Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

2(5)

Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et S. Uraganov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistavad S. Uraganovi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Uraganovil distsiplinaarkaristused puuduvad. S. Uraganov osaleb vangla tööhõives, õpib riigikeelt, on osalenud struktureeritud vestlustel ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. S. Uraganovi lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja täisealine poeg (kes kõik elavad Inglismaal), kuid kellega suhted on head. Kinnipeetava kinnitusel on tal ka xxxx.aastal sündinud poeg, kuid kellega suhted on katkenud. S. Uraganovil on ka tema vangistuse ajal (detsembris xxxx) sündinud tütar, kelle ema on surnud. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama minna MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning osaleda 6-12-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvuse taastumise programmis. Vabanedes kindel töökoht puudub. 4.11.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1962 eurot. Distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides, struktureeritud vestlustel, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja tööhõives osalemine, riigikeele õppimine, lähedaste toetus ja elukoha olemasolu, samuti soov osaleda rehabilitatsiooniprogrammis vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Erinevalt kaitsja kohtuistungist avaldatust seisukohast kohus leiab, et tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult süüdimõistetu käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ( RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).

3(5)

18.01.2023 karistusregistri väljavõttest ja isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtuvalt on S. Uraganovil käesoleval ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega S. Uraganov tunnistati süüdi KarS §-de 200 lg 2 p 4, 328 lg 1 – 25 lg 2, 263 p 1, 2, 3 ja 418 lg 3 p 1 (alates 15.03.2007 vastab KarS § 418 lg 2 p 1 tunnustele) järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistati liitkaristusega 4 aastat vangistust alates 17.12.2007. Harju Maakohtu 19.05.2010 otsusega tunnistati Sergei Uraganov süüdi KarS § 118 p 1 ja § 121 - § 25 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2007 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 4 kuud 22 päeva) ja mõistis Sergei Uraganovile liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2011 otsusega (karistusregistrisse ekslikult märgitud 4.10.2011 otsus, Kohtute Infosüsteemi andmetel otsuse tegelik kuupäev 12.10.2011) tühistati maakohtu otsus osaliselt s.o KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Sergei Uraganovile mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 118 p 1 ja KarS § 121 -§ 25 lg 2 järgi karistuseks 5 viis aastat ja 6 kuus kuud vangistust. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. S. Uraganov vabanes karistuse kandmiselt 19.12.2014. KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt viie kuni kahekümne aastase vangistuse korral kustub karistus 10 aasta möödumisel vangistuse ärakandmisest. Seega on käesoleval ajal kehtivad mõlemad eespoolviidatud karistused. Kuigi karistusregister ei sisalda andmeid Sergei Uraganovi Harju Maakohtu 17.12.2007 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, annab Harju Maakohtu 19.05.2010 otsuses liitkaristuse moodustamisel tehtud viide KarS §-le 76 lg 6 alust järeldusele, et Sergei Uraganov oli eelmise otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Harju Maakohtu 30.03.2016 otsusega S. Uraganov tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi (kuritegu toime pandud 2015 aasta novembris) ning karistati vangistusega 4 aastat. Tartu Maakohtu 27.12.2017 määrusega vabastati S. Uraganov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kuid S. Uraganov pani vabaduses toime uue rahvatervisevastase kuriteo, mille eest teda Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusega karistati ning pöörati täitmisele ka eelmise karistuse kandmata osa ning mõisteti liitkaristus. Eelnev osutab asjaolule, et varasemad vanglakaristused, korduvalt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ja kriminaalhooldusel viibimine ei ole täitnud oma eesmärke – ei ole mõjutanud S. Uraganovit kuritegude toimepanemisest hoiduma. S.Uraganov on juba aastaid olnud kuritegelikult aktiivne. Tema vabaduses oleku perioodid on olnud suhteliselt lühiajalised. Kohus on S.Uraganovit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades korduvalt talle andnud võimaluse jätkata elu vabaduses, kuid S.Uraganov on seda kohtu usaldust kuritarvitanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on S. Uraganovil diagnoositud narkosõltuvus. Seda süüdimõistetu ka kohtuistungil ise kinnitas. Narkosõltuvuse tunnistamine ja soov sellega vabaduses tegeleda (osaleda rehabilitatsiooniprogrammis) iseloomustavad süüdimõistetut kahtlemata positiivselt. Ent selles, et süüdimõistetu vabaduses ka tegelikult suudab narkootilistest ainetest hoiduda, ei saa olla kindel. Vangla iseloomustuse kohaselt on S.Uraganov ka varem pöördunud vabatahtlikult opiaadsõltuvuse ravile ( 2019. aasta aprillis). Kohus on juba eelmises vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tuvastanud, et S.Uraganov on ka varasemate vangistuste ajal osalenud sotsiaalprogrammides. Vaatamata sellele jätkas S.Uraganov vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist. Enne käesolevat vangistust viibis S. Uraganov käitumiskontrolli all ning rikkus kohustust mitte

4(5)

omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning pani toime uue kuriteo. S.Uraganovi narkosõltuvus suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kaaludes S. Uraganovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides, struktureeritud vestlustel, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja tööhõives osalemine, riigikeele õppimine, lähedaste toetus ja elukoha olemasolu, soov osaleda rehabilitatsiooniprogrammis) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades S. Uraganovi varasemat käitumist pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab S. Uraganov narkootikumidest ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus ei ole veendunud, et S. Uraganov korduvalt karistatud ja ka varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ta kannab neljandat reaalset vangistust. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab S. Uraganovi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Inimlikult on mõistetav S.Uraganovi soov hoolitseda oma 3 aastase tütre eest, keda ema surma tõttu praegu kasvatavad vanavanemad. Vangla iseloomustusest nähtub, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, on S.Uraganvil ka varasematest kooseludest sündinud lapsi. Korduvalt kuritegude toimepanemine osutab asjaolule, et laste eest hoolitsemise vajadus pole varem mõjutanud S.Uraganovit õiguskuulekalt käituma. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et S. Uraganovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. S. Uraganovi puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Seetõttu tuleb S. Uraganovil jätkata karistuse kandmist. S. Uraganovi karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 151,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.