lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-22-280/15

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-22-280/15
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1306
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-22-280/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-22-280

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2022. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-22-280

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Koik, Julia Katškovskaja ja Inna Ombler

Kriminaalasi

S.J süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. jaanuari 2022.a otsus lühimenetluses

Süüdistatav

S.J – isikukood XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX; 5 kehtivat kriminaalkaristus, 3 kehtivat väärteokaristust, tõkend elukohast lahkumise keeld Süüdistatava S.J-i kaitsja Toomas Pilt

Apellatsiooni esitaja

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava S.J-i kaitsja Toomas Pilti apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Advokaadibüroo Lawoja makstava riigi õigusabi tasu suuruseks S.J-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks S.J-ilt Vabariigi kasuks välja 32,40 eurot.

Eesti

Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

1-22-280 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või p idi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
1.S.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 16.04.2020 otsusega nr 1-20-2151 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, uuesti 14.07.2021 kella 20.21 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas X AS-ile kuuluvas X müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X AS-ile kuuluvat kaupa kogumaksumusega 207,50 eurot kilekotis maksumusega 0,25 eurot ja nimelt: kaks pudelit 100 cl konjakit Hennessy VS maksumusega 58,90 €/tk, s.o maksumusega kokku 117,80 eurot; kolm 70 cl pudelit konjakit Hennessy VS maksumusega 29,90 €/tk, s.o maksumusega kokku 89,70 eurot. S.J möödus kella 20.21 paiku kassaliinist võetud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Seega pani S.J oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2.Harju Maakohus tunnistas S.J-i süüdi ja mõistis talle karistuseks 5 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karist useks mõisteti 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 kuud 29 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.07.2021 kuni 15.07.2021, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuulus vangistus 9 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti reaalsest karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava S.J-i suhtes jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

3.Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja Toomas Pilt. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 20.01.2022.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-280 S.J-ile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus ning mõista S.J-ile kergem karistus. 3.1 Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 20.01.2022. a otsus ei ole piisavalt põhjendatud mõistetud karistuse määra osas. S.J-i seisukohtadest lähtuvalt leiab kaitsja, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus, vaid karistus on liiga range. KarS § 199 puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane

1-22-280 kuritegu toime pandud. Käesoleval juhul on S.J süüdi tunnistatud ühes kuriteoepisoodis, kus tema poolt ära võtta püütud kaupade väärtus oli väga väike, kuna kauba koguväärtuseks oli 207.75 eurot. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Seega pani S.J oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja varguse katse. Eeltoodud asjaolu silmas pidades ei saa rääkida toimepanija suurest ega keskmisest süüst, kuna käesoleval juhul on tegemist väikese väärtusega asjade varguse katsega. 3.2 Tuvastatav on, et süüdistatav tunnistas oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodis, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennast -õigustavad. Seega on tegemist täies mahus süü tunnistamisega, mis tähendab puhtsüdamlikku kahetsust. S.J on oma kahetsust kohtuistungil sõnaliselt väljendanud ning lubanud, et üritab edaspidi mitte nii käituda ja mitte varastada. Alust ei ole kahelda tema kahetsuse siiruses. Tema käitumine oma süü tunnistamisel annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. 3.3 Lähtudes S.J-i soovidest, palub kaitsja vähendada karistust ja mõista karistus, mis jääks rohkem karistuse alammäära lähedale. Kuivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteo toime pannud pärast Harju Maakohtu 16.04.2020 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 6 kuu 19 päeva vangistusega, s.o talle mõistetav karistus saab igal juhul olema piisavalt pikk, et S.J sellest oma järeldused teeks ja hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3 -1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
5.Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).

1-22-280

6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega S.J-ile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 4- § 25 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on S.J-i karistanud 5 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Maako htu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane, mistõttu on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. 6.1 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.
7.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on S.J-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. S.J-i kaitsja Toomas Pilt esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 30 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot. Kollee gium peab põhjendatud summaks 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot ning Advokaadibüroo Lawoja kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 32,40 eurot. Antud summa tuleb S.J-ilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
8.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 05.08.20261-26-4915/16Viru Maakohus Narva kohtumaja