Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse pooled
prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
Viru
Ringkonnaprokuratuuri
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid Artjom Prudnikovile vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 eurot 40 senti.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Artjom Prudnikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32 eurot 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Viru Maakohtu 12. jaanuari 2018 kohtuotsusega tunnistati Artjom Prudnikov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-e 1 ja 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1, § 346 ning § 213 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 alusel 4 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega ning rahalise karistusega
516 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 19. jaanuari 2016 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust ning rahaline karistus 516 eurot. Karistuse kandmise alguseks loeti 18. september 2018 ja karistusaeg lõppeb 18. juulil 2023.
2.19. veebruaril 2021 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Prudnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
3.Viru Vangla ja prokuratuur toetavad A. Prudnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohtu määrus
4.Viru Maakohus jättis 19. märtsi 2021 määrusega A. Prudnikovi vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused on järgnevad.
5.Formaalsed eeldused A. Prudnikovi tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks on täidetud. A. Prudnikovi elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.
6.On positiivne, et A. Prudnikovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, et ta on vangistuse ajal olnud hõivatud keeleõppega ja et ta on määratud tööle.
7.Nii Viru Vangla kui prokurör toetavad A. Prudnikovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri arvamus on aga põhistamata, selles viidatakse vaid vangla arvamuses toodud argumentidele ning seega pole sellel sisulist kaalu. Vangla argumendid on aga A. Prudnikovi ennetähtaegseks vabastamiseks ebapiisavad.
8.Kahtlemata on positiivne, et A. Prudnikovil on vabaduses olemas elukoht. Samas oli see tal olemas ka viimaste kuritegude toimepanemise ajal. Vabanemisjärgse elukoha olemasolu ei ole iseenesest piisav ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks.
9.Viimase kohtuotsusega mõisteti A. Prudnikov süüdi arvutikelmuses, ametliku dokumendi peitmises, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kehalise väärkohtlemises ja narkootikumide suures koguses isikute grupis korduvas ebaseaduslikus käitlemises. A. Prudnikovi kriminaalne tegevus oli pikaajaline: ta käitles narkootikume 2013. aasta jaanuarist kuni 18. septembrini 2018. Ta tegi seda väga suures koguses ja teenis nii suurt tulu. Need asjaolud osutavad, et A. Prudnikov pani katseajal toime erinevat liiki kuritegusid, sh esimese raskusastme narkokuritegusid ning vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu tema karistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole õigustatud.
10.Kohtul pole tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on täidetud. Kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast käitumisest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib A. Prudnikov jätkata kuritegude toimepanemist. A. Prudnikov pani katseajal toime uusi, sh esimese astme kuritegusid.
11.Kuna narkokuritegude toimepanemise asjaolud olid seotud A. Prudnikovi elukohas narkootikumide käitlemisega, ei saa isegi elektroonilise valve kohaldamine välistada uute samalaadsete kuritegude toimepanemist.
12.Süüdimõistetu käitumine vanglas, sealhulgas distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödele määramine, riigikeele õpe, vestlused kriminaalhooldusametnikuga ja elukoha olemasolu ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid. Samuti pole A. Prudnikovil täidetud 2(5)
kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused. Aastateks 2021–2023 on planeeritud vestlused inspektor-kontaktisikuga ning sotsiaalprogrammis osalemine. Määruskaebus
13.Tartu Maakohtu 19. märtsi 2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja Merike Allikmäe, paludes maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega vabastataks A. Prudnikov ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja leiab järgmist.
14.Kohus ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et A. Prudnikov suhtub kriitiliselt enda poolt toime pandud kuritegudesse ning tema taotluse ennetähtaegse vabastamise kohta on jäänud rahuldamata vaid oletuslikel põhjustel.
15.Kohus on jätnud positiivsena arvestamata A. Prudnikovi hea käitumise pea 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse jooksul. Isik kannab vangistust esmakordselt.
16.A. Prudnikovi kohtuistungil öeldust nähtub, et talle on oluline töökoha olemasolu, kuid esmalt registreerib ta end Eesti Töötukassas. Ka vangistuses on ta hõivatud majandustöödega.
17.Karistuse eesmärgid on 2,5 aastaga täidetud. Kõik tegevused, mis vangla võimaldas, on Prudnikov läbinud. Näiteks on läbitud vestlus kriminaalhooldusametnikuga. A. Prudnikov osaleb riigikeele õppes. Ta oli määratud majandustöödele koristajana – ta ei keeldu tööst. Iseloomustuses on kirjas, et A. Prudnikov on valdavalt olnud tööga hõivatud. A. Prudnikov kinnitas, et kriminaalne tulu teda enam ei huvita ja ta ei hakka enam sellega tegelema. Oluline on see, et on olemas elukoht ja lähedaste inimeste toetus ning ta on valmis täitma elektroonilise valve nõudeid. Ka korduvate kuritegude toimepanemise riskid on väga madalad. Täiendavaks kohustuseks on võimalik määrata sotsiaalprogramm, mis on läbimata kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel.
18.Kinnipeetaval on piisavalt tugev motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks, sest Artjom Prudnikovil on tahe olla tööga hõivatud, tal on kodu, kuhu ta asub elama oma elukaaslasega.
19.Kohtu arvamus, et ta võiks jätkata uute kuritegude toimepanemist, saab olla ainult oletuslik. A. Prudnikovi ei ole varasemalt kriminaalhooldusele määratud ning ta suudab täita kõik talle seatud kontrollnõuded ning suudab elada õiguskuulekat elu.
20.A. Prudnikovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglal ei ole tema käitumisele midagi tõsist ette heita.
21.Elektroonilise valve kohaldamiseks on kõik tingimused olemas.
22.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt peavad liikmesriigid täitma Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust nr (2003)22, mille kohaselt tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamist võimaldada kõikidele vangidele, kes vastavad seadusekuulekate kodanike miinimumnõuetele. A. Prudnikovi puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, kuid sellele vaatamata jättis kohus ta vabastamata. KarS § 76 lg-t 4 ja Euroopa Nõukogu viidatud soovitust tuleb tõlgendada koostoimes nii, et formaalsete eelduste täitmisel tuleb isik enne tähtaega vabastada, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis vabastamist ei võimalda. A. Prudnikovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist ei võimalda, pole tuvastatud.
23.Riigikohtu lahendi 3-1-1-4-15 p 19 kohaselt on ennetähtaegne vabastamine reegel, mitte erand. Kui isik on käitunud õiguskuulekalt, puudub alus jätta süüdimõistetu tingimisi 3(5)
ennetähtaegselt vabastamata. Taotluse mitte rahuldamine oleks õigustatud vaid siis kui isikul on distsiplinaarkaristused, ta keelduks vanglas töö tegemisest, tal puuduks elu- ja töökoht, ta ei sooviks alluda käitumiskontrollile või ta poleks senise eluviisi muutmiseks motiveeritud. Ringkonnakohtu seisukoht
24.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus praegu ühtegi sellist viga teinud ei ole. Arvestatud pole sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, tähelepanuta pole jäetud mõnd olulist argumenti. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise.
25.Kuivõrd maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik A. Prudnikovi vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid argumente üle korrata, vaid peatub olulisematel määruskaebuses esitatud väidetel.
26.Väär on kaitsja väide, nagu poleks maakohus pööranud mingit tähelepanu A. Prudnikovi osas esinevatele positiivsetele asjaoludele. Maakohus on välja toonud süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud, sh distsiplinaarkaristuste puudumise, keeleõppes osalemise ja elukoha ning tööharjumuse olemasolu. Sellest hoolimata leidis maakohus, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema vabanemisjärgsed elutingimused ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja nendest tulenevat ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks.
27.Ekslik on kaitsja seisukoht, et ennetähtaegne vabastamine on reegel, mitte erand, ning kui isik on käitunud õiguskuulekalt, puudub alus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks. Nimelt pole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii on see ka käesoleval juhul, kus maakohus on süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel omistanud olulisema tähenduse just neile.
28.Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski, ehk lõpetada saab ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on piisavalt alust oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kaitsja hinnangul on taotlus jäänud rahuldamata vaid oletuslikel põhjustel. Maakohus on järeldanud, et kui süüdimõistetu jätkas katseajal kuritegude toimepanemist, on põhjust karta, et see võib korduda ka pärast vabanemist. Iseäranis suur on jätkuvate kuritegude toimepanemise tõenäosus just narkokuritegudes, mida A. Prudnikov pani toime pika aja kestel. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga. Tuleb silmas pidada, et tulevaste kuritegude hindamine kujutabki endast prognoosimist ehk on alati oletuslikku laadi. A. Prudnikovi tegevus polnud mitte üksnes pikaajaline (narkootikume käitles ta 2013. aastast kuni 2018. aastani), vaid seejuures teenis A. Prudnikov märkimisväärset kriminaalset tulu: vähemalt 45360 eurot.
29.Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda see, et A. Prudnikov väljendab soovi jätkata seaduskuulekalt ja suhtub oma kuritegudesse väidetavalt kriitiliselt. Ehkki tema käitumine vanglas on olnud eeskujulik ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tuleb viimaste – vabanemisjärgsete elutingimuste – osas öelda, et need olid süüdimõistetul sisuliselt samaväärsed ka enne praegust vangistust. Süüdimõistetu väljendatud 4(5)
soov tööle asumiseks on küll tunnustamisväärne, kuid tuleb nentida, et A. Prudnikov on varemgi oma aega tööga sisustanud. Kui niisugune elukorraldus pole seni suutnud A. Prudnikovi hoida korduvatelt kuritegudelt, ei ole alust arvata, et see kindlustaks tema õiguskuulekuse nüüdki.
30.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A. Prudnikovi suhtes ei ole uute kuritegude risk veel sedavõrd madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Seni, kuni esineb piisavalt kõrge oht, et A. Prudnikov võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, puudub ka alus rakendada leebemat karistuse kandmise viisi. Seetõttu jääb A. Prudnikovi vangistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Samas ei saa välistada A. Prudnikovi ennetähtaegset vabastamist mõnel järgmisel ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumisel.
31.Eelnimetatud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
32.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 30 minutit. Selle eest soovib ta tasu 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Prudnikovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.