Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Ringkonnakohus 17. märts 2022 1-19-7903 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Sergei Uraganov (isikukood 37906160230) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu 22. veebruari 2022. a määrus Sergei Uraganov Lõuna Ringkonnaprokuratuur
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 22. veebruari 2022. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Uraganov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19. novembri 2019. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 30. märtsi 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu ja 16 päeva võrra. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks 14. mai 2019. Karistusaeg lõpeb 30. septembril 2024.
2.Tartu Vangla esitas kohtule materjalid S. Uraganovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta S. Uraganovi vabastamist.
3.Maakohus jättis S. Uraganovi Harju Maakohtu 19. novembri 2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7903 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
Maakohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused S. Uraganovi vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas tõi kohus välja, et S. Uraganovit on kriminaalkorras karistatud 5 korral. Ta kannab kolmandat vangistust. S. Uraganov on toime pannud nii isikuvastaseid kui ka avaliku korra vastase kuriteo ning narkokuritegusid. Käesolevalt kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdlase õigusvastast käitumist
on soodustanud kuritegelikud hoiakud, puudulik probleemilahendusoskus, grupi mõju ja sõltuvusprobleemid. Kuritegusid on ta toime pannud nii planeeritult kui ka impulsiivselt.
5.Kohus luges väga heaks süüdimõistetu käitumise karistuse kandmise ajal, „Eluviisitreeningus“, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja struktureeritud vestlustel osalemise ning töötamise ja riigikeele õppimise. Süüdlasel puuduvad distsiplinaarkaristused. Tal on vabanedes elukoht Samaaria misjoni turvakodus koos võimalusega osaleda 6-12 kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Suureks motivaatoriks on tütar, kes sündis S. Uraganovi vangistuse ajal. Turvakodus elades saaks ta tütrega edasi suhelda. Seega on vabanemisjärgsed tingimusedki head.
6.S. Uraganovi vabastamist ei võimalda tema senine elukäik, isik ja suhtumine ning sõltuvusprobleemid. Varasem korduvkaristatus ja vangistuses viibimine ei ole S. Uraganovi jaoks võõras. Talle antud võimalust kanda karistust vabaduses S. Uraganov ei hinnanud, pannes toime uue kuriteo. See viitab kuritegelikele hoiakutele, õigusvastasele mõtteviisile ning suutmatusele korrigeerida oma käitumist kriminaalhooldusel olles. Ka S. Uraganovi lubadus hoida kriminaalse taustaga tuttavatest eemale ei välista uusi kuritegusid, sest grupi mõju pole ainus ega peamine kuritegude toimepanemise põhjus. Eriliigiliste planeeritud aga ka impulsiivsete kuritegude toimepanemine viitab S. Uraganovi isikust tulenevatele põhjustele. Ehkki ta vangistuses pingutab, on vanglas toimunud muutused kestnud lühikest aega ja ebapüsivad arvestades varasemat elukäiku.
7.Uute kuritegude riskikohta nägi kohus S. Uraganovi sõltuvusprobleemides. Tal on diagnoositud narkosõltuvus, kuritegusid on ta sooritanud ka alkoholijoobes. Süüdlane on varasemalt saanud metadoonasendusravi ning ka eelmise vangistuse ajal osales ta sotsiaalprogrammis. Püsivaid muudatusi eelmärgitu kaasa ei toonud, mistõttu ei saa praeguses vangistuses läbitud rehabiliteerivate tegevuste põhjal leida, et sõltuvusest tulenevad kuriteoriskid oleksid maandatud. Kui S. Uraganov jätkab korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega, saab ta tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises ja hoiakutes on püsivad.
8.S. Uraganov palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistusest.
9.S. Uraganov nõustub sellega, et kõik kuriteod on ajendatud tema isiksusest, ent tõsisem põhjus nende toimepanemiseks peitub alko- ja narkosõltuvuses. Lähedased aga teavad, et kainena on S. Uraganov väga hooliv ja hea inimene. Hetkel soovib ta saada vabaks kõikidest sõltuvustest. S. Uraganov hakkas oma elu muutma tütre nimel ning palub uut võimalust. Ta soovib võimalikult kiiresti pöörduda oma probleemide lahendamiseks keskkonda, kus ta saab tegeleda sõltuvuste (alkohol ja narkootikumid), aga ka impulsiivsuse ja vale olukorra hinnanguga ning oma tütart kasvatada. Eelmise aasta mais tütre ema suri. Eestkostjal on endalgi palju probleeme. S. Uraganov saab aru, et on oma teekonna alguses. Pärast oma suhtumise kardinaalset muutmist on kergem ka teisi probleeme lahendada. Kõige tähtsamaks peab S. Uraganov enda tahet. Ta pöördus abi saamiseks rehabilitatsioonikeskusesse, et lisaprogramme läbida, vaimselt kasvada ja spetsialistidega suhelda. Video abil saaks ta suhelda ka tütrega. Ka sugulased saaksid tütart S. Uraganovi juurde tuua.
10.S. Uraganov on oma elu muutmiseks valmis kõigeks. Ta soovib olla hea isa ja eeskuju oma tütrele. Viimase ITK-s ettenähtud tegevuse läbis S. Uraganov 21. veebruaril. Ta soovis hakata 2(4)
õppima plaatijaks, ent see ei õnnestunud seoses B-taseme eksami ebaõnnestumisega. Rehabilitatsioonikeskuses on rohkem võimalusi eesti keelt praktiseerida ja kultuuri õppida. Läbida saab ka alkoholisõltuvuse rehabilitatsiooniprogrammi, mida vangla praegu ei paku. S. Uraganov sooviks töötada autojuhina ning saada legaalset sissetulekut. Rehabilitatsioonikeskuses on ta järelevalve all ning peab järgima režiimi ja reegleid. Oma süüd S. Uraganov tunnistab ja kahetseb.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo 15. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
12.Praegusel juhul on maakohus arvestanud ka ühte S. Uraganovi kustunud karistust, nimetades kriminaalkaristuste arvuna 5 karistust. Tegelikkuses on S. Uraganovil iseloomustuse kohaselt kehtivaid karistusi 4. See asjaolu aga ei tingi maakohtu määruse tühistamist, sest ülejäänud ennetähtaegse vabastamise kaalutlused on sedavõrd mõjuvad, et need ei võimalda S. Uraganovit praegusel ajal vabastada vaatamata tema vangistusaegsetele pingutustele ja lubadustele.
13.Kuna kaalutlusõiguse rikkumist maakohtu määrusele ette ei heideta, võtab ringkonnakohus lühidalt kokku need põhjendused, miks ta leiab, et praegusel ajahetkel tuleb S. Uraganovil vaatamata tema lubadustele jätkata karistuse kandmist.
14.Kohtukolleegium ei pea S. Uraganovit nii usaldusväärseks, kelle lubadustele üles ehitada prognoosi tema seaduskuulekaks eluks. S. Uraganovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegusel ajal kannab ta karistust kahe kohtuotsuse alusel - Harju Maakohtu 30. märtsi 2016. a otsusega karistati teda KarS § 184 lg 1 alusel vangistusega 4 aastat, karistuse kandmise alguseks loeti 24. november 2015. Ta vabastati ennetähtaegselt karistuse kandmiselt 27. detsembril 2017 katseajaga kuni 24. novembrini 2019 (ärakandmata karistusosa oli 1 aasta 10 kuud ja 16 päeva). Ometi astus S. Uraganov taas kohtu ette 19. novembril 2019. Ta mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti 5 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust. Seega vaatamata võimalusele kanda ülejäänud karistusaeg vabaduses, pani S. Uraganov toime uued rahvatervisevastased kuritööd. Lisaks nähtub ettekandest, et kriminaalhooldaja hoiatas S. Uraganovit kirjalikult narkootikumide tarvitamise eest 4. juulil 2018. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on kohtupraktikas täheldatud retsidiivi, ka narkootikumidega seotud kuriteod on kuriteoliik, mille korduva toimepanemise oht on suur. Seega on S. Uraganov kahtlemata isik, kelle varasema elukäigu alusel võib kohtupraktikat arvestades oodata uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus.
15.S. Uraganov on isegi märkinud, et kurjajuureks on tema puhul sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Selline pilt peegeldub ka isiku iseloomustusest – S. Uraganovi esimesed kokkupuuted alkoholi ja narkootikumidega jäid tema noorukiikka, s.o 12.-13. eluaastasse. Enne vangistust olid S. Uraganovil põhiliselt probleemid narkootikumidega, s.o fentanüüliga. 3(4)
Kohtukolleegium ei taha alahinnata S. Uraganovi tahet kõikidest sõltuvustest vabaks saada. Samas võib elu vabaduses sõltlasele kujuneda katsumusterohkeks, sest sõltuvust tekitavad ained on taas kättesaadavad ning taastuvad suhted teiste tutvusringkonda kuulunud sõltlastega. S. Uraganovi elukäik näitab, et ehkki esinenud on ka kaineid perioode, on ta eluraskuste tekkimisel taas narkootikume tarvitama hakanud. Ehkki S. Uraganov on vangistust kasutanud otstarbekalt, osaledes nii „Eluviisitreeningus“ kui ka tagasilanguse ennetamise tundides, ei pruugi neistki saadud teadmistest piisata tagasilanguse välistamiseks. Iseloomustuse kohaselt on S. Uraganov ka varem asunud vabatahtlikult opiaadisõltuvuse ravile ning läbinud „Eluviisitreeningu“ (2013. a) ja „Õige Hetk“ sotsiaalprogrammi kriminaalhoolduse ajal (2018. a), ent see pole olnud piisav sõltuvuse seljatamiseks. Nagu isiku varasem elukäik näitab, suurendab sõltuvus S. Uraganovi puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu. Narkootikumidega seotud kuriteod ohustavad ühiskonda väga olulisel määral, mistõttu ei loe ringkonnakohus piisavaks vabastada S. Uraganov vaid tema muutumislubadustele tuginevalt.
16.Kohtukolleegium suhtub S. Uraganovi lubadustesse umbusuga ka seoses tema mõtlemises, käitumises ja hoiakutes täheldatud riskide ja ohtlikkusega. Nimelt nähtub iseloomustusest, et S. Uraganovil on sisseharjunud kuritegelik käitumismuster, kus ta oma tahtmise saamiseks kasutab kuritegelikke viise. Ta on korduvalt toime pannud ka vägivallategusid (kasutades nuga), mis viitab vägivalla aktsepteerimisele probleemide lahendamise viisina. S. Uraganovit on iseloomustatud impulsiivse isikuna, kes ei mõtle enne tegude toimepanemist nende tagajärgedele. Tema oskust mõista teiste seisukohta peetakse puudulikuks ning seoses oma tegude õigustamise ja tegude tegelike ajendite mittenägemisega peetakse muutuste tegemist raskendatuks. Teabe- ja uurimisosakonna andmeil pooldab S. Uraganov kuritegelikku subkultuuri. Tulenevalt kuritegudest peetakse tema suhtumist ühiskonnas kehtestatud normidesse ja ühiskonnaliikmetesse ükskõikseks ja hoolimatuks. Kuritegude puhul on esinenud nii enda õigustamist kui ka süü pisendamist. Seega peab ka vangla tema muutumissoovi pigem sõnadeks, kuivõrd oma eesmärke on S. Uraganov võimeline täitma vaid lühiajaliselt, langedes tagasi narkootikumide tarvitamise, mõjutatavuse ja kuritegelike hoiakutega seotud käitumismustrisse.
17.Kõike eelnevat kokku võttes nendib kohtukolleegium, et ehkki tõepoolest esineb ka mõningaid positiivseid, vabastamise kasuks rääkivaid argumente, on ülekaalukad siiski selle vastu kõnelevad põhjendused. Seetõttu jääb maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 muutmata ja S. Uraganovi määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.