Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat, 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

elama alalises elukohas aadressil: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Alexander Shpeti süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem kasutanud füüsilist vägivalda V Ki suhtes, uuesti 13.01.2021.a kella 20:40 paiku xxx asuvas korteris lükkas endise elukaaslase V Ki diivanile pikali, haaras parema käega kinni kannatanu kaelast ning kägistas teda, mille tulemusena naine tundis õhupuudust ja füüsilist valu kaelapiirkonnas. Kui 10 aastane D K püüdis takistada ema kägistamist, siis haaras Alexander Shpet D Kit kaelapiirkonnast ja pigistas poissi kõrist ning kui V K püüdis poega päästa mehe haardest, siis Alexander Shpet haaras uuesti parema käega kinni V Ki kaelapiirkonnast ja kägistas kannatanut, mille tulemusena tundis kannatanu füüsilist valu ja õhupuudust. Oma tegevusega põhjustas Alexander Shpet V Kile füüsilist valu, tervisekahjustusi kaelale ning punetuse D Ki kaelapiirkonda. Seega Alexander Sphet pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. 16.märtsil 2021.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lea Pähkel, süüdistatav Alexander Shpet ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe, mille kohaselt ringkonnaprokurör nõuab kohtus Alexander Shpeti süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristus Harju Maakohtu 17.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7643 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, see on 11 kuud ja 28 päeva vangistust /t.l. 76-80/ ja liitkaristuseks mõista 2 aastat, 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrata, et karistus pööratakse täitmisele osaliselt. Koheselt kuulub Alexander Shpetil ärakandmisele vangistus 2 kuud ja 11 päeva ning vangistuse ülejäänud osa 2 aastat ja 17 päeva jätta tingimisi kohaldamata ning seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Viidatud vangistuse osas kohaldada tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga vastavalt §-le 75 lg 1 p 1-6, allutades Alexander

Shpeti elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p 9 korras 6 kuuks ning kohustades teda mitte tarvitama alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2) ning osalema sotsiaalprogrammis (KarS § 75 lg 2 p 8). KarS § 68 lg 1 järgi arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks Alexandr Shpeti kinnipidamise päev s.o 13.01.2021. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg 5 peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse täitmise ajaks. KarS § 75 1 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, kuid kaitsjatasud jäävad riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 tulenevalt tuleb sundraha tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus Alexander Shpet ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega riigi tuludesse ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 16.03.2021.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Alexander Shpet nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil toetas oma kaitsealuse seisukohta, märkides, et tema hinnangul sõlmitud kokkulepe on seaduslik, süüdistatav on kokkuleppes väljendanud oma tahet ning taotles kohtult kokkuleppe kinnitamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lea Pähkel jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning süüdistatava kaitsja ja ringkonnaprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Alexander Shpet tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Alexander Shpetilt välja mõistetud sundraha tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kaitsjatasud jätta riigi kanda. Asitõendid KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite kohta. Käesolevas kriminaalasjas on DVD plaat (vormikaamera salvestus ja 112 kõne) ja DVD-plaat (kannatanu D.Ki videoülekuulamisega), nimetatud asitõendid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.