1-21-2771 17. detsember 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma ja Juhan Sarv Kohtuasi Nikolai Parfjonovi suhtes kohaldatud tõkendi vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Parfjonovi kaitsja vandeadvokaadi abi Sander Potisepp, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova Asja läbivaatamise kuupäev ja 24. november 2021, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2021. a määrus.
2.Saata Nikolai Parfjonovi kaitsja määruskaebus Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määruse peale menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Mõista Eesti Vabariigilt Nikolai Parfjonovi kasuks välja 400 eurot Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
Harju Maakohtu 27. aprilli 2021. a määrusega anti kohtuistungit korraldamata kohtu alla Nikolai Parfjonov süüdistatuna karistusseadustiku § 3891 lg 1 ja § 4182 lg 1 järgi. Tema suhtes kohtueelses menetluses tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
2.N. Parfjonovi kaitsjad vandeadvokaat Oliver Nääs ja vandeadvokaadi abi Sander Potisepp esitasid 19. mail 2021 maakohtule taotluse vahistamise tühistamiseks. Alternatiivselt taotlesid kaitsjad selle asendamist elektroonilise valve või kautsjoniga.
1-21-27711-21-2771
3.Harju Maakohtu 8. juuni 2021. a määrusega jäeti kaitsjate taotlus vahistamise tühistamiseks või elektroonilise valvega asendamiseks rahuldamata. Maakohus asendas N. Parfjonovi vahistamise 80 000 euro suuruse kautsjoniga.
4.Maakohtu määruse vaidlustas 25. juunil 2021 N. Parfjonovi kaitsja S. Potisepp, kes taotles määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata kaitsjate taotlus N. Parfjonovi vahistamise tühistamiseks.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2021. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendas seda otsustust järgmiselt. Sisuliselt vaidlustab kaitsja kautsjoni kohaldamise eeldusi ning kaebus on mõeldud kautsjoni tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi on kautsjoni kohaldamiseks esitatud taotluse lahendamise määruse peale edasikaebamine välistatud, kuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 385 p 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määruse peale, v.a seaduses nimetatud erandid. Eelnevat arvestades ei ole N. Parfjonovi kaitsjal kaebeõigust.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas N. Parfjonovi kaitsja S. Potisepp, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja märgib, et määruskaebuses vaidlustati vahistamise tühistamata jätmist, mitte kautsjoni kohaldamist, nagu leidis ringkonnakohus. Kohtu alla andmise staadiumis vahistamise tühistamata jätmine on vaidlustatav. Mitme taotluse üheaegne esitamine ei saa raskendada süüdistatava menetluslikku positsiooni.
7.Prokuratuuri hinnangul ei vaidlustata määruskaebuses kohtu alla andmisel tehtud otsustust tõkendi muutmata jätmise kohta, st Harju Maakohtu 27. aprilli 2021. a kohtu alla andmise määrust, vaid 8. juuni 2021. a määrust, millega lahendati N. Parfjonovi kaitsjate 19. mai 2021. a taotlused. Kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus ei ole KrMS § 385 p 20 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav, v.a üksikud erandid, mis ei ole kõnealusel juhul asjakohased.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Määruskaebemenetluses tuleb lahendada küsimus sellest, kas maakohtu 8. juuni 2021. a määrust saab vaidlustada osas, millega lahendati ilma eelistungita toimunud kohtu alla andmise järel kaitsjate taotluse alusel küsimus kohtueelses menetluses kohaldatud vahistamise jätkuvast põhjendatusest. Kolleegium vastab sellele küsimusele jaatavalt ning muudab ühtlasi varasemas praktikas väljendatud seisukohta selle kohta, kuidas peab toimima maakohus, kui kohtu alla andmine on toimunud eelistungita ning kohus on jätnud esialgses kohtu alla andmise määruses süüdistatava suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud vahistamise muutmata.
9.Senise kohtupraktika kohaselt võib maakohus kohtu alla andmise eelduste täidetusel, st kui kriminaalasja kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab nõuetele ja puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, anda süüdistatava kohtu alla kohtuistungit korraldamata. Kui kohtu alla andmisel võetakse seisukoht vaid kohtu alla andmise eelduste täidetust puudutavates küsimustes, peab maakohus edasi korraldama eelistungi(d), et lahendada kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimine ja muud KrMS § 258 lg-s 1 ning §-s 263 loetletud küsimused. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p 37) Olukorras, kus kriminaalasjas on kohtueelsel uurimisel süüdistatava suhtes kohaldatud vahistamist, võib maakohus anda süüdistatava kohtuistungit korraldamata kohtu alla üksnes eeldusel, et kohtuniku 2(4)
1-21-27711-21-2771 esialgse hinnangu järgi saab selle tõkendi jätta muutmata. Seejuures on praktikas leitud, et kohtul tuleb pärast esialgse kohtu alla andmise määruse tegemist korraldada eelistung ja kontrollida tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatust juhul, kui seda on taotlenud kohtumenetluse pool, või omal algatusel, kui tõkend on jäetud muutmata üksnes eelistungini (viidatud määruse p 39).
10.Kohtu alla andmisel tehtav otsustus, millega jäetakse kohtueelsel uurimisel tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata, kujutab endast olemuslikult tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatuse kontrolli (viidatud määrus asjas nr 3-1-1-22-16, p 17 ja 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-118-16, p 16). Eespool korduvalt viidatud asjas nr 3-1-1-22-16 tehtud määruse p-s 17 märgiti, et kuna selles menetlusetapis ei ole veel tegemist kohtuliku arutamisega, ei laiene vaadeldavas küsimuses tehtud otsustusele ka KrMS § 275 lg 2 regulatsioon. Ehkki nimetatud säte asetseb KrMS 10. peatüki 2. jaos pealkirjaga „Kohtuliku arutamise üldtingimused“, siis selle sõnastusest ei tulene, et see kohalduks üksnes kohtuliku arutamise faasis. Kõnesoleva paragrahvi teine lõige näeb ette, et kui süüdistatav on maakohtu menetluses vahi all, kontrollib kohus vahistuse põhjendatust omal algatusel vähemalt ühe korra kuue kuu jooksul, koostades selle kohta kirjaliku määruse. Kolleegiumi hinnangul pole seadusandja selline sõnakasutus juhuslik, vaid peegeldab KrMS § 275 lg 2 eesmärki vältida süüdistatava põhjendamatult pikaks ajaks vahi alla jäämist maakohtu menetluses ehk pärast KrMS §-st 1311 tulenevate ajaliste piirangute lõppu olenemata sellest, millises kohtumenetluse etapis süüdistatav parasjagu vahi all viibib. Ka võrdse kohtlemise aspektist oleks raske põhjendada, miks ei ole kohtuliku eelmenetluse ajal vahistuses viibival isikul õigust vahistatuse põhjendatuse regulaarsele kontrollile, samas kui kohtuliku arutamise ajal vahi all viibivale isikule on selline õigus tagatud. Sellest tulenevalt leiab kolleegium oma varasemat seisukohta muutes, et KrMS § 275 lg-s 2 nimetatud määruse koostamise üldised põhimõtted kehtivad ka kohtulikus eelmenetluses toimuvale vahistuse jätkuva põhjendatuse kontrollile. Eespool öeldu tähendab, et maakohtunikul tuleb järgida KrMS § 275 lg-s 2 nimetatud määruse kohta sätestatut ka kohtu alla andmisel toimuva vahistuse jätkuva põhjendatuse kontrolli raames.
11.Kuna kohtu alla andmisel kontrollitakse vahistuse jätkuvat põhjendatust KrMS § 275 lg 2 mõttes, on vajalik silmas pidada järgmist. KrMS § 258 lg 1 p 1 kohustab kohtunikku korraldama tõkendi muutmise või tühistamise otsustamiseks või tõkendi kohaldamise taotluse läbivaatamiseks eelistungi. Vahistuse põhjendatuse kontrolli raames võtab kohus seisukoha nii vahistamise tühistamise kohta kui ka isiku põhiõigusi vähem riivavate asendustõkendite kohaldamise võimalikkuse kohta, mistõttu ei ole kohtuliku eelmenetluse regulatsiooni kohaselt lubatud teha kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi muutmata jätmise kohta lõplikku otsustust ilma eelistungita. Lisaks reguleerivad kohtu alla andmisega kaasnevat tõkendi jätkuva põhjendatuse kontrolli KrMS § 259 lg-d 2 ja 3, mille järgi on prokuröri ja kaitsja osavõtt eelistungist kohustuslik ning vajaduse korral tuleb kohtul istungile kutsuda ka vahistatu.
12.Seega kui kohtu alla andmine toimub eelistungit korraldamata ning kohtueelses menetluses on süüdistatava suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist, tuleb kohtu alla andmise määruse seisukohta tõkendi muutmata jätmise suhtes käsitada esialgsena ning see ei kujuta endast olemuslikult vahistuse jätkuva põhjendatuse kontrolli lõplikku otsustust. Kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi jätkuv põhjendatus otsustatakse lõplikult kohustusliku eelistungi käigus sõltumata kohtumenetluse poolte taotlusest. Nimetatud istung peab toimuma viivitamatult, mille tarbeks on kohtul võimalik leppida kokku eraldi istungiaeg üksnes konkreetse vahistamisküsimuse lahendamisel asjasse puutuvate isikutega. Olles korraldanud tõkendi kohaldamise põhjendatuse küsimuse lahendamiseks eelistungi ning tutvunud vajalike kohtumenetluse poolte seisukohtadega, koostab kohus põhistatud määruse, mille sisuks on tõkendi jätkuva põhjendatuse kontroll KrMS § 275 lg 2 mõttes. Eelistungi järel koostatud 3(4)
1-21-27711-21-2771 määruses sisalduv kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi kohta tehtud otsustus on KrMS § 387 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides vaidlustatav. Seega on kohtumenetluse poolel võimalik vaidlustada kohtu alla andmisel üksnes maakohtu lõplikku otsustust tõkendi küsimuses. Eelmenetlust toimetava kohtuniku esialgses kohtu alla andmise määruses sisalduvale otsustusele tõkendi muutmata jätmise kohta määruskaebeõigus ei laiene, sest tegemist ei ole (lõpliku) vahistuse põhjendatuse kontrolliga.
13.Järelikult on ekslik prokuratuuri seisukoht, mille kohaselt oleks N. Parfjonovi kaitsja pidanud esitama määruskaebuse maakohtu 27. aprilli 2021. a kohtu alla andmise määrusele, milles sisaldus eelistungit korraldamata tehtud esialgne otsustus N. Parfjonovi suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud vahistuse muutmata jätmise kohta. Alles pärast seda, kui kaitsja oli esitanud 27. mail maakohtule kaitseakti ja maakohtus arutati 1. juunil 2021 toimunud eelistungil N. Parfjonovi vahistust ning koostati eelkirjeldatud tõkendi jätkuva kohaldamise põhjendatuse kontrolli tulemusena 8. juunil 2021. a määrus, tekkis kaitsjal õigus vaidlustada vahistuse tühistamata jätmine ringkonnakohtus.
14.Arvestades, et maakohtu 8. juuni 2021. a määrus oli vahistamise tühistamata jätmise osas edasikaevatav, tuleb järgmisena lahendada küsimus sellest, kuidas sisustada kaebeõigust juhul, kui taotlus tõkendi tühistamiseks sisaldab alternatiive. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et kohtueelses menetluses kohaldatud vahistamise tühistamise taotlusega samal ajal asendustõkendi kohaldamise taotluste esitamine ei piira süüdistatava õigust esitada vahistamise jätkuva kohaldamise otsustuse peale määruskaebus – seda ka juhul, kui kohus on vaidlustatava määrusega asendustõkendi kohaldamise taotluse rahuldanud. Seega oli kaitsjal õigus maakohtu 8. juuni 2021. a määrus vaidlustada osas, millega maakohus jättis süüdistatava suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise tühistamata, ning ringkonnakohus on jätnud määruskaebuse alusetult läbi vaatamata, rikkudes selliselt oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.
15.Kokkuvõttes tühistab kolleegium KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2 juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2021. a määruse ja saadab kaitsja määruskaebuse samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus uue eelmenetluse toimetamiseks. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
16.Kaitsja taotleb N. Parfjonovile ringkonnakohtu määruse vaidlustamise tõttu tekkinud õigusabikulude 400 eurot hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on taotletav summa põhjendatud. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 1-21-2771/87
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.