Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

1 (3)

Valdo Kääpa selgitas kohtuistungil, et pärast karistuse ärakandmist plaanib ta minna elama ja tööle Soome. Tal on seal sõber, kes teda aitab. Eestis tal elukohta ei ole. Prokuröri leidis, et arvestades asjaolu, et isikul ei ole Eestis elukohta ja vähemalt oma sõnade kohaselt plaanib ta Soome minna, siis käitumiskontrolli kohaldamine ei ole võimalik.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Valdo Kääpa kannab hetkel 6 aasta pikkust karistust karistusseadustiku 9. peatüki 7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Süüdimõistetu vabaneb vangistuse täies ulatuses ära kandmise järel. Seega on täidetud formaalsed alused Valdo Kääpa suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Valdo Kääpa kannab karistust lapseealise kannatanu korduva vägistamise eest. Tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega ja esimese vangistusega. Karistuse kandmise ajal on Valdo Kääpa läbinud kuriteoriske vähendavaid tegevusi, kuid kohus ei ole veendunud, et need süüdimõistetule soovitud mõju oleks avaldanud. Kui vangistuse alguses Valdo Kääpa kuriteo toimepanemist ei tunnistanud, siis temaga läbi viidud psühholoogiliste nõustamiste tulemusena tema seisukoht muutus. Süüdimõistetu tunnistas seksuaalkuriteo toimepanemist ning avaldas soovi saada spetsialisti abi. Väidetavalt sai ta aru oma tegude tagajärgedest kannatanule ja tegi oma käitumisest vajalikud järeldused, et edaspidi elada seaduskuulekalt. Tänaseks päevaks on süüdimõistetu taas oma seisukohta muutnud. Ta eitab kuriteo toimepanemist ja süüdistab oma advokaati selles, et teda süüdi tunnistati. Seega on Valdo Kääpa ilmselt valmis koostööks vaid juhul kui see aitab kaasa tema eesmärkide saavutamisele (näiteks varasemalt avavanglasse paigutamine). Lisaks psühholoogilisele nõustamisele on kinnipeetav periooditi osalenud ka vangla tööhõives Viimasel ajal sellega seoses probleeme esinenud ei ole. Individuaalne täitmiskava nägi ette ka põhihariduse omandamise, kuid sellest kinnipeetav loobus, sest ta omab tööoskusi, millest tema hinnangul piisab, et tööturul konkureerida. Valdo Kääpa käitumine on karistuse kandmise ajal olnud samuti muutuv. Hetkel on tal taas kehtiv distsiplinaarkaristus. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et Valdo Kääpa puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine oleks tema suhtes põhjendatud ja vajalik. Samas ei ole see võimalik tema vabanemisjärgse elukoha puudumise tõttu. Nimelt plaanib Valdo Kääpa pärast karistuse kandmiselt vabanemist minna elama ja

2 (3)

töötama välisriiki, kus viibis ka enne vangistust. Täpsemaid andmeid oma elukorralduse kohta süüdimõistetu avaldada ei soovi. Eestis tal teadaolevalt siiski garanteeritud elukohta ei ole. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuivõrd Valdo Kääpal puudub elukoht, mida kohus saaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kohtumäärusesse märkida, tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.