Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Daniel Dõrda sundrahast pool, s.o 438 eurot ja kaitsjatasust 114 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Daniel Dõrdalt menetluskuluna riigituludesse:  

kaitsjatasu 258 eurot; sundraha 438 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Daniel Dõrdal on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 696 (kuussada üheksakümmend kuus) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700040040 ning selgituse “Daniel Dõrda, otsus nr 1-20-5880 menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Daniel Dõrdat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 25.01.2018 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-619 karistatud KarS § 121 lg 1 järgi teise inimese tervise kahjustamise eest ja milline karistus on kehtiv, kasutas 09.07.2019 kella 05.00 paiku XXX maja juures füüsilist vägivalda K.P. suhtes, mille käigus lõi Daniel Dõrda K.P. korduvalt rusikaga näo- ja kehapiirkonda. K.P. tõstis enesekaitseks käed näo ette ja üritas sündmuskohalt lahkuda, kuid Daniel Dõrda järgnes talle ja jätkas K.P. löömist, mille tagajärjel kukkus K.P. vasakule küljele maha ning Daniel Dõrda jätkas maaslamava kannatanu löömist. Daniel Dõrda põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega kannatanu K.P. valu ja tervisekahjustusi: marrastused otsaesisel ja kaelapiirkonnas, marrastuse vasakul labakäel, vasaku labajala turse, hematoomi, mediaalse (keskmise) talbluu murru ning kinnise metatarsaalluu-(pöialuu)murru. Sellega pani Daniel Dõrda toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, kui see on toime pandud korduvalt. isikuna, keda on 07.10.2016 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-8657 karistatud KarS § 4231 järgi mootorsõiduki süstemaatilise ilma juhtimisõiguseta juhtimise eest ja milline karistus on kehtiv, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt, - 14.05.2020 kella 15.30 paiku XXX kinnistu juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus Daniel Dõrda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - 23.05.2020 kella 18.30 paiku XXX teel mootorsõidukit Opel Astra Caravan registreerimismärgiga XXX, omamata vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus Daniel Dõrda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Daniel Dõrda toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Daniel Dõrdale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada Daniel Dõrdale mõistetud karistust osaliselt 02.12.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-7882 mõistetud karistusega ja mõista Daniel Dõrdale liitkaristuseks 1 aasta vangistust, millest arvata maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 kuu ja 17 päeva vangistust, ning ärakandmisele 3 (5)

kuuluvaks liitkaristuseks mõista Daniel Dõrdale 10 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS § 423 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Daniel Dõrdale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 6-kuulist vangistust Daniel Dõrdale KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud ja ärakandmata karistuse 10 kuud ja 13 päeva vangistust võrra ning mõista Daniel Dõrdale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 4 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Daniel Dõrda eelvangistuses viibitud aeg 14.-16.05.2020, s.o 3 päeva ja 23.05.-01.07.2020, s.o 1 kuu ja 9 päeva, mis on kokku 1 kuu ja 12 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista Daniel Dõrdale 1 aasta 3 kuud ja 1 päev vangistust. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1134 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja Marina Valge tasu kohtueelses menetluses 40.80+32.40+64.80+87.60+32.40=258 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, ta viibib vangistuses, kus teeb majandustöid, ning tal on võlgnevused, mida nõutakse sisse täitemenetluses, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ning tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Daniel Dõrdalt menetluskuluna välja sundraha summas 438 eurot ja kaitsjatasu summas 258 eurot, s.o kokku 696 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 438 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 696 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Daniel Dõrda aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Daniel Dõrda süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 4 (5)

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Daniel Dõrda menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 372 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.