1-19-10184
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2021. a, Pärnu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-10184 (19250100002)
Kohtunik
Anu Tammeniit
Rahvakohtunikud
Margit Merila ja Ülle Türn
Kohtuistungi sekretär
Kristi Haab
Tõlk
Eve Einland-Ots
Kriminaalasi
Ringkonnaprokurör
Erki Iire süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 202 lg 2 p 2 järgi, Vitali Bornscheini ja Viktoria Makina süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, Fred Verbitski süüdistuses KarS § 184 lg 1 - § 26 lg 1 järgi ning Alari Särje (Särg) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi üldmenetluses Kaido Tuulemäe
Süüdistatav
Erki Iire isikukood: 38011114214; xxx varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, viimati Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel vangistusega 4 aastat, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 2 päeva vangistust. Kahtlustatavana kinni peetud 06.07.2019-07.07.2019. Tõkend – vahistamine alates 08.07.2019.a.
Kaitsja
kokkuleppel Anu Toomemägi
1-19-10184 Süüdistatav
Fred Verbitski isikukood: 39412230831; xxx varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 329 alusel liitkaristusega 2 aastat ja 1 kuu vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 7 kuud 13 päeva vangistust. Viru Maakohtu 20.12.2017 määrusega moodustati KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 7 kuud 13 päeva vangistust ja Viru Maakohtu 07.11.2017 määrusega asendatud karistusega 2 kuud 6 päeva vangistust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 9 kuud 19 päeva vangistust. Kahtlustatavana kinni peetud 08.09.2019-10.09.2019. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
määratud korras Anu Toomemägi
Süüdistatav
Vitali Bornschein isikukood: 38908264225; xxx varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistus 1: - Pärnu Maakohtu 14.05.2019 otsusega karistatud KarS § 184 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu vangistusega, millest arvati 3 päeva karistusaja hulka ning 1 aasta, 5 kuud ja 27 päeva jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2aastase katseajaga. Katseaeg 14.05.2019 kuni 13.05.2021. 12.11.2019 Pärnu Maakohtu määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 14.05.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Kohtumäärus jõustus 30.11.2019. 04.12.2020 Viru Maakohtu määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega. Kohtumäärus jõustus 22.12.2020. Kahtlustatavana kinni peetud 08.08.2019. 09.08.2019 Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Vitali Bornscheini suhtes tõkendit – vahistamine, mis tühistati 31.01.2020 Pärnu Maakohtu määrusega. Tõkend – kehtiv tõkend puudub.
Kaitsja
määratud korras Rünno Roosmaa
Süüdistatav
Viktoria Makina
1-19-10184 isikukood: 49202124210; xxx varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 08.08.2019-09.08.2019. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
määratud korras Ants Nõmmik
Süüdistatav
Alari Särg isikukood: 38811094919; xxx varem kriminaalkorras karistatud 05.03.2020. a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel vangistusega 1 aasta 6 kuud, mida vähendati 1/3 võrra ning karistusaja hulka arvati 2 kuud ja 13 päeva eelvangistust. Vangistus 9 kuud ja 17 päeva jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga täitmisele pööramata. Kahtlustatavana kinni peetud 19.09.2019-20.09.2019. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.
Kaitsja
määratud korras Margus Viira
Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 314, § 315 lg 4, kohus otsustas:
1-19-10184 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 (kolme) aasta ja 13 (kolmeteist) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.09.201910.09.2019, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) aastat ja 10 (kümme) päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates 26.01.2021.
1-19-10184 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.08.201909.08.2019, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud ja veel kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Viktoria Makina ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on Viktoria Makina kohustatud järgima KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Viktoria Makina kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22.06.2021. a.
1-19-10184
1-19-10184 KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Alari Särjelt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1460 €; - määratud kaitsjale määratud tasu 4810,50 €, kokku 6270,50 €. Alari Särjele määratud kaitsjale määratud sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 1273,30 €, jätta riigi kanda. Narkootilise aine ekspertiiside (akt nr 19E-AN1093 ja nr 19E-AN0764) kulu 504 € jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank ASis või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Erki Iirel kasutada viitenumbrit 99921700027981, Fred Verbitskil kasutada viitenumbrit 99921700027994, Alari Särjel kasutada viitenumbrit 99921700028029, Viktoria Makinal kasutada viitenumbrit 99921700028016 ja Vitali Bornscheinil kasutada viitenumbrit 99921700028003. Erki Iir, Viktoria Makina, Alari Särg on kohustatud tasuma riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vitali Bornscheinil ja Fred Verbitskil võimaldab kohus tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1-19-10184 19E-AN0917 tagastatud minigrip kilekott (pakend nr 1xx), 1 suurem minigrip kilekott ja 10 väiksemat minigrip kilekotti (pakend nr 6xx), hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuv halli värvi digitaalkaal (pakend nr 7Särg), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Alari Särjele; - Vitali Bornscheinile kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx süütevõti (pakend nr 9xx), jätta sõiduki juurde.
1-19-10184 tablettide ostuks vajaliku raha 900 € andis Alari Särg Erki Iire kätte. 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria Makinaga Tallinnasse Fred Verbitski Elukohta xxx, kus Erki Iir kohtus CNga ja leppis kokku MDMA tablettide müügitehingu tingimused, s.h hinna, üleandmise koha ja viisi. Samal päeval kohtusid Erki Iir ja Viktoria Makina veelkord CNga Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas, kus Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil CNle 900 €. Kell 22.29 saatis CN sms-iga Erki Iire telefonile lingi asukohapunktiga (Tallinnas Männiku karjääris, koordinaatidega 59.323189, 24.695184), kuhu CN oli müügiks pakutavad tabletid peitnud. Samuti saatis CN Viktoria Makina telefonile programmi WhatApp vahendusel video juhistega tablettide täpse asukohani. Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina CN poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt CN poolt peidetud pakendi tablettidega (millistest ligikaudu 100 olid terved ning ülejäänud kahjustatud) ning võttis selle endaga autosse kaasa, mida valdas ühiselt edasi koos Viktori Makinaga. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna CN poolt müüdud ja üle antud tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet. CN eesmärk oli pettuse teel saada 900 €. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Erki Iire tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet MDMA-d sisaldava tableti (s.o tavatarvitajatele teadaolevalt ectasy tablettide) omandamisele ja valdamisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele, mistõttu on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. Narkootilised ained amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning kokaiin kuulub sama määruse II nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist, 0,65 grammist kokaiinist ning 1,4 grammist metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA). Erki Iire poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab seega suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Erki Iirel puudus luba kokaiini, amfetamiini ja MDMA käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Erki Iir, et ta käitleb narkootilisi ained ning seda, et narkootiliste ainete tellimiseks, omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Erki Iir narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Erki Iire käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.
1-19-10184 Seega Erki Iir, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Erki Iirt selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani tahtlikult toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise järgnevalt. 23.03.2019 võttis MP Pärnu linnas xx hoovis asuvast OÜ-le K kuuluvast soojakust ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le Kle kuuluva HILTI akulöökkruvikeeraja SID 4A22 väärtusega 193,68 €. Erki Iir, olles teadlik MP poolt varguse toimepanemisest, võttis varastatud eseme samal päeval Pärnu linnas MP käest enda valdusesse ning müüs 150 euro eest edasi ANele, andes akulöökkruvikeeraja üle 23.03.2019 ANe elukohas Pärnu linn xx. Ajavahemikul 05.04.2019 kuni 07.04.2019 sisenes MP oma töökohas ukseluku võtmega avamise teel Pärnu linnas xx hoovis asuvasse OÜ-le K kuuluvasse soojakusse, kust võttis Erki Iire teadmisel ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ-le K kuuluvad HILTI akulöökkruvikeeraja SID 4-A22 (seeria nr 182640218) väärtusega 193,68 €, HILTI akuketaslõikuri AG 125-A22 (seeria nr 325021) väärtusega 273,60 €, viis HILTI akupaketti B 22/5,2 Li-ion koguväärtusega 642,60 €, HILTI tööriistade koti väärtusega 10,97 €, HILTI multijoonlaseri PM 4-M komplekti (sisaldab: 1x multijoonlaser PM 4-M, 2x aku AA (2), Alkaline, 1x kolmjala adapteri PMW 30, 1x kolmjalg PMA 20 väike, 1x seinatugi PMA 79, laserkiire vastuvõtja PMA 31, 1x kohver - koguväärtusega 864 € ja pöördlaudsae Makita LF1000 väärtusega 900 €. Sellise tegevusega tekitas MP OÜ-le K 2884,85 euro suuruse varalise kahju. Erki Iir, olles teadlik MP poolt eelpool nimetatud esemete varguse toimepanemisest, võttis varastatud esemed ajavahemikul 05.04.2019 kuni 07.04.2019 varguse järgselt Pärnu linnas MP käest enda valdusesse ning müüs need ajavahemikul 05.04.2019 kuni 07.04.2019 edasi ANele. Seega Erki Iir, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viktoria Makinat süüdistatakse selles, et tema, käitles ebaseaduslikult suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses erinevaid narkootilisi aineid. Nimelt omandas Vitali Bornschein ajavahemikul 30.07.2019 kuni 07.08.2019 Tallinna linnast tuvastamata isikult vähemalt neljal korral (neist vähemalt kahel korral koos Viktoria Makinaga), edasimüümise eesmärgil täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet amfetamiini ja 4-fluorometamfetamiini sisaldavat pulbrit ning toimetas aine enda sõidukiga Mercedes-Benz (registreerimismärk xx) Pärnu linna. Tallinnast omandatud narkootilisest ainest: -andsid Vitali Bornschein ja Viktoria Makina 2019.a juulikuus Pärnu linnas Lai tn 18 asuva Decora kaupluse parklas CLle 20 euro eest üle ühe minigrip koti, milles 1 gramm amfetamiini sisaldavat pulbrit. CL tarvitas omandatud amfetamiini kokku viiel korral, s.t talle piisas sellest viieks narkojoobeks; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult ajavahemikul juulikuu lõpp kuni 07.08.2019 Pärnu linnas Kolde tn 18 juures ja Lai tn 18 asuva Decora kaupluse parklas MKle
1-19-10184 üle vähemalt kahel korral 2 minigrip kotti, milles kummaski 1 gramm amfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o kokku vähemalt 4 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult 07.08.2019 Pärnu linnas xx lähedal tänaval AKle 40 euro eest üle kaks minigrip kotti, milles kokku 2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult 07.08.2019 Pärnu linnas xx lähedal tänaval JKle 40 euro eest üle kaks minigrip kotti, milles kokku 2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; -hoidsid Viktoria Makina ja Vitali Bornschein kuni politsei poolt 08.08.2019 teostatud läbiotsimiseni enda elukohas Pärnus xx kokku 19,74 grammi pulbrilist ainet, milles sisaldus puhta ainena kokku 0,18g amfetamiini ning 0,73g 4-fluorometamfetamiini (4-FMA). Antud ainetest valkjas pulber massiga 0,50g (milles 0,0051g amfetamiin ja 0,0062g 4-FMA) asus magamistoas oleva mobiiltelefoni Apple kaane taskus. Helepruun niiske pulber massiga 12,55g (milles 0,15g amfetamiin ja 0,71g 4-FMA) ja beež pulber massiga 6,69g (milles 0,033g amfetamiin ja 0,022g 4-FMA) asusid köögi külmkapis. 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suuremas koguses narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid ectasy tablette. Selleks võttis Erki Iir 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes oli valmis vahendama MDMA tablettide ostumüügi tehingut ja samuti andma CN kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Eelnevalt Alari Särjega kooskõlastatult tellis Erki Iir Fred Verbitski vahendusel CNlt 200 MDMA tabletti. MDMA tablettide ostuks vajaliku raha 900 € andis Alari Särg Erki Iire kätte. 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria Makinaga Tallinnasse Fred Verbitski elukohta xx, kus Erki Iir kohtus CNga ja leppis kokku MDMA tablettide müügitehingu tingimused, s.h hinna, üleandmise koha ja viisi. Samal päeval kohtusid Erki Iir ja Viktoria Makina veelkord CNga Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas, kus Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil CNle 900 €. Kell 22.29 saatis CN sms-iga Erki Iire telefonile lingi asukohapunktiga (Tallinnas Männiku karjääris, koordinaatidega 59.323189, 24.695184), kuhu CN oli müügiks pakutavad tabletid peitnud. Samuti saatis CN Viktoria Makina telefonile programmi WhatApp vahendusel video juhistega tablettide täpse asukohani. Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina CN poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt CN poolt peidetud pakendi tablettidega (millistest ligikaudu 100 olid terved ning ülejäänud kahjustatud) ning võttis selle endaga autosse kaasa, mida valdas ühiselt edasi koos Viktori Makinaga. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna CN poolt müüdud ja üle antud tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet. CN eesmärk oli pettuse teel saada 900 €. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Viktoria Makina tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet MDMA-d sisaldava tableti (s.o tavatarvitajatele teadaolevalt ectasy tablettide) omandamisele ja valdamisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele, mistõttu on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. Narkootilised ained amfetamiin, 4-fluorometamfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.
1-19-10184 Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist, 0,75 grammist 4-fluorometamfetamiinist (4-FMA) ning 1,4 g metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA). Viktoria Makina poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab seega suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Viktoria Makinal puudus luba amfetamiini, 4-FMA ja MDMA käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Viktoria Makina, et ta käitleb narkootilisi ained ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Viktoria Makina narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Viktoria Makina käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Viktoria Makina, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vitali Bornscheini süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu 14.05.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3649 mõistetud süüdi karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo toimepanemises s.o KarS § 184 lg 1 järgi, käitles ajavahemikul 30.07.2019 kuni 08.08.2019 ebaseaduslikult suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi aineid. Nimelt omandas Vitali Bornschein ajavahemikul 30.07.2019 kuni 07.08.2019 Tallinna linnast tuvastamata isikult vähemalt neljal korral (neist vähemalt kahel korral koos Viktoria Makinaga), edasimüümise eesmärgil täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet amfetamiini ja 4-fluorometamfetamiini sisaldavat pulbrit ning toimetas aine enda sõidukiga Mercedes-Benz (registreerimismärk xxx) Pärnu linna. Tallinnast omandatud narkootilisest ainest: -andsid Vitali Bornschein ja Viktoria Makina 2019.a juulikuus Pärnu linnas Lai tn 18 asuva Decora kaupluse parklas CLle 20 euro eest üle ühe minigrip koti, milles 1 gramm amfetamiini sisaldavat pulbrit. CL tarvitas omandatud amfetamiini kokku viiel korral, s.t talle piisas sellest viieks narkojoobeks; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult ajavahemikul juulikuu lõpp kuni 07.08.2019 Pärnu linnas Kolde tn 18 juures ja Lai tn 18 asuva Decora kaupluse parklas MKle üle vähemalt kahel korral 2 minigrip kotti, milles kummaski 1 gramm amfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o kokku vähemalt 4 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult 07.08.2019 Pärnu linnas xx lähedal tänaval AKle 40 euro eest üle kaks minigrip kotti, milles kokku 2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; -andis Viktoria Makina Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult 07.08.2019 Pärnu linnas xxx lähedal tänaval JKle 40 euro eest üle kaks minigrip kotti, milles kokku 2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit.
1-19-10184 -hoidsid Viktoria Makina ja Vitali Bornschein kuni politsei poolt 08.08.2019 teostatud läbiotsimiseni enda elukohas Pärnus xx kokku 19,74 grammi pulbrilist ainet, milles sisaldus puhta ainena kokku 0,18g amfetamiini ning 0,73g 4-fluorometamfetamiini (4-FMA). Antud ainetest valkjas pulber massiga 0,50g (milles 0,0051g amfetamiin ja 0,0062g 4-FMA) asus magamistoas oleva mobiiltelefoni Apple kaane taskus. Helepruun niiske pulber massiga 12,55g (milles 0,15g amfetamiin ja 0,71g 4-FMA) ja beež pulber massiga 6,69g (milles 0,033g amfetamiin ja 0,022g 4-FMA) asusid köögi külmkapis. Narkootilised ained amfetamiin ja 4-fluorometamfetamiin (4-FMA) kuuluvad vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist ja 0,75 grammist 4-fluorometamfetamiinist (4-FMA). Vitali Bornscheini poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab seega suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vitali Bornscheinil puudus luba amfetamiini ja 4-FMA käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Vitali Bornschein, et ta käitleb narkootilisi ained ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Vitali Bornschein narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Vitali Bornscheini käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Vitali Bornschein, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Fred Verbitskit süüdistatakse selles, et tema vahendas ajavahemikul 31.05.2019 kuni 09.06.2019 Erki Iirele, Alari Särjele ja Viktoria Makinale talle teadaolevalt 200 MDMA-d sisaldava ectasy tableti edasiandmist Chris Nataka poolt. Nimelt 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suuremas koguses narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid ectasy tablette. Selleks võttis Erki Iir 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes teadis, kellelt on võimalik tablette saada ning oli valmis vahendama MDMA tablettide ostumüügi tehingut ja hiljem andma CN kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Eelnevalt Alari Särjega kooskõlastatult tellis Erki Iir Fred Verbitski vahendusel CNlt 200 MDMA tabletti. Esialgu Erki Iir otse CNga ei suhelnud, vaid kogu suhtlus toimus Fred Verbitski vahendusel. MDMA tablettide ostuks vajaliku raha 900 € andis Alari Särg Erki Iire kätte. 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria
1-19-10184 Makinaga narkootilise aine omandamise eesmärgil Tallinnasse Fred Verbitski elukohta xx, kus Fred Verbitski korraldas Erki Iire kokkusaamise narkootikume müüva CNga. Erki Iir leppis CNga kokku MDMA tablettide müügitehingu tingimused, s.h hinna, üleandmise koha ja viisi. Samal päeval kohtusid Erki Iir ja Viktoria Makina veelkord CNga Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas, kus Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil CNle 900 €. Kell 22.29 saatis CN sms-iga Erki Iire telefonile lingi asukohapunktiga (Tallinnas Männiku karjääris, koordinaatidega 59.323189, 24.695184), kuhu CN oli müügiks pakutavad tabletid peitnud. Samuti saatis CN Viktoria Makina telefonile programmi WhatApp vahendusel video juhistega tablettide täpse asukohani. Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina CN poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt CN poolt peidetud pakendi tablettidega (millistest ligikaudu 100 olid terved ning ülejäänud kahjustatud) ning võttis selle endaga autosse kaasa, mida valdas ühiselt edasi koos Viktori Makinaga. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna CN poolt müüdud ja üle antud tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet. CN eesmärk oli pettuse teel saada 900 €. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Fred Verbitski tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet MDMA-d sisaldava tableti (s.o tavatarvitajatele teadaolevalt ectasy tablettide) müügi ja edasiandmise vahendamisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele, mistõttu on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. Narkootiline aine metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist, 0,65 grammist kokaiinist ning 1,4 grammist metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA). Fred Verbitski poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab seega suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fred Verbitskil puudus luba MDMA käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Fred Verbitski, et ta vahendab narkootilise aine müüki ning seda, et narkootiliste ainete tellimiseks, omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Fred Verbitski narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Fred Verbitski käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus.
1-19-10184 Seega Fred Verbitski, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katsega, pani toime KarS § 184 lg 1 ja § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alari Särge süüdistatakse selles, et tema üritas omandada ajavahemikul 31.05.2019 kuni 09.06.2019 ühiselt ja kooskõlastatult koos Erki Iire ja Viktoria Makinaga talle teadaolevalt 200 MDMA-d sisaldava ectasy tabletti. Nimelt 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suures koguses narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid ectasy tablette. Alar Särje teadmisel ja eelneval kooskõlastamisel võttis Erki Iir 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes teadis, kellelt on võimalik tablette saada ning oli valmis vahendama MDMA tablettide ostumüügi tehingut ja hiljem andma CN kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Eelnevalt Alari Särjega kooskõlastatult tellis Erki Iir Fred Verbitski vahendusel CNlt 200 MDMA tabletti. Esialgu Erki Iir otse CNga ei suhelnud, vaid kogu suhtlus toimus Fred Verbitski vahendusel. MDMA tablettide ostuks vajaliku raha 900 € andis Alari Särg Erki Iire kätte. 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria Makinaga narkootilise aine omandamise eesmärgil Tallinnasse Fred Verbitski elukohta xx, kus Fred Verbitski korraldas Erki Iire kokkusaamise narkootikume müüva CNga. Erki Iir leppis CNga kokku MDMA tablettide müügitehingu tingimused, s.h hinna, üleandmise koha ja viisi. Samal päeval kohtusid Erki Iir ja Viktoria Makina veelkord CNga Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas, kus Erki Iir andis 200 MDMA tableti omandamise eesmärgil CNle 900 €. Kell 22.29 saatis CN sms-iga Erki Iire telefonile lingi asukohapunktiga (Tallinnas Männiku karjääris, koordinaatidega 59.323189, 24.695184), kuhu CN oli müügiks pakutavad tabletid peitnud. Samuti saatis CN Viktoria Makina telefonile programmi WhatApp vahendusel video juhistega tablettide täpse asukohani. Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina CN poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt CN poolt peidetud pakendi tablettidega (millistest ligikaudu 100 olid terved ning ülejäänud kahjustatud) ning võttis selle endaga autosse kaasa, mida valdas ühiselt edasi koos Viktori Makinaga. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna CN poolt müüdud ja üle antud tabletid ei sisaldanud narkootilist ainet. CN eesmärk oli pettuse teel saada 900 €. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud ja üle antud tabletid ei sisalda narkootilist ainet. Alari Särje tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet MDMA-d sisaldava tableti (s.o tavatarvitajatele teadaolevalt ectasy tablettide) omandamisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele, mistõttu on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. Narkootiline aine metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist, 0,65 grammist kokaiinist ning 1,4 grammist metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA). Alari Särje poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab seega suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.
1-19-10184 NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alari Särjel puudus luba MDMA käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Alari Särg, et ta vahendab narkootilise aine müüki ning seda, et narkootiliste ainete tellimiseks, omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Alari Särg narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Alari Särje käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Alari Särg, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katsega grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör loobus osaliselt süüdistusest Erki Iire suhtes narkootilise aine Viktoria Makinale edasiandmise osas, s.o kolme osateo osas. Muus osas palus prokurör Erki Iir süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 26 järgi ning mõista temale karistuseks 5 aastat vangistust. Samuti süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 12.06.2015 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta, 10 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 aastat, 10 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kinnipidamisest 06.07.2019. Viktoria Makina palus prokurör süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.08.2019–09.08.2019, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Viktoria Makina ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustust - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Alari Särje palus prokurör süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 05.03.2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra s.o 9 kuud ja 17 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat, 9 kuud ja 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.09.2019–20.09.2019, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat, 9 kuud ja 15 päeva vangistust. Vitali Bornscheini palus prokurör süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 14.05.2019 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuu ja 18 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat, 4 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.08.2019 kuni 29.11.2019, s.o 3 kuud ja 23 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat ja 25 päeva vangistust. Fred Verbitski palus prokurör süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 - § 26 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 09.06.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o 3 aasta ja 13 päeva võrra ning
1-19-10184 mõista liitkaristuseks 6 aastat ja 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.08.2019–10.08.2019, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 26.01.2021, mil Fred Verbitski läks kandma Harju Maakohtu 19.08.2020 kohtumäärusega täitmisele pööratud Harju Maakohtu 09.07.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistust. Prokurör taotles ka konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel Erki Iirelt ära võetud ja arestitud sularaha 1822 €. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel taotles prokurör kohtult mõista Vitali Bornscheinilt konfiskeerimise asendamiseks välja 2300 € ning jätta Vitali Bornscheini auto aresti alla kuni Eesti Vabariigile konfiskeerimise asendamise nõude täitmiseni. Samuti taotleb prokurör kohtult konfiskeerida Vitali Bornscheinilt KarS § 832 lg 1 alusel temalt ära võetud ja arestitud 40 €. Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 95 euro osas leidis prokurör, et see tuleb tagastada Viktoria Makinale. Lisaks taotles prokurör süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. Kaitsja Anu Toomemägi leidis, et Erki Iire poolt M Vle narkootilise aine edasiandmise eest mõistetav karistus peaks olema 2/3 väiksem 5-aastasest vangistusest ning see tuleks jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 184 järgi palus kaitsja Erki Iir õigeks mõista. Juhul kui kohus Erki Iire selles §-s süüdi mõistab leidis kaitsja, et 5 aastat vangistust on ülemäära suur, arvestades kohtupraktikat ning isikule tuleks mõista 3-aastane vangistus, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi palus kaitsja mõista Erki Iirele karistuseks 2 kuud vangistust. Kaitsja palus Erki Iirele tagastada ka konfiskeeritud sularaha summas 1822 € ja seda põhjusel, et alused raha konfiskeerimiseks seadusest tulenevalt puuduvad. Tsiviilhagi palus kaitsja jätta rahuldamata. Süüdistatav Erki Iir end narkootikumidega seotud kuritegudes süüdi ei tunnistanud. KarS § 202 järgi kvalifitseeritud kuriteos tunnistas ennast süüdi osaliselt. Oma viimases sõnas Erki Iir avaldas, et ta siiralt kahetseb, et nõustus tööriistu edasi müüma ja andis üle ühe tõelise ecstasy tableti, mis sisaldab MDMA-d. 200 ecstasy tableti käitlemise kuriteos palus Erki Iir end õigeks mõista. Kaitsja Anu Toomemägi palub Fred Verbitski talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ning jätta menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt, juhul kui kohus Fred Verbitski siiski süüdi mõistab, siis selles osas leiab kaitsja, et prokuröri taotletud karistus on liialt karm, arvestades Fred Verbitski isikut. Kaitsja palub kergendavate asjaoludena arvestada seda, et Fred Verbitski leibkonda kuulub 3 alaealist last, kellest üks on puudega ning tööandja on iseloomustanud teda positiivselt. Kaitsja palub mõista Fred Verbitskile karistuse alammääras ja jätta see KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata. Samuti taotles kaitsja jätta määratud kaitsjale määratud sõidukulud, tasu sõidule kujutatud aja eest ja majutuskulud riigi kanda. Menetluskulud mis aga kohus peab vajalikuks Fred Verbitskilt välja mõistab, need võimaldada tasuda ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatav Fred Verbitski end süüdi ei tunnistanud ning palus end esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja Ants Nõmmik leidis, et Viktoria Makina süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Menetluskulud jätta riigi kanda. Juhul kui kohus leiab, et Viktoria Makina tuleb milleski süüdi mõista, siis palub kaitsja jätta mõistetud karistus KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata. Süüdistatav Viktoria Makina end süüdi ei tunnistanud, kuid juhul kui kohus ta süüdi mõistab, siis palus Viktoria Makina jätta karistuse tingimisi kohaldamata ilma kontrollnõueteta. Kaitsja Rünno Roosmaa leidis, et Vitali Bornscheinile esitatud süüdistus on põhjendatud, palus liitkaristust mitte moodustada ja mõistetud karistus jätta KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata. Konfiskeerimise asendamisega rahalise kohustusega 2300 € Vitali Bornschein nõustub. Menetluskulud palus kaitsja ajatada 1 aasta peale.
1-19-10184 Süüdistatav Vitali Bornschein kahetses toimepandut. Kaitsja Margus Viira leidis, et Alari Särje süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Menetluskulud jätta riigi kanda. Süüdistatav Alari Särg end süüdi ei tunnistanud. Kohtu seisukoht Erki Iirele on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, Viktoria Makinale KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, Vitali Bornscheinile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, Fred Verbitskile KarS § 184 lg 1 - § 26 lg 1 järgi ning Alari Särjele KarS § 184 lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi. Prokurör loobus osaliselt süüdistusest Erki Iire suhtes narkootilise ainete Viktoria Makinale edasiandmise osas s.o kolme osateo osas. KrMS § 14 kohaselt süüdistusest loobumine KrMS §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Seega üldjuhul süüdistusest loobumise korral tuleb kohtul teha õigeksmõistev otsus. Antud juhul loobus prokurör Erki Iire süüdistuses KarS § 184 lg 2 järgi kolme osateo osas, s.o Viktoria Makinale narkootiliste ainete edasiandmises. Samas prokurör möönis, et jälitustoimingu protokollides esinevad selged viited sellele, et Erki Iir on Viktoria Makinale narkootilist ainet edasi andnud, kuid selles süüdistuses oli küllaltki kaalukas roll Viktoria Makina ütlustel. Viktoria Makina kohtus muutis oma ütlusi võrreldes eeluurimisega ja sellest tulenevalt prokurör ei näinud võimalust nende kolme osateo tõendamiseks. Kohus nõustub selles osas prokuröriga. Riigikohus oma lahendis nr 1-20-470 p-s 25 on leidnud, et jätkuva süüteo (vt nt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p-d 13-14) osategudest mõne tuvastamata jäämine süüdistatava osalist õigeksmõistmist ei tingi, sest tegemist on vaid osaga ühest ja samast süüdistatava teost, mille karistatavus tervikuna ära ei lange. Prokuröri esitatud süüdistusest nähtub, et Erki Iire poolt Viktoria Makinale narkootilise aine edasiandmised on käsitletud osategudena, kuivõrd eraldiseisvalt nad kõik KarS § 184 koosseisu ei täidaks. Kohus nõustub, et süüdistuses toodud asjaoludest võib järeldada, et tegemist on osategudega, mitte eraldi tegudega. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu (RK otsus nr 3-1-1-4-04, p 13). Kõik Erki Iire poolt narkootilise aine käitlemised on ajaliselt lähedased (2019. a veebruarist kuni maini), peamiselt seotud Viktoria Makinaga ning MDMA omandamise ja müümisega. Erki Iire tahtlus on suunatud erinevate narkootiliste ainete omandamisele ja müümisele, et seeläbi teenida raha. Kuivõrd kohus leiab, et tegemist oli vaid osaga ühest ja samast süüdistatava teost, ei mõista kohus Erki Iirt osaliselt õigeks.
1-19-10184 01.10.2019 jälitustoimingu protokoll nr 6 (IV kd, tl 1-16) 20.04.2019 kõnedest Erki Iire ja M V vahel nähtub samuti, et nad saavad kokku Kaevu poe juures, et midagi üle anda ning ootavad, et politseiauto lahkuks. Erki Iir kohtuistungil tunnistas, et andis M Vle ühe ecstasy tableti, mille eest ta sai 15 €. Erki Iir avaldas kahetsust, et ta seda tegi. Seega on viidatud tõenditega tõendatud, et 2019. a kevadel müüs Erki Iir M Vle Pärnu linnas Kaevu poe juures 15 euro eest ühe metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldava tableti.
1-19-10184 Viktoria Makina selgitus vastuolude osas eluliselt usutavaks. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et lihtsalt vihast on võimalik anda nii detailseid ütlusi asjast justkui midagi teadmata. Lisaks süüstab Makina veel ka iseennast, mis omakorda kinnitab, et ütluste andmine ei olnud seotud vihaga. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Viktoria Makina ütlused tervikuna tõendikogumist kui ebausaldusväärsed kõrvale. Fred Verbitski põhjendas vastuolu sellega, et ta oli nõus sellega mis uurijad suitsuruumis rääkisid, et saada välja. Samas selgitas, et ülekuulamist viis läbi hoopis teine uurija. Kohus ei pea selliseid põhjendusi eluliselt usutavaks. Kohus ei pea võimalikuks, et kõik menetlust läbi viivad uurijad lepivad kokku mida Verbitski peab rääkima ning kaitsja ei sekku, kui uurija ise ütleb ette milliseid ütlusi Verbitski peab andma. Tema versiooni usaldusvääruse seab kahtluse alla ka see, et kui Verbitski oleks rääkinud, et ta vahendas mittenarkootilisi aineid, oleks ta niikuinii välja saanud. Seega polnud Fred Verbitskil põhjust väljasaamiseks valeütlusi anda. Eeltoodut kinnitab ka see, et Alari Särje ütlustest nähtub, et ta sai peale ütluste andmist vabaks, kuigi ta ei andnud Erki Iire vastu ütlusi ega räägi sellest, et teda oleks mõjutatud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Fred Verbitski ütlused tervikuna tõendikogumist kui ebausaldusväärsed kõrvale. Tunnistaja R P andis kohtus ütlusi, et Fred Verbitski ülekuulamist viis läbi tema. Kohus ei tuvastanud tunnistaja ütlustest, et ülekuulamisel on Fred Verbitski õigusi rikutud. Tunnistaja selgitas, et tema esitas küsimusi, millele Fred Vebitski vastas ning vastused pannakse kirja tema ütluste järgi. Verbitski andis vastused jutustavas vormis ega olnud närvis, seejärel prinditi protokoll välja ning kaitsja ja Verbitski said selle rahulikult läbi lugeda ja märkusi teha. Kaitsjal ja Verbitskil märkusi, taotlusi ega avaldusi ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et sellist asja ei olnud, et tema ütleb vastused ette ja Verbitski vastab kas jah või ei. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ka tunnistaja R P ütlustega on ümber lükatud Fred Verbitski kaitseversioon selle kohta, et ülekuulamisel antud ütlused ütles talle uurija ette ja ta nõustus nendega seetõttu, et kinnipidamiselt vabaneda. Üheks olulisemaks tõendiks süüdistavate teadmise ja tahtluse osas on jälitustoimingu protokollid, mis kajastavad telefonide salajase pealtkuulamisega ja vajatud jälgimisega saadud teavet. Asjaolu, et jälitustoimingu protokollides on isikud tuvastatud õigesti kinnitavad mh järgmised tõendid. 23.10.2019 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 161-166) on vaadeldud Erki Iire elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefoni Evelatus. Protokollist nähtub, et antud telefoni abonentnumber on xxx. Saadetud on ka SMS-e, milles saatja kirjutab, et ta on Erki Iir. Erki Iire kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 135-136) kinnitab, et Erki Iir kasutas telefoninumbrit xx. 12.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (II kd, tl 15-22), milles on vaadeldud läbiotsimisel ära võetud Viktoria Makina mobiiltelefoni Apple iPhone tõendab, et Viktoria Makina kasutuses oli telefon abonentnumbriga xx. 08.09.2019 CN kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd, tl 91-93) nähtuvalt on isik oma telefoninumbriks xx. Fred Verbitski kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd, tl 119121) nähtub, et Fred Verbitski telefoninumber on xxx. 01.10.2019 jälitustoimingu protokoll nr 6 (IV kd, tl 1-16) tõendab, et Erki Iir ja Alari Särg soovisid osta narkootilisi aineid sisaldavaid tablette ning otsisid selleks erinevaid võimalusi. 31.05.2019 kell 20:40 ja 21:11 nende vahel toimunud vestlusest nähtub, et Alari Särg käis Erki Iire teadmisel ja temaga kooskõlastamisel Tallinnas, et osta 200 tabletti (punni/juppi). Tehing jäi aga ära, kuna Alari Särg ja Erki Iir kahtlustasid, et võivad politseile vahele jääda. Alari Särg andis kohtus ütlusi, et nimetatud kõnes jupid ja punnid tähendavad ecstasy tablette. Samuti selgitas kohtuistungil Erki Iir, et „jupp“ ja „rattad“ tähendab tabletti. Eeltoodu tõendab, et
1-19-10184 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suuremas koguses tablette. 25.09.2019 jälitustoimingu protokolli nr 4 (III kd, tl 140-182) 31.05.2019 kõned tõendavad, et Erki Iir võttis 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes oli valmis vahendama tablettide ostumüügi tehingut ja samuti andma CN kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et Fred Verbitski telefoninumbri xx sai Erki Iir RT käest 28.05.2019. Seda kinnitas ka kohtuistungil RT ise. 31.05.2019 kõnedes (III kd, tl 143-146) Erki Iire ja Fred Verbitski vahel nähtub, et Fred Verbitski saab aru millest jutt käib kui Erki Iir talle helistab, see näitab, et nad on eelnevalt seda arutanud ning lubades Erki Iirele millestki teada anda, et isik tegeleb sellega juba. Ehk kõnedest nähtub ka see, et Fred Verbitski vahendab suhtlust Erki Iire ja ühe teise isiku vahel, ta on üksnes vahelüli, kes vahendas ostja ja müüja suhtlust kuni tehingu toimumiseni. Kõnedes ei mainita isikute nimesid ega seda, millest jutt käib. Räägitakse sellest, et saada on 200 tükki, millele peab Erki Iir ise Tallinnasse järele minema. Erki Iir andis kohtuistungil ütlusi, et 31.05.2019 kõnedes käib jutt järeletehtud ecstasy tablettidest ja ta ütles, et oleks homseks vaja 200 tk. Need tabletid pidi ta edasi andma Alari Särjele, kes soovis need edasi anda mingile Soome tuttavale. Erki Iire huvi oli selle tehingu pealt teenida raha. Alari Särg oli tuli tema juurde sooviga osta 200 tk ecstasy tablette, mille peale Erki Iir ütles, et tal on pakkuda ecstasy tableti laadseid tablette ecstasy pähe, millega Alari oli nõus. Erki Iirel tahet asuda müüma või vahendama narkootilist ainet ei olnud. Alari Särg andis ütlusi, et tahtis Soome tuttavale valesid ecstasy tablette vahendada. Iir rääkis talle, et Tallinnast on võimalik saada tablette. Ta oli nõus maksma 1200 € 200 tableti eest. Raha andis Iire kätte ja Iir pidi need Tallinnast ära tooma. Kohtueelses menetluses andis aga Alari Särg ütlusi, et ei tea tablettide omandamisest midagi, ta ei ole koos Erki Iire ega Makinaga soovinud ega omandanud Tallinna linnast 200 ecstasy tabletti. Vastuolu põhjendas sellega, et ei näinud mingit põhjust midagi seletada. Kohus leiab, et kuivõrd Alari Särje ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, vastuolu ei ole ta suutnud usutavalt põhjendada, tuleb lugeda need ütlused ebausaldusväärseks. Lisaks sellele on Erki Iire ja Alari Särje ütlused selle kohta, et nad soovisid omandada mittenarkootilisi tablette on ümber lükatud järgnevate tõenditega. 05.06.2019-08.06.2019. a Fred Verbitski ja Erki Iire kõnedest nähtub, et eelmine tehing jäi katki ning Erki Iir soovib jätkuvalt, et Fred Verbitski asjad korda ajaks, et mitte teiste ees lolliks jääda ning Fred Verbitski lubab uurida. Vestlustest on aru saada, et tehinguks vajalik kontakt on Fred Verbitskil ning tema suhtleb müüjaga. Vestlusest ei ilmne, miks Erki Iir ise ei suhtle müüjaga. Vestlusest võib aru saada, et müüakse rohelisi tablette 100 tbl 550 € ja 200 tbl 900 €. Erki Iir kohtuistungil kinnitas, et pärast ebaõnnestunud tehingut soovisid nad jätkuvalt 200 tabletti. Fred Verbitsiki mobiiltelefoni Samsung 09.09.2019 vaatlusprotokoll koos lisaga (II kd, tl 123130) tõendab Fred Verbitski mobiiltelefonis olevaid kontakte ja suhtlust ning Fred Verbitski osalemist tablettide vahendamises. Protokollist nähtub, et telefonis 2 SIM-kaarti, mille ühe number on xxx. AS Telia Eesti 31.10.2019 vastuskiri (II kd, tl 131-132) tõendab, et teise Fred Verbitski kasutuses olnud SIM-kaardi telefoninumber oli xxx. Kontaktides olid mh CN telefoninumber xxx, Erki Iire telefoninumber xxx ja Fred Verbitski2 telefoninumber xx. Sõnumivahetusest nähtub, et Fred Verbitski võttis CNga ühendust 01.06.2019, saades tema numbri Klt. Sõnumeid on Fred Verbitski saatnud ka numbrile xx (Erki Iir), milles annab teada, et „krõbinad“ on otsas, läksid nagu soojad saiad ja mida rohkem võtta, seda odavamalt saab
1-19-10184 (02.06.2019). 09.06.2019 on Fred Verbitski sõnumeid saatnud ka Viktoria Makinaga (tel xx). Eeltoodu kinnitab veelkord seda, et tehingut Erki Iire ja müüja vahel vahendas Fred Verbitski. 08.06.2019 kell 15:59 (III kd, tl 148) vestluses viitab Erki Iir varasemale suhtlusele Verbitskiga (läksid nagu soojad saiad). Samuti nähtub kõnest, et Erki Iir kinnitab, et soovib saada 200 tabletti hinnaga 800 € ning nõustub ise tablettidele järele minema. Erki Iir on nõus maksma 800 €, kuna varasemalt ei pidanud müüja kokkuleppest kinni, mistõttu nõuab 100 euro soodustust. Eeltoodu tõendab, et Erki Iirel oli juba enne 02.06.2019 Fred Verbitski vahendusel lepitud kokku tablettide omandamine CNlt. 08.09.2019 läbiotsimisprotokoll (II kd, tl 133-135) tõendab, et Fred Verbitski elas aadressil xx, Tallinn. 08.06.2019 kell 16:30 Fred Verbitski ja Erki Iire vahelises kõnes tunneb Erki Iir jätkuvalt huvi tehingu toimumise osas. 08.06.2019 kell 19:52 kõnest nähtub, et Erki Iir jõudis Fred Verbitski elukohta (s.o Tallinnas xx) ning temaga on kaasas Viktoria Makina. Erki Iir tunnistas kohtuistungil, et käis koos Viktoria Makinaga 08.06.2019 Tallinnas. Tunnistaja CN kohtus antud ütlustes kinnitas, et Fred Verbitski roll oli leida ostja, kelleks osutus Erki Iir. Erki Iir soovis osta 200 ecstasy tabletti. Need müüs ta Erki Iirele 08.06.2019. Viktoria Makinat teab samadel asjaoludel ehk temale ütles, kus kohast tabletid kätte saab. Viktoria Makina oli Erki Iirega kaasas. 08.06.2019 kell 22:21 Fred Verbitski ja Erki Iire vahelisest kõnest nähtub, et aine on Männikule peidetud ning CN ei taha ise seda sealt ära võtta ja Erki Iirele üle anda, kuna lähedal seisab mingi auto. Erki Iir ei taha aga ise müüjaga otse telefonis suhelda ega ise ainele järele minna. Kohus leiab, et selline käitumine ei ole omane legaalsete kauba müügitehingule. On alust arvata, et tablettide üleandmine ei toimunud käest kätte seetõttu, et isikud arvasid, et tegemist on päris narkootilise ainega. Tunnistaja CN kohtus antud ütlustes tunnistas, et müüs 200 tabletti, kuid need ei sisaldanud narkootilist ainet. Tema hinnangul tablettide ostjad ilmselt arvasid, et tegemist on narkootilise ainega. Eeltoodud CN ütlustest järeldub, et ostjatega juttu sellest, et tegemist ei ole narkootilise ainega, ei olnud. 08.06.2019 kell 22:29 kõnest nähtub, et Erki Iir on Fred Verbitski maja ees ning CN tuleb ise Verbitski juurde, et Erki Iirega rääkida. Erki Iirega on koos ka tema naine ehk siis Viktoria Makina, kellele Erki Iir selgitab, et see tuleb siia. Eeltoodu viitab asjaolule, et kokkusaamisega on kursis ka Viktoria Makina. 10.09.2019 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II kd, tl 136-138) tõendab, et Fred Verbitski tunneb ära Viktori Makina, kui isiku kes oli Erki Iirega 2019 suvel Tallinnas kaasas, kui toimus 200 MDMA tableti omandamine, mida ta vahendas. 08.06.2019 kell 22:29 saadab CN Erki Iire telefonile sõnumi programmi Waze vahendusel, milles on GPS-koordinaadid asukohaga, kuhu oli peidetud CN poolt müüdavad tabletid. Jälitusprotokollist nähtub, et lingile vajutades avaneb internetilehel Waze kaardirakendus, millel on märgitud asukohapunkt „Männiku Jäärada“ koordinaatidega 59.323189, 24.695184, mis asub Tallinnas Männiku karjääris. 08.06.2019 CN poolt Erki Iirele saadetud sõnumitest nähtub, et CN soovib saata Erki Iirele videot ja tahab, et Erki Iir võtaks ise tabletid peidikust ära, kuna ta ise ei julge, sest eelnevalt passis seal mingi auto. Tunnistaja CN ütlused tõendavad, et tabletid peitis ta Männiku karjäärel lähedale ja saatis asukoha lingi. Asukohast tegi ka video, mille saatis Viktoria numbrile, kelle konto nimi oli „aaasss“.
1-19-10184 08.06.2019 kell 22:50 ja kella 11:55 Fred Verbitski ja Erki Iire vahelises kõnedes Erki Iir avaldab, et ta ei soovi telefoni teel nendest asjadest CNga rääkida, vaid soovib kohtuda. Samuti ei soovi ta, et talle sellele teemal sõnumeid saadetakse Messsengeri. Erki Iire selline käitumine viitab sellele, et ta soovib oma tegevust varjata. Kui aga tegemist oli Erki Iire teada legaalse kaubaga, siis jääb arusaamatuks, mida ta kardab ja varjata soovib. Samuti nähtub, et Erki Iir on CN poolt Viktoria Makina telefonile saadetud video aine asukohast kätte saanud. Erki Iir tunnistas kohtuistungil, et käis saadetud asukohas tablettidel järel. 17.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (II kd, tl 95-111), milles on vaadeldud CN mobiiltelefoni Samsung, nähtub CN suhtlus WhatsAppis ja tema kontaktid. Vaatlusprotokollist tõendab, et CN suhtles WhatsAppi kasutajaga „aaasss“, kelle telefoninumber on xx. Eelnevalt viidatud vaatlusprotokolliga on tõendatud, et see on Viktoria Makina telefoninumber. WhatsAppi vestlusest nähtub, et CN on saatnud 08.06.2019 Viktoria Makinale videofaili, milles isik filmib teekonda tee äärest kuni metsas peidetud sinist ja hõbedast värvi pakendini ning tagasi. Ka CN andis kohtuistungil ütlusi, et tabletid olid minigrip kilekottides sinises karbis ümber hõbepaber. Jälitustoimingu protokollis olevad kõned alates 09.06.2019 kell 01:17 tõendavad kogumis teiste tõenditega, et Erki Iir maksis CNle tablettide eest nõutud rahasumma ning läks seejärel ise koos Viktoria Makinaga Männikule tablettidele järele. Pärast seda, kui ta oli tabletid peidikust üles leidnud, enda kätte saanud ning veendunud, et need ei vasta kokkulepitule, sai Erki Iir väga vihaseks ning soovis kohe raha tagasi saada. Erki Iire kohtus antud ütlustest nähtub, et tablettide ostu rahastas Alari Särg. Nimelt andis Alari Särg talle tablettide ostuks 1200 € ja 50 € kütteraha. Raha andis Erki Iir CNle üle Fred Verbitski maja juures. Kui ta oli tabletid kätte saanud, avastas ta, et tabletid on puruks, läks ta endast välja. Viktoria Makina nägi ka neid tablette, mis ta oli ostnud. CNle ütlustest nähtub, et kui ta oli tabletid ära peitnud, sai ta veelkord Erki ja Viktoriaga kokku Vabaduse pst Olerexi tanklas. Eeltoodu kinnitab veelkord, et isikud ei teadnud, et tegemist ei ole narkootilise ainega, kuivõrd arusaamatuks jääb, miks oli legaalsete tablettide üleandmiseks vaja saada eelnevalt mitu korda kokku. 09.06.2019 kell 04:00, 20:18, 20:22 ja 23:07 kõned Erki Iire ja Viktoria Makina vahel kinnitavad, et Erki Iir ootab kokkusaamist CNga ja Viktoria Makina on kogu asjaga kursis, ta teab miks Tallinnasse tuldi ja miks ärasõit viibib ning Viktoria Makina avaldab kahetsust, et ta seda tegi. Erki Iir palub, et Viktoria Makina helistaks ise sellele kutile. 09.06.2019 kell 22:28 kõnedest nähtub, et Viktoria Makina tegeles ka raha tagasinõudmisega („sa oled päev läbi mul selle naisega rääkinud...“). 09.06.2019 kell 07:44 kõnes Erki Iire ja M V vahel nähtub, et M V soovib osta narkotablette. Kuigi otsesõnu ei mainita milliseid tablette M V soovib, siis on narkokuritegudes on üsna tavapärane, et narkootilisi aineid tableti kujul kutsutakse žargoonis ka ratasteks või ketasteks. Seda kinnitas ka Erki Iir kohtuistungil, kuid eitas seda, et seekord oli jutt narko tablettidest. Marko Virula ja Erki Iir kinnitasid kohtus, et Erki Iir on ühel korral müünud M Vle ühe MDMA tableti. 09.06.2019 kõnes viitab M Vla, et soovides sama asja. Erki Iir aga teatab, et ostetud tabletid olid ebakvaliteetsed, mistõttu jättis need sinna. CN kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et sai tabletid tagasi. Sama kinnitas ka Fred Verbitski. Antud kõne iseloomustab veelkord, et Erki Iir soovis CNlt osta justnimelt narkootilist ainet sisaldavaid tablette ning ta ei olnud teadlik, et need ei ole narkootilist ainet sisaldavad tabletid. Seega loeb kohus Erki Iire
1-19-10184 ütlused selle kohta, et 09.06.2019 kell 07:44 kõnes ei räägitud tablettidest, vaid potentsiravimi ratastest ebausaldusväärseks ja jätab tõendikogumist kõrvale. 25.09.2019 jälitustoimingu protokolliga nr 4 on tõendatud ka see, et Erki Iir, Alari Särg ning PL läksid 09.06.2019 Tallinnasse, et CNga asju klaarida. Erki Iir ja Alari Särg kinnitasid kohtuistungil, et käisid koos PLga Tallinnasse CNlt raha tagasi küsima. Tunnistaja PL andis kohtus ütlusi, et Alari Särg kutsus teda kaasa raha tagasi küsima isikult, kes müüs toiduaineid, mis nägid välimuselt välja ecstasy tabletid. Alari Särg ütles, et midagi narkoga seal seotud ei ole. Kohus leiab, et asjaolu, et Alari Särg rääkis PPle, et midagi narkootikumidega seal tegemist ei ole, ei tähenda, et Alari Särg soovis osta võltsitud tablette. Lisaks andis PL ütlusi, et Tallinnas kaasas oli ka Erki Iir, sest temal olid selle isiku kontaktid. PL rääkis ka isiklikult selle isikuga, isik oli nõus tagasi maksma, aga sel hetkel tal ei olnud raha. 08.09.2019 CN kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd, tl 91-93) nähtuvalt on isik oma elukohaks andnud xx, Tallinn. Eeltoodu tõendab seda, millisel aadressil Erki Iir, Alari Särg ning PL käisid. Samuti tõendab, et narkootikumide omandamine oli Alari Särje ja Erki Iire ühine plaan, üks andis raha, teine läks tablettidele järele ning ühiselt mindi raha tagasi nõudma. 06.07.2019 läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (I kd, tl 138-144) nähtub, et sõiduauto Mazda 626 registreerimisnumbriga xx läbiotsimisega leiti muuhulgas Erki Iire mobiiltelefon Apple IPhone. 14.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisast (I kd, tl 145-153), milles on vaadeldud Erki Iire mobiiltelefon Apple iPhone, nähtub mobiiltelefonis olnud rakenduse Waze andmetest, et 08.06.2019 kella 22.04 ajal on sisestatud aadress Tallinn xx (koordinaadid xx), mis Google maps rakendust kasutades näitab, et see aadress on Tallinnas Nõmme linnaosas asuvas Olerexi tanklas lähedal. 09.06.2019 kell 22.05 on sisestatud aadress Tallinn tn xx (koordinaadid xx), mis asub xx maja lähedal. Eeltoodu kinnitab veelkord neid asukoht, kuhu Erki Iir soovis minna ja läkski ehk seda, ta oli 08.06.2019 Fred Verbitski elukohas ja 09.06.2019 CN elukohas. 17.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (II kd, tl 95-111), milles on vaadeldud CN mobiiltelefoni Samsung, nähtub vestlusest (09.06.2019, 26.06.2019, 27.06.2019, 30.06.2019, 05.07.2019, 08.07.2019, 14.07.2019, 16.07.2019) ka arutelu selle kohta, et Viktoria Makina ei saanud CNlt soovitud koguse ja välimusega kaupa (tõenäoliselt tablette) ning raha nõutakse tagasi. CN aga avaldab, et ta ise ei vaadanud kohe paki sisu ja andis juba raha edasi, kuid üritab selle isikuga kontakti saada, varem ei ole probleeme olnud selle isikuga. CN saadab osaliselt raha tagasi Erki Iire kontole, kuid kuna see ei õnnestu, saadab ta raha Viktoria Makina kontole. Juttu on ka Alarist, kes tunneb muret raha pärast ja Viktoria Makina saadab ka Alari Särje kontonumbri. Eeltoodu kinnitab, et 200 tablettide omandamisega olid seotud Viktoria Makina, Erki Iir ja Alari Särg. 09.06.2019 kell 22:22 saadab Erki Iir CNle sõnumi, milles teatab, et on maja ees ja palub välja tulla. 09.06.2019 kell 22:26 kõnest nähtub, et Erki Iir käis ka ukse taga ning CN ema tuli välja. 09.06.2019 kell 22:28 kõnedest nähtub, et CN kardab nendega kokku saada, kuna arvab, et tema kallal tarvitatakse vägivalda ning teatab, et tal ei ole kuskilt seda raha võtta. Üritab pool raha kokku saada ja ülejäänud raha üritab saada tablettide müügist („kui need maha saab“). Samas kõnest nähtub kuidas Erki Iir räägib CNle, et on 16 a kinni istunud ja enamus aja selle sama eest. Erki Iir räägib CNle ka seda, et N vastutab, kuna tema andis. Veel räägib Iir, et ta ei tahtnud seda kuhugile müüa, lihtsalt iseenda jaoks, et nad ei peaks käima seal linnas, seda ime raha eest ostmas. Tehingu ebaseaduslikkusele viitab ka see, et Erki Iir muretseb selle pärast, et telefoni võidakse pealt kuulata („... see on ilmne kits, see telefon“, „ma kardan seda telefoni kõige rohkem, et ma olen selle eest väga palju elus kannatada saanud“) ning kardab, et see on politsei
1-19-10184 organiseeritud („...mina ütlen ausalt, mina eile tundsin, et siin on mingi mendi kitse teema taga. See lükati see huinjaa ette. Ma lihtsalt keerasin seal ime kohtades ära, auto tuli kohe järgi, kui hakkasin sealt välja sõitma“). Samas kõnes tuleb välja ka asjaolu, et tegelikult maksis Erki Iir CNle tablettide eest 900 € („Ja aga siis ma lihtsalt võtan siit Tallinnast teised inimesed ja aga nemad ei hakka küsima üheksat sadat, nad hakkavad juba siis teisi asju küsima /.../“). 09.06.2019 ja 10.06.2019 kell 01:11 toimunud telefonivestluste ajal räägib Erki Iire telefoni taustal Alari Särje häälega sarnane isik, kes oma teatud otsustusõigust, kuidas raha ja aine tagastamine peab toimuma. Samuti räägib Erki Iir sellest, et see ei olnud tema raha ja see inimene kelle raha see oli, on temaga kaasas. Kohtuistungil ka P L kinnitas, et Alari Särje häälega sarnane isik oli Alari Särg. Seega eeltoodu tõendab seda, et Alari Särg oli see, kes tablettide ostmist rahastas. 09.06.2019 kell 22:28 kõnedest nähtub ka see, et ühel hetkel võtab Erki Iire telefoni enda kätte Tundmatu 1 ning räägib CNga. Kohtuistungil on tuvastatud, et selleks isikuks oli P L. Seda kinnitas P L ise, kui ka Alari Särg ja Erki Iir. 09.06.2019 kell 23:01 kõnest nähtub, et CNlt ostetud tabletid olid Fred Verbitski käes ning Erki Iir ei lubanud neid ilma tema loata CNle tagasi anda. Fred Verbitski kinnitas kohtus, et tabletid jäeti tema kätte. 09.06.2019 kell 23:01 kõnest nähtub, et omavahel saadakse kokku Ülemiste Statoilis. Kokkusaamist kinnitas ka Erki Iir. 19.06.2019 kell 09:05, 20.06.2019 kell 21:51 ja 27.06.2019 12:36 kõnest nähtub, et Alari Särg soovib enda raha tagasi saada. Eeltoodu tõendab Alari Särje seotust tablettide ostmisega. 27.06.2019 kell 21:33 kõne viitab samuti Alari Särje kui Viktoria Makina seotusele tablettide ostmisega. Kõnes Viktoria Makina räägib, et Tallinnas käidi Alari Särje rahal järel. Samuti nähtub, et CN kandis osa rahast Erki Iirele, aga Erki Iir jättis selle enda kätte. Viktoria Makina lasi CNl saata endale pangakontoväljavõtte ning saatis need Alarile edasi. CN poolt tablettide eest saadud raha tagastamine nähtub ka vaatlusprotokollidest. 04.11.2019 vaatlusprotokoll ja selle lisad (I kd, tl 176-181), milles on vaadeldud Erki Iire SEB Panga arvelduskontot ajavahemikul 23.04.2019-29.09.2019 kinnitab, et CN on kandnud Erki Iirele 21.06.2019 80 € ja 25.06.2019 100 €, selgitusega „auto“. Viktoria Makina arvelduskontode 03.09.2019 vaatlusprotokollist ja selle lisast (II kd, tl 59-65) nähtub, et Viktoria Makina arveldusarvel on CN kandnud 01.07.2019.a 215 € selgitusega „auto“. 25.09.2019 jälitustoimingu protokollist nr 4 nähtub, et Erki Iir saadab CNle SS kontonumbri. SS arvelduskonto 06.09.2019 vaatlusprotokollist ja selle lisast (II kd, tl 63-64) nähtub, et CN on teinud ülekannet SS arveldusarvele 10.06.2019 summas 450 € selgitusega „auto“. Alari Särje kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd, tl 148-150) nähtub, et SS oli Alari Särje elukaaslane. Kohus leiab, et tehingu varjamisele viitab ka ülekannetele lisatud selgitus, kuivõrd autoga ei olnud ülekannete tegemine kuidagi seotud. 25.09.2019 jälitustoimingu protokollis nr 4 olevatest kõnedest Erki Iire ja Verbitski vahel nähtub, et Fred Verbitski proovib olla igati abiks raha tagasi saamisel. Kohus leiab, et kui Fred Verbitski oleks teadnud, et tegemist ei ole narkootilise ainega, siis ta oleks sellest rääkinud Erki Iirele. Kogutud tõendid aga ei viita sellele, et Erki Iir teadis, et tegemist on mittenarkootilise ainega. Seega kohus leiab, et CN ja Fred Verbitski ning Erki Iire ütlused selle kohta, et CN
1-19-10184 rääkis Fred Verbitskile, et tegemist on mittenarkootilise ainega, kes omakorda rääkis sellest Erki Iirele, ei ole eluliselt usutavad ja on teiste kogutud tõenditega vastuolus ning tuleb seetõttu lugeda ebausaldusväärseks ja jätta tõendikogumist välja. Pärnu Maakohtu 04.02.2021 otsus nr 1-21-730 tõendab, et CN on süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 1 järgi kelmuse toimepanemises, seoses 200 tableti müümisega Erki Iirele, Viktoria Makinale ja Alari Särjele, millist tehingut vahendas Fred Verbitski. Samuti nähtub, et CN tunnistas end kohtuistungil süüdi. Eeltoodu kinnitab veelkord asjaolu, et CN ei teavitanud kedagi sellest, et tegemist on mittenarkootiliste tablettidega ning tema eesmärk oli pettuse teel kasu saada. Erki Iir andis kohtuistungil ütlusi, et CNle tasus ta tablettide eest 800 €, Viktoria Makina ei teadnud, miks ta Tallinnasse läks ega olnud raha andmise juures. Alari Särje teada oli CN saanud tablettide eest 800 €. Eeltoodu on aga vastuolus jälitustoiminu käigus kogutud teabega. Nimelt 05.07.2019 16:42 kõnest nähtub, et Erki Iir maksis tablettide eest CNle 900 € ning sellest on teadlik ka Viktoria Makina. 10.07.2019 kell 09:23 kõne kinnitab samuti, et Erki Iir andis CNle tablettide eest 900 € ning raha üleandmise juures viibis ka Viktoria Makina. Üksi süüdistatav ei rääkinud kohtueelses menetluses, et nad soovisid osta mittenarkootilisi tablette. Erki Iir selgitas, et ei öelnud seda seetõttu, et soovis ütlusi anda kohtus. Teda kuulati kohtueelses menetluses üle 2-3 korda. Alari Särg selgitas, et soovinud kohtueelses menetluses mittenarkootilistest ainetest midagi rääkida, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Fred Verbitski ja Viktoria Makina ütlused luges kogus tervikuna ebausaldusväärseks. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kui isik teab mingit asjaolu, mis välistab tema süüd, siis ta jätab selle rääkimata, et oodata kohtuni ja on nõus viibima vahi all või andma valeütlusi seetõttu, et uurijad seda soovivad ja lubavad ta vabastada. Süüdistatavatele oleks olnud igati kasulik rääkida sellest, et nad soovisid saada mittenarkootilisi aineid, sest sellisel juhul ei oleks politseil olnud alust neid enam kinni pidada ja kriminaalmenetlus oleks lõpetatud. Seega kohus kõike eeltoodut arvestades leiab, et Erki Iir, Viktoria Makina ja Alari Särje tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele ja Fred Verbitski tahtlus nende vahendamisele. Sellele kõigele viitavad asjaolud, et kõned kui ka nende käitumine olid konspireeritud ja nad kartsid politseid. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I kd, tl 137) nähtub, et Erki Iirel esinesid 06.07.2019 kell 23.40 narkootilise aine tarvitamise tunnused (AMP,COC). Tunnistaja CL andis kohtus ütlusi, et Viktoria Makina on talle rääkinud, et tema ja Erki Iir tarvitavad narkootikume ja neil on narkootikumidega probleeme. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II kd, tl 4) nähtub, et 06.07.2019 esines SVil narkootilise aine tarvitamise tunnused (AMP,MET,MDMA). SV tunnistas kohtuistungil, et tarvitas enne sõitma asumist päeval lõuna paiku enda autos olnud amfetamiini. 06.07.2019 teostati läbiotsimine Erki Iire elukohas xx, Pärnu. Läbiotsimisprotokollist (I kd, tl 154-160) nähtub, et läbiotsimisel leiti ja võeti ära mh plastikpurk kirjega „FAST CREATINE“ ning digitaalne kaal „velleman“. Plastikpurk sisaldas heledat värvi pulbrilist ainet ning plastikust mõõtelusikat. Lisaks nähtub läbiotsimisprotokollist, et Erki Iire elukoha postkastist leiti väike plastikpurk „Orbit“, mille sees heledat värvi pulbrilise aine jäägid ning heleda pulbrilise aine jääkidega metallist lusikas. Samuti leiti korterist muid erinevaid narkootiliste ainete käitlemisele viitavaid esemeid: kasutatud süstal, tühjad minigrip kilekotid. 01.10.2019 jälitustoimingu protokoll nr 6 kõnest 14.06.2019 kell 21.59 nähtub, et Erki Iir palub Viktoria Makinal kaasa võtta Orbiti nätsutops. Viktoria Makina ilma midagi täpsustamata ütleb „okei“. Kohtus Erki Iir selgitas, et mõtles selle all tavalist nätsupurki. 18.06.2019 kell 08:50
1-19-10184 kõnes Erki Iir ütleb Viktoria Makinale, et ta postkastist asju ära ei viskaks, kuna seal on nätsupurk sees. Makina uurib, miks purk kodus on ning Erki Iir selgitab, et unustas selle maha. Kohtus Erki Iir selgitas, et SV unustas purgi maha ja pidi talle selle tagasi viima. S unustas selle maha enne seda kui seal pidu pani. Samuti sattusid sinna sel ajal nahkott koos sisuga ning ta andis Sle teada, et ta tuleks sellele järgi. Erki Iire eelviidatud ütlused on aga vastuolus SV ütlustega. Tunnistaja SV andis kohtus ütlusi, et korteri postkastist leitud tühi purk, mis kuulub tema tuttavale. See pandi postkasti peo ajal, kuna ta keelas sinna korterisse teistel tulla. Erki Iirele ta sellest ei rääkinud. Pidu toimus 2019. a peale jaanipäeva, mõned päevad enne kinnipidamist. S V ei osanud öelda, kus oli postkasti võti. Teistest asjadest ta ei teadnud midagi. Eeltoodust nähtub, et S V ütluste kohaselt jäi see tops sinna paar päeva enne Erki Iire kinnipidamist. Erki Iir peeti kinni 06.07.2019. SV ütlused ei kattu aga jälitustoimingu protokollis kajastatud teabega, mille kohaselt räägivad Erki Iir ja Viktoria Makina Orbiti topsist 14.06.2019 ja 18.06.2019. Samuti ütles SV, et teistest asjadest ta ei tea midagi, samas kui Erki Iir väitis, et S unustas need asjad maha. Lisaks jääb arusaamatuks miks pidi keegi kõrvaline isik tulema korteri ukse taha, võtma võtmed, et midagi postkasti panna, kui oleks saanud selle külalistele üle anda. Ilma postkasti avamata ei oleks Orbiti tops sinna mahtunud. Kohus asub seisukohale, et kuna Erki Iire ja SV eelviidatud ütlused on teiste tõenditega vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad, jätab kohus need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Kohus leiab, et Erki Iire elukohast leitud esemed kuulusid temale, kuna ta elas selles korteris sel ajal üksi. Erki Iire elukohast ära võetud esemetega seoses teostati narkootilise aine ekspertiis, akt nr 19EAN0764 (I kd, tl 170-171). Eksperdiarvamuse kohaselt leiti Erki Iire elukohast leitud esemetelt - plastikpurk kirjega „FAST CREATINE“ ja kulp, digitaalne kaal „velleman“, plastikpurk „Orbit“ ja lusikas – narkootiliste ainete (amfetamiin, metamfetamiin, kokaiin) jälgi. Tegemist on samade ainetega, mille joobe tunnused tuvastati indikaatorvahendiga Erki Iirel. Eeltoodu kinnitab veelkord, et leitud esemed kuulusid Erki Iirele. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna 13.08.2019 vastuskirjast (I kd, tl 174-175) nähtub, et Erki Iir tarvitas katseaja jooksul ka ise narkootikume (metamfetamiini). Ka karistusregistri väljavõttest nähtub, et Erki Iirel on 2 kehtivat karistust NPALS § 151 lg 1 rikkumise eest ning üks nendest on toime pandud peale vanglast tingimis enne tähtaega vabanemist (22.11.2018). 09.09.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd, tl 94) tõendab, et CNl tuvastati 09.09.2019 indikaatorvahendiga positiivne näit THC-le (kanep). CN tunnistas kohtuistungil ka ise, et on narkootikume (sh kanep) tarvitanud. Narkootikumidega kokkupuutumust kinnitavad ka CN karistusregistri väljatrükk ja Harju Maakohtu 06.06.2016 otsus nr 1-16-4164 (II kd, tl 113-114, 115-118). CN on varem karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest. Seega on CN samuti isikuks, kes on käidelnud narkootikume (MDMA tablette) ja neid tarvitanud, olles seega süüdistatavate jaoks usaldusväärne isik. 09.09.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd, tl 122) tõendab, et Fred Verbitskil tuvastati 09.09.2019 indikaatorvahendiga positiivne näit THC, BUP. 19.09.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd, tl 151) tõendab, et Alari Särjel tuvastati 19.09.2019 indikaatorvahendiga positiivne näit, mis reageeris MDMA, COC, AMP,
1-19-10184 19.09.2019 teostati Alari Särje elukohas aadressil xx, Pärnu läbiotsimine. Läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (II kd, tl 152-157) nähtub, et läbiotsimisel leiti mh süstal, digitaalkaal ja ravimipurk, milles oli läbipaistev vedelik. Ekspertiisiakt nr 19E-AN1093 (II kd, tl 160-163) tõendab Alari Särje elukohast leitud ravimipurgis olnud vedelik sisaldas amfetamiini. Alari Särg selgitas kohtuistungil, et süstib amfetamiini. Eeltoodu tõendab, et nimetatud isikud omavad kokkupuutumust narkootikumidega. 27.08.2019 teatis (II kd, tl 112) tõendab, et Maksu- Ja Tolliameti andmetel CNl 2019 augustini deklareeritud tulu puudus. Eeltoodu viitab sellele, et CN pidi elatusvahendeid hankima muul viisil. Narkootiline aine metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. KarS § 184 näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Ravimiameti kiri 12.04.2016 nr IN -3-3/995-2 ning 02.01.2020 Politsei- ja Piirivalveameti teatis (III kd, tl 31, 32-34) tõendavad, et Erki Iirel, Viktoria Makinal, Fred Verbitskil ja Alari Särjel puudub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise luba. Ühelgi süüdistataval ei ole olnud luba käidelda narkootilist ainet MDMA. Seega oli nende poolt MDMA käitlemine ebaseaduslik. Erki Iirele, Alari Särjele, Viktoria Makinale ja Fred Verbitskile arvatakse süüks suures koguses narkootilise aine käitlemist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi vastuse (II kd, tl 42-45) kohaselt piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,4 grammist metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA). Seega piisanuks 200 MDMA-d sisaldavast tabletist joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele ning Erki Iire poolt Marko Virulale antud ühest MDMA tabletist 1 inimesele. Seega on tõendatud, et Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski käitlesid suures koguses narkootilist ainet. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et vastuvaidlematut on leidnud tõendamist, et 2019.a mai kuu lõpus otsisid Erki Iir ja Alari Särg võimalust omandada suuremas koguses narkootilist ainet MDMA-d sisaldavaid ectasy tablette. Selleks võttis Erki Iir 31.05.2019 ühendust Fred Verbitsiga, kes teadis, kellelt on võimalik tablette saada ning oli valmis vahendama MDMA tablettide ostumüügi tehingut ja hiljem andma CN kontaktid, kes nimetatud tablette müügiks pakkus. Narkootilise aine ostuks vajaliku raha andis Alari Särg Erki Iire kätte. Seejärel 08.06.2019 sõitis Erki Iir koos oma elukaaslase Viktoria Makinaga narkootilise aine omandamise eesmärgil Tallinnasse. Ajavahemikul 08.06.2019 kell 23.00 kuni 09.06.2019 kell
1-19-10184 01.17 sõitsid Erki Iir ja Viktoria Makina CN poolt osutatud asukohta Harjumaal Saku vallas Männiku külas asuva liivakarjääri juurde, kus Erki Iir võttis peidikust sinna eelnevalt CN poolt peidetud pakendi tablettidega. Kuna Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski ei teadnud, et müüdud tabletid ei sisalda narkootilist ainet, on antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega. Riigikohus märkis oma lahendis 3-1-1-96-11, et müüja ja ostja vahelise kontakti loomiseks vajalike toimingute tegemine vastab narkootilise aine vahendamise mõistele KarS § 184 tähenduses, kuna selle teo äramõtlemisel ei saaks tehing toimuda. Kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist, et just Fred Verbitski oli see, kes ostja ja müüja omavahel tehingu toimumiseks kokku viis. Fred Verbitski andis CNle teada, et Erki Iir on huvitatud narkootilise aine omandamisest. Riigikohus on märkinud samas lahendis, et pole oluline, kas vahendaja aitas mingil muul moel veel tehingu toimumisele kaasa või sai sellest kasu. Seega tuleb Fred Verbitski käitumine kvalifitseerida kui vahendus, mis oli tema roll selles tehingus. Fred Verbitski teadis, et ta vahendab narkootilise aine müüki ning seda, et narkootiliste ainete tellimiseks, omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Fred Verbitski narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Fred Verbitski käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Fred Verbitski tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamise kõlbmatu katse pani toime KarS § 184 lg 1 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Erki Iir ja Alari Särg ühiselt otsustasid omandada suuremas koguses narkootilist ainet MDMAd sisaldavaid ectasy tablette, Alari Särg andis selleks raha ning Erki Iir käis narkootikume ostmas koos Viktoria Makina, kes abistas teda aine kättesaamisel kui ka raha tagasi nõudmisel. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Erki Iir, Alari Särg ja Viktoria Makina, et nad käitlevad narkootilisi aineid ning seda, et narkootiliste ainete tellimiseks, omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida neil ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitlesid nad narkootilisi aineid tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli nende eesmärgiga, on tuvastatud nende käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Süüdistatavate tegevus viitab grupiviisilisele tegevusele, s.t nende teadlikkusele narkootilise aine tellimisest, omandamisest ja valdamisest ühise teoplaani alusel. Kohus nõustub prokuröriga, et antud grupis oli juhtiv ja koordineeriv roll Erki Iirel, kuna tema organiseeris narkootikumide müüja kontakti läbi Fred Verbitski, tema langetas põhilised otsused ja vajadusel andis korraldusi. Samuti läks ta ise tablettidele järele ja andis müüjale raha. Alari Särg andis tehinguks raha ja soovis ainet koos Erki Iirega osta. Makina läks koos Erki Iirega tablettidele järgi, viibis raha üleandmise juures, aitas metsast tablette leida tema telefoni saadetud video vahendusel ning käis koos Erki Iirega Männikul tablettidel järel, misjärel koos valdasid tablette. Kõigil süüdistatavatel oli 08.-09.06.2019 grupiviisilise kuriteo toimepanemisel täita tähtis roll, mis kuriteo kui terviku seisukohast oli oluline. Seega, Erki Iir, Alari Särg ja Viktoria Makina, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega panid toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuivõrd Erki Iir, Alari Särg ja Viktoria Makina ei teadnud, et müüdud tabletid ei sisalda narkootilist ainet, antud teo puhul tegemist kõlbmatu kuriteokatsega KarS § 26 lg 1 järgi. Samuti on Erki Iir tahtlikult toime pannud MVle narkootilise aine müümise. Kaitsja kohtuvaidlustes leidis, et MVla episoodis ei ole subjektiivne koosseis täidetud, kuna Erki Iir oli narkojoobes, mistõttu ta ei pruukinud oma teo keelatusest aru saada. Kohus kaitsjaga ei nõustu. KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Kuulatud kõnedest ei nähtu, et Erki Iir ei saa millestki aru ning ei ole ka eluliselt usutav, et narkojoobes olles isik
1-19-10184 unustab ära, et narkootikumide käitlemine on keelatud. Seega kohus leiab, et Erki Iir pani antud teo toime tahtlikult. KarS § 184 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem pannud toime karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamisekohas. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud korduvuse kriteerium. Asjaolu, et Erki Iir pani käesolevas kriminaalasjas toime KarS § 184 lg 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava kuriteo, on kohus juba eelnevalt tuvastanud. Korduvuse osas viitab kohus Erki Iire karistusregistrile, millest nähtub, et isikut on varem KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud. Eeltoodust tulenevalt pani Erki Iir toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo ehk KarS § 184 lg 2 p-s 1, 2 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo. Kohus leiab, et antud juhul neeldub lõpuleviidud osategu kõlbmatu katse teos, kuivõrd see iseseisvalt ei täida KarS § 184 koosseisu. Seega on Erki Iir pannud toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, Alari Särg KarS § 184 lg 2 p 1 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning Fred Verbitski KarS § 184 lg 1 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-19-10184 ühendust, et narkootikume saada. Amfetamiini (mida kutsutakse alumiseks) sai ta kahel korral Viktoria käest üliväikeses koguses ja üleandmine toimus Decora (Pärnu Decora kauplus asus Lai tn 18) juures ja Pärnu linnas x juures. Mõlemal korral oli aine oli pakitud kahte minigripp kilekotti. 2 koti eest võis tasuda 20 €. Amfetamiini tarvitas ise ära. MK ütlused selle kohta, et temale antud aine ei sisaldanud amfetamiini, jätab kohus kui ebausaldusväärsed tõendina kõrvale. MK andis ütlusi, et ostetud amfetamiin ei mõjunud talle nagu vaja ja selle järelduse tegi ta sellest, et ta jäi magama, kuigi tavaliselt saab amfetamiini tarvitades panna kuni 4 päeva pidu. Samuti andis ütlusi, et on narkootikume proovinud 2 korda elus ning oskas väga täpselt rääkida milline mõju on amfetamiinil. Seega arvestades, et M K enda sõnul on ostnud amfetamiini 2-l korral enda tarbeks ja on ka kaks korda proovinud ning teab milline täpselt on selle aine mõju, on alust järeldada, et tegelikult ta sai ka ostetud ainest joobe. Seda kinnitab ka asjaolu, et ta ostis ühelt ja samal ostjalt 2-l korral, ei esitanud pretensioone ning vastas prokuröri, et oli ainega rahul. On eluliselt usutav, et kui narkootikume ostnud isik saab petta, siis ta ei osta samalt ostjalt uuesti ning esitab petmise korral pretensiooni. Asjaolu, et Viktoria Makina müüs MKle narkootilist ainet kinnitab ka 29.09.2019 jälitustoimingu protokoll nr 5 (III kd, tl 183-203). 12.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisadest (II kd, tl 23-28), milles on vaadeldud läbiotsimisel ära võetud Vitali Bornscheini mobiiltelefoni ZTE tõendab, et Vitali Bornscheini kasutuses oli telefon abonentnumbriga xxx. 29.07.2019 kõnedest Viktoria Makina ja MK vahel nähtub, et Viktoria Makina soovib midagi MKle anda ja nad saavad kokku Decora juures. Koostoimes MK ütlustega saab järeldada, et kokku saadi narkootilise aine üleandmisega seoses. Samuti nähtub 04.08.2019 kõnedest Viktoria Makina ja MK vahel, et Viktoria Makina läheb mingil põhjusel MK juurest läbi koos Vitali Bornscheiniga. Enne seda aga arutavad Viktoria Makina ja Vitali Bornschein seda, kas magneesium sobib millekski. Edasi nähtub 04.08.2019 kõnedest, et Viktoria Makina saabus K maja ette ja hiljem uurib, kas kvaliteet sobis ning kas kaal oli õige. K vastab, et ei ole veel jõudnud proovida, aga ütleb, et kõik on korras. Eeltoodu samuti kinnitab MK ütlusi selle kohta, et Viktoria Makina andis talle narkootilist ainet amfetamiin. 29.09.2019 jälitustoimingu protokolliga nr 5 on tõendatud ka see, et Viktoria Makina andis Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult 07.08.2019 Pärnu linnas AKle üle 2 grammi narkootilist ainet. 07.08.2019 kell 19:11 kõnes Viktoria Makina uurib Bornscheinilt, kas AK võib usaldada ning Vitali Bornschein hoiatab, et see on mõeldud ninameestele. Makina lubab seda Kle öelda. Eeltoodu viitab sellele, et aine on mõeldud nina kaudu tõmbamiseks, mida kinnitab järgnev kõne. 07.08.2019 kell 20:54 kell räägib Viktoria Makina AKle, et Viki ütles, et ninna panna on seda okei, muuks ei sobi ning lepitakse kokku kohtumine Astra Hotelli juures. AK saab sellest aru ja annab teada, et soovib kahte. 07.08.2019 kell 20:58 kõnest nähtub, et nad saavad kohe kokku. Samuti nähtub kõnedest, et AK soovis esialgu ostmise teemal suhelda Vitali Bornscheiniga, aga Makina ütleb, et on temaga kursis ja on teadlik miks AK helistab. Eeltoodud kõned näitavad, et Viktoria Makina ja Vitali Bornschein tegelesid narkootikumide müümisel ühiselt ja kooskõlastatult. 29.09.2019 jälitustoimingu protokolliga nr 5 on tõendatud, et Viktoria Makina andis Vitali Bornscheiniga kooskõlastatult 07.08.2019 Pärnu linnas JKle üle 2 grammi narkootilist ainet. 07.08.2019 kell 21.02 JK helistab Viktoria Makinale ning soovib kokku saada ning soov on saada midagi 2. Kokkusaamine pidi toimuma Astra hotelli lähedal. 07.08.2019 kell 21.32 kõnest nähtub, et saadakse kokku. 07.08.2019 kell 21.43 kõne Vitali Bornscheiniga uurib, kas Viktoria Makina sai kokku selle inimesega ning Makina kinnitab, et sai. Viktoria Makina poolt
1-19-10184 07.08.2019 amfetamiini müümist JKle ja AKle kinnitab ka 07.08.2019 kõne kell 23.11. Antud kõnes Viktoria Makina annab Bornscheinile teada, et sai viiest lahti, mis tõenäoliselt viitab sellele, et ta müüs ära 5 grammi narkootilist ainet. Eeltoodud näitab, et Viktoria Makina ja Vitali Bornschein tegelesid narkootikumide müümisel ühiselt ja kooskõlastatult. 08.08.2019 vallasasja hoiulevõtmise protokoll (II kd, tl 70) tõendab, et JKla käest võeti ära narkootilise ainega minigrip kotid. Ekspertiisiakt nr 19E-AN0925 (II kd, tl 73-76) tõendab, et JKlt ära võetud minigrip kilekottides olnud aine sisaldas amfetamiini, MDMA-d ja 4-FMA-d või nende jälgi. 08.08.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundite viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (II kd, tl 71-72) tõendavad, et 08.08.2019 kell 00.09 esines JKl joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Eeltoodust nähtub, et JK peeti politsei poolt kinni mõned tunnid pärast Viktoria Makinaga kokku saamist ning tema valdusest leiti kaks minigrip kilekotti, mis sisaldasid sama ainet, mis leiti läbiotsimisel ka Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini ühisest elukohast külmkapist. Seega eeltoodu tõendab narkootilise aine üleandmist J Kle. Narkootilise aine hoidmist enda elukohas tõendab järgnev. 08.08.2019 teostati Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini elukohas Pärnu linnas xx läbiotsimine. Läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (II kd, tl 7-14) nähtub, et läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mh Viktoria Makina telefoni kaane tagant ja külmkapist erinevad minigrip kilekotid, milles pulbriline aine. Eelviidatud pakendeid on vaadeldud 08.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 29-31), millest nähtub läbiotsimisel leitud ja ära võetud ainete ja pakendite välimus ja mass. Protokollist nähtuv narkootilise aine pakendamine erinevatesse mingigrip kilekottidesse kindla kaaluga kinnitab asjaolu, et isikud tegelesid narkootilise aine müügiga. Samuti kinnitab eeltoodu, et aine mida Viktoria Makina AKle ja JK andis oli amfetamiin, kuna see oli aine millel Vitali Bornscheini Tallinnas järel käis ja nende kodust leiti. Vitali Bornschein tunnistas ka narkootikumide hoidmist enda kodus xx, Pärnu linn, kuid selgitas, et see oli tema enda tarbeks, ostis need kokku erinevatelt kohalikelt diileritelt ning plaan oli need kokku segada suurde kotti. Kohus ei pea usaldusväärseks Vitali Bornschein ütluseid selle kohta, miks aine oli selliselt pakendatud. Ei ole eluliselt usutav, et Vitali Bornschein, kellel on sõltuvus narkootikumides, koguks endale nii suures ulatuses erinevalt pakendatud narkootilisi aineid ning vajab nii palju kasutamata minigripp kilekotte. Narkosõltuvusega isik ostab endale narkootilise aine koheselt tarvitamiseks, mitte kogumiseks ning ei vaja minigrip kilekotte pakendamiseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus Vitali Bornscheini ütlused selles osas tõendikogumist kõrvale, kui ebausaldusväärsed. Ekspertiisiakt nr 19E-AN0917 (II kd, tl 36-39) tõendab, et Pärnus xx läbiotsimisel leiti kokku 19,74 g pulbrilist ainet, milles sisaldus puhta ainena kokku 0,18 g amfetamiini ning 0,73 g 4fluorometamfetamiini (4-FMA). Antud ainetest valkjas pulber massiga 0,50 g (milles 0,0051 g amfetamiin ja 0,0062g 4-FMA) asus magamistoas oleva mobiiltelefoni Apple kaane taskus. Helepruun niiske pulber massiga 12,55 g (milles 0,15 g amfetamiin ja 0,71 g 4-FMA) ja beež pulber massiga 6,69 g (milles 0,033 g amfetamiin ja 0,022 g 4-FMA) asusid köögi külmkapis. Narkootilise aine käitlemisele viitavad ka Vitali Bornscheini sõiduautost Mercedes-Benz registreerimismärgiga xx leitud esemed. 08.08.2019 läbiotsimisprotokollist (II kd, tl 46-52) nähtub, et Vitali Bornscheinile kuuluvast autost leiti pulbrilise aine jääkidega minigrip kilekotid, kasutamata väiksemad minigrip kilekotid ja süstlad.
1-19-10184 29.09.2019 jälitustoimingu protokoll nr 5 tõendab ka seda, et Viktoria Makina ja Vitali Bornschein tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatud narkootikumide käitlemisel. Kõnedest nähtub, et nad segavad ise müügiks vajaliku aine, müüvad seda, kooskõlastavad müümist ja tarvitavad seda ka ise. 30.07.2019 kell 12:45 ja 17:27 kõnedes Viktoria Makina ja Vitali Bornschein räägivad sellest, et neil ei ole enam midagi pakkuda, Bornschein tegi viimase ära, mille ka segas ära. Makina palub Bornscehini, et viimane ise kellelegi viimast ühte ei annaks ning Makina lubab kirjutada, et enne õhtut ei saa. Räägitakse ka kokku segamisest, kuna raha on tähtis. Vitali Bornschein räägib ka sellest, kuidas talle meeldib tarvitada. 31.07.2019 kell 12:01 räägitakse omavahel sellest, kas kotid on õigesti kaalutud. 31.07.2019 kell 12:30 kõnes räägitakse omavahel hinnast, et kui palju küsida jms. 03.08.2019 kell 21:00 kõnes räägitakse omavahel sellest, et kasulikum on neil see ära anda, kui ise tarvitada. 05.08.2019 kell 16:53 räägitakse samuti aine segamisest. 05.08.2019 kell 17:22 kõnes räägitakse sellest, et soodukat ei tee, kuna see on korralik asi, ülikange. 07.08.2019 kell 11:59 tõendab, et Vitali Bornschein teenis raha narkootikumide müügist. Eelpool viidatud kõnedest nähtub üheselt, et Viktoria Makina ja Vitali Bornschein tegelesid koos narkootikumide käitlemisega. Seega on Vitali Bornscheini ütlused selle kohta, et tema narkootikumide müümisega ei tegelenud ja ta ei tea, kas Viktoria Makina narkootikume müüs vastuolus jälitustoimingu protokollis olevate kõnedega, mistõttu jätab kohus need ütlused, kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. Lisaks on Vitali Bornschein kohtus oma süüd tunnistamist ja kahetsust, mis omakorda viitab sellele, et kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tervikuna usaldusväärsed. Vitali Bornscheini 08.08.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (II kd, tl 68, 69) nähtub, et tema indikaatorvahendi näit oli positiivne narkootilistele ainetele amfetamiin ja metamfetamiin ning tema uriinist leiti amfetamiini, metamfetamiini ja FMA-d. Eeltoodu kinnitab, et Vitali Bornschein tarvitas ka ise narkootikume. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tõendamist leidnud Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini ühine ja kooskõlastatud tegevus narkootiliste ainete käitlemisel, s.o enda elukohas hoidmises ja amfetamiini üle andmises C.Lle, M.Kle, A.Kle ja J.Kle. Kõiki nimetatud tegevusi tuleb käsitleda ühe jätkuva teona, kuna on ajaliselt ja ruumiliselt lähedased ning kantud ühtsest tahtlusest. Samuti esineb nende tegevus grupiviisilise kuriteo tunnustele, kuivõrd tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Narkootilised ained amfetamiin, 4-fluorometamfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Ravimiameti kiri 12.04.2016 nr IN -3-3/995-2 ning 02.01.2020 Politsei- ja Piirivalveameti teatis (III kd, tl 31, 32-34) tõendavad, et Viktoria Makinal ja Vitali Bornscheinil puudub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise luba. Ühelgi süüdistataval ei olnud luba käidelda amfetamiini, 4-FMA-d ja MDMA-d. Seega oli nende poolt amfetamiini, 4-FMA ja MDMA käitlemine ebaseaduslik. Viktoria Makinale ja Vitali Bornscheinile arvatakse süüks suures koguses narkootilise aine käitlemist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse
1-19-10184 aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi vastuste (II kd, tl 40-41, 42-45) kohasel piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist, 0,75 grammist 4fluorometamfetamiinist (4-FMA) ning 1,4 g metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA). Viktoria Makina ja Vitali Bornschein andsid edasi teistele isikutele kokku 9 g amfetamiini sisaldavat pulbrit ja hoidsid enda elukohas kokku 19,74 g pulbrilist ainet, milles sisaldus puhta ainena kokku 0,18 g amfetamiini ning 0,73 g 4-fluorometamfetamiini (4-FMA). Seega piisanuks Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini poolt käideldud narkootilisest ainest joobe tekitamiseks enam kui 10-le inimesele. Seega on tõendatud, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega. Viktoria Makina ja Vitali Bornschein panid kuriteo toime kavatsetult. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud korduvuse kriteerium. Asjaolu, et Vitali Bornschein ja Viktoria Makina panid käesolevas kriminaalasjas toime KarS § 184 lg 1 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava kuriteo, on kohus juba eelnevalt tuvastanud. Korduvuse osas viitab kohus Vitali Bornscheini karistusregistrile, millest nähtub, et isikut on varem KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistatud. Viktoria Makina osas kohus selgitab, et korduvuse kui kvalifitseeriva koosseisutunnuse jaatamiseks ei ole oluline asjaolu, kas isik on varem süüdi mõistetud või mitte. Kuna Viktoria Makina pani nimetatud kuriteo toime pärast tablettide omandamise kõlbamatut katset, siis on tema tegevus tervikuna kvalifitseeritav korduva narkokuriteona. Kohus leiab, et tablettide käitlemine ei ole käsitletav ühe jätkuva kuriteona nende tegudega, mis Viktoria Makina pani toime koos Vitali Bornscheiniga, kuna need on toime pandud grupis teiste isikutega ja teiste narkootiliste ainetega seoses. Samuti neeldub Viktoria Makina kõlbmatu katse tegu lõpuleviidud kuriteos. Eeltoodust tulenevalt panid Viktoria Makina ja Vitali Bornschein grupis toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo ehk KarS § 184 lg 2 p-s 1, 2 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.
1-19-10184 maksmist. Omandireservatsiooniga ostu korral saab asja järelmaksuga ostja omanikuks summa tasumisel. Võlaõigusseaduse § 233 lg 1 kohaselt, kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Kohtus on tõendamist leidnud, et MP varastas ehitusobjektilt erinevaid oma tööandjale kuuluvaid tööriistu ning pakkus neid müügiks Erki Iirele. Kannatanu OÜ K esindaja TL ütlustest nähtub, et 05-07.04.2019. a ajavahemikul varastati objektil soojakust tööriistu - Hilti akulöökkruvikeeraja hinnaga 193.68, ketaslõikur 273.60, 5 akupaketti 642.60, tööriistakott 10.97, laserkomplekt kohvriga 864 ja Makita platesaag pööratava peaga keskmise väärtusega 900 €, akulaadija 144 €, kokku 3028 €. Asjade väärtused võttis kannatanu arvete alusel. Hilti hinnapakkumisest/ettemaksuarvest nimetusega SQ 32551 nähtub tööriistade väärtuse suurusjärk, tegemist ei ole täpselt samade esemetega. Kannatanu teab, et MP tunnistas Kle, et tema võttis need tööriistad. 3 Hilti akupaketti said nad tagasi. Tööriistakott on tagasi saamata ja Makita pöördsaag. P ja Tga oli kokkulepe, et nad saavad need tööriistad enda kasutusse, 30 € peetakse kuus palgast kinni ning kui lõpuks need tööriistad n-ö amortiseeruvad, siis jäävadki neile. Sel hetkel, kui need tööriistad ära kadusid, kuulusid need Kle. Eeltoodu kinnitab tööriistade kuuluvust. 17.04.2019 varastatud esemete nimekirjast (II kd, tl 170) nähtub, et OÜ K soojakust (Pärnu Wasa hotelli juurdeehitus) varastati ajavahemikul 05.04.2019-07.04.2019 HILTI akulöökkruvikeeraja SID 4-A22 (seeria nr 182640218) väärtusega 193,68 €, HILTI akuketaslõikur AG 125-A22 (seeria nr 325021) väärtusega 273,60 €, viis HILTI akupaketti B 22/5,2 Li-ion koguväärtusega 642,60 €, HILTI tööriistade kott väärtusega 10,97 €, HILTI multijoonlaseri PM 4-M komplekti (sisaldab: 1x multijoonlaser PM 4-M, 2x aku AA (2), Alkaline, 1x kolmjala adapteri PMW 30, 1x kolmjalg PMA 20 väike, 1x seinatugi PMA 79, laserkiire vastuvõtja PMA 31, 1x kohver - koguväärtusega 864 € ja pöördlaudsaag Makita LF1000 väärtusega 900 €. OÜ-le K tekitati varalise kahju kokku 2884,85 €. OÜ Hilti Eesti 22.11.2018 hinnapakkumine/ettemaksuarve SQ32551 (II kd, tl 168-169) nähtub MP poolt OÜ-lt K varastatud esemete turuväärtus. Nimetatud tõend kinnitab, et kannatanu varastatud esemete nimekirjas välja toodud esemete väärtused ei ole üle paisutatud ja kannatanu on arvestanud nende esemete amortiseerumist. Seega leiab kohus, et varastatud asjade väärtus on tõendatud kannatanu esindaja ütlustega, varastatud esemete nimekirjaga ja hinnapakkumise/ettemaksuarvega. Ka 07.07.2019 jälitustoimingu protokollist nr 7 (IV kd, tl 26-53) nähtub, et MP kinnitab, et asjad on vähekasutatud, korralikud, alles ostetud ja nagu uued (23.03.2019 kell 14:17, 14:50 kõne, 07.04.2019 kell 12:24 kõne, 05.04.2019 kell 15:25 sõnum). Kaitsja ega Erki Iir ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et asjade väärtused ei vasta tegelikkusele. MP kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, seega võttis kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused ja puhtsüdamliku kahetsuse (IV kd, tl 102, 103-111). MP tunnistab end kohtueelses menetluses antud ütlustes tööriistade varguses süüdi. MP ütlusi tööriistade varguse osas kinnitab ka tema omakäeline puhtsüdamlik kahetsus. MP karistusregistri väljatrükk (II kd, tl 177-187) tõendab, et MP on korduvat karistatud varguste toimepanemise eest. MP andis ütlusi, et 05.04.2019 läks ta oma töökohas ukseluku võtmega avamise teel Pärnu linnas Eha tn 2 hoovis asuvasse soojakusse ja võttis sealt suure tööriistade koti. 23.03.2019
1-19-10184 võttis MP Eha tn 2 asuvast soojakust Hilti akulöökkruvikeeraja ja laadija, mida soovis pandimajja viia, kuid pandimaja ei võtnud neid tööriistu vastu. Ta palus ka JK, et ta viiks tööriistad pandimajja, kuid JK keeldus. Tunnistaja ET ütlused tõendab, et MP soovis 2019. aastal pandimajja anda Hilti tööriistu. Nimelt andis tunnistaja ütlusi, et 2019 aasta tõi MP nende pandimajja Hilti tööriistu, pakuti Hilti lööktrelli. Nad keeldusid Hilti tööriistu vastu võtmast, kuna reeglina neid eraisikutel ei ole. Tunnistaja JK ütlused kinnitavad samuti, et MP palus tal pandimajja viia tööriistu, kuid ta ei teinud seda, kuna eeldas, et need ei ole tema omad. See võis olla 2019. a märts-aprill. MP andis ütlusi, et varastatud tööriistad andis ta Erki Iirele. 23.03.2019. a pakkus ta Erki Iirele OÜ Kst varastatud tööriistu. Ühel korral tuli Erki Iir ka nendele objekti lähedale järele ning teistel kordadel viis ta ise tööriistad Erkile. Kokku varastas objektilt tööriistu kolmel korral. Tööriistad mis ta varastas, kuulusid OÜ-le K, kuid need olid antud temale ja tema paarimehele KTle kasutada. Nad pidid need tööandjalt järelmaksuga ära ostma, kuid ei ole jõudnud veel kinni maksta. Tunnistaja KT ütlused tõendavad varguse toimepanemist MP poolt. KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tunnistaja KT ütlustest nähtub, et ta töötas Erki Iirega Wasa hotellis ühel ja samal objektil. Tunnistaja töötas ettevõttes K OÜ ja tema paarimees oli MP. MP asus tööle 2018 enne jõule. 2019. a aprillis kadusid neil ära mõned tööriistad, MP oli need kaasa võtnud. MP tunnistas talle kõigi tööriistade äravõtmist, v.a platesae. Tunnistaja salvestas ka nendevahelise telefonivestluse ja saatis need uurijale. Esimese kõne tegi 15.04.2019 ja kell 10.07. MP viis ära 3 akut, laseri, relaka, Hilti koti ja löökkruvikeeraja ning pöördlaudsaag Makita LF1000, mis oli vähekasutatud. Hiljem pöördlaudsae äravõtmist MP ei tunnistanud. Kadunud on hetkel veel 2 Hilti akut ja platesaag. Neil oli kokkulepe, et 2 aastat maksavad ja seejärel saavad tööriistad endale. Palgast võeti maha 30 € kuus. Kokkulepe oli, et nad võtavad tööriistad enda vastutusele, kuni 2 aastaks ja siis on nad nende omad. Senikaua on tööriistad firma omad. Antud kokkulepe kehtis koti kohta kus oli löök, 5 akut, 2 löökpuurtrelli ja relakas. Need tööriistad ja akud olid kahepeale, millega nad pidid töötama, hiljem oleks need kahevahel ära jaganud. Sel hetkel kui nad töid tegid, kuulusid tööriistad firmale. KT poolt 16.04.2019 e-kirjaga menetlejale edastatud helifailidest (II kd, tl 174-175) nähtub, et MP tunnistab oma tööandjale, et reedel viis ta ära laseri koos kohvriga, koti, milles oli kärr, lisaks relaka ja laadija. MP oma kohtueelses menetluses antud ütlustes samuti kinnitas, et tunnistas KTle läbi telefoni, et ta varastas Kst 5. aprillil tööriistu. AN kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, seega võttis kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu tema kohtueelses menetluses antud ütlused (IV kd, tl 22-25). ANe ütlused tõendavad, et ta sai Erki Iire käest kõik tööriistad mis on tema kahtlustuses kirjas ehk HILTI akulöökkruvikeeraja SID 4-A22 (seeria nr 182640218), HILTI akulaadija, HILTI akuketaslõikuri AG 125-A22 (seeria nr 325021), HILTI multijoonlaseri PM 4-M komplekti (sisaldab: 1x multijoonlaser PM 4-M, 2x aku AA (2), Alkaline, 1x kolmjala adapteri PMW 30, 1x kolmjalg PMA 20 väike, 1x seinatugi PMA 79, laserkiire vastuvõtja PMA 31, 1x kohver). See võis toimuda ajavahemikul 05.04.2019 kuni 07.04.2019. Kõigepealt pakkus Erki Iir talle löökkruvikeerajat, millega oli kaasas akulaadija. Hiljem pakkus HILTI akuketaslõikurit ja HILTI multijoonlaserit. Suhtlesid telefoni teel ning raha andis ta Erki Iirele nii sularahas kui tegi ka ülekande Viktoria Makina arvele (400 €). Viktoria Makina arvelduskontode 03.09.2019
1-19-10184 vaatlusprotokollist ja selle lisast (II kd, tl 59-65) nähtub, et Viktoria Makina arveldusarvele on AN kandnud 06.04.2019 400 €. AN andis eelpool nimetatud tööriistad vabatahtlikult politseile üle. 11.10.2019 esemete üleandmise avaldus koos fotodega (II kd, tl 188-190) tõendab, et AN andis enda valdusest välja Erki Iire käest ostetud järamised tööriistad – 2 HILTI kohvris akulöökkruvikeeraja akulaadija, akuketaslõikur, multijoonlaser koos lisadega. Erki Iir andis kohtus ütlusi, et kõik MP poolt toodud tööriistad müüs ta maha, v.a Makita sae. Ta arvas, et need olid MP omad. Sellest, et asjad on varstatud sai ta teada alles siis kui asjasse oli sekkunud politsei. Erki Iire teadlikkus vargusest ja asjade edasimüümine on tõendatud jälitustoimingu protokolliga. 07.07.2019 jälitustoimingu protokoll nr 7 (IV kd, tl 26-53) tõendatud, et MP küsis Eerki Iirelt, mida oleks vaja, tema on valmis selle „ära kaotama“ (23.03.2019 kell 14:50 kõne) ning pakub Erki Iirele müügiks erinevaid tööriistu nagu Hilti akutrell, 2 akut, laadija ja kärr (23.03.2019 kell 14:17 kõne). Kõnedest on näha ka see, kuidas Erki Iir omakorda otsib oma tutvusringkonnas MP poolt varastatavatele tööriistadele ostjat jõudes lõpuks ANeni, kes on nõus neid ostma (23.03.2019 kell 14:46, 14:48, 14:58, 15:29 kõned). Samuti läheb Erki Iir osade varastatud tööriistade puhul ise Wasa objekti juurde neile järele (23.03.2019 kell 15:18, 15:28 kõned). 23.03.2019 kella 15:29 kõnest nähtub, et tööriistade hinnaks on 150 €, mille AN annab Erki Iirele sularahas ning tööriistad toob Erki Iir talle koju. 05.04.2019. a Erki Iire ja MP sõnumivahetusest nähtub, et MP pakub müügiks Hilti laserit koos kasti ja puldiga. Erki Iir uurib MPlt, kas laser on korralik, palju maksab ja kas MP saab selle kätte. MP annab teada, et ootab kuniks tema inimesed on läinud ning Iir teatab selle peale, et hakkab liikuma. Sama päeva kõnes Erki Iir teatab, et ei hakka enne seda kellelegi pakkuma, kui see on käes. Kella 16.35 ajal läheb Erki Iir laserile järele. Kella 18:06-21:26 ajal arutavad nad omavahel seda, kui palju keegi selle pealt teenib ja MP uurib, kas ostja on olemas. 06.04.2019 kell 11:38 kõnest nähtub, et Erki Iir sai enda valdusesse MP poolt varastatud lasernivelliiri koos puldi, statiivi jms, mida ta pakub ANele. Kõnedest on näha, et ka AN muretseb, et kas pärast keegi ei tuvasta, et need on varastatud ning Erki Iir lubab nimed maha võtta. 07.04.2019 kõnedes ja sõnumites uurib MP taaskord Erki Iirelt, kas on veel tööriistu vaja ning pakub Hilti ketassaagi koos laadija ja muude asjadega, trelle, relakat, Makita kärri ja raamsaagi. Erki Iir lubab uurida. Raamsaest saadab MP ka Erki Iirele pildi. Samuti nähtub kõnedest, et MP kurdab selle üle, et tema peab kogu musta töö ära tegema ning tal on autot vaja sae äraviimiseks ning lubab oodata senikaua soojakus. Lisaks pakub MP Hilti ketassaagi ja platesaagi. Samuti nähtub, et MP saadab Erki Iirele pöördlaudsae mudeli numbri, milleks on Makita LF1000. Kell 13.22 annab nimetatud sae osas Erki Iir teada, et ostja on olemas ja Iir proovib sellele järele tulla, palub kaasa võtta ka Hilti akulaadija. 15.04.2019 kell 15:00 kõne tõendab veelkord, et Erki Iir oli teadlik sellest, et MP poolt temale antud tööriistad olid varastatud ning tema oli isikuks kes need maha müüs. Nimelt palub Erki Iir, et MP kustutaks kõik nendevahelised sõnumid ära, kui saab teada, et ettevõte pöördub seoses asjade vargusega politseisse. MP palub, et Iir teda välja ei annaks ja kinnitab, et ka tema ei anna Iirt välja. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Erki Iir teadis, et asjad mis ta edasi müüs olid varastatud, mistõttu jätab kohus tema ütlused selle kohta, et ta vargusest midagi ei teadnud, tõendikogumist
1-19-10184 kui ebausaldusväärsed kõrvale. Samuti ei tunnistanud Erki Iir pöördlaudsaag Makita edasimüümist. Ka selles osas leiab kohus, et Erki Iire ütlused on ümber lükatud jälitustoiminguga kogutud teabega (07.04.2019 ja 15.04.2019 kell 15:00 kõned) ja MP ütlustega, kes kinnitas, et kõik tööriistad andis ta Erki Iirele, mistõttu tuleb Erki Iire ütlused ka selles osa jätta tõendikogumist kõrvale kui ebausaldusväärsed. Lisaks märgib kohus, et valdavalt on kaitsja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise episoodi kohta küsinud Erki Iirelt suunavaid küsimusi ja seda ilma kohtu loata, mis seab omakorda kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsuse (vt RKKKo nr 3-1-1-50-13). Seega on sellised ütlused saadud lubamatul viisil, mistõttu kohus neile tugineda ei saa. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Erki Iir võttes MPlt vastu erinevaid tööriistu, teadis, et need ei kuulu MPle ja teadis nende ebaseaduslikku päritolu, st seda, et need on saadud süüteo toimepanemise tulemusel. Erki Iir võttis tööriistad enda valdusesse, hoidis neid ning müüs edasi. Kohus leiab, et Erki Iir on antud kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi vähemalt võimalikuks pidama, et MPlt saadud tööriistad on varastatud. Seega Erki Iir, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, pani toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistatavate teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatavad on süüvõimelised ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb süüdistatavad süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. Ühtlasi on Riigikohus ka selgitanud, et karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning et karistuse kohaldamisel tuleb järgida vastavaid karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 11, 24. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-10-09, p 30.3, viimati ka 18. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-59-15, p 8). Riigikohtu suunised ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus. (RKPJKo nr 5-20-5 p 19) Karistusmäära valikul arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski tahtlus oli suunatud 200 narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldava tableti omandamisele ja valdamisele. Lisaks käitles Erki Iir veel ühte MDMA-d sisaldavat tabletti, mis vastab ühele joobele tarvitamiskogusele ning Viktoria Makina grupis koos Vitali Bornscheiniga andsid edasi 9 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ning hoidsid enda elukohas 19,74 grammi pulbrilist
1-19-10184 ainet, milles sisaldus puhta ainena kokku 0,18 grammi amfetamiini ning 0,73 grammi 4fluorometamfetamiini (4-FMA). Arvestades käideldud narkootilise aine kogust, saab pidada süüdistatavate süüd kas väikeseks või keskmiselt väiksemaks. Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist, 0,75 grammist 4-fluorometamfetamiinist (4-FMA) ning 1,4 g metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA). Seega Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini käideldud narkootilise aine kogus ületas küll seaduses sätestatud suurt kogust, kuid mitte oluliselt. Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski tahtlus kõlbmatus katses oli suunatud narkootilise aine käitlemisele, millest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 200 inimesele. Seega saab rääkida süüdlaste puhul keskmisest väiksemast süüst. Vitali Bornscheini osas esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ja oma süü tunnistamine. Erki Iir tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut Marko Virula episoodis. Teiste süüdistavate osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Erki Iir on avaldanud ka kahetsust süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise episoodis, kuid kohus seda kergendavaks asjaoluks ei loe. Kohus leiab, et olukorras kus isik avaldab kahetust, kuid ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud, ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Erki Iir on tunnistanud süüd osaliselt, nimelt ta ei tunnista seda, et teadis kohe, et asjad on varastatud ning 1 tööriista vargust ta ei tunnistanud. Kohtupraktika kohaselt võib teatud juhtudel süüdistatava poolt oma rolli kaalukuse vähendamine seada kahetsuse siiruse kahtluse alla. Seda näiteks juhul, kui süüdistatava poolt omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus (sh nt tema teopanus) erinevad olulisel määral tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest. Kohus asub seisukohale, et antud juhul erinevad olulisel määral süüdistatava poolt omaksvõetav tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest, mistõttu süüdistatava kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab ka seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kohtule ei kujunenud veendumust, et Erki Iir puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb. Grupis toimepandud kuriteo puhul tuleb hinnata isikute süü suurust tulenevalt sellest, missugune on olnud konkreetse isiku panus kuriteo toimepanemisel. Kohus leiab, et kõige suurem roll MDMA tablettide omandamisel oli grupis Erki Iirel, sest temal oli juhtiv ja koordineeriv roll ning kõige väiksem süü Viktoria Makinal, tema roll oli abistada tablettide omandamist. Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini poolt grupis toime pandud tegudes oli nende panus sama suur. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuriteod on toime pandud kavatsetusega, s.o raskeima tahtluse vormis, v.a KarS § 202 lg 2 p 2 episood, mille Erki Iir pani toime vähemalt kaudse tahtlusega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Erki Iirt varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, sh korduvalt narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude eest ja varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati Erki Iirt 12.06.2015. a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel 4aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta ja 2 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 2 päeva. Kaitsja leidis, et Erki Iirele tuleks mõista karistus, miks jääks alla 5 aasta. Varasemad karistused ei ole aga Erki Iirt mõjutanud kuidagi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus kui oli eelmine. Kohtu hinnanul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistust olukorras, kus ta paneb uue samasuguse teo toime katseajal. Kohtu hinnangul suurendaks vastupidine käitumine veelgi
1-19-10184 isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks karistada Erki Iirt alla 5-aastase vangistusega, nagu taotles seda kaitsja. Kaitsja esitas ka Fred Verbitski ja Erki Iire tööandjate iseloomustused. OÜ V juhatuse liikme iseloomustusest (V kd, tl 179-180) Erki Iire kohta nähtub, et Erki Iir on kohusetundlik töötaja ja ettevõte on nõus ta tagasi tööle võtma. Tööandja RIH AB iseloomustusest koos tõlkega (VII kd, tl 87-89) nähtub, et nimetatud ettevõte pakub Fred Verbitskile vabanemisel tööd. Kohus leiab, et töökoha olemasolu või valmidus tagada töökoht, ei vähenda kuidagi isikute süüd. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Fred Verbitskil 3 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 329 alusel liitkaristusega 2 aastat ja 1 kuu vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 7 kuud 13 päeva vangistust. Karistusregistrist nähtuvalt on Fred Verbitskit varasemalt karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest vangistusega, mis on jäetud tingimisi kohaldamata või mõistetud reaalselt ärakandmisele. Varasemad karistused ei ole aga Fred Verbitskit mõjutanud kuidagi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ta paneb jätkuvalt katseajal toime uusi kuritegusid. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on Alari Särjel 1 kehtivat kriminaalkaristust, milline tegu on toime pandud 24.08.2019, s.o peale käesolevas kriminaalasja aluseks olevat kuritegu. Lisaks viibib ta uues kriminaalasjas vahi all. Eeltoodu näitab, et kuigi Alari Särje suhtes oli menetluses mitu kriminaalasja ja talle mõisteti vahepeal vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata, on jätkuvalt alust teda süüdistada uute kuritegude toimepanemises. Seega arvestades Alari Särje karistatust ning kuriteo raskust, on kohtu hinnangul võimalik karistuse eesmärke täita vaid reaalse vangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites ( nt nr 3-1-1-76-12; 3 1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on Erki Iire, Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini käitumises tuvastatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemise (KarS § 184) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o grupp (p 1) ja isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (p 2), mistõttu on nende süü keskmisest suurem. Alari Särg on aga täitnud ühe kvalifitseeriva tunnuse (p 1). Süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise ja turustamise episoodis arvestab kohus seda, et süüteo objektiks olnud tööriistade väärtus oli kokku 2884,85 €, mistõttu saab süüd pidada pigem väikeseks. Lisaks esineb antud episoodis ka üks kvalifitseeriv tunnus. Kohus, arvestades Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski isikut, süü suurust, karistust kergendavate (v.a Erki Iir ühes osateos) ja raskendavate asjaoluside puudumist ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid, leiab, et Erki Iir, Alari Särg, Viktoria Makina ja Fred Verbitski puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada alla sanktsiooni keskmäära lähedase karistusega. Eeltoodu alusel kohus karistab Erki Iirt KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 26 lg 1 alusel 5-aastase vangistusega ja KarS § 202 lg 2 p 2 alusel 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on ühel juhul varavastaste kuriteoga ja teisel juhul rahvatervisevastase süüteoga, ei pea kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku
1-19-10184 kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdlasele ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud pikemaajalisem vangistus. Seega peab kohus põhjendatuks mõista KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. 20.07.2018. a Viru Maakohtu määrusega vabastati Erki Iir tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 12.06.2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni 19.06.2020. a. Kohtumäärus jõustus 07.08.2018. a. Erki Iir pani uued kuriteod toime 2019. a kevadel, s.o 20.07.2018. a Viru Maakohtu määrusega määratud katseajal. KarS § 76 lg 8 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Eeltoodu tähendab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo ja teda karistatakse vangistusega, siis on uue liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 2 alusel ja selle täitmisele pööramine oblikatoorne. Seega ei ole seadusandja enam näinud võimalust jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, nagu taotles seda Erki Iire kaitsja. Karistusregistri andmetel on Erki Iirel Pärnu Maakohtu 12.06.2015. a otsusega mõistetud karistusest kandmata 1 aasta 10 kuud ja 11 päeva vangistust. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 12.06.2015. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta, 10 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 aastat, 4 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates Erki Iire kinnipidamisest, s.o 06.07.2019. a. Fred Verbitskit karistab kohus KarS § 184 lg 1 - § 26 lg 1 alusel 3-aastase vangistusega. Viru Maakohtu 20.12.2017 määrusega moodustati KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud karistuse 4 aastat 7 kuud 13 päeva vangistust ja Viru Maakohtu 07.11.2017 määrusega asendatud karistusega 2 kuud 6 päeva vangistust üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 9 kuud 19 päeva vangistust. Viru Maakohtu 27.02.2019 määrusega vabastati Fred Verbitski temale mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 5 alusel määrati katseaeg kuni 28.03.2022. Kohtumäärus jõustus 15.03.2019. Seega on Fred Verbitski uue kuriteo toime pannud KarS § 76 alusel määratud katseajal. 19.08.2020. a Harju Maakohtu määrusega pöörati KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele Fred Verbitskile Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 3 aastat ja 13 päeva vangistust. Fred Verbitski ilmus Tallinna Vanglasse karistust kandma 26.01.2021. a. Kuivõrd Fred Verbitski pani KarS § 76 alusel määratud katseajal toime uue kuriteo ning eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on veel kandmata, suurendab kohus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta ja 13 päeva vangistuse võrra ning mõistab liitkaristuseks 6 aastat ja 13 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2019-10.09.2019, s.o 3 päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat ja 10 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates 26.01.2021. Sarnaselt Erki Iirele mõistetud karistusega leiab kohus, et kui süüdlane paneb KarS § 76 alusel määratud katseajal toime uue tahtliku kuriteo ja teda karistatakse vangistusega, siis on uue liitkaristuse mõistmine KarS § 65 lg 2 alusel ja selle täitmisele pööramine oblikatoorne. Seega ei ole kohtul võimalik jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata, nagu taotles seda Fred Verbitski kaitsja.
1-19-10184 Eeltoodu alusel kohus karistab Vitali Bornscheini KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel vangistusega 3 aastat. Prokurör taotles Vitali Bornscheinile mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, kuivõrd Vitali Bornschein pani kuriteod toime Pärnu Maakohtu 14.05.2019 otsusega kohaldatud katseajal. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Vitali Bornscheinil 1 kehtiv kriminaalkaristus. Vitali Bornschein mõisteti Pärnu Maakohtu 14.05.2019 otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 3 päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, kui Vitali Bornschein ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Pärnu Maakohtu 12.11.2019 määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 14.05.2019.a otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks oli 30.11.2019. Viru Maakohtu 04.12.2020 määrusega vabastati Vitali Bornschein tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 14.05.2019 otsusega mõistetud ja 12.11.2019 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga 6 kuud. Kohtumäärus jõustus 22.12.2020. Karistusregistri andmetel lõppes Vitali Bornscheini katseaeg 21.06.2021. KarS § 74 lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. KarS § 65 lg 2 eeldab liitkaristuse moodustamisel kohtuotsuste kogumi eest ühe liidetavana eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võtmist. Seega ei moodustata KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust olukorras, kus teise kohtuotse tegemise ajaks on süüdlase poolt eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistus ära kantud (RKKK 3-1-132-16 p 11). Kohus leiab, et kuna Vitali Bornschein on Viru Maakohtu 04.12.2020 määrusest tulenevalt 21.06.2021 lõplikult vabanenud talle Pärnu Maakohtu 14.05.2019 kohtuotsusega mõistetud karistusest, siis puudus käesoleva kohtuotsuse tegemisel vajalik liidetav KarS § 65 lg 2 kohaldamiseks (vt RKKK 3-1-2-4-09 ja 1-17-11432). Seega kohus ei mõista Vitali Bornscheinile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.08.201929.11.2019, 22.12.2020-08.01.2021, s.o 4 kuud ja 9 päeva. Seega kuulub veel kandmisele 2 aastat, 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Kuigi Vitali Bornscheinil on kohtuotsuse tegemise seisuga üks kehtiv karistus narkootikumidega seotud kuriteo eest, leiab kohus siiski, et Vitali Bornscheinile mõistetud ja veel kandmata karistuse võib jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui Vitali Bornschein ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-s 21 sätestatud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kuivõrd Vitali Bornscheinil on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega ning antud juhul on talle esitatud süüdistus narkokuriteos, milles kohus mõistis ta süüdi, on eelpool viidatud kohustuse määramine põhjendatud.
1-19-10184 04.12.2020 Viru Maakohtu määruses on kohus asunud seisukohal, et Vitali Bornschein on näidanud, et ta on motiveeritud elama vabaduses seadusekuulekat elu ning on kasutanud vanglas viibitud aega enesekindluse taastamise huvides, ta tunnistab oma sõltuvust ja on valmis sellega tegelema. MTÜ Samaaria Eesti Misjoni iseloomustusest nähtub, et Vitali Bornschein elab Pärnu Samaaria keskuses ja on läbimas rehabilitatsiooni programmi sõltlastele. Koostöö probleeme ei ole temaga tekkinud ning neil on valmidus jätkata temaga arendavat koostööd. Eeltoodust nähtub, et Vitali Bornschein on isikuks, kes on oma elus pööranud uue lehekülje ja asunud end muutma, seega ei ole reaalse vangistuse mõistmine ilmtingimata vajalik. Eeltoodu alusel kohus karistab Viktoria Makinat KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel vangistusega 4 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.08.2019-09.08.2019, s.o 2 päeva vangistust. Seega kuulub veel kandmisele 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus leiab, et Viktoria Makinale mõistetud ja veel kandmata vangistuse võib jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui Viktoria Makina ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-s 21 sätestatud kohustust - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus leiab, et Viktoria Makina puhul on vajalik kriminaalhooldaja järelevalve ja KarS §-s 75 lg-s 2 p-s 21 sätestatud kohustus, kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtub, et tal on probleeme narkootikumide tarvitamisega ning kuriteod, mis ta toime pani on seotud narkootikumidega. Eeltoodu alusel kohus karistab Alari Särge KarS § 184 lg 2 p 1 - § 26 lg 1 alusel vangistusega 4 aastat. Pärnu Maakohtu 05.03.2020 otsusest nr 1-20-897 ning karistusregistri väljatrükist Alari Särje kohta tõendavad, et Alari Särje 05.03.2020 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Otsus jõustus 13.03.2020. KarS § 65 lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Sama § lg 3 kohaselt, kui mõni KarS § 65 lõike 1 alusel kogumit moodustav karistus on asendatud või süüdlane sellest tingimisi vabastatud, määrab kohus pärast liitkaristuse moodustamist uuesti selle täideviimise korra kas seda asendades, süüdlast sellest tingimisi vabastades või liitkaristust täitmisele pöörates, järgides käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatut. Kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus. Eeltoodu alusel kohus suurendab KarS § 65 lg 1, 3 ja § 64 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 05.03.2020. a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 kuud ja 13 päeva vangistust. Samuti arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.09.2019-20.09.2019, s.o 2 päeva ning lugeda veel kandmisele
1-19-10184 kuuluvaks karistuseks 4 aastat, 9 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend Erki Iir peeti kahtlustatavana kinni 06.07.2019 (I kd, tl 135-136). 08.07.2019 Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Erki Iire suhtes tõkendit – vahistamine (IV kd, tl 138-146, 147-153, 154162). 31.01.2020 Pärnu Maakohtu määrusega jäeti tõkend – vahistamine – Erki Iire suhtes muutmata. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Erki Iir jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vitali Bornschein peeti kahtlustatavana kinni 08.08.2019 (II kd, tl 66-67). 09.08.2019 Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Vitali Bornscheini suhtes tõkendit – vahistamine (IV kd, tl 163165, 166-167, 168-170). 12.11.2019. a Pärnu Maakohtu määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 14.05.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Kohtumäärus jõustus 30.11.2019. 31.01.2020 Pärnu Maakohtu määrusega Vitali Bornscheinile kohaldatud tõkend – vahistamine - tühistati seoses karistuse kandmisele asumisega. Uue tõkendi kohaldamist pärast karistuse kandmiselt vabanemist ei ole taotletud. Seega Vitali Bornscheinil kehtiv tõkend puudub. Alari Särg peeti kahtlustatavana kinni 19.09.2019 ja vabastati 20.09.2019 (II kd, tl 148-150). 20.09.2019 on Alari Särjele kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld (IV kd, tl 171). 02.01.2020. Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Alari Särje suhtes tõkend – elukohast lahkumise keeld – muutmata. Seega kohus tühistab Alari Särjele kohaldatud tõkendi - elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel. Fred Verbitski peeti kahtlustatavana kinni 08.09.2019 ja vabastati 10.09.2019 (II kd, tl 119121). 10.09.2019 on Fred Verbitskile kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld (IV kd, tl 172). 02.01.2020. a Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Fred Verbitski suhtes tõkend – elukohast lahkumise keeld – muutmata. Seega kohus tühistab Fred Verbitskile kohaldatud tõkendi elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel. Viktoria Makina peeti kahtlustatavana kinni 08.08.2019 ja vabastati 09.08.2019 (II kd, tl 5-6). 09.08.2019 on Viktoria Makinale kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld (IV kd, tl 173). 02.01.2020. a Pärnu Maakohtu määrusega jäeti Viktoria Makina suhtes tõkend – elukohast lahkumise keeld – muutmata. Seega kohus tühistab Viktoria Makinale kohaldatud tõkendi - elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimine Prokurör taotles kohtult konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel Erki Iirelt ära võetud ja arestitud sularaha 1822 €. KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel taotles prokurör kohtult mõista Vitali Bornscheinilt konfiskeerimise asendamiseks välja 2300 € ning jätta Vitali Bornscheini auto aresti alla kuni Eesti Vabariigile konfiskeerimise asendamise nõude täitmiseni. Samuti taotleb prokurör kohtult konfiskeerida Vitali Bornscheinilt KarS § 832 lg 1 alusel temalt ära võetud ja arestitud 40 €. Kaitsja Anut Toomemägi palus Erki Iirele konfiskeeritud sularaha summas 1822 € tagastada, kuna alused raha konfiskeerimiseks seadusest tulenevalt puuduvad. Kaitsja Rünno Roosmaa kinnitas, et konfiskeerimise asendamisega rahalise kohustusega 2300 € Vitali Bornschein nõustub.
1-19-10184 06.07.2019 läbiotsimisprotokollist ja selle lisadest (I kd, tl 138-144) nähtub, et sõiduauto Mazda 626 registreerimisnumbriga xxx läbiotsimisel leiti sularaha 1800 €, mille kohta Erki Iir kinnitas, et see on tema oma. Erki Iire kahtlustatava kinnipidamisel leiti tema valdusest 22 euro sularaha. 07.11.2019 Pärnu Maakohtu määruse nr 1-19-8788 alusel (IV kd, tl 112-117) on arestitud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Erki Iirele kuuluv sularaha summas 1822 €. Sularaha on kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (IV kd tl 118-119, 120-121). 08.08.2019 läbiotsimisprotokollist (II kd, tl 46-52) nähtub, et Vitali Bornscheini sõiduautost Mercedes-Benz leiti ja võeti ära sularaha 40 €. 17.10.2019 Pärnu Maakohtu määruse nr 1-198033 alusel on konfiskeerimise tagamiseks arestitud Vitali Bornscheinile kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz E270 CDI (registreerimismärgiga xxx), mis asub Lääne prefektuuri valduses. Samuti arestiti tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Vitali Bornscheinilt läbiotsimisel ära võetud sularaha 40 €, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (IV kd tl 122-127, 129-130, 131-132, 133-134). KarS § 832 lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. KarS § 84 moodustab kuriteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (KarS § 832) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse kuriteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt KarS §-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. KarS § 84 järgi konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega on KarS § 832 alusel vara konfiskeerimise esimene tingimus see, et kohus oleks isiku mõistnud süüdi kuriteo toimepanemises. Praegusel juhul on kohus Erki Iire ja Vitali Bornscheini mõistnud süüdi vastavalt KarS § 184 lg 2 p 1, 2 - § 26 lg 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Teiseks peab karistusseadustikus olema ette nähtud alus vara laiendatud konfiskeerimiseks KarS § 832 alusel. Käesoleval juhul KarS § 184 lg 5 p 2 näeb ette, et KarS §-s 184 sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS §-s 832 sätestatule. Seega on ka teine tingimus vara laiendatud konfiskeerimiseks täidetud. Kolmandana tuleb tuvastada, kas vara, mida prokurör soovib, et kohus konfiskeeriks, kuulub kuriteo toimepanijale ehk Erki Iirele ja Vitali Bornscheinile.
1-19-10184 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Mercedes-Benz E270 ja leitud sularaha 40 € kuuluvad Vitali Bornscheinile. Samuti ei ole vaidlust selles, et Erki Iire kinnipidamisel ja sõiduki läbiotsimisel ära võetud sularaha (kokku 1822 €) kuulub temale. Neljandaks on vajalik kohtul analüüsida, kas esineb alus eeldada, et kuriteo toimepanija ehk antud juhul Erki Iir ja Vitali Bornschein on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvelt. Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. Isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse. Vara legaalse päritolu tõendamise koormus lasub võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaadil (vt RKKKm 3-1-110-16). Isiku legaalse sissetuleku ja tegeliku elustiili erinevus kinnitab ka isiku poolt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kahtlust. Siinjuures pole vaja tõendada otsest seost vara ja süüdistuse sisuks oleva kuriteo vahel, kuna laiendatud konfiskeerimise kohaldamisel võetakse aluseks isiku kuritegelik eluviis, mistõttu on konfiskeerimise objektiks mitte konkreetse kuriteoga saadud vara, vaid teatud tunnustele vastav kurjategija vara (vt RKKKm 3-1-1-4-11). 08.08.2019 läbiotsimisprotokollist (II kd, tl 46-52) nähtub, et Vitali Bornscheini sõiduautost Mercedes-Benz leiti ja võeti ära sularaha 40 €. Samuti nähtub, et sõiduautost leiti MercedesBenz registreerimismärgiga xxx müügileping kuupäevaga 26.07.2019, müüjaks on märgitud MK ja ostjaks Vitali Bornschein, ostuhind 2300 €. Sõiduautot on vaadeldud 13.08.2019 vaatlusprotokollis (II kd, tl 53-58). Tunnistaja MK kohtuistungil kinnitas, et Vitali Bornschein ostis temalt sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx. Auto eest tasus sularahas 2300-2400 €.28.08.2019 vaatlusprotokoll (II kd, tl 191-195) tõendab, et Vitali Bornscheinile kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz E 270 turuväärtus arestimise hetke sisuga oli 2875 €. Kriminaalasjas materjalidest nähtu, et Vitali Bornschein maksis sõiduauto eest sularahas, hinnaga 2300 €, millise sularaha päritolu on teadmata. Maksu- ja Tolliameti teatisest (II kd, tl 77) nähtub, et Vitali Bornscheinile on teostatud väljamakseid ajavahemiku 2018.a jaanuar kuni 2019.a august 2-l korral summas 2173,64 €. Vitali Bornscheini varalist seisundit kajastavate dokumentide protokoll (II kd, tl 196-200) tõendab, et Vitali Bornscheinile ei ole tehtud töötasu väljamakseid 2018. 2019. a tehti väljamakseid juunist kuni augustini, s.o 3-l korral. Muu vara puudub. Pangakonto väljavõtetest nähtub mh, et esimene tehing ajavahemikul 01.01.2018-29.08.2019 on tehtud 10.06.2019 ja nähtub ka see, et väljamaksed on tehtud kohtutäituritele. Konto väljavõttest ei nähtu, et oleks toimunud kaarditehinguid ning tasutud teenustasusid või muid tavapäraseid arveid, nagu näiteks eluaseme kommunaalarved, toit, sõiduki mootorkütus, elatusraha lapsele jne. Eeltoodust nähtub, et Vitali Bornschein töötas vahetult enne kinnipidamist.
1-19-10184 Vitali Bornscheini ütlustest nähtub, et tal oli raha piisavalt, kuna tegi juhtöid. Töötas Pärnu Haldusteenustes ja sai seal palka 800 €, millest täiturile maksis 200 € ja lapsele 100-150 €. Sõiduki omandas ta enda kogutud raha eest, kui käis ametlikult tööl ja pani raha kõrvale. Sõiduki läbiotsmisel ära võetud 40 € kuulub temale. Kaitsja ega Vitali Bornschein ei ole kohtule esitatud tõendeid, milliste vahendite arvelt on ostetud Mercedes-Benz E270. Vitali Bornschein nõustub 2300 € konfiskeerimisega. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et Vitali Bornschein ei oma legaalseid sissetulekuid sellises ulatuses, mis seletaksid temal auto ostmiseks kasutatud 2300 € sularaha pärinemist. Samuti ei ole võimalik selliseid sissetulekuid omades sellest summat koguda, nagu väidab seda Vitali Bornschein. Seega tuleb lugeda Vitali Bornscheini ütlused selles osas ebausaldusväärseks ja jätta tõendikogumist kõrvale. Eelviidatud tõenditest nähtub, et Vitali Bornscheinil puudusid sissetulekud kas üldse või olid need äärmiselt minimaalsed, samas olid tal sissetulekud, mille arvelt soetada auto ja katta oma igapäevased kulutused, mis viitab tuvastamata ebaseaduslike sissetulekute olemasolule. Eeltoodud põhjustel on alust arvata, et Vitali Bornschein pani kriminaaltulu teenimiseks toime süüdistuses toodud narkokuriteo. Kohus, tuginedes kriminaalasja materjalidele, leiab, et käesolevaks hetkeks on tuvastatud, et Vitali Bornscheina poolt soetatud sõiduauto Mercedes-Benz näol on tegu kriminaaltulu kahtlusega varaga ja ostmiseks kasutatud sularaha summas 2300 € on saadud eelduslikult kuriteo toimepanemise tulemusena. Kogutud kriminaalasja materjalidega on tuvastatud erinevus isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuste vahel ning isik on süüdi mõistetud narkokuriteo toimepanemises, mille puhul on praktikas tavaline kriminaaltulu teenimine. Seega on alust arvata, et narkootilise aine käitlemine on Vitali Bornscheini jaoks üheks sissetulekuallikaks. Vitali Bornscheini poolt toimepandud kuriteo olemuse, tema legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et tema sõiduauto ostuks vajalik raha ja temalt ära võetud raha pärineb tema ebaseaduslikust tegevusest ehk narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest, mis kuulub KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele. Kuna sõiduauto ostu raha ehk kuritegelik tulu on Vitali Bornscheini poolt ära tarvitatud, siis ole seda võimalik konfiskeerida. Seega tuleb asenduskonfiskeerimise korras välja mõista üksnes summa, mis vastab kriminaaltuluna konfiskeeritava vara väärtusele. Vitali Bornscheinile kuuluva sõiduauto läbiotsimisel leiti ja võeti ära ka 40 € sularaha. Puuduvad tõendid, et Vitali Bornscheinile oleks selle saanud otseselt antud kriminaalasjas kuriteo toimepanemise tulemusel ning tõenditest nähtub, et ta töötas vahetult enne kinnipidamist ametlikult. Seega kohus ei pea põhjendatuks konfiskeerida äravõetud sularaha ning jätab selle konfiskeerimise tagamiseks aresti alla, arvestades, et 2300 € konfiskeerimisega võivad kaasneda lisakulud ning sõiduauto väärtus võib olla langenud. Erki Iire varalist seisundit kajastavate dokumentide protokollist (III kd, tl 1-7), 05.07.2019 teatisest (I kd, tl 182) ning 04.11.2019 vaatlusprotokollist ja selle lisadest (I kd, tl 176-181), milles on vaadeldud Erki Iire SEB Panga arvelduskontot ajavahemikul 23.04.2019-29.09.2019, nähtub, et OÜ V ja AS Eesti Vanglatööstuse poolt Erki Iirele tehtud väljamakseid 2018. a jaanuarist kuni 2019. a juunini. Samuti nähtub, et pangakontolt on ajavahemikul 23.04.201929.09.2019 valdavalt toimunud väljaminekud erinevatele hasartmängusid ja kihlvedusid korraldavatele äriühingutele summas 387,50 €, sularaha sissemakseid on olnud summas 450 €,
1-19-10184 väljamakseid summas 405 €, eraisikutelt makseid summas 592 € ja väljamakseid 269 € ning saldo lõppjääk 0,29 €. Konto väljavõttest ei nähtu, et oleks toimunud kaarditehinguid ning tasutud teenustasusid või muid tavapäraseid arveid, nagu näiteks eluaseme kommunaalarved, toit, sõiduki mootorkütus jne. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu Erki Iirele kinnistuid ning äriregistri andmetel ei ole ta seotud ühegi äriühinguga. Samuti ei kuulu talle liiklusregistri kohaselt sõidukeid. Kriminaalasjas on lisaks tuvastamist leidnud, et Erki Iir maksis igakuiselt enda üürikorteri eest (xxx, Pärnu) korteri omanikule sularahas 300 €. Tunnistaja EK andis kohtus ütlusi, et Erki Iir üüris tema korterit Pärnus xxx. Leping sõlmiti 02.09.2018 ja üür koos kommunaalidega oli 300 €, mille Erki maksis sularahas. Leping lõpetati 2019 juulis. Lepingu sõlmimisel maksis Erki Iir 500 € sularahas. Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjast OÜ-le V ja 13.10.2019 vastusest nõudekirjale (III kd, tl 8-12) nähtub, et kogu deklareeritud tulu OÜ-st V ei saanud Erki Iir sularahas kätte, osa palgast on kinnipeetud ja kantud kohtutäituritele seoses erinevate täiteasjadega. Kokku sai Erki Iir perioodil 03.10.2018-01.07.2019 sularahas töötasu 4654,84 €. Lisaks on kantud töötasu 3-l korral pangakontole, s.o 07.09.2018 summas 173,89 €, 07.11.2018 summas 462,30 € ja 17.07.2019 summas 350,28 €. Seega sai Erki Iir viimase aasta jooksul keskmiselt töötasu ühes kuus ca 470 € (5641,31/12). Tunnistaja MN andis kohtus ütlusi, et tema teada oli Viktoria Makinal kasiinosõltuvus. Ka Erki Iir mängis internetikasiinot. Ta on andnud Erkile selleks ka raha 20 €. Raha kandis kontole ja Erki Iir andis sulas tagasi. Ka Erki Iire ütluste kohaselt oli Viktoria Makinal kasiino- ja narkosõltuvus. Erki Iir tunnistas, et ka temal oli kasiinosõltuvus ja ta on tarvitanud narkootikume. Tunnistaja CL ütluste kohaselt oli talle teadaolevalt Erki ja Viktoria rahaline seis nende kooselu ajal kehvavõitu. 2019. a maikuus laenas Viktoria elamiseks ka tunnistajalt raha. Viktoria rääkis ka seda, et Erki Iirel oli kasiino sõltuvus ning põhiline raha läks sinna. Neil sai raha kähku otsa. Raha laenamist ja Erki Iire majanduslikku seisu tõendavad ka järgmised tunnistajad. Tunnistaja AH andis kohtus ütlusi, et ta on mitmel korral Erki Iirele raha laenanud. Raha küsis Erki söögi, suitsu jms jaoks ning on kõik tagasi maksnud. Tunnistaja SV andis kohtus ütlusi, et Erki Iire üldine toimetulek oli selline, et tema sissetulekutest ei piisanud toimetulekuks. Samas on Erki Iir ostnud endale auto. Tunnistaja AA andis kohtus ütlusi, et laenas Erki Iirele 100 €, kuid ei ole seda tagasi saanud. Tunnistaja RS andis kohtus ütlusi, et Erki Iir on küsinud temalt mitmeid kordi võlgu ning ta on ka ühe korra andnud 100 €, mida Erki ei ole tagasi andnud. Tunnistaja ML andis kohtus ütlusi, et Erki Iir on küsinud temalt 350 € võlgu 2019. a suvel, mida Erki tagastanud ei ole. Tunnistaja OV andis kohtus ütlusi, et ta on kandnud Erki Iire kontole suitsuraha, söögiraha ja kütuseraha. Raha tagasi saanud ega küsinud ei ole. Tunnistaja K S andis kohtus ütlusi, et ta laenas Erki Iirele korteri üürimiseks 400 või 500 €, osa maksis tagasi sularahas ning 100 € on veel võlgu. Võlga tasus 50-100 euro kaupa kuus. Ka 07.09.2019 jälitustoimingu protokollist (III kd, tl 130-139) nähtub, et Erki Iirel ja Viktoria Makinal oli kestavalt rahapuudus ning Erki Iir laenas pidevalt teistelt isikutelt raha ja oli raha võlgu (kõned ajavahemikul 29.04.2019-12.06.2019). Neil on olnud ka olukordi, et isegi kui palka saavad, tuleb kogu palk ära maksta ja neile raha ei jää (14.05.2019 kõne). Iir kurdab pidevalt selle üle, et tal on raha vaja. 01.10.2019 jälitustoimingu protokoll nr 6 (IV kd, tl 1-16) nähtub samuti, et Erki Iir vajab pidevalt raha (kõned 18.03.2019).
1-19-10184 Erki Iir andis ütlusi, et kui ta üksinda elasin, siis tulin ilusti palgapäevast palgapäevani välja ja sain oma üürid makstud ja jäi söögiraha. Peale tööd tegi ta ka n.ö musti otsi ja teenis rohkem kui ametlikult palka sai. Peale vanglast vabanemist sai 1300 € elu sisseseadmiseks. Korteri üürimiseks kasutas vabanemisfondist saadud raha ning EV andis talle ka raha juurde. Oma sõiduauto Mercedese ostis ta 700 € eest. Eelpool viidatud isikute ütlused ja jälitustoimingu protokollid tõendavad, et Erki Iirel oli pidevalt rahapuudus, tal oli kasiinosõltuvus ja samuti tarvitas ta narkootikume. Erki Iire andis ka ütlusi selle kohta, et ta märkimisväärses ulatuses võlgu kohtutäituritele. Lisaks on tunnistajad ja Erki Iirel rääkinud kulutustest, mis tekkisid seoses auto ostu ja selle remontimisega. Erki Iire endise elukaaslase Viktoria Makina arvelduskontode 03.09.2019 vaatlusprotokollist ja selle lisast (II kd, tl 59-65) nähtub mh, et Viktoria Makina töötasu suurused (327,51-803,34 €) ajavahemikul 2018 november kuni 2019 august. Maksu- ja Tolliameti teatisest (II kd, tl 65) nähtub, et Viktoria Makina deklareeritud tulu 2018 ja 2019 aastal. Tunnistaja RH andis kohtus ütlusi, et kandis Erki Iire tüdruksõbrale 500 €, sest soovis selle kasiinos maha mängida. Kuna tal endal on kasiinokeeld, siis mängis tema eest Erki Iir. Raha jäi aga kulutamata, kuna raha tuli hiljem üle ja sai selle sularahas tagasi. Kaitsja esitas kohtule ka RH pangakonto väljavõtte (VII kd, tl 99), millest nähtub, milliseid summasid võeti veel välja, kui tehti Viktoria Makina kontole ülekanne. Tunnistaja JL andis kohtus ütlusi, et on kandnud Erki Iirele 50 €, kuna oli talle võlgu. Kohus leiab, et eelviidatud tunnistajate ütlused ei tõenda Erki Iire varanduslikku seisu, mistõttu kohus neile ei tugine. Tunnistaja LJ andis kohtus ütlusi, et Erki Iir käis tema juures oma autot parandamas, mille eest Erki Iir maksis talle järelmaksuga. Hiljem, et Iir ei maksnud talle, jäi viimase eest võlgu. Elas tagasihoidlikku elu. Lisaks annab tunnistaja ütlusi, et laenas Erki Iirele 3000 € auto ostuks, mille Erki Iire tüdruksõber varastas ära. Raha sai ta oma firma kinnisvara müügist. Laenu andis umbes kuu aega enne Erki Iire kinnipidamist. Oma auto (Mercedes) andis Erki Iir võla katteks tunnistajale. Erki Iir andis ütlusi, et sai temalt ära võetud raha mai lõpus või juuni alguses L Jlt, osa oli tal kinnipidamisel kaasas ja osa, s.o 300-400 € võttis Viktoria Makina ära. L J andis talle võlgu 3000 € auto ostmiseks. Sularaha 1800 € oli tal kaasas sellepärast, et tal oli plaan osta auto, et müün oma auto maha ja siis selle saadud raha, mis ma saab lisab kaasas olnud rahale juurde. Kohus ei pea Erki Iire ja LJ ütlusi eluliselt usutavaks ja on vastuolus teiste tõenditega. Nimelt nähtub 07.11.2019 Pärnu Maakohtu määrusest nr 1-19-8788, et Erki Iir on ise andnud kriminaalasjas ütlusi, et tema valdusest leitud sularaha 1822 € kuulub talle ning see on kogutud tal V OÜ-st saadud töötasust, mida ta hakkas kõrvale panema 2019. a juuni- ja juulikuus. 06.07.2019 läbiotsimisprotokollist (I kd, tl 138-144) nähtuvalt selgitas Erki Iir samuti, et raha kuulub temale ja ta on selle ise kogunud. Erki Iir põhjendas kohtuistungil, et andis algselt selliseid ütluseid kaitserefleksist, kuna ei soovinud teisi isikuid asjasse segada. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas aitas kaasa raha pärituolu kohta valetamine. Eluliselt usutavam on see versioon, et tavaliselt kinnipeetud just eitavad raha omamist, konfiskeerimise vältimiseks. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks oli üldse raha kaasas, kui tal oli veel enda auto müümata, sest Erki Iir on ise andnud ütlusi, et auto ostab LJlt ja enda auto müügist saadud raha eest. Lisaks ei kattu LJi poolt antud ja Erki Iire valdusest leitud rahasummad. Ja seda isegi siis, kui arvestada maha väidetavalt Makina poolt varastatud raha. Eeltoodu alusel jätab kohus Erki Iire ja L J ütlused raha päritolu osas kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale. Samuti ei
1-19-10184 pea kohus võimalikuks, et Erki Iir on selle raha ise kogunud, arvestades tema majanduslikku olukorda ja kogutud tõendeid. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Erki Iirel olid minimaalsed seaduslikud sissetulekud, samas olid tal märkimisväärsed väljaminekud, et mis viitab tuvastamata ebaseaduslike sissetulekute olemasolule. 29.09.2019 jälitustoimingu protokoll nr 5 (III kd, tl 183-203) olevast 07.07.2019. a kella 14:01 kõnest Viktoria Makina ja CL vahel nähtu, et Viktoria Makina arvab, et Erki Iir istub kinni, kuna P oli talle öelnud, et Erki Iir ei jõudnud sinna kuhu ta pidi minema, s.t kaifi järgi, mis tõenäoliselt tähendab narkootilise aine järgi. Kohtul on alust arvata, et Erki Iir pani kriminaaltulu teenimiseks toime narkokuritegusid. Erki Iire poolt toimepandud kuriteo olemuse, tema legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et temalt leitud raha pärineb tema ebaseaduslikust tegevusest ehk narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisest, mistõttu kuulub äravõetud sularaha KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele. KarS § 832 lg 1 kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Erki Iir ei ole tõendanud, et läbiotsimisel ja tema kinnipidamisel leitud sularaha 1822 € oleks pärinenud legaalsetest allikatest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Erki Iire poolt toimepandud kuriteo olemuse, tema legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et isiku omanduses olev sularaha on soetatud kuritegeliku päritolu vahendite eest ja on seeläbi käsitletav kriminaaltuluna. Eeltoodu tulenevalt kohus otsustas: - KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Erki Iirelt ära võetud sularaha 1822 €, mis on Pärnu Maakohtu 07.11.2019 määrusega nr 1-19-8788 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole EE932200221023778606 (viitenumber 3100082116); - KarS § 832 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõista Vitali Bornscheinilt 2300 €, mille täitmise tagamiseks jätta aresti alla Pärnu Maakohtu 17.10.2019 määrusega nr 119-8033 arestitud Vitali Bornscheinile kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz E270 CDI (registreerimismärgiga xxx) ja Vitali Bornscheinilt ära võetud sularaha 40 €, mis on kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politseija Piirivalveameti tagatiskontole EE932200221023778606 (viitenumber 3100082116). Tsiviilhagi Kannatanu OÜ K on esitanud tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel MP ja Erki Iire vastu õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes summas 1168,01 €. 31.01.2020 Pärnu Maakohtu määrusega jäeti kannatanu OÜ K tsiviilhagi käiguta ning hagejale anti hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. 18.02.2020 Pärnu Maakohtu määrusega võeti kannatanu OÜ K tsiviilhagi menetlusse. Kohtuistungil kannatanu OÜ K esindaja täpsustas hagi selles osas, et palus maha arvata kahju summast 20% ja töömeeste palgast maha võetud 2x120 € ehk 240 €. Seega kannatanu loobus hagist summas 257,04 € (2 HILTI akupaketti B22/5,2 Li-on). Samuti loobus kannatanu Hilti tööriistade koti kahjunõudest summas 10,97 €. Pöördlaudsaag Makita LF1000 kahjunõudest kannatanu ei loobunud, kuna sellega seoses ei ole palgast raha maha võetud. Pöördlaudsae väärtus ilma käibemaksuta on 653,44 €.
1-19-10184 23.04.2020 Pärnu Maakohtu määrusega eraldati kriminaalasjast 1-19-10184 (19250100002) kriminaalasi süüdistatavate MP ja ANe suhtes lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Kaitsja Anu Toomemägi palus tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kahju OÜ-le K ehk tööriistade varguse pani toime MP, mitte Erki Iir, siis puudub alus Erki Iirelt kahju välja mõista. Eeltoodud põhjustel jätab kohus OÜ K tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja toimiku materjalide juures asuvad 2 CD plaati ja 10 DVD plaati, mis on 14.08.2019, 12.08.2019, 17.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollide (I kd, tl 153; II kd, tl 22, 28, 111), 04.11.2019, 03.09.2019, 06.09.2019, 09.09.2019 vaatlusprotokollide (I kd, tl 181; II kd, tl 130), tunnistaja KT ülekuulamise lisa (II kd, tl 175) ning 07.09.2019, 25.09.2019, 29.09.2019, 01.10.2019, 04.10.2019 jälitustoimingu protokollide lisad (III kd, tl 139, 182, 204, IV kd, tl 16, 53). Kohus leiab, et nimetatud 2 CD ja 10 DVD plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Viktoria Makina elukoha (xx, Pärnu linn) läbiotsimisel (II kd, tl 7-14) leiti ja võeti ära sularaha 95 €, mis on kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole EE932200221023778606 (viitenumber 3100082116) (IV kd, tl 136-137). Nimetatud sularaha kuulub tagastamisele Viktoria Makinale. KarS § 191 kohaselt kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Süüdistatavatel puudub narkootilise aine omamiseks vajalik luba. Seega tuleb narkootiline aine, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (ekspertiisiaktid nr 19EAN0917 ja 19E-AN1093), KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Erki Iire elukoha (xxx) läbiotsimisel leitud ja ära võetud halli värvi digitaalkaal kirjega „velleman“ (pakend nr 1EIKODU) ja ZEN sim-kaarti ümbris numbrile xxx (pakend nr 5EIKODU), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Erki Iirele, kes on nende asjade omanik või seaduslik valdaja. Erki Iire elukoha (xxx) läbiotsimisel leitud ja ära võetud valget ja punast värvi suurem, kaanega suletud plastiktops kirjega „FAST CREATINE“, milles heledat värvi pulbriline aine ning plastikust mõõtelusikas (pakend nr 2EIKODU), valget ja rohelist värvi „ORBIT“ plastikpurk, milles heledat värvi aine jäägid ja metallist lusikas (pakend nr 7EIKODU), Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini elukoha (xxx, Pärnu linn) läbiotsimisel leitud ja ära võetud tualettpaberi tükid ja osaliselt fooliumpaberi tükk (pakend nr 7x), Vitali Bornscheini sõiduauto MercedesBenz E270 CDI läbiotsimisel leitud ja ära võetud suurem minigrip kilekott, milles heledat värvi aine jäägid (pakend nr 2MB), Alari Särje elukoha (xx, Pärnu) läbiotsimisel leitud ja ära võetud valget värvi ravimipurk kirjetega „EDURANT 25ml“ (pakend nr 1Särg), ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0917 tagastatud minigrip kilekott (pakend nr 1xx), 1 suurem minigrip kilekott ja 10 väiksemat minigrip kilekotti (pakend nr 6xx), tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed. Eelviidatud esemed on asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas.
1-19-10184 Alari Särje elukoha (xx, Pärnu) läbiotsimisel leitud ja ära võetud halli värvi digitaalkaal (pakend nr 7Särg), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Alari Särjele, kes on asja omanik. Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini elukoha (xx, Pärnu linn) läbiotsimisel leitud ja ära võetud Vitali Bornscheinile kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxx süütevõti (pakend nr 9x), jätta sõiduki juurde. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 19E-AN0917), mille tegemise kulu on 252 € (II kd, tl 38), narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 19E-AN0764), mille tegemise kulu on 504 € (I kd, tl 172) ja narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 19E-AN1093), mille tegemise kulu on 84 € (II kd, tl 162). Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0917 ekspertiisiobjektideks olid Viktoria Makina ja Vitali Bornscheini elukoha (xx, Pärnu linn) läbiotsimisel leitud ja ära võetud pulbriline aine, mis sisaldas erinevaid narkootilisi aineid ning mille käitlemises mõistis kohus isikud süüdi. Seega kohus leiab, et nimetatud ekspertiisi kulu tuleb välja mõista võrdsetes osades Viktoria Makinalt ja Vitali Bornscheinilt. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0764 ekspertiisiobjektideks olid Erki Iire elukoha läbiotsimisel leitud digitaalne kaal, plastpurk, milles valge pulber ja plastkulp, plastpurk Orbit, milles teelusikas ning sõiduauto läbiotsimisel leitud soonsulguriga kilekott, milles oli valkjas pulber. Sõidukit juhtis S V, kes peeti koos Erki Iirega kahtlustatavana kinni kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (II kd, tl 1-3). Nimetatud esemetelt leiti narkootilisi aineid ja nende jälgi. Ekspertiisi kulust 84 € on välja mõistetud S Vlt väärteoasjas tehtud otsusega (VII kd, tl 96-98). Erki Iirele ei ole esitatud süüdistust seoses nimetatud ainete jäägi omandamises jms. Seega jätab kohus ekspertiisi nr 19E-AN0764 kulust 420 € riigi kanda. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN1093 ekspertiisiobjektiks oli Alari Särje elukoha (xx, Pärnu) läbiotsimisel leitud ja ära võetud plastpurgis olev vedelik, mis sisaldas narkootilist ainet. Nimetatud narkootilise hoidmises ei ole Alari Särjele süüdistust esitatud. Seega jätab kohus selle ekspertiisi kulu riigi kanda. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, uuringuakt nr 1143T (II kd, tl 68) kohaselt on Vitali Bornscheini joobe tuvastamise kulu 35 €. Joobe tuvastamine on olnud oluline tõendamaks Vitali Bornscheini seotust narkootiliste ainetega. Vitali Bornschein ei nõustunud indikaatorvahendi positiivse tulemusega, mistõttu tuli analüüsida uuriiniproovi. Seega tuleb nimetatud summa välja mõista Vitali Bornscheinilt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Fred Verbitskile määratud kaitsjale määratud tasud ja kulud on kokku 5719,92 €. Viktoria Makinale määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 5624,40 €. Vitali Bornscheinile määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 5118 €. Alari Särjele määratud kaitsjale määratud tasud on
1-19-10184 kokku 6083,80 €. Erki Iirele määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 322,80 €. Kohus leiab, et määratud kaitsjatele määratud tasud ja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Fred Verbitski kaitsja Eve Grassile määratud sõidukulud, muud kulud, majutuskulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 671,86 €, jätab kohus riigi kanda. Alari Särje kaitsja Margus Viirale määratud sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 1273,30 €, jätab kohus riigi kanda. Kohus leiab sarnaselt kaitsja Anu Toomemäega, et süüdlased ei ole süüdi selles, et riik ei ole suutnud tagada kaitsjat kohtumajaga samast linnast või selle lähistelt, mistõttu on põhjendatud nimetatud kulude riigi kanda jätmine. Seega tuleb Fred Verbitskilt välja mõista määratud kaitsjale määratud tasud 5048,06 €, Viktoria Makinalt 5624,40 €, Vitali Bornscheinilt 5118 €, Alari Särjelt 4810,50 € ning Erki Iirelt 322,80 €. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1460 €. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käeoleva seadustiku järgi loetakse erivõi lisakuludeks. Kiire Tehnoabi OÜ teisaldamisarvest (IV kd, tl 135) nähtub, et Vitali Bornscheinilt arestitud sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimismärgiga xxx) teisaldamisega on tekkinud kulu 54 €. Seega tuleb see välja mõista Vitali Bornscheinilt. Eeltoodu põhjal tuleb Erki Iirelt välja mõista menetluskuluna riigituludesse 1782,80 €, Fred Verbitskilt 6508,06 €, Vitali Bornscheinilt 6793 €, Viktoria Makinalt 7210,40 € ja Alari Särjelt 6270,50 €. Kaitsja Rünno Roosmaa taotles võimaldada Vitali Bornscheinil tasuda menetluskulud 1 aasta jooksul. Sama taotluse tegi ka Anu Toomemägi Fred Verbitski osas. Vitali Bornschein elab Pärnu Samaaria keskuses ja tal puudub töökoht. Lisaks tuleb Vitali Bornschein tasuda riigi tuludesse konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa 2300 €. Fred Verbitski viibib kinnipidamiskohas, temale on mõistetud pikk vanglakaristus ning tal on 1 alaealine laps ning lisaks kuulub leibkonda veel 2 alaealist last, kellest üks on puudega. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et kaitsjate taotlus menetluskulude ositi tasumiseks maksimaalse võimaliku 1 aasta peale, on põhjendatud. Seetõttu määrab kohus, et Vitali Bornscheinil ja Fred Verbitskil tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Erki Iir, Viktoria Makina, Alari Särg ega nende kaitsjad ei ole avaldanud, et menetluskulude kohene tasumine käib süüdlastele üle jõu ja soovi tasuda menetluskulud pikema aja jooksul. Seega Erki Iir, Viktoria Makina, Alari Särg on kohustatud tasuma riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik
Margit Merila Rahvakohtunik
Ülle Türn Rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.