Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

päevamäära. 3) Arvata mõistetud liitkaristusest maha Harju Maakohtu 21.juuni 2017 otsusega mõistetud ja täielikult ära kantud karistus 300 päevamäära ning käesolevas kriminaalmenetluses eelvangistuses viibitud aeg 25.05.2017. a26.05.2017. a s.o. 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub rahaline karistus 248 päevamäära e 9870,40 (üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend ) eurot ja 40 senti. 4) Tunnistada Kaido Laanjärv süüdi § 3001 lg 2- § 22 lg 3 järgi ja karistada rahalise karistusega 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o. summas 2500 (kaks tuhat viissada) eurot. Arvata mõistetud karistusest maha vahi all viibiitud 25.05.2017. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 1 (üks) päev karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub rahaline karistus 249 päevamäära e 2490 eurot. 5) Välja mõista Kaido Laanjärvelt KrMS § 180 lg 1 alusel temale kohtueelses ja maakohtu menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 4859 eurot. 6) Margo Tomingasele vaidlustatud Harju Maakohtu otsusega hüvitatud õigusabiteenuse kulud jätta Margo Tomingase enda kanda. 7) KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Margo Tomigaselt välja riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot. 8) KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Kaido Laanjärvelt välja riigituludesse menetluskuluna

sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot. 9) Mõista Eesti Vabariigilt välja Margo Tomigase kasuks apellatsioonimenetluses kantud kulud summas

(kaks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10) Süüdistatava K.Laanjärve kaitsja adv. K. Isokoski poolt esitatud taotlus apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulude hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. 11) Prokuröride apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatavad võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 31. augusti 2021 otsusega mõisteti Margo Tomingas ja Kaido Laanjärv KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 3 järgi õigeks. KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti K. Laanjärve määratud kaitsjate tasu 4859 eurot riigi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitati M. Tomingasele valitud kaitsja kulu 17689,28 eurot. Süüdistatavatele oli esitatud süüdistus ja nad olid antud kohtu alla KarS § 300 1 lg 2 – § 22 lg 3 järgi selles, et nad osutasid Eesti Vabariigis, Tallinnas, ajavahemikul 20142017 tahtlikult kaasabi Tallinna Linnavalitsuse abilinnapeale X-le. Süüdistatavate kaasabi seisnes sisuliselt alljärgnevas. M. Tomingas oli ajavahemikul 2014-2017 teadlik, et X on Tallinna linnavalitsuse abilinnapea, tema korraldada on jäätmemajandus ning ta osaleb jäätmemajandust puudutavate otsuste kujunemise protsessis ning nende sisulisel suunamisel. M. Tomingas oli teadlik, et X suunas ajavahemikul 2014- 2017.a otsuseid, mis olid seotud C OÜ-ga, sh nii riigihankel valiku tegemisel kui ka töövõtulepingu täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel, sh lepingu lõpetamise ning leppetrahvide määramise ning abitööjõudude leidmisel. Sellise tegevusega rikkus X KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 sätestatud toimingupiirangut eriti suures ulatuses, arvestades, et C OÜ lepingumahud ületasid 400 000 euro piirmäära.

M. Tomingas osutas ajavahemikul 2014- 2017 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea X-le vaimset, ainelist ja füüsilist kaasaabi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses. M. Tomingase poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et M.Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing, mis osaleb hangetel ning milliste lepingute täitmise järelevalve küsimuste lahendamise kujunemisel osaleb sisulise suunamise kaudu X Tallinna abilinnapeana, kuid samas jääb nimetatud äriühingu ning X vaheline seos varjatuks. Nimetatud teoplaani kooskõlastas M. Tomingas X ning K. Laanjärvega. Samuti mõtles M. Tomingas välja teoplaani, kuidas korraldada C OÜ rahastamist selliselt, et nimetatud äriühing ei oleks seostatav Q AS-i ning selle tütarettevõtete ning X-ga ning samuti jääksid varjatuks seosed M. Tomingase ja H-ga. M. Tomingase teoplaani kohaselt, mis oli kooskõlastatud X-ga, hakkas äriühingu C OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks K. Laanjärv. M. Tomingas andis K- Laanjärvele juhtnöörid OÜ C nimelt pakkumiste esitamiseks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihangetele viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 ning samuti mõtles M. Tomingas välja, kuidas rahastada hankel osalemist C OÜ poolt. M. Tomingase teoplaani alusel asutati äriühing F OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks määrati M. Tomingase juhtnööride kohaselt W. Samuti andis M. Tomingas korraldusi W-le, milliseid dokumente on vaja vormistada F OÜ nimel nii seoses äriühingu asutamisega kui ka prügiveokite hankimisega ning äriühingu muuks tegevuseks, et varjatuks jääks äriühingu seos Q AS kontserni ja sellega seotud isikute s.o X ning MTomingasega ja H-ga. M. Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas hankida sõidukeid F OÜ-le ning, kuidas korraldada nende rahastamine temaga seotud äriühingute ning Q AS-i kontserni äriühingute poolt. Peale seda, kui ajakirjanduses oli avalikuks tulnud X võimalikud seosed C OÜ-ga, siis lubas M. Tomingas X-le ümber vormistada C OÜ dokumente selliselt, et ei nähtuks seosed Q AS-i kontserni äriühingutega ning asjaolu, et seeläbi on tegelikuks kasusaajaks X. M. Tomingas kooskõlastas ning kujundas C OÜ juhtimist X-ga ning andis korraldusi K. Laanjärvele C OÜ töö korraldamiseks, sh töösuhete korraldamiseks, sõidukite remontimiseks, tööjõu hankimiseseks. Samuti andis M. Tomingas kooskõlastatult X-ga nõu Kaido Laanjärvele, kuidas suhelda Tallinna Keskkonnaameti ning Tallinna Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid C OÜ-l töövõtulepingute täitmisel ning leida neile lahendusi. M. Tomingas kooskõlastas C OÜ tegevusi jäätmete kogumisel ja veo korraldamisel Tallinnas samuti X-ga, arutades omavahel probleeme ning võimalikke lahendusi ning andes ülevaate ka K. Laanjärvele antud juhtnööridest. Oma tegevusega toetas M. Tomingas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist eriti suures ulatuses, sest M.Tomingase teo tulemusel oli varjatud X, Q AS kontserni ning X tütre H ja M. Tomingase seotus C OÜ-ga. Eeltoodu tugevdas X tahtlust toimingupiirangu rikkumiseks eriti suures ulatuses ning lõi selle toimepanemiseks soodsad tingimused, sest seeläbi oli loodud tingimused X-l suunata sisuliselt otsuseid Tallinna abilinnapeana seoses C OÜ-ga, milline tegevus oleks tal korruptsioonivastase seaduse kohaselt keelatud. M. Tomingase füüsiline ja aineline kaasabi X-le seisnes selles, et M. Tomingas, olles teadlik, et X suunas sisuliselt otsuseid Tallinna abilinnapeana seoses C OÜ-ga, olles samal ajal seotud C OÜ-ga Q AS kontserni äriühingute kaudu, andis oma panuse C

OÜ juhtimisse ja rahastamisse järgmiselt. M. Tomingase aineline kaasabi seisnes selles, et ta korraldas rahalised vahendid C OÜ asutamiseks ning tegevuseks Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute arvelt. Samuti korraldas M. Tomingas C OÜ-le rahalised vahendid Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute arvelt riigihangetel: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 osalemiseks. Samuti osales M. Tomingas Fs OÜ-le jäätmeveokite soetamisel ning nende rahastamise korraldamisel Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute, sh Ü OÜ arvelt. Samuti korraldas M. Tomingas C OÜ-le teenuse osutamiseks vajalike vahendite (kontor, tehnika, kütus, remont, personal) soetamise AS Q kontserni kuuluvate äriühingute vahenditest ja arvelt. Samuti korraldas M. Tomingas kooskõlastatult X-ga AS Q kontserni äriühingutes töötavatele bussijuhtidele tasu maksime C OÜ-le jäätmete kogumise ning vedude teostamise eest. M. Tomingase füüsiline kaasabi seisnes selles, et ta korraldas Z OÜ kaasamise riigihangetel pakkumuse esitamiseks C OÜ poolt, et näidata hanketingimustes sätestatud veokogemust, mis C OÜ-l puudus. Lisaks korraldas M. Tomingas F OÜ asutamise ning kaasas selle juhatuse liikmeks W, kes tegutses M. Tomingase juhtnööride kohaselt. M. Tomingas toetas füüsilise ja ainelise kaasabiga C OÜ tegevuse toimimist ning X, Q AS-i kontserni äriühingute ning M. Tomingase ja H-ga seotuse varjamist C OÜ-ga, mille tulemusena oli X-le Tallinna abilinnapeana loodud tingimused sisuliselt suunata C OÜ-ga seotud otsuseid ning samuti väljendas M. Tomingas seeläbi toetust X teoplaanile. K. Laanjärve poolt Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea X-le osutatud vaimne ja füüsiline kaasaabi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses seisnes järgnevas. K. Laanjärve poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv osales koos Margo Tomingasega ning X-ga teoplaani kooskõlastamisel, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing, mis osaleb hangetel ning milliste lepingute täitmise järelevalve küsimuste lahendamise kujunemisel osaleb sisulise suunamise kaudu X Tallinna abilinnapeana, kuid samas jääb nimetatud äriühingu ning X vaheline seos varjatuks. K. Laanjärve kaasaaitamistegu väljendus ka selles, et ta oli nõus olema C OÜ juhatuse liige ning ainuosanik vastavalt Margo Tomingaselt ja X-lt saadudud juhistele. K. Laanjärv sai korraldused C OÜ poolt jäätmete kogumise ja veo hangetel osalemiseks ning C OÜ töö korraldamiseks M. Tomingaselt ning K. Laanjärv väljendas M. Tomingasele valmisolekut vastavalt nende juhistele toimida. K. Laanjärv andis pidevalt aru M. Tomingasele ja viimase vahendusel X-le C OÜ hangetel osalemisest ning Tallinna Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingute alusel tööde teostamisest. K. Laanjärv väljendas X-le ning M. Tomingasele pidevalt valmisolekut, et lähtub C OÜ töö korraldamisel ning töövõtulepingute täitmisel nende suunistest. K. Laanjärv andis suuniseid C töötajatele jäätmete kogumise ja veo korraldamiseks. K. Laanjärv kooskõlastas M. Tomingase ning X-ga, kuidas suhelda Tallinna Keskkonnaameti ning Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid C OÜ-l töövõtulepingute täitmisel ning K. Laanjärv lubas toimida vastavalt neilt saadud juhistele. K. Laanjärv osales ühiselt ja kooskõlastatult prügiveokite valimisel, mis olid vajalikud C OÜ poolt jäätmevedude teostamisel töövõtulepingute täitmiseks. Järelikult K. Laanjärv nõustus M. Tomingase ning X teoplaaniga, et on C OÜ ainus juhatuse liige ning osanik, kuigi tegelikkuses osalevad

aktiivselt äriühingu tegevuse korraldamisel ka M. Tomingas ja X. Oma tegudega lõi K. Laanjärv toetavad tingimused toimingupiirangu rikkumiseks, sest seeläbi oli loodud olukord, et äriregistrist lähtuvalt ei nähtunud X ning Q AS-i kontserni ja M. Tomingase ning H seos C OÜ-ga. K. Laanjärv kinnitas kogu selle aja jooksul, et C OÜ-l puuduvad seosed X-ga. Seeläbi K. Laanjärv toetas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist, sest tema teopanusel loodud tingimused hõlbustasid kuriteo toimepanemist ning tugevdasid X teotahet, kuivõrd ta väljendas A. X teoplaanile vaimset toetust ning lõi soodsad tingimused X-le toimingupiirangu rikkumiseks. K. Laanjärve füüsiline kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv esitas äriregistrile vajalikud dokumendid C OÜ asutamiseks ning korraldas M. Tomingaselt saadud rahaliste vahendite arvel C OÜ sissemaksu tasumise. Samuti koostas ja esitas K. Laanjärv dokumendid Tallinna Keskkonnaameti poolt 2014.a Tallinna jäätmeveopiirkondades teenuse kontsessiooni andmiseks jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatavatel riigihangetel viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 ning samuti osales K. Laanjärv Z OÜ kaasamises riigihangetele. Lisaks allkirjastas K. Laanjärv töövõtulepingud Tallinna Keskkonnaametiga, mis olid aluseks jäätmeveo korraldamisele Tallinnas C OÜ poolt. K. Laanjärv jagas vastavalt M. Tomingaselt ning X-lt saadud juhistele C OÜ poolt töövõtulepingute alusel tööde teostamiseks korraldusi C OÜ töötajatele. Samuti korraldas K. Laanjärv kooskõlastatult M. Tomingase ja X-ga C OÜ igapäevatööd, sh sõidukite remondi Q AS-i kontserni ettevõttes, sh Q OÜ-s, töösuhete lahendamise ning sõidukijuhtide leidmise. Samuti suhtles K. Laanjärv vastavalt M. Tomingaselt ja X-lt saadud juhistele Tallinna Keskkonnaameti ning Tallinna Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid C OÜ-l töövõtulepingute täitmisel vastavalt M. Tomingaselt ja X-lt saadud juhistele. K. Laanjärv palus ka X abi lahendamaks probleeme Tallinna Keskkonnaameti ning Jäätmekeskuse töötajatega. Samuti osales K. Laanjärv C OÜ-le vajalike sõidukite hankimisel F OÜ poolt. K. Laanjärv toetas füüsilise kaasabiga C OÜ tegevuse toimimist ning X, Q AS-i kontserni äriühingute ning M. Tomingase ja H-ga seotuse varjamist C OÜ-ga, mille tulemusena oli X-l Tallinna abilinnapeana loodud tingimused sisuliselt suunata C OÜ-ga seotud otsuseid ning samuti väljendas K. Laanjärv seeläbi toetust X teoplaanile ning tugevdas tema tahtlust.

MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus rõhutas, et kaasaaitaja on kuriteost osavõtja, kuna ta ei valitse tegu, vaid üksnes toetab seda. Kuriteole kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta. See tähendab, et kaasaaitaja süü tuvastamise ja tema vastutusele võtmise eelduseks on põhitegu ehk täideviija tahtlik õigusvastane tegu. Kui täideviija teos on süüteokoosseisu tunnused olemas, saab asuda tuvastama kaasaaitamisteo objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ning kaudne tahtlus ka täideviija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tulenevalt osavõtu- ja põhiteo kausaalseosest, tuleb M. Tomingase ja K. Laanjärve tegevuses X-le kaasaaitamise kuriteokoosseisu kindlakstegemiseks kõigepealt tuvastada, kas X pani toime talle etteheidetava KarS § 300 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses.

Maakohus loetles rida asjaolusid, milles menetluse poolte vahel kohtulikul uurimisel vaidlust ei olnud. Vaidlus puudub asjaolus, et Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea X poolt linnavalitsuse tööjaotuskava alusel koordineeritav Tallinna Keskkonnaamet avaldas Tallinna jäätmeveopiirkondades teenuse kontsessiooni andmiseks jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatud riigihangetes järgnevad hanketeated: 09.06.2014 (152301); 14.08.2014. a (154863; 154867; 154894); 16.09.2014. a (154895; 155552). Samuti puudub vaidlus selles, et riigihangetes 152301; 154863; 154894; 154895; 155552 tunnistati Keskkonnaameti käskkirjadega edukaimaks pakkujaks ning riigihankes 154867 tunnistati riigihanke komisjoni protokolliga kvalifitseerituks C OÜ ühispakkumus Z OÜga. C OÜ-ga sõlmtiti neli hankelepingut kogumaksumusega 1 858 972 eurot, sh 26.09.2016 riigihankes 155552 (süvakogumismahutid, edaspidi SKM) leping nr 16.1/178; 11.11.2016 riigihankes 154863 (Lasnamäe piirkond nr 10) leping nr 1-6.1/206; 29.12.2016 riigihankes 154894 (Nõmme) leping nr 1-6.1/251 ja riigihankes 154895 (Vanalinn) leping nr 1-6.1/250. Maakohtu otsuses tuvastatu kohaselt ei ole vaidlust ettevõtete C OÜ, Ü OÜ, F OÜ, AS Q, AS D, OÜ J, OÜ S, OÜ Q, AS U, T OÜ, OÜ L äriregistri andmetes. Maakohus leidis, et kohtuistungil tuvastatu kohaselt ei ole vaidlust selles, et C OÜ juhatuse liige on alates selle asutamisest 03.10.2014 K. Laanjärv, kes sai rahalised vahendid äriühingu asutamiseks Ü OÜ poolt, mille juhatuse liikmeks oli abilinnapea X tütre H abikaasa M. Tomingas, seejuures on abikaasad ka viimati nimetatud äriühingu võrdsed osanikud. Kohus tuvastas, et hanketingimuste täitmiseks esitas C OÜ Tallina linnale tõendid pangakontol olevate vahendite kohta, mis kanti OÜ C OÜ kontole samuti Ü OÜ poolt. Ü OÜ rahastas ka C OÜ poolt riigihangetes nõutud deposiitide tasumist (töövõtulepingust tulenevate kohustuste ja tellijale töövõtja poolt lepingu rikkumisest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks). Seejuures tuvastas kohus, et seisuga 25.05.2017 ei olnud C OÜ deponeerinud töövõtulepingute nr 1-6.1/250 ja nr 1-6.1/251 tagatisi ega esitanud nende kohta ka garantiikirju. Kohus tegi uuritud tõendite alusel kindlaks et -

M. Tomingas oli seotud C OÜ asutamise ja osalemisega Tallinna Keskkonnaameti poolt korraldatud jäätmeveo hangetel ning kaasas OÜ Z juhatuse esimehe L kaudu nimetatud osaühingu C OÜga ühispakkumuste esitamisele. Samuti tuvastas kohus M. Tomingase ja K. Laanjärve kooskõlastatud tegevuse hankemenetluse kestel, sh M. Tomingase poolt abilinnapea X tütre R abil korraldatud C OÜ pakkumustega seotud hankija küsimustele vastamistega seotud asjaolud Lasnamäe, Nõmme, Pirita ja Vanalinna ning Mustamäe piirkonna hangetes.

-

M. Tomingase seotuse C OÜ tegevusega Tallinna linna jäätmevedude töövõtulepingute täitmisel, sh asjaolu, et K. Laanjärv suhtles töövõtulepingute täitmise ajal, sh tekkinud probleemide lahendamiseks M. Tomingase ja abilinnapea X-ga.

-

M. Tomingase seotuse F OÜ asutamisega, mille juhatuse liikmeks oli M. Tomingase õde W ning osutatud OÜ omanduses olevate prügiveokite kasutamise C OÜ poolt töövõtulepingute täitmisel. Samuti asjalu, et F OÜ poolt

prügiveokite soetamise vahendid pärinesid OÜlt L, mille osanikuks ja juhatuse ainuliikmeks oli M. Tomingas ning Ü OÜlt ja M. Tomingas oli vahetult seotud prügiveokite soetamisega, sh osales veokitega seotud läbirääkimistel ja asjaajamistel OÜga K. -

C OÜ kasutuses olevad jäätmeveokid parkisid XXX asuval OÜ S territooriumil, jäätmeveokid kasutasid tasuta OÜ Q ja OÜ J diiselkütust (kokku 19 897 liitrit ulatuses), C OÜ kontor asus S OÜ-le kuuluval rendipinnal, mille eest renti ei tasutud ning töövõtulepingute täitmisel andis K. Laanjärv M. Tomingasele aru tehtud ja tegemata tööde, samuti sõidukite remontide kohta.

-

C Oü-le osutas tasuta abi 2017. kevadel AS Q kontserni personalijuht G ning alates 2016. aasta novembrist osutas tasuta abi AS Q kontserni finantsjuht, X tütar R ja tema alluvad ning 2017. a kevadest kasutas C OÜ jäätmeveokite autojuhtidena AS Q kontserni ettevõtetes töötavaid bussijuhte, kellele tasuti AS Q kontserni äriühingute poolt ning OÜ Q töökoja töötajad osutasid tasuta pisiremonditeenust jäätmeveokitele ning kasutas tasuta OÜ S tahvelarvuteid.

-

C OÜ poolt Tallinna Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingute rikkumised järgmiselt: jättis korduvalt prügi vedamata, süvakogumismahutid tühjendamata; veokid, millega süvakogumismahuteid tühjendati, ei sobinud nende tühjendamiseks, mille tõttu lõhuti mahutite jäätmekotte; kasutas tehniliselt halvas seisukorras jäätmeveokeid, millised tihti lagunesid; Nõmmel teostas jäätmevedu korraldatud jäätmeveo luba omamata; puudus oli juhtidest, olemasolevad juhid jäätmeveo kogemusteta; puudus logistika, eriti Nõmmel, mis oli keerukas piirkond.

-

X oli süüdistuses märgitud perioodil Tallinna abilinnapea, kelle üheks ülesandeks oli juhtida ja koordineerida jäätmekäitluse valdkonda ning korraldada Tallinna Keskkonnaameti tööd ning abilinnapea juures toimusid esmaspäeviti Tallinna Keskkonnaameti juhtkonnaga nõupidamised, kus arutati keskkonnaalaseid probleeme, sh ka jäätmekäitlusega seonduvaid küsimusi.

Maakohtus tõusetus vaidlus abilinnapea ametiisikuks olemise küsimuses KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 tähenduses, sh selles, et X-l oli ametiseisund. Kohus leidis, et abilinnapea pädevus jäätmehoolduse korraldamisel tema valitsemisalasse kuuluvate asutuste tehtavate otsuste ja toimingute sisulisel suunamisel tulenes Tallinna põhimäärusest ja linnavalitsuse töökorraldusest. Kohus asus seisukohale, et linnapea käskkirjadega ”Linnavalitsuse liikmete tööjaotus” määrati X juhtima muuhulgas jäätmekäitluse korraldamist ja tema tööülesanneteks oli koordineerida Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Keskkonnaameti tegevusvaldkondi ja korraldada nende valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Seejuures märkis kohus, et X ei olnud Tallinna linnas jäätmehoolduse valdkonda kureeriv abilinnapea üksnes formaalselt, vaid tal oli KVS § 2 lg 2 tähenduses õigus ja kohustus kooskõlastada temale vahetult alluva Keskkonnaameti juhatajaga jäätmekäitlusega seotud olulisi küsimusi ja aidata lahendada/korraldada tekkinud probleeme. Kohus asus seisukohale, et kooskõlastamise ja korraldamise käigus on enesest mõistetav, et X osales ka Keskkonnaameti poolt nende tegevusvaldkonnas vastuvõetavate otsuste sisulises suunamises. Kohtu hinnangul saab käsitada KVS § 2

lg 2 tähenduses sisulise suunamisena soovituste või hinnangu andmist, ettepanekute tegemist, arvamuse andmist. Prokuröri ja kaitsjate vahel vaidlust põhjustanud küsimuse, kas OÜ C oli X-ga seotud isik KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses, osas asus maakohus kaitsjatega ühele seisukohale ja seda järgmiste põhjendustega. KVS § 7 lg 1 p 1 sätestab ammendava loetelu ametiisikuga seotud isikutest KVS tähenduses ja nendeks on ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sh ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps. Seega tuleneb seadusest, et ametiisikuga seotud isikuks saab p 1 kohaselt olla üksnes füüsiline isik. X-le heidetakse süüdistuses ette juriidilise isiku - C OÜ osas tehtud otsuste sisulist suunamist. C OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks oli K. Laanjärv, kes ei olnud X-ga sugulussidemetes ega kuulu seega KVS § 7 lg 1 p-s 1 sisalduvasse loetellu. Süüdistuses on käsitletud X tütart H, kes on M. Tomingase abikaasa, C OÜ osas kasusaajaks lähtuvalt abikaasade varaühisusest. Kuigi süüdistuses ei ole seda väidet lahti kirjutatud ega selgitatud, kuidas see asjaolu teeb C OÜ-st X-ga seotud isiku, saab kohus süüdistuse käsitlusest aru nii, et H oli seotud C OÜ-ga oma abikaasa M. Tomingase kaudu, kes oli C OÜ-ga seotud. Kuna H X tütrena on omakorda X-ga seotud, siis järelikult on X-ga seotud ka C OÜ. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu, olles seisukohal, et KVS § 7 lg 1 p 1 saab tõlgendada üksnes selliselt, et seotud isikuks on ikkagi nimetatud punktis loetletud füüsiline isik, mitte aga juriidiline isik läbi kaudsete suhete ja läbi füüsiliste isikute, kes vahetult ei oma juriidilise isikuga (C OÜ-ga) mingit otsest seost. Seega leiab kohus, et viide KVS § 7 lg 1 punktile 1 on asjakohatu. KVS § 7 lg 1 p 4 kohaselt loetakse seotud isikuks isikut, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Prokuratuur leidis, et X tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas C OÜ-d ning C OÜ väljaspool X ametiseisundit allus X korraldustele ning tegutses tema huvides ja arvel läbi Q AS-i kontserni äriühingute. See väljendus selles, et X teadmisel ja nõusolekul ning M. Tomingase korraldusel asutas K. Laanjärv C OÜ, et osaleda korraldatud jäätmehoolduse riigihankel. X teadmisel ja nõusolekul ning M. Tomingase korraldusel ning juhtnööride kohaselt registreeris K. Laanjärv ja esitas C OÜ ja Z OÜ nimelt ühispakkumused Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihangetele jäätmete kogumiseks ja veoks Tallinna linnas. X teadmisel ja nõusolekul ning M. Tomingase korraldusel ja korraldamisel rahastati osaühingu asutamist ja tegevust Ü OÜ poolt, osaühingu kasutusse anti tasuta S OÜ-le kuuluv rendipind ja kolm tahvelarvutit, OÜ-lt Q ja J OÜ-lt sai tasuta diiselkütust, kasutas tasuta Fs OÜ omandis olevaid jäätmeveokeid, Q OÜ töökojas remonditi tasuta jäätmeveokeid ja 2017.a aprillist kuni maini abistas C OÜ-d tasuta AS Q kontserni personalijuht. Kohus nõustus kaitsjate poolt märgituga selles, et süüdistusaktist ei nähtu ning ka kohtulikul uurimisel ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milles seisnesid X tegevused, mis väidetavalt väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult C OÜ tegevust mõjutasid. Süüdistusest läbivalt ja kohtulikul uurimisel ka tõendamist on leidnud M.Tomingase roll C OÜ asutamise, riigihankel osalemise korraldamise, rahastamise

ja üldse äriühingu toimimisega. X osas tõdetakse süüdistuses vaid seda, et ta oli M. Tomingase tegevusest teadlik ja M. Tomingase tegevus seoses C OÜ-ga toimus X nõusolekul. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas selliseid tõendeid, mis viitaksid nagu oleks C OÜ asutamise, rahastamise, aga ka korraldatud jäätmeveo riigihangetel osalemisega seotud M. Tomingas kooskõlastanud oma tegevusi X-ga või küsinud selleks X nõusolekut või et X üldse oli teadlik M. Tomingase tegevusest vähemalt kuni 2017.a märtsi keskpaigani, mil ajakirjandus tõstatas üles probleemi X ja C OÜ väidetava seotuse kohta. Puuduvad tõendid ka selle kohta, millistele X korraldustele C OÜ väljaspool X ametiseisundit allus. Kriminaalasjas kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et X oleks väljaspool oma ametiseisundit üldse andnud C OÜ-le ehk täpsemalt selle juhatuse liikmele K. Laanjärvele mingeid korraldusi. Kogu suhtlus K. Laanjärvega toimus ja kõik korraldused talle olid antud jäätmekäitlust kureeriva abilinnapeana ehk siis ametiseisundi raames seoses jäätmevedudega või õigemini prügivedudega mitte toimetulemisega. Samuti on kohtule jäänud arusaamatuks, millistele tõenditele tuginevalt leidis prokuratuur, et C OÜ tegutses X huvides ja tema arvel. Asjaolu, et M. Tomingas korraldas rahaliselt C OÜ tegevust ja toimimist, ei saa tema tegevust samastada X-ga. Äriregistri väljavõtetest nähtuvalt ei olnud X ühegi äriühingu juhatuse liige, millised süüdistus nimetas AS Q kontserni kuuluvateks äriühinguteks. Tegelikult kuulusid süüdistuses nimetatud äriühingutest, mille najal C OÜ tegutses, AS Q kontserni üksnes OÜ Q ja OÜ S. (Äriregistrist nähtuvalt oli AS Q ainult nimetatud kahe osaühingu osanikuks). AS Q kontserni kuuluvate äriühingute loetelu on avaldatud ka avalikes andmetes internetis. Ü OÜ, mis kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt rahastas C OÜ asutamist, riigihangetel osalemist ning ka edasist majandustegevust, juhatuse ainuliige on M. Tomingas (osanikeks M. Tomingas ja H, nõukogu ei ole). J OÜ, mille diiselkütust kasutasid tasuta C OÜ kasutuses olevad prügiveokid, osanik ja juhatuse ainuliige on M. Tomingas. X oli nõukogu liige kuni 02.11.2016.a. OÜ S, mille XXX, Tallinn asuva kinnistu kontorihoones paiknes K. Laanjärve kabinet ja parklas parkisid tasuta C OÜ kasutuses olevad jäätmeveokid, juhatuse ainuliige on M. Tomingas. (osanikuks AS Q). X oli nõukogu liige kuni 27.03.2017.a. OÜ L, mille laenuna antud rahade eest soetas F OÜ seitse jäätmeveokit, milliste vastutavaks kasutajaks sai C OÜ, osanikuks ja juhatuse ainuliikmeks on M. Tomingas. Äriregistri väljavõtte kohaselt äriühingul nõukogu ei ole. OÜ Q, mille töökojas tehti pisiremonti C OÜ kasutuses olevatele jäätmeveokitele ja mille diiselkütust kasutasid tasuta prügiautod, juhatuse ainuliige on M. Tomingas (osanikuks AS Q). X oli nõukogu liige kuni 27.03.2017.a. F OÜ, mille omanduses olevaid jäätmeveokeid kasutas tasuta C OÜ, juhatuse ainuliige ja osanik oli M. Tomingase õde W. Kuivõrd AS Q kontserni kuulusid vaid OÜ Q ja OÜ S, aga süüdistuse kohaselt tegutses C OÜ X arvel justnimelt läbi AS Q kontserni kuuluvate äriühingute, siis järelikult ei ole teised süüdistuses nimetatud äriühingud, mille juhatuse liikmeks on M. Tomingas, asjassepuutuvad. Kuigi X oli OÜ Q ja OÜ S nõukogu liige, ei tähenda see kohtu hinnangul C OÜ tegutsemist X arvel. Nõukogu liige üldjuhul ei osale äriühingu igapäevases juhtimises ega sekku igapäevaselt äriühingu majandustegevusse, mille korraldamisega tegelevad juhatuse liikmed. Ka X on ülekuulamisel öelnud, et ta ei osalenud AS Q igapäevases juhtimises. Samuti eitas ta rahalist seost C OÜ-ga, väites, et ei ole selle asutamises, finantseerimises ega juhtimises osalenud ning ei olnud vastavate toimingutega kursis. Kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et M. Tomingas oleks eelnimetatud toimingutest X informeerinud. Veelgi enam, tõendamata on, et M. Tomingase tegevus C OÜ-ga seoses toimus tema ja X omavahelisel kokkuleppel.

Lisaks eeltoodule on maakohus seisukohal, et KVS § 7 lg 1 p 4 mõtte kohaselt peab seotud isik tegutsema ametiisiku enda arvel, mitte läbi seoste ahela kaudselt nagu läbi äriühingute, milles ta on vaid nõukogu liikmeks. Tunnistaja O, kes alates 17.02.201714.04.2017.a tegi C OÜ-s logistiku tööd, on ülekuulamisel öelnud, et X käis kaks-kolm korda nädalas õhtuti XXX asuvas nn XX majas ja ka tema kabinetis ning tundis huvi, kuidas C OÜ-s asjad käivad, esitas küsimusi logistika ja üldse firma kohta. Seega tõendavad tunnistaja ütlused, et vähemalt 2017.a veebruari keskelt oli X teadlik C OÜ kontori asukohast ja ilmselt ei saanud talle märkamatuks jääda ka prügiveokite parkimine OÜ S territooriumil töökoja taga. Samas ei ole aga tõendatud tema teadlikkus sellest, et C OÜ ei maksnud rendipindade eest renti, millest tulenevalt puudub ka seetõttu alus väitmiseks, et C OÜ poolt Se OÜ-le kuuluvate pindade tasuta kasutamine toimus X arvel. Asjaolu, et OÜ Q remonditöökojas tehti jäätmeveokitele üksnes pisiremonti ning keerulisemate probleemide puhul remonditi veokeid Maardus firmas K, tõendavad ka autojuhtide V ja Š ütlused. Kohus leidis, et kuivõrd mingeid suuri ja aeganõudvaid remonttöid OÜ Q töökojas prügiveokitele ei tehtud ning kui Õ nimetas prügiveokite pisidetailide vahetust ja pisiremonttöid, mis ei kestnud üle 15 minuti, lihtsalt aitamiseks, ei peetud järelikult vajalikuks mittemärkimisväärsete pisiremonttööde eest C OÜ-le arveid esitada. Tunnistaja Õ sõnul paigaldati prügiautodele vaid väga odavaid, so alla ühe-euroseid asju. Seega puudub alus ka selle süüdistuse osa kohta väita, et prügiveokeid remonditi X arvel. Seonduvalt OÜ Q diiselkütuse kasutamisega ei ole tõendatud, et X oli teadlik, et C OÜ jäätmeveokid tangivad OÜ Q kütust. Ta on ka ise oma ütlustes öelnud, et ta kütusega ei tegelenud ja teadis I sõnadest, et prügiautod on gaasiautod. Isegi kui 2017.a märtsis sai talle see teatavaks, siis puuduvad tõendid selle kohta, et ta oli teadlik sellest, et OÜ Q diiselkütuse kasutamine toimub tasuta. Kohtus uuritud tõendite pinnalt saab väita, et C OÜ tegutses M. Tomingase huvides, kuid X huvides tegutsemine väljaspool tema ametiseisundit on paljasõnaline. Tõendid kinnitavad hoopis seda, et X huvi C OÜ tegutsemise vastu tulenes tema ametiseisundist. X ülesandeks abilinnapeana oli jäätmevaldkonna kureerimine ja ilmselgelt oli ta huvitatud sellest, et hanke võitnud äriühing teeks oma tööd korralikult, et prügi saaks veetud. Oli ju korraldatud jäätmekäitlus Tallinnas poliitiline otsus ja kui C OÜ prügiveoga toime ei tule, siis korraldatud jäätmevedu lõpeb ja nagu A on ülekuulamisel öelnud „tuleb tagasi vabaturu olukord ja antud poliitiku jaoks, kelle valimislubadus see näiteks oli, oleks see olnud päris suur läbikukkumine oma tegevuses.“ Ka A 15.03.2017.a kõnes X-le öeldu „ ... keegi eksole on selle C`i taga...“, mis prokuratuuri seisukohalt ilmestab OÜ C seost X-ga, ei tõenda kuidagi, et OÜ C taga olevaks isikuks on X. Kokkuvõtvalt jäi kohus seisukohale, et C OÜ ei ole KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses X-ga seotud isikuks. Järelikult ei laienenud talle ka KVS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev keeld osaleda C OÜ suhtes Keskkonnaameti ametnike poolt tehtud otsuste sisulises suunamises, mis tähendab, et X tegevuses puudub KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Ka kohtus tunnistusi andnud B, kes 2017. aastal oli Tallinna linnapea, kinnitas, et peale Ekspressi artiklit palus ta linna sisekontrolli teenistusel uurida, kas on X-l mingit seost C OÜ-ga, kuid mingit seost ei leitud. Kuigi maakohtu seisukoht oli, et C OÜ-d ei saa pidada X-ga seotud isikuks, siis märkis maakohus, et isegi juhul, kui lähtuda süüdistuse ja prokuratuuri seisukohast, puudub X tegevuses ikkagi KarS § 3001 koosseis, sest puudub subjektiivne koosseisutunnus. Juba KarS § 3001 lg 1 sõnastus ütleb, et vastutusele saab võtta üksnes toimingupiirangu teadva rikkumise eest. Riigikohus on lahendis 3-1-1-98-15 punktis 93

leidnud, et KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine. KarS § 300 1 ja KVS § 11 lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. Vähemalt otsene tahtlus on nõutav ka KVS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud otsuse või toimingu tegemise puhul ametiisiku või temaga seotud isiku kohta. (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 300 1 komm 6). Seega, kui võtta aluseks prokuratuuri seisukoht ja tõdeda, et C OÜ oli X-ga seotud isikuks, siis saab X võtta karistusõiguslikult vastutusele toimingupiirangu rikkumise eest vaid juhul, kui ta oli teadlik sellest väidetavast seotusest C OÜ-ga. X on seost ise eitanud, samuti tunnistaja B sõnul oli X ka temale kinnitanud, et tal ei ole selle ettevõttega mingit seost. On ka igati usutav, et X ei osanud arvata ega tulnud selle peale, et teda võidakse seostada C OÜ-ga kuidagi kaudselt läbi M. Tomingase tegevuse ja läbi AS Q kontserni kuuluvate äriühingute. 30.08.2018.a jälitustoimingu protokolli kohaselt toimusid 17.03.2017 ja 28.03.2017.a. X kohtumised tütardega ja 28.03.2017.a. ka M. Tomingase juuresolekul, millistel arutati C OÜ väidetavat seotust X-ga. Nende vestluste kontekstist nähtub, et kohtumiste ajendiks oli Eesti Ekspressis ilmunud artiklid ja Delfis samal teemal kajastatu. Vestluste pinnalt ei ole siiski võimalik aru saada ja teha järeldusi selle kohta, et X oli algusest peale teadlik C OÜ seotusest M. Tomingasega ja AS Q kontserni kuuluvate äriühingutega. Sellised arutelud lähedastega on ajakirjanduses tõstatatud kriitiliste probleemide puhul täiesti loomulikud. Arutelude käigus püütakse selgust saada, miks sellised artiklid on ilmunud ja kas ajakirjanduses püstitatud väidetel on mingit alust. Ka X puhul oli igati ootuspärane, et tema suhtes ajakirjanduses tõusetunud probleemis selguse ja lahenduse saamiseks pöördus ta oma lähedaste poole. Kohtu hinnangul ei saa ühe ajakirjaniku poolt väidetu olla tõsiseltvõetavaks aluseks ega tõendiks, et C OÜ oligi X-ga seotud isik ja et X seda teadis ning pani teadvalt toime korruptsioonikuriteo. Ajakirjaniku poolt kirjutatul ja tema arvamusel ei ole juriidilise hinnangu tähendust. Edaspidiste kahtlustuste ja arusaamatuste vältimiseks astus ta OÜ Q ja OÜ S nõukogust 27.03.2017.a välja. Järelikult ei saa Xd süüdistada ka sel põhjusel peale 27.03.2017.a OÜ C suhtes tehtud otsuste sisulise suunamisega korruptsioonikuriteo toimepanemises. Seega maakohtu seiskohst ei olnud C OÜ X-ga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 1, 4 tähenduses, mis välistab tema tegevuses KarS § 300 1 lg 2 kuriteokoosseisu. Isegi vastupidisel juhul, kui kaudsete seoste kaudu on võimalik neid kahte kuidagi objektiivselt seotuks lugeda, nagu leidis prokuratuur, siis puudub X tegevuses ikkagi KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseis, kuivõrd ei ole tõendatud subjektiivne tunnus – vähemalt otsene tahtlus, mis eeldab teadlikkust nn huvide konfliktist. Kõike ülaltoodut arvesse võttes ei nähtu kohtule esitatud tõenditest X tegevuses KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseisu ja kuna kaasaaitaja vastutus on sõltuvuses täideviija vastutusest, puudub ka M. Tomingase ja K. Laanjärve tegevuses neile etteheidetud kuriteo koosseis ja nad tuleb süüdistuses KarS § 300 1 lg 2 - § 22 lg 3 järgi õigeks mõista. Sõltumata sellest, et kohtu hinnangul oli X tegevuses KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseisu puudumise põhjuseks C OÜ X-ga seotud isikuks olemise tõendamatus ja sellest tulenevalt huvide konflikti puudumine C OÜ suhtes tehtud otsuste sisulisel suunamisel, märkis kohus täiendavalt, et ei saa nõustuda süüdistuse etteheitega X-le, et ta

iganädalastel nõupidamistel Tallinna Keskkonnaameti juhtkonnaga, millistel arutati ka korraldatud jäätmeveo riigihangete pakkumistega seotud teemasid, kasutades oma ametiseisundit abilinnapeana, väljendas alluvale Ile heakskiitu ning selgitas, miks parimaks pakkumuseks valida C OÜ ja OÜ Z ühispakkumused. Süüdistuse kohaselt X tegutses teadmisel, et I juhindub tema seisukohast ja edastab selle omakorda riigihangete komisjoni liikmetele Ä-le ja E-le, kes juhindusid nimetatud asjaolust komisjonis otsuse vastuvõtmisel. Lähtuvalt eeltoodust kasutades vertikaalset võimusuhet, suunas X sisuliselt Keskkonnaameti korraldatud riigihankel valiku tegemist ning isiku väljavalimist, kellega sõlmida töövõtuleping. Edukaks pakkumuseks tunnistatigi C OÜ ja OÜ Z ühispakkumus ning töövõtulepingud jäätmete kogumiseks sõlmiti C OÜ-ga. Kohtus uuritud tõendid sellist suunamist ei kinnita. I ütlustest ülekuulamisel nähtub, et hoopis tema ja Ä näitasid X-le tabeli kujul ette, kellega lepingu sõlmimise ettepaneku teevad. Samuti ütles I, et edukaks tunnistamise ja lepingute sõlmimisega seoses suuniseid abilinnapealt ega linnapealt ei olnud. Ka E ning Ä ütlustest ei tulene, et neid oleks kuidagi X või I poolt mõjutatud või suunatud valima hanke võitjaks C OÜ. Ä ütlustest tulenevalt on riigihanke menetlus formaalne menetlus, mis tähendas seda, et kui kõik vajalikud dokumendid olid esitatud, siis oli ka pakkuja vastavaks tunnistatud ja register genereeris ka punktid välja. Parim pakkuja oli see, kes sai kõige rohkem punkte. Prokuröri küsimusele, kas X avaldas arvamust pakkumuste hinnavõrdluse ja edukaks tunnistamise kohta, vastas Ä: „Ma ei tea, et X oleks kunagi edukaks tunnistamise kohta minu juuresolekul arvamust avaldanud, kuid oleme arutanud seda, et kellelt näiteks küsida selgitusi põhjendamatult madala maksumuse kohta.“ E ütlustest tulenevalt soosis hankija 2014.a uute tulijate tulekut prügimajanduse turule ja hanketingimused olid seatud nii, et oleks võimalik osaleda ka neil äriühingutel, kes varasemalt prügimajandusega ei ole kokku puutunud. Hangete eritingimusi X-ga ei arutatud. Samuti tuleneb I ütlustest, et hangete üksikuid tingimusi nagu prügiveokitele seatavad tingimused, kvalifitseerimise tingimused, neid X juures ei arutatud. Seega ei kinnita kohtus uuritud tõendid prokuratuuri väidet, et X suunas sisuliselt 2014.a korraldatud jäätmekäitluse riigihankel valiku tegemist. Samuti ei saa nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et C OÜ poolt töövõtulepingute rikkumiste arutelul, suunates otsuseid sisuliselt nii, et C OÜ-le ei kohaldataks sanktsioone ega öeldaks lepinguid ennetähtaegselt üles, oli X ajendatud enda ja C OÜ huvidest. Prokuratuur leidis, et leppetrahvi kohaldamise puhul oleks X ja C OÜ saanud rahalist kahju ja töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise korral oleks X ja C OÜ ilma jäänud kehtivatest lepingutest, 1 858 972 euro suurusest käibest ja võimalusest teenida kasumit. Kohtus uuritud hulgalised tõendid – tunnistajate ütlused, jälitustoimingute protokollid, e-kirjad – tõendavad, et C OÜ ei täitnud nõuetekohaselt töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi jäätmevedude korraldamisel, s.o prügi jäi vedamata ja sellest tingitult laekus Keskkonnaametile, X-le ja ka linnapeale hulgaliselt kaebusi. Tõendatud on ka see, et kujunenud olukorda arutasid Keskkonnameti ja Tallinna Jäätmekeskuse juhtivad töötajad X-ga, kelle vastutada oli jäätmevaldkond. Samas ei ole tõendatud, et X oli vastu leppetrahvi kohaldamisele ja lepingute ennetähtaegsele ülesütlemistele ajendatuna enda ja C OÜ huvidest. Näiteks on I öelnud C OÜ asemel lepingute täitmise üleandmise kohta Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele, et „See otsus toimus P, X ja B vahel. Seda ütles mulle P, et see on kokku lepitud kõige kõrgemal tasemel ja me lähme ja teeme selle asja ära.“ Ka P ütlustest tulenevalt oli see linnavalitsuse kollegiaalne otsus. Järelikult võeti selline otsus, et C OÜ-ga mitte lepinguid lõpetada, vaid anda jäätmete vedu Nõmme ja Lasnamäe piirkonnas allhankena Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele ehk siis, et

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus hakkaks C OÜ alltöövõtjaks, vastu ajendatuna Tallinna Linnavalitsuse ja elanikkonna huvidest, mitte aga ei olnud tegemist X isikliku või C OÜ huviga. Ka X ise on ülekuulamisel öelnud, et kui probleemid tekkisid, siis esmane eesmärk oli, et prügi saaks veetud, et korraldatud jäätmevedu saaks jätkuda, mitte sanktsioonide rakendamine. Probleemide tekkimisel mõtles ta kaasa ja andis nõu, kuid seda eelkõige poliitilisest vastutusest tulenevalt, et korraldatud jäätmevedu ei kukuks läbi. X ütluste kohaselt A korduvalt viitas trahvimisele nii elektronkirjades kui telefonitsi, kuid kõigi ühine arusaam oli, et alguses tuleb olla mõistvam, sest ka teistel on olnud alustamisel probleeme. Korduvalt oli juttu ka lepingute lõpetamisest, kuid sellega oleks kohe korraldatud jäätmevedu lõppenud, kuna hankeid enam teha ei saanud. Seega tuli lepingu ülesütlemist võimalusel vältida eelkõige johtuvalt linnavalitsuse poliitilisest seisukohast, et tuleb tagada korraldatud jäätmekäitlus. Ka tunnistaja A kinnitas kohtuistungil, et lepingute lõpetamine C OÜ-ga oleks olnud linnale poliitiliselt kahjulik tegevus ja kahjulik ka keskkonna aspektist lähtudes. Kuigi kohus tõdes juba eelnevalt, et seoses X tegevuses kuriteotunnuste puudumise tõttu, tuleb M. Tomingas ja K. Laanjärv õigeks mõista, märkis kohus lisaks, et kriminaalasja materjalide hulgast ei leidnud kohus tõendeid, mis kinnitaksid K. Laanjärvele ja M. Tomingasele süüdistuses etteheidetud järgmisi tegusid: - et M. Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing ning et selle teoplaani kooskõlastas ta X-ga ja K. Laanjärvega. Kohus leiab, et kuigi on tõendatud M. Tomingase huvitatus C OÜ loomisest ja seotus asutamise ja edaspidise tegevusega, ei ole välistatud, et C OÜ loomine jäätmeveoga tegelemiseks oli K. Laanjärve ja M. Tomingase ühine algatus ja idee. Ei ole tõendatud C OÜ asutamise kooskõlastamine X-ga; -et M. Tomingas kooskõlastas ning kujundas C OÜ juhtimist X-ga, andis kooskõlastatult X-ga K. Laanjärvele nõu suhtlemiseks Tallinna Keskkonnaameti, Tallina Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses töölepingute täitmisel tekkinud probleemidega; -et M. Tomingas kooskõlastas C OÜ tegevusi jäätmete kogumisel ja veol X-ga; -et M. Tomingas andis X-le pidevalt aru C OÜ hangetel osalemisest ning Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingute alusel tööde teostamisest; -et K. Laanjärv nõustus M. Tomingase ning X teoplaaniga, et on C OÜ ainus juhatuse liige ning osanik, kuigi tegelikkuses osalevad aktiivselt äriühingu tegevuse korraldamisel ka M. Tomingas ja X. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et C OÜ asutamine ja K. Laanjärve asumine juhatuse liikmeks oli X soov ja teoplaan. Nagu juba eelpool mainitud, ei ole välistatud, et see oli M. Tomingase ja K. Laanjärve omavaheline otsustus. X osales C OÜ tegevuse korraldamisel mitte oma isiklikust huvitatusest, vaid tulenevalt tema ülesannetest abilinnapeana ja tulenevalt C OÜ mittetoimetulemisest töövõtulepingute täitmisega jäätmete kogumisel ja veol ning tulenevalt elanikkonna kaebustest prügi vedamata jätmise kohta. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni prokurörid, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 340 lg 1, lg 4 p 2, 3 alusel ja uue otsusega süüdistatavate

süüdimõistmist KarS § 3001 lg 2 ja 22 lg 3 järgi. K. Laanjärvele taotletakse mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata K. Laanjärvel eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (aasta, 5 kuud ja 29 päeva vangistust, milline jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Laanjärv ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. M. Tomingasele taotleb prokuratuur karistuseks mõista 2 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, milline jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Tomingas ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 2 alusel jätta moodustamata liitkaristus, jättes 21.06.2017. a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4295 mõistetud rahaline karistus kandmisele iseseisvalt. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude osas ja jätta menetluskulud süüdimõistmisel KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetute kanda. Apellatsiooni põhjendused on järgmised.

abilinnapea X tööruumides XXX, eu kd 21; tõend 21/kd 31 - 23.10.2017 vaatlusprotokoll X, A, IL, AA kabinettidest läbiotsimisel võetud dokumentidele ja paberkandjatele, eu kd 31 ja tõend 47/kd 2 – 08.01.2018. a vaatlusprotokoll „Tallinna Linnavalitsuse kodulehelt nädalakava“). Prokuratuur leiab, et kohtus uurituga on kinnitust leidnud, et X väljendas jäätmekäitluse valdkonnas seisukohti otsuste vastuvõtmisel nii hankemenetlustes kui ka hankelepingute täitmise osas, suunates sisuliselt temale alluvate I kui ka Ä, E, A ja P otsuseid ja tominguid KVS § 2 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses, sh otsuseid ja toiminguid, mis puududasid C OÜ huve. Hankemenetluses toimunud sisuliste otsuste ja toimingute kooskõlastamist abilinnapeaga ja tema korralduste ja suuniste arvestamist otsuste langetamisel kinnitavad prokuratuuri süüdistuskõnes (lk 9-38) analüüsitud tõendid, sh 22/kd 31, 23/kd 31, 24/kd 31 (X, I, Ä, E tööruumidest leitud dokumendid), millest nähtuvad muuhulgas korraldatud jäätmeveo erinevate piirkondade hankemenetlustes tehtavate otsuste arutamiseks abilinnapeaga nõupidamistel kasutatavad hanketabelid erinevate pakkujate, sh C OÜ pakkumuste kohta, riigihanke menetluste erinevate etappide otsustuste kohta, sh pakkumuste kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise, lepingute sõlmimise ja lepingute rakendamise aja kohta. Eelnevaga haakuvad tunnistajate Ä ja E ütlused, mille kohaselt arutati abilinnapea X-ga läbi hankemenetlustes esitatud piirkondadesse esitatud pakkumused, sh arutati pakkumuste hindasid ning pakkumuste kohta esitatavaid küsimusi. Mõlemad tunnistajad kinnitasid hankekomisjoni liikmetena, et otsuseid arutati komisjoni mittekuuluva abilinnapeaga, samas teiste komisjoni liikmetega hankemenetlustes tehtavaid otsustusi ei arutatud – neid teavitati vajadusest vastuvõetud otsustused allkirjastada. Tunnistajate sõnutsi oli jäätmeveo pakkumuste kohta Ä poolt koostatud tabel, mida kasutati abilinnapeaga ühiselt nõupidamistel ja milles kajastati otsused erinevate hangete ja menetlusetappide kohta, samuti hinnakontrolli menetluste ja alampakkumiste kohta ning üheks pakkujaks mitmetes piirkondades oli C OÜ uue registreeritud ettevõttena, millega ilmnesid lepingute täitmisel probleemid. Tunnistajate sõnutsi tehti edukaks tunnistamise otsuseid sammhaaval, sh C OÜ osas 2014. aasta lõpust kuni 2016. aastani. Kirjeldatud tabelite alusel jäätmeveo hangetes abilinnapeaga otsuste arutamist kinnitas ka tunnistaja CC. Tunnistaja I selgitas kohtus, et pakkumuste avamise järgselt arutati abilinnapea X juures hinnapakkumisi eri piirkonnas tabeli kujul, sh kellega lepinguid sõlmida ning edukaks tunnistamise ja lepingusse minemise otsuste puhul arutati abilinnapeaga ka seda, millal leping võiks rakenduda. I sõnutsi arutati jäätmeveo lepingu täitmise aja algust abilinnapea ja ka linnapeaga, Keskkonnaamet ei saanud seda ise otsustada, see oli poliitiline otsus. Prokuratuur leiab, et ülal kirjeldatu kinnitab X poolt ametiseisundit kasutades Keskkonnaameti tegevusvaldkonnas korraldatud jäätmeveo riigihanke menetlustes vastuvõetavate otsuste sisulist suunamist. Seejuures väljenduvad X tegevuses maakohtu hinnangu kohaselt KVS § 2 lg 2 tähenduses otsuste sisulise suunamisena käsitletavad tegevused - soovituste ja hinnangute andmised, ettepanekute tegemised ja arvamuste andmised otsuste vastuvõtmisel C OÜ suhtes. Samuti ei nõustu prokuratuur maakohtu mõttekäigu ja seisukohtadega (otsuse lk 20), mille kohaselt on tõendamata, et X oleks suunanud sisuliselt C OÜ poolt hankelepingute rikkumisega seotud otsuseid (hankelepingute rikkumisega seotud asjaolusid on käsitletud eeskätt süüdistuskõne III osas, lk 41-57). Maakohus on iseenesest tõdenud, et kohtus uuritud arvukad tõendid – tunnistajate ütlused, jälitustoimingute protokollid, e-kirjad – tõendavad, et C OÜ ei täitnud

nõuetekohaselt töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi jäätmevedude korraldamisel, mis tingis hulgaliselt kaebuste laekumise Keskkonnaametile, X-le kui ka linnapeale. Kinnitust leidis ka see, et töövõtulepingute rikkumisi arutasid Keskkonnaameti ja Tallinna Jäätmekeskuse juhtivad töötajad X-ga. Eeltoodu osas on prokuratuur maakohtuga ühel meelel. Prokuratuur ei nõustu maakohtuga järeldustega aga selles, justkui ei nähtuvat uuritud tõenditest, et X oli vastu C OÜ suhtes hankelepingute rikkumisest tuleneva leppetrahvi kohaldamisele, lepingute ennetähtaegsele ülesütlemistele ning eelistas lepingute täitmise üleandmist Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele mitte enda ja C OÜ huve silmas pidades, vaid lähtudes poliitilistest huvidest. Samuti ei nõustu prokuratuur kohtu seisukohaga, et X ei olevat suunanud Keskkonnaameti ja Jäätmekeskuse otsuseid C OÜ poolt hankemenetluse rikkumiste suhtes kohaldavate meetmete valimisel. Prokuratuuri arvates on vastuoluline ja ekslik maakohtu seisukoht, et Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kaasamine lepingute täitmisega mittetoimetuleva C OÜ asemele/abistamiseks ei olnud tingitud erahuvist, vaid oli ajendatud üksnes elanikkonna ja Tallinna Linnavalitsuse huvidest ning et lepingute ülesütlemist tuli võimalusel vältida ja välditi eelkõige johtuvalt linnavalitsuse poliitilisest seisukohast või põhjusel, et lepingute lõpetamine oleks olnud linnale kahjulik nii poliitilisest kui ka keskkonna aspektist lähtudes. Kohus on viidanud eelkirjeldatud eksliku seisukoha kujundamisel X kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlustele, mille kohaselt mõtles abilinnapea küll kaasa C OÜga probleemide tekkimisel ja andis nõu, kuid seda eelkõige poliitilisest vastutusest tulenevalt. X ütluste kohaselt viitas A korduvalt trahvimisele, aga olevat olnud ühine arusaam, et alguses tuleb olla mõistvam, et prügi saaks veetud, mitte sanktsioonide rakendamine ning lepingute lõpetamisest oli juttu, aga sellega oleks lõppenud korraldatud jäätmevedu. Prokuratuur leiab, et kohus on põhjendamatult lähtunud X poolt C OÜ töövõtulepingute rikkumiste suhtes otsuste sisulise suunamise küsimustes järelduste tegemisel eeskätt X kahtlustatavana antud ütlustest, mis ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku kohtulikul arutelul uuritud tõendikogumiga. Eeltoodu on omakorda tinginud kohtu järelduste vastuolulisuse X tegevuse hindamisel koostoimes KVS § 2 lg 2 ja KVS § 11 lg 1 sätestatuga ning ebaõige seisukoha kujunemise KarS § 300 1 objektiivse koosseisu täitmise küsimuses. Prokuratuur toob apellatsioonis järgnevalt välja kohtus uuritud tõendid ja nende alusel tuvastatud asjaolud (süüdistuskõnes käsitletud eeskätt lehekülgedel 9-41 ja 41-57), mis kinnitavad X poolt X ja AS Q kontserni majanduslikes huvides ja arvel asutatud ja tegutseva variäriühingu C OÜ suhtes Keskkonnaameti ja Jäätmekeskuse valdkonnas tehtavate otsuste sisulist suunamist töövõtulepingute täitmise ja rikkumisega seotud probleemide lahendamisel ning meetmete valikul. Eelnevalt apellatsioonis viidatud ja süüdistuskõnes käsitletud tõenditest, sh 21/kd 31 22/kd 31, 23/kd 31, 24/kd 31 ning X nõupidamistel Keskkonnaameti ja Jäätmekeskuse ametnikega kasutatud ”hanketabelitest” nähtus muuhulgas, et abilinnapeaga arutati ning arvestati vertikaalset võimusuhet arvestades tema seisukohti ja suunamisi ka edukaks tunnistamisele järgnevates otsustes ja lepingute sõlmimise ja teenuste osutamise algusaegade otsustamisel erinevates jäätmeveopiirkondades C OÜ osas. Samuti osales X abilinnapeana otsustusprotsessides, mis puudutasid C OÜ poolt lepingute täitmisel tekkinud probleeme ja lepingu rikkumisi. Abilinnapea kui ka Keskkonnaameti juhi I ning E ja Ä ruumidest leitud töödokumentidest selgub abilinnapea sisuline tegelemine hankelepingute täitmisel kerkinud probleemidega ja vastuvõetavate otsustega ning abilinnapea teadlikkus kaebustest ja arupärimistest seoses lepingute rikkumisega, Nõmme piirkonnas prügivedamiseks jäätmeloa

puudumisega, hankenõuetele mittevastavate veokite kasutamisega, sh jäätmeveo autode halva tehnilise seisukorra ja lagunemisega, logistika korraldamise puudustega, veograafiku järgimata jätmisega, tööjõu probleemidega, vedamata jäänud prügist tingitud keskkonnaohtliku olukorra tekkimisega linna eri piirkondades, prügi sorteerimata jätmisega. Süüdistuskõnes käsitletud tõendis 8/25 kd kajastatud A, Ä ja I kirjavahetuses 04.10.2016 osutatakse, et X korraldus on aastaks 2017 vajalik kõik prügieveo piirkonnad üle võtta. Sama nähtub ka tõendis 9/25 kd uuritud Ä, I ja A 10.02.2017 kirjavahetusest, millest selgub, et X nõudis tungivalt, et piirkondade ülevõtmise vahel oleks kaks kuud, seejuures viitab A asjaolule, et C OÜl pole autosid ja logistikat, mistõttu ei suuda Vanalinnna piirkonna lepingu ülevõtmise ajaks Lasnamäe probleeme korda saada, Nõmmest rääkimata ning ettevõttel puuduvad ka SKM lepingu täitmiseks sobivad sõidukid. X poolt C OÜ suhtes langetavates otsustusprotsessides osalemist ja otsuste suunamist kinnitavad lisaks eelnevalt osutatud tõenditele ka süüdistuskõnes käsitletud tõendid 7/kd 24 (X e-kirjad), 11/kd 26 (P e-kirjad), tõend 12/kd 26 vaatlustes kajastatud e-kirjad; tõend 10/kd 26 (Ee e-kirjad). Samuti nähtub X poolt otsuste sisuline suunamine ja abilinnapea seisukohtadega arvestamine töövõtulepingute rikkumisest tingitud otsuste vastuvõtmisel C OÜ osas süüdistuskõnes analüüsitud jälitustoimingutega kogutud tõenditest (süüdistuskõne lk 16 -24). Seda nii C OÜ jäätmeloa puudumise, lepingu rikkumise eest võimalike sanktsioonide, sh trahvide või lepingu lõpetamise otsustustes, samuti X nõudmisel ja suunamisel C OÜ abistamiseks ja tegemata tööde likvideerimiseks alltöövõtjate kaasamise ning Tallinna linna poolt äriühingule abi osutamise ettepanekutes. Samuti ilmneb tõenditest X vahetu korraldamine ja tegevus C OÜ lepingute täitmise toimimiseks, sh Keskkonnaametile alluva Tallinna Kalmistu kasutuses olevate prügiveokite kaasamise organiseerimine C OÜ abistamiseks lepingu täitmisel (vt ka Tallinna Kalmistu juhina töötanud tunnistaja JJ ütlustega, süüdistuskõne lk 33). Kohtus uuritud jälitustoimingutega kogutud tõendid kinnitavad mh X korraldusi ja otsuste suunamist C OÜ huvides Jäätmete Sorteerimiskeskuse kaasamiseks C OÜ eest prügivedu teostama ning väljenduvad Keskkonnaametile antud korraldustes kaasata Tallinna Jäätmekeskus lepingute täitmisele. Kirjeldatud otsuste suunamine X poolt nähtub nii suhtluses A kui ka P ja I-ga. Uuritud tõenditest ilmneb, et paralleelselt ametiseisundi teostamisega ametnike tegevuse ja otsuste suunamisel, suhtles ja korraldas X C OÜ lepingute täitmise küsimusi vahetult ka K. Laanjärve ning M. Tomingasega suheldes. Kohtus ütlusi andnud tunnistajate Ä, E, I, A, P ja CC ütlused kinnitavad, et X-ga arutati nii Vanalinna lepingu täitmise alguse otsust (mida lükati abilinnapea suunistel edasi korduvalt), C OÜ trahvimise otsustamise küsimusi lepingute rikkumise eest kui ka lepingute lõpetamise otsuseid. RKKKo lahendis 3-1-1-98-15 on osutatud, et toimingupiirangu rikkumine saab seisneda üksnes muidu ametiisiku pädevusse kuulutva tegemises, millest tulenevalt tuleb otsuse või toimingu tegemist KVS § 11 mõttes sisustada koosmõjus § 2 lg-ga 2. Sellest järeldub, et seadusandja on välistanud ametiisiku osalemise otsuse vastuvõtmises või toimingu tegemises, sealhulgas selle sisulises suunamises, kui otsuse või toimingu tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on nn huvide konfliktiga (RKKKo p-d 90,91). Prokuratuur leiab, et kõne all olevas asjas saab kohtus uuritu (sh maakohtu poolt tuvastatu) alusel teha järelduse, et X kui jäätmekäitluse valdkonda kureeriv abilinnapea kasutas ametiseisundit tema

hallatava Keskkonnaameti tegevusvaldkonnas vastuvõetavate otsuste sisulises suunamises temaga KVS § 7 lg 1 p 1 ja 4 tähenduses seotud C OÜ suhtes.

korraldatud jäätmeveo hangetel osalemisega. KVS § 7 lg 1 p 4 sätestab seotud isikuna isiku, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Seotus KVS § 7 tähenduses M. Tomingasega on prokuratuuri hinnangul tuvastatav muuhulgas ka hõimlussideme alusel. Perekonnaseadus § 81 lg 1 sätestab, et ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. Suhte loomu, s.o lähedust ning püsivust ilmestab muuhulgas sama sätte lg 2, mille kohaselt on tegemist (lähi)suhtega, milline ei lõpe sugulase abielu lõppemisega vaid jääb kestma ka pärast abielu lõppu. Seotus põhineb eeskätt isikute lähedusel, lisaks siis püsivusele, mida käesoleval juhul tõendab muuhulgas kohtus uuritud (tõend 44/kd 2) 18.06.2018. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kogumis jälitustoimingu protokolliga. Kinnitust on leidnud, et X ja M. Tomingase suhtlus ühe aasta vältel hõlmas 222 sideseanssi (abilinnapea X kõige tihedam suhtlus M. Tomingasele lisaks alluv I-ga), võrdluseks suhtlus alanejate sugulaste, tütardega vastavalt 78 ja 43 sideseanssi, kinnitades seeläbi X ja M. Tomingase lähedast läbikäimist. Eelpool avaldatu ilmestab ka seda, et telefonisuhtluse kohaselt suhtleb abilinnapea oma vahetu alluva Keskkonnaameti juhiga sama tihedalt kui M. Tomingasega, kinnitades seeläbi prokuratuuri hinnangul tema rolli ja panust nii ametialaselt kui ka C OÜ-ga seonduvalt. Sedavõrd tihe telefonisuhtlus, millele lisaks jälitustoimingu protokollis (tõend 48; eu kd 3-9) kajastatud ja selle pinnalt tuvastatud vahetud kohtumised (sh nende sisu, ning tuvastatud kohtumistele kaasatud isikute ring ja vahetult jälgimata kohtumisteks korduvad kokkulepped), kinnitavad prokuratuuri hinnangul X ja M. Tomingase seotuse sellist iseloomu, mis välistas ametiisik, abilinnapea X erapooletuse seoses M. Tomingase ja seeläbi ka C OÜ huvidega (kohus on eelpool viidatu kohaselt M.Tomingase ja C OÜ seosed tuvastatuks lugenud). Vahetute kohtumiste ja muu jälitustoimingute käigus tuvastatud suhtluse hindamisel on märkimisväärne jälitustoimingute teostamise aeg (pelgalt kahe kuu vältel), mis hinnates kõneeristusega tuvastatud sideseansside määra, viitab, et vastav tihe, sisuline (kooskõlastatakse ühiselt ja pidevalt oma käitumist ning otsuseid) suhtlus, ilmestab isikute seotuse tasandit ja seeläbi ka tuvastatavat korruptiivset mõju. Muuhulgas: 17.03.2017. a kohtumine X, H ja R vahel Q AS kontoris (tõend nr 48; 30.8.2018. a jälitustoimingu protokoll lk 129-142), mille käigus arutatakse K. Laanjärve tööga hakkamasaamist, ning tuuakse välja, et seosed „plahvatavad“ kahel kohal. 28.03.2017. a kohtumine X, R, K. Tomingase ja M. Tomingase vahel (tõend nr 48; 30.8.2018. a jälitustoimingu protokoll lk 392-397), mille käigus arutatakse Q ettevõtete seoseid C-iga. Vahetuid kohtumisi, sh nende toimumist X osavõtul XXX tõendab samuti varjatud jälgimise protokoll (tõend nr 49/10 kd - 25.5.2018. a jälitustoimingu protokoll (eu kd 10)) Suhtlustihedust ilmestab samuti asjaolu, et jälitustoimingute käigus on lisaks vahetule suhtlusele M. Tomingasega tuvastamist leidnud, et X uurib ka tütre vahendusel, kus M. Tomingas parasjagu on, leppides mh kokku vahetuid kohtumisi – lubadused „läbi tulla“. Suhtlustiheduse kui olulise aspekti mõju ametiisiku erapooletusele on olulise hindamiskriteeriumina käsitlenud ka Tartu Ringkonnakohus kriminaalasjas nr 1-19-6296 (p 169): „Vähemalt üldjuhul saab öelda, et mida tihedamalt ametiisik kellegagi läbi käib, seda enam on põhjust jaatada selle isiku olulist mõju ametiisikule ehk seda enam on põhjust eeldada, et ametiisik ei suuda selle isiku tõttu jääda oma ametikohustusi täites rangelt avalikke huve järgivaks.“ Maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole X-l olnud puutumust, või veel enam, lausa teadlikkust M. Tomingase tegevusest seoses C OÜ-ga, enne 2017. a märtsi keskpaika, prokuratuur nõustuda ei saa. Lisaks eelpool viidatud ja

süüdistuskõnes analüüsitud tõenditele, ei ole nimetatud väide eluliselt usutav ja seda ühelt poolt isikute (X ja M. Tomingas) suhtlusintensiivsust aga teisalt ka ühiste (perekond, sh hõimlased) arutelude läbiviimist arvesse võttes. Jälitustoimingute teostamise perioodil on jälitustoimingute protokollide (Tõend nr 48 30.8.2018. a jälitustoimingu protokoll (eu kd 3-9); tõend nr 49/10 kd - 25.5.2018. a jälitustoimingu protokoll (eu kd 10)) alusel kinnitust saanud ühene käitumismuster, mille käigus toimub X, tema laste ja M. Tomingase vahel igapäevane tihe infovahetuse eesmärki kandev telefonisuhtlus, kogumis otsustamist eeldavate küsimuste tõusetumisel ühiste vahetute nõupidamiste kokkukutsumisega. Puudub alus väita, et jälitustoimingute teostamise perioodi jäänud kohtumised, mille käigus kogu pereringis (sh X, M. Tomingas) arutati mh C OÜ suutmatust jäätmeveo lepinguid täita ja võimalusi Q kontserni ettevõtete ja seotud ettevõtete distantseerimiseks, oleks olnud midagi uut ning igapäevapraktikast hälbivat, vaid perekonna/hõimlasi kaasates nõupidamised on tava. Seda enam, võttes arvesse maakohtu poolt tuvastatud M. Tomingase seoseid C OÜga kui ka X tütarde H ja R teadlikkust C OÜ seostest nii M. Tomingase kui ka Q kontserni ettevõtetega ja seda ajaliselt enne Maakohtu poolt viidatud 2017. a märtsi. Maakohtus uuritud tõenditega on kinnitust leidnud, et X tütar H-le edastati 28.09.2016. a F kohta tehtud menetlustoimingu kanne Tartu Maakohtu Registriosakonnas ning 05.10.2016.a teatis, mille kohaselt on ettevõttele loodud eposti aadress XXX(Tõend 14/28 – 08.12.2017. a vaatlusprotokoll (W e-kirjad) (eu tl 147). Samuti on tuvastatud, et H ostis U AS nimel 17.01.2017. a laevapiletid K. Laanjärve ja auto+autojuhi reisiks Kapellskar- Paldiski suunal, millised edastas oma abikaasa M. Tomingasele (Tõend 13/28 – 18.08.2017. a vaatlusprotokoll (M.Tomingas e-kirjad (eu tl 36-38)). Ja H edastas M. Tomingasele U AS nimel tehtud päringu andmed Helsingi Tallinn suunal prügiveoki kaubaveo kohta (Tõend 13/28 – 18.08.2017. a vaatlusprotokoll (M.Tomingas ekirjad) (eu tl 44-48) ning 10.02.2017. a H edastas M. Tomingasele AS U nimel broneeritud kahe prügiveoki (YVS-401 ja IJM-328) Helsingi Tallinn laevapiletid edastab aadressil YYY. Elulist usutavust X teadlikkuse osas kinnitab samuti abilinnapea X teise tütre teadlikkus ja puutumus C OÜ seoste osas, mis on leidnud tõendamist R kasutuses olnud arvuti tõmmisega, millelt leiti C OÜ-ga seotud dokumentatsiooni. Samuti tõend 13/kd 27 – 18.08.2017. vaatlusprotokoll (M.Tomingas ekirjad) (eu tl 118-119), milles M. Tomingas saadab 10.04.2016.a hankijale esitatavad vastused ülevaatamiseks X tütar R-le. Tõend 20/kd 30 – 15.08.2017. a vaatlusprotokoll (R e-kirjad) (eu tl 70-71) R edastab 11.04.2016.a täiendused hankija poolt C-ile esitatud küsimuste vastustele. Seega kohtus uuritud tõendite hindamisel kogumis elulise usutavusega ei saa prokuratuur nõustuda kohtu järeldusega X teadlikkuse ja seoste puudumisest C OÜ-ga. Q kontserni ja sellega seotud ettevõtetes perekondlikult (X, tema lapsed ja väimees ning hõimlased) tegutsedes, on prokuratuuri hinnangul tuvastamist leidnud kooskõlastatud tegevus ka seoses C OÜga. Olukorras kui kohtus uuritud tõendite pinnalt on mh tuvastatud X tütarde teadlikkus C OÜ-st ja nimetatud ettevõtte seostest (sh enne maakohtu nimetatud 2017. a märtsi), ei ole eluliselt usutav, et X oli teadmatuses. Siinkohal on oluline viidata ka süüdistuskõne lehekülgedel 58 kuni 60 analüüsitud puutumuses ettevõtete juhtorganite liikmetele. Samuti on kõnekas 03.04.2017. a X kõne R-le /tõend nr 48; 30.8.2018. a jälitustoimingu protokoll lk 651652/, milles X püstitab küsimuse seoses K. Laanjärve suutmatusega töid teostada: X: „Ma enam ei oska, kurat. Ütleme, kurat, uskumatu! No kuidas ma nii loll sain olla, et ma nihukese vennaga nõustusin! No see on ju näha, et ta ei ole mingi nihuke.“ Mis kinnitab kogumis eeltooduga X rolli ja teadlikkust seotusest C OÜ-ga. Samuti lükkab eeltoodu prokuratuuri hinnangul ümber kohtu positsiooni, mille kohaselt ei olnud X C21

iga seotud asjaoludega enne avalikkuses küsimuste tõusetumist kursis, K. Laanjärv on C-iga seotud juriidilise isiku asutamisest peale, seega ”vennaga nõustumine” sai toimuda kas enne ettevõtte loomist või enne ettevõtte sisenemist pakkujana jäätmeveoturule. Prokuratuur ei saa nõustuda kohtu järeldustega, mille kohaselt, et KVS § 7 lg 1 p 4 mõtte kohaselt peab seotud isik tegutsema ametiisiku enda arvel, mitte läbi seoste ahela kaudselt nagu läbi äriühingute, milles ta on vaid nõukogu liikmeks. Prokuratuuri hinnangul tõendab nimetatud viisil (kohtu sõnastuse kohaselt: „läbi seoste ahela kaudselt“) justnimelt kuriteo toimepanemise viisi konspiratiivsust, seda veel enam olukorras, milline on prokuratuuri hinnangul kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega kinnitust leidnud ja mis puudutab C OÜ, kui variäriühingu, loomist ja seeläbi väliselt seotud isikute ja seeläbi ka huvide ning nendest tulenevate huvide konfliktidest distantseerimist. Maakohus on seostanud X teadlikkuse C OÜ kontori asukohast ning prügiveokide parkimisest Q territooriumil (kohtuotsuse kohaselt ei ole see samastav C OÜ ja Margo Tomingase seotuse teadlikkuse saabumisega), tulenevalt O ütlustest, veebruariga 2017. Seejuures võtmata arvesse asjaolu, et O asus C OÜ-sse tööle alles veebruaris 2017. a, mistõttu ei saanudki olla teadlik varasemast ajast ja seeläbi X viibimistest XXX C-i kontoris. Prokuratuuri hinnangul puudub alus väita, et X nimetatud käitumine, tihedad külaskäigud Q territooriumile XXX, sh C-i kasutuses olevatesse ruumidesse oleksid saanud alguse seoses O tööle asumisega, seda veel enam, arvesse võttes eelpool analüüsitud jälitustoimingute käigus kogutud teavet ja sealt nähtuvaid käitumismustreid. Veel enam, kuivõrd tegemist oli X-ga seotud ettevõtete territooriumiga on eluliselt ebausutav, et pidevalt territooriumil käival X-l ei tekkinud, hüpoteetilises kohtu poolt viidatud teadmatuses, uue ettevõtte bürooruumide ning sõidukite territooriumil paiknemise kohta vähemalt küsimusi ja seda vahetult pärast nende territooriumile tekkimist (enne veebruari 2017. a). Kohtu hinnangud tõenditele, mis puudutavad X teadmatust C OÜ poolt rendipindade, kütuse ja remonttööde tasuta kasutamise kohta ei ole jälitustoimingu protokollide analüüsile viidates eluliselt usutav, et C OÜ tegutsemine Q kontserni ja sellega seotud ettevõtete arvel ei tulnud aruteluks, kuivõrd muuhulgas perekondlikel sidemetel rajanevate ettevõtete käekäiku ja otsuseid arutati igapäevaselt ja üheskoos. Prokuratuur ei saa nõustuda kohtu hinnanguga OÜ Q töökojas teostatud jäätmeveokite remondile. Kohus, tuginedes pelgalt Õ ütlustele, jättes samas tähelepanuta jälitustoimingu protokolli (tõend nr 48; 30.8.2018. a jälitustoimingu protokoll), millelt nähtub pidev suhtlus seoses C-i sõidukite remondiga, sh suhtlusega puutumuses olevad isikud – M. Tomingas, K.Laanjärv ja Õ, on prokuratuuri hinnangul pisendanud OÜ Q arvel tegutsemist. Samuti ei ole prokuratuuri hinnangul eluliselt usutavad kohtu väited, et X teadlikkus C OÜ sõidukite tankimisest oli välistatud, kuivõrd tema teadmisel oli C OÜ sõidukite puhul tegemist gaasiautodega. X professiooni arvesse võttes, ei ole eluliselt usutav, et ta ei oleks gaasisõidukeid diiselkütuse jõul sõitvatest eristanud, liiati arvestades asjaolu, et sõidukeid pargiti Q territooriumil. Lisaks ilmnes abilinnapea ja Keskkonnaameti aruteludest C OÜ hankelepingute rikkumise ja täitmise suutmatuse ühe põhjusena hankenõuetele sobimatute, kasutatud, vanade ja remonti vajavate sõidukite teema. Osutatu kinnitab, et abilinnapeale oli teada, et C OÜ valdavalt ei kasutanud lepingu täitmisel pakkumustes näidatud keskkonnasõbralikke alternatiivkütusega veokeid. Kohtu väited X teadmatusest, mis puudutavad kõikide, eelpool viidatud Q kontserni ja sellega seotud ettevõtete arvel tegutsemist, on prokuratuuri hinnangul kogumis uuritud tõendite ja elulise usutavusega vastuolus. Samuti on prokuratuuri hinnangul uuritud ja süüdistuskõnes analüüsitud tõendite pinnalt leidnud kinnitust C-i poolt Q kontserni

ettevõtete ja nendega seotud ettevõtete arvel tegutsemine, järgnevalt: alates 2016.a novembrist osutas AS Q kontserni finantsjuht R ja tema alluvad C OÜ-le tasuta raamatupidamisteenust; mitte hiljem kui alates 11.03.2017 anti C OÜle tasuta kasutada OÜ S kuuluvad 5 tahvelarvutit HUAWEI MediaPad T2 7.0, kogumaksumusega 530,10 eurot; mitte hiljem kui alates 2017.a aprillist kasutati AS Q kontserni ettevõttetes töötavaid bussijuhte jäätmeveoki autojuhtidena ning neile tasuti Q AS kontserni äriühingute poolt; ajavahemikul 2017.a aprillist kuni maini abistas äriühingut tasuta AS Q kontserni personalijuht G. Maakohtu järeldusega, mille kohaselt tulenes X huvi C OÜ tegutsemise vastu pelgalt tema ametiseisundist tulenev, prokuratuur samuti nõustuda ei saa. Kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega on prokuratuuri hinnangul tuvastatud vastupidine, mida ilmestab süüdistuskõnes analüüsitud tõenditest eeskätt jälitustoimingu protokoll ulatuses, mis käsitleb X juuniori ja X suhtlust seoses C OÜ tööde korraldamise, teostamata tööde likvideerimise, jm. Väide, et abilinnapea. Maakohtu hinnangul ametiülesannete täitmiseks, oma poega ja tema vahendusel endaga seotud ettevõtete tööjõudu rakendab on prokuratuuri hinnangul ekslik, uuritud tõendite ja elulise usutavusega vastuolus. Kohtu väide, mis puudutab Tallinna linna sisekontrolli poolt X ja C OÜ seoste puudumise tuvastamist, ei ole prokuratuuri hinnangul asjakohane. Tunnistaja B selgitas kohtus antud ütlustes, et Tallinna linna sisekontroll uuris seoste kontrollimisel üksnes avalikest registritest kättesaadavaid andmeid. Korruptsioon kui peitkuritegevus, mille uurimine osutub tihtipeale keeruliseks ka õiguskaitseasutustele, ei saa olla välistatud pelgalt asjaolu tõttu, et kohaliku omavalitsuse sisekontroll selle esinemist ei tuvastanud. Seega leiab prokuratuur, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et X poolt Tallinna jäätmeveopiirkondades korraldatud riigihangete menetlustes otsuste sisuline suunamine KVS § 2 lg 2 ja § 11 lg 1 tähenduses mõjutas X ja AS Q kontserni majanduslikes huvides ja arvel asutatud ja tegutseva variäriühingu C OÜ huve, kuna viies riigihanke menetluses tunnistati C OÜ ja OÜ Z ühispakkumused edukaks ning sõlmiti neli töövõtulepingut kogumaksumusega 1 858 972 eurot. Samuti ei järginud X avalikke huvisid osaledes C OÜ huve mõjutavate otsuste kujundamise protsessis ning suunas Keskkonnaameti ja Jäätmekeskuse otsuseid, millega püüdis ära hoida C OÜga sõlmitud töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise kui ka 100 000 euro suuruses leppetrahvi nõuete esitamise. Töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise korral oleks X ja AS Q kontserni majanduslikes huvides ja arvel tegutsev C OÜ saanud leppetrahvi(de) näol rahalist kahju ja/või lepingu(te) ennetähtaegse ülesütlemise korral jäänud ilma 1 858 972 euro suurusest käibest ja võimalusest teenida kasumit. Uuritud tõendite pinnalt on tõendatud, et abilinnapea oli teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist C OÜ suhtes tehtavate otsuste puhul. Seetõttu on võimalik asuda seisukohale, et abilinnapea poolt on avalikku võimu kuritarvitatud, mistõttu on tuvastavav korruptsioonioht KVS § 11 lg 1 p 3 mõttes. Seega oli Xl ametiisikuna C OÜ huvides otsuste ja toimingute tegemine, sh neis osalemine ja nende suunamine keelatud, kuna tegemist oli huvide konfliktiga. KVS § 11 lg 1 tähenduses on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui see tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt KarS § 3001 lg –s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste tekitamisele (RKKKo 3-1-1-98-15, p 92). Toimingupiirangu rikkumine ei

eelda reaalset varakäsutust, mistõttu võib nimetatud koosseisu alla kvalifitseeruda ka otsus, mis on alles esimine samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks. Niisamuti on nõustumisväärne seisukoht, et vastutust ei väära see, kui tegelik varakäsutus jääb mingil põhjusel tegemata. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda (RKKKo 1-195367). Riigikohus on osutanud, et toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu realiseerumine pole vajalik ja toimingupiirangu rikkumise objektiivne koosseis on täidetud ka siis kui ametiisik teeb teadvalt keelatud toimingu või otsuse, mis on avalikku ülesannet täitvale asutusele varaliselt kasulik (RKKKo 1-19-5367 p 29-30). KarS § 3001 kaitseb avaliku võimu korrakohast toimimist (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 3001, komm 1 – koostoimes 17. ptk sissejuhatus, komm 1). Seega peab KarS § 3001 sätestatu hoidma ära selle, et ametiisikud ei täida oma ametikohustusi erapooletult, ausalt ja üldistest huvidest lähtuvalt, vaid juhinduvad mingitest erahuvidest. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28.09.2021 lahendis nr 1-196293 p-des 144 ja 145 on kolleegium rõhutanud, et KarS § 300 1 näol on tegemist abstraktse ohudeliktiga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-19-5367/144, p 27). Oht, mida silmas peetakse, on korruptsioonioht ehk just äsja nimetatud olukord: ametiisikud ei täida oma ametikohustusi erapooletult, ausalt ja üldistest huvidest lähtuvalt, vaid juhinduvad erahuvidest. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 300 1 järgne vastutus eeldab alati korruptsiooniohu loomist. Lisaks kohandub säte ka juhtudel, kus korruptsioonioht realiseerus ehk ametiisik tõepoolest erahuvidest lähtus (mitte üksnes ei loonud sellist ohtu) – seda seetõttu, et kahju tekkimine (realiseerumine) eeldab möödapääsmatult, et kõigepealt luuakse sellise kahju tekkimise oht. Samuti osutab kriminaalkolleegium viidatud lahendis, et korruptsioonioht esineb igal juhul, kui ametiisik teeb otsuse või toimingu iseenda või endaga seotud isiku suhtes (KVS § 11 lg 1 p 1). Niisuguses olukorras oleks täiendava eelduse nõudmine üleliigne: kui keegi otsustab midagi iseenda või talle lähedase isiku suhtes, esineb väga suur tõenäosus, et see otsus ei ole kantud vaid üldistest huvidest, vaid et seda mõjutavad ka erahuvid. Kas see nii ka tegelikult on, pole oluline: tegemist on abstraktse ohudeliktiga, mistõttu piisab pelgast erahuvidest lähtumise suurest tõenäosusest. Prokuratuur märgib, et isegi kui möönda X ja Tallinna Linnavalitsuse poliitilisi huve (nt elanikkonna või üldise huvi tähenduses) korraldatud jäätmekäitluse tagamisel ja jätkumisel ning poliitiliste huvide mõju hankemenetlustes ja hankelepingute täitmisel tehtavatele otsustele, ei muuda see olematuks tõsiasja, et kõnealuses juhtumis on X abilinnapeana kasutanud ametisesisundist tulenevat positsiooni temaga seotud C OÜ huve teenivate otsuste suunamisel avaliku huvi arvel ning tal oli keelatud toimingu või otsuse tegemine, kuna esinesid KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 nimetatud asjaolud. KarS § 3001 ja KVS § 11 lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, st sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. Prokuratuur leiab, et kohtus uuritud ja süüdistuskõnes kajastatud tõenditega, millele on viidatud ka apellatsioonis, on leidnud tuvastamist, et X oli teadlik, et tema otsused abilinnapeana mõjutavad vahetult temaga KVS § 7 lg 1 p 1 ja 4 tähenduses seotud C OÜ huve. Kohtus uurituga on leidnud kinnitamist, et X, ajendatud enda ja AS Q kontserni korruptiivsest majanduslikust huvist kasutas abilinnapeana ära oma ametiseisundit ja kujunenud töökorraldust Tallinna Keskkonnaameti ja selle hallatava Tallinna Jäätmekeskuse ametnike otsuseid sisuliselt suunates, teades et otsuste suunamised abilinnapeana mõjutavad temaga seotud äriühingu majanduslikku huvi. Seega X rikkus ametiisikuna

toimingupiirangut eriti suures ulatuses otsese tahtlusega ning tema tegu oli õigesti kvalifitseeritud KarS § 3001 lg 2 järgi toimingupiirangu teadva rikkumisena eriti suures ulatuses. Prokuratuur leiab, et kohtu hinnang selle kohta, et K. Laanjärvele ja M. Tomingasele süüdistuses etteheidetud kaasaaitamistegude kohta puuduvad tõendid, ei ole õige. M. Tomingase ja K. Laanjärve kaasaaitamistegude käsitlus on välja toodud süüdistuskõnes VI osas lehekülgedel 125-129, millega prokuratuur palub ringkonnakohtul arvestada. Alljärgnevalt kirjeldab prokuratuur kokkuvõtlikult kaasaaitamistegude ulatust. Prokuratuur märgib, et tuleb silmas pidada, et ametialaste süütegude subjekt saab olla vaid ametiisik, ehk KarS § 24 lg 1 tähenduses erilist isikutunnust omanud X. Kuna kuriteost osavõtt on täideviimise suhtes aktsessoorne, tuleb enne osavõtu tuvastamist kindlaks teha kas ja milline täideviimistegu on aset leidnud. Erinevalt kohtust, leiab prokuratuur, et kohtus uuritud tõenditega leidis tuvastamist, et selliseks täideviimisteoks oli X poolt toime pandud KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritav korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadev rikkumine eriti suures ulatuses. Järelikult on X kui ametiisiku teole kaasabi osutamine M. Tomingase ja K. Laanjärve poolt kvalifitseeritav kaasaaitamisteona (M. Tomingase puhul ainelise, vaimse ja füüsilise kaasabi ning K.Laanjärvel vaimse ja füüsilise kaasabi osutamise kaudu) vastavalt KarS § 22 lg 3 ja § 3001 lg 2 järgi. Süüteole kaasaaitamisena (KarS § 22 lg 3) hinnatakse tegevust, mis on küll kausaalseoses saabunud tagajärjega, kuid millel puudub teovalitsemise kvaliteet (nt RKKKo 3-1-1-93-05, p 10). KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitatakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. (Vt nt RKKKo 3-1-16-11, p 13.5). Prokuratuuri hinnangul on kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et M.Tomingas ja K. Laanjärv olid teadlikud, et ajavahemikul 2014.a kuni 2017. a tegutses X Tallinna linnavalitsuse abilinnapeana, kelle korraldada oli jäätmemajandus ning et ta suunas ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a otsuseid, mis olid seotud C OÜ-ga, sh nii riigihankel valiku tegemisel kui ka töövõtulepingu täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel, sh lepingu lõpetamise ning leppetrahvide määramise ning abitööjõudude leidmisel. M. Tomingase poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et M. Tomingas mõtles välja C OÜ asutamise, tegutsemise ja rahastamise teoplaani, mille kooskõlastas X ja K. Laanjärvega. Teoplaani kohaselt osales C OÜ Tallinn jäätmeveo hangetel, varjates seost Q AS kontserni ja sellega seotud ettevõtete ja isikute s.o X ning M. Tomingase ja tema abikaasa H-ga. Vastavalt M. Tomingase teoplaanile ja juhtnööridele, esitas K. Laanjärv pakkumused riigihangetel: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552, millel rahastamise plaani mõtles M. Tomingas samuti välja. Samuti asutati M. Tomingase teoplaani alusel äriühing F OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks M. Tomingas korraldas oma õe W. M. Tomingase plaani kohaselt hangiti ja rahastati F OÜ kaudu C OÜ-le tasuta kasutamiseks antud jäätmeveo sõidukeid. M. Tomingas kooskõlastas X-ga võimalikke lahendusi C OÜ tegutsemisel, sh seoses hankelepingute täitmisel tekkinud probleemidega.

Oma tegevusega toetas M. Tomingas X poolt toimingupiirangu rikkumise toimepanemist eriti suures ulatuses, sest M. Tomingase teo tulemusel oli varjatud X, Q AS kontserni ning X tütre H ja M. Tomingase seotus C OÜ-ga. Eeltoodu tugevdas X tahtlust toimingupiirangu rikkumiseks eriti suures ulatuses ning lõi selle toimepanemiseks soodsad tingimused, sest seeläbi olid loodud võimalused X-l suunata sisuliselt otsuseid abilinnapeana C OÜ huvides, milline tegevus oli tal korruptsioonivastase seaduse kohaselt keelatud. M. Tomingase aineline kaasabi X poolt toimingupiirangu rikkumisele, seisnes C OÜ rahastamise korraldamisel Q AS-i kontserni äriühingute ja sellega seotud äriühingute, sh Ü OÜ arvelt. Samuti osales M. Tomingas F OÜ-le jäätmeveokite soetamise ning ning nende rahastamise korraldamisel Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute, sh Ü OÜ arvelt. Samuti korraldas M. Tomingas C OÜ-le teenuse osutamiseks vajalike vahendite (kontor, tehnika, kütus, remont, personal) soetamise AS Q kontserni kuuluvate äriühingute vahenditest ja arvelt. Lisaks korraldas M. Tomingas kooskõlastatult X-ga C OÜ kasuks töötavate bussijuhtidele tasu maksime C OÜ-le jäätmete kogumise ning vedude teostamise eest. M. Tomingase füüsiline kaasabi seisnes selles, et ta korraldas Z OÜ kaasamise riigihangetel pakkumuse esitamiseks C OÜ poolt, F OÜ asutamise ja oma õe W kaasamise juhatuse liikmena. Kirjeldatud füüsilise ja ainelise kaasabiga toetas M. Tomingas C OÜ tegevuse toimimist ning X, Q AS-i kontserni äriühingute ning M. Tomingase ja oma abikaasa Hega seotuse varjamist C OÜ-ga, mille tulemusena oli X-l Tallinna abilinnapeana loodud tingimused sisuliselt suunata C OÜ-ga seotud otsuseid. K. Laanjärve poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv osales C OÜ asutamisel ja tegutsemise teoplaanis, sh nõustus olema selle juhatuse liige ja ainuosanik, saama korraldusi jäätmeveohangetel osalemiseks ja lepingute täitmiseks M. Tomingaselt ja alluma X korraldustele. K. Laanjärv lõi toetavad tingimused toimingupiirangu rikkumiseks, kuivõrd tema kaasabil oli loodud olukord, et äriregistris ei nähtunud X ning Q AS-i kontserni ja M. Tomingase ning H seos C OÜ-ga. Selliselt K. Laanjärv toetas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist, sest tema teopanusel loodud tingimused hõlbustasid kuriteo toimepanemist ning tugevdasid X teotahet, kuivõrd selliselt väljendas K. Laanjärv X teoplaanile vaimset toetust ning lõi soodsad tingimused X poolt toimingupiirangu rikkumisele. K. Laanjärve füüsiline kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv tegi vastavalt teoplaanile C OÜ asutamistoimingud, esitas jäätmeveohangetel pakkumusdokumendid, allkirjastas Keskkonnaametiga töövõtulepingud, tegeles M. Tomingaselt ning X-lt saadud juhiste alustel C OÜ poolt töövõtulepingute täitmise korraldamisega, sh äriühingu igapäevatöö küsimuste lahendamisega. Sellise füüsilise kaasabiga toetas K. Laanjärv C OÜ tegevuse toimimist ning X, Q AS-i kontserni äriühingute ning M. Tomingase ja H-ga seotuse varjamist C OÜ-ga, seeläbi väljendas K. Laanjärv toetust X teoplaanile ning tugevdas tema tahtlust C OÜ-ga seotud otsuste suunamisel. Kaasaaitamine võib olla pandud toime mis tahes tahtluse vormis ja peab ulatuma lõpuleviidud kuriteoni. Prokuratuur leiab, et eelnevalt tuvastatust tuleneb, et nii M. Tomingas kui ka K. Laanjärv panid toime kaasaaitamisteo KVS-s sätestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele ametiisiku X poolt eriti suures ulatuses otsese tahtlusega. Karistus

Süüdistuskõnes välja toodud alustel on prokuratuuri hinnangul põhjendatud K.Laanjärvele küsida karistust sanktsiooni keskmise määras ning M. Tomingasele, kelle suhtes oli käesoleva kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal menetluses süüdimõistmisega päädinud teine ametialane kuritegu, sanktsiooni keskmist määra ületavas ulatuses, eesmärgiga mõjutamaks K. Laanjärve ja M. Tomingat edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning andmaks nii erikui üldpreventiivse signaali nii toimepanijatele kui avalikkusele. Menetluskulud Menetluskulud jätta süüdimõistmisel KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetute kanda. Kohtueelses menetluses: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel K. Laanjärvele määratud kaitsja G. Kullile kohtueelses menetluses määratud tasu kulud summas 540 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel K. Laanjärvele määratud kaitsja K. Isokoskile kohtueelses menetluses määratud tasu kulud summas 775 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 18.oktoobri 2021 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 1. novembrini 2021. Määratud tähtajaks esitasid oma seisukohad süüdistatavate kaitsjad. Süüdistatavate kaitsjad leiavad, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Prokurõride apellatsioonis esitatud väidetega kaitsjad ei nõustu. Süüdistatava M. Tomingase kaitsja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Prokuratuur kordab süüdistuskõne väiteid. Maakohtu seisukohad on piisavad. Apellatsiooni punktis 2.2 on prokuratuur peatunud maakohtu seisukohal ametiisiku küsimuses, kuigi selles küsimuses kohtu seisukoht ühtib prokuratuuri omaga. Kuigi kaitsjad üldjoontes nõustuvad maakohtu otsusega, siis nimetatud küsimuses on nad jätkuvalt eriarvamusel, st et X-l puudus esitatud süüdistuse kontekstis ametiseisund. Teisalt, kuivõrd sisuliselt on eelviidatud käsitlus ainuke, milles kaitsja arvamus lahkneb kohtu arvamusest, ei pidanud otsuse nö lõviosa põhistustele ja lõppjäreldustele tuginedes kaitsjad seda aspekti niivõrd relevantseks, et sellele apellatsiooniga reageerida. Samas on prokuratuur selle küsimuse apellatsioonis tõstatanud, mistõttu apellatsiooni piiridest väljumata vastavad kaitsjad sellele ka lühidalt. Korruptsioonivastases seaduses määratletakse ametiisikut funktsionaalselt, st ülesannete (ja nendega kaasneva pädevuse) kaudu. Ametiisiku teine keskne tunnus KVS § 2 lg 1 tähenduses on avaliku ülesande täitmine, mille abil KVS § 2 lg 2 sisustab omakorda ka ametiseisundi mõiste (st avaliku ülesande täitmise mõiste sisaldub nii ametiisiku kui ka ametiseisundi mõistes). Riigikohus on otsuses 3-1-1-9815 sedastanud, et seadused avaliku ülesande mõistet ei defineeri (p 60). Otsuse punktis 62 rõhutab kolleegium, et KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab igal juhul olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. See tähendab omakorda, et toimingupiirangu rikkumine saab seisneda üksnes muidu ametiisiku pädevusse kuuluva tegemises, st otsuse või toimingu tegemist KVS § 11 mõttes tuleb sisustada koosmõjus § 2 lg-ga 2. Jaatamaks X ametiseisundit, tuleks tuvastada, et tal oli õigusaktist, tehingust või asutuse

töökorraldusest tulenevas õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel teha otsus või toiming, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Toimingupiirangud eeldavad, et just konkreetse avaliku ülesande täitmine on otsuse või toimingu tegemise näol konkreetse isiku pädevuses tema ametikohast (täpsemalt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevast õigusest ja kohustusest) tulenevalt. Linnapeal ei ole ametiseisundit ega sellest tulenevalt ka toimingupiirangut otsuste ja toimingute suhtes, mille tegemine on nt abilinnapea pädevuses ja vastupidi. Isikule ametiseisundit andev pädevus osaleda otsuse sisulises suunamises peab tulenema õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest. Süüdistusest lähtuvalt Xl sellist pädevust ei olnud. X-l puudus konkreetne õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev pädevus otsuste sisuliseks suunamiseks, vaid tal oli võimalus üksnes koosolekutel ja muul viisil süüdistuses nimetatud isikutele oma seisukohti ja arvamusi avaldada. Seega ei saa X tegevust käsitleda otsuse sisulise suunamisena KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes. Apellatsiooni punktis 2.3 ei nõustu prokuratuur kohtu seisukohaga, et uuritud tõendid ei kinnita, et X oleks suunanud sisuliselt I ja hankekomisjoni liikmeid Ä ja E juhinduma abilinnapea seisukohtadest hankemenetluses otsuste vastuvõtmisel, sh C OÜ ja OÜ Z ühispakkumuste edukaks tunnistamistel ja hankelepingute sõlmimisel. Prokuratuuri hinnangul nähtuvad hankemenetluses toimunud sisuliste otsuste ja toimingute kooskõlastamine abilinnapeaga ja tema korralduste ja suuniste arvestamine otsuste langetamisel prokuratuuri süüdistuskõnes (lk 9-38) analüüsitud tõenditest, st X, I, Ä, E tööruumidest leitud dokumendid, millest nähtuvad muuhulgas korraldatud jäätmeveo erinevate piirkondade hankemenetlustes tehtavate otsuste arutamiseks abilinnapeaga nõupidamistel kasutatavad hanketabelid erinevate pakkujate, sh C OÜ pakkumuste kohta, riigihanke menetluste erinevate etappide otsustuste kohta, sh pakkumuste kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise, lepingute sõlmimise ja lepingute rakendamise aja kohta. Prokuratuur on oma hinnangu kujundamisel aga jätnud kõrvale tõendid, millised sellist seisukohta ei toeta. Kaitsjad leiavad, et maakohtu seisukoht on selles osas igati põhjendatud. Maakohtu põhjalikku tõenditele tuginevat analüüsi ei ole prokuratuur ka apellatsioonis kummutanud, vaid on üksnes korranud juba süüdistuskõnes väljendatud seisukohti, millised tuginevad üksnes valikuliselt uuritud tõenditele. Jääb arusaamatuks, milles seisneb maakohtu väidetav eksimus antud käsitluses. Apellatsiooni punktis 2.4 leiab prokuratuur, et ebaõige on kohtu käsitlus X-ga seotud isikute tuvastamisel KVS § 7 lg 1 p 1, 4 tähenduses. Prokuratuur ei nõustu nimetatud osas kohtuga, et ettevõtted OÜ Q ja OÜ S on ainsad, mille arvelt tegutsemise etteheited kohtuliku uurimise käigus puutumust on leidnud. Prokuratuur jääb süüdistuskõnes välja toodud tõendite analüüsi ning selle pinnalt tehtud järelduste juurde, mis puudutavad ettevõtteid Ü OÜ, F OÜ, J OÜ, OÜ L. Maakohus on vaidlustatud küsimuses esitanud ammendava ja põhjaliku käsitluse, millele tuginedes on otsuses jõutud õigetele järeldustele (vt otsuse lk 14-18). Kaitsjad peavad vajalikuks siinkohal rõhutada järgmist. Süüdistuse kohaselt oli C OÜ X-ga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses, st C OÜ oli väidetavalt abilinnapea X-ga seotud isik, sest X tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas C OÜ-d ning C OÜ väljaspool X ametiseisundit allus X korraldustele ning tegutses tema huvides ja arvel läbi Q AS-i kontserni äriühingute, millistega olid vahetult seotud X ning tema perekonnaliikmed. C OÜ juhtimises ning rahastamises osales ka M. Tomingas, kes on H abikaasa, kuivõrd M. Tomingas oli üheks tegelikuks kasusaajaks C OÜ osas, siis on kasusaajaks lähtuvalt abikaasade varaühisusest H, millest oli

teadlik ka X. C OÜ-d rahastati OÜ Ü poolt, mille osanikeks olid H ja M. Tomingas. Ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a maini moodustas Ü OÜ müügikäibest 69,5% AS Q kontserni äriühingud, mille enamusaktsionäriks on X. Kohus on otsuses nõustunud kaitsjatega, et viide KVS § 7 lg 1 p-le 1 ei haaku süüdistuse kirjeldava osaga, kuna süüdistuse kohaselt suunas X üksnes C OÜ kui juriidilise isiku suhtes vastuvõetud otsuseid. KVS § 7 lg 1 punktis 1 aga loetletakse ametiisikuga seotud isikutena füüsilisi isikuid. Õige ei ole ka viidata H-le kui tegelikule kasusaajale C OÜ osas, sest seaduse teksti kohaselt peab otsus või toiming puudutama seotud isikut ennast, mitte seotud isiku tegelikku kasusaajat või muud seotud isikuga omakorda seotud isikut läbi erinevate suhete ahela. Seonduvalt C OÜ X-ga seotud isikuks olemisega KVS § 7 lg 1 p 4 alusel, siis KVS eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab nimetatud punkti alusel seotud isikuks lugemine majanduslikku sõltuvussuhet. Kohtumenetluses ei ole prokuratuur tõendanud, et C OÜ oleks olnud X-st ning tema tegevusest majanduslikus sõltuvussuhtes. Süüdistuse tekstist nähtub, et C OÜ juhtimises ja rahastamises osales M.Tomingas. X osas tõdetakse vaid deklaratiivselt, et ta oli M. Tomingase kogu tegevusest teadlik ja kooskõlastas selle. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et X ja M. Tomingas oleks omavahel mingeid kokkuleppeid teinud või kooskõlastanud seoses C OÜ asutamisega, rahastamisega, tasuta diiselkütuse andmisega, F OÜ omandis olevate jäätmeveokite tasuta kasutamisega, OÜ Q töökojas jäätmeveokite tasuta remontimisega või uute jäätmeveokite soetamise rahastamisega. Süüdistuses ei ole viidatud ühelegi X tegevusele, millega sisustada tema osalemist C OÜ majandustegevuses või mis näitab, et C OÜ oli X-st majanduslikus sõltuvussuhtes. Ka puudub X-l seos Ü OÜ-ga. Kohus on põhjendatult märkinud, et KVS § 7 lg 1 p 1 sätestab ammendava loetelu ametiisikuga seotud isikutest KVS tähenduses ja nendeks on ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps. Seega tuleneb seadusest, et ametiisikuga seotud isikuks saab punkti 1 kohaselt olla üksnes füüsiline isik. KVS § 7 lg 1 p 1 saab tõlgendada üksnes selliselt, et seotud isikuks on ikkagi nimetatud punktis loetletud füüsiline isik, mitte aga juriidiline isik läbi kaudsete suhete ja läbi füüsiliste isikute, kes vahetult ei oma juriidilise isikuga (käesolevas kriminaalasjas C OÜ-ga) mingit otsest seost. Järgnevalt esitatakse maakohtu seisukohad otsusest ja leitakse, et apellatsioonis on püütud kohtu viidatud tõenduslikku lünka täita üksnes oletustega ja viitega elulisele usutavusele. Prokuratuur ei nõustu kohtuga, kuid samas ei suuda ka viidata ühelegi tõendile, millest vaidlusalused asjaolud nähtuksid. Seda lihtsal põhjusel, sest selliseid tõendeid ei esine. Prokuratuur ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole X-l olnud puutumust ega ka teadlikkust M. Tomingase tegevusest seoses C OÜ-ga, enne 2017 märtsi keskpaika ning põhjendab mittenõustumist sellega, et nimetatud väide ei ole eluliselt usutav ja seda ühelt poolt isikute (X ja M. Tomingas) suhtlusintensiivsust aga teisalt ka ühiste (perekond, sh hõimlased) arutelude läbiviimist arvesse võttes. Nimelt, apellatsiooni kohaselt tõendab prokuratuuri väiteid muuhulgas 17.03.2017 kohtumine X, H ja R vahel Q AS kontoris, mille käigus arutatakse K. Laanjärve tööga hakkamasaamist, ning tuuakse välja, et seosed „plahvatavad“ kahel kohal. 28.03.2017 kohtumine X, R, H ja M. Tomingase vahel, mille käigus arutatakse Q ettevõtete seoseid C-iga (vt apellatsiooni lk 11 viimane lõik). Samuti spekuleerib

prokuratuur, et 03.04.2017 X kõne R-le, milles X püstitab küsimuse seoses K. Laanjärve suutmatusega töid teostada kinnitab kogumis X rolli ja teadlikkust seotusest C OÜ-ga ning lükkab ümber maakohtu positsiooni, mille kohaselt ei olnud X C-iga seotud asjaoludega enne avalikkuses küsimuste tõusetumist kursis, K. Laanjärv on C-iga seotud juriidilise isiku asutamisest peale, seega ”vennaga nõustumine” sai toimuda kas enne ettevõtte loomist või enne ettevõtte sisenemist pakkujana jäätmeveoturule (vt apellatsiooni lk 13 3. lõik). Prokuratuuri väited aga tuginevad oletustele, mis haakuks süüdistuse positsiooniga ning viidatud viisil tõendite sisustamine on puhas spekulatsioon. Maakohus on oma seisukohta tõenditest tulenevalt põhjalikult motiveerinud ning põhjendatult jõudnud veendumusele, et X ei olnud vähemalt enne 2017 märtsi etteheidetud asjaoludest teadlik. Kohtu seisukohta ei väära ka prokuratuuri täiendav viide 03.04.2017 X ja R vahelisele kõnele, kus X K. Laanjärve suhtes rahulolematust väljendab, sest kõne toimub nii ajaliselt hiljem kui ka sisu poolest ei saa väljendit „vennaga nõustumine“ tõlgendada kui tõsikindlalt veendumust X seotuse kohta C OÜ asutamisega. Arvestades X positsiooni abilinnapeana, võib lause „No kuidas ma nii loll sain olla, et ma nihukese vennaga nõustusin“ tähendada ka seda, et ajal, mil tekkisid probleemid jäätmeveos ja X püüdis koos teiste puudutatud isikutega, sh K. Laanjärvega leida neile lahendusi, nõustus ta K. Laanjärve pidevate lubadustega, et probleemidega tegeletakse (logistika, juhid jne), kuigi tegelikult ei suutnud K.Laanjärv tagada jäätmeveolepingute täitmist. Ehk sisuliselt võib kirjeldatud lausele mõelda juurde mistahes meelepärase tõlgenduse. Sealjuures on sellise küsitavuse jätnud prokuratuur ka õigeaegselt kõrvaldamata. Prokuratuur jättis kasutamata võimaluse X kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamise käigus küsida viidatud vestluse pinnalt selgitusi, mida X vastava lausega silmas pidas. Seejuures on X andnud põhjalikke selgitusi ja vastanud kõigile prokuratuurile huvi pakkuvatele küsimustele. Seega olukorras, kus on jäänud kõrvaldamata kahtlused, tuleb need KrMS § 7 lg 3 kohselt tõlgendada süüdistatava kasuks, mitte täita tõenduslikku tühimikku prokuratuuri positsiooniga haakuva käsitlusega. Samuti apellatsioonis kirjeldatud tõendid, millistest nähtuvad He ja R toimingud ning nende valdusest leitud dokumendid (vt apellatsiooni lk 12 viimased 2 lõiku ja lk 13 esimesed lõigud) ei lükka mingil viisil ümber maakohtu seisukohta sellest, et X puutumuse kohta tõendid puuduvad. H ja R kaudu, sest tegemist on X tütardega, ei saa automaatselt omistada X-le teadlikkust kõigist viidatud asjaoludest. Ehk siin on taaskord prokuratuur pidanud tõendiks üksnes elulist usutavust. Apellatsiooni punktis 2.6 leiab prokuratuur, et maakohtu hinnang selle kohta, et K. Laanjärvele ja M. Tomingasele süüdistuses etteheidetud kaasaaitamistegude kohta puuduvad tõendid, ei ole õige. Sellise seisukoha põhjenduseks kordab prokuratuur süüdistuses kirjeldatud etteheiteid ning süüdistuskõne väiteid, kuid jätab need tõenditega seostamata, st puuduvad viited tõenditele, mis esitatud väiteid kinnitaks, mistõttu jäävad väited endiselt paljasõnaliseks (vt apellatsiooni lk 17-18). Kokkuvõtvalt leiab kaitsja , et prokuratuuri apellatsioonist ei nähtu, et maakohus oleks otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme või ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Süüdistatava K.Laanjärve kaitsja ei nôustu prokuröride poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidetega. Apellatsioonkaebuse p 2.6.4 lg 1– K.Laanjärve poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv osales C OÜ asutamisel ja tegutsemise teoplaanis, sh nôustus olema selle juhatuse liige ja ainuosanik, saama korraldusi jäätmeveohangetel osalemiseks ja lepingute täitmiseks M. Tomingaselt ja

alluma X korraldustele. Apellatsioonkaebuses ei märgitud, millistele tôenditele prokurörid tuginevad, väites, et K. Laanjärve ja X vahel oli teoplaan ja millistele tôenditele tuginedes K. Laanjärv olevat allunud X korraldustele. Prokuratuuri apellatsioonkaebuses viidatakse korduvalt X ja K.Laanjärve vahelisele ”teoplaanile”. Millal, kus ja kelle vahel see sôlmiti, selle kohta prokuratuur ei esita mingeid tôendeid. Apellatsioonkaebuses märgitud asjaolud, milles puudub vaidlus. Prokuratuur on käesolevasse punkti sisestanud enda seisukohti, mida maakohtu otsuses ei ole. Apellatsioonkaebuse p 2.1 lg 1 – apellatsioonkaebuses kirjutatakse, et vaidlus puudub asjaolus, et abilinnapea X poolt linnavalitsuse tööjaotuskava alusel koordineeritav Tallinna Keskkonnaamet avaldas jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatud riigihangetes järgmised hanketeated: loetelu apellatsioonkaebuses. Samal ajal maakohtu otsuse sônastuses järgmine: Tallina Keskkonnaamet avaldas nimetusega ”Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete kogumiseks ja veoks” hanketeated jne numbrid on samad. On ilmselge, et apellatsioonkaebuses ja kohtuotsuses kajastatu ei ole samased. On arusaadav, et apellatsioonkaebuses püütakse kôiki toiminguid siduda X-ga. Tegemist on teadliku kohtu eksitamisega. See ei ole ainuke selline näide. Apellatsioonkaebuse p 2.1 lg 5 – maakohus leidis, et kohtuistungil tuvastatu kohaselt ei ole vaidlust selles, et C OÜ juhatuse liige alates selle asutamisest 03.10.2014 K. Laanjärv, kes sai rahalised vahendid äriühingu asutamiseks Ü OÜ poolt, mille juhatuse liikmeks oli abilinnapea X tütre H abikaasa M. Tomingas, seejuures on abikaasad ka viimati nimetatud äriühingu vôrdsed osanikud. Maakohtu otsus on teistsugune: C kanti äriregistrisse 03.10.2014.a ja selle asutamisest alates on juhatuse ainuliige K. Laanjärv. C OÜ asutamisega seotu kulutused tasus K. Laanjärv Swedbank AS kontolt, kuid rahalised vahendid selleks sai ta Ü OÜlt, mille juhatuse ainuliige on M. Tomingas. Ka siin on itegemist kohtu eksitamisega. Sama jätkub apellatsioonkaebuse p 2.1 lg 6. Maakohtu otsuses ei kajastu, et R oleks seostatud C-ga hankemenetluses. Sama punkti 2 all maakohtu seisukohad asjaolude osas, milles puudub vaidlus, prokuratuur osutab, et leidis tuvastamist, et C OÜ-le osutas abi G ja teised AS Q töötajad (apellatsioonkaebuse p 2.1 lg 10). Maakohtu otsuses need väited ei ole märgitud vaidlustamata asjaolude all. Kuidas prokuratuur need sinna kandis, jääb arusaamatuks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et X ei ole C OÜ suhtes seotud isik KVS § 7 lg 1 p 1,4 tähenduses. Maakohtu môttekäik on loogiline ja jälgitav. Seda ei saa öelda prokuratuuri seisukoha suhtes. KVS § 7 lg 1 p 1 sätestab ammendava loetelu ametiisikuga seotud isikute kohta. Prokuratuur proovib seda loetelu meelevaldselt laiendada, lisades juurde juriidilised isikud, nende kaudu teised juriidilised isikud ja lõppkokkuvõttes füüsilised isikud. Prokuratuur on seisukohal, et kohus on ebaõigesti käsitlenud X tegevust KVS § 2 lg 2 ja KVS § 11 tõlgendamisel. Prokuratuuri arvates kohus on teinud vastuolulise otsuse. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus on loogiline ja põhjendatud. X-l oli tööülesannetest tulenev kohustus jälgida, kuidas toimub jäätmeveo hangete läbiviimine. See oli ka poliitiline otsus, kuna Tallinna Linnavalitsus soovis lõpetada senise prügimajanduse monopoli, paar äriettevôtet Tallinnas. X poliitiline eesmärk oli viia läbi korraldatud prügivedu, kaasates sinna teisi ettevõtteid kui ainult turul monopoolselt tegutsevaid ettevôtteid. See, et iganädalaselt toimusid X juures koosolekud, kus arutati ka prügiveo hangetega seonduvat, ei tähenda, et X suunas hankekomisjoni otsuseid. Seda kinnitavad Ä, I, E ütlused kohtuistungil. Hangete tulemuste selgitamiseks oli moodustatud komisjon, kuhu kuulusid ka Tallinna

Linnavalitsuse töötajad Ä ja E. X komisjoni ei kuulunud. Hankekomisjon võttis vastu tulemused nii, nagu eelnev praktika oli ning tulemused kinnitati digiallkirjadega. Tunnistajad andsid ütlusi, et hangete menetlusega tegelesid aktiivselt Ä ja E. Hangete kohta olid koostatud tabelid, kus pakkumuste vastavust tingimustele hinnati numbritega. Enim punkte kogunu kuulutati võitjaks. Kaitsja toob välja tunnistajate poolt kohtus räägitu ja nendib, et arusaamatuks jääb, millele tugineb prokuratuur, väites et X osales riigihanke tulemuste otsustamisel. C-i tegevus töövôtulepingute täitmisel ei õnnestunud plaanide kohaselt. Tavapärane on, et uute piirkondade ülevôtmisel tekib esialgu tõrkeid. Logistika ei ole välja kujunenud, autojuhid ei tunne marsruute, objektid on lukustatud tõkkepuu või aia taga, tööjõu probleemid, tehnika veab alt jne. Kôik need raskused esinesid ka C-l. Neid probleeme lahendati jooksvalt. C langes rünnakute ohvriks seoses Nõmme piirkonnaga alates 01.03.2017. Osad nendest olid puhtalt poliitilise iseloomuga, osad pôhjendatult tehnilise iseloomuga. Kaebusi esitati kohalikele organitele, aga ka Tallinna linnapeale ja abilinnapea X-le. Kuna kaebused jõudsid linnapeani, siis X hakkas isiklikult võtma ühendust K. Laanjärvega. Enne seda ei olnud K. Laanjärvel isiklikke kokkupuuteid X-ga. Korraldatud riigihangete läbiviimine oli X ettepanek, et vähendada 2 suure prügiveo ettevõtte môjuvôimu, tuua turule uusi tegijaid ning alandada tarbijate kulusid prügiveole. X oma ametikohast tulenevalt sekkus isiklikult jooksvate küsimuste lahendamisse kuna üldsuse surve oli suur. X püüdis probleeme lahendada läbirääkimistega ja uute lahenduste otsimisega. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et X oleks soosinud C-i. Leppetrahvi kohaldamine on lepingupoole ôigus, mitte kohustus kui probleemi on vôimalik lahendada muul viisil. X ja K. Laanjärve kokkupuuted toimusid ainult töövõtulepingutega seotud probleemide lahendamiseks, mitte hüpoteetilisest korruptiivsest tegevusest nagu väidab prokuratuur. Süüdistuse kohaselt K. Laanjärv on osutanud kaasabi X-le. Seega ka tôendite hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas K. Laanjärv on osutanud kaasabi X-le. Prokurör ei ole millegiga tôendanud, et K. Laanjärv oleks aidanud kaasa X korruptiivsele tegevusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga ja sellele kaitsjate poolt esitatud vastuväidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et valitseva seisukoha järgi ei ole kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast. Maakohtu õigeksmõistva otsuse apelleeris üksnes prokuratuur, mis tähendab, et KrMS § 331 lg 2 kohaselt peab ringkonnakohus kriminaalasja arutama esmajoones prokuratuuri apellatsioonis esitatud põhjenduste ja taotluste alusel. Erandlikult saab ringkonnakohus KrMS § 331 lg 3 alusel väljuda apellatsiooni piiridest juhul, kui ta oleks tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise või materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, millega süüdistatava olukorda on raskendatud. Midagi sellist praegusel juhul aga ei tuvastatud (3-1-1-76-16 p 8). Kui kohtumenetluse pool vaidlustab apellatsioonivastuses maakohtu järelduse, mis on teise poole apellatsioonis esitatud taotluse rahuldamise üks eeldus, tuleb

ringkonnakohtul apellatsiooni lahendamiseks sisuliselt hinnata ka seda apellatsioonivastuse väidet. Sellisel juhul ei ole tegemist apellatsiooni piiridest väljumisega, vaid ühe osaga apellatsiooni rahuldamise eelduste kontrollimisest, mida ringkonnakohus peab otsuses põhistama. 1-17-3371 p 96. Viidatud Riigikohtu seisukohad on olulised selgitamaks seda, et ringkonnakohus ei asu teistkordselt vaagima neid asjaolusid ja fakte, mis on tuvastatud maakohtu otsusega ja millistele on ringkonnakohus osundanud ka käesolevas otsuses eespool, maakohtu otsuse põhistuste kirjeldamisel ning milliseid ei ole vaidlustatud ka kaitsjate apellatsioonivastustes. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled tõenditele antud hinnangu osas ja kohtule esitatud apellatsiooni ning sellele esitatud vastuväidete põhjal teeb kohus järelduse, et vaidlus on tõstatatud järgmistes küsimustes: 1) kas X oli ametiseisundi olemasolust tulenevalt oli KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1 tähendusest ametiisik; 2) kas X osales abilinnapeana C OÜ-d puudutavate otsuste kujunemise protsessis ning suunas otsuste vastuvõtmist sisuliselt e suunas I ja hankekomisjoni liikmeid Ä ja E juhinduma abilinnapea seisukohtadest hankemenetluses otsuste vastuvõtmisel, sh C OÜ ja OÜ Z ühispakkumuste edukaks tunnistamistel ja hankelepingute sõlmimisel ning milles seisnes toimingupiirangu rikkumine KVS § 11 lg 1 mõttes; 3) kas abilinnapea X osales otsuste kujunemise protsessis ning suunas sisuliselt C OÜ töövõtulepingu rikkumistega seotud otsuste tegemist; 4) seotud isiku küsimus KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses arutatava süüdistuse seisukohast ja 5) kas K. Laanjärv ja M. Tomingas aitasid kaasa X poolt toimingupiirangute rikkumisele. Oluline on siinjuures rõhutada, ja seda käsitleb kohtukolleegium ka oma otsuses edaspidi, et just M. Tomingase ja K. Laanjärve süüküsimus on käimasoleva kriminaalmenetluse esemeks. See seisukoht saab apellatsioonimenetluses läbivaks. Seega, ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust nendes prokuratuuri apellatsioonis ja kaitsjate seisukohtades esile tõstetud vaidlusküsimustes, millised tegelikult on määravad ka süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada veel järgmist. Nimelt on prokuratuur pannud väga suurt rõhku sellele, et tõendada X poolt korruptsioonivastase seaduse konkreetsete sätete rikkumise intensiivsust, tuues välja ühe või teise X õigusvastasele tegevusele hinnangu andmise seisukohast olulise asjaolu tõendamiseks kümneid käitumisakte ja fakte. Sellele on pühendatud süüdistuskõnest, mis kirjalikus vormis on 133 lk pikk ja suuliselt kanti ette terve kohtu tööpäeva, vähemalt 2/3. Kohtukolleegiumi seisukohast on oluline märkida, et käesoleva kriminaalasja menetluses sh käimasolevas apellatsioonimenetluses ei arutata X süüküsimust, millises protsessis omanuks kindlasti olulist tähtsust süü suuruse nö mõõtmine, sest just süü suurus on oluline karistuse valiku seisukohast. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks pühenduda X süüle selle suuruse seisukohast, vaid peab oluliseks, et selleks, et rääkida süüdistatavatest, kui kaasaaitajatest, peab olema tuvastatud täideviimistegu e et praegusel juhul on konkreetne erisubjekt e kuriteo täideviija, kes ei ole kohtu all e kelle süüküsimust ei saa arutada, kuid kelle teos tuleb tuvastada täideviimisteo tunnused. Oluline on veelkord rõhutada, et käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks on kaasaaitamine X poolt toimepandud toimingupiirangute rikkumisele suures ulatuses. X arutatava süüdistuse seisukohast

korruptandi suhtes lõpetati kriminaalmenetlus riigiprokuratuuri 21.12.2018. a määrusega KrMS § 202 lg-te 1, 2, 3 ja 7 alusel. Sisuliselt tähendab see seda, et prokuratuuri hinnangul ei olnud X süü suur ja avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks puudub. Täiesti asjakohane oli maakohtus menetluse alguses kohtuniku küsimus, et kuidas aru saada prokuratuuri seisukohast, et korruptandi süü ei ole suur aga teda selles aususe kohustuse rikkumises eriti suures ulatuses abistajate süü on suurem ning väärib riigi poolt kohtuotsusega avaldatud hukkamõistu. Prokuratuur sisustas oma vastuse kohtule ebaõigussisuga jne. Kohtukolleegiumile on jäänud tõsiselt arusaamatuks, mis tegelikult on käesoleva menetluse eesmärk ja ainuvõimalik järeldus, kui lugeda süüdistusakti, süüdistuskõnet, apellatsiooni e kõiki prokuratuuri poolt koostatud menetlusdokumente, mis määrasid ja määravad kohtumenetluse eseme ja juurde veel maakohtus toimunud ristküsitluste protokolle, siis jääb tahtmatult mulje, et olenemata kriminaalmenetluse lõpetamisest X suhtes ja olenemata, et X on surnud, püütakse siiski tõendada just tema süüd ja kogu tema korruptiivse käitumise sisu e seda, kuidas X viimased kolm aastat abilinnapeana töötades andis esialgu käe korruptsiooniohule, seejärel rikkudes toimingupiiranguid, pani toime korruptiivse teo ja siis sellele järgnevalt elas pidevas hirmus, et tema korruptiivne tegu avalikuks tuleb ja püüdis igati selle eesmärgi nimel hoida oma otsustust õigena e et ei tekiks kahtlusi selles, et OÜ C suhtes tehtud valikud olid õiged. Kohtukolleegiumi hinnangul on prokuratuur kaasaaitajate ebaõigussisu sisustanud süüdistuses suuresti siiski X tegutsemisega ja ilmselgelt on kaasaaitajate süüdistused lihtsalt väljendades „läinud lappama“ ning kogu rõhk on pandud X süü suuruse selgitamisele. Kohtukolleegium lähtub oma hinnangus sellest süüdistuse osast, mis puudutab konkreetselt siiski kohtu alla antud süüdistatavaid e M. Tomingast ja K. Laanjärve ning seab kitsamad piirid nendele tehioludele, mis on nende isikute süüküsimuse lahendamisel asjassepuutuvad. Loomulikult ei saa seejuures mööda minna täideviimisteo tuvastamisest, mis on süüdistatavate süü eelduseks, Mis puudutab täideviimistegu, siis ikka ja jälle ei saa unustada, et selleks on toimingupiirangu rikkumine eriti suures ulatuses. Ehk siis, kokkuvõtlikult öeldes lühendab kohtukolleegium tunduvalt vaidlusaluse kuriteo ajalise piire, sellega seoses ka süüdistuse mahtu ja sellega seoses omakorda vajalike e asjassepuutuvate tõendite mahtu, mida süüküsimuse seisukohast on vaja analüüsida. Oluline on ära märkida sedagi, et süüteole kaasaaitamisena (KarS § 22 lg 3) hinnatakse tegevust, mis on küll kausaalseoses saabunud tagajärjega, kuid millel puudub teokvaliteet. Kaasaaitamine nagu kaastäideviiminegi on võimalik kuni teo faktilise lõpuleviimiseni. Arutatavate süüdistuste valguses on aga eriti oluline rõhutada, et kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Ehk siis M. Tomingasele ja K. Laanjärvele saab ette heita tegusid, mis olid põhjuslikus seoses e mingilgi viisil soodustasid ühise eesmärgi saavutamist e jällegi arutatava kriminaalmenetluse eseme seisukohast on need teod/käitumisaktid, mis olid toime pandud esiteks enne X poolt kuriteo lõpule viimist ja teiseks olid teopanuseks e aitasid kaasa just otsuse tegemisele. Kaasaaitamistegu ei pea olema põhiteoga niivõrd tugevas põhjuslikus seoses kui täideviimistegu, kuid põhjuslik seos on siiski oluline.

Selleks, et oma seisukohta kogu menetluse kestel uuritu mahu olulise piiramise osas selgitada, rõhutab kohtukolleegium esmalt järgmisi tähtsust omavaid asjaolusid e momente. KVS § 11 keelab selles paragrahvis loetletud asjaolude esinemisel teha ametiisikul toiminguid või otsuseid. KVS § 2 lg 2 määratleb eraldi mõistena toimingu ja otsuse. Otsuse tegemine tähendab seaduse kohaselt muuhulgas ka selle tegemises osalemist ja selle sisulist suunamist. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Teha toiming tähendab ka selles osalemist või selle sisulist suunamist. Süüdistuaktis kirjeldatakse X täideviimistegu 24 leheküljel. Kogu järgnev kohtumenetlus ongi prokuröride suunamisel ja maakohtu ning kaitsjate heakskiidul toimunud samas „tuules“, kus on võetud täielikult luubi alla X kogu tegevus pea kolme aasta kestel. Kohtukolleegiumi arusaama kohaselt on X-le etteheidetavaks tegevuseks just otsuse tegemine e selle tegemises osalemine ja sisuline suunamine. Veel saab kohtukolleegium aru, et neid otsuseid, milliste tegemisel osalemist ja milliste suunamist talle ette heidetakse, on süüdistuse seisukohast justkui kolm erinevat. Selline arusaam tekib süüdistust lugedes. Rõhutada tuleb, et selleks, et sellest aru saada, tuleb korduvalt lugeda läbi need 24 lehekülge, mida X-le süüdistusakti kohaselt ette heidetakse ning seejärel ridade vahelt välja noppides e tegeledes juba teatud mõttes traditsiooniliseks muutunud „noppemenetlusega“ ja sisuliselt süüdistajate mõtteid lugedes asjakohased momendid üles leida. Karistusõigusega selle tekstiosa puhul küll arvestatud ei ole. Raskemaks ja vähem jälgitavaks muutub see süüdistuskõnet ja apellatsiooni lugedes. Need kolm otsust, milles X toimingupiiranguid rikkudes osales ja milliste kujundamist suunas, on siis süüdistusaktist tulenevalt justkui järgmised: 1) riigihangetel viitenumbritega 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 parima pakkuja valimise protsessis osalemine ja suunamine; 2) ta suunas Tallinna Keskkonnaameti poolt C OÜ (ja OÜ Z) sõlmitud töövõtulepingust tulenevate tellija õiguste üleandmist Tallinna Jäätmekeskusele järgmiselt: 11.11.2016 töövõtulepingu nr 1-6.1/178, 17.11.2016 töövõtulepingu nr 1-6.1/206, 04.02.2017 töövõtulepingud nr 1-6.1/250 ja nr 16.1/251 üleandmise suunamine ja 3) ajavahemikul 2017.a veebruarist kuni 25.05.2017 Tallinna Keskkonnaametiga peetud nõupidamistel ning vahetus suhtluses Tallinna Keskkonnaameti juhi ja selle allasutuste töötajatega oli päevakorras C OÜ töövõtulepingute nr 1-6.1/178, nr 1-6.1/206, nr 1-6.1/250 ja nr 16.1/251 rikkumised. Süüdistusaktis kirjeldatud X täideviimisteo kirjeldamisel seoses töölepingute rikkumisega väidetakse, et eelnenimetatud viisil osales abilinnapea X temaga seotud isiku suhtes tehtavate otsuste kujunemisprotsessis ning suunas otsuseid sisuliselt, mille tulemusena hoidis ära ning püüdis ära hoida C OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise kui ka kuni 100 000-eurose leppetrahvi nõude esitamise. Nimetatud töövõtulepingute ennetähtaegse

ülesütlemise korral oleks X ja AS Q kontserni majanduslikes huvides ja arvel tegutsev variäriühing C OÜ saanud leppetrahvi näol rahalist kahju, lepingute ennetähtaegse ülesütlemise korral ilma jäänud kehtivatest lepingutest, 1 858 972 euro suurusest käibest ja võimalusest teenida kasumit. Ehk siis, lugedes ja mõistatades, mida võtta ja mida jätta, leiab kohtukolleegium, et kirjeldatud täideviimistegu, mis on süüdistuses näilikult jagatud kolmeks, koosneb tegelikult kahest eraldiseisvalt käitumisaktist, milliseid on sisustatud omakorda rohkete käitumisaktidega, ning eelnevalt p-s 2 kirjeldatud Keskkonnaameti poolt sõlmitud töövõtulepingute suunamine oli tegelikult p-s 3 otsuste eesmärgi nimel ja nende kujundamisprotsessis toime pandud. Siinjuures rõhutab kohtukolleegium, et need kaks täideviimistegu joonistuvad välja ainult süüdistust lugedes. Juriidiliselt neid kahte tegu ei ole eristatud, sest kohtu laual on süüdistus ühes episoodis X-le etteheidetavas kuriteos. Ringkonnakohtu jaoks on eeltoodu oluline, sest see tähendab ka kaasaaitajate tegevusele hinnangu andmist – kas tegemist on ühe teoga või korduvusega, kas oldi abiks ühe või mõlema otsuse vastuvõtmise juures ja kas kõik süüdistatavatele süüdistuses etteheidetud käitumisaktid saavad olla hinnatavad üldse kaasaaitamisteona e kas need toimusid ajaliselt enne täideviimisteo lõpule viimist ja kas olid põhjuslikus seoses otsustega, millega tunnistati hanke võitjaks OÜ C. Arutatava kriminaalasja konktekstis tähendab see kohtukolleegiumi seisukohast seda, et X täitis kuriteokoosseisu sellega, et osales ja kujundas otsust 6 hanke menetluses, kus ühe pakkujana figureeris OÜ C, kuid kaitstud õigushüve kahjustamine ja kogu teo ebaõigus realiseerus täielikult alles otsuse vastuvõtmisega. Järgnevalt selgitab kohtukolleegium KarS kommentaaridele ning Riigikohtu seisukohale tuginedes järgmist. Süüteokoosseisu objektiivsele küljele vastava teo moodustab KVS §-s 11 sätestatud toimingupiirangu rikkumine. Vastutus KarS § 3001 järgi eeldab toimingu piirangu rikkumist suures ulatuses (lg 2 eriti suures ulatuses). Tegemist ei ole koosseisupärase tagajärjega, vaid rikkumise kvantitatiivse mõõtega, mille kaudu on seadusandja piiritlenud kuriteokoosseisu (KarS § 300 1) ja väärteokoosseisu (KVS § 19) objektiivsed tunnused. Seepärast on karistatav juba ainuüksi keelatud toimingu või otsuse tegemine (RKKKo nr 1-18-7408/62, p 18) ning suur ulatus selle normi mõttes pole mitte koosseisupärane tagajärg, vaid rikkumise kvantitatiivne mõõde (p 27). Konkreetsemalt riigihangetega seotud toimingupiirangute rikkumiste osas on Riigikohus selgitanud, et „riigihangete läbiviimisel on toimingupiirangute rikkumisi võimalik toime panna kuni hankemenetluse lõpuni, s.t kas hankemenetluse tühistamiseni või hankelepingu sõlmimiseni. Samas märgib kolleegium, et KarS §s 3001 sätestatud koosseisu tuvastamisel ei ole tagajärje saabumine ehk riigihanke võitmine ja/või hankelepingu sõlmimine oluline, sest kuriteona on karistatav ainuüksi toimingupiirangu rikkumine ehk keelatud toimingu või otsuse tegemine (1-18-7408 p 18). Siinkohal tuleks korrata selguse mõttes, et KVS § 2 lg 1 p 1 mõttes tähendab teha otsus ka sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Ehk siis X poolt otsuse tegemisel osalemine ja otsustuste suunamine hankemenetluses jääb ajavahemikku alates kokkuleppest, mis oli ilmselgelt enne hanketeadete ilmumist ja mis lõppes töövõtulepingute sõlmimisega e kui algusaega

täpselt määrata ei saa kuid see toimus kindlasti enne 1.10.2014, siis lõputärminiks on viimane töövõtuleping e 29.12.2016 e enne, kui pakkujatega sõlmiti töövõtulepingud oli sellekohane positiivne otsus nende suhtes tehtud. Positiivsed otsused OÜ C suhtes olid tehtud järgmiselt: kõigis kuues hankes tunnistati OÜ C kvalifitseerituks. Viie hanke osas järgnesid edukaks tunnistamise käskkirjad ajavahemikul 24.06.2014 kuni 24.10.2014 ja nendest nelja hanke osas sõlmiti ka töövõtulepingud: - 20.06.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/58 riigihankes viitenumbriga 154863 1. osas (Lasnamäe jäätmeveo piirkond nr 10) ja 11.11.2016 sõlmis töövõtulepingu nr 1-6.1/206, kestusega kuni 31.01.2021; - 21.06.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/60 riigihankes viitenumbriga 155552 (süvakogumismahutid edaspidi SKM) ja 26.09.2016 sõlmis töövõtulepingu nr 1-6.1/178, kestusega kuni 30.09.2020; - 27.06.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/63 riigihankes viitenumbriga 152301 osas 1 (Haabersti jäätmeveo piirkond nr 1) ja osas 2 (Kristiine jäätmeveo piirkond nr 5), kestusega 60 kuud; - 04.08.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/69 riigihankes viitenumbriga 154894 (Nõmme) ja 29.12.2016 sõlmis töövõtulepingu nr 1-6.1/251, kestusega kuni 28.02.2022; - 24.10.2016 käskkirjaga nr 4-4.1/79 riigihankes viitenumbriga 154895 2. osas (Vanalinna jäätmeveopiirkond nr 8) ja 29.12.2016 sõlmis töövõtulepingu nr 16.1/250, kestusega kuni 31.03.2022. Abilinnapea X poolt ajavahemikul 24.10.2014 kuni 27.05.2016 riigihanke viitenumbriga 154867 menetluses tehtavate otsuste kujundamise ja osalemise tulemusena tunnistas hanke komisjon 27.05.2016 protokolliga, kus üheks otsustajaks oli Ä, kvalifitseerituks C OÜ ja OÜ Z ühispakkumuse. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda (1-19-5367). Mitte kõik süüdistuses kirjeldatud kaasaaitamisteod, mis puudutavad kaasa aitamist X toimingupiirangu rikkumisele, mis olid seotud C OÜ-ga riigihankel valiku tegemisel hangetega seotud otsuste tegemisel, ei olnud kaugeltki põhjuslikus seoses otsuse tegemise kui kuriteoplaani eesmärgiga. Kaasaaitamise tegudeks kvalifitseeruvad sellised teod, mis puudutavad teoplaani väljamõtlemist, hangetel pakkujana osaleva variühingu loomist ja pakkumiste esitamist ning seejärel nende tingimuste/kohustuste täitmise korraldamist, mis olid ettenähtud hanketeadetes ja mis olid kohustuslikud selleks, et kvalifitseeruda hankemenetluses. Mis puudutab juba sõlmitud töövõtulepingutes sätestatud tagatisrahade tasumist Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arveldusarvele, suhete korraldamist, tööjõu hankimist, veokite remonti, bensiini, töötasu maksmist jms, siis need tegevused ei saa kohtukolleegiumi arvates enam olla seotud hangetega seotud otsuste tegemise soodustamisega, sest olid toime pandud peale X poolt toimingupiirangute rikkumist. Miks aga ei saa lugeda süüdistuses kirjeldatud X tegevust hankelepingute täitmisel tekkinud probleemide lahendamisel eraldi toimingupiirangu rikkumiseks? Esiteks, kohtukolleegiumi veenab enam arusaam, et kui juba otsustati luua „variäriühing“ varjamaks seoseid X-ga, AS-ga Q ja M.Tomingasega ning seda selleks, et see „variäriühing“ hankemenetlustest võitjana väljuks, siis selle eesmärk oli ikkagi ka töövõtulepingute sõlmimine ning sellest johtuvalt ka reaalselt töö tegemine nendes

ettenähtud valdkonnas. Kohtukolleegium on veendunud selles, et kuriteoplaan, mille sisuks oli „variäriühingu“ kaudu saada hankelepingud pealinnas prügiveo korraldamisel ja seda kõigis elurajoonides, oli siiski välja mõeldud selleks, et ka reaalselt seda tööd teha ja pakutavat teenust probleemivabalt osutada. Eitamata seda, et võit prügiteenuste osutamisel sai võimalikuks kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ainult ja ainult X abiga, mis oli oma olemuselt juba eos korruptiivne, ei olnud siiski tegemist raha omastamisplaaniga vms. Samuti ei saa kohtukolleegiumi arvates väita seda, et teoplaani kohaselt oli juba ette planeeritud, et tulevad sedavõrd tõsised probleemid lepingute täitmisega, et X peab taaskord ära kasutama oma võimupositsiooni jne. Tõsiste probleemide võimalikuks pidamine oli X-le siiski liiga suureks riskiks, sest sellega kaasnev kodanike rahulolematus ning avalikkuse tähelepanu saaks olema vägagi heaks taimelavaks, et temapoolsed toimingupiirangute rikkumise avalikkuse ette tuuakse ning korruptsioon päevavalgele ilmub. Seda, et X eesmärgiks oli probleeme vältida, ilmestab kohtukolleegiumi arvates eriti ilmekalt X kõne oma tütrele R-le 03.04.2017 a. s.o ajal, kui olukord hankelepingute täitmisega oli juba hulluks läinud ja avalikkuse tähelepanu all oli juba X seos hankelepingu täitjaga (5. kd, lk 651), milles räägib tütrele K. Laanjärve suutmatusest töid teostada. X: „Kurat, ma pean sinna tulema, no see on ... no see, mis praegu toimub, no see on üle mõistuse muidugi, see ... Alates laupäevast on nii, et noh, me, mul ei ole enam, noh, sõnu! Tähendab, see on, no nüüd on lõpp! No see ei tee mitte midagi, noh! Mõistad?“. Kogu seda kõne stenogrammi lugedes on ilmselge, et X ei ole mitte ainult ahastuses vaid tema sõnades on ka hirmutunne. Hirm ja mure oma maine, tervise, ametikoha pärast ning nö iseenda kirumine väljendub ka samas vestluses tütrega - X: „No mis me teeme nii noh. Kurat ma ee ma-ma ma lähen varsti täitsa nii noh, kuradi tervis läbi eksole, amet läbi, kõik noh ainult selle pärast, et kurat ee no see niuke lollus sai teha, et sai selline kuradi töö antud eksole mingisugusele firmale„ aga ka samas jälitusprotokollis talletatud kõnes K.Laanjärvele - X: „No loomulikult, noh! Kurat, noh, ütleme nii, et ja ma olen enda nii häbisse juba pand, et, noh, et ma ei tea, kuhu veel langeda, kurat! Noh, ütleme, et see on ..“ (8. kd jt protokolli lk 1467) Sestap on kohtukolleegiumi arvates paljasõnaline heita ette, et süüdistuses välja toodud otsustuste nö paketid e hangetega seoses ja töövõtulepingute täitmisel esinenud puudujääkide ja rikkumistega seotud – on üks jätkuv tegu e et sisuliselt sidus neid ühine tahtlus, mis tähendaks seda, et juba kuriteoplaani väljamõtlemisel, mille eesmärgiks olid hankelepingud sõlmida, oli juba ka tahtlus kõik tõsised lepingute rikkumised variäriühingule tähelepanuta jätte. Elulise usutavuse faktor ja loogiline mõtlemine lubavad siiski väita, et otsus teha kõik selleks, et lepinguid üles ei öeldaks ja rahalised karistused „variäriühingu“ taga seisvaid tegelikke rahastajaid e AS Q materiaalselt ei hävitaks, tekkis siiski siis, kui tekkisid tõsised ja X jaoks ettearvamatud probleemid. Aga just selliselt e jätkuva teona käsitleb neid otsustusi süüdistus. Karistusõiguslikult peaks kohtukolleegiumi hinnangul olema tegemist siiski kahe eraldiseisva episoodiga. Nagu juba eelnevast võib aru saada, siis kohtukolleegiumi arvates ei ole prokuratuuri märkimisväärselt huvitanud süüdistuste kokkupanekul selle sisustamine karistusõiguslike aspektidega, kuid ka kohus ei saa selles osas süüdistatavate olukorda raskendada. Esiteks, ei ole X täideviimisteo kirjeldamisel süüdistusaktis ega ka süüdistatavate süüdistuste resolutsioonides märgitud korduvust. Veel enam, süüdistusaktis on otsesõnu kirjas, et puuduvad KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kokkuvõtvalt tuleb rõhutada, et kõik 6 hanget, nende otsustusprotsessis osalemine ning nende lõpptulemuste

kujundamine ja hilisem OÜ C tegevuses ilmnenud probleemide lahendamine ning rikkumistele reageerimata jätmine on süüdistuse kohaselt karistusõiguslikult hinnatav ühe jätkuva teona, mida iseloomustab eelkõige ühine tahtlus. Samas kohtukolleegium juba selgitas, et selline seisukoht on vastuolus igasuguse loogikaga ja ka elulise usutavuse faktor siin ei päde. Kindlasti olnuks oluline lahata neid X-le etteheidetevaid käitumisakte eraldi episoodidena, sealhulgas sedavõrd osadeks lammutada, et kirjeldada lehekülgede kaupa neid lepingu rikkumisi, mis X laual olid ja probleemide lahendamist ootasid, kui me arutaks tema enda korruptiivset käitumist ja hindaks tema süü suurust. Praeguse menetluse esemeks on aga süüdistatavate kaasaaitamisteod ning tuleb märkida, et just kaasaaitamistegusid X poolt OÜ C rikkumiste osas tehtud otsustuste tegemisele on nii süüdistusaktis kui ka apellatsioonis, ja eriti viimases, väga üldsõnaliselt kirjeldatud. Hinnates kõiki kuriteo tehiolusid ja juba eelnevalt öeldut, teeb kohtukolleegium järelduse, et kõik, mis puudutab seda tegevust, mis toimus pärast hankeotsuste alusel töölepingute sõlmimist on igapäevane töö koos selles esinevate rõõmude ja muredega, mis on ka omane prügimajandusega tegelevatele ettevõtetele. Ka rääkisid asjaomased ametnikud tunnistajatena, et selles valdkonnas on alati olnud mingeid probleeme. Jälitusprotokollidest nähtub, et tõesti X oli erakordselt häiritud sellest suutmatusest, mis hankelepingute täitmisel OÜ C ilmutas - X oli vihane, hirmul, paanikas jne. Ta korraldab kogu aeg midagi e annab korraldusi, selgitusi ametnikele, sõimab K. Laanjärve, sunnib tööle hakkama, ähvardab lepingute lõpetamisega, ent jagab oma muresid ka M. Tomingasega. Ka süüdistuses kirjeldatakse enamus tegusid igapäevatöö korraldamisena. Käimasolevas apellatsioonimenetluses lähtub kohtukolleegium seadusest tulenevalt apellatsiooni piiridest ja sellest, et apellatsioonis võibki prokuratuur peale kuriteo tehiolude sisulist arutamist maakohtus oma seisukohti ümber hinnata süüdistatavate kasuks. Teisiti ei oska kohtukolleegium hinnata kuidagi seda, et apellatsioonis on selles osas, mis puudutab süüdistatavate kaasaaitamistegevust töölepingu täitmise rikkumistega seonduvalt kahanenud pea olematuks. Apellatsioonis on M. Tomingasele etteheidetud vaimse abi osutamist X poolt otsuste tegemisele seoses OÜ C töös esinevate tõsiste rikkumiste lahendamisega, sh seda, et M. Tomingas kooskõlastas X-ga võimalikke lahendusi C OÜ tegutsemisel, sh seoses hankelepingute täitmisel tekkinud probleemidega. Taoline apellatsioonis M. Tomingasele etteheidetav üldistav tegutsemine ei anna apellatsioonikohtule võimalust kaaluda, kas konkreetne tegu on eraldiseisvana hinnatav kaasaaitamisteona. K. Laanjärve osas ei leia kohtukolleegium apellatsioonist üldse mingit konkreetset etteheidet, mida saaks üldse hinnata, kas aitas kaasa sellele, et X-l oleks võimalik jätta tema juhitav äriühing karistamata või hoopis tegi kõik selleks, et see äriühing prügiveoteenuste maastikult pealinnas üldse kaoks. Kohtukolleegium ei saa hinnata seda, kas üks või teine tegu kvalifitseerub kaasaaitamisteona, kui prokuratuur ei ole apellatsioonis esitanud oma nägemust selles, milles seisnes konkreetselt tekkinud probleemidele võimalike lahenduste otsimise kooskõlastamine. See, et arvatakse, et apellatsioonikohus sisustab ise kaasaaitamisteo, milles see seisneda võis ja siis hakkab iseenda poolt sisustatud kaasaaitamistegu kas jaatama või ümber lükkama, see on juba liiast. Kvaliteetne kohtumenetlus saab toimida siis, kui kohtu laual on süüdistus või apellatsioonikohtus

apellatsioon, kus on avatud kõik konkreetse etteheidetava teo karistusõiguse seisukohast olulised asjaolud, et kaitsja saaks vastu vaielda ja kohus oma hinnangut anda. Ainus, mida kohtukolleegium süüdistusest välja loeb, on see, et X, kes vastutas pealinnas jäätmeveo teenuste osutamise eest, sai hulgi kaebusi elanikelt nendest piirkondadest, kus teenust osutas OÜ C. Ta tegi kõik selleks, et ei peaks lõpetama hankelepinguid, et OÜ C ei peaks maksma leppetrahve jne. Ilmselgelt ajendas teda seejuures ka erahuvi jne. Selleks, et seda ei juhtuks, jagas ta tõesti korraldusi (sh K. Laanjärvele) ja kurtis muret oma lähedastele (tütrele, väimehele). Kui prokuratuur leiab, et K. Laanjärve nö püüd lahendust leida ja sellest olukorrast välja rabeleda on kaasaaitamine kuriteole, mitte tavapärane püüe tööd paremini teha ja M. Tomigase püüd K. Laanjärve nö tööle sundida, on kriminaalne, siis tuleb see kohtule lahti seletada; seejuures tuli selgitada milline oli konkreetne tegu ja kuidas aitas antud tegu kaasa konkreetselt sellele, et X oma ametipositsiooni kasutades lahendas olukorda mittekaristuslike meetmetega. Siinkohal jääb kohtul fantaasiast puudu. Kokkuvõtlikult leiab kohtukolleegium, et kõik teod, mis jäävad süüdistatavatele etteheidetud süüdistustes ajaliselt hiljemaks, kui seda on töövõtulepingute sõlmimine e 29.12.2016, ei ole neile etteheidetavad kaasaaitamistegudena. M. Tomingase süüdistusest sobib kohtukolleegiumi hinnangul menetlusesemesse järgmine osa süüdistusest: Vaimne kaasabi : - mõtles välja teoplaani, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing, mis osaleb hangetel ning milliste tegemisel osaleb sisulise suunamise kaudu X Tallinna abilinnapeana, kuid samas jääb nimetatud äriühingu ning X vaheline seos varjatuks. Kooskõlastas teoplaani X ning Kaido Laanjärvega. Samuti mõtles Margo Tomingas välja teoplaani, kuidas korraldada C OÜ rahastamist selliselt, et nimetatud äriühing ei oleks seostatav Q AS-i ning selle tütarettevõtete ning X-ga ning samuti jääksid varjatuks seosed Margo Tomingase ja H-ga. - teoplaani kohaselt, mis oli kooskõlastatud X-ga, hakkas äriühingu C OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks Kaido Laanjärv. Margo Tomingase andis Kaido Laanjärvele juhtnöörid OÜ C nimelt pakkumiste esitamiseks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihangetele viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 ning samuti mõtles Margo Tomingas välja, kuidas rahastada hankel osalemist C OÜ poolt. - teoplaani alusel asutati äriühing F OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks määrati Margo Tomingase juhtnööride kohaselt W. Samuti andis Margo Tomingas korraldusi W-le, milliseid dokumente on vaja vormistada F OÜ nimel nii seoses äriühingu asutamisega kui ka prügiveokite hankimisega ning äriühingu muuks tegevuseks, et varjatuks jääks äriühingu seos Q AS kontserni ja sellega seotud isikute s.o X ning Margo Tomingasega ja H-ga. - mõtles välja teoplaani, kuidas hankida sõidukeid F OÜ-le ning, kuidas korraldada nende rahastamine temaga seotud äriühingute ning Q AS-i kontserni äriühingute poolt. Aineline kaasabi:

-

-

korraldas rahalised vahendid C OÜ asutamiseks ning tegevuseks Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute arvelt. korraldas C OÜ-le rahalised vahendid Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute arvelt riigihangetel: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 osalemiseks. osales F OÜ-le jäätmeveokite soetamisel ning nende rahastamise korraldamisel Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute, sh Ü OÜ arvelt.

Füüsiline kaasabi: - korraldas Z OÜ kaasamise riigihangetel pakkumuse esitamiseks C OÜ poolt, et näidata hanketingimustes sätestatud veokogemust, mis C OÜ-l puudus. - korraldas F OÜ asutamise ning kaasas selle juhatuse liikmeks W, kes tegutses Margo Tomingase juhtnööride kohaselt. K. Laanjärve süüdistusest sobib kohtukolleegiumi hinnangul menetlusesemesse järgmine osa süüdistusest. Vaimne kaasabi: - osales koos Margo Tomingasega ning X-ga teoplaani kooskõlastamisel, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing, mis osaleb hangetel ning milliste lepingute täitmise järelevalve küsimuste lahendamise kujunemisel osaleb sisulise suunamise kaudu X Tallinna abilinnapeana, kuid samas jääb nimetatud äriühingu ning X vaheline seos varjatuks. - ta oli nõus olema C OÜ juhatuse liige ning ainuosanik vastavalt Margo Tomingaselt ja X-lt saadudud juhistele ja väljendas valmisolekut vastavalt nende juhistele toimida. - andis pidevalt aru Margo Tomingasele ja viimase vahendusel X-le C OÜ hangetel osalemisest. ning Tallinna Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingute alusel tööde teostamisest. Kaido Laanjärv väljendas X-le ning Margo Tomingasele pidevalt valmisolekut, et lähtub C OÜ töö korraldamisel ning töövõtulepingute täitmisel nende suunistest. Kaido Laanjärv andis suuniseid C töötajatele jäätmete kogumise ja veo korraldamiseks. - Kaido Laanjärv osales ühiselt ja kooskõlastatult prügiveokite valimisel, mis olid vajalikud C OÜ poolt jäätmevedude teostamisel töövõtulepingute täitmiseks. Füüsiline kaasabi: - esitas äriregistrile vajalikud dokumendid C OÜ asutamiseks ning korraldas Margo Tomingaselt saadud rahaliste vahendite arvel C OÜ sissemaksu tasumise. Samuti koostas ja esitas Kaido Laanjärv dokumendid Tallinna Keskkonnaameti poolt 2014.a Tallinna jäätmeveopiirkondades teenuse kontsessiooni andmiseks jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatavatel riigihangetel viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 ning samuti osales Kaido Laanjärv Z OÜ kaasamises riigihangetele. Lisaks allkirjastas Kaido Laanjärv töövõtulepingud Tallinna Keskkonnaametiga, mis olid aluseks jäätmeveo korraldamisele Tallinnas C OÜ poolt.

Oluline on siinjuures rõhutada, et loetletud M. Tomingasele ja K. Laanjärvele etteheidetud tegude sisu, mis puudutab ainelist ja füüsilist kaasabi e et nad ka sooritasid need käitumisaktid, on maakohtu poolt tuvastatud otsusega, kui vaidlust mitte tekitanud momendid ning sellele ei ole vastu vaielnud ka süüdistatavate kaitsjad. Vaidlus on selles, kas on osutatud ka vaimset kaasabi. See omakorda tähendab seda, et tuvastamaks, kas süüdistatavad panid toime neile etteheidetud kuriteo, on oluline tõendada, et need teod on kõik toime pandud ühiselt väljatöötatud teoplaani alusel, mille peamiseks sisuks on teadmine, et eesmärgi saavutamine saab toimuma X toetusel, mis väljendub selles, et aitab omalt poolt kaasa, et OÜ C võidaks hanked. Et selliste tegude eesmärgiks oli võit hankemenetlustes ja töölepingute sõlmimine, see on väljaspool vaidlust, sest ei ole tuvastatud, et eesmärk oli omastada raha vms. Selline eesmärk on igal pakkujal, kes oma pakkumise esitab ja taoline eesmärk ei tähenda automaatselt korruptsiooni. Praegusel juhul muudab kogu tegevuse korruptiivseks kokkulepe X huvide konflikti loomiseks e selle konflikti tahtlik tekitamine ning eesmärk seda igati varjata. Siinkohal tuleb kohtukolleegiumil teha täiendavat kriitikat apellatsiooni osas. Esiteks tuleb kritiseerida viidet maakohtu otsuse tühistamise alusele. Vaidlust ei ole selles, et selleks, et tühistada maakohtu otsus, on asjakohane viidata seaduses loetletud kohtuotsuse tühistamise alusele. Maakohtu otsuse tühistamise alused on loetletud KrMS §-s 338. Prokuratuur on apellatsioonis tulnud välja ringkonnakohtule arusaamatu seisukohaga. Nimelt prokuratuur palub tühistada maakohtu õigeksmõistva otsuse KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Prokuratuur leiab, et kohus on faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (jättes materiaalõiguse normi kohaldamata), mis on kaasa toonud süüdistatavate alusetu õigeksmõistmise. Et süüdistatava õigeksmõistmine kujutab endast materiaalõiguse ebaõigest kohaldamist, on üllatav või vähemalt on sellised arusaamad jäänud aegade hämarusse. Riigikohus on selgitanud, mida tähendab kohtuotsuse tühistamise alusena materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kujutab Riigikohtu seisukohast endast kohtu eksimist KarS-i üldosa sätete kohaldamisel. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ei ole tegemist siis, kui kohus mõistab süüdistatava õigeks e jätab materiaalõiguse normi kohaldamata. Riigikohtust saadetakse pea iga viienda otsusega alamaastme kohtutele sõnum, et selleks, et teha maakohtu otsusega vastupidine otsus, tuleb ära näidata, millised on maakohtu poolt tehtud vead. Ringkonnakohus käsitleb allpool neid vigu, mis on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu poolt tehtud ja mis on maakohtu otsuse tühistamise aluseks, kuid kindlasti ei ole tegemist olla apellatsioonis nimetatud alusega. Teiseks, apellatsioon sisaldab rohkeid viiteid prokuröri maakohtu vaidluses esitatud süüdistuskõnele (kõne paberil toodud tekstile) ja apellantide palveid võtta arvesse ka selles kõnes öeldut. Sarnaselt on prokuröri apellatsiooni kritiseerinud Tartu Ringkonnakohus 12. novembri 2020 otsuses 1-19-5367. Kohtukolleegium on ühel meelel Tartu Ringkonnakohtu otsuses väljendatuga, et niisugused viited raskendavad apellatsiooni jälgitavust. Eriti keeruliseks läheb mõningate väidete mõistmine siis, kui viidet ei tehta süüdistuskõne teksti mingile selgelt piiritletud osale, vaid viidatakse kõnele üldiselt ja märgitakse lehekülgede raamid eriti suures ulatuses (näiteks 9-40; 41-57 2; 57-123). Süüdistuskõnes aga viitavad prokurörid oma seisukohtade ja väidete põhjendamisel omakorda tõenditele nimetades

süüdistusaktis märgitud köite numbri ja tõendi numbri seejuures lahti seletamata, kuidas konkreetselt üks või teine tõend tõendab mingit asjaolu e kuidas selle tõendi sisu mingi konkreetse maakohtu väite ümber lükkab. Ainuüksi see väide, et maakohtus süüdistuskõnes on prokurörid oma seisukoha süüdistuse paikapidavuse osas täpsemalt esitanud - kui muidugi on - ei päde olukorras, kus maakohtus maha peetud kõne ja apellatsiooni vahele jääb maakohtu otsus, millistes esitatud kohtu seisukohad, järeldused, väited, tuleb süüdimõistvat otsust taotledes ümber lükata. Ilma tõendi sisu avamata apellatsioonis on ringkonnakohus justkui selgeltnägija rollis. Viimase aja Riigiprokuratuuri poolt koostatud süüdistused, nende süüdistuskõned ja apellatsioonid ongi nagu tõsielu kajastavad kirjandusteosed. Kes kirjutab KTÜ ajalugu Eestis, kes korruptsioonist Tallinna Linnavalitsuses. Keeruline kui mitte võimatu on nendest leida konkreetseid seisukohti, milles üks või teine kuritegu seisneb. Olematud on ka põhjendused, kuidas üks või teine tõend ühte või teist asjaolu tõendab. Tahtmatult tekibki arusaam, et juhindutakse põhimõttest, et küll kohus ise otsib, ise konkretiseerib ja ise sisustab. Jutt on tavaliselt sorav, kuulata on meeldiv, isegi helisalvestiselt, aga kõige selle sisustamine kohtu poolt kohtule esitatud köite ja tõendi numbri alusel e seoste leidmine süüdistuse väite ja tõendi numbri järgi e mis mida tõendab, on juba sarnane süüdistusfunktsiooni täitmisega või vähemalt sellele heategevuse korras abi osutamine. Kohtukolleegium möönab, et konkreetne prokurör juhindub apellatsiooni sellisest ülesehitusest, kus tõendite analüüs puudub ja on viited süüdistuskõne mahukatele osadele Riigikohtu otsusest 3-1-1-14-14, kus kassaatorite/kaitsjate etteheited apellatsioonile olid sarnased nagu ringkonnakohtul praeguses kriminaalasjas. Viidatud otsuses p-s 680 selgitab Riigikohus, et „tuleb möönda, et arvukad viited süüdistuse teesidele võisid teatud määral vähendada apellatsiooni jälgitavust. Samas ei saa nõustuda kassaatoritega, et apellatsioonis ei ole sisulisi põhjendusi ja viited süüdistuse teesidele ei võimaldanud mõista, millistele asjaoludele ja seisukohtadele apellant taotluse rajas. Kõik apellatsiooni viited süüdistuse teesidele olid seostatud konkreetsete apellandi väidetega. Mitmel juhul hõlmas apellatsioonis tehtud viide küll mahukat tekstiosa süüdistuse teesidest, ent see ei tähenda viidete ebamäärasust, nagu väidavad kaitsjad. Apellatsiooni põhjal on mõistetav, et seal, kus viidatakse lehekülgedele süüdistuse teesidest, peetakse silmas nendel lehekülgedel paiknevat teksti tervikuna, mitte üksnes ebamäärast osa sellest tekstist. Seega ei olnud süüdistatavad ja kaitsjad olukorras, kus nad oleksid pidanud mõistatama, millele apellant tugineb. Tekst, millele viidati, oli käsitletava küsimuse seisukohalt tervikuna asjasse puutuv. Viidete kasutamine ei muutnud apellatsiooni oluliselt raskemini jälgitavaks, kui see olnuks siis, mil prokuratuur oleks viidatavad lõigud süüdistuskõnest apellatsioonis taasesitanud. Süüdistuskõne tekst oli süüdistatavatele ja kaitsjatele juba esimese astme kohtu menetlusest tuttav, mis eelduslikult pidanuks lihtsustama apellatsiooni jälgitavust.“ Praegusel juhul ei tõmba kohus paralleele tsiteeritud kriminaalasjas esitatud apellatsiooni ja praeguse vahel ja väidab, et viidatud on 66-le (57-123) leheküljele süüdistuskõnest, kus on loetletud hulgalisel tõendeid viitega süüdistusaktis olevale tõendi numbrile, tsiteeritud vestlusi, kirjeldatud pangakontodel rahade liikumist jne, kuid seda, mis on konkreetse kaasuse lahendamise seisukohast oluline lahendada, selleni jõutud ei ole. Vägagi suur osa puudutab ajavahemikku, mis ajaliselt jääb juba väljapoole ringkonnakohtu poolt paika pandud ajavahemikku. Samas puudub tõendipõhine analüüs, miks iga süüdistatavatele etteheidetud kaasaaitamistegu oli

toime pandud X nõusolekul ja teadmisel, kuidas on tuvastatud seotud isik, milline konkreetne KVS §-s 7 loetletud seos esines ja kuidas on järelduseni jõutud, millises KVS § 11 punktis kirjeldatud rikkumine oli toime pandud ja kuidas selleni on jõutud, ole jälgitav. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ka konkreetsest Riigikohtu seisukohast kuidagi väljaloetav see, et selliste apellatsioonide esitamine ringkonnakohtule on normipärane. Pigem tunnistab Riigikohus, et tegemist on normipäratu apellatsiooniga, kuid konkreetses kriminaalasjas on seda aktsepteeritud. Maakohus on näiteks ette heitnud süüdistusele seda, et kohtumenetluses ei ole prokuratuur tõendanud, et C OÜ oleks olnud X-st ning tema tegevusest majanduslikus sõltuvussuhtes. Süüdistuse tekstist nähtub, et C OÜ juhtimises ja rahastamises osales M. Tomingas. X osas tõdetakse vaid deklaratiivselt, et ta oli M. Tomingase kogu tegevusest teadlik ja kooskõlastas selle. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et X ja M. Tomingas oleks omavahel mingeid kokkuleppeid teinud või kooskõlastanud tegevusi seoses C OÜ asutamisega või rahastamisega, ei ole. Süüdistuses ei ole viidatud ühelegi X tegevusele, millega sisustada tema osalemist C OÜ majandustegevuses või mis näitab, et C OÜ oli Xst majanduslikus sõltuvussuhtes. Ka puudub X-l seos Ü OÜ-ga. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas selliseid tõendeid, mis viitaksid nagu oleks C OÜ asutamise, rahastamise, aga ka korraldatud jäätmeveo riigihangetel osalemisega seotud M. Tomingas kooskõlastanud oma tegevusi X-ga või küsinud selleks X nõusolekut või et X üldse oli teadlik M. Tomingase tegevusest vähemalt kuni 2017 märtsi keskpaigani, mil ajakirjandus tõstatas üles probleemi X ja C OÜ väidetava seotuse kohta. Selles osas tuleb nõustuda maakohtuga, et neid asjaolusid ei olegi süüdistuskõnes põhjendatud. Nagu kohtukolleegium edaspidiselt selgitab, tulenevad need väited, et kõik toimus X teadmisel ja nõusolekul eelnevast kokkuleppest ja teoplaanist. On tõsi, et süüdistuskõnes ja seega ka apellatsioonis on korduvalt märgitud, et oli teoplaan ja et selle kohaselt lepiti kokku jne. Millest aga selline järeldus tuleneb, prokurörid ei ava. Samuti on prokuratuur põhjendanud X teadlikkust sellest, et OÜ C taga seisab tegelikult tema väimees M. Tomingas, sellega et OÜ C tegevusega oli seotud ka ta teine tütar R, millele viitab R kasutuses olnud arvuti tõmmis, millelt leiti C OÜ-ga seotud dokumentatsiooni. Samuti kinnitab seda tõend (kd 27 tl 118-119), milles M. Tomingas saadab 10.04.2016 hankijale esitatavad vastused ülevaatamiseks X tütar R-le; tõend (kd 30 tl 70-71), mille kohaselt R edastab 11.04.2016 täiendused hankija poolt C-ile esitatud küsimuste vastustele; tõend R-ga (5 kd lk 651), milles X püstitab küsimuse seoses K. Laanjärve suutmatusega töid teostada: X: „Ma enam ei oska, kurat. Ütleme, kurat, uskumatu! No kuidas ma nii loll sain olla, et ma nihukese vennaga nõustusin! No see on ju näha, et ta ei ole mingi nihuke.“ See kinnitab kogumis eeltooduga X rolli ja teadlikkust seotusest C OÜ-ga. Kohtukolleegium nõustub apellantidega, et tõesti OÜ-ga C tegevusega oli seotud ka X teine tütar, kuid kumbki nendest tõenditest ei tõenda eraldiseisvalt kolmepoolset teoplaani e eelnevat kokkulepet X, M. Tomingase ja K. Laanjärve vahel. Millegagi ei ole püütudki põhjendada, kuidas ja millega on tõendatud, et taoline teoplaan ja kokkulepe eksisteerisid. Selle tulemuseks on maakohtu etteheited ja õigeksmõistev kohtuotsus. Kui maakohus oma õigeksmõistvas kohtuotsuses sellised väited esitab, siis on kohtukolleegiumi arvates piisavalt põhjust selleks, et vastupidise tõendamiseks e et vastu öelda, et see ei ole paljasõnaline väide jne. hakkaks piltlikult

öeldes mõttelõng veerema selles suunas, et apellatsioonikohtule peaks selgeks tegema, et on ikka tõendatud küll. Samas apellatsioonis selle kohta midagi ei leia. Kuna apellatsioonimenetluse esemeks on kaasaaitamisteod, siis ei ole kohtukolleegiumi hinnangul piisav, et prokurör peab kaasaaitamistegusid tõendatuks sellega, et esitab apellatsioonis kaasaaitamistegude ulatuse ja seejärel sisuliselt loetleb need kaasaaitamisteod, millega on süüdistatavatele esitatud süüdistused sisustatud. Hämmingut tekitab, kuidas on võimalik, et prokurörid, kelle igapäevatöö on kohtumenetluses osalemine, ei suuda esitada ringkonnakohtule pärast maakohtu otsust oma seisukohti selliselt, et ka ringkonnakohus saaks aru, et prokurörid saavad aru, et tegemist on siiski uue menetlusstaadiumiga, mille seadusandja on maakohtu menetlusest eraldiseisvalt reguleerinud ning tegemist ei ole esimese astme menetluse kordamisega. Kohtukolleegium on pandud enneolematult keerulisse olukorda. Ühelt poolt ei vääri apellatsioon enamat, kui kriitikat piiride (ringkonnakohtule on antud vabad käed ise ära sisustada kõik vajalikud kuriteo tunnused) ja tõendite analüüsi puudumise kohta, mida asendavad viited. Teisalt ei saa nõustuda süüdistatavate õigeksmõistmisega, sest see on vastuolus sisetunde, loogikaseaduste, elulise usutavuse faktori ja olemasolevate tõenditega. Kas ringkonnakohus ületab oma pädevuse piire, selle küsimuse peaksid viima kaitsjad Riigikohtu lauale, kes teeb antud küsimuses lõpliku otsustuse. Selliselt toimides saab eelduslikult vastuse küsimusele, kas ja kuivõrd on ringkonnakohus kohustatud täitma süüdistaja poolt jäetud lünkasid, milline on prokuratuuri roll apellatsioonimenetluses, kui kohus kontrollib õigeksmõistva kohtuotsuse seaduslikkust prokuröri apellatsiooni alusel ja paralleelselt kehtib norm, mis keelab apellatsiooni piiridest väljuda. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole olukord, kus apellatsioonikohus asub sisuliselt prokuratuuri ülesandeid täitma, leides üles konkreetse koha süüdistuskõnest, konkreetse tõendi sisu ja mõistatades, kuidas antud tõend üht või teist asjaolu tõendab, apellatsiooni rahuldamata jätmise põhjuseks. Nimetatud põhimõte kehtib vähemalt seni, kuni Riigikohus seda apellatsioonikohtule ette ei heida. Siinkohal on asjakohane, et Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kohtul on alati õigus ise konkretiseerida kohtuotsuses etteheidetavaid tegusid, rääkimata pädevusest süüdistuse mahtu vähendada või osategudes õigeks mõista. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et apellatsioon on piisav selleks, et otsustada süüdistatavate süüküsimus ja teha ka maakohtuga vastupidine otsus. Kohtukolleegiumi etteheited on suunatud tulevikku eesmärgiga edaspidi vältida selliseid apellatsioone. Teiseks peab kohtukolleegium oluliseks veel rõhutada järgmiseid Riigikohtu poolt korduvalt rõhutatud olulisi selgitusi, mis puudutavad apellatsioonimenetlust ja aktualiseeruvad eriti neil juhtudel, kui ringkonnakohus annab omapoolse hinnangu maakohtu õigeksmõistvale kohtuotsusele, sellele esitatud prokuratuuri apellatsioonile ja teeb maakohtu otsusele vastupidise e süüdimõistva kohtuotsuse. Nagu juba kohtuotsuse pealdises olevast ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, on praegusel juhul tegemist just sellise olukorraga e ringkonnakohtu arvates tuleb süüdistatavad käesoleva otsusega mõista süüdi.

Riigikohtu valitseva praktika kohaselt on ringkonnakohtule kaebemenetluses antud seadusega õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Teisisõnu võib ringkonnakohtu veendumus tõendikogumist ja isiku süüküsimusest kujuneda maakohtu omast kardinaalselt erinevaks. Vältimaks aga maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Apellatsioonikohtul tuleb sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. KrMS § 15 lg 1 kehtestab kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte, mis väljendub selles, et maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Sama sätte teise lõike kohaselt võib nendele maakohtus vahetult uuritud tõenditele tugineda enda otsuse tegemisel ka ringkonnakohus. Ei ole välistatud, et ringkonnakohus hindab tõendeid maakohtust erinevalt, isegi kui ta uurib neid tõendeid üksnes maakohtu istungi protokollidele tuginedes. Nii ei eelda ütluste usaldusväärsuse kohta otsustuse tegemine vahetu uurimise põhimõtte absoluutset järgimist ka isikulise tõendi puhul, kui ringkonnakohtu otsuse põhjendused on loogilised, ammendavad ja kriminaalmenetlusõigusega kooskõlas (RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, p 714). See, missuguseid tõendeid on vaja apellatsioonimenetluses siiski vahetult uurida, sõltub konkreetselt menetletava kohtuasja eripärast (RKKKo asjas nr 3-1-1-100-15, p 10.2). Ringkonnakohus põhjendab esmalt veelkord (põgusalt oli sellest juttu ka määruses, millega apellatsiooni läbi vaatamine määrati kirjalikus menetluses), miks pidas võimalikuks kirjalikus menetluses apellatsioonimenetlust. Arutatavas kriminaalasjas on süüdistatavate süüküsimuse lahendamise seisukohast määrava tähtsusega küsimus kuriteo täideviijast e selles, kas X käitumises esinevad KarS §-s 3001 ettenähtud kuriteo tunnused. Alles seejärel, ja paraku teisejärguline, on küsimus süüdistatavate tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmine e kas nemad olid X poolt toimepandud toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitajad KarS § 22 lg 3 mõttes. X ülekuulamine temale etteheidetava käitumise osas ei ole kohtumenetluses võimalik. Süüdistatavad on ristküsitletud maakohtus ja maakohus on vahetult uurinud kõiki kirjalikke tõendeid. Suuline menetlus apellatsioonikohtus ei anna juurde mingit lisaväärtust olemasolevale tõendite kogumile ja tuvastatud asjaoludele, millistele hinnangu andmine on apellatsioonikohtu ülesanne. Järgnevalt peatub kohtukolleegium vigadel, mida on maakohus teinud tõendite hindamisel ja mis on eelduseks apellatsiooniastmes maakohtust vastupidise e esmakordse süüdimõistva otsuse tegemisele. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus vägagi kergekäeliselt ja ühepoolselt asunud jaatama kaitseargumente ning rajanud otsuse just kaitseargumentidele. Iseenesest ei ole kaugeltki välistatud olukord, kus kohus rajab oma otsuse kaitsja või prokuröri poolt kohtuvaidlustes esitatud seisukohtadele. Midagi lubamatut pole ka selles, kui kohtuotsuse põhjendused ühtivad ühe või teise poole poolt kohtuvaidlustes esitatud argumentidega süüdistatava süü osas. Kindlasti on oluline roll menetluspoolte argumentide kvaliteedil ja kohtu põhjendus süüküsimuse osas

võib mh tugineda ka kaitsja/prokuröri kohtukõne asjakohastel argumentidel. Kui prokurör või kaitsja on juba esitanud põhjalikud argumendid, on kohtul üldjuhul raske neile täiendavalt midagi lisada. Teine küsimus on kumma poole argumentidele tugineda. Kui kohus tugineb kaitsjate poolt esitatud seisukohtadele ja rajab neile õigeksmõistva otsuse, tuleb veenvalt põhjendada ka seda, miks süüdistuse argumendid ei päde. Praegusel juhul on maakohus kaitseväidetele tuginedes jätnud arvestamata kohtukolleegiumi hinnangul ühe väga olulise faktori ja nimelt selle, et tegemist on korruptsiooni- e peitkuriteoga. Kõnealusest minetusest tulenevalt on maakohus hinnanud kõiki tõendeid ja tuvastatud asjaolusid eraldivõetult e mitte kogumis ning jõudnud sel põhjusel ebaõigetele järeldustele. Maakohus, jättes arvestamata, et tegemist on peitkuriteoga, on esitanud isikute süüküsimuse lahendamisel tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Siinjuures viitab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses 1-20-1301 esitatud seisukohtadele. Esmalt selgitab Riigikohus, kuidas mõista KrMS § 7 lg-s 3 sisalduvat in dubio pro reo-põhimõtet ja selgitab järgmist: kui keskse süüstava tõendiallika usaldusväärsuses tekivad kahtlused ning neid ei õnnestu kummutada, tuleb tõepoolest langetada otsus süüdistatava kasuks (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Korruptsioon on raske peitkuritegu, selles vaidlust ei ole. Peitkuriteo olemust, ja eriti avalikus sektoris, ilmestab kõrge konspiratiivsus. Ilmselge ja tõendamist mittevajav on asjaolu, et mida kõrgemal ametipositsioonil on korruptant, seda rohkemad on ka pingutused, et ennast distantseerida asjaoludest, isikutest jms, mis võimaldaksid luua aluse kahtlusteks, et ametiisiku tegevust ajendavad erahuvid. See puudutab ennekõike selliseid korruptsioonijuhtumeid/toimingupiirangu rikkumisi, mida viiakse ellu detailideni läbimõeldud teoplaani alusel. Siinkohal ei käi jutt läbimõtlematult mõnes hääletusprotsessis osalemisest vms. Pealinna linnapea abi on piisavalt kõrge ametikoht ja olukorras, kus taolisel positsioonil töötav isik on võtnud eesmärgiks siduda ametiseisund ja erahuvid, teeb ta kõik selleks, et säiliks tema ametikoht, ellu saaks viidud kuritegelikud kavatsused ja seejuures jääks kogu ebaseaduslik tegevus (avalikkuse eest) varjatuks. Vastasel juhul on ju alati võimalus panna lauale lahkumisavaldus ja hakata tegelema erasektoris jäätmekäitlusega, kui see ilma kõrge ametniku soosingu, toetuse, tutvuste jne on tõesti sedavõrd tulutoov tegevusala. Praktika näitab, et sel juhul, kui vahetatakse välja riigiamet, ja seejuures poliitiline ametikoht, tulutoovama koha vastu erasektoris, poliitilised tõekspidamised kaovad. Ehk siis, selleks et olla üheaegselt avalikus sektoris kõrgel ametikohal ning teenida erahuve, kasutataksegi komplitseeritud skeeme, korruptiivne tegevus viiakse väga kõrge konspireerituseni, mis omakorda tähendab seda, et kõrvaltvaataja, ja seejuures väga lähedal seisev kõrvaltvaataja, s.h näiteks alluv, ülemus, lihtsalt kolleeg jne ei pruugi üldse aru saada või mingi momendini mõista, et ametiisiku tegevus johtub tema erahuvist ja ta saab sellest kas ise kasu või toob see kasu tema sugulastele jne. See ongi korruptandi eesmärk omaette. Ei ole ka välistatud, et ametiisik püüab oma korruptiivset tegevust serveerida „poliitilise otsusena“. Ametiisiku iga käitumisakt või tema koostatud/allkirjastatud dokument, juhis, suuline korraldus jms eraldivõetuna ei pruugi kaugeltki kriminaalne näida. Kui aga võtta luubi alla kogu tema tegutsemine e hinnata kogumis kõiki tegusid sh tegematajätmisi, korraldusi, kirjavahetust, vestlusi jne ning tuua välja kõrvaltvaatajale esmapilgul tahaplaanile jäänud seosed, siis joonistub välja tegelik motiiv, mis võibki osutuda kuritegelikuks ja viia lõppkokkuvõttes kohtupinki. Naiivne oleks arvata, et ametiisik, tehes otsustusi enda või endaga seotud oleva isiku suhtes põhjendaks oma eelistusi ja toetusi sellega, et see on temale või mõnele tema lähisugulasele kasulik või näiteks nõupidamisel lööb rusika lauale ja nõudval toonil teatab, et mulle on kasulik, et just see äriühing võidaks hankekonkurssi. Tõenduslikult on korruptsioonikuriteod, s.h toimingupiirangu rikkumised e peitkuriteod keerukamad avastada ka põhjusel, et seal ei ole kannatanuid, kes tunnetavad, et nende huvisid on rikutud, õiguskaitseorganitesse avaldusega pöörduvad ja enda suhtes toimepandut kirjeldavad. Iga saadud vihje võib olla tõsi aga võib ka mitte olla ja vajab põhjalikku kontrollimist ja seda konspireeritult. Kõik eeltoodu tähendabki lõppkokkuvõttes seda, et süüküsimusele tuleb hinnang anda kaudsete tõendite kogumi alusel, milliste sisu osas ei saagi vaidlust olla, sest dokumentaalsete tõendite sisu, maha peetud vestluste sisu jne need on ühesugused nii kaitsepoolele kui ka süüdistajale, kuid nende hindamise tulem e järeldused on erinevad ning nagu öeldud ongi kogu tõendamise raskus selles, et eraldivõetuna ei ole ükski tõend selline, mille aluseks saaks väita, et on toime pandud kuritegu. Nendesamade tõendite hindamine kogumis, nende loogiline järjestamine, seoste väljatoomine ja eluliselt usutavate järelduste tegemine viib aga vastupidisele lõppjäreldusele. Selles osas on maakohtu otsus kohtukolleegiumi hinnangul

puudulik. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et KarS § 3001 on abstraktne ohudelikt, mille loodud oht on sedavõrd oluline, et see loetakse alati esinevaks ja konkreetse ohtliku olukorra teket ei ole vaja tõendada. See tähendab muuhulgas seda, et ametiisik peab hoiduma sellistest otsustest või toimingutest, mille puhul tekib mulje, et neid võis mõjutada mingi erahuvi. Olles eelnevalt jaganud kriitikat nii prokuröride, kaitsjate kui ka maakohtu suunas, peab kohtukolleegium vajalikuks veelkord rõhutada, et kitsendab tunduvalt apellatsioonimenetluse eseme piire ja annab omapoolse hinnangu vastavalt eelnevalt selgitatule nii X täideviimisteole, kui ka süüdistatavate kaasaaitamistegudele, millised saavad olla neile karistusõiguslikult etteheidetavad selles osas, mis on eelpool ringkonnakohtu poolt loetletud. Ja nagu kohtukolleegium juba rõhutas, sõltub süüdistatavate süü sellest, kas tegemist oli eelnevalt kokku lepitud ja läbimõeldud teoplaaniga, kus süüdistatavatele etteheidetavad käitumisaktid on põhjuslikus seoses ühise kuritegeliku eesmärgiga ning tegemist ongi rollide jaotusega. Kohtukolleegium leiab erinevalt maakohtust, et X käitumises esinevad KarS § 3001 lg 2 koosseisulised tunnused e et ta on toime pannud toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses. Kaitsjad märgivad, et on ka täna seisukohal, et X-l puudus konkreetne õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev pädevus otsuste sisuliseks suunamiseks, vaid tal oli võimalus üksnes koosolekutel ja muul viisil süüdistuses nimetatud isikutele oma seisukohti ja arvamusi avaldada. Seega ei saa X tegevust käsitleda otsuse sisulise suunamisena KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes, millest tulenevalt puudus tal käesolevas asjas ette heidetud otsuste (riigihanke tulemuste otsustamine, töövõtulepingute saatuse üle otsustamine) suhtes ametiseisund. Kohtukolleegium on veendunud vastupidises ja seda muu hulgas seetõttu, et kui abilinnapea X tööülesannetena on linnapea käskkirjaga kehtestatud koordineerida Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Keskkonnaameti tegevusvaldkondi ja korraldada nende valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, siis on see valdkond teisisõnu öelduna ka tema vastutusala e ta vastutab selles valdkonna töö eest mh ka hangetega seotud ja tehtud otsustuste eest. Öelda, et ametisikul, kes vastutab teatud töölõigu eest, ei ole nõupidamistel muud rolli, kui istuda ja kuulata ja vahel sekka ka oma arvamusi avaldada, kui n.ö pädevad isikud olulisi küsimusi lahendavad ja võimalik, et ka veel mitte kõige õigemate otsustuste suunas liiguvad e et tal puudus pädevus neid otsuseid, mis võetakse vastu tema vastutusalas sisuliselt suunata, on kohtukolleegiumi hinnangul enam kui meelevaldne. Ehk siis, kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles vaidlusaluses küsimuses ning ei pea vajalikuks üle korrata omalt poolt neid põhjendusi, mis on esitatud maakohut otsuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on võtmeküsimus nii X-le etteheidetud korruptsioonikuriteo tunnuste tuvastamisel aga ka süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel e nende osavõtuteo tuvastamisel, selles, kas ja kuivõrd oli X teadlik M. Tomingase tegevusest ja K. Laanjärve tegelikust rollist ning kas M. Tomingase ja K. Laanjärve tegevus seoses C OÜ-ga toimus X nõusolekul või isegi kokkuleppel. Süüdistus seda teadlikkust ja kokkulepet jaatab, kaitseversioon on vastupidine ja

maakohus nõustus selles osas kaitsjatega ning tuli järeldusele, et kriminaalasjas ei ole selliseid tõendeid, mis viitaksid nagu oleks C OÜ asutamise, rahastamise, aga ka korraldatud jäätmeveo riigihangetel osalemisega seotud M. Tomingas kooskõlastanud oma tegevusi X-ga või küsinud selleks X nõusolekut või et X üldse oli teadlik M. Tomingase tegevusest vähemalt kuni 2017 märtsi keskpaigani, mil ajakirjandus tõstatas üles probleemi X ja C OÜ väidetava seotuse kohta. Apellatsioonis on prokuratuur vaidlustanud maakohtu järelduse selles, et tõendatud ei ole X teadlikkus küsimustest, mis puudutavad C asutamist, rahastamist, riigihangetel osalemist ning selle osaühingu seotust M. Tomingasega ning sealt kaudu ka X tütrega. Maakohtu seisukohta lugedes tekib paratamatult küsimus, et milliseid tõendeid ootavad kaitsjad ja ootab maakohus selles küsimuses. Kas tõesti pidanuks maakohtu arvates X selleks, et igale kõrvaltvaatajale oleks läbinähtav korruptsioonioht, figureerima kui erahuvi omav isik iga C saamislugu iseloomustava käitumisakti osalisena selliselt, et protokollima kokkuleppeid, vormistama kirjaliku teoplaani, jätma oma allkirju, kirjutama sel teemal üheselt ja selgelt huvi välja näitavaid oma allkirjaga kirju jne ja siis hiljem afišeerima oma seotust selle ettevõtte tegutsemisega ning rõhutama igal koosolekul, et just tema huvi on konkreetse äriühingu edu ja n.ö teenuseosutajana püsimajäämine. Nagu juba eelnevalt öeldud, siis arvestades peitkuriteo ja eriti korruptsioonikuriteo olemust oleks seda arvata enam kui naiivne ning kummutaks kõik siiani eksisteerivad arusaamad sellest, mis on eluliselt usutav e enam tõenäoline. Asjaolu, et oli loodud „variäriühing“ kinnitab kohtukolleegiumi seisukohast üheselt seda, et kuriteoplaani väljatöötamisel oli oma oluline roll ka X-l. Eluliselt usutav on, et X huvi oli teha kõik selleks, et distantseerida ennast, AS-i q ja ka oma lähisugulasi igati konkreetselt OÜ-st C ja kõigest sellega seonduvast. Tema huvi oli ka see, et tema väimees sellega arvestaks ja kõik selleks teeks, et just tema e X isik korruptsioonikahtluse alla ei satuks ning selleks on vaja leida keegi kolmas e kõrvaline isik, kes avalikult saaks figureerida hankepakkumustes. Ükski ettevõte, millega on seotud M. Tomingas, selleks ei sobinud, sest see paljastaks seose X ja tema tütre e M. Tomingase abikaasa vahel ning lisaks oli X ise ka mitme äriühingu nõukogus. Seoste katkestamiseks n.ö lähisugulaste vahel oli vaja asutada variäriühingud ja selliste isikute nimel, kes ei kvalifitseeruks n.ö lähisugulasteks. Et seda püüti teha, seda väljendab kohtukolleegiumi hinnangul ka X imestus, mida ta avaldas oma kõnes Ile tagantjärgi, kui juba korruptsiooni kahtlus oli tõusetunud (vt 16.03.2017 X kõne Ile; 3. kd lk 48). X: „Noh, see, et ee, minu väimehe õde nimetatakse lähisugulaseks, no see on ju absurd! Sellepärast, et ... e, noh, see (muheleb) lähisugulane on natuke teistmoodi. See on, ee, vaata, kui mul oleks olnud, ee ...“ Maakohus leidis, et kuigi X oli OÜ Q ja OÜ S nõukogu liige, ei tähenda see kohtu hinnangul C OÜ tegutsemist X arvel. Nõukogu liige ei osale äriühingu igapäevases juhtimises ega sekku äriühingu igapäevasesse majandustegevusse; nendega tegelevad juhatuse liikmed. Ka X on ülekuulamisel öelnud, et ta ei osalenud AS Q igapäevases juhtimises. Samuti eitas ta rahalist seost C OÜ-ga, väites, et ei ole selle asutamises, finantseerimises ega juhtimises osalenud ning ei olnud vastavate toimingutega kursis.

Kohtukolleegium rõhutab ja seda viitega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses 3-2-1113-16 p-le 24, et nõukogu keskseks ülesandeks on ÄS §-st 316 tulenevalt teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed peavad täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise üle. Järelevalve kohustuse täitmiseks on nõukogul õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ja nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist, kusjuures aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige (ÄS § 317 lg 7). Eelöeldu kinnitab kohtukolleegiumi arvates üheselt, et ei ole nõukogu liige ainult auamet. Kohtukolleegium nõustub süüdistusega selles, et mitte hiljem kui 30.09.2014 leppis X M. Tomingasega kokku selles, et X ja AS Q kontserni korruptiivse majandusliku huvi varjamise eesmärgil tuleb asutada äriühing, mis osaleb Tallinna Keskkonnaameti poolt 2014 Tallinna jäätmeveopiirkondades teenuse kontsessiooni andmiseks jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatavatel riigihangetel viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552. Samuti leppisid X ja M. Tomingas omavahel kokku selles, et variäriühingut hakkab juhtima M. Tomingase koordineerimisel variisik ning riigihankel osalemist ja tegevust rahastab M. Tomingasele ja H-le kuuluv Ü OÜ. M. Tomingasel oli kokkulepe K. Laanjärvega, et selleks variisikuks saab K. Laanjärv ning X oli teadlik ja andis nõusoleku ka sellele, et variisikuks on K. Laanjärv. Kokkulepet M. Tomingase ja K. Laanjärve vahel kinnitab ka asjaolu, et 03.10.2014 kell 23:08:22 teavitab K. Laanjärv M. Tomingast C OÜ asutamisest ja saadab äriregistri väljavõtte. Mingit mõistlikku seletust, miks peaks K. Laanjärv seda tegema, kui ta olnuks n.ö ise enda peremees äriühingu asutamisel ja selle juhtimisel, pole. Kohtukolleegium ei eita siinjuures seda, et sellised kokkulepped M. Tomingase ja K. Laanjärve vahel olid juba varem ning ka maakohus on lugenud tuvastatuks M. Tomingase ja K. Laanjärve kooskõlastatud tegevuse hankemenetluse kestel. Teada on ja vaidlust selles ei ole, et K. Laanjärv töötas perioodil 13.08.2012 kuni 31.03.2013 Tallinna Keskkonnaametis jäätmehoolde osakonna korraldatud jäätmeveo sektori koosseisuvälise juhataja ametikohal (kd 16, lk 47). Kohtukolleegiumi hinnangul on K. Laanjärve ja M. Tomingase kirjavahetusest läbinähtav ka see, et linnavalitsusse tööle „sebis“ K. Laanjärve just M. Tomingas ja tõenäosus, et see „sebimine“ toimus M. Tomingase äia e X kaudu, kes juba tol ajal oli abilinnapea ja vastutas just jäätmemajanduse korraldamise eest, on suurem, kui et see seda ei olnud. Nimelt saadab K. Laanjärv M. Tomingasele e-posti teel 5.01.2012 oma CV, märkides et kaks ametiposti juba on M. Tomingas talle sebinud (kd 27, tl 36.) Keskkonnaametisse asub K. Laanjärv tööle 13.08.2012 ja juba järgmisel päeval edastab ta M. Tomingasele informatsiooni käimasolevatest hangetest (kd 27, tl 50). K. Laanjärv teavitab M. Tomingast käimasolevatest hangetest – käitluskoht, veohanked, süvakogumismahutid ja suurjäätmed (kd 27, tl 64) ja 10.01.2013 teavitab K. Laanjärv M. Tomingast eraldi veel käitluse hankest ja saadab tehnilise

kirjelduse (kd 27, tl 82). Kohtukolleegiumi hinnangul lubab eeltoodud kirjavahetus teha üheseid järeldusi ja väita, et M. Tomingasel oli juba ammu enne süüdistuses kirjeldatud tegude algust plaan hakata tegutsema samas valdkonnas, mida kureerib pealinnas tema äi. Üldjuhul on ärilise tegevuse eesmärk kasu teenimine - see on üldteada asjaolu, mida ei pea eraldi tõendama. Seega oli ka äriühingu loomine kasulik kõigile selle loomise mõtte juures olnud e teoplaani väljatöötamisest osa võtnud isikutele – nii X-le, M. Tomingasele kui ka K. Laanjärvele. Fakt on ka see, et M. Tomingas teadis, et pealinnas ei ole võimalik jäätmemajanduses tal äriliselt toimetada ilma X toetuseta ja seega ei saa läbi ka variettevõtte ja variisikuta. Varjatuks peavad jääma seosed temaga ja seega ka X-ga. Ainuüksi asjaolu, et M. Tomingast selline info hangete kohta huvitas, tähendab kohtukolleegiumi hinnangul seda, et sellesisulised kokkulepped olid juba X-ga teemaks olnud. Kolleegium ei pea eluliselt usutavaks, et M. Tomingas, kes ei ole varasemalt prügimajandusega otseselt tegelenud, hakkaks enda tarbeks infot koguma ja oma rahadega asutama ning ülal pidama äriühingut, mis uue tegijana kogu pealinna prügiveoteenust enda kätte võita tahab. See oleks ilma tutvusteta ja abilinnapea toetuseta sisuliselt välistatud. Hankemenetluse käigus, enne vastava käskkirja väljaandmist ja töölepingute sõlmimist, olid juba teada sellised asjaolud, mis tekitasid hankemenetlusega tegelevate ametisikute silmis tõsiseid kahtlusi ja et varasemate kogemuste kohaselt ei saaks ilma igasuguse tegevuse ajaloota, ilma veokiteta jne ettevõte hanget võita. Läbinähtav oli ka see, et ühispakkujana esinev Z oli n.ö fiktiivne ühispakkuja, kes pidi täitma veoteenuse kogemuse olemasolu. Nagu nähtub Tapa Autobussipargi direktori L ütlustest kohtuistungil (protokoll 26.10.2020), ei teadnud tema, millise äriühinguga koos ta osaleb ühispakkumuses, milles seisneb tema roll ja miks ta valiti välja ühispakkumuses osalema. Prügiveoga Tallinnas ei ole ta tegelenud ega ka mingit teenust osutanud. Hankekomisjoni liige Ä kinnitab samuti maakohtus, et ta ei ole näinud Tapa Autobussipargi esindajat ja temaga ei ole keegi ka kirjavahetuses olnud (12.02.2020 protokoll). 08.08.2016 edastab E Äle teadmiseks OÜ C esitatud küsimuste vastused pakkumusele mittevastavate veokite ja jäätmeloa taotluse menetluse kohta, seoses süvakogumismahutitega (kd 25, tl 189-192). Samal teemal on kirjavahetus E ja K. Laanjärve vahel 03.06.2016 (kd 26, tl 11-12). Ä püstitab E-le küsimuse C OÜ pakkumuste hanketingimustele vastavuse kohta seoses kasutatavate sõidukite kinnituse ja eellepingu erinevustega. Eellepingus nimetatud 2 sõidukit, kinnitusel üks Mitsubishi veok (Pirita ja Vanalinn) (kd 25, tl 182183). E edastab 04.08.2016 K. Laanjärve vastused Ple ja CCile järgneva selgitusega: „Infoks (mitte levitamiseks), ma ei taha seda kirja kommenteerida“ (kd 26, tl 123). 08.08.2016 Ä edastab Ile C-i vastused seoses korraldatud jäätmeveo loa olemasolu küsimusega ja püstitab küsimuse, kas tuleb võtta kohe järgmine pakkuja? I annab korralduse teemat arutada kell 12, kui Ä läheb eelmise nädala saavutustest rääkima (kd 25, tl 184-186).

Viidatud ametnike omavaheline kirjavahetus kinnitab üheselt seda, et X poolt poliitilise otsusena serveeritud, kuid tegelikult tema rollist kuritegelikus kokkuleppest tulenevalt välja pakutud mitte ainult uue tulija eelistamise idee, vaid just OÜ C eelistamise idée fixe on vastukarva hankekomisjoni liikmetele ja ka teistele ametnikele, kuid I, kelle otsene ülemus oli X pidi selle korralduse ellu viima. Vastupidist ei saa nende tõendite pinnalt väita. Sel ajal, kui X sai abilinnapeaks, ei eksisteerinud küll veel OÜ-d C, kuid tema tegevus lubab põhjendatult väita, et mõtted midagi sellist korda saata, nagu see toimuma hakkas, olid tal juba siis. Seda kinnitavad P ristküsitlemisel antud ütlused (kohtuistungi protokoll 28.08.2020). Nimelt väitis tunnistaja kohtus, et „Selleks momendiks, kui X tuli Tallinna abilinnapeaks, oli tegelikult Tallinna Keskkonnaamet läbi viinud jäätmeveo hanked ja seal oli tunnistatud edukaks KKK, aastal 2012. Me olime jõudnud rakendada ühe piirkonna, kus oli edukaks tunnistatud SSS. Kui X tuli, siis ta soovis tühistada nende hangete tulemused ja teha uued hanked; seega aastal 2013 tühistati senised hanked, mis ei olnud veel käima läinud ja korraldati uued hanked 2014-2015. Selle kohta mina tegin linnavalitsusele memo, et neid hankeid ei ole vaja tühistada, sest need on seaduslikult läbi viidud ning neid tuleks rakendada. Millestki tuli abilinnapeal soov need tühistada ja need tühistati. Kirjutasin sellest memo nii abilinnapeale kui Linnavalitsusse kui ka linnapeale“. Veel räägib tunnistaja sellest, kuidas juba võitjaks tulnud KKK sobivust soovitas tookord kontrollida X, kui P avaldas arvamust hanketulemusi mitte tühistada. Nii selgitas P, et: „Selle peale mulle öeldi, et las KKK tuleb ja näitab autod, autojuhid ette, näitab oma võimekust, et ta suudab üldse teenust osutada, näitab võtmed ette, kõigi klientide omad, sõidab linnas ringi ja ma leppisin isegi selle kohtumise kokku, kuhu pidi abilinnapea X ja Keskkonnaameti juhataja kohale tulema, et ma suudaksin näidata, et see lepingupartner hakkab tööle. Sellele kohtumisele abilinnapea ei tulnud kohale. Sellise demonstratsiooni korraldamise nõue tuli abilinnapealt, ta ütles, et palun see korraldada, et mina ei usalda, las nad näitavad ette. See tegelikult jäi ära ja kui hiljem oli läbi viidud järgmised hanked ja osutus võitjaks C, siis ma ei olnud enam Tallinna Keskkonnaametis, olin Tallinna Jäätmekeskuses, kes pidi hakkama neid lepinguid täitma ja hakkama koostööd tegema võitjaga. Siis tegin samasuguse ettepaneku härra X-le, härra I-le ja hanke korraldajatele, et tehke täpselt sama rituaal läbi, kutsuge välja, las näidatakse autosid, töötajaid. Selle peale öeldi, et see pole vajalik ja seda ei tehtud. Eks seda otsustati kollegiaalselt, et partner tundus kõigile nii usaldusväärne.“ Tegelikult ei tundunud see partner mitte kõigile usaldusväärne ja seda kinnitab juba eelnevalt viidatud kirjavahetus, kuid P ei pruukinud seda teada. Kohtus selgitas ka heakorra jäätmeveo osakonna juhataja Ä, et tema vaatas nö uusi tulijaid väikese murega, et kas need ettevõtted ikka saavad hakkama, kuid eeldas, et need vedajad, kes näitavad oma veokid ja eellepingud ette, siis nad suudavad ka seda teenust pakkuda (12.02.2020 protokoll). Kaitsjad on oma vastuses prokuröri apellatsioonile viidanud tunnistajate poolt kohtus antud ütlustele ja leidnud, et kohus on õigesti ja põhjendatult välja toonud (vt otsuse lk 19 viimane ja lk 20 esimene lõik), et uuritud tõendite kogum süüdistuses

etteheidetud suunamise kohta ei kinnita. Nii on kohus viidanud I ütlustele, millest nähtub, et hoopis tema ja Ä näitasid X-le tabeli kujul ette, kellega lepingu sõlmimise ettepaneku teevad. Samuti ütles I, et edukaks tunnistamise ja lepingute sõlmimisega seoses suuniseid abilinnapealt ega linnapealt ei olnud. Ka E ning Ä ütlustest ei tulene, et neid oleks kuidagi X või I poolt mõjutatud või suunatud valima hanke võitjaks C OÜ. Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate poolt kohtus antud ütlustega on tõendatud asjaolu, et X oli teadlik, et ühe pakkujana mitmetes riigihangetes osaleb ka OÜ C. Seda kinnitavad ka kirjalikud tõendid, mis leiti ja võeti ära läbiotsimisel nii X, I. Ä kui ka E kabinetist aga ka nende omavaheline kirjavahetus, mis toimus nö X selja taga. Abilinnapea dokumentidest ja märkmetest leiti jäätmevao hangete otsustusi kajastavad tabelid ja sarnased tabelid on leitud ka vastavalt I, Ä ja E tööruumidest (kd 31.1 ja 31.2). Viidatud korraldatud jäätmevedu kajastavas tabelis on kirjeldatud mh jäätmevedaja C OÜga (ühispakkumus OÜ-ga Z) sõlmitud lepingute andmeid. Abilinnapea kabinetist on samuti leitud jäätmevaldkonna kõne all olevate riigihanke menetluste etappe ja otsustusi puudutavad tabelid, milles on välja toodud piirkonnad, pakkujad, sh C OÜ, pakkumuste hinnad ning hankemenetluses vastu võetud otsustused kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise tähtaegade pikendamise, lepingute sõlmimise ja tagasi lükkamiste kohta Tallinna jäätmeveopiirkonnas, milles korraldati süüdistuses osutatud riigihanked. Tegelikult on X sellega, et osales otsuse tegemisel e siis hankemenetluse ajal, tema juures toimuvatel nõupidamistel, kus omas abilinnapeana vägagi olulist rolli riigihangete võitja selgitamise küsimuses, täitnud ka sellega toimingupiirangu rikkumise eeltingimuse e teinud otsuse. See, et X ka suunas sisuliselt otsuse tegemist e täitis ka otsuse tegemise mõiste teise alternatiivi KVS § 2 lg 2 p 1 esimese lause mõttes, selles osas tõesti otseseid tõendeid ei ole. Samas on kohtukolleegiumi hinnangul üheselt tõendatud, et teoplaani järgi oli see eesmärgiks, selle eesmärgi nimel tegutseti konspireeritult ja skeemitati ning olenemata, et hankemenetlusega otseselt seotud tunnistajad ei väida seda kohtus, on siiski nende kirjavahetusest piisavalt läbinähtav ja hoomatav arusaam, et nad siiski on sellisest asjade käigust, et võitjana peab väljuma OÜ C, häiritud. Naiivne oleks ka arvata, et keskkonnaameti juht, kes annab välja edukaks tunnistamise käskkirja ja hankekomisjoni liikmed, kes vahetult tegelevad hankemenetluses tõusetunud küsimuste ja probleemidega ning seejuures aru saavad, et asjad ei lähe küll õiget pidi, kuid abilinnapea „soovid“ on täitmiseks, tulevad kohtusse ja räägivad, kuidas neid abilinnapea suunas. Sellise otsese tõendi nõue kõrgel konspireerituse tasemel ja sellise võimupositsiooniga isiku poolt korruptsioonikuriteo toimepanemise tõendamisel kvalifitseeruks juba kohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, mida on kohtukolleegium juba eelpool käsitlenud. Sestap ei nõustugi kohtukolleegium maakohtu otsusega, kus täideviimisteo tõendamatuse põhjendamisel on tuginetud eelnimetatud tunnistajate kohtus antud ütlustele, sidumata neid muude asjaoludega, mis tõendite kogumis hindamisel selgelt välja joonistuvad. Eelneva pinnalt on kohtukolleegiumi arvates põhjendatud alus siinkohal ära märkida, et mitte hiljem selle tema juurde naasta ja et mitte ka kordama eelöeldut hakata, et

kohtukolleegiumi hinnangul X mitte ainult ei osalenud otsuste tegemises, mis tehti hankemenetlustes OÜ C suhtes e nimetatud äriühingu edukaks tunnistamises ja töölepingute sõlmimises, vaid ta ka suunas sisuliselt neid otsuseid. Seega KVS § 2 mõttes tegi ta otsused OÜ C suhtes. Osalemine otsuste tegemisel seisneb selles, et tema juures toimusid iganädalased nõupidamised, kus arutati keskkonnaalaseid probleeme, sealhulgas ka jäätmekäitlusega seonduvaid küsimusi ja muuhulgas ka nende riigihangetega seotud teemasid, kus pakkumuse esitajateks olid C OÜ ja OÜ Z ühispakkujatena. Sisulise suunamise tõendatuks lugemisel on kohtukolleegiumi arvates piisav, et X soov oli abilinnapea kohale asudes tühistada juba olemasolevad hanked, korraldada uued riigihanked ja et ta suunas otsustajaid otsustama uue tulija kasuks. Seda, et ta oli I suunanud otsustama just OÜ C kasuks kinnitab kohtukolleegiumi arvates eelnevalt avatud kirjavahetus, kus I-le tuuakse välja kõik puudused, mis peaks tavapäraselt välistama konkreetse pakkujaga partnerluse, kuid ta ei võtnud nö vedu ja soovis sel teemal veel rääkida. Tõsi on, et teatud juhtudel võinuks tähendada korraldus korraldada uued hankemenetlused ja tuua turule uued tegijad, olla innustatud soovist muuta prügiteenuste osutamine pealinnas paremaks. Praegusel juhul seda väita ei saa. Ilma igasuguse arusaadava põhjenduseta andis X korralduse tühistada hankelepingud eelmise võitjaga ja uuetes väljakuulutatud riigihangetes sõlmitakse töövõtulepingud edukaks tunnistatud pakkujaga, kusjuures kõigile hankemenetlusega tegelevatele ja lepingute täitmisega tegelevatele ametnikele oli juba enne kõigis hangetes töövõtulepingute sõlmimist selge, et OÜ C ei ole võimeline täitma töövõtulepinguid. Tulles tagasi teoplaani väljatöötamise juurde, siis kohtukolleegium on veendunud, et M. Tomingas oli X-lt varasemalt juba asjassepuutuvad lubadused ja nõusolekud saanud. Kohtukolleegium hindab vägagi eluliselt usutavaks selle, et M. Tomingas oli enne seda, kui asjad hakkasid reaalselt toimuma e asutati äriühing, kes esitas pakkumused kuues väljakuulutatud prügiveoteenuse osutamise hankes, kokku leppinud nii K. Laanjärvega, mis jääb viimase rolliks ja ka X-ga, kelle ülesandeks jäi mõjutada hankekomisjoni liikmeid loodava „variäriühingu“ kasuks otsustama. Kohtukolleegium on veendunud selleski, et X, kes selleks, et täita lubadust hankemenetlustes otsuseid omalt poolt mõjutada ja suunata, sai aru, et see tähendab kasutada oma võimupositsiooni ning tema otsus sellise kokkuleppega kaasa minna ja mitte taanduda, tähendab samaaegselt ka seda, et on teadlik korruptsiooniohust. Seetõttu pidi olema selgeks räägitud ka juba selles staadiumis, et väljapoolt nähtuna peab äriühingu loomisega ja hankemenetlusse registreerimisega ning hankemenetluses vajalike rahaliste kohustuste ning teiste tingimuste täitmisega tegelema K. Laanjärv. Tema peab kõrvaltvaatajale näima tegeliku firma juhina. K. Laanjärve imago taga seisab aga tegeliku rahastajana ja kõigi vajalike hanketingimuste täitmise korraldajana M. Tomingas. Sellega on juba paika pandud ka küsimus, kes kelle korraldusi täidab ja vaidlust ei saa olla selles, et K. Laanjärv on M. Tomingase käsutäitja. Selleks aga, et X-l oleks võimalik korruptsiooniohus ja võimupositsiooni kasutades mõjutada vastuvõetavaid otsuseid „variäriühingu“ kasuks, oli eelkõige vaja varjata äriühingu seoseid X ja M. Tomingasega aga ka AS Q kontserniga ja selle tütarettevõtetega. Teiseks, ja väga oluliseks momendiks oli kokku leppida selles, et hankelepingute täitmine peab toimuma selliselt, et ei tekiks probleeme, millega kaasneks avalikkuse tähelepanu,

sest nagu tuvastatud tehiolud kinnitavad olid X ja M. Tomingase seosed loodud „variäriühinguga“ küll varjatud, kuid kaugeltki mitte aimamatud ning probleemide tekkimisega need ka avalikuks tulid. Kõik need loogilised ja eluliselt usutavad asjaolud kinnitavad kohtukolleegiumi hinnangul üheselt kokkulepet X ja M. Tomingase vahel. Samuti teadis X, et n.ö vahelüliks/variisikuks saab K. Laanjärv, ning et ta andis selleks ka nõusoleku ja nimetatut tõendab tema kõne tütre M X-ga. 03.04.2017 tegi X kõne R-le (5. kd. lk 651), milles räägib tütrele K. Laanjärve suutmatusest töid teostada ja ütleb muuhulgas „No kuidas ma nii loll sain olla, et ma nihukese vennaga nõustusin!“. Siinkohal nõustub kohtukolleegium apellantidega, et ”vennaga nõustumine” sai toimuda kas enne ettevõtte loomist või enne ettevõtte sisenemist pakkujana jäätmeveoturule. Nõustumine tähendab kellegagi ühel nõul olemist e kokku leppimist. Järgnevalt kinnitavad tõendid, et 21.09.2014 K. Laanjärv teavitaski M. Tomingast uue hanke 154895 (Pirita ja Vanalinn), väljakuulutamisest, viidates Tallinna Keskkonnaametile ja Ä-le (kd 27, tl 82). 22.09.2014 K. Laanjärv edastab M. Tomingasele isikukoodi, aadressi ja arveldusarve numbri (tl 83). 1.10.2014 K. Laanjärv edastab M. Tomingasele Mustamäe ja Haabersti hangetega seotud infot, s.h vajalike sõidukite andmeid, uurides, kas M. Tomingasel on neid pakkuvates ettevõtetes väljundit (kd 27, tl 84). 03.10.2014. K. Laanjärv teavitab M. Tomingast C-i asutamisest, saates ka äriregistris väljavõtte. Kirjas annab aru, et äriühing on asutatud ja järgmisel nädalal avab arve Swedbankis (kd 27, lk 85) 03.10.2014 K. Laanjärv edastab M. Tomingasele LHV pangas C konto avamise andmed (lk 87). Eelnevate tõendite ja nende sisu analüüsimise pinnalt aga ka elulise usutavuse faktorit arvestades, on kohtukolleegium veendunud selles, et enne OÜ C asutamist K. Laanjärve poolt eksisteeris juba kolmepoolne kokkulepe, mille osalised – X, M. Tomingas ja K. Laanjärv – olid kokku leppinud selles, et K. Laanjärv asutab ja hakkab M. Tomingase juhtnööride alusel ning viimase poolse finantseerimise abiga ning X-ga seoste varjamise eesmärgil juhtima OÜd C, mis siis ühiste pingutuste ja eelkõige X poolt toimingupiiranguid rikkudes sõna otseses mõttes „upitatakse“ pealinna erinevates piirkondades jäätmeveoga seotud väljakuulutatud riigihangete võitjaks. Vaidlust ei saa olla selles, et edu saavutamiseks oli eelkõige oluline varjata seda, et Xl on perekondlikud sidemed OÜ-ga C selle tegeliku rahastaja kaudu. Seda kokkulepet tõendavad ka järgmised kaudsed asjaolud. Esiteks, nagu juba eelnevalt toodud, siis ilmselgelt oli kokkulepe K. Laanjärve ja H selliste skeemide kohta juba varasemalt selgeks räägitud. Teiseks, „variäriühing“, milleks C kohtukolleegiumi hinnangul oli, on asutatud ajaliselt samaaegselt süüdistuses näidatud riigihangete väljakuulutamisega. Äriühing asutati spetsiaalselt selleks, et osaleda Tallinna Keskkonnaameti poolt 2014 Tallinna jäätmeveopiirkondades teenuse kontsessiooni andmiseks jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatavatel riigihangetel viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552. Vastavad hanketeated avaldati 9.06.-16.09.2014 ja OÜ C asutati 3.10.2014. Ka seda , et tegemist oli spetsiaalselt nimetatud hangete tarbeks asutatud äriühinguga kinnitab samamoodi juba varem viidatud kirjavahetus M. Tomingase ja K. Laanjärve vahel alates 21.09.2014. Mitte ainult ajaline kokkulangevus, vaid ka tegevus, millega „variäriühing“ tegelema pidi hakkama, langeb sisuliselt kokku selle valdkonnaga, mida kureeris/koordineeris abilinnapeana X. Asjaolu, et nö paberil juhtis äriühingut variisik ja kogu sisuline juhtimine ning

finantseerimine toimus M. Tomingase ja temale ning X tütrele kuuluva firma Ü OÜ poolt (maakohtu otsusega tuvastatud asjaolu), kinnitab samuti ainult seda, et tegemist oli teiselt poolt kokkuleppega just X ning M. Tomingase vahel, sest just nendevaheline side pidi jääma varjatuks ning katkestama seose X ja tema tütre e M. Tomingase abikaasa vahel. Seoste varjamine on vajalik selleks, et ei seataks korruptsiooni-kahtluse alla saavutatud edu hankemenetluses. X teadmist ja kokkuleppeid selles, et kokkuleppe kohaselt loodav äriühing, pürgides uue pakkujana pealinna prügimajandusse, konkursil ka edu saavutab kinnitavad järgmised kohtukolleegiumi hinnangul ühelt poolt elulisele usutavusele rajatud veendumused, teisalt igasuguste muude võimaluste välistamismeetod. Olenemata sellest, milline oli täpne A. Tomingase, K. Laanjärve ja X kokkuleppe vaheline sisu, on kindel, et see oli eeltegevus korruptsioonikuriteoks, sest see, et sellisele äriühingule nagu seda oli C, ja seda nii oma tegevusajaloo, rahaliste vahendite ja muu vara poolest, ei oleks ilma X nõusolekuta ja lubadusteta olnud mingeid lootusi osutuda edukaimaks pakkujaks. Seda asjaolu käsitles juba kohtukolleegium käesolevas otsuses, leidis, et see sai toimuda vaid X suunamisel ja seetõttu, et hierarhiline ametikohtade süsteem nägi ette, et abilinnapea X öeldu on täitmiseks e seda võeti korraldusena ning seda teadis ka X. X sai vägagi hästi aru sellest, et korruptsioonioht on ainuüksi juba sellisesse kokkuleppesse või nõusolekusse sisse kirjutatud ja ilmselge on ka see, et just tema isiku pärast toimus selline skeemitamine C asutamise, rahastamise, töödega hakkama saamise ja n.ö elus hoidmisega. Samavõrd kindel on ka asjaolu, et K. Laanjärve ja M. Tomingase omavahelised kokkulepped seoses C asutamise, finantseerimise, juhtimise ja töökorraldusega said toimuda ainult teadmisega, et neil on n.ö „käsi sees“ linnavalitsuses ja sealt on oodata vaid toetavat hoiakut. Ei hakka keegi rahaliselt toetama sellisel määral täiesti rahatut isikut (M. Tomingase poolt K. Laanjärve asutatud äriühingu finantseerimine), kui ta pole kindel, et hankemenetluses ja edasises töös on toetus garanteeritud. Ka välistab kohtukolleegium võimaluse, et K. Laanjärv ei olnud teadlik, et kogu tegevus „varifirma“ loomisel ja tema, kui varisiku värbamisel oli vajalik just seetõttu, et M. Tomingas ise ei saa selles protsessis osaleda ja nähtav olla, sest valdkonda kureeriv abilinnapea on tema äi. K. Laanjärv oli varasemalt töötanud linnaametis ja tundis ka pikemat aega M. Tomingast. Ta ei olnud nende kahe isiku omavaheliste seoste teemas võhik. Vastus küsimusele, kas K. Laanjärv oleks üksi e ilma M. Tomingase ja X toetuseta löönud korraga maa puhtaks konkurentidest pealinna prügimajanduses, saab olla vaid eitav. Ilma M. Tomingaseta ei oleks olnud ei raha, ei veokeid, ei tööruume, ei autojuhte ega ka toetust linnavalitsusest (tema eelnev töötamist linnaametnikuna on tunnistajad kirjeldanud negatiivsest küljest), mis praeguse kriminaalasja valguses oli just määrava tähtsusega nii prügiveoteenusega seotud hangete võitmisel kui ka hakkamasaamisel ja püsimisel. M. Tomingas ei finantseeriks K. Laanjärve asutatud ettevõttesse suurel hulgal rahalisi vahendeid ega osutaks muud kaasabi, kui ei peaks varjama X seotust endaga. Sel juhul tuleks ta ise oma äriühinguga prügimaastikule teenuseid osutama. Kui M. Tomingasel oli tõesti huvi tulla konkureerima oma äriühingutega pealinna prügiteenuste osutajaks, siis mis keelanuks tal seda ilma konspiratsiooni ja skeemitamiseta teha. Ei pea tõendama seda, et protseduuriliselt on lihtsam abilinnapeal ennast hangete võitja selgitamise

otsustusprotsessist taandada, tunnistades, et hankepakkumuse teinud äriühing on seotud tema perekonnaga, kui hakata välja mõtlema skeeme, kuidas oma seotust varjata, kuid samal ajal teha kõik, et soositud äriühing osutuks edukaks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole need väited, et X ei olnud teadlik sellest, et K. Laanjärve äriühingut finantseerib tema väimees ja et K. Laanjärv on vaid variisik oma „varifirmaga“, veenvad. X teadis seda ja kohtukolleegium välistab võimaluse, et K. Laanjärv ja M. Tomingas oleks ilma X nõusoleku, lubaduste ja toeta üldse hanketeadetele reageerinud. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul välistatud, et X ei olnud korruptiivse ohuga kuritegelikus kokkuleppes M. Tomingase ja K. Laanjärvega. Kui tõesti uskuda seda, et X ei teadnud, et OÜ C taga seisab tegelikult tema väimees ja AS Q, siis see, et kõik asjaolud selliselt kujunesid nagu nad nö pealtnäha olid, oleks reaalses elus utoopiline ja uskumatu juhuslike asjaolude kokkusattumuste jada alates OÜ C asutamisest ja riigihangetele registreerimisest kuni töövõtulepingute sõlmimisteni välja. Ehk siis kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kõik kolm – süüdistuse järgi toimingupiirangute kuritegelik rikkuja e KarS § 300 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo täideviija ja teised kaks kuritegelikus kokkuleppes osalejat e süüdistuse järgi kaasaaitajat, olid kõik kokkuleppe osalised kuriteo ettevalmistavast staadiumist alates. Tegemist oli põhjalikult läbiarutatud ja planeeritud kuriteoplaaniga. Kokkuleppe sisuks oli, et K. Laanjärv ja M. Tomingas tegelevad äriühingu asutamise ja hanketingimuste täitmisega - K. Laanjärv asutab M. Tomingase finantseerimisel „variäriühingu“ ja esitab väljakuulutatud hangetel pakkumused. Veokite hankimine ja kontroll selle üle, et tingimused hangetel osalemiseks saaks täidetud, jäi M. Tomigase korraldada. X lubaduseks oli hankekomisjoni liikmete suunamine viisil, et hankevõitjana tunnustataks OÜd C. Kohtukolleegium on veendunud selles, et teoplaani kohaselt lepiti kokku, et M. Tomingas ja K. Laanjärv tegelevad OÜ C rahalise ja korraldusliku poolega ning seejuures varjates X puutumust OÜ-ga C. Kui M. Tomingas ja K. Laanjärv suudavad seda teha, siis ei teki ka X-l probleeme, olenemata sellest, et tema teopanus realiseerub huvide konflikti tingimustes, sh saab teoplaan üksnes toimingupiiranguid rikkudes. Sisuliselt olid kõigi kuriteo toimepanijate teopanused eesmärgi saavutamiseks olulised ja ka süüdistatavate teopanused olid kvaliteedi e olulisuse poolest täideviimisteoga täiesti võrreldavad, sest ei oleks saanud X kuidagi täita teoplaanis kokkulepitud eesmärki e kindlustada edu OÜ-le C töövõtulepingute saamiseks pealinnas prügimajanduse valdkonnas, kui kaasaaitajad ei oleks oma rolli täitnud nö südamega. Ja vastupidi, kui X ei oleks rikkunud toimingupiiranguid ja oleks ennast taandanud OÜga C seotud hankemenetlustes toimunud aruteludest, ei oleks ka edu saabunud selle äriühingu õuele. Maakohus on oma õigeksmõistvas otsuses teinud järgmise järelduse: seega, kui võtta aluseks prokuratuuri seisukoht ja tõdeda, et C OÜ oli X-ga seotud isikuks, siis saab X võtta karistusõiguslikult vastutusele toimingupiirangu rikkumise eest vaid juhul, kui ta oli teadlik sellest väidetavast seotusest C OÜ-ga. X roll üksiktäideviijana tuleneb aga sellest, et arutatav kuritegu on ametialane kuritegu ja toimingupiirangu rikkumist täideviijana ei saa toime panna M. Tomingas ja/või K. Laanjärv.

Kohtukolleegiumi hinnangul lükkab eeltoodud ringkonnakohtu seisukoht teoplaani arutamise ja väljatöötamise osas, ja seda kõigi kolme kuriteo toimepanija poolt, ümber maakohtu seisukoha, et X tegevuses puudub KarS § 3001 koosseis, sh subjektiivne koosseis. Riigikohus on lahendi 3-1-1-98-15 punktis 93 leidnud, et KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine. KarS § 3001 ja KVS § 11 lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. Praegusel juhul ei ole kohtukolleegiumi hinnangul, arvestades eelnevalt tehtud järeldusi ühise teoplaani olemasolu kohta, enam vaidlust selles, et kui on tuvastatud, et X rikkus toimingupiiranguid, tegi ta seda vähemalt otsese tahtlusega. Tegelikult on tegemist eesmärgipärase e kavatsetud tegevusega ja seda ka süüdistatavate poolt. Nad tegutsesid ühise eesmärgi nimel ja sooviga luua X-le kõik tingimused selleks, et tal oleks võimalik varjata huvide konflikti ja hinnata omapoolselt ning serveerida ka hankekomisjoni liikmetele OÜ-d C kui tõsiseltvõetavat tegijat, kes uue turule tulijana väärib (hanke)võitu. Süüdistatavad ise ei saanud rikkuda toimingupiiranguid, kuid nad teadsid, soovisid ja lõid vajalikud tingimused, et X saaks rikkuda ja rikuks toimingupiiranguid, mitte ei taandaks ennast OÜd C puudutavate otsuste tegemisest. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes (Riigikohtu lahend 3-1-1-97-09, p 7.4.) Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdistatavatele kaasaaitamisteod omistatavad ka subjektiivse kuriteokoosseisu osas. Kohtukolleegiumi hinnangul ilmestab sellist teoplaani, mis oli välja töötatud kõigi kolme osapoole osavõtul, konspiratiivsus ja skeemitamine. Taolise teoplaani väljatöötamiseks puuduks vajadus, kui ollakse teadlikud ja veendunud, et kõik on seaduslik ja aus. Ehk siis skeemitamine ja konspiratiivsus kuriteoplaanis tõendab sisuliselt ka seda, et ollakse mitte ainult teadlikud, vaid et eesmärgiks ongi kuriteo toimepanemine vastavalt väljamõeldud teoplaanile ja see peab olema toime pandud väga varjatud kujul. Kui kohtukolleegium eelnevalt juba põhjendas, millised süüdistatavatele süüdistustest etteheidetud tegudest kvalifitseeruvad kaasaaitamistegudena ja et objektiivselt on nende tegude toimepanemine süüdistatavate poolt loetud tõendatuks juba maakohtu otsusega e maakohus on oma otsuses loetlenud need selliste asjaolude alla, mis ei tekita vaidlust ja ei ole ka käesolevas apellatsioonimenetluses vaidlusesemeks, siis tuvastanud kuritegeliku teoplaani väljatöötamine X, K. Laanjärve ja M. Tomingase poolt ühes eelnevalt toodud põhjendustega, võimaldavad üheselt väita, et süüdistatavad on realiseerinud neile etteheidetava kaasaaitamisteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Arvestades, et plaan toimis e X poolt toimepandud toimingupiirangu rikkumised kindlustasid OÜ-le C edu hankemenetluses ja OÜ-ga C sõlmiti lepingud, milliste mahud ületasid 400 000 euro piirmäära, on tegemist KarS § 3001 lg-s 2 ettenähtud kuriteoga, mille pani toime X M. Tomingase ja K. Laanjärve kaasabil.

Kohtukolleegium juba väljendas eespool oma seisukoha, et vastupidiselt maakohtuga peab ringkonnakohus tõendatuks, et X käitumises esinevad KarS § 3001 lg 2 kuriteo tunnused. See tähendab ka seda, et kohtukolleegiumi hinnangul on tõendatud, et X osales otsuse tegemises või selle sisulises suunamises. Ta rikkus sellega KVS § 11 lg-s 1 loetletud tingimusi, sest tegi otsuse KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 mõttes seotud isiku suhtes ega taandanud ennast. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus jätkuvalt selle üle, kas X tegi otsuse seotud isiku suhtes. Harju Maakohus jõudis järeldusele, et C OÜ ei olnud KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses X-ga seotud isikuks. Maakohtu hinnangul ei ole KVS § 7 lg 1 p 1 täidetud seetõttu, et seotud isikuks on ühelt poolt kohtu tõlgenduse läbi C OÜ (kui juriidiline isik, viitega, et KVS § 7 lg 1 p 1 tähenduses saab seotud isik olla vaid füüsiline isik), ja teisalt X-ga sugulussidemeid mitteomav K. Laanjärv. KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses on maakohus välistanud X C OÜ-ga seotud isikuks olemise seetõttu, et kohtu hinnangul ei ole tuvastatud X tegevusi, mis väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult C OÜ tegevust mõjutasid ning vastupidi. Samuti on kohus asunud seisukohale, et ei ole tuvastatud C OÜ tegutsemist X huvides ja tema arvel. Maakohus on tuvastanud C OÜ seotuse M. Tomingasega ja seda ei ole vaidlustatud. Kaitsjad toetavad ka oma apellatsioonivastuses igati maakohtu seisukohta. Prokurörid vaidlustavad apellatsioonis selle seisukoha ja viitavad taaskord oma süüdistuskõnele, kus nad on analüüsinud korruptsioonivastase seaduse § 7 lg 1 pde 1 ja 4 alusel abilinnapea X-ga seotud isikute tuvastatust ja tuvastamise aluseks olevad tõendeid süüdistuskõne IV osas, lehekülgedel 57-123. Apellatsioonis väidetakse, et kohtus uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et KVS § 7 lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses on C OÜ käsitletav abilinnapea X-ga seotud isikuna, sest X tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas C OÜ-d ning C OÜ väljaspool X ametiseisundit allus X korraldustele ning tegutses tema huvides ja arvel läbi Q AS-i kontserni ja sellega seotud äriühingute, millistega olid vahetult seotud X ning tema perekonnaliikmed (sugulaste ning hõimlastega). Milles seisnes vahetu ja oluline mõjutamine, millistele korraldustele allus jne, seda pole konkreetselt sisustatud ning veenvalt ja jälgitavalt põhjendatud. Seetõttu ei saa kohus öelda, kas selle argumentatsiooniga nõustuda või mitte. Kuna seda ei ole tehtud, esitab kohus omapoolse versiooni, millega peab sisutatuks seotud isiku mõiste. Ringkonnakohtu seisukoht seotud isiku küsimuses on järgmine. Esiteks rõhutab kohtukolleegium, et on eelnevalt esitanud omapoolsed seisukohad ja põhjendused selles, miks tuleb vastupidiselt maakohtule lugeda tuvastatuks, et X oli teadlik M. Tomingase tegevusest seoses C OÜ-ga ja seda ka enne 2017 märtsi keskpaika. Veel enam, kohtukolleegium leidis, et tõendatud on, et X oli kuritegelikus kokkuleppes M. Tomingase ning K. Laanjärvega ja see kokkulepe väljendus ühises teoplaani väljatöötamises. Korrates juba varem öeldut - kohtukolleegiumi seisukohast on tõendatud ka asjaolu, et X teadis, et OÜ C taga seisab tegelikult

M. Tomingas ja Ü OÜ, mille osad kuuluvad M. Tomingasele ja H-le ja et OÜ C koos K. Laanjärvega on „variäriühing ja variisik“. Ajavahemikul 2014 kuni mai kuuni 2017 moodustas Ü OÜ müügikäibest 69,5% AS Q kontserni äriühingud, mille enamusaktsionäriks on X. Kaitsjad väidavad seonduvalt C OÜ X-ga seotud isikuks olemisega KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, et KVS eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab nimetatud punkti alusel seotud isikuks lugemine majanduslikku sõltuvussuhet. Kohtumenetluses ei ole prokuratuur aga tõendanud, et C OÜ oleks olnud Xst ja tema tegevusest majanduslikus sõltuvussuhtes. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ja sellist nõuet seletuskirjast välja ei loe. Kui lugeda seaduseelnõud ja selle muudatusi ning seletuskirja, siis menetlusetapid ja menetlusteave näitab järgmist. Seaduseelnõu algtekstis, mis esitati Riigikogule, oli § 7 lg 1 p 4 sõnastus järgmine - muu füüsiline või juriidiline isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus oluliselt ja vahetult mõjutab või kes allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Seejärel, tulenevalt esitatud muudatusettepanekutest, nimetatud sätte teksti muudeti. Kuidas ja miks see toimus, on loetav Riigikogu 30.05.2012 istungi stenogrammist. Nimelt toimus sel päeval teine lugemine ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme V. Linde selgitus oli järgmine: „Üksjagu vaidlust oli selle üle, keda pidada selle seaduse käsitluses seotud isikuks peale abielulistes suhetes olevate isikute. Erikomisjon esitas ettepaneku, et selleks võiks olla ka abieluga sarnanevates suhetes olev elukaaslane. Põhikomisjon sai selle muudatuse vajadusest aru, aga samal ajal tuleb arvestada, et elukaaslase mõiste ei ole defineeritud. Põhiseaduskomisjon koos Justiitsministeeriumiga leidis, et seda probleemi on võimalik lahendada eelnõu § 7 lõike 1 punkti 4 muutmisega, kuhu on nüüd kirjutatud: "... isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab." Ühine majapidamine on olemuslikult samatähenduslik ühise leibkonna mõistega. Ehk siis, jah, üks alternatiiv on tõesti, nagu kaitsjad väidavad seotuks isikuks lugemine majandusliku sõltuvussuhte alusel. Kuid on veel teine eeldus, milleks on muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. Tõsi on see, et seaduse tekstist kadus võrreldes eelnõuga „või juriidiline isik“, kuid kohtukolleegiumi hinnangul ei väljenda see kindlasti mitte seaduseandja tahet välistada sellise muu isikuna juriidilist isikut. Esiteks tulenes see eristamise välja jätmine seaduse tekstist sellest, et seaduseelnõu täiendati ühise majapidamise e leibkonna mõistega ja kui lugeda eelnevat stenogrammi e seaduseelnõu esimest lugemist 18.04.2012, siis sealt saab teada, et muudatused seaduseelnõus tulenes eelkõige sellest, et seotud isikuna ei käsitletud eelnõus elukaaslast. Kuna juriidilise isikuga ei saa põhimõtteliselt leibkonda jagada, siis jäeti see ka p-st 4 välja ja seejuures ka muu isiku eristamisel. Samas ei tähenda see seda, et seaduseandja tahe oli muu isikuna käsitleda ainult füüsilist isikut. Juriidilise ja füüsilise isiku eristamine oli seaduseelnõu esialgses tekstis ja ka selle juurde esitatud seletuskirjas on selgelt öeldud, et p 4 mõttes loetakse seotud isikuks muu füüsiline või juriidiline isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus oluliselt ja vahetult mõjutab või kes allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Mingeid vaidlusi ei ole ka seaduse vastuvõtmise etappidel tekitanud küsimus KVS § 7 lg 1 p-s 4 toodud alusel

ametiisiku seotus juriidilise isikuga ja see, et seadus „muu isiku“ tähendust ei lahterda eraldi juriidiliseks ja füüsiliseks tuleneb pigem arusaamast, et tegemist on üldteada asjaoluga ja kui seadus nimetab „isikut“, siis see tähendab nii juriidilist kui füüsilist ja kui seadusandja soov on nimetada ainult ühte neist, siis see tuuakse välja eraldi, kui see just ei tulene loogikareeglitest juba niigi. Näiteks nagu seda on KVS § 7 lg 1 p 4 esimene alternatiiv – „isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine“. Ehk siis, erinevalt kaitsjatest ja maakohtust asub kohtukolleegium seisukohale, et ka juriidiline isik saab olla KVS § 7 lg 1 p 4 teise alternatiivi alusel seotud isikuks. Samale seisukohale e et juriidilised isikud võivad olla hõlmatud KVS § 7 lg 1 p-ga 4, on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma otsuses 28. septembrist nr 1-19-6293. Viidatud lahendis väljendas ringkonnakohus seisukohta, et kui mõni ametiisikuga KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes seotud inimene täidab mõne juriidilise isiku osas KVS § 7 lg 1 p 2 või 3 eeldused, on see juriidiline isik ametiisikuga seotud isik. Vastasel juhul ei saakski tihtipeale reageerida juriidiliste isikute kaudu tekkivale korruptsiooniohule, sest juriidilised isikud saavad tegutseda vaid inimeste kaudu. Kohtumenetluses käib vaidlus selle üle, kas OÜ C on X-ga seotud juriidiline isik, kui selle juhatuse ainuliige on K. Laanjärv, kes ei ole sugulus- ega hõimlussidemetes Xga. Kaitsjad apelleerivad süüdistust muuhulgas just sellega, et taolised sidemed X ja K. Laanjärve vahel puuduvad. Kohtukolleegium peab oluliseks seda, et vastuvaidlematult on tõendatud, et OÜ C koos K. Laanjärvega on „variäriühing“ koos oma „variisikust“ juhiga. See väide tugineb kohtukolleegiumi seisukohale, et nimetatud äriühingu roll seisneski selles, et varjata tegelikke sidemeid X ja Ü OÜ vahel ning sealt edasi M. Tomingase ja H (X tütar, kes on abielus M. Tomingasega) vahel. See konspiratsioon ja skeemitamine e sidemete varjamine oli vajalik ainult ühel eesmärgil, ja nimelt selleks, et X saaks teha otsuseid OÜ C suhtes. Kui hankemenetluses oleks pakkujana osalenud OÜ C tegelik rahastaja e Ü OÜ või muu isik, mille puhul oleks kohaldunud ilmsed toimingupiirangud, oleks silmaga nähtavaks saanud sellised asjaolud, mis oleks olnud aluseks X taandumiseks otsuste tegemisest ja sisuliselt oleks see tähendanud seda, et võit hankemenetluses oleks suure küsimärgi all. Kohtukolleegium peab adekvaatseks, et sellistel juhtudel, kui korruptiivset suhet hakatakse varjama variäriühingutega ja variisikutega, tuleb seoste tuvastamiseks need hämavad faktorid tegelike isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) eest piltlikult öeldes seoste tuvastamise ajaks, ära tõsta ja seotuks lugemisel jälle arvestada. Seoseid nende kaudu ei tuvastata, ja seda seisukohta ei väära ka see, et korruptiivne otsus oli tehtud just „variäriühingu“ suhtes. Need oleks nagu tühjad kohad. Ehk siis, kohtukolleegiumi hinnangul tuleb seoste tuvastamisel lähtuda mõttes arusaamast, et otsused olid tehtud Ü OÜ suhtes. Alates 16.09.2004, ka vähemalt kuriteo toimepanemise ajal, on Ü OÜ (registrikood XXXXXXXX) juhatuse ainuliikmeks M. Tomingas. Äriühingu osanikeks alates 05.09.2006 aga ka vähemalt kuriteo toimepanemise ajal on 50% M. Tomingas ja 50% H. Äriühingu peamiseks tegevusalaks on AS Q kontsernile busside vahendus ja ajavahemikul 2014 jaanuar kuni 2017 mai moodustas äriühingu müügitulust 69,5% AS Q kontserni äriühingud. Seeläbi on Ü OÜ AS Q kontserni arvel tegutsev äriühing ja sõltuv AS Q nõukogust, sh ka X-st. Alates 12.12.2001, ka kuriteo toimepanemise ajal oli AS Q (registri kood XXXXXXXX) juhatuse ainuliikmeks M. Tomingas. Äriühingu aktsiad jagunesid samal alates 31.05.2013 ja ka kuriteo toimepanemise ajal järgmiselt: 50% X, 25% H ja 25%

M. Tomingas. Äriühingu nõukogu esimeheks on alates 18.11.2001 X ja teisteks nõukogu liimeteks alates 18.04.2001 R ja alates 22.09.2005 kuni käesoleva ajani H. X tütreks on H, kelle abikaasaks on M. Tomingas. Seega on tuvastatud X sugulusside (KVS § 7 lg 1 p 1) alaneja sugulase, tütre H-ga. Nemad olid ka OÜ C suhtes tehtud otsustest tegelikuks kasusaajateks. X seosed Ü OÜ-ga tulenevad läbi osaühingu osanike, kellest üks on X tütar H e KVS § 7 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isik, ja teine tütre mees M. Tomingas e p-des 2, 3 ja 4 nimetatud isik. Ehk siis X tütar H on Ü OÜ 50% osanik ja M. Tomingas, kes on nii juhatuse liige kui ka 50% osanik. M. Tomingas on p 4 alt 2 mõttes muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. M. Tomingas mõjutas Xd. M. Tomingas mõjutas Xd väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult. M. Tomigase mõju X-le lähtub esiteks sellest, et M. Tomingas on X tütre mees. Teiseks ühendab neid AS Q, mille juhatuse ainuliige on M. Tomingas ja nõukogu esimees on X e juhtorgani ja kontrollorgani suhe. Selline nö topeltsuhe eeldab juba iseenesest tihedat läbikäimist. Aasta kestel e ajavahemikul 1.03.2016 kuni 1.03.2017 on X ja M. Tomingase sideseansside arv X kõnede eristuses teisel kohal. Kõige rohkem on räägitud Iga, s.o 243 ühendust, M. Tomingasega on toimunud 222 sideseanssi (kd 2, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 18.06.2018. a tl 5-21). Isegi, kui eeldada, et 1.01.2017 kuni 1.03.2017 e juba pärast seda, kui arutatav toimingupiirangu rikkumine oli toime pandud e pärast 29.12.2016 rääkisid M. Tomingas ja X iga päev, siis 160 sideseanssi 10 kuu jooksul on piisavalt tihe suhtlus, et väita, et sellise isiku mõju ametiisikule on oluline. Seega on ka põhjust eeldada, et ametiisik ei suuda selle isiku tõttu jääda oma ametikohustusi täites rangelt avalikke huve järgivaks. Kohtukolleegiumi hinnangul mõjutab M. Tomingase seisund e see, et ta on X tütre mees X tegevust ka väljaspool ametiseisundit vahetult, sest see on seotud X tütrega e kõige lähedasema inimesega. Kindlasti ei saa jääda mõjutamata ühtegi isa, kui väimees tema tütrega näiteks halvasti käitub või vastupidi, kui väimees ta tütart „kätel kannab“. Eeltoodut arvestades on kohtukolleegiumi hinnangul tõendatud, et Ü OÜ on X-ga seotud isik ja kuna OÜ C oli asutatud eesmärgiga varjata X ja Ü OÜ vahelist seotust, siis on ka ilmselgelt selline „variäriühing“, mis on asutatud ja mis tegutseb eesmärgiga varjata korruptiivseid sidemeid ametiisikuga seotud isikuks KVS § 7 mõttes. KarS §-s 3001 ettenähtud kuriteo täideviimisteo tuvastamiseks tuleb see sisustada KVS § 11 loetletud toimingupiirangu rikkumisega e esmalt tuleb tuvastada, et ametiisik on rikkunud KVS § 11 lg 1 ettenähtud keeldu või keeldusid. Teadaolevalt ei ole tänaseks päevaks lõppenud ka vaidlused selles osas, kas enne 2019 aasta seadusemuudatust pidid ametiisiku poolt otsuse või toimingu tegemisel üheaegselt esinema kõik kolm KVS § 11 lg 1 p-des 1–3 ette nähtud tingimust. Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsuses 1-19-6293 on kohtukolleegiumi hinnangul välja toodud loogiline ja igati sümpaatne seisukoht, mis väljendub esiteks arusaamas, et KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 esinevad eeldused toimingupiirangu rikkumistest on alternatiivsed. Jutt käib siis enne 15.02.2019 aastal jõustunud seadusemuudatust kehtinud sõnastusest. Nagu nähtub seadusemuudatuse menetluskäigust, siis riigikogus teise lugemise seletuskirjas on

muudatusettepanekus nr 2 selgitatud, et KVS § 11 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastuse muudatus on tehnilist laadi täpsustus. Sellega on kohtukolleegiumi hinnangul selgitatud, et olenemata sellest, et kohtupraktikas on esinenud vaidlused, kas toimingupiirangu kohaldamiseks on vajalik korraga ühe või kõigi kolme aluse esinemine, on seadusandja tahe tegelikult algusest peale olnud selline, et piisab ühe aluse esinemist. Vastasel korral ei oleks tegemist tehnilist laadi täpsustusega, vaid sisulise muudatusega. Tartu Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta edasi alljärgnevalt: - korruptsioonioht esineb igal juhul, kui ametiisik teeb otsuse või toimingu iseenda või endaga seotud isiku suhtes (KVS § 11 lg 1 p 1). Niisuguses olukorras oleks täiendava eelduse nõudmine üleliigne; - KVS § 11 lg 1 p 2 tuleb kõne alla vaid siis, kui KVS § 11 lg 1 p 1 eeldusi ei esine ehk kui otsust või toimingut ei tehtud ametiisiku või temaga seotud isiku suhtes. Põhjus võtmaks sellist seisukohta ilmneb esiteks juba käesoleva otsuse eelmisest punktist: otsuse või toimingu tegemine ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes on juba iseenesest korruptsiooniohtlik – ja täiendav küsimine otsust või toimingut puudutava (era)huvi järele on seega üleliigne. Teiseks aga, on olemas selliseid karistamisväärseid juhtumeid, kus otsust küll ei tehta ametiisiku või temaga seotud isiku suhtes, ent ametiisikul või temaga seotud isikul on siiski otsuse vastu huvi. - KVS § 11 lg 1 p-l 3 osas leidis Tartu Ringkonnakohus, et korruptsioonioht peab esinema ka KVS § 11 lg 1 p 1 ja p 2 puhul igal juhul. Seetõttu on õige lugeda KVS § 11 lg 1 p 3 (võttes arvesse ka otsuse p-s 131 öeldut) nõnda: esineb muu korruptsioonioht. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et tagamaks KVS § 11 lg 1 p 3 kooskõla põhiseadusega, tuleb seda normi tõlgendada äärmiselt kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata KVS § 11 lg 1 p 1 või p 2 eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge) korruptsioonioht. Võib eeldada, et sellist olukorda sama hästi kui ei ole – ja KVS § 11 lg 1 p 3 seetõttu rakendada ei saagi. Kohtukolleegium leiab, et X rikkus KVS § 11 lg 1 p 1 sätestatud keeldu, sest tegi otsuse endaga seotud isiku suhtes. Mida antud juhul lugeda otsuse tegemiseks ja miks on OÜ C, kelle suhtes tehti otsused hankemenetluses, X-ga seotud isikuks, on kohtukolleegium põhjendanud käesolevas otsuses. Kuna on tõendatud, et KVS § 11 lg 1 p 1 rikkumine oli toime pandud eelneval kokkuleppel M. Tomingase ning K. Laanjärvega ja see kokkulepe sisaldab teoplaani, mille sisuks oli KVS § 11 lg 1 p 1 rikkumine, siis on sellise kuritegeliku kokkuleppega täidetud ka KVS § 11 lg 1 p 3 e korruptsioonioht on teoplaani teadlikult juba planeeritud ning sisuliselt p 3 neeldub p-s 1. Arvestades eeltoodut, on kohtukolleegiumi seisukohast süüdistatavad pannud toime neile süüdistuses etteheidetud kuriteod ja seda käesoleva otsusega tuvastatud mahus. Süüdistuses on antud süüdistatavate käitumisele õige karistusõiguslik hinnang ja ka selles osas on kohtukolleegium oma põhjendused esitanud. Seega tuleb süüdistatavatele mõista ka karistus. Karistus

Apellatsioonis ei ole peetud vajalikuks esitada ühtegi põhjendust, miks prokuröride arvates tuleb karistada süüdistatavaid just sellise karistusega nagu seda taotletakse apellatsioonis. Taaskord on ainult vihje süüdistuskõnele. Süüdistuskõnest leidis kohus põhjendused, millistele annab siis omapoolse hinnangu. Süüdistuskõnes väidetakse ühelt poolt, et puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ja juba ülejärgmises lauses tõdetakse, et süüdistatavad tegutsesid omakasulisel motiivil. Kuna ka süüdistusaktis ei ole välja toodud raskendavat asjaolu omakasu või muud madalat motiivi, ei saa kohtukolleegium sellist vastuolulist väidet arvestada karistuse mõistmisel. Prokuratuuri hinnangul on põhjendatud M. Tomingase karistamine K. Laanjärvega võrreldes rangema karistusega, sest tema suhtes oli samal ajal menetluses teine kriminaalasi, ja ta mõisteti käesoleva kriminaalasja menetlemise ajal süüdi ametialases kuriteos. Mõistetav karistus peaks mõjutama K. Laanjärve ja M. Tomingast edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning andma nii eri-kui üldpreventiivse signaali nii toimepanijatele kui avalikkusele. Prokuratuuri hinnangul, K. Laanjärvele ja M. Tomingasele, kellest kumbki ei ole kogu kohtuliku arutamise vältel teo keelatusest aru saanud, tuleb anda üheselt selge signaal selle kohta, et käesoleva kohtuliku arutamise esemeks olev ebaseaduslik tegevus on üheselt lubamatu ja isikute süü on suur. Mis puudutab eri- ja üldpreventiivseid signaale, siis kohtukolleegiumi arvates on signaal süüdistatavatele antud juba sellega, et nad on kohtu all ja mõistetakse süüdi. Avalikkusele suunatud signaali heli on pigem vastuoluline – ühelt poolt on korruptandi suhtes lõpetatud kriminaalmenetlus põhjusel, et tema süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, teisalt aga avalikkuse silmis n.ö „väikesed sulid“ on kohtu all. Järgnevalt tuleks apellantidele selgitada seda, et nad eksivad, kui paluvad oma apellatsioonis jätta KarS § 65 lg 1 alusel M. Tomingasele liitkaristus moodustamata. Apellatsioonist ei nähtu, mis on selleks põhjuseks, et prokuratuur sellise taotluse kohtule on esitanud. Kas see, eelmise kohtuotsusega on mõistetud rahaline karistus, praegu aga taotletakse tingimisi vangistust e et tegemist on eriliigiliste karistustega või hoopis see, et eelmine rahaline karistus on täielikult ära kantud (14.08.2017). Kohtukolleegium leiab, et kumbki nendest ei ole aluseks jätta mõistmata liitkaristus hiljem tuvastatud kuritegude kogumi eest. Siinjuures viitab kohtukolleegium Riigikohtu seisukohale, mis on küll aastatetagune aga kehtib ka praegu, sest ei KarS § 65 lg 2 ega ka § 65 lg 1 ei ole selles mõttes muutunud. Kuna selliseid vigu pole tehtud viimastel aastakümnetel, siis ei ole ka uuemaid Riigikohtu otsuseid. Asjaolu, et selles Riigikohtu lahendis on selgitatud liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 2 alusel eriliigiliste karistuste puhul ei vähenda samuti selle lahendi asjassepuutuvust. Mõlemate lõigete tekstis e nii 65 lg 1 kui ka 65 lg 2 on selgelt kirjas, et liitkaristuse mõistmisel tuleb juhinduda ka KarS § 64 lg-st 2. Oluline on märgata, et KarS § 64 pealkiri on „liitkaristuse mõistmine“ ja selle paragrahvi teine lõige räägib seega sellest, kuidas mõista liitkaristust, kui liidetavad on eriliigilised karistused. Seega ei saa seadust loogiliselt lugedes kuidagi taotleda kohtult sel juhul liitkaristuse mõistmata jätmist. Riigikohtu lahend, mis sellist ringkonnakohtu seiskohta toetab, on otsus nr 3-1-1-31-06. Nii on Riigikohus viidatud otsuses märkinud, et ei saa pidada korrektseks ringkonnakohtu järeldust, et mitme kohtuotsuse järgi mõistetud

eriliigiliste põhikaristuste korral KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristust ei moodustata. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et juhul kui on tegemist eriliigiliste põhikaristustega, tuleb lugeda KarS § 65 lg-s 2 kirjeldatud juhtumil mitme kohtuotsuse järgi moodustunud karistused kogumis siiski liitkaristuseks, mille täitmise erisused tulenevad KarS § 64 lg-st 2 ja 4. Kindlasti tuleb viimase kohtuotsusega ära näidata, millis(t)e varasema(te) kohtuotsus(t)ega mõistetud karistus(ed) viimase kohtuotsusega mõistetud karistusega nn karistuste liidu moodustavad. Kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. Seega, kui oleks põhjendatud mõista M. Tomingasele käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest eelmise otsusega võrreldes eriliigiline karistus, siis liitkaristus tulnuks ikka mõista. Selgituseks rõhutab kohtukolleegium veelkord, et kui tuvastatakse hilisemalt kuritegude konkurents e kui mõistetakse karistust kuriteo eest, mis on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, siis tuleb viimase kohtuotsusega taastada olukord, mis olnuks sel juhul, kui neid kuritegusid oleks arutatud ühes menetluses ja liitkaristus oleks mõistetud ühe otsusega. Ühe otsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud üksikkaristuse liidetakse KarS § 64 lg 1 alusel ja täpselt samad põhimõtted kehtivad ka KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel. Hiljem tuvastatud kuritegude kogumi olemasolu ei sõltu sellest, kas mõni kogumi moodustava kuriteo eest mõistetud karistus on ära kantud või mitte, määrav on üksnes kuriteo toimepanemise aeg. Täielikult ära kantud üksikkaristus arvatakse liitkaristusest maha. Praegusel juhul tähendab see aga M. Tomingasele liitkaristuse mõistmise kontekstis, et tema lõplikust karistusest tuleb lugeda kantuks eelmise kohtuotsusega (21.06.2017 otsus) mõistetud ja täielikult ära kantud karistus e 300 päevamäära, s.o 15 000 eurot. M. Tomingase karistamine rangemalt põhjusel, et ta on pärast käesoleva otsusega tuvastatud kuriteo toimepanemist süüdi mõistetud ametialases kuriteos, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul ka seaduse seisukohast adekvaatne põhjendus. Nagu juba selgitatud, siis praeguse otsusega tuvastatud kuritegu ja eelmise otsusega tuvastatud kuritegu moodustavad hiljem tuvastatud kuritegude liidu ja väga oluline on siinjuures see, et liitkaristuse mõistmine toimub sellisel juhul KarS § 64 alusel e ei ole vahet, kas isik mõistetakse süüdi ühe otsusega või kahega. Samuti ei ole vahet, kas teise kohtuotsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud enne eelmises kriminaalasjas toimunud kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal, oluline on, et see on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Ehk siis, KarS § 65 lg 1 kohaldamine karistuste liitmisel hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsis, ei sõltu seaduse mõtte kohaselt sellest, kas menetlejal oli võimalus KrMS § 216 alusel ühendada kaks kriminaalasja või see ei olnud enam võimalik ja kahe kuriteo eraldi menetlemise põhjus tuleneb süüdistatava enda käitumisest. Kindlasti saab selliseid erinevusi arvestada liitkaristuse moodustamise põhimõtete kohaldamisel e kas liita üksikkaristused täielikult, osaliselt või hoopis katta. Täielikult ärakantud karistus moodustab küll liidu teise mõistetud üksikkaristusega, kuid see arvatakse maha liitkaristusest e loetakse kantuks. Kui isik mõistetakse süüdi ühe otsusega kahes erineva paragrahvi järgi kvalifitseeritavas kuriteos, siis ei mõjuta järjekorras teise kuriteo eest mõistetud karistust kuidagi see, et eelmisel real kohtuotsuse resolutsioonis mõisteti isik süüdi veel ühes kuriteos. Piltlikult väljendades ei mõjuta üksikkaristused üksteist e teine üksikkaristus ei pea olema selle võrra rangem, et

samas resolutsioonis eelmisel real mõisteti süüdistatava süüdi veel ühes või mitmes kuriteos. Üksikkaristused mõjutavad nende alusel mõistetavat liitkaristust. Sestap ei saa ka KarS § 65 lg 1 puhul mõjutada teist üksikkaristust eelmise üksikkaristuse olemasolu. Seega ei ole kohtukolleegiumi hinnangul prokuröride apellatsioonis või täpsemalt öeldes süüdistuskõnes esitatud ühtegi sellist tõsiseltvõetavat seisukohta, mis adekvaatselt põhjendaks, miks tuleks süüdistatavaid karistada KarS § 300 1 lg 2 sanktsioonis ettenähtud raskema karistusliigiga ja miks peaks olema süüdistatavatele konkreetselt käesoleva otsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetavad üksikkaristused erinevad. Kohtukolleegium leiab erinevalt apellantidest, et süüdistatavaid on võimalik karistada rahalise karistusega. Kohtukolleegium arvestab eelkõige seda, et kuriteost on möödunud 5 aastat, mis ei ole kindlasti lühike aeg. Teiseks, ja vägagi oluliseks karistusliigi valikut mõjutavaks faktoriks on asjaolu, et prokuratuur pidas võimalikuks lõpetada korruptsioonikuriteo täideviija osas menetluse oportuniteediga e leidis, et X süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub. On tõsi, et kohtukolleegium käesolevas otsuses märkis omalt poolt, et sisuliselt on kaasaaitamisteod täideviimisteo kvaliteediga ja kergema kuriteo toimepanija kvalifikatsiooni tingib asjaolu, et kuritegu ise nõuab erisubjekti, kuid see ei õigusta sedavõrd suurt erinevust kuriteo täideviija ja kaasaaitajate kohtlemisel. Ka on süüdistatavad varem karistamata e et ei saa väita, et nad ei ole teinud järeldusi varasematest karistusõiguslikest kohtlemistest ja jätkavad kuritegude toimepanemist. Karistuse määra valikul arvestab kohtukolleegium muuhulgas süü suurust, mida ilmestab kuriteo planeerituse ja ettevalmistamise kõrge tase aga ka see, et tegemist ei olnud ühekordse käitumisaktiga korruptsioonikuriteo kaasa aitamisel vaid mitmetest käitumisaktidest koosnevast jätkuva kaasaaitamisteoga. Samuti ei piirdunud kaasaaitamine ainult vaimse kaasabiga, vaid kasvas sealt edasi ka ainelise ja füüsilise abini. Seega karistab kohtukolleegium süüdistatavaid sanktsioonis ettenähtud rahalise karistuse keskmäära lähedase karistusega e 250 päevamääraga. M. Tomingasele tuleb mõista ka liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi ning kohtukolleegium kohaldab seejuures karistuste osalist liitmist ja mõistab liitkaristuse seaduses e KarS § 44 lg 1 ja § 64 lg 2 maksimaalmääras e 500 päevamäära. Selgituseks, nimetatud paragrahvid välistavad antud juhul üksikkaristuste täielikku liitmist. Põhjuseks, miks kohtukolleegium peab õigeks üksikkaristusi osaliselt liita ja mitte kohaldad kergeimat liitkaristuse mõistmise põhimõtet e kergema karistuse kaetuks lugemist raskemaga, on see, et käesoleva otsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega tuvastatud kuriteo kohtumenetluse ajal. Liitkaristusest arvab kohtukolleegium maha eelmise kohtuotsusega mõistetud ja täielikul tärakantud karistuse e 300 päevamäära. M. Tomingase keskmine päevasissetulek, mida tuleb arvestada rahalise karistuse rahalise väärtuse arvestamisel, on 39,80 eurot. K. Laanjärve keskmine päeva sissetulek on alla 10 euro, mistõttu tuleb kohaldada KarS § 44 lg 2 ettenähtud miinimumpäevamäära ehk10 eurot (kd 35, lk 9,11). Kuna mõlemad süüdistatavad viibisid käesoleva menetluse raames ka eelvangistuses – M. Tomingas 2 eelvangistuspäeva ja K. Laanjärv 1

eelvangistuspäeva – siis tuleb ka selle tõttu neile mõistetavat karistusmäära korrigeerida. Menetluskulud. Ka menetluskulude osas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks apellantide taotlus, mis käsitleb K. Laanjärve määratud kaitse kulusid ainult kohtueelsel uurimisel. Kui taotletakse süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, siis seaduse mõtte kohaselt tuleb tühistada tõesti ka maakohtu otsustus, millega jäeti süüdistatavalt tema kaitsele kulunud töö eest kaitsja tasu riigi kanda. Millega seoses peaks see olema ainult kohtueelses uurimises osutatud kaitseteenuse eest, seda kohtukolleegium apellatsioonist välja ei loe ja oskab vaid oletada, et ikka ja jälle on ainsamaks ja jäädavaks dokumendiks süüdistusakt ja sellele rajatud süüdistuskõne ning maakohtu poolt tehtud otsus, mille seaduslikkust tegelikult apellatsioonikohus kontrollib, on jällegi justkui vahele jäetud. KrMS § 181 lg 1 alusel jättis maakohus K. Laanjärve määratud kaitsjatele määratud tasu kokku 4859 eurot riigi kanda. Kuna käesoleva otsusega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis tuleb K. Laanjärvel hüvitada ka kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud korras kaitsjate poolt tehtud töö eest neile juba maakohtu poolt riigi eelarvest hüvitatavaks tunnistatud kaitsjatasud. Seega tuleb kaitsjatasu KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigi kasuks K. Laanjärvelt. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb K. Laanjärvel välja mõista sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära e 876 eurot. Ringkonnakohtule ei ole esitatud asjaolusid, millised oleks hinnatavad selliste mõjuvate põhjustena, mis peaks kohtule panema kohustuse vaagida, kas süüdistatav on oma varalise seisundi tõttu võimeline hüvitama talt väljamõistetavaid menetluskulusid täies ulatuses. Süüdistatav on töövõimeline, terve meesterahvas, kellel on olnud võimalus vabaduses edasi elada ja töötada ka kogu menetluse kestel ja resotsialiseerumist ka seetõttu ei vaja. Kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 424 ja § 423 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. M. Tomingasele kohustas maakohus riigi eelarve vahenditest hüvitada tema poolt kriminaalmenetluses kantud õigusabi kulud valitud kaitsjatele kogusummas 17689.28 eurot (sh käibemaks 2948.21 eurot). Kohtuotsuses on ka maakohtu põhjendused, miks maakohus luges mõistlikuks menetluskuluks just nimetatud summa kaitsjate poolt esitatud taotluste alusel. Kuna ka M. Tomingase osas käesoleva otsusega ringkonnakohus tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud M. Tomingas. Praegusel juhul tähendab see seda, et maakohtu otsustus temale riigieelarve vahenditest 17 689,28 euro hüvitamine kuulub tühistamisele ja kantud kulud jäävad süüdistatava enda kanda.

Mis puudutab M. Tomingaselt sundraha väljamõistmist, siis paraku ei saa seda teha lihtsalt viitega KrMS § 179 lg 1 p-le 2 ja ühe lausega, nagu seda tehakse apellatsioonis. M. Tomingas on käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteo pannud toime enne eelmise kohtuotsuse tegemist e tegemist on hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsiga (KarS § 65 lg 1). KarS §. 65 lg 1 kohaldamine on sisuliselt selliseks sätteks, mis teebki kaks kohtuotsust üheks ja loob (taastab) olukorra, mis oleks võrdne olukorrale, kui kõiki kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteoepisoode oleks arutatud ühel istungil ja tehtud üks kohtuotsus. Ainult sellisel juhul on tagatud isikute võrdne kohtlemine (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-2-02). See puudutab ka sundraha väljamõistmist selle kohtuotsusega, millisega tuvastatud kuritegu on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kui oleks arutatud kahe kohtuotsusega tuvastatud kuritegusid koos, oleks sundraha välja mõistetud ühel korral. Tegelikult ei ole see alati nii ning sõltub see mitmetest asjaoludest. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-24-11 p 10 ja selle kolmes alapunktis pikalt ning arusaadavalt selgitanud, miks erinevalt karistuste liitmisest ei pea alati taastama olukorda, mis oleks samane sellega, kui kuritegusid oleks koos arutatud ja ühe otsusega isik süüdi mõistetud kõigis hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsi kuuluvates kuritegudes ja millest sõltub sundraha väljamõistmine juhtudel, kui karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel e kui on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga. Sundraha küsimuse otsustamiseks kriminaalasjas, milles mõistetakse karistus KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, ei ole seadusandja eriregulatsiooni kehtestanud, mistõttu ei ole välistatud, et katmaks kriminaalasjade menetlemisega kaasnevaid üldisi menetluskulusid, mõistetakse süüdistatavalt sundraha välja nii varasema kui ka hilisema kohtuotsusega. Seetõttu kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse mõistmiseks (Riigikohtu 18. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-118-11). Riigikohtu seisukohast ei ole neil juhtudel, kui menetleja on jätnud alusetult kasutamata KrMS § 216 lg 1 p-st 2 tuleneva võimaluse ühendada kriminaalasjad üheks menetluseks eesmärgiga tagada isikule kõiki karistuse mõistmise asjaolusid arvestava liitkaristuse mõistmise ühes kriminaalmenetluses ja sellega seonduvalt sundraha ühekordse väljamõistmise KrMS § 179 sätteid arvestades, kahel korral sundraha väljamõistmine õigustatud. Sellest tulenevalt on aga sellistel juhtudel, kui esinevad objektiivsed asjaolud, miks ei saanud kriminaalasju ühendada üheks menetluseks, topelt sundraha väljamõistmine õigustatud. Kohtukolleegiumi arvates on praegusel juhul igati õigustatud. Süüdistusakt eelmises kriminaalasjas saabus kohtusse 17.05.2016. Käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteo pani M. Tomingas toime sel ajal, kui eelmine kriminaalasi oli kohtumenetluses ja menetlust alustati alles 1.03.2107. Seega ei olnud võimalik, ja seda mitte menetlejate süül vaid süüdistatava süül, kes jätkas kuritegude toimepanemist ka siis, kui tema suhtes käis juba kohtumenetlus teises kriminaalasjas, kriminaalasju KrMS § 216 lg 1 alusel ühendada, kuritegusid koos arutada ning süüküsimust ühe otsusega lahendada. Seetõttu igati põhjendatud ka M. Tomingaselt välja mõista sundraha 1,5 kuupalga alammääras, mis on 876 eurot.

Apellatsioonimenetluses esitasid süüdistatava M. Tomingase kaitsjad taotluse hüvitada apellatsioonimenetluse kulud. Käesolevas kriminaalmenetluses on M. Tomingase menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kohtule esitatud taotluse kohaselt kaitsjatele makstud tasu kokku summas 2 296 eurot (ilma käibemaksuta). Süüdistataval on kaks kaitsjat, kes kokku kulutasid maakohtu otsuse kuulutamisel osalemisele, kohtuotsusega tutvumisele ja selle analüüsile, kliendiga suhtlemisele, prokuröri apellatsiooni analüüsile ja ringkonnakohtule seisukohtade esitamisele 21 tundi. Adv O. Nääsi tunnistasu on 120 eurot (lisandub käibemaks) ja adv K. Rande tunnitasu 104 eurot (lisandub käibemaks). Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate tunnitasud on mõistlikud ja need tuleb võtta aluseks õigusabi kulude arvutamisel. Kaitsjate poolt loetletud kaitsetoimingud on vajalikud ja nendele kulunud aeg vastab samuti tehtud tööle. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks ka valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatava K. Laanjärve kaitsja adv K. Isokoski esitas taotluse õigusabi kulude hüvitamise taotluse ringkonnakohtule 13.12.2021. Riigikohtu praktika kohaselt peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Taotluse esitamine pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa ei ole lubatav ja selle tõttu tuleb hilinenult esitatud taotlus jätta läbi vaatamata. Kirjaliku apellatsioonimenetluse puhul on kõnealuses kontekstis kohtu nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel kindlaks määratud tähtaeg, mistõttu tulebki pärast seda esitatud riigi õigusabi tasu taotlus läbi vaatamata jätta. Seega kuna käesolevas kriminaalasjas oli selleks tähtajaks 1.11.2021 ja taotlus esitati alles13.12.2021, tuleb see jätta läbi vaatamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 331 lg 1 p-st 4; 338 p-st 3; 339 lg-st 2; 340 lg 4 p-st 2 tühistab kohtukolleegium maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse M. Tomingase ja K. Laanjärve suhtes osaliselt (asitõendite osas jääb kohtuotsus muutmata) ja mõistab nad süüdi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.