eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi üldmenetluses Aleksei Brazinski süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. septembri 2021 otsus
Apellant
Aleksei Brazinski kaitsja Mihhail Firsov
Teised apellatsioonimenetluse pooled
süüdistatav Aleksei Brazinski. Isikukood 37705082232; elukoht XXX; ei tööta; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 30. juunist 2021; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 12. aprilli 2021 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi 1-aastase vangistusega prokuratuur, esindaja abiprokurör Daniel Toom
Menetluse vorm
Viru
Ringkonnaprokuratuuri
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 7. septembri 2021 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Aleksei Brazinskile esitati süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimises, mis seisnes järgnevas. Olles Viru Maakohtu 12. aprilli 2021 otsusega nr 1-21-1568 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis A. Brazinski uuesti 26. aprillil 2021 kella 13.20 paiku Tallinn-Narva mnt 200. kilomeetril mootorsõidukit Peugeot registreerimismärgiga XXX . Tema vere ühes grammis oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholisisaldus vähemalt 3,35 1(6)
milligrammi. Sellise käitumisega rikkus A. Brazinski liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 7. septembri 2021 otsusega tunnistati A. Brazinski süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A. Brazinskile Viru Maakohtu 12. aprilli 2021 kohtuotsusega nr 1-21-1568 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti A. Brazinski kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30. juunil 2021 ning A. Brazinskile kohaldatud tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni muutmata. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldati A. Brazinskile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks. KarS § 83 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeeriti A. Brazinskile ning S.B. le kuuluv sõiduk Peugeot registreerimismärgiga XXX . Samuti võttis kohus seisukoha menetluskulude osas.
3.A. Brazinski karistusi põhjendas kohus järgmiselt.
4.A. Brazinskil tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 3,35 mg/g. Kuna selline alkoholisisaldus ületab LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud kriminaalvastutuse piirmäära sisuliselt kahekordselt, on A. Brazinski süü suur. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine sellises joobeseisundis näitab A. Brazinski hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse. See on ohtlik, kuna isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu enesele, teistele liiklejatele ja kõrvaliste isikute varale.
5.A. Brazinski tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.
6.Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb arvestada, et A. Brazinskil on kaks kehtivat kriminaalkaristust sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Harju Maakohtu 3. juuni 2016 otsusega nr 1-16-542 karistati A. Brazinskit KarS § 121 lg 1 ja § 424 järgi 1 aasta 2 kuu ning 27 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Viru Maakohtu 12. aprilli 2021 otsusega nr 1-21-1568 (jõustus 28. aprillil 2021) karistati A. Brazinskit KarS § 424 lg 2 järgi lõpliku karistusena 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, millest 1 kuu vangistust pöörati kohesele täitmisele ning ülejäänud 10 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata ühes käitumiskontrollile allutamisega. Käitumiskontrolli ajal pidi A. Brazinski järgima KarS § 75 lg-s 1 ning lg 2 p-des 2 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi, katseaeg algas 12. aprillil 2021. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti A. Brazinskilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Uue kuriteo pani A. Brazinski toime katseajal, 14 päeva pärast viimase kohtuotsuse väljakuulutamist. Seega varasem karistus samalaadse süüteo toimepanemise eest A. Brazinskile mõju ei avaldanud ja ta jätkas samalaadset õigusvastast käitumist.
7.Arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventiivselt arvestab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja kõige elementaarsemaid keelde rikkuvad juhid kõrvaldatakse liiklusest ning neid karistatakse rangelt, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet.
2(6)
8.Arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist saab A. Brazinskile mõista vangistuse mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist. Kuna A. Brazinski pani kuriteo toime katseajal, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel.
9.KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt on lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine kohustuslik. KarS § 50 lg 3 kohaselt kohaldab kohus KarS-i eriosas sätestatud juhtudel kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades A. Brazinski süü suurust, kergendava asjaolu esinemist, märkimisväärset joobeastet, õiguskorra kaitsmise huvisid ning eripreventiivseid eesmärke, tuleb A. Brazinskile kohaldada lisakaristust ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest ülespoole jäävas määras.
10.Viru Maakohtu 12. aprilli 2021 otsusega nr 1-21-1568 kohaldati A. Brazinski suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks, mida täidetakse alates otsuse jõustumisest, s.o
28.aprillist 2021. Praegune kuritegu leidis aset 26. aprillil 2021, st enne Viru Maakohtu 12. aprilli 2021 otsuse jõustumist ja A. Brazinskilt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega oli A. Brazinskil kuriteo toimepanemise ajal juhtimisõigus olemas ning seega on kohtul võimalik see temalt ära võtta. Apellatsioon
11.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Brazinski kaitsja Mihhail Firsov, taotledes maakohtu otsuse tühistamist A. Brazinskile mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas. Kaitsja taotleb uue otsuse tegemist, millega karistada A. Brazinskit KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust A. Brazinskile Viru Maakohtu 12. aprilli 2021 otsusega nr 1-21-1568 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 718 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 aastat. Alternatiivselt taotleb kaitsja määrata KarS § 74 lg-te 1–3 alusel A. Brazinski poolt kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust alates 30. juunist 2021 ning ülejäänud 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest vabastada ta tingimisi 3-aastase katseajaga ühes käitumiskontrolli ja 6 kuuks elektroonilisele valvele allutamisega KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud korras. Kohaldatud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise palub kaitsja tühistada. Kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
12.Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et A. Brazinski süü on suur. A. Brazinski ei seadnud sõiduki juhtimisega ohtu enda ega teiste liiklejate elu ja tervist, samuti ei tekitanud ta varalist kahju kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb tõdeda, et A. Brazinski teole ei järgnenud negatiivseid või raskeid tagajärgi. Kohtuistungil kahetses A. Brazinski toimepandut puhtsüdamlikult. See võimaldab hinnata tema süü keskmiseks. Lisaks tuleb arvestada, et A. Brazinski karistus koosneb reaalsest vangistusest ja kahest lisakaristusest – juhtimisõiguse äravõtmisest ja sõiduki konfiskeerimisest –, mis kaitsja arvates on liiga karm. Arvestades eeltoodut ja võttes arvesse A. Brazinski isikut, kergendava asjaolu esinemist ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, leiab kaitsja, et A. Brazinskile on võimalik mõista karistuseks šokivangistus ning ülejäänud liitkaristusest vabastada ta tingimisi koos käitumiskontrolli ja elektroonilisele valvele allutamisega. Alternatiivselt võib kohus vangistuse täitmisele pööramise korral asendada selle üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.
13.Kaitsja ei nõustu lisakaristuse kohaldamisega, kuna KarS § 424 lg-st 4 ei tulene, et juhtimisõigust on võimalik ära võtta vaatamata sellele, et süüdistataval juhtimisõigust kohtuotsuse
3(6)
tegemise ajal ei olegi. Kuna kohtuotsuse tegemise kuupäeval ei olnud A. Brazinskil juhtimisõigust, ei tohtinud kohus temalt juhtimisõigust ära võtta, sest see raskendab A. Brazinski olukorda. Apellatsioonivastus
14.Prokurör leiab apellatsioonile esitatud vastuses, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja üldjuhul apellatsiooni piires. Praegu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust selle üle, et A. Brazinski pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Küll aga vaieldakse karistuste osas.
16.Esmalt leiab apellant, et maakohus hindas A. Brazinski süü põhjendamatult suureks, kuna sõiduki juhtimisega ei seadnud A. Brazinski ohtu enda ega teiste liiklejate elu ja tervist ega tekitanud ka varalist kahju kõrvaliste isikute varale. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
17.KarS §-s 424 sätestatud kuritegu on käsitatav abstraktse ohudeliktina ning sellega kaasneb alati oht elule, tervisele ja varale. Tõsi, praegusel juhul see oht ei realiseerunud: A. Brazinski ei põhjustanud kellegi surma ning ei kahjustanud ka kellegi tervist ega vara. Samas arvestas maakohus põhjendatult seda, et A. Brazinski joove oli väga suur. Sõiduki juhtimine sedavõrd raskes joobes viib kahjulike tagajärgede realiseerumiseni suurema tõenäosusega kui sõiduki juhtimine kergemas joobes. Üldjuhul on joobe raskusaste pöördvõrdelises seoses juhi võimega sõidukit nõuetelevastavalt ja ohutult juhtida. Ka praeguses asjas nähtub tunnistaja Vladimir Kirillovi ütlustest, et A. Brazinski juhitud sõidukiga seonduvas politseiväljakutses kirjeldati sõidukijuhi juhtimisstiili ebakindlana. Arvesse tuleb võtta sedagi, et sõidukit juhtis A. Brazinski päevasel ajal ühel Eesti põhimaanteedest. Kuna neil tingimustel võib üldteada andmetele tuginevalt eeldada suuremat liiklustihedust kui on näiteks öisel ajal või kusagil kõrvalmaanteel, kätkeb juba see endas suuremat ohtu kahjulike tagajärgede saabumiseks.
18.Apellandi hinnangul tuleb arvestada A. Brazinski kohtuistungil avaldatud kahetsust. Seda on maakohus aga tegigi. Nimelt märkis kohus, et A. Brazinski tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ja see on karistust kergendav asjaolu. Ringkonnakohtu hinnangul pidas maakohus seda märkides silmas just A. Brazibski kahetsust.
19.Viimaks viitab apellant karistuse raskusest kõneldes sellele, et lisaks põhikaristusele kohaldas kohus A. Brazinski suhtes ka lisakaristust ja konfiskeerimist – ja kogumis on toimitud liiga karmilt.
20.Iseenesest on õige, et põhi- ja lisakaristuse ning konfiskeerimise mõju ei tohi olla kogumis süüdlasele liialt karm. Siiski ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et praegu just nii ongi. Tõsi, lisaks põhikaristusele kohaldas kohus A. Brazinski suhtes lisakaristust ja sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Samas tuleb arvestada, et A. Brazinski oli purjus olles sõidukit juhtinud varemgi ja seda suisa kaks korda. Seejuures ei olnud viimane kohtuotsus uue kuriteo toimepanemise ajaks isegi veel jõustunud. Kahel viimasel korral kasutas ta ühte ja sama talle endale kuuluvat mootorsõidukit. Toodu näitab ilmekalt varasema karistamise ebaefektiivsust. Seetõttu on põhjendatud kohaldada A. Brazinskile tema mõjutamiseks ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks lisaks põhikaristusele täiendavaid õigusjärelmeid. Põhikaristuse mõistis kohus A. Brazinskile alla sanktsiooni keskmist määra – kuigi A. Brazinski süü suurust ja preventiivseid 4(6)
kaalutlusi arvestades võinuks põhikaristus olla raskem. Lisakaristust kohaldas kohus keskmisest suuremas määras, kuid siiski mitte maksimaalmääras. Neid asjaolusid arvestades ei ületa põhi- ja lisakaristus ühes konfiskeerimisega ringkonnakohtu hinnangul A. Brazinski süüd ega too kaasa tema teole järgnevate õigusjärelmite kogumõju ebaproportsionaalsust.
21.Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus A. Brazinskile põhikaristust mõistes, jääb põhikaristus muutmata. See tähendab, et alust ei ole muuta ka A. Brazinskile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust. Kuna apellant taotleb A. Brazinskile mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga või liitkaristusest tingimisi vabastamist ühes käitumiskontrolli ja elektroonilisele valvele allutamisega, analüüsib ringkonnakohus järgnevalt neid võimalusi.
22.A. Brazinskile mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Viru Maakohtu 12. aprilli 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis oli jäetud KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Seetõttu tuleb liitkaristusena mõistetud vangistuse asendamise ja sellest tingimisi vabastamise kaalumisel võtta arvesse KarS § 74 lg 5. Sellest sättest lähtudes on tõesti võimalik nii liitkaristuse asendamine üldkasuliku tööga kui ka süüdlase vabastamine liitkaristusest tingimisi koos käitumiskontrolli ja elektroonilisele valvele allutamisega KarS § 75 lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras.
23.Nii KarS § 75 lg 2 p 9 kui 10 näevad ette, et süüdlase saab elektroonilisele valvele allutada vaid tema eelneval nõusolekul. A. Brazinski kirjalikku nõusolekut apellatsioonile lisatud ei ole ja süüdistatava vastavat nõusolekut ei nähtu ka mujalt toimikumaterjalidest. Seega ei saa ringkonnakohus A. Brazinski nõusolekus veenduda.
24.Ent isegi kui eeldada, et A. Brazinski on nõus elektroonilisele valvele alluma, ei ole tema liitkaristusest tingimisi vabastamine põhjendatud. Nimelt saab süüdlase liitkaristusest tingimisi vabastada vaid siis, kui tema isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades ei ole otstarbekas teda vanglasse saata. Nii võiks olla näiteks kergemate kuritegude puhul või kui süüdlase varasem kuritegu jääb võrdlemisi kaugesse minevikku. A. Brazinski karistusest tingimisi vabastamise kasuks räägib kuriteo toimepanemise kahetsemine. Vabastamise kahjuks räägib joobe raskus, korduv samalaadse kuriteo toimepanemine, varasemalt tingimisi kohaldatud karistuste ebaefektiivsus ja ükskõikne suhtumine, mida A. Brazinski näitas uue kuriteo toimepanemisega vaid paar nädalat pärast viimast süüditunnistamist. Neil asjaoludel ei saa järeldada, et A. Brazinski vanglasse saatmine (kas lühi- või pikaajaliselt) on seaduse mõttes ebaotstarbekas.
25.Ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga eeldab süüdlase nõusolekut. See nõusolek on apellatsioonile lisatud. Siiski ei sõltu vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vaid süüdlase nõusolekust.
26.A. Brazinskit karistati 2 aasta 4 kuu ja 28 päevase vangistusega. Tulenevalt KarS § 69 lg-st 1 saab üldkasuliku tööga asendada vaid kuni kaheaastast vangistust. Ehkki seda KarS § 69 lg 1 ls 1 kolmandast alternatiivist (kohus võib tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga) otsesõnu ei tulene, on seadust tarvis selliselt tõlgendada. Nimelt nähtub KarS § 69 lg 1 ls 1 teisest alternatiivist, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Seega on seadusandja KarS § 69 lg 1 ls 1 teist alternatiivi luues lähtunud sellest, et üle kaheaastase vangistuse mõistmisel on üldkasulik töö välistatud. Sellel on ringkonnakohtu hinnangul kaks põhjust. Esiteks on enam kui kaheaastase vangistuse puhul isiku süü üldkasuliku töö kohaldamiseks liiga suur: sellist süüd tööd tehes lunastada ei saa. Teiseks aga näitab kogemus, et mida enam üldkasulikku tööd teha on vaja, seda suurem on selle töö tegemise ebaõnnestumise tõenäosus. Nii ongi õiguskirjanduses leitud, et üldkasulikku tööd peaks 5(6)
rakendama (selgelt) alla kahe aasta jäävate vangistuste puhul (Pikamäe – KarS. Kommenteeritud väljaanne. 5. trükk, § 69, komm 2.2.3). Need kaalutlused kehtivad ka KarS § 69 lg 1 ls 1 kolmanda alternatiivi puhul. Veelgi enam: oleks ebaloogiline, et (esimest) karistust mõistes saab üldkasulikku tööd määrata vaid kuni kaheaastase vangistuse puhul, ent inimesele, kes rikkus tingimisi karistamisest vabastamise nõudeid või kes pani suisa toime uue kuriteo, võidakse üldkasulikku tööd võimaldada ka siis, kui tema vangistus ületab kahte aastat.
27.Ent isegi kui leida, et KarS § 69 lg 1 ls 1 kolmanda alternatiivi korral on üldkasulik töö võimalik ka enam kui kaheaastase vangistuse puhul, tuleb arvestada siiski järgmist. Nagu kaude juba eelöeldust tuleneb, tuleb vangistuse üldkasuliku tööga asendamisel hinnata ka üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Kohtupraktikas on üldkasulikku tööd takistava asjaoluna käsitletud muu hulgas süüdlase probleemi alkoholiga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20.aprilli 2009 otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). A. Brazinski on korduvalt juhtinud sõidukit alkoholijoobes, sealhulgas katseajal. Praeguse kuriteo ajal oli tema joove väga suur. Kui inimene on suuteline tarvitama sedavõrd palju alkoholi ja asuma seejuures veel mootorsõidukit juhtima, pole tegemist n-ö juhutarvitajaga. Alkoholi tarvitamine on sellisel juhul harjumuslik. Tunnistaja V. Kirillovi ütlustest nähtuvalt leiti A. Brazinski sõidukist selle ülevaatusel ka poolik viinapudel. Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjust öelda, et A. Brazinski alkoholi tarvitamine on probleemne. See muudab küsitavaks, kas ta on võimeline üldkasuliku töö nõuetekohaselt ära tegema ning järgima sellega kaasnevaid kontrollnõudeid. Seda enam, et KarS § 69 lg 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise aeg kuritegude puhul ületada 24 kuud ning liitkaristuse asendamisel tuleks A. Brazinskil selle aja jooksul ära teha väga palju üldkasuliku töö tunde (868). Seetõttu on üldkasuliku töö ebaõnnestumise risk suur ning liitkaristuse asendamine ei ole põhjendatud juba sisuliselt.
28.Eelnevast järeldub, et A. Brazinski karistamine reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusega on õige. Apellatsiooni argumendid ei tingi maakohtu otsuse tühistamist selles osas.
29.Viimaks tuleb vaagida apellandi taotlust tühistada maakohtu otsus A. Brazinskile kohaldatud lisakaristuse osas. Kuna lisakaristuse määra eraldi ei vaidlustata, siis sellel ringkonnakohus ei peatu. Apellandi hinnangul ei saanud maakohus lisakaristust üldse kohaldada, kuna kohtuotsuse tegemise kuupäeval ei olnud A. Brazinskil juhtimisõigust, mida lisakaristusena ära võtta. See argument maakohtu otsuse tühistamist ei tingi. Maakohus viitas korrektselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-39-14, mille kohaselt saab juhtimisõiguse ära võtta siis, kui inimesel oli see õigus kuriteo ajal olemas. A. Brazinskil oli 26. aprillil 2021 juhtimisõigus ehk temalt on võimalik see õigus ära võtta. Vastupidine olukord oleks ebaloogiline: juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisele eelneval ajal võib isik toime panna ükskõik milliseid liiklusrikkumisi ilma et ta peaks kartma juhtimisõigusest pikaks ajaks ilma jäämist – või peaks kohus ootama juhtimisõiguse äravõtmisega seni, kuni möödub eelmise juhtimisõiguse äravõtmise otsusega seatud periood.
30.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 7. septembri 2021 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.