Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 16.02.2020. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.06.2021. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid B.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse B.I tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud B.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. B.I avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema karistus lõppeb juba 20. juunil. Kinnipeetav selgitas, millega ta on vanglas tegelenud ning millised on tema plaanid vabaduses. Kuritegude toimepanemist ta ei tunnista, väidetavalt on teda süüdistatud alusetult.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on B.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.I osas saab positiivsena märkida tema osalemist kuriteoriske vähendavates tegevustes. Ta on läbinud vestlused perevägivalla ja alkoholi teemadel. Erinevatel perioodidel on ta osalenud vangla tööhõives. 17.11.2020 paigutati kinnipeetav ümber Tartu Vangla avavanglasse, kus ta töötab soodustuse korras väljaspool vanglat xxxxxxxxxxxxx, on viibinud väljasõitudel ja kohtunud lähedastega ning on liikunud järelevalveta väljaspool vanglat iseseisvalt erinevatel põhjustel. Tema käitumine ametnike ja kaaskinnipeetavatega on probleemideta. Vabanemise korral on B.I kindel elukoht. Kooselu kannatanuga ei jätku, süüdimõistetul on uus elukaaslane. Kinnipeetava peamiseks sissetulekuks vabaduses oli ema hooldajatasu, töövõimetustoetus ja mitteametlikud ebastabiilsed juhusissetulekud. Garanteeritud töökohta süüdimõistetul ei ole. Soodustuse korras väljaspool vanglat töötamine on andnud talle võimaluse tasuda oma võlgnevusi ja ta on motiveeritud seda jätkama. Eeltoodule vastukaaluks on B.I varasem elukäik. B.I on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel (Tartu Maakohtu 13.04.2020. a otsus 1-20-1805, Tartu Maakohtu 24.10.2018. a otsus 1-18-7656, Tartu

2 (3)

Maakohtu 05.03.2018. a otsus 1-18-1396). Seda seetõttu, et B.I on pannud toime uued kuriteod varasemate kohtuotsustega määratud katseaegadel. Isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks tuleb muuhulgas arvestada ka süüdimõistetu isikut. Seda hinnates on koos teiste asjaoludega määrava tähtsusega ka tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ja järeldused, mida ta on oma varasemast väärast käitumisest teinud. B.I kuritegude toimepanemist ei tunnista ja kohus ei saagi seda nõuda. Samas ei saa kohus sellisel juhul olla ka veendunud, et süüdimõistetu on mõistnud oma käitumise tagajärgi ning karistusest vajalikud järeldused edaspidiseks teinud. Oluline on veel seegi, et B.I õigusvastast käitumist on oluliselt mõjutanud alkoholi liigtarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt on tema motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda madal, pigem soovib ta tarvitamist vähendada. Varasemalt on ta ka abi saanud, kuid selle tulemusel ei ole alkoholi tarvitamine vähenenud. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et B.I vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole pigem põhjendatud. Lisaks ilmnes kohtuistungil, et süüdimõistetu tegelikult ei soovigi tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tema karistuse lõpptähtaeg saabub varsti. Kohtuistungil viitas süüdimõistetu, et ilma täiendavate piirangute ja kohustusteta tuleb ta paremini toime. Eelnevast tulenevalt oleks kriminaalhoolduse läbiviimine ilmselt problemaatiline ega täidaks eesmärki. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.