1-22-3270
Kohus
Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 13. juunil 2022.a Tallinnas koht Kriminaalasja number
1-22-3270 (2231700451)
Kohtukoosseis
Kohtunik Katre Poljakova
Sekretär
Ave Mõistlik
Abiprokurör
Silja Seeder
Kriminaalasi
V.N süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses;
Süüdistatav
V.N, isikukood: XXX, XXX kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, elukoht: xxx, varasemalt korduvalt väär – ja kriminaalkorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole;
Varasem karistatus
•
13.08.2020.a Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 (episood 11.06.2019.a) ja KarS § 424 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistatud vangistusega 1 aasta. KarS § 4231 järgi (episoodid 09.08.2019.a, 15.08.2019.a, 14.09.2019.a) karistatud vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatud üksikkaristusest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka 7 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.04.2015.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 3 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.11.2019.a, millest alates kuulus ära kandmisele 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Alates 13.08.2020.a kohaldati tõkendit vahistamine. 19.03.2021.a. Tartu
•
•
Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega vabastati V.N kriminaalasjas nr 1-20-4518 Harju Maakohtu 13.08.2020.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos t ema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 4, 5 alusel määrati V.N-ile katseaeg kuni 15.03.2022.a. KarS § 751 lg 3 vastavalt määrati V.N elektroonilise valve kestuseks 4 kuud. KarS § 751 lg 4 kohaselt hakati elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitati V.N hea külge. KarS § 78 lg 2 järgi hakkas üldine katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. V.N allutati KarS § 76 lg 5 alusel käitumiskontrollile kuni 15.03.2022.a ning viimane oli kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 ning KarS § 75 lg 2 p.p 2, 21, 4, 8, 9 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi; 20.06.2019.a Harju Maakohtu kohtumäärusega KarS § 76 lg 7 alusel pöörati täitmisele V.N Harju Maakohtu 20.04.2015.a. kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaega vabastamise sisuga ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva vangistust. V.N kohustati ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse. V.N karistuse kandmise algust hakati lugema alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või alates tema kinnipidamisest; 18.06.2008.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti nimetatud karistusega kaetuks 22.11.2007.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus – vangistus 2 aastat ja 4 kuud, seega mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Nimetatud karistuses arvati maha eelmise s.o 22.11.2007.a kohtuotsuse järgi osaliselt ära kantud karistus, mis 18.06.2008.a. seisuga oli 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva vangistust, ega ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 11 päeva vangistust, millisest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha isiku poolt eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5
kuud ja 2 päeva vangistust, millise karistusaja alguseks loeti 18.06.2008.a.;
Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § - de § 44 lg 2; § 66 lg 1, 3 kohus otsustas:
soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus ja kokkuleppe sisu V.N on kohtu alla antud ja teda süüdistataks selles, et tema olles 25.01.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning seega olles varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti viibides 17.02.2022 kella 19.19 paiku xxx koridoris tungis kallale A. E.le, haarates parema käega A. E. kaelast kinni ning lüües vasaku käe rusikaga vähemalt ühel korral A. E.t näo piirkonda ja parema jalaga alaselja piirkonda. Samuti tiris V.N Tallinnas xxx A. E.t juustest, lõi vähemalt kahel korral käega vastu nägu ja tõukas ta üle toa, mille tagajärjel A. E. kukkus. Sellise tahtliku tegevusega tekitas V.N kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: muhu kukla piirkonda, ninaluude nihkega murru, ninale 1,2 cm pikkuse kaarjas haava ning turse ninal. Seega pani V.N oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt see on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist kokkuleppes välja toodud ettepanekut ning tingimusi arvesse võttes. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et V.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele s.t karistades teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 tulenevalt tema karistuse päevamäära suuruseks 10.- eurot, s.o summas 1000 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel kuulub rahaline karistus V.N tasumisele ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 100.- eurot kuni kohustuse täitmiseni. Süüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot ja kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest summas 194,40.- eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud V.N hüvitamisele alates kohtuotsuse jõustumisest ning seda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena kohtuotsuse makseinfos määratud ajaks ja ulatuses. Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes on menetlusosalised jõudnud kokkuleppele kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes vastu võetavate meetmete osas. Kohus nõustub menetlusosaliste poolt tehtud ettepanekuga asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas, kinnitades ja tuues kokkulepitu taotletud kujul detailselt välja kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.