pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
OÜ
avaldus
pankroti
nende avaldaja/võlgnik Malmek Ehitus OÜ (rk 16079995), seaduslik esindaja P.Z, lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja; ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Malmek Ehitus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Malmek Ehitus OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Määrata Malmek Ehitus OÜ dokumentide hoidjaks P.Z (XXX).
Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasuks 2211,25 eurot (sh käibemaks), mis maksta välja OÜ-le INC Partner (registrikood 11008111, arvelduskontole nr EE662200221024695063), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:
5.1.1000,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest;
5.2.1210,85 eurot (sh käibemaks) mõista välja Malmek Ehitus OÜ-lt.
6.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 5.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab
määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
Malmek Ehitus OÜ (avaldaja) esitas kohtule 16.10.2024 võlgniku pankrotiavalduse.
Malmek Ehitus OÜ on asutatud 20.10.2020, mil ettevõte kandis nime Malmek Ehitus UÜ. Usaldusühingust osaühinguks kujundati ettevõte peale omaniku muutust 13.04.2021. Kuni selle ajani puudus ettevõttel majandustegevus. Malmek Ehitus OÜ põhitegevuseks esimestel aastatel oli ehitus- ja lammutustööd ning mõned pinnase hoolduse ja haljastuse objektid ning 2023. aastal ka kaeve- ja mullatööd. Objektid asusid enamuses Pärnu- ja Harjumaal. Hetkel Malmek Ehitus OÜ-l kehtivaid töö- ega VÕS lepinguid ei ole, viimane tööleping oli aastal 2022. 2021. aasta lõppes kahjumiga (5852,58 eurot), mille puhul loodeti, et järgmise, 2022. aasta majandustegevusega saab ettevõtte seisu parandada, sest kliendibaasi tundus jaguvat, aga nii ei läinud. Seisuga 31.12.2023 oli Malmek Ehitus OÜ-l ostjatelt laekumata nõudeid kogusummas 8044,10 eurot ja tarnijatele tasumata arveid kogusummas 14 477,70 eurot, 2023. aasta majandusaasta kahjum oli 4001,43 eurot. Viimane müügiarve väljastati 20.06.2024 Mamit OÜ-le summas 170,80 eurot, mis laekus. Peale seda pole enam majandustegevust olnud. Malmek Ehitus OÜ-l ei olnud kogu tegevuse ajal muid varasid peale raha pangas ja kassas ning nõudeid ostjatele. Tööde tegemiseks vajaminevad suurseadmed renditi, väikevahendid olid isiklikud, mõned ka soetatud ettevõttesse, kuid kuna need olid lühikese kasutusega, ei võetud neid arvele põhivarana ega muu varana (nt käsisaed, ämbrid jmt). 2023. aasta majandusaruande põhjal on kahjum 14 668 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus nimetas 12.11.2024 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Raamatupidamises on kajastatud nõuded ostjate vastu summas 8044 eurot, kuid nõudeid ei ole õnnestunud võlgnikul endal sisse nõuda ning tegemist on ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 28 148,68 eurot. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara kordades, võlgnik on lõpetanud tegutsemise, arvelduskonto on arestitud, tegevuse jätkamiseks vajalikud objektid ja töötajad puuduvad, seega puudub võlgnikul võimalus kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole enam võimalik. Võlgniku maksejõuetuseni on viinud klientide poolt arvete tasumata jätmine ning vähene müügikäive, mille tõttu ei ole suudetud tagada piisav kasumlikkus, et katta jooksvaid kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ka juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, riskide hindamine ja liigne optimism makseraskustest juhtimisotsuseid muutmata üle saada. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, sh bilansist ja kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu vastavate järelduste ja otsuste mittetegemine ettevõtte tegutsemise käigus. Võlgnik on olnud makseraskustes kogu tegutsemise aja ning juhatuse liige on andnud võlgnikule isiklikult laenu, tagasimaksega vastavalt võlgniku võimalustele. Võlgnik on tegutsenud vaid kahjumiga. Bilansiliselt maksejõuetu oli võlgnik juba esimese tegutsemisaasta, so 2021.a. lõpuks, mil võlgniku omakapital oli langenud alla seaduses sätestatud piiri. Võlgnikul on tänaseni tasumata kohustusi võlausaldajate ees alates 2022.a. kevadest. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks saab lugeda hiljemalt 2022. aasta suve.
Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2211,25 eurot (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 20.12.2024 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 23.01.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 13.01.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 23.01.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
11.Ajutine haldur esitas 17.12.2024 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär aastal 2024 on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1812,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1812,50 eurot, koos käibemaksuga 2211,25 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
13.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.
14.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot (aastal 2024), sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
15.Ajutise halduri tasu summas 1000,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest, tasu summas 1210,85 eurot välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.