Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Riigikohtu 02.05.2011. a otsus nr 3-1-1-24-11, p 10.3

KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista I.K Otilt menetluskuluna riigituludesse: ekspertiisikulu 399 eurot.



KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et I.K Otil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 399 eurot (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 33,25 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99921700037557 ning selgituse “I.K, otsus nr 1-21-6131, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus I.K süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 14.09.2020. a kell 21:00 kuni 15.09.2020. a kell 07:15 paiku Tartus XXX maja juures tungis sisse M. G. AS’ile kuuluvasse kaubikusse Citroen Jumper reg. nr. XXX küljeukse lukustuse lahti murdmise teel, millisest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M. G. AS’ile kuuluvad esemed:        

Makita ketaslõikur DGA506 (seerianumber: XXX) väärtusega 159 eurot; Makita LED prožektor DML805 väärtusega 114 eurot; Makita akud BL1850 18V 5.0Ah 4TK koguväärtusega 278 eurot; Dewalt laser kohvriga DW088CG (seerianumber: XXX) väärtusega 200 eurot; Makita kiirlaadija DC18RC (seerianumber: XXX) väärtusega 57 eurot; Makita mutrikeeraja DTW285Z (seerianumber: XXX) väärtusega 228 eurot; Makita akutrell DHP485Z (seerianumber: XXX) väärtusega 108 eurot; Makita akupuurvasar/perforaator DHR243Z (seerianumber: XXX) väärtusega 273 eurot; Knipex veepumbatangid siledad väärtusega 63 eurot;

Ironside otsikute komplekt väärtusega 23 eurot; tellitav võti 30mm väärtusega 19 eurot; Tööriistakott Makita 2TK, koguväärtusega 60 eurot; Makita aku LED lamp DML801 (seerianumber: XXX ) väärtusega 50 eurot; Wera kuuskandi komplekt väärtusega 45 eurot;  Milwaukee 1/2 - 1/4 HEX üleminek väärtusega 33 eurot;  Makita SDS puuride kohver väärtusega 36 eurot;  Morse käepide tiigersae terale väärtusega 18 eurot;  radiaatorivõti väärtusega 38 eurot;  multitööriist DTM51Z väärtusega 116 eurot;  Makita akutolmuimeja (seerianumber: XXX) väärtusega 113 eurot;  kruvikeerajate komplekt Haupa 1000V (EAN/GTIN XXX) koguväärtusega 40 eurot. Kogu kahju summas 2071 eurot.  Samuti võttis ära sõidukis asuvad K. T. ile kuuluvad esemed:  akutrellile tõmbeneedi tõmmitsa komplekt M6-M10 väärtusega 70 eurot;  kast toruliitmikutega koguväärtusega 70 eurot;  Metabo roheline tööriistakohver väärtusega 15 eurot;  tööriistakohver koos mitmesuguste tööriistadega koguväärtusega 150 eurot;  Metabo ketassaag juhtmega väärtusega 80 eurot;  toru painutaja väärtusega 250 eurot;  toru keermestuskomplekt väärtusega 45 eurot;  Makita akuraadio DMR108 väärtusega 158 eurot. Kogu kahju summas 838 eurot.    

Sellega pani I.K toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega. Kokkuleppe sisu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.K Otile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel mõista I.K Otile liitkaristus, lugedes käesolevas kokkuleppes olev karistus 6 (kuus) kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.03.2021. a otsusega nr 1-21-1718 mõistetud liitkaristusega 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 626 (kuuesaja kahekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga, millest 02.09.2021. a seisuga on sooritamata 486 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 65 lg 3 alusel lugeda käesolev karistus I.K suhtes täitmisele Tartu Maakohtu 05.03.2021. a otsusega nr 1-21-1718 määratud tingimustel, s.o: üldkasuliku töö tegemisel peab I.K järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et I.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud läbima kriminaalhooldusametniku poolt määratava sotsiaalprogrammi. Lisakohustuse täitmise korral lugeda üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne (30) tunni ulatuses. Kuriteoga on tekitatud kahju M. G. AS-ile summas 2071 eurot, millele lisandus kaubiku ukse luku taastamise maksumus summas 240 eurot ja K. T. ile summas 838 eurot. M. G. AS-i esindaja ja K. T. on esitanud tsiviilhagi. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.K Otilt tsiviilhagi katteks: 

M. G. AS kasuks 2311 eurot, mis tuleb kanda M. G. AS-i AS LHV Pank arvelduskontole nr XXX;



K. T. i kasuks 838 eurot, mis tuleb kanda K. T. i AS LHV Pank arvelduskontole nr XXX.

I.K tunnistab tsiviilhagisid ning on nõus tsiviilhagid hüvitama. Kriminaalmenetluse kulud: 1275 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemise kulu summas 399 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astmekuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit – I.K ei tööta, kuid teeb juhutöid, tal on XXX ülalpeetavat ning tema suhtes on käimas täitemenetlused - siis on põhjendatud sundraha vähendamine poole võrra ulatuses, s.o 438 eurot. Samuti on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 mõista I.K Otilt menetluskuluna välja mõista sundraha summas 438 ja ekspertiisiga seotud kulu summas 399 eurot, s.o kokku 837 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 837 eurot tasumini ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav I.K võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanute M. G. AS-i ja K. T. i poolt esitatud tsiviilhagid õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute esitatud tsiviilhagid täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.K Oti menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 399 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohtu 2. mai 2011 kohtuotsuses nr 3-1-1-24-11 on kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kriminaalasjades, milles mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest, tuleb sundraha väljamõistmise küsimuse lahendamisel lähtuda alati konkreetsest kriminaalmenetlusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kriminaalasjad tuleb üldjuhul ühendada, kui tuvastatakse, et kriminaalasjade eraldi arutamine võib viia süüdistatava suhtes ebaseadusliku või põhjendamatu kohtulahendi tegemiseni või kui sellega rikutaks isiku õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Eriti oluline on kriminaalasjade ühendamine süüdimõistmise korral isiku süü suurusele vastava karistuse ja vajadusel kohase liitkaristuse mõistmiseks (Riigikohtu 18. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-11). Seega, kui isiku suhtes jäetakse põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, siis ei ole õigustatud sundraha kahekordne väljamõistmine ja teistkordne väljamõistmine ei ole KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud. Kuivõrd I.K Otilt on sundraha Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.03.2021. a otsusega juba välja mõistetud, siis käesoleva kohtuotsusega ei ole põhjendatud I.K Otilt sundraha välja mõistmine järgides eelmärgitud Riigikohtu seisukohta.

I.K avaldas, et ta teeb juhutöid ja tal on XXX ülalpeetavat ning tema suhtes on käimas täitemenetlused. Eeltoodud põhjusel taotleb I.K väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. I.K kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 33,25 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib I.K Otile, arvestades asjaolu, et ta teeb juhutöid, tal on 4 ülalpeetavat, tema suhtes on käimas täitemenetlused ning tal tuleb tasuda ka tsiviilhagid, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse I.K Oti varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista I.K Otilt ekspertiisikulu 399 eurot ja anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 399 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.