Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Janar Kägule katseajaks KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Janar Kägu alluma elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 alusel määrata Janar Kägule elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud. KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Janar Kägu keha külge. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700007913 ning selgituse “Janar Kägu, otsus nr 1-20-8364, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Anti Kägult kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot 76 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 2114 (kaks tuhat ükssada neliteist) eurot 76 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot 23 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700007939 ning selgituse “Anti Kägu, otsus nr 1-20-8364, menetluskulu“. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Kõivu kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 235,20 eurot (s.h käibemaks 39,20 eurot) vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt Kristo Sosi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Rahuldada vandeadvokaat Vahur Krinali kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rüütli Advokaadibüroo kasuks 194,40 eurot (s.h käibemaks 32,40 eurot) vandeadvokaat Vahur Krinali poolt Anti Kägu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 15.07.2019.a. määrusega nr 1-19-5749 arestitud Kristo Sosile kuuluvast summast, s.o 505 eurost, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole (viitenumber 3100082116), riigituludesse 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot. Ülejäänud summa, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot, arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xx xxx xxxx

tagastada

Kristo

Sosi

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistused

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 1,4 grammi MDMA-d või 10 ecstasy tabletti ning 1,3 grammi amfetamiini. 2) täisealisena nooremale kui kaheksateistaastasele isikule narkootilise aine väikeses koguses edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise KarS § 185 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, täisealise isikuna andis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2019. jaanuaris Viljandi linnas kahel korral vähemalt 0,5 tabletti narkootilist ainet ecstasy alaealisele K.H (sünd xx.xx.xxxx ).

Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule ja selliseks koguseks on 1,4 grammi MDMA-d või 10 ecstasy tabletti. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüditunnistamiseks ja karistamiseks alljärgnevalt: 1) Kristo Sosi süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust ning süüdi tunnistada KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka Kristo Sosi poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva (16.02.2019. a – 18.02.2019. a.) vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kristo Sosi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 2) Janar Kägu süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 61 lg 1 sätteid kohaldades mõista karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.09.2017. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aasta pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Janar Kägu ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas. 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 74 lg 5, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 kohaselt kohustub Janar Kägu alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. 3) Anti Kägu süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Anti Kägu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu põhjendused süüdimõistmises ja karistamises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal, lähtudes kohtumenetluse poolte ütlustest tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud karistusseadustiku ja kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista ja karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamises KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1635 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kristo Sosi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõivu esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 162 eurot. Süüdistatava Kristo Sosi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus 05.03.2021 taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 226,80 eurot, mis on rahuldatud ja hüvitatud Tartu Maakohtu 08.03.2021 määrusega. Süüdistatava Kristo Sosi kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud 01.03.2022 kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 235,20 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava Anti Kägu kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal on esitanud kohtus 05.03.2021 taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 285,36 eurot, mis on rahuldatud ja hüvitatud Tartu Maakohtu 05.03.2021 määrusega. Süüdistatava Anti Kägu kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal on esitanud 01.03.2022 kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 194,40 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 19E-AN0224) maksumus 336 eurot ja joobeseisundi tuvastamise (uuringuakt nr 230T) maksumus 74 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Kristo Sosi: sundraha 1635 eurot, riigi õigusabi tasu 624 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 336 eurot ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 74 eurot; 2) Janar Kägu: sundraha 1635 eurot; 3) Anti Kägu: sundraha 1635 eurot ja riigi õigusabi tasu 479,76 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kristo Sosi on kahtlustatavana kinni peetud 16.-18.02.2019.a, seega on Kristo Sosi viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu linn Riia 132) asuvad 6 minigrippkotti ja fooliumi tükk (pakend nr 2), 13 minigrippkotti (pakend nr 3), 2 Tele 2 kõnekaardi ümbrist (pakend nr 6), 3 fooliumi tükki (pakend nr 7), üks minigrippkott (pakend nr 8), orbiti purk, milles fooliumi tükid (pakend nr 9), ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0224 tagastatud pakendid tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. DVD plaat politseiauto 16.02.2019 pardakaamera salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KarS § 831 lg 1 alusel kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.07.2019. a kohtumäärusega on arestitud konfiskeerimise ja/või konfiskeerimise asenduskohustuse täitmise tagamiseks Kristo Sosile kuuluv sularaha summas 505 eurot, mis on menetleja 28.02.2019.a määrusega katnud Politsei- ja Piirivalveameti tagatise kontole. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et arvestuslikult sai Kristo Sosi kuriteo toimepanemise tulemusena kriminaaltulu 425 euro ulatuses. KarS § 831 lg 1 ja KarS § 84 alusel, konfiskeerida Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.07.2019. a kohtumäärusega arestitud Kristo Sosile kuuluvast summast, s.o 505 eurost, 425 eurot. Ülejäänud summa, s.o 80 eurot tagastada Kristo Sosi arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxx. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.