Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Guntars Kaziksi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Guntars Kaziksi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Guntars Kaziksi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Guntars Kaziks kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Guntars Kaziks temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 11 aastat 5 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud elukoht. Tartu vangla iseloomustusest nähtuvalt Guntars Kaziks avaldas, et ei soovi vabaneda ennetähtaegselt, seega ei ole ka ühtegi elukohta kontrollitud. Kohtuistungil selgitas isik, et küll vabanedes leiab elukoha Samaaria külla ning

samuti on sugulased valmis enda juurde võtma, kuid niisama paberit ei taha anda. Peale kohtuistungit esitas kinnipeetav kirja, milles avaldab millisele aadressile ta ennetähtaegselt vabanedes elama soovib asuda. Kohus märgib, et kinnipeetaval oli võimalik avaldada oma elukoht enne kohtuistungit ning ka kohtuistungil paluda elukohta kontrollida, selgitades, miks ei olnud varem võimalik teavitada vabanemisjärgsest elukohast. Kinnipeetav seda teinud ei ole ning kohtuistungil rääkis ebamääraselt erinevatest teoreetilistest elukohtadest. Seega puudub isikul vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemas oluga. Samuti on kohtu hinnangul Guntars Kaziksi puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kohtu hinnangul on Guntars Kaziksi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetav asjaolud nagu korrektne käitumine kinnipidamisasutuses ei kaaluks elukoha olemasolul üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vangistuses on ta järjekorras lausa kuuendat korda. Seetõttu ei ole põhjendatud loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks kinnipeetavat hoida õiguskuulekal teel. Guntars Kaziks on korduvalt kandnud mitmeaastaseid vangistusi vägistamise, sugulise kire vägivaldse rahuldamise, röövimise, tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Vähem kui aasta pärast vabanemist viimase karistuse kandmistelt on ta toime pannud neli uut rasket isikuvastast tegu. Käesolevalt kannab karistust vägistamiste eest, mille kannatanuteks olid ka alaealised. Ta võttis peale hääletaja, mõne aja pärast väitis, et peab tegema peatuse või kellelegi midagi üle andma või viima, keeras maanteelt kõrvale, laskis kannatanutele näkku pipragaasitaolist kemikaali nende vastupanu mahasurumiseks ning seejärel kõrvalises kohas (metsa-või põlluvaheteel) ning vähemal või suuremal määral vägivalda kasutades vägistas kannatanud. Nõudis kannatanutelt isikuandmeid ja ähvardas neid. Mida raskemaid kuritegusid on alus isikult karta, seda väiksem peab tema vabastamiseks olema uute kuritegude aset leidmise tõenäosus. Guntars Kaziksi puhul on alust karta just väga ohtlike kuritegude toimepanemist, mille toimepanemise tõenäosus ei ole käesolevalt piisavalt madal õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Murekohaks on ka isikul töökoha puudumine vabaduses. Töökoht ja stabiilne sissetulek sisustaks isiku vaba aega produktiivselt ning tagaks tema pikemaajalise majandusliku

toimetuleku. Arvestades, et isik on varasemalt pannud toime uusi kuritegusid ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, püsib antud teemas ka uute kuritegude toimepanemise risk. Samuti ei saa kohtu hinnangul loota, et lähivõrgustik suudaks isikut kuritegude toimepanemisest eemale hoida. See pole seda suutnud varasemalt ning puudub alus arvamaks, et see on piisav käesoleval ajal. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kõige alarmeerivam Guntars Kaziksi puhul on siiski tema isik. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtuvalt viitab korduvate seksuaalkuritegude toimepanemine suhtlemisoskuse ja probleemide lahendamise oskuse puudumisele ning suutmatusele mõista teiste inimeste seisukohti, samuti motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. Samuti näitab eelnev, et tegemist on vägivaldse isikuga. Teisalt näitab kuritegude kavandamine ja tahtlik tegutsemine, et tegemist pole impulsiivse isikuga, vaid sihikindla ja enda tegevusest selgelt endale aru andva isikuga. Kuna ei tunnista toimepandud kuritegusid, pole püstitanud tulevikuks seaduskuulekaid eesmärke. On kibestunud ühiskonna suhtes väidetavalt ebaõiglaste karistuste tõttu ning oma kibestumist väljendab kannatanute suhtes. Kuna pole vangistuse vältel oma mõtlemist ja suhtumist muutnud, on alust arvata, et vabaduses jätkab seksuaalkuritegude toimepanemist. Vabaneb vangistusest natuke rohkem kui kolme aasta pärast ning praegu ei oska väidetavalt selle tõttu midagi konkreetset tuleviku osas ette planeerida. Esineb kerget teadmatust ja hirmu vabanemise eest. On karistatud kriminaalkorras seitse korda, neist neli on seksuaalkuriteod. Selline käitumismuster annab aimu selgetest kuritegelikest hoiakutest ja motivatsiooni puudumisest loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav ei tunnista oma kuritegu, süüdistab kannatanuid valetamises. Süüdistab oma vanglakaristustes puudulikku õigussüsteemi ja ühiskonda tervikuna. Selliselt kirjeldatud isikult on igati alust karta uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus. Lisaks eelpool pisut kirjeldatud hääletajate vägistamisele, on süüdistatav toime pannud ka äärmiselt julma teo tungides tundmatule naisterahvale selja tagant kallale, kägistades teda metallketiga teadvuse kaotamiseni, lohistades põõsastesse, kus tiris kaelast kuldketi ja sõrmest kuldsõrmuse. Kuigi kinnipeetav ei ole toime pannud tapmisi, on ta toime pandud kuritegudega näidanud kohtu hinnangul selgelt üles äärmist ükskõiksust inimelu ning inimeste kehalise puutumatuse suhtes. Korduvad seksuaalkuriteod näitavad ka sügavalt juurdunud probleemi ning suutmatust sellega tegeleda. Alarmeeriv on ka asjaolu, et kuigi nelja erinevat kuritegu lahendanud erinevad kohtud on kannatanute ütlusi ning muid tõendeid hinnates leidnud ühetaoliselt, et seksuaalkuritegu on aset leidnud, jätkab isik siiski tegude eitamisega ega ole tegelenud antud seksuaalkuritegudele tõuganud algpõhjustega. Kui isik ei tunnista oma varasemat väära käitumist, viitab see sellele, et ta ei välista enese jaoks varasema käitumise kordamist. Isik on süüdi vaid rasketes kuritegudes, sh neljas seksuaalkuriteos, millest viimase puhul olid kannatanuteks alaealised. Tegemist on sellist liiki kuritegudega, mis eeldavad teatavat eelsättumust ega saa olla halbade asjaolude kokkulangemise „juhuslik tulem“. Eelneva pinnalt ei saa kuidagi leida, et isik on mõistnud oma varasema käitumise keelatust ning võiks seetõttu olla suuteline tulevikus sarnasest käitumisest hoiduma, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk oleks selles osas maandatud. Eelnev näitab,

et Guntars Kaziksi puhul on tegemist äärmiselt ohtliku kinnipeetavaga, kelles on sügavalt juurdunud kuritegelikult käitumismustrid, millistest vabanemiseks puudub tal motivatsioon. Kokkuvõtvalt nõustub kohus vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks oleks väike. Isiku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle ebaõnnestumisele. Isiku vabanemisjärgsed elutingimused on samased vangistuseelse ajaga, mil isik pani toime antud kuriteo. Asja materjalidest ei nähtu kaalukad asjaolud, millel võiks põhineda isiku edasise käitumise seadusekuulekus. Vastupidiselt, on alus karta, et isik jätkab varasema käitumisega, pannes toime seksuaalkuritegusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.