Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Daniel Dõrda on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.09.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-5880 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Daniel Dõrdale mõistetud karistust osaliselt Tartu Maakohtu 02.12.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-7882 mõistetud karistusega ja mõisteti Daniel Dõrdale liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud (02.07.2020 kuni 22.09.2020) karistus, s.o 2 kuud ja 21 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks Daniel Dõrdale 9 kuud ja 9 päeva vangistust. Daniel Dõrda on süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Daniel Dõrda eelvangistuses viibitud aeg 14.16.05.2020. a ja 23.05.-01.07.2020.a, s.o kokku 1 kuu ja 12 päeva ning loeti kandmata karistuseks 4 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kandmata 4 kuu ja 18 päeva pikkust vangistust Daniel Dõrdale KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra (22.09.2020 seisuga kaasa arvatud) ning mõisteti Daniel Dõrdale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust, mille kandmise algust loeti alates otsuse kuulutamisest, s.o 23.09.2020.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.11.2021.a. Tartu vangla edastas 23.02.2021 kohtule materjalid Daniel Dõrda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalvega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid ta esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Daniel Dõrda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Daniel Dõrda avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Ta on vanglas palju elu üle järele mõelnud. Kinnipeetav on läbinud praeguseks kaks sotsiaalprogrammi, mis on talle kasulikud olnud. Vabaduses soovib pere luua, töötada, võlgnevusi tasuda, juhtimisõiguse saada. Alkoholiprobleemi endal ei näe, suudab tarvitamisest hoiduda. Kaitsja arvates on Daniel Dõrda suhtumine väga muutunud. Ta saab aru, et tuleb elada korralikult, töötada. Kaitsja palus kohtul väga tõsiselt kaaluda ja anda Daniel Dõrdale veel viimane võimalus vabaneda elektroonilise valve all.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Daniel Dõrda temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta ja see vastab elektroonilise valve täitmise tingimustele. Maja kuulub kinnipeetava vanaemale ning lisaks temale elab seal kinnipeetava vanaisa. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Daniel Dõrda tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

2 (4)

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei ole Daniel Dõrda tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud. Daniel Dõrda osas saab positiivse asjaoluna tuua välja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimise. Vangla iseloomustuse kohaselt omandab süüdimõistetu kutseharidust ja töötab majandusabitöödel. Praeguseks on ta läbinud ka sotsiaalprogrammi. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head ning toetavad tema resotsialiseerumiseks. Kinnipeetaval on püsiv elukoht ning võimalus asuda kodu lähedal tööle. Negatiivse külje pealt saab välja tuua tema käitumise karistuse kandmise ajal. Ebaviisaka käitumise eest on talle käesoleva aasta veebruarikuus määratud noomitus. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub veel seegi, et vangistuse algusperioodil 27.08.2020 on vangla käskkirjaga nr 2-20/1-2/309 kuuks ajaks kohaldatud Daniel Dõrda suhtes julgeolekuabinõusid. Daniel Dõrda varasemast elukäigust ei ole ka midagi positiivset välja tuua. Vaatama oma noorele eale on teda kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude eest, mis näitab, et õigusvastane käitumine ei ole tema puhul juhuslik. Daniel Dõrda olnud kuritegelikult aktiivne juba aastaid. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu suhtumine õiguskorda on hoolimatu, mida ei ole muutnud senini mõistetud karistused, sh reaalse vangistuse kandmine. Käesolevalt kannab süüdimõistetu oma teist vanglakaristust. Liitkaristus on mõistetud omastamise, kehalise väärkohtlemise ja mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise episoodid on pandud toime eelmise kohtuotsusega (Tartu Maakohtu 02.12.2019. a otsus nr 1-19-7882) määratud katseajal. Lisaks uute kuritegude toimepanemisele rikkus kinnipeetav järjepidevalt ka kriminaalhooldusega seotud kohustusi. Tema karistus pöörati täitmisele ajal, kui Daniel Dõrda oli vahistatud käesoleva kriminaalasja raames. Seega on ilmne, et kahtlustatava suhtumine varasematesse karistustesse ja temale antud võimalustesse kanda oma karistust vabaduses, on olnud äärmiselt ükskõikne ning ükski karistusviis ei ole suutnud teda vajalikul määral edasisele õiguskuulekusele suunata. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Arvestades Daniel Dõrda varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei saa väita, et see eeldus oleks täidetud. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav oleks oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Mõningad muutused kinnipeetava suhtumises võivad olla toimunud, kuid need ei ole piisavad, et teda seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel taas vabastada. Menetluskulud

3 (4)

Daniel Dõrda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 22.03.2021 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 64,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 64,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Daniel Dõrdalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.