Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-142420
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
151 eurot ja 3 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht XXX ), lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post XXX) Kostja: V.L (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Mõista V.L-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus kokku 139,99 eurot, millest põhivõlg on 90,40 eurot, viivis 12. augusti 2024 seisuga 24,59 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
Mõista V.L-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 90,40 eurolt alates 13. augustist 2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Pärnu Maakohtu 4. juuli 2024 määrusega anti nõue V.L L. vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 12. augustil 2024 hagiavalduse V.L L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 90,40 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, kuni 12. augustini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 24,59 eurot ja alates 13. augustist 2024 edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.
Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 22. märtsil 2019 sõlmitud liitumislepingust nr 8116627. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning ei tasunud temale esitatud arveid. 27. detsembril 2021 ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles ning loovutas 13. aprillil 2023 kostja vastu nõude hagejale.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 8. oktoobri 2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX. Rahvastikuregistri kohaselt puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas XXX (s.o kostja viimatine elukoha aadress rahvastikuregistris) korteriomanik, et kostja ei ela antud aadressil. Kostja võib viibida xxxx. Kohus edastas maksekäsu kiirmenetluse raames dokumendid kostjale xxxx kohtu kaudu. 4. juuli 2024 seisuga puudub xxxx kohtult vastus. xxxx rahvastikuregistri kohaselt kostjal xxxx kehtiv aadress puudub. Kohus tegi päringu töötamisregistrisse, mille kohaselt ei ole kostjal töökohta, millelt oleks hiljutine väljamakse tehtud. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on kostja patrullpolitseinikele öelnud oma elukohaks XXX. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 18. detsembril 2024 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 3. jaanuaril 2025, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 23. jaanuaril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt.
Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427 eurot (sh käibemaks).
Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et esindajatasu 350 eurot (käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ei ole õiguslikult keeruline.
TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 244 eurot (2 t x 100 + käibemaks).
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu 364 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.