Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-21-4730

1-21-4730 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Marko Järvat süüdistatakse selles, et tema, olles ajavahemikus 23.05.2016 - 05.09.2016 vabastatud töökohustuste täitmisest töövõimetuslehtede nr XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX alusel ning olles teadlik asjaolust, et ravikindlustuseseaduse (RaKS) § 54 lg 1 p 1 ja § 55 lg-te 1 ja 2 kohaselt võtab Eesti Haigekassa töövõimetuse hüvitise maksmisel aluseks isiku ühe kalendripäeva keskmise tulu ning et see tulu arvestatakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel, esitas Marko Järva kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas 29.06.2016 E.A.O. (registrikood XXX) juhatuse liikmena Maksu- ja Tolliameti e-keskkonna kaudu Maksu- ja Tolliametile E.A.O. nimelt varalise kasu saamise eesmärgil valeandmetega 2015 aasta augusti maksudeklaratsiooni TSD, mille lisas 1 deklareeris endale tegelikkuses mittesaadud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu summas XXX eurot ja sellelt töötasult arvestatud sotsiaalmaksu summas XXX eurot, eesmärgiga petta endale Eesti Haigekassalt välja alusetult suurem töövõimetushüvitis. Seejärel tegi Marko Järva hüvitise saamiseks kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas E.A.O. juhatuse liikmena elektrooniliselt X-tee kaudu töövõimetuslehtedel märked enda töötamise kohta E.A.O: 29.06.2016 töövõimetuslehel nr XXX, 04.07.2016 töövõimetuslehel nr XXX, 01.08.2016 töövõimetuslehel XXX, 29.08.2016 töövõimetuslehel nr XXX ja 05.09.2016 töövõimetuslehel nr XXX. Eelkirjeldatud viisil lõi Marko Järva Maksu- ja Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Eesti Haigekassale teadvalt ebaõige ettekujutuse enda 2015 aasta tulust, mille tulemusena lähtus haigekassa töövõimetuse hüvitise määramisel ja väljamaksmisel RaKS § 54 lg 1 p-st 1 ning § 55 lg-test 1 ja 2 ning maksis Marko Järvale töövõimetuse hüvitist välja järgnevalt: 30.06.2016 summas XXX eurot, 05.07.2016 summas XXX eurot ja 02.08.2016 summas XXX eurot, s.o kokku XXX eurot. Tegelikult oli Marko Järval töövõimetuslehtede nr XXX, XXX ja XXX alusel õigus saada hüvitist tulenevalt RaKS § 55 lg-st 3 üksnes Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära alusel, s.o töövõimetuslehe nr XXX alusel XXX eurot, töövõimetuslehe nr XXX alusel XXX eurot ja töövõimetuslehe nr XXX alusel XXX eurot. Seega sai Marko Järva Eesti Haigekassalt töövõimetuslehtede nr XXX, XXX ja XXX alusel alusetult hüvitist kokku XXX eurot, millega tekitas Eesti Haigekassale kahju summas XXX eurot. Kuivõrd Eesti Haigekassal tekkis kahtlus Marko Järva eest 2015. aastal arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu õigsuses, ei lähtunud haigekassa Marko Järvale

1-21-4730 töövõimetuslehtede nr XXX ja XXX alusel hüvitise maksmisel enam tema 2015. aastal arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Tekkinud kahtluse tõttu jättis haigekassa Marko Järvale töövõimetuslehe nr XXX alusel välja maksmata hüvitise summas XXX eurot ja töövõimetuslehe nr XXX alusel XXX eurot. Selle asemel, tuginedes RaKS § 55 lg-le 3 võttis Eesti Haigekassa Marko Järva töövõimetushüvitise suuruse määramisel aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära, tehes 27.09.2016 sellekohase korralduse ning maksis Marko Järvale töövõimetuslehe nr XXX alusel välja hüvitise summas XXX eurot ning töövõimetuslehe nr XXX alusel XXX eurot. Kuna Eesti Haigekassa jättis tekkinud kahtluste tõttu töövõimetuslehtede nr XXX ja XXX alusel Marko Järvale hüvitise summas XXX eurot välja maksmata, jäi kuritegu selles osas Marko Järva tahtest mittesõltuvatel asjaoludel lõpule viimata ning kahju tekkimata. Sellega pani Marko Järva toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti süüdistatakse Marko Järvat selles, et tema, viibides 25.04.2021 kella 03.30 paiku oma elukohas XXX, lõi külas olnud A.-M.K.-N. ühe korra käega kukla piirkonda, millega tekitas A.-M.K.-N. füüsilist valu. Sellega pani Marko Järva toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere, süüdistatav Marko Järva ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Marko Järvale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada Marko Järvale liitkaristus talle käesolevas kriminaalasjas KarS § 209 lg 1 järgi karistuseks mõistetavast kuuest kuust vangistusest ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.09.2016 kohtuotsusega karistuseks mõistetud ühest aastast vangistusest ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Marko Järvale liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest arvata maha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 06.09.2016 kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, s.o üks aasta vangistust ning karistuseks Marko Järvale jääb 6 kuud vangistust. KarS § 121 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Marko Järvale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada Marko Järvale liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud kuuest kuust vangistusest ja KarS § 121 lg 1 järgi karistuseks mõistetavast kuuest kuust vangistusest ning üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista Marko Järvale liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Marko Järva 1 aasta ja 1 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1-21-4730

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel võtab Marko Järva endale kohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Marko Järva on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Menetluskulud kokku on 1753,92 eurot, s.o vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses 394,32 eurot ja kohtumenetluses 483,30 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista M. Järvalt välja menetluskulud kogusummas 1753,92 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M. Järva kuulub KarS § 209 lg 1 ja KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. Asitõendid: 11 CD-plaati häirekeskuse kõnesalvestisega (pakend HK1), vormikaamera salvestisega (pakend VK1), pangaandmete, vastuste ja kontrolltoimiku materjalidega - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

1-21-4730

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.