lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-4730/20

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-21-4730/20
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist
Kuulutamise aeg
25.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
952
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-21-4730/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

25. oktoober 2021

Kohtuasja number

1-21-4730

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

kriminaalasi kokkuleppemenetluses Marko Järva (38211162762) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. septembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav Marko Järva, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Marko Järva apellatsioon Tartu Maakohtu 29. septembri 2021 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis Tartu Maakohtusse kriminaalasja üldmenetluses Marko Järva süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi. Tartu Maakohus andis 12. augusti 2021 määrusega M. Järva temale esitatud süüdistuses kohtu alla. 23. septembri 2021 istungil taotles prokurör kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses ning esitas kohtule M. Järva ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppe. Kohus jätkas asja arutamist kokkuleppemenetluses ning tunnistas
29.septembri 2021 otsusega M. Järva temale esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi süüdi.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 28.07.20261-26-5242/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 28.07.20261-26-4819/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.07.20261-26-5452/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.07.20261-26-3503/8Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 15.07.20261-26-2254/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.07.20261-26-2651/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.KarS § 121 lg 1 järgi süüdistati M. Järvat järgmises. Viibides 25. aprillil 2021 kella 3.30 paiku oma elukohas XXX, lõi M. Järva külas olnud A-M.K-N. le ühe korra käega kukla piirkonda, millega tekitas A-M.K-N. le füüsilist valu.
3.KarS § 209 lg 1 järgi süüdistati M. Järvat järgmises. 23. maist kuni 5. septembrini 2016 oli M. Järva vabastatud töökohustuste täitmisest töövõimetuslehtede nr 16009244, 15288, 15306, 15325 ja 15356 alusel. Ta teadis, et ravikindlustuseseaduse (RaKS) § 54 lg 1 p 1 ja § 55 lg-te 1 ja 2 kohaselt võtab Eesti Haigekassa töövõimetuse hüvitise maksmisel aluseks isiku ühe kalendripäeva keskmise tulu ning et see tulu arvestatakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest

vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel. Neist asjaoludest teadlikuna esitas M. Järva kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas 29. juunil 2016 Eston Auto OÜ juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliameti (MTA) e-keskkonna kaudu MTA-le Eston Auto OÜ nimelt varalise kasu saamise eesmärgil valeandmetega 2015. aasta augusti maksudeklaratsiooni TSD, mille lisas 1 deklareeris endale tegelikkuses mittesaadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu summas 46 000 eurot ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu summas 15 180 eurot. Selle eesmärgiks oli petta endale Eesti Haigekassalt välja alusetult suurem töövõimetushüvitis. Seejärel tegi M. Järva hüvitise saamiseks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas Eston Auto OÜ juhatuse liikmena elektrooniliselt X-tee kaudu töövõimetuslehtedel märked enda töötamise kohta Eston Auto OÜ-s: 29. juuni 2016 töövõimetuslehel nr 16009244, 4. juuli 2016 töövõimetuslehel nr 15288, 1. augusti 2016 töövõimetuslehel nr 15306, 29. augusti 2016 töövõimetuslehel nr 15325 ja 5. septembri 2016 töövõimetuslehel nr 15356. Sellisel viisil lõi M. Järva MTA-le valeandmete esitamise kaudu Haigekassale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda 2015. aasta tulust, mille tulemusena lähtus Haigekassa töövõimetuse hüvitise määramisel ja väljamaksmisel RaKS § 54 lg 1 p-st 1 ning § 55 lg-test 1 ja 2 ning maksis M. Järvale töövõimetuse hüvitist välja järgnevalt: 30. juunil 2016 summas 423,46 eurot, 5. juulil 2016 summas 2046,73 eurot ja 2. augustil 2016 summas 1976,15 eurot, s.o kokku 4446,34 eurot. Tegelikult oli M. Järval töövõimetuslehtede nr 16009244, 15288 ja 15306 alusel õigus saada hüvitist tulenevalt RaKS § 55 lg-st 3 üksnes Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel, s.o töövõimetuslehe nr 16009244 alusel 48,15 eurot, töövõimetuslehe nr 15288 alusel 232,72 eurot ja töövõimetuslehe nr 15306 alusel 224,70 eurot. Seega sai M. Järva Haigekassalt töövõimetuslehtede nr 16009244, 15288 ja 15306 alusel alusetult hüvitist kokku 3940,77 eurot, millega Eesti Haigekassale kahju summas 3940,77 eurot. Kuna Haigekassal tekkis kahtlus M. Järva eest 2015. aastal arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu õigsuses, ei lähtunud Haigekassa M. Järvale töövõimetuslehtede nr 15325 ja 15356 alusel hüvitise maksmisel enam tema 2015. aastal arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Tekkinud kahtluse tõttu jättis haigekassa M. Järvale töövõimetuslehe nr 15325 alusel välja maksmata hüvitise summas 1976,15 eurot ja töövõimetuslehe nr 15356 alusel 494,04 eurot. Selle asemel võttis Haigekassa tuginevalt RaKS § 55 lg-le 3 M. Järva töövõimetushüvitise suuruse määramisel aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära, tehes 27. septembril 2016 sellekohase korralduse ning maksis M. Järvale töövõimetuslehe nr 15325 alusel välja hüvitise summas 224,70 eurot ning töövõimetuslehe nr 15356 alusel 56,18 eurot. Kuna Haigekassa jättis tekkinud kahtluste tõttu töövõimetuslehtede nr 15325 ja 15356 alusel M. Järvale hüvitise summas 2189,31 eurot välja maksmata, jäi kuritegu selles osas M. Järva tahtest mittesõltuvatel asjaoludel lõpule viimata ning kahju tekkimata.

4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Järva, taotledes kohtuotsuse tühistamist. Apellatsiooni kohaselt on süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kuna süüdistuses kirjeldatud tegu ehk puudet soovimatu külalise lahkumisele suunamiseks ei saa kindlasti käsitleda löögina või valu tekitamisena. Ebaõigesti on kvalifitseeritud ka süüdistus KarS § 209 lg 1 järgi, kuna raamatupidamislikku lohakust ei saa kindlasti käsitleda nimetatud sättes kirjeldatud kuriteona. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 kohaselt võib süüdistatav esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni muu hulgas juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või kui see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Kuna M. Järva apellatsioonist võib järeldada, et tema hinnangul ei ole kokkuleppes kirjeldatud teod kuriteod või on need teod karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, tuleb M. Järva apellatsioon lugeda KrMS § 318 lg 4 kohaselt lubatavaks. 2(3)
6.Kohtukolleegium leiab aga üksmeelselt, et esitatud apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Osundatud sätte kohaselt võib ringkonnakohus jätta eelmenetluses apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Tegemist on olukorraga, kus apellatsioon on küll kooskõlas sellele esitatavate nõuetega, kuid sellel puudub ilmselgelt edulootus. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et praegusel juhul see nii ongi. Seetõttu tuleb M. Järva apellatsioon jätta ilmselgelt põhjendamatuna läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20261-26-4267/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.07.20261-26-4188/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval