Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

sundraha 876 eurot; kaitsjatasu 97,20 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Joel Rehemal on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 973,20 (üheksasada seitsekümmend kolm eurot ja kakskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 81,10 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700011816 ning selgituse “ Joel Rehema, otsus nr 1-21-1822, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Joel Rehemad süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 01.02.2020 kella 13.40 paiku Tartu linnas XXX asuva maja juures tänaval grupis koos R. K. ga kasutas füüsilist vägivalda J. M. i suhtes, mis seisnes selles, et Joel

Rehema ja R. K. hakkasid rüselema J. M. iga, rüseluse käigus kukkus J. M. pikali, misjärel Joel Rehema ning R. K. peksid maas lamavat kannatanut käte ja jalgadega keha piirkonda. Oma käitumisega tekitasid Joel Rehema ja R. K. J. M. ’ile füüsilist valu ja parema kulmu marrastuse ja paistetuse. Sellega häirisid Joel Rehema ja R. K. sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute A. K. ja K. K. rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkusid Joel Rehema ja R. K. Korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Sellega pani Joel Rehema toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallga. Lisaks sellele süüdistatakse Joel Rehemad KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 08.02.2019 kella 22.00 paiku Tartus XXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus kasutas füüsilist vägivalda XXX M. T. suhtes, lüües kannatanut ühel korral jalaga parema õlavarre piirkonda. Sellise tegevusega tekitas L.N ema M. T.le füüsilist valu ja hematoomi paremal õlavarrel. Sellega pani Joel Rehema toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Kokkuleppe sisu KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Joel Rehemale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Joek Rehemale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka L.N ema eelvangistuses viibitud aeg 14.02.2019 ja 01.02.2020-03.02.2020, s.o 4 päeva karistusaja hulka. Joel Rehemal jääb kanda 6 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Joel Rehema ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 97,20 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulude suuruseks 973,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata, et menetluskulud tuleb Joel Rehemal tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Joel Rehema aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Joel Rehema süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista t alle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Joel Rehema menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Joel Rehema XXX. Tal puuduvad märkimisväärsed säästud ja realiseeritav vara. Seetõttu on kohus seisukohal, et ilmselt käiks väljamõistetava menetluskulu korraga tasumine süüdistatavale üle jõu. Joel Rehemaa kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 81,10 eurot menetluskulude katteks. Arvestades Joel Rehema varalist seisundit ning tema resotsialiseerumis väljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Joel Rehemalt sundraha 876 eurot ja kaitsja tasu 97,20 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 973,20 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.