata, et I. M. on suuteline tegema nüüd vajalikud järeldused ja edaspidi õiguskuulekalt käituma ilma, et talle oleks süüdistus esitatud ja kohtu poolt karistus mõistetud. Kokkuvõttes leiab prokurör, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ja I. M.i süü ei ole suur ning seega võib tema suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel.

4 (7)

I. M. on andnud selleks oma nõusoleku, nõustudes ka sellega, et KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pannakse talle kohustus tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 2 562,36 eurot ning ta on kohustatud tasuma riigituludesse 300 eurot. Prokurör on seisukohal, et säärane kohustus on piisav osutamaks I. M.ile eripreventiivset mõju. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et I. M.i suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 4 ning 206, taotleb ringkonnaprokurör maakohtult:

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Kriminaalasjas on I. M.ile esitatud süüdistus KarS § 189 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. Kohus, vaadanud läbi ringkonnaprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu kuulub ringkonnaprokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistatava I. M.i suhtes rahuldamisele. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka sellega, et süüdistatava puhul ei 5 (7)

olnud tegemist korduva käitumismustriga, mis oleks kaasa toonud rahvatervise otsese ja pikemaajalise kahjustamise. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui isik eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine kohtu hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt I. M.i osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ja karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. I. M. on varem kriminaalkorras karistamata, tal puuduvad ka kehtetud (kustunud) kriminaalkaristused. Kohus on seisukohal, et I. M.i õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. I. M.i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS § 202 lg 2 p 2 märgitud mõjutusvahendist, milleks on kohustus 6 kuu jooksul tasuda kindel summa riigituludesse. Viru Ringkonnaprokuratuuri ja I. M.i vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena on süüdistatav: - nõus maksma riigituludesse 300 eurot 6 kuu jooksul; - nõus tasuma menetluskulud, s.o määratud kaitsja Irina Žurina poolt riigi õigusabi osutamise eest kokku kaitsjatasu 2562,36 eurot 6 kuu jooksul. Süüdistatav on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks kohtuasjas nr 1-21-8995 kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel (seoses avaliku menetlushuvi puudumisega). Vastavaasisuline kirjalik nõusolek/taotlus on kriminaalasja materjali juures. I. M.ile on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi KrMS § 202 alusel, sealjuures on neile selgitatud KrMS § 202 lg 6 sätte sisu. 6 (7)

Kohus on seisukohal, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata süüdistatavate karistamine vajalik. Karistust raskendavad asjaolud I. M.i puhul puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli pigem ühekordse mõtlematu teoga, mis loob eelduse, et I. M.i kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrabki kohus ringkonnaprokuröri taotluse alusel I. M.ile kohustuseks: - tasuda riigituludesse 300 eurot 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest; - tasuda menetluskulud, s.o kokku kaitsjatasu 2562,36 eurot 6 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. KrMS § 206 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Ringkonnaprokurör on taotluses märkinud, et I. M.iga seotud asitõendid käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Kohtul puudub vajadus võtta seisukoht vahistatuse ja tõkendi osas, kuna I. M.i suhtes ei ole kohaldatud vahistamist ning tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld lõppes 28.01.2022. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui süüdistatavad ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.