Liiklussüüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel P.M kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

P.M’i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.01.2020.a kella 19:03 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 151 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 272T kohaselt tuvastati uuritaval P.M ’il

narkojoove (kokaiini metaboliidid, diasepaam, nordasepaam, zolpideemi metaboliit, GHB), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Samuti tema, juhtis tahtlikult uuesti, s.o. korduvalt 25.01.2020.a kella 08:30 paiku Tallinnas, Männiku tee 4 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 139T kohaselt tuvastati uuritaval P.M ’il narkojoove (GHB), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./ KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Seega, süüdistatav P.M pani toime mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht P.M , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.M-i karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohaldades KarS § 69 lg-t 1 tuleb asendada mõistetud vangistus 540 tunni üldkasuliku tööga, mille tähtajaks tuleb KarS § 69 lg 3 alusel määrata 2 aastat, mille jooksul tuleb allutada P.M KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 nimetatud kontrollnõuetele. Lisaks tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustada P.M-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt P.M-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: joobeseisundi tuvastamise kulud summas 576 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava P.M-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et P.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad P.M-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku

andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud summas 576 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus asuvad salvestistega 3 DVD-plaati ja 1 CD-plaat on asitõendite vaatlusprotokollide lisad ja need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.