Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTU SEISUKOHAD

Natalja Adamenkot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud ja keda on Harju Maakohtu 26.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9194 varguse toimepanemises süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, uuesti 04.04.2021 kella 17.14 paiku viibides Tallinnas XXX asuvas XXX kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist: - 3 komplekti „Terad Gillette ProGlide, 4 tk“ maksumusega 21,99 eurot/tk, kogumaksumusega 65,97 eurot, - komplekti „Terad Gillette Fusion, 4 tk“ maksumusega 18,99 eurot, - 2 komplekti „Gillette Fusion 5, 8 tk“ maksumusega 31,99 eurot/tk, kogumaksumusega 63,98 eurot, - 2 Swirl extra smooth 1 Gillette Venus maksumusega 7,99/tk, kogumaksumusega 15,98 eurot, - nuku „Enchantimals kassiga“ maksumusega 13,99 eurot, - nuku „Enchantimals Skunk“ maksumusega 13,99 eurot, - nuku „Enchantimals Mayla Mouse“ maksumusega 14,49 eurot, - mänguasja „Enchantimals Lumeleopard“ maksumusega 14,99 eurot, - Merineitsi MauraDipper MATTEL maksumusega 13,99 eurot, - nuku „Enchantimals poiss Loom“ maksumusega 13,99 eurot. Seega XXX OÜ-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 250,86 eurot, millega lahkus kauplusest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema uuesti 05.04.2021 kella 18.14 paiku viibides Tallinnas XXX asuvas XXX kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist järgmised kaubad: - 6 tk Gillette Fusion 5 (8 tera) maksumusega 31,99 eurot/tk, kogumaksumusega 191,94 eurot, - 2 tk Gillete Fusion 5 (4 tera), maksumusega 18,99 eurot, kogumaksumusega 37,98 eurot, - 1 tk Gillette Fusion Proglide - maksumusega 21,99 eurot, - 2 purki „Forellimari ABC Marine 250 g“, maksumusega 12,49 eurot/tk, kogumaksumusega 24,98 eurot. Seega XXX OÜ-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 276,98 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega Natalja Adamenko pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduvalt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Süüdistatav N. Adamenko tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. ’ Kaitsja leiab, et mõistetav vangistuks peaks olema alammäära lähedane.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et N. Adamenko süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud. N.

Adamenko poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud süüd tunnistavad ütlused riimuvad tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. 04.04.2021. a. episood: XXX OÜ avaldus koos fototabeliga /tl 32-34/ tõendab, et 04.04.2021 kella 17.14 paiku varastati XXX, Tallinn asuvast XXX OÜ kauplusest XXX kaupa kogusummas 250,86 eurot. Turvatöötajast tunnistaja TK ütluste /tl 10-14/ kohaselt 04.04.2021 kella 15.56 paiku sisenes XXX, Tallinn asuvasse kauplusesse TK neiu suure musta tühja kotiga. Neiu võttis kella 16.27 paiku mitu pakki žiletiteri, pani need ostukorvi, kattis rätikuga ja kükitas kaubakastide taha. Pärast seda võttis neiu riiulilt kuus nukku, kükitas ja pani need kotti. Kell 17.14 möödus neiu kassadest, jättis ostukorvi kassasse ja lahkus poest jättes tahtlikult kotis oleva kauba eest tasumata. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga /tl 36-46/, milles on vaadeldud XXX, Tallinn asuva XXX kaupluse turvakaamerate videosalvestisi, nähtuvalt 04.04.2021 kella 15.56 paiku siseneb umbes 20-30 aastane, keskmist kasvu naisterahvas kauplusesse, näol on mask, pruunid juuksed on hobusesabas, seljas tumesinist värvi vest, mille kaeluse küljes ripuvad päikeseprillid (visuaalselt tuvastatav kui N. Adamenko). Naisterahva vesti all on halli värvi dressipluus, jalas tumedat värvi teksased, mille põlvekohad lõhkised, ja musta värvi saapad hõbedaste detailidega, üle õla on tal õhuke kott. Naisterahvas võtab kell 16.27 riiulilt 3 kandilise läbipaistva turvaümbrisega pakendit ja paneb need ostukorvi. Seejärel asetab naisterahvas 3 oranži värvi kandilise läbipaistva turvaümbrisega pakendit ning katab ostukorvis olevad esemed ostukorvis olevate rätikutega. Ostukorvi peale asetab veel 2 sinist pikliku kujuga pakendit. Kell 16.41 kükitab naisterahvas päikeseprillide- ja mänguasjastendi taha ning tõuseb stendi tagant 16.43. Naisterahvas võtab mänguasjade riiulilt pakendeid, kell 17.10 nihutab ta mänguasjastendi, kükitab stendide taha ja kell 17.12 paneb erinevaid pakendeid kotti. Kell 17.14 asetab ta ostukorvi kassade juurde ja lahkub poest jättes tahtlikult kotis oleva kauba eest tasumata. 05.04.2021. a. episood: XXX OÜ avaldus /tl 65-67/ tõendab, et 05.04.2021 kella 18.14 paiku varastas punast värvi jope, halli värvi pükste, mustade kingade ja musta kotiga isik XXX, Tallinn asuvast XXX OÜ kauplusest XXX kaupa kogusummas 276,89 eurot. Turvatöötajast tunnistaja KU ütluste /tl 1525, 68/ kohaselt tuli 05.04.2021 kella 18.14 paiku XXX, Tallinn asuvasse kauplusesse XXX punast värvi jopega naisterahvas suure lahtise kotiga. Naisterahvas võttis 5 karpi žiletiterasid, kalamarja ja muud kaupa ja pani osad neist oma kotti. Kell 18.14 jättis naisterahvas ostukorvi kassasse ja möödus kassadest jättes tahtlikult kotis oleva kauba eest tasumata. Naisterahvas oli umbes 30-40 aastat vana, pikkade tumedate juustega, hobusesabaga, pikka kasvu, keskmise kehaehitusega, punast värvi jope, halli värvi pükste, musta värvi jalanõude ja maskiga. Kinnipidamisel leiti isiku kotist mitu karpi erinevaid žiletiterasid ja kalamarja. N. Adamenko kahtlustatavana antud ütluste kohaselt /tl 80-82/ 05.04.2021 üritas ta varastada kahtlustuses märgitud esemeid, täpsemaid ütlusi anda ei soovi. Harju Maakohtu 26.11.2018 otsus tõendab, et N. Adamenkot karistati KarS § 199 lg 2 p 4 -25 lg 2 järgi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on N. Adamenkot korduvalt karistatud KarS § 218 lg 1 järgi, viimati 22.07.2020.a., tal on 6 kehtivat väärteokaristust. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et N. Adamenko isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Süstemaatilisus eeldab seda, et tuvastatav on teatav

seos, ühetaolisus isiku käitumises. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N. Adamenkot on süstemaatiliselt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varavastaste süütegude toimepanemine kujunenud N. Adamenkol harjumuseks. Seega pani N. Adamenko toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

TSIVIILHAGI

XXX OÜ tsiviilhagi temale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 250,86 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lõike 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu; lõike 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. N. Adamenko ei vaidle hagile vastu. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav N. Adamenko põhjustas vargusega XXX OÜ-le materiaalset kahju. Kahju suurus on tõendatud kirjalike tõenditega.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks N. Adamenko poolt täidetav, sest mittetöötaval süüdistataval puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Kriminaalasja materjalide kohaselt on N. Adamenko korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, väärteomenetluses määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Viimati karistati N. Adamenkot 26.11.2018.a vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 04.05.2020.a. määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele, kuna N. Adamenko ei täitnud temale määratud kohustusi. N. Adamenko vabanes karistuse kandmiselt 30.07.2021.a. Süüdistatav on oma järjekindla õigusvastase käitumisega veenvalt tõestanud, et varasemalt tema mõjutamiseks kohaldatud vahendid ei ole oodatud mõju avaldanud ja ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning teda tuleb karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks

asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse kohaldamisel arvestab kohus veel varastatu väikest väärtust ning asjaolu, et ühes episoodis jäi kuritegu katsestaadiumi. Kohus leiab, et N. Adamenkot võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Süüdistatav N. Adamenko taotleb, et mõistetav karistus jäetaks tingimisi kohaldamata. Kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et N. Adamenkole mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. Harju Maakohtu 26.11.2018.a otsusega mõistetud vangistus asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 04.05.2020.a. määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele. Kohtumäärusest nähtuvalt rikkus N. Adamenko temale määratud kohustusi, mistõttu määrati temale korduvalt lisakohustusi. 17.06.2019 määrusega määrati N. Adamenkole lisakohustus – osalemine sotsiaalprogrammis, 09.10.2019.a. määrusega lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest kirjutada essee teemal „Üldkasuliku töö eesmärk ja täitmine minu poolt“, 23.12.2019. a kohtumäärusega kohustati Natalja Adamenko alluma rehabilitatsiooniteenusele XXX Haigla xxx xxx kuni ravikuuri lõpuni /tl 92-96/. Harju Maakohtu 02.09.2020.a. määrusega kuulutati N. Adamenko tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud vabatahtlikult karistuse kandmisele ning tema tegelik asukoht oli teadmata. Arvestades eeltoodut ei ole N. Adamenko suhtes põhjendatud KarS § 74 sätete kohaldamine, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus N. Adamenko suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Karistusaja algust tuleb lugeda alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 16.10.2021.a

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel tuleb N. Adamenkolt välja mõista riigituludesse sundraha 876 eurot ja menetluskulud 1201,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.