Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-21-7774 2. juuni 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kahtlustatav T. T. vara arestimine Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määrus T. T. kaitsjad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kristiina Lee, määruskaebus Lääne Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Liisa Nuut 4. mai 2022, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. novembri 2021. a ja Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määrus T. T. vara arestimise asjas ja vabastada vara aresti alt.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Mõista Eesti Vabariigilt T. T. kasuks välja 2503 eurot 20 senti määruskaebemenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks (sh 1540 eurot ringkonnakohtu menetluses ja 963 eurot 20 senti Riigikohtu menetluses makstud tasu eest).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse varasem käik
1.Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 15. novembril 2021 Viru Maakohtule taotluse T. T. vara arestimiseks, tagamaks kannatanu OÜ R tsiviilhagi rahuldamise korral selle täitmist. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus leiti ja võeti T. T. elukoha läbiotsimisel ära sularaha 110 800 eurot. Kannatanu on esitanud rahalise nõude summas 13 377 303,3 eurot.
2.Taotluse kohaselt kahtlustatakse T. T. karistusseadustiku (KarS) § 320 lg 1 ja § 209 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi tsiviilkohtumenetluses tunnistajana teadvalt valeütluste andmises ning suures ulatuses kelmuse toimepanemises grupi poolt. Kahtlustuse järgi andis T. T. 23. juulil 2018 tsiviilasjas nr 2-17-10142 maakohtu istungil teadvalt valeütlusi, eksitades kohut OÜ R võlgnevuse osas. Eksiteele viidud kohus mõistis OÜ-lt R alusetult F OÜ kasuks välja 634 416,75 eurot, luues sellega varakäsutuseks täitedokumendi ja põhjustades OÜ-le R varalise kahju. Kelmuse pani T. T. kahtlustuse kohaselt toime koos K. N-i ja K. K-ga, kes esitasid kohtuasja arutamise käigus kohtule ebaõigeid
1-21-7774 andmeid hagi aluseks olevate asjaolude kohta. Oma tegevusega lõid T. T., K. N., K. K. ja F OÜ varalise kasu saamise eesmärgil kohtule teadvalt ebaõige ettekujutuse hagi aluseks olevate asjaolude kohta. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 17. novembri 2021. a määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati. Kohus luges kuriteokahtlustuse ja kannatanule tekitatud kahju põhjendatuks ning leidis, et vara arestimine on vajalik. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitasid kaebuse T. T. kaitsjad, kes taotlesid määruse tühistamist ja sularaha aresti alt vabastamist. Kaitsjad vaidlustasid nii kuriteokahtluse põhjendatust kui ka vara arestimise alust. Ringkonnakohtu määrus
5.Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruses märgiti täiendavalt järgmist.
6.T. T-le esitatud kahtlustus on põhjendatud. F OÜ hagi OÜ R vastu oli esitatud eesmärgiga kohtunik eksitusse viia ja eksliku lahendi tegemisega tekitati kannatanule varaline kahju. Kahtlustatavad viisid kohtuniku eksiteele, näidates kinnistute ostuks antud raha täitmata laenukohustusena.
7.T. T. on kahtlustatav, mitte kolmas isik. Järelikult võib kannatanu esitada T. T. vastu hagi ja viimase vara on võimalik arestida. Asjaolu, et algul polnud tsiviilhagi T. T. vastu esitatud, ei välistanud vara arestimist. Kannatanul on menetluse käigus õigus oma hagi muuta.
8.Eeluurimiskohtunik ei otsusta tsiviilhagi menetlusse võtmist, vaid seda teeb asja arutav kohus. Seega ei otsusta eeluurimiskohtunik vara arestimise menetluses ka selle üle, millal saab kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude ja menetletava kuriteo tehiolude kattuvat osa pidada piisavaks, lugemaks hagi kriminaalmenetluses lubatavaks.
9.Sõltumata pooleliolevast täitemenetlusest, tuleb kannatanule tekitatud kahjuna käsitada kogu temalt kohtuotsusega välja mõistetud 634 416,75 eurot. Jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik.
10.Vara arestimata jättes võib kahtlustatav hakata oma varanduslikku olukorda kahjustama. Asjaolu, et T. T. on end temaga puutumuses olnud tehingutest distantseerinud, annab koos kriminaalmenetlusliku kogemusega aluse lugeda vara arestimise eeldus täidetuks.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsjate määruskaebus
11.T. T. kaitsjad taotlevad kaebuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vara aresti alt vabastamist. Kaitsjate seisukohad on lühidalt järgmised.
12.Põhjendatud kuriteokahtlust ei ole nõuetekohaselt tuvastatud. Tsiviilasjas nr 2-17-10142 on kohtud andnud õigusliku hinnangu samadele asjaoludele, millele tugineb kuriteokahtlustus: kas F OÜ-l oli OÜ R vastu 23. juuli 2012. a lepingust tulenev kehtiv nõue või mitte. Järelikult on kohus 2(8)
1-21-7774 kahtlustuses kajastatud faktilistele asjaoludele juba hinnangu andnud ja nende alusel hagi rahuldanud. Kahtlustus on vastuolus jõustunud kohtulahendiga.
13.Tagatud on hüpoteetilist hagi. Esialgu ei esitatud hagi T. T. vastu ja vara arestimisel ei ole kohtud selle 17. detsembri 2021. a täiendusele tuginenud. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et tagada saab ka hagi, mida ei ole tagamise hetkeks esitatud. Prokuratuur ei saa otsustada selle üle, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse. Tsiviilhagi esitamine ja selles kostjate ringi määratlemine on kannatanu õigus.
14.Prokuratuur ega kohtud ei ole tuginenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 382, mis võimaldab hagi tagada seda esitamata, ega kontrollinud selle eelduste täidetust.
15.Tsiviilhagi tagamiseks tuleb esmalt tuvastada nõude olemasolu. Kriminaalmenetluses saab tsiviilhagi esemeks olla vaid selline nõue, mis vastab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 1 p 1 eeldustele. Ringkonnakohtu seisukoht, et eeluurimiskohtunik ei pea neid eeldusi kontrollima, on vale. Vastasel juhul muutub taotluse kohtulik kontroll sisutuks.
16.Tsiviilhagis ei ole tuginetud sellele, et T. T. tekitas kelmuse toimepanemisega OÜ-le R kahju 634 416,75 eurot.
17.Tsiviilkohtumenetluses peab kohus hagi tagamise küsimuse lahendamisel hindama ka hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Kohus saab hagi tagada vaid TsMS §-s 377 sätestatud eeldustel. Seda ka olukorras, kus tsiviilhagi tagamise hetkeks on kriminaalasja kohtueelne menetlus sisuliselt lõpetatud.
18.Kohtud ei kontrollinud tsiviilhagi lubatavust ega võtnud seisukohta, kas ja kuivõrd on hagi nõuded seotud kahtlustusega. Samuti pole kohtud hinnanud, kas kahjuna saab üldse olla käsitatav jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõue ning kas kriminaalmenetluse raames on võimalik nõuda sellise kahju hüvitamist, mis kujutab endast jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summat. Viimane eeldaks eelnevat kohtuotsuse õigusjõu murdmist ja lahendamist teistmismenetluses.
19.Määrustes puuduvad põhjendused ka hagi tagamise vajalikkuse kohta. Pole alust arvata, et T. T. hakkaks hagi tagamata jättes oma vara võõrandama. T. T. varaline seis on piisav võimalike kahjunõuete täitmiseks. Prokuratuuri vastus
20.Prokuratuur palub jätta kaitsjate määruskaebuse rahuldamata. Vastuses leitakse, et kohtud on nõuetekohaselt tuvastanud nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vara arestimise aluse. Vastuväited hagi suuruse kohta ei ole selles menetlusetapis asjakohased, sest arestitud vara ei ületa võimalikku hüvitatavat kahju. Kaitsjate täiendav seisukoht
21.Täiendavas kirjalikus arvamuses kordavad kaitsjad määruskaebuse seisukohti ja leiavad, et prokuratuuri vastuväited ei lükka neid ümber. Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et prokuratuuri on menetluses esindanud Liisa Nuut, kes on praeguseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör. Vara arestimise taotlus esitati Lääne Ringkonnaprokuratuuri nimel. Prokuratuuri põhimääruse § 20 lg 2 järgi tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse see ringkonnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Kuna kahtlustatavate väidetavad
3(8)
1-21-7774 teod on toime pandud Viru Ringkonnaprokuratuuri Ringkonnaprokuratuur pädev vara arestimist taotlema.
tööpiirkonnas,
ei
olnud
Lääne
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22.Kaebuse seisukohad väärivad tähelepanu ja tingivad lõppastmes nii maa- kui ka ringkonnakohtu vara arestimise määruse tühistamise. Kolleegium käsitleb kõigepealt hagi tagamise üldiseid nõudeid kriminaalmenetluses (I), seejärel selgitab, millistel tingimustel on kriminaalmenetluses võimalik tagada hagi enne selle esitamist (II), vastab kaitsjate täiendavas seisukohas tehtud etteheitele prokuratuuri pädevuse kohta (III) ning viimaks võtab kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude hüvitamise taotluse (IV). I
23.KrMS § 1414 lg 1 järgi võib põhjendatud kuriteokahtluse korral tsiviilhagi tagamiseks vara KrMS §-s 142 sätestatud korras arestida või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta.
24.Vara arestimise esmane eeldus on kuriteokahtluse põhjendatus. Ringkonnakohus luges T. T-le kelmuses ja valeütluste andmises esitatud kahtlustuse põhjendatuks. Määruskaebuses on ringkonnakohtu järeldust vaidlustatud seeläbi, et kaitsjate arvates läheb kuriteokahtlus vastuollu tsiviilasjas nr 2-17-10142 tuvastatud asjaoludega. Selline kaitsjate etteheide on põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalasja lahendav kohus ei ole seotud tsiviilkohtumenetluses tehtud järeldustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.3.3). Tsiviilasjas otsuse tegemine ja selle jõustumine ei välista valeütluste andmise ega kohtu eksitamise hilisemat tuvastamist. Seejuures näeb TsMS § 702 lg 2 p 4 ette ka vastava teistmise aluse, s.o kohtulahendi ebaseaduslikkuse või põhjendamatuse, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest. Kuna muid vastuväiteid kahtlustusele kaebuses ei esitata ja praeguseks ajaks on prokuratuur saatnud süüdistusakti kohtusse, ei võta kolleegium seisukohta kuriteokahtluse põhjendatuse sisulises küsimuses.
25.Kolleegium nõustub kaitsjatega selles, et üldjuhul eeldab kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks vara arestimine, et hagiavaldus on selleks ajaks esitatud. Tsiviilhagi esitamine ja selles kostjate ning nõuete ringi kindlaksmääramine on kannatanu õigus, millesse prokuratuur sekkuda ei saa. Seejuures võib kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Näiteks on kriminaalmenetluses võimalik esitada vindikatsiooninõue (asjaõigusseaduse § 80), alusetust rikastumisest tulenev nõue (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 jj) või kohustuse täitmise nõue (VÕS § 108) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2020. a määrus nr 1-20-1975/28, p-d 29–30 ja 11. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 16). Samuti võib tsiviilhagis esitatava nõude suurus ületada kuriteo ulatust või koosseisulist kahju (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-69-12, p 14) või hõlmata ka saamata jäänud tulu või tehingu täitmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist (Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p-d 56 ja 71 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-13-14, p 19). Hagiavalduse olemasolu on seega vajalik, et teha kindlaks, mida, kui palju ja kellelt kannatanu nõuab. Alles seejärel saab kohus hinnata, kas ja milliseid tsiviilhagi tagamise meetmeid on asjakohane rakendada.
4(8)
1-21-7774
26.Kui tsiviilkohtumenetluses saab TsMS § 377 lg 1 järgi hagi tagamist taotleda üksnes hageja, siis KrMS § 142 lg 2 järgi arestitakse vara prokuratuuri taotlusel. Seda ei tule aga mõista nii, justkui tegutseks prokuratuur tsiviilhagi tagamiseks vara arestimist taotledes kannatanust sõltumatult. Vastupidi, erinevalt nt konfiskeerimise tagamisest eeldab tsiviilhagi tagamine kannatanu taotlust ja prokuratuuri ülesandeks on selle vahendamine (v.a erandjuhud, kui prokurörile on pandud tsiviilhagi esitamise kohustus, vt KrMS § 381 lg-d 31–34). Prokuratuuri vahendavale rollile hagi tagamisel viitab ka KrMS § 381 lg 3, mille järgi tuleb tsiviilhagi esitada prokuratuuri kaudu.
27.Tsiviilkohtumenetluses saab hagi tagada vaid siis, kui hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. detsembri 2021. a määrus nr 2-21-6284/36, p 11.1).
28.Kriminaalmenetluses on hagi lubatavuse eelduseks, et esitatud tsiviilhagi vastab KrMS § 381 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele: tsiviilhagis esitatud nõude eesmärk peab olema kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine (vt p 25), selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud peavad olulises osas kattuma menetletava kuriteo tehioludega ja sellist nõuet peaks olema võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses.
29.Hagi tagamisel tuleb hinnata ka tsiviilhagi õiguslikku perspektiivi. Kolleegium selgitab selle kohta järgmist. Teadvalt valeandmete esitamine, mille tulemusel teeb kohus ebaõige, teisele isikule kahju tekitava lahendi, on sõltuvalt asjaoludest hinnatav kolmnurkkelmusena (vt kolmnurkkelmuse kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-85-11, p 37). Niisugune kahju võib olla tekitatud heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-2-2-2-14, p 13, maksekäsu kiirmenetluses tehtava lahendi kohta). Kolmnurkkelmuse puhul saaks kahju hüvitamise nõude õiguslikku perspektiivi jaatada väitega, et kahju tekitati tsiviilasjas jõustunud kohtulahendiga, sest tunnistaja võib vastutada muu hulgas VÕS § 1045 lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitajana.
30.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele peab tsiviilhagi tagamise (KrMS § 1414), sh vara arestimise (KrMS § 142) määrusest nähtuma ka tagamise abinõu kohaldamise alus (vt kriminaaltulu konfiskeerimise tagamise puhul Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26.novembri 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 32 ja 15. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-52-15, p 24). Kohtumääruses peavad sisalduma põhjendused, miks hagi tagamata jättes võib otsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks (vt nt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 39). Üksnes kriminaalmenetluslik kogemus sellise järelduse tegemiseks ei ole piisav.
31.Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium, et rahalise nõude tagamisel tuleb muu hulgas arvestada ka TsMS § 385 esimest lauset, mis näeb ette, et rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. TsMS § 385 teise lause kohaselt tühistab kohus sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga (vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 47). II
32.Kaitsjate peamine etteheide seisneb selles, et vara arestimise taotlust rahuldades on kohtud taganud hüpoteetilist hagi. Nimelt on OÜ R 30. aprillil 2021 esitanud tsiviilhagi OÜ T., F OÜ ja K. Ni vastu. Taotluse T. T. sularaha arestimiseks esitas prokuratuur 15. novembril 2021 ja maakohus 5(8)
1-21-7774 rahuldas selle 17. novembril 2021.
17.detsembril 2021.
Tsiviilhagi
T. T.
vastu
esitas
kannatanu
aga alles
33.Kannatanu 30. aprillil 2021 esitatud hagi on vastuoluline. Ühelt poolt ei ole selle päises T. T. kostjana nimetatud ja avalduse resolutsioonina pealkirjastatud osas palutakse kostjatelt välja mõista taotletud summa. Teisalt aga on hagiavalduse p 3.3 viimases lõigus kirjas tekst: „[---] mõista kostjatelt, eelkõige T. T. ja F OÜ seaduslikelt ja lepingulistelt esindajatelt R OÜ kasuks õigusvastaselt tekitatud varaline kahju summas 13 377 303,3 eurot“. Seega jääb hagiavaldusest ebaselgeks, kas kannatanu nõue oli suunatud ka T. T. vastu. Kuna vähemalt osaliselt olid kostjad avalduses nimeliselt välja toodud, ei olnud tegu ka KrMS § 1541 lg 1 p-s 2 kirjeldatud olukorraga, kus kannatanu võib enne talle kriminaaltoimiku esitamist jätta süüdistatava või tsiviilkostja nime tsiviilhagis märkimata. Seda, et nõue oli esitatud solidaarselt kõigi kahtlustatavate vastu, saanuks eeldada aga vaid siis, kui kannatanu ei oleks nõude adressaati üldse täpsustanud (vt mutatis mutandis viidatud otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 27).
34.Maakohus enne hagi tagamist kannatanult selgitusi ei küsinud ja rahuldas vara arestimise taotluse. Samas esitas kannatanu ise 17. detsembril 2021 tsiviilhagi täienduse, leides, et TsMS § 208 lg 2 kohaselt tuleb kostjana menetlusse kaasata ka T. T. Niisugusest hagi täiendamisest võib järeldada, et kannatanu esialgses hagiavalduses T. T. kostjana ei käsitatud. Järelikult arestis maakohus taotlust rahuldades isiku vara, kelle vastu sel hetkel tsiviilhagi esitatud ei olnud.
35.Kujunenud olukorda on võimalik mõista selliselt, et T. T. vara arestiti, tagamaks OÜ T., F OÜ ja K. N-i vastu esitatud hagi tulevast täitmist. Siiski on niisugune võimalus välistatud, sest tsiviilhagi tagamiseks ei saa arestida vara, mis ei kuulu sellele isikule, kelle vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks vara arestimine toimub (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-79-13, p 6). Teine võimalus on, et tegu oli hagi tagamisega enne selle esitamist. Selliselt on ka maa- ja ringkonnakohus situatsiooni mõistnud. Seega tuleb vastata küsimustele, kas ja millistel tingimustel on see kriminaalmenetluses lubatav.
36.Hagi tagamist enne selle esitamist kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri. Küll näeb sellise võimaluse ette TsMS § 382 lg 1, mis on KrMS § 381 lg-st 6 tulenevalt kriminaalmenetluse erisusi arvestades kohaldatav ka kriminaalmenetluses. Hagi tagamist enne selle esitamist nagu ka pärast hagi esitamist (vt eespool p 26) saab kannatanu taotleda prokuratuuri kaudu. Seejuures tuleb järgida tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud korda. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja taotleb hagi tagamist enne hagi esitamist, tuleb tal TsMS § 382 lg 1 teise lause järgi põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Kui hagi tagamise taotluses ei ole välja toodud ega TsMS § 235 tähenduses põhistatud ühtegi objektiivset asjaolu selle kohta, miks hagi kohe ei esitata, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Enne seda annab kohus hagejale TsMS § 384 lg 2 esimese lause järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2020. a määrus nr 2-19-4765/21, p 10.1). Hagi tagades määrab kohus TsMS § 382 lg 2 kohaselt tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Sellist korda oleks pidanud maakohus järgima ka käesolevas menetluses.
37.Nagu hagi tagamisel pärast selle esitamist, nii peavad ka tagamisabinõu kohaldamisel enne hagi esitamist olema täidetud määruse p-s 27 toodud hagi tagamise üldised eeldused (v.a hagiavalduse vastavus formaalsetele nõuetele, vt viidatud määrus nr 2-19-4765/21, p 10.2).
38.Jättes järgimata eespool kirjeldatud menetluskorra (p 36) ja hindamata p-des 27–30 nimetatud asjaolud, rikkusid kohtud oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2, aga ka TsMS § 695 ja § 669 lg 1 p 5 mõttes. Märgitu on määruste tühistamise aluseks. 6(8)
1-21-7774 III
39.Riigikohtule esitatud täiendavas seisukohas on kaitsjad leidnud, et Lääne Ringkonnaprokuratuur ja teda esindanud prokurör ei olnud pädevad T. T. vara arestimist taotlema, sest väidetavad kuriteod pandi toime Viru Ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas. KrMS § 30 lg 1 järgi juhib kohtueelset menetlust prokuratuur. Seejuures ei reguleeri kriminaalmenetluse seadustik prokuratuuri struktuuri ega sea prokuratuuri pädevusele piiranguid sõltuvalt sellest, millises Eesti piirkonnas menetluse esemeks olev tegu toime on pandud. Prokuratuuriseaduse § 5 lg 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määrus nr 46 sätestab küll ringkonnaprokuratuuride asukohad ja tööpiirkonnad, kuid sellel on eelkõige töökorralduslik tähendus. Järelikult on kaitsjate etteheide vara arestimise taotluse esitanud prokuröril pädevuse puudumise kohta alusetu. IV
40.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2 ning TsMS §-st 695, § 691 p-st 3, § 692 lg 1 p-st 2 ja § 669 lg 1 p-st 5, tühistab kolleegium Viru Maakohtu 17. novembri 2021. a ja Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määruse ning jätab prokuratuuri arestimistaotluse rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
41.T. T. kaitsja M. Triipan on esitanud taotluse määruskaebemenetluse kulude riigi kanda jätmiseks. Kaitsjad esitasid ringkonnakohtule kaks taotlust, milles palusid hüvitada T. T-le määruskaebemenetluses lepingulistele kaitsjatele makstud tasu kogusummas 5395,56 eurot (koos käibemaksuga), sh 2916 eurot K. Lee osutatud õigusteenuse eest ja 2479,56 eurot M. Triipani osutatud õigusteenuse eest. Mõlemad taotlused hõlmasid tasu, mis maksti kaitsjatele maakohtu määrusega tutvumise, selle analüüsi, määruskaebuse koostamise ja kohtuistungil osalemise eest. K. Lee taotlus sisaldas lisaks tasu prokuratuurile teabenõude esitamise, M. Triipaniga arutelude pidamise ja istungiks ettevalmistumise eest. K. Leel kulus õigusabi osutamiseks 13,5 tundi ja M. Triipanil 8,27 tundi. Seejuures oli K. Lee tunnitasu koos käibemaksuga 216 eurot ja M. Triipani tunnitasu koos käibemaksuga 300 eurot.
42.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte kohaselt tuleb menetlusosalisel mitme kaitsja olemasolul hüvitada tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2022. a otsus nr 1-18-158/266, p-d 89–90).
43.Kolleegium peab käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlikuks tunnitasuks koos käibemaksuga 140 eurot (mõistliku tunnitasu kohta vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
25.novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-98-16, p-d 14–16). Pidades silmas põhimõtet, et ka mitme kaitsja korral saab lugeda mõistlikuks vaid tasu, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks, peab kolleegium põhjendatuks õigusabiteenuse osutamist 11 tunni ulatuses. Seetõttu loeb kolleegium kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks ringkonnakohtu menetluses 1540 eurot (sh käibemaks).
44.Riigikohtule esitatud taotluse kohaselt osutas M. Triipan seoses ringkonnakohtu määruse vaidlustamisega T. T-le õigusabiteenust 6,88 tundi keskmise tunnitasuga 300 eurot (sh käibemaks), s.o summas 2063,88 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguse asja määruskaebemenetluses selliseid õiguslikke küsimusi, mis õigustaksid suuremat kui eespool mõistlikuks loetud 140 euro 7(8)
1-21-7774 suurust tunnihinda. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja neile kulunud aeg on mõistlik. Kokku tuleb seega hüvitada 6,88 tunni eest 963,20 eurot, mis sisaldab ka käibemaksu.
45.Kuna Riigikohus tühistab nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse, tuleb määratud summad, s.o kokku 2503,20 eurot (sh käibemaks), KrMS § 187 lg 1 alusel riigilt T. T. kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.