lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-21-2520/6

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
1-21-2520/6
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-21-2520

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.aprillil 2021 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-21-2520 (21231600443)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Tõlk

Ines Üprus

Kriminaalasi

N.R süüdistatuna KarS § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kaspar Urmas Oja

Süüdistatav

N.R – isikukood XXX, elukoht xxx (viibib kinnipidamisasutuses), xxx, xxx, xxx keel, xxx (xxx), tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud.

Kaitsja

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.R KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu Maakohtu 16.12.2020 otsusega asjas nr 1-20-9042 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 04.03.2021. N.R-i suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista N.R-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool s.o 438 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 146.40 eurot riigituludesse. Kohustada N.R-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 48,70 eurot. Menetluskulud kogusummas 584,40 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700016604. Selgitusena võib märkida: „N.R , kriminaalasi 1-21-2520, menetluskulud .“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel pool sundrahast, 438 eurot, ja k aitsja sõidukulud summas 3,60 eurot ja jätta riigi kanda. Asitõend – CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Isikut N.R süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 2021. a jaanuar-märts eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ähvardas xxx korteris korduvalt kannatanuid N. K. ja L. K. tapmisega. Samuti tema 04.03.2021 samas kohas ähvardas L. K. rõdult alla visata. Kannatanu N. K. tajus ähvardusi reaalsena, kartis oma elu pärast, kuna kahtlustatava käitumine on väga ettearvamatu ning ta on ka reaalselt kannatanu ema, L. K., lükanud (selle eest karistati teda otsusega 1-20-9042). Kannatanu L. K. tajus ähvardusi reaalsena, kuna kahtlustatav tarvitab kogu aeg alkoholi, ähvardused on kannatanu jaoks reaalsed ja hirmu tekitavad. Kahtlustatav on võtnud ka vihast kannatanu telefoni ja seda maha visanud, kogu aeg karjub kannatanu peale, solvab teda. Kui kahtlustatav on kodus, siis ei julge kannatanu toast väljagi tulla. Sel moel pani N.R oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

M Süüdistatav N.R-i , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.04.2021.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N.R-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.12.2020 otsusega asjas nr 1-20-9042 mõistetud tänaseks kandmata karistusega 8 kuud vangistust, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, liitkaristus kokku 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamise päevast st alates 04.03.2021.

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – CD-plaadi – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast ja kaitsjatasust. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kuivõrd N.R on invaliidsuspensionär ning tema teenimisvõimalused piiratud, jätab kohus pool sundrahast, summas 438 eurot, riigi kanda. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 3 kohaselt sundraha 438 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 146,40 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel pool sundrahast, summas 438 eurot, ja kaitsja sõidukulu, summas 3,60 eurot, jätta riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka menetluse kulud. 180 lg 3

riigi kanda. seaduslikkust, peab KrMS

180 lg .“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5402/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja