Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rivo Limbak on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.11.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-4515 KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Rivo Limbakule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra ning mõisteti Rivo Limbakule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Rivo Limbaku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti Rivo Limbaku karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 19.05.2020.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.09.2021. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Rivo Limbaku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Rivo Limbaku tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Rivo Limbaku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

2 (4)

Rivo Limbak avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus kõikide nõuete ja kohustustega ning on lisaks valmis alluma elektroonilisele valvele. Ta soovib vabaneda, et olla koos oma lapsega. Töökoht on tal olemas pärast elektroonilise valve lõppu. Elukaaslasega on suhted väga head. Ta kahetses oma tegu ja on kindel, et vanade tuttavatega enam ei suhtle. Kaitsja palus Rivo Limbak vabastada tingimisi enne tähtaega. Rivo Limbaku vabanemisjärgsed elutingimused on kaitsja arvates head. Kaitsja märkis, et Rivo Limbak kinnitab, et ta ei suhtle enam nende inimestega, kellega koos kuriteod toime pani. Ta on nüüd oma seisukohti muutnud ja enam sellist elu jätkata ei taha. Rivo Limbaku karistus lõpeb septembris 2021. Kui ta enne tähtaega vabastatakse, siis tema karistusaeg saab olema pikem kui kandmata karistus.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rivo Limbak temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rivo Limabkut on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis näitab, et õigusvastane käitumine ei ole tema puhul juhuslikku laadi. Rivo Limbakule on mõistetud eriliigilisi karistusi, millest ükski ei ole varem tema käitumisele soovitud mõju avaldanud. Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest ja tegemist on tema teise reaalse vanglakaristusega. Õigusvastast käitumist on kinnipeetava enda sõnul soodustanud eelkõige sõprade negatiivne mõju. Sõpradega koos tarvitati alkoholi igapäevaselt ja ka kuriteod on enamjaolt pandud toime alkoholijoobes. Eelmise vangistuse ajal läbis ta sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis tema alkoholi tarvitamise harjumusi ei muutnud. Käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole Rivo Limbak saanud osaleda kuriteoriske maandavates tegevustes. Kinnipeetava isiklikus toimikust on näha, et individuaalset täitmiskava ei ole talle koostatud, kuna pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist oli kandmata karistus liiga lühikene. Kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et vabaduses on ta valmis läbima kõiki kuriteoriske maandavaid tegevusi, mida vajalikuks peetakse. Ta soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Samuti on ta katkestanud kõik suhted vanade tuttavatega ja usub, et seeläbi on risk uute kuritegude toimepanemiseks kadunud. Vangla iseloomustusest on näha, et Rivo Limbakul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 16.12.2020 teise kinnipeetava kõnekaardi kasutamise eest. Kuigi ühelegi rikkumisele ei saa õigustust olla, siis konkreetse rikkumise asjaolusid hinnates ei ole kohtu

3 (4)

arvates tegemist sellise tõsise rikkumisega, mis seaks kahtluse alla süüdimõistetu valmiduse täita kehtestatud reegleid vabaduses. Üldiselt on vangla tema käitumist pidanud korrektseks. Rivo Limbaku vabanemisjärgsed elutingimused ja väljavaated seaduskuulekaks eluks on head. Süüdimõistetul on kindel elu- ja töökoht. Lähedased on valmis teda igakülgselt toetama. Kinnipeetav on valmis tasuma oma võlgnevusi. Samuti soovib ta osaleda oma lapse kasvatamises. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Rivo Limbaku tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu on praeguseks ära kandnud suurema osa talle mõistetud karistusest ning teinud sellest vajalikud järeldused. Tema varasemast elukäigust ja toimepandud kuritegudest tulenevad võimalikud riskid ei kaalu üles tema tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnevaid positiivseid tagajärgi. Rivo Limbaku katseaeg vabanemise korral saab olema pikem kui kandmata karistus. See annab võimaluse jälgida süüdimõistetu käitumist pikema perioodi jooksul. Samuti saab ta vabaduses läbida täiendavalt kuriteoriske maandavaid tegevusi, milleks karistuse kandmise ajal võimalust ei ole. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates võiks isiku ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Rivo Limbakule määrata katseaeg kuus kuud alates karistuse kandmiselt vabanemisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna süüdimõistetul ei ole vanglas ette nähtud ühtegi sotsiaalprogrammi, siis tuleb tal vabaduses kuriteoriskide täiendava maandamise eesmärgil läbida KarS § 75 lg 2 p 8 alusel sotsiaalprogramm, mille valib kriminaalhooldusametnik. Rivo Limbak on andnud nõusoleku alluda vabanemisel elektroonilisele valvele, kuid kohus ei pea seda kandmata karistusaja pikkust arvestades vajalikuks. Menetluskulud Rivo Limbaku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.05.2021. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Anne Vissak. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 129,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Rivo Limbakult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.