süüdimõistetu H.C (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. märtsi 2020 määrus
Määruskaebuse esitaja
H.C
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 9. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsusega tunnistati H.C süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka H.C kahtlustatavana kinnipidamise 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 11 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.C ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks pandi H.C-le KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis ja keelati tal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine.
2.23. augustil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata H.C vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli süüdimõistetu rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
3.Tartu Maakohus jättis 10. septembri 2019 määrusega erakorralise ettekande taotluse rahuldamata, kuid pikendas H.C katseaega viie kuu võrra, s.o kuni 11. maini 2020, ning määras talle lisakohustuse läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“.
4.17. veebruaril 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, taotledes H.C karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt oli H.C taas rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Vaidlustatud kohtumäärus
5.Tartu Maakohus rahuldas 9. märtsi 2020 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras H.C-le Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsusega mõistetud ja kandmata karistusosa 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele.
6.Maakohus tuvastas, et H.C on jätkanud alkoholi tarvitamist ka pärast kriminaalhooldusametniku eelmise erakorralise ettekande arutamist. Nimelt teostasid kriminaalkooldusametnikud 7. veebruaril 2020 süüdimõistetu elukohas alkoholi tarvitamise kontrolli. Ametnikud tuvastasid isiku läbi köögiakna ning helistasid talle, et ta õue tuleks. Telefoni teel väitis H.C esmalt, et viibib Võrumaal. Kui ametnikud palusid tal aknast välja vaadata, vastas ta, et ei saa ning kõndis teise tuppa. Ametnikud ootasid akna taga, kuni H.C tuli tagasi kööki. Siis õnnestus neil süüdimõistetuga uuesti kontakti saada ning ta tuli õue. Talle tehti indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontroll, mille tulemuste kohaselt oli tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,86 mg/l kohta. Lisaks selgus kohtuistungil kriminaalhooldusametnikult saadud teabest, et H.C on ilma teda teavitamata vahetanud elukohta ja tulnud ka ära oma senisest töökohast. Seega tuleb järeldada, et lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele on süüdimõistetu rikkunud ka temale katseajaks määratud kontrollnõudeid. Kohus ei ole tuvastanud, et nimetatud rikkumisteks oleks süüdimõistetul esinenud mingisuguseid mõjuvaid põhjusi, mistõttu need tuleb lugeda tahtlikeks. H.C on ilmselgelt suhtunud karistusse ning selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse ükskõikselt. H.C senine käitumine annab seega igati alust tema karistuse täitmisele pööramiseks. Eelmistele rikkumistele reageerides on kohus juba pikendanud süüdimõistetu katseaega ning määranud talle lisakohustuse. See teda piisavalt aga distsiplineerinud ei ole. Seetõttu pole enam põhjendatud H.C rikkumisele reageerida muul viisil kui tema karistust täitmisele pöörates.
7.Ka ei ole kohtu hinnangul enam alust uskuda, et kriminaalhooldusega jätkates suudaks süüdimõistetu edaspidi kohustusi järgida. Korduva reeglite vastase käitumisega on H.C näidanud, et ei hooli kehtestatud reeglitest ega nende rikkumise negatiivsetest tagajärgedest. Kuigi nüüd lubab H.C oma käitumist muuta ning pöörduda ka ravile, ei ole vastavad lubadused kohtu jaoks piisavalt usaldusväärsed. Vajalikke muutusi ette võtta ning ravile pöörduda oli süüdimõistetul võimalik ka varasemalt, kuid miskipärast asus ta tegutsema alles vahetult enne erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungit. Seetõttu on alust kahelda, kas H.C lubadused on siirad või kantud soovist kohut mõjutada ning seeläbi karistuse täitmisele pööramist vältida. Kui süüdimõistetu ei ole senini alkoholi tarvitamisega tõsisemalt tegelenud ning enda sõnul sai ta ravivajadusest aru alles nüüd, kui oli sunnitud töökohast ära tulema, on alust kahelda, kas ta tegelikult ikka mõistab alkoholi negatiivset rolli oma elus täiesti adekvaatselt. Võimalikust alkoholiprobleemist ja sellega tegelemise vajadusest pidanuks ta aru saama juba siis, kui oli pannud alkoholijoobes toime kuriteo ning rikkunud ka kriminaalhooldusega kaasnevat alkoholi tarvitamise keeldu. Kui H.C nende asjaolude põhjal oma ravivajadust veel ei tajunud, on kaheldav, et ta tajuks seda nüüdki. Nimetatud kahtlust suurendab asjaolu, et kriminaalhooldaja sõnul on süüdimõistetu kahel korral juba raviprogrammi läinud, kuid sealt ära saadetud, sest ta oma ravivajadust ei tunnista. Seega on kohtul põhjendatud kartus, et kohtuistungil antud 2(4)
lubadused on vaid hetkelised ning tegelikult ei pruugi H.C soov ja motivatsioon alkoholi tarvitamisega tegelemiseks olla selline, nagu ta välja näidata soovib. Määruskaebus
8.H.C esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes lahendi tühistamist. H.C palub viimast võimalust olla vabaduses ja saada oma elu korda. Ta on püüdnud alkoholist loobuda, aga tal on olnud libastumisi. Viimaks on ta mõistnud, et alkohol ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid. Seepärast soovib ta alkoholist loobuda. Ta elab nüüd oma tütre ja viimase elukaaslase juures, kes on talle selle juures väga suureks toeks. Nõgiarus elades tekkisid viimasel aastal pinged, seal puudus igasugune toetus. Nüüdseks on pinged ja muud mured kadunud. 6. märtsil 2020 käis ta ka Tartus A-kliinikus, kus lasi teha alkoholivastase süsti. Süst muutis ta mõttemaailma. 12. märtsil 2020 läheb ta programmi „Kainem ja Tervem Eesti“, et sealt veel tuge saada. Ka tahab ta koheselt tööle minna. Praegu tegeleb ta töö otsimisega. Tööle saades maksab ta ära ka järelejäänud kohtutäituri võla 2700 eurot. Ta usub, et kui satub vanglasse, muutub asi ainult kehvemaks. Pärast välja saamist ei pruugi ükski tööandja talle varasema alkoholiprobleemi pärast tööd anda. Ta kahetseb alkoholi tarvitamist kogu südamest ja lubab alluda kontrollile.
9.Määruskaebusele on lisatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõend. Tõendist selguvalt käis H.C 12. märtsil 2020 vaimse tervise õe vastuvõtul ning osaleb alates sellest kuupäevast ka programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Samuti on lisatud A-Kliinik OÜ tõend, milles märgitakse, et 6. märtsil 2020 pöördus H.C kliinikusse psühhiaatri konsultatsioonile ja talle teostati pikatoimeline alkoholisõltuvuse ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarvitada. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Maakohus tuvastas asjakohaselt ja tõendipõhiselt, et H.C on käitumiskontrolli perioodil kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, samuti on ta kriminaalhooldusametnikku teavitamata vahetanud elukohta ning tulnud ära senisest töökohast. H.C taolisi järeldusi ei vaidlusta. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas maakohus valis KarS § 75 lg-s 4 toodud meetmete – täiendavate kohustuste määramine, katseaja pikendamine või karistuse täitmisele pööramine – hulgast põhjendatult viimase.
11.Kohtukolleegium leiab, et vanglasse saatmine kui KarS § 75 lg-s 4 loetletutest raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui süüdimõistetu rikkumised olid tahtlikud, rasket laadi ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist.
12.H.C rikkumised – alkoholi tarvitamine ning elu- ja töökoha vahetamine kriminaalhooldusametnikku teavitamata – olid tahtlikud. Vastupidist ei ole väitnud ka süüdimõistetu määruskaebuses. Alkoholi tarvitamise keelu vastu korduv eksimine on võrdlemisi raske rikkumine. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt on H.C-d karistatud KarS § 424 järgi. Kohustus mitte tarvitada alkoholi määrati talle kui abinõu, mis aitaks ära hoida võimalikke uusi kuritegusid. Kusjuures otsustades selle järgi, et H.C tunnistati süüdi kokkuleppemenetluses tehtud otsusega, oli H.C ise taolise sundusega ka nõus. Sellele vaatamata on süüdimõistetu kahel korral tarvitanud alkoholi, kusjuures teine kord leidis aset vaatamata sellele, et Tartu Maakohus 10. septembri 2019 määrusega püüdis mõjutada teda kohtuotsust täitma lisakohustuse panemise läbi. Süüdimõistetu teised rikkumised – elukoha vahetus ja töölt ära tulemine kriminaalhooldusametniku teadmata ja loata – ei ole küll päris sellise kaaluga kui alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Samas ei saa neid kontrollnõudeid pidada ka ebaoluliseks. Näiteks elupaiga varjatud muutmine takistab kriminaalhooldusametniku võimalusi kontrolliks süüdimõistetu üle ja annab ühtlasi isikule suurema võimaluse kohustuste rikkumiseks väljaspool ametniku nägemisulatust. 3(4)
13.Välistada ei saa, et H.C karistuse täitmisele pööramata jätmisel alkoholi tarvitamise keelu rikkumine korduks. Seda seisukohta on esimese astme kohus oma määruses küllaldaselt käsitlenud (vt vaidlustatud kohtumääruse lk 3, viimane lõik). Sealhulgas on maakohus veenvalt põhistanud, miks süüdimõistetu vast väljendatud soov ravile pöörduda ei ole küllaldane järeldamaks, et ta tõesti tahab ja kavatseb alkoholi pruukimast hoiduda. Määruskaebuse kinnitused ja H.C lubadused, samuti tema elukoha vahetus ning nüüdne pöördumine Tartu Ülikooli Kliinikumi ja A-Kliinikusse, vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna. On ju selge, et ainuüksi ravi saamine ei garanteeri süüdimõistetu hoidumist alkoholist, vaid määrava tähendusega on isiku enda tahe ja valmisolek pingutada. Nagu maakohus aga õigesti põhjendas, on H.C motiveerituses ja soovis alkoholikeeldu täita siiski alust kahelda. Pigem viitab uuritud teave sellele, et H.C eesmärk ravivalmidust rõhutades on pääseda vanglasse saatmisest. Kui tema see siht realiseeruks ja ta vabadusse jääks, siis tõenäoliselt jätkuksid ka rikkumised.
14.Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 9. märtsi 2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.