Liiklussüüteod

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 5 alusel määrata V.C-le käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku kohtuistungil, kohustada isikut läbima Kainem ja Tervem Eesti sõltuvusvastane raviprogramm. Määrata V.C katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus V.C suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu V.C karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsusega tunnistati V.C süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.C kahtlustatavana kinnipidamise 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 11 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.C ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks pandi V.C-le KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis ja keelati tal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine. Tartu Maakohus 9. märtsi 2020 määrusega pöörati V.C-le Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsusega mõistetud ja kandmata karistusosa 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. 06.01.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. V.C karistuse algusajaks loeti tema vanglasse saabumise aeg. Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab V.C tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. V.C kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on V.C-d emale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2 mõistetud karistusajast ( pisut üle 8 kuu) . Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama varasemale aadressile xxx. Kinnistusraamatu andmetel kuulub eelpool nimetatud elamispind elukaaslasele A. B.le. Ametnik tegi kodukülastuse eelpool mainitud elukohta 11.09.2020. Tegemist oli 2-toalise ahiküttega korteriga, kus elab A. B. hetkel üksinda ning ta ootab V.C-d väga koju. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud vanglas majandustöödel, rehabiliteerivaid programme lühikese vangistusasja tõttu määratud pole. Ametiisikutega suhtlusel probleeme esinenud ei ole. Isiku käitumine võrdlemisi lühikese vangistuse jooksul kinnitab tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti võib loota, et majanduslikult tuleb isik edukalt toime. Ta on korrektselt täitnud töökohustust ning ka enne vangistust olnud hõivatud ametliku tööga. Enda kinnitusel on tal vabanemisel võimalik mitmesse kohta tööle asuda, pakkumisi on tehtud mitmeid. Samuti oleks võimalik tööd leida Soomes. Olenemata sellest, kas isikul õnnestub silmas peetud äriühingutes tööle saada, on usutav, et Töötukassa abiga suudab isik ka endale töökoha ja sissetuleku saada,

sest kutseharidust isik omab. Töö ja kindel sissetulek sisustavad isiku vaba aega produktiivselt, pakuvad motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks ning võimaldavad asuda tasuma temal lasuvaid nõudeid. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. V.C kuriteod seisnevad eranditult alkoholi joobes juhtimises. Igapäevast alkoholi tarbimist ei pea ta enda jaoks problemaatiliseks. Ei ole olukorda, kus ta "peab jooma", sest teisiti ei saa. Tunnistas, et kipub tarbima alkoholi ka siis, kui tal on olnud elus raskeid üleelamisi (lähedase surm) samas annab endale aru ja tunnistab, et see ei lahenda probleemi. Sõltuvuseks on tema alkoholi tarbimist raske pidada, sest järgmisel päeval ei ole tal pohmelli ning midagi elus pole jäänud alkoholi tarbimise tõttu tegemata. Kui tarvitab siis tavaliselt kanget alkoholi ning koos oma sõpradega (seltskonnas). Viimase kriminaalhoolduse ajal osales programmis "Kainem ja tervem Eesti". Programm jäi pooleli kevadise COVID-19 piiramiseks kehtestatud eriolukorra tõttu. Oli teinud ka alkoholi tarbimise vastase süsti, et ennetada enda karistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil kinnitas V.C valmisolekut läbida uuesti Kainem ja Tervem Eesti programm ning vajadusel uuesti ka süsti tegemist. Süüdlane kinnitas, et on esimest korda vanglas ja need 8 kuud on pannud sügavalt järele mõtlema ja enam ei soovi vangistusasutusse sattuda. Seega võib loota, et isik on vabanemise puhuks varustatud tahtmise ja teadmisega edaspidi alkoholist hoiduda. Isiku püüdluste toetamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada teda läbima Kainem ja Tervem Eesti programm. Samuti saavad isikut seadusekuulekal teel püsimisel toetada lähedased. Vangla iseloomustusest nähtub, et nii elukaaslane kui V.C tunnistasid, et 2020. aasta alguses oli tal elukaaslasega suhtes mõningasi lahkhelisid V.C iganädalalõpuse alkoholi tarvitamise tõttu. Tänaseks on nad sellest perioodist üle saanud ja tahavad jätkuvalt koos elada. Kinnipeetav märkis kohtuistungil, et suhted on peres on käesolevalt head, lähedased toetavad, elukaaslane ootab koju. Ema on säästetud teadmisest, kus V.C viibib, kuna emal on tervis kehv. Seega võib loota, et kui varasemalt tekitas isiku alkoholitarbimine peres probleeme, siis väljavaade parematest omavahelistest suhetest pakub isikule samuti motivatsiooni alkoholist hoiduda ning seadusekuulekal teel püsida. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ja siis on usalduskrediit lõplikult äratarvitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.