Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artjom Prudnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artjom Prudnikov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.01.2018 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1, § 346, § 213 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 64 alusel 4 aasta 7 kuulise vangistusega ja rahalise karistusega 516 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust ja rahaline karistus 516 eurot. Karistuse kandmise algus 18.09.2018 ja lõpp 18.07.2023. Kinnipidamisasutuses Artjom Prudnikovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib asuda elama aadressil xxx,xxx xx-xx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikud on isiku vend ja viimase abikaasa, kes on nõus kinnipeetava elama asumisega antud aadressile ja elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisega. Elektroonilise valve kohaldamiseks on kõik tingimused eeltoodud aadressil tagatud. Kinnipeetaval on põhiharidust, eriala omandamine jäi pooleli. Soovib omandada keevitaja eriala. Vanglas on läbinud riigikeele A1 taseme kursused, alates 07.10.2020 osaleb A2 riigikeele kursustel. Enne vangistust töötas ametlikult kaevanduses. Varasemalt töötas pikalt ametlikult raudtee rööbaste paigaldajana, umbes üheksa aastat. Vangistuses on nõus tööle asuma. Määratud 11.02.2021 käskkirjaga majandustöödele koristaja ametikohale. Vabanedes kindel töökoht puudub. Isikul on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol. Isiku vanematel ja elukaaslasel on kindel sissetulek ning nad on valmis A. Prdunikovi toetama moraalselt ja materiaalselt. A. Prodnikovi sõnul tarvitas enne vangistust alkoholi umbes korra nädalas. Tarvitas peamiselt õlut ning väheses koguses (umbes 0,5L korraga). Ise kinnitab, et alkoholi tarvitamine ei soodusta kuritegude toimepanemist. Karistusregistris nähtub, et isikut on karistatud ühel korral alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest (2013. aastal, arhiveeritud väärtegu). Muid viiteid alkoholi tarvitamisest tingitud kuritegelikule käitumisele ei ole. Isiku enda sõnul on ta ainult ühel korral proovinud kanepit suitsetamise teel umbes 17-aastaselt. Pärast seda pole enam tarvitanud ega teisi aineid proovinud. A. Prdunikovi on ühel korral karistatud (2013. aastal, arhiveeritud väärtegu) NPALS § 15(1) alusel. Isiku praegune kuritegu on narkootilise aine suures koguses käitlemine. Ise toob välja, et tema narkootilist ainet ei tarvitanud. Käesoleva süüdimõistmise materjalidest ei nähtu samuti, et A. Prudnikov oleks ise narkootilisi aineid tarvitanud. Enda hinnangul kulutas ta palju aega narkootiliste ainete hankimisele eesmärgiga seda edasi müüa ning teenida majanduslikku kasu. Seos narkootiliste ainete tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel puudub. Artjom Prudnikov on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Kannab karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise, kehaline väärkohtlemise, ähvardamise, ametliku dokumendi peitmise ja teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi andmete ebaseadusliku sisestamisega. Varasemalt on karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest. Artjom Prudnikov käitles ajavahemikul 2013.a jaanuarist kuni 18.09.2018.a grupis suures koguses narkootilisi aineid. Seoses narkootiliste ainete käitlemisega majandusliku kasu saamise eesmärgil kasutas ka vägivalda teise isiku suhtes, et saavutada oma eesmärke kuriteo sooritamisel. On toime pannud ähvardamise ning kehalise väärkohtlemise, mis oli tingitud kuritegelike eesmärkide täitmise soovist. Oma majandusliku olukorra parandamiseks ja sissetulekute suurendamiseks tegeles narkootiliste ainete müügiga. Vanglas on isik motiveeritud osalema hõivetegevustes eelkõige eesmärgiga pääseda avavanglasse. Enda sõnul saab aru oma kuriteo põhjustest, ajenditest ja tagajärgedest. Samas on korduvalt rõhutanud, et sooritas kuriteo ainult majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna ei omanud piisavat ametlikku sissetulekut. Võttes arvesse isiku väiteid kuriteo ajenditest ning käesolevalt

isiku majanduslikku seisu (väga suured rahalised nõuded ja vabanemisjärgselt puuduv töökoht), on alust arvata, et muutuste saavutamine ei ole realistlik. Vangla riskihindamise kohaselt Artjom Prudnikov on ohtlik avalikusele. Oht seisneb majandusliku kasu saamise eesmärgil narkootiliste ainete käitlemises, seades sellega ohtu ühiskonna tervikuna. Samuti seisneb oht vägivalla kasutamises oma kuriteokaaslaste suhtes enda kuritegelike eesmärkide täitmise nimel. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on majanduslikud raskused ning soovib teenida kiiret tulu, lahendab probleeme läbimõtlemata ja impulsiivselt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 27% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32% Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Artjom Prudnikov on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta xxx, xxx xx-xx, venna juurde. Nimetatud elukohta elektroonilise valve kohaldamine on võimalik. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Artjom Prudnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järele valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Artjom Prudnikovile katseaeg kuni 18.07.2023 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ja käitumiskontroll 14 kuud kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Artjom Prudnikovile järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 (1) - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Artjom Prudnikovi ennetähtaegset vabastamist. kohtuistungil Artjom Prudnikov avaldas, et soovib ennetähtaega vabaneda. Vangistuses olles läbis vestluse kriminaalhooldusametnikuga, aprillis algab sotsiaalprogramm „Õige Hetk“. Vabastamise korral on nõus võtma endale kohustuseks läbida see sotsiaalprogramm. Tegeleb majandustöödega ka praegu, ei keeldu tööst. Enne veebruari 2021 töödele määratud ei olnud. Elektroonilise valve kohustused on talle selgitatud, tähtajaga viis kuud on nõus. On vangistuses esimest korda, teadvustas oma vigu, edaspidi on kindel, et vabaduses uusi kuritegusid toime ei pane. Ei toeta kriminaalset subkultuuri. Teeb kõike, et vabaneda ennetähtaega. Et ema tasub tema võlakohustused – ei takista seda. Varasema tutvusringkonnaga suhteid ei säilinud, katkestas kõik suhted. Perekond on praegu esikohal. Maailmavaated on muutunud, mingit suhtlust kriminaalse maailmaga ei tule, ei soovi enam teenida tulu kuritegelikul teel. Töökoha leidmine on realistlik, aga enne seda peab omandama eriala, praegu seda pole. Soovib õppida keevitajaks, vanglas koostati ITK liiga hilja, seetõttu ei saanud minna keevitajaks õppima. Oli kunagi ammu töötuna arvel, tavaliselt ise leidis endale ametlik töökoht, oli tööga hõivatud. Naine ei tööta, tulevikus ei teki probleeme sissetulekuga. Kaitsja leidis, et Prudnikov’it võib ennetähtaega vabastada. Isik on alla 30-aastane, on esimest korda vanglas, mis ei tohi olla pikk. Karistuse eesmärgid on 2,5 aastaga täidetud. Kõik tegevused, mis vangla võimaldas, Prudnikov on läbinud. Läbitud on vestlus kriminaalhooldusametnikuga, osaleb riigikeele õppes. Määratud majandustöödele koristajana, ei keeldu tööst. Iseloomustuses on

kirjas, et oli pika aega tööga hõivatud. Kinnitas, et kriminaalne tulu teda enam ei huvita ja ei hakka enam sellega tegelema. On olemas elukoht ja lähedaste inimeste toetus. On valmis võtma end arvele töötuna ja täita elektroonilise valve nõudeid. Ka korduvate kuritegude toimepanemise riskid on väga madalad. Täiendavaks kohustuseks tuleb määrata sotsiaalprogrammi läbimine, mis on veel läbimata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Artjom Prudnikovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Artjom Prudnikovi elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamiseks on täidetud. Järgnevalt kontrollib kohus, kas see on ka sisuliselt õigustatud. Kohus hindab positiivselt, et Artjom Prudnikovil kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, vangistuse ajal oli ta hõivatud keeleõppega ja on määratud tööle. Viru vangla ja prokurör toetavad Artjom Prudnikovi ennetähtaegset vabastamist. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Prokuröri vastav arvamus on põhistamata, selles viidatakse vaid vangla arvamuses toodud argumentidele ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa sellel põhistamata arvamusel sisulist kaalu olla (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Vangla argumendid on aga, kohtu arvates, ebapiisavad Artjom Prudnikovi ennetähtaega vabastamiseks. Kohus hindab positiivselt, et Artjom Prudnikovil on vabaduses olemas elukoht. Samas oli tal elukoht ka viimaste kuritegude toimepanemise ajal ning vabaduses elukoha olemasolu ei ole iseenesest piisav ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. See eeldab kohtul siseveendumuse kujundamist, et vabaduses ei hakka süüdimõistetu uusi kuritegusid toime panema. Sellist veendumust aga kohtul ei ole. Praegu kannab Prudnikov karistust Viru Maakohtu 13.01.2020 otsuse alusel, millega mõistetud karistusele liideti varasema Viru Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata tingimisi vangistus. Seega Viru Maakohtu 19.01.2016 kohtuotsusega määratud katseajal jätkas

Prudnikov kuritegude toimepanemist, millest võib järeldada, et karistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei pruugi olla talle mõjuv ega hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks vargused, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. (RKKK 3-1-1-103-06, p 15). Viimase kohtuotsusega mõisteti A.Prudnikov süüdi arvutikelmuses, ametliku dokumendi peitmises, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, kehalise väärkohtlemises, aga ka narkootikumide suures koguses isikute grupis korduvas ebaseaduslikus käitlemises. Seejuures tema tegevus oli pikaajaline, ta käitles narkootikume 2013.a jaanuarist kuni 18.09.2018, fentanüüli, tsüklopropüülfentanüüli, amfetamiini, kokku vähemalt 95 grammi narkootilist ainet fentanüüli ja tsüklopropüülfentanüüli sisaldavat pulbrit selle edasimüümiseks, mis on vägagi suur kogus narkootikume (ekspertide hinnangul piisab 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.o loetakse narkootilise aine suureks koguseks tsüklopropüülfentanüüli puhul 0,05-0,1 g ja fentanüüli puhul 1,3 mg). 2013.a jaanuarist kuni 2018.a aprillini müüs Prudnikov keskmiselt 4-10 korda kuus veerandi kuni poole grammi kaupa fentanüüli või tsüklopropüülfentanüüli. Müüdud narkootikumide eest sai Prudnikov koos kuriteokaaslasega vähemalt 45360 eurot kriminaalset tulu. Need asjaolud osutavad, et A.Prudnikov pani katseajal olles toime erinevat liiki kuritegusid, sh esimese raskusastme narkokuritegusid ning vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu tema karistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuriteo toimepanemise asjaoludest (korduv narkootikumide suures koguses isikute grupis käitlemine katseajal, lisaks veel mitme teise astme kuritegude toimepanemine) ja isiku varasemast käitumisest (katseajal olles uute, sh esimese astme kuritegude toimepanemine) lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Narkokuritegude toimepanemise asjaolud olid seotud Prudnikovi elukohas narkootikumide käitlemisega (hoidis narkootikume oma elukohas). Seega isegi elektroonilise valve kohaldamine ei saa välistada uute samalaadsete kuritegude toimepanemist Artjom Prudnikovi poolt. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödele määramine, riigikeele õpe, vestlused kriminaalhooldusametnikuga) ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid. Arvestades kuritegude korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul Artjom Prudnikovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud, sh elektroonilise valve kohaldamisega. Ohuprognoos Artjom Prudnikovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta

jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Artjom Prudnikov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Lisaks tuleb märkida, et mitte kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused on praeguseks täidetud. Nii 2021-2023.aa on planeeritud vestlused inspektor-kontaktisikuga ning sotsiaalprogrammis osalemine. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Artjom Prudnikov’i vabastamisega enne tähtaega, seda ka elektroonilise valve kohaldamise tingimusel, sest see ei maanda süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise riske. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulu mõista süüdimõistetult riigituludesse välja, lubades tasumist 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.