Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist.

Viru

Süüdistus Andrei Antonov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta haaras 20.07.2019 kell 17.04 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V-hoone V8 osakonna kambris V801 toidujagamise käigus kinni toidujagamise ava kaudu kaaskinnipeetava R K paremast käest ja tõmbas R K käe jõuliselt kambrisse, mille tagajärjel paiskus R K näoga vastu kambri ust. Andrei Antonov tekitas oma tegevusega kannatanule tervisekahjustuse, milleks olid paremal põsel veritsev haav mõõtmetega 2 x 1 cm ja parema õlavarre sisepinnal marrastus mõõtmetega 20 x 5 cm. Sellega pani Andrei Antonov toime teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud korduvalt, s.t. KarS §121 lg.2 p.3 ettenähtud kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Andrei Antonov kinnitas maakohtu istungil, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas ennast süüdi. Ütlusi maakohtu istungil süüdistatav anda ei soovinud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud. Tunnistaja K S ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötas kuriteo toimepanemise ajal Viru Vanglas valvurina ja viibis intsidendi juures. Tunnistaja jagas koos kinnipeetav R Kga toitu, ta avas süüdistatava kambri luugi, süüdistatav ütles, et suppi ta ei taha ja tahab ainult sepikut. Kui kannatanu hakkas talle sepikut ulatama, haaras süüdistatav kannatanul käest ja tõmbas selle sisse. Kannatanu lendas keha ja näoga vastu kambri ust. Seejärel haaras tunnistaja kannatanu käest ja tõmbas, kannatanu käsi vabanes. Süüdistatav ei kommenteerinud midagi. Kannatanu põsk oli verine ja käsi katki, ta vajas meditsiinilist abi. Kuigi kannatanu oli hirmunud, jätkas ta toidujagamist lõpuni. Tunnistaja L L ütlustest maakohtu istungil nähtub, et juulis 2019 töötas ta Viru Vanglas valvurina ja nägi intsidenti toidujagamise ajal, kuid ei mäleta, mida nägi. Samuti ei mäleta tunnistaja, kes oli toidujagaja, mis kannatanuga juhtus ja kas tal olid tervisekahjustused. Tunnistaja I G ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta töötab Viru Vanglas meditsiiniõena. Tunnistaja seletas, et käib kinnipeetavatel vigastusi fikseerimas, kuid enam täpselt kannatanu vigastusi ei mäleta. Kõik vigastused on fikseeritud tõendis ja see tõend vastab tõele.

Tunnistaja A Ti ütlustest maakohtu istungil nähtub, et juulis 2019 töötas ta Viru Vanglas inspektor – korrapidaja abina ja tema töökohustuseks oli muuhulgas kinnipeetavate vigastuste fotografeerimine. Süüdistatava ja kannatanu konflikti ajal oli ta tööl, korrapidaja suunas ta vastavasse üksusesse. Kannatanu seisis valveruumi juures, tema põsel oli veri ja tema käsi oli sinine. Tunnistaja küsis kannatanu käest, mis juhtus, kannatanu ütles, et jagas toitu ja süüdistatav tõmbas teda käest vastu toiduluugi serva. Kanatanule osutati meditsiinilist abi, tunnistaja fotografeeris kannatanu vigastused. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Viru Vangla 20.07.2019 tõend nr.2719, mille kohaselt tuvastati R Kl järgmised vigastused: välisel vaatlusel tuvastatud parema põse keskel kolmnurgakujuline veritsev haav mõõtmetega 2 x 1 cm, paremal õlavarre sisepinnal marrastus mõõtmetega 20 x 5 cm. Esmaabi andmiseks otsustati kinnipeetav viia meditsiiniosakonda, esmaabiks haav desinfitseeritud ja suletud plaastriga. Kinnipeetav kaebusi ei esitanud - Fototabelid tunnistaja A Ti ülekuulamise protokolli juurde, millel nähtuvad vaated kannatanule, tema põsel olevale haavale ja õlavarrel olevale marrastusele - Asitõendi 03.09.2019 protokoll koos CD-R plaadiga, mille kohaselt vaadeldi Viru Vangla V hoone V8 osakonna valvekaamera 20.07.2019 salvestist ajavahemikul kell 17.03.29 – 17.05.23 - Tõend isikule tehtud väljamaksete kohta, mille kohaselt oli Andrei Antonovile 2018 tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 511 € - Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille kohaselt puudus Andrei Antonovil 2018 keskmise päevasissetuleku suurus - Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Andrei Antonovil 6 kehtivat ja 1 arhiveeritud kriminaalkaristus - Viru Maakohtu 14.03.2013 otsus, mille kohaselt tunnistati Andrei Antonov süüdi KarS §121 järgi - Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi 17.10.2019 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 97,20 € - Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnimi 22.10.2019 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi taotlus ja hüvitati tasu summas 97,20 € - Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi 15.09.2020 taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 32,40 € - Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnimi 21.10.2020 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaadi abi Irina Gromtsevi taotlus ja hüvitati tasu summas 32,40 € - Kahtlustatav Andrei Antonovi ülekuulamise protokoll - Andmed kinnipeetava kohta, mille kohaselt viibib süüdistatav vangistuses alates 18.10.1994 - Viru Maakohtu 20.06.2019 määrus.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Nii süüdistatav Andrei Antonov kui ka kannatanu R K kandsid juulis 2019 karistust Ülesõidu 1 Jõhvi asuva Viru Vanglas, süüdistatav paiknes V hoone V8 osakonna kambris V801. 20.07.2019 kella 17 ajal oli toidujagajaks selles osakonnas kannatanu R K. Nende asjaolude osas puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus. Andrei Antonovile on esitatud süüdistus selles, et 20.07.2019 kell 17.04 haaras ta toidujagamise käigus toidujagamise ava kaudu kinni kannatanu paremast käest ja tõmbas selle jõuliselt kambrisse, mille tagajärjel paiskus kannatanu näoga vastu kambriust. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule järgmised tervisekahjustused: veritsev haav paremal põsel ja marrastus parema õlavarre sisepinnal. Karistusseadustiku §121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Objektiivsest küljest on tegemist kahe erineva teoga – tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemisega. Andrei Antonovit süüdistatakse kannatanule tervisekahjustuste tekitamises. Viru Vangla 20.07.2019 tõendist nr.2719 nähtub, et samal päeval kell 17.15 tuli kutse sektorisse tervisekahjustuste fikseerimiseks ja esmaabiks. Kannatanu R Kl tuvastati välisel vaatlusel parema põse keskel kolmnurgakujuline veritsev haav mõõtmetega 2 x 1 cm ja parema õlavarre sisepinnal marrastus mõõtmetega 20 x 5 cm. Ülejäänud kehal silmaga nähtavaid tervisekahjustusi ei tuvastatud. Esmaabi andmiseks otsustati kinnipeetav viia meditsiiniosakonda. Esmaabiks haav desinfitseeriti ja suleti plaastriga, kinnipeetav kaebusi ei esitanud. Maakohus leiab, et tervisekahjustuste olemasolu osas kannatanul 20.04.2019 ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust, need on tõendatud eelnimetatud tõendiga. Samuti leiab maakohus, et ka nende tervisekahjustuste tekkemehhanismi üle ei ole vaidlust. Tervisekahjustuse tekitamist kannatanule tunnistab ka süüdistatav. Tunnistaja K S ütlustest nähtub, et tema viibis toidujagamise juures ja nägi, kuidas süüdistatav haaras kannatanul käest ja tõmbas selle kambrisse sisse. Kannatanul oli selle tulemusena põsk verine ja käsi katki, ta vajas meditsiinilist abi. Tunnistaja A Ti ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema fotografeeris kannatanu vigastused ja kui ta küsis kannatanult, mis juhtus, siis kannatanu seletas, et ta jagas toitu ning süüdistatav tõmbas teda käest vastu toiduluuki. Tunnistaja I G kinnitas maakohtu istungil, et tema poolt väljastatud tõend kannatanu vigastuste kohta on õige ja selles on kõik fikseeritud. Maakohtule esitatud fototabelitest nähtuvad samuti kannatanu vigastused.

Hinnates kõiki neid tõendeid kogumis peab maakohus süüdistust selles osas, et Viru Vangla 20.07.2019 tõendis nr.2719 märgitud tervisekahjustused tekitas kannatanule süüdistatav, tõendatuks. Nagu maakohus juba märkis, ei vaielnud antud süüdistusele vastu ka süüdistatav. Maakohus leiab, et süüdistus kannatanu tervise kahjustamises on põhjendatud ja tõendatud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav on Viru Maakohtu 14.03.2013 otsusega süüdi mõistetud KarS §121 järgi. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ülaltoodu alusel tuleb Andrei Antonov süüdistuses KarS §121 lg.2 p.3 järgi süüdi mõista kannatanu tervise kahjustamises, kui see on toime pandud korduvalt. KarS §16 eristab tahtluse tuvastamisel kolme erinevat astet – kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Maakohtu hinnangul tegutses süüdistatav kannatanule tervisekahjustuse tekitamisel otsese tahtlusega. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane ei ole tema teo eesmärk. Otsese tahtlusega on tegemist juhul, kui isik teab midagi täiesti kindlalt, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, seega ta paratamatult tahab selle tagajärje saabumist. Maakohus leiab, et väärkoheldes kaaskinnipeetavat selliselt, et talle tekitati tervisekahjustus, on kindlasti tegemist süüteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Ülaltoodu alusel on maakohus seisukohal, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS §121 lg.2 p.3 järgi ning tuvastatud on nii kuriteo subjektiivne kui objektiivne külg. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andrei Antonov on süüdi ühes kuriteoepisoodis, tegemist on tervisekahjustuste põhjustamisega kehalise väärkohtlemise läbi kaaskinnipeetavale. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaitsja viitas küll kohtukõnes süüdistatava poolt süü tunnistamisele ja kahetsusele, kuid maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröriga, et süü tunnistamist ei saa lugeda kergendavaks asjaoluks KarS §57 lg.1 mõttes. Kahetsust süüdistatav maakohtu istungil ei väljendanud. Antud juhul on tegemist II astme isikuvastase üheepisoodilise ühe kannatanuga kuriteoga. Tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega, kannatanu sai koheselt meditsiinilist abi ja käesoleval ajal puuduvad andmed selle kohta, et kuriteoga oleks kannatanule tekitatud mingi sügav ja alaline terviserike. Lähtudes eeltoodust hindab maakohus süüdistatava süü suurust keskmisest määrast madalamaks. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka süüdistatava isikut.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatav korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on hetkel 6 kehtivat kriminaalkaristust, teda on korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolev kuritegu on toime pandud vangistuse kandmise ajal. Kuna ka eelmise samalaadse kuriteo pani süüdistatav toime vangistuse kandmise ajal, siis nähtub sellest üheselt, et isegi pikaajaline vangistus ei ole süüdistatavat pannud käituma seaduskuulekalt. KarS §121 lg.2 p.3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon leebema karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus leiab, et leebema karistusliigi, s.t. rahalise karistuse mõistmine ei ole antud süüdistatava puhul millegagi põhjendatud, selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja see ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Antud süüdistatava puhul on käesoleval juhul tegemist isikuga, kes on kinnipeetav ja kannab eluaegset vangistust. Seega puudub tal igasugune ja/või piisav rahaline sissetulek, mille vähenemisel tunneks süüdistatav end piiratuna ja karistatuna. Sellisel juhul ei oleks karistuse eesmärgid antud süüdistatava puhul kuidagi täidetud. Iga isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kõikide isikute, s.h. kinnipeetavate õiguste kaitsmisest huvitatud. Kuna süüdistatav kannab käesoleval ajal reaalset vangistust, siis ei ole võimalik talle mõista karistuseks ka vangistust tingimisi. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus ja teda tuleb karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades seejuures asjaolu, et iga järgnev karistus peab olema eelnevast suurem. Ülaltoodu alusel mõistab maakohus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Maakohus leiab, et sellise karistusmäära kohaldamisel osutatakse süüdistatavale piisavat mõju, et edaspidi hoiduks ta uute süütegude toimepanemisest, samuti on kaitstud õiguskord. KarS §65 lg.2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides sama seadustiku §64 lg.2, 4 ja 5 sätestatut. KarS §64 lg.4 kohaselt, kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Andrei Antonov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.03.2013 otsusega ja karistatud liitkaristusena eluaegse vangistusega. Arvestades KarS §65 lg.2 ja §64 lg.4 sätteid, tuleb Andrei Antonovile käesoleva kohtuotsusega liitkaristuseks mõista eluaegne vangistus.

Käesolevas kriminaalasjas on vaidluse all seni kantud karistuse arvestamine ja uue kohtuotsuse järgi mõistetava karistuse kandmise alguse aeg. Maakohus on seisukohal, et käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristusest eluaegne vangistus tuleb lugeda kantuks perioodil 18.10.1994 – 08.07.2021 kantud karistus ning käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse kulgemise aeg algab alates 09.07.2021. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §121 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr.115 on töötasu alammäär 584 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Süüdistatavale oli kohtueelses menetluses määratud kaitsjaks vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtueelses menetluses kokku 129,60 €. Nimetatud summa on kaitsjale menetlejate määrustega hüvitatud. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt kohtueelses menetluses 129,60 €.

väljamõistmisele riigituludesse kaitsjatasu

Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes esitas taotluse kaitsjatasu summas 243,60 € väljamõistmiseks. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja rahuldab taotluse täies ulatuses. Kaitsjatasu jääb süüdistatava kanda. Maakohtu istungil leidis kaitsja, et kuna kogu menetluskulude tasumine käib süüdistataval üle jõu, palus ta osa menetluskuludest jätta riigi kanda ning ülejäänu tasumine võimaldada ositi aasta jooksul. Maakohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude jätmiseks osaliselt riigi kanda ei ole põhjendatud ja ei anna selleks alust. Küll aga võimaldab maakohus süüdistataval tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi ühe aasta jooksul. Sellele seisukohale ei vaielnud vastu ka ringkonnaprokurör.

Vastavalt KrMS §313 lg. p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite suhtes võetavad meetmed. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et antud juhul tunnistatud CD-R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures.

on

asitõendiks

Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga, et antud asitõend tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Sellele seisukohale ei vaielnud vastu ka kaitsja.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.