Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kaitsja tasu 319,20 eurot; sundraha 876 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700011997 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Kokkuleppe sisu 2 (5)

Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse Aimur Silgot selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mille eest teda karistati 17.01.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-10436, 09.09.2015 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-7095 ja 07.09.2017 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-173639 ning millised karistused ei ole kustunud, - 24.11.2020 ajavahemikul kell 06.37-07.51, olles joobeseisundis, XXX korteris kasutas tahtlikult J. V. suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi J. V. jalaga vastu selga, millise tegevusega põhjustas J. V. valu. 24.11.2020 ajavahemikul kell 06.37-07.51, olles joobeseisundis, XXX korteris, olles eelnevalt löönud J. V. jalaga vastu selga, kasutas tahtlikult grupis koos M. S. (S.) R. J. suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et Aimur Silgo lõi R. J. ühe korra rusikaga vastu vasakut silma, mille tagajärjel kukkus R. J. otsmikuga vastu kraanikaussi ja seejärel põrandale külili. Seejärel lõi M. S. maaslamavat R. J. ühe korra jalaga rindkerepiirkonda ja Aimur Silgo lõi R. J. korduvalt rusikaga näopiirkonda, misjärel õnnestus R. J. tualettruumi põgeneda. Aimur Silgo ja M. S. põhjustasid oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega R. J. valu ja tervisekahjustusi: ninaluude murru, vasaku silma ümbruses turse ja verevalumi ning marrastused ninal. Sellega pani Aimur Silgo toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on pandud toime korduvalt. Aimur Silgot süüdistatakse veel selles, et 24.11.2020 kella 07.50 paiku, olles joobeseisundis, XXX korteris ähvardas R. J. tapmisega, mis seisnes selles, et võttis pärast seda, kui oli R. J. suhtes füüsilist vägivalda kasutanud, köögilaualt paremasse kätte 12 cm teraga kööginoa, suunas noatera R. J. poole ja ütles talle: „Ma suskan ära sind“, liikudes samal ajal R. J. poole. Kuna Aimur Silgo oli eelnevalt R. J. suhtes vägivalda kasutanud ja liikus kööginuga löögivalmis hoides R. J. poole, siis tunnetas R. J. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Kui M. S. haaras seejärel Aimur Silgost kinni, siis õnnestus R. J. korterist välja joosta. Sellega pani Aimur Silgo toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Veel süüdistatakse Aimur Silgot selles, et tema isikuna, kelle suhtes on 30.09.2020 Tartu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-17-3639 kohaldatud karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 6 kuud alates Tartu Vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest 17.11.2020, rikkus kuritahtlikult eelnimetatud kohtumäärusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, mis seisnes selles, et: - 18.11.2020 kell 13.00 ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta määratud ajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda asukohaga Tartu linnas Tiigi 78 registreerimisele ega teavitanud ametnikku eelnevalt mitteilmumise põhjusest, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - 23.11.2020 kell 9.00 ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta määratud ajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda asukohaga Tartu linnas Tiigi 78 registreerimisele ega teavitanud ametnikku eelnevalt mitteilmumise põhjusest, põhjendades samal päeval kell 10.56 telefonikõnes mitteilmumist XXX linnas XXX juures viibimisega ja lubades selle nädala jooksul kriminaalhooldusest läbi astuda, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - ööl vastu 24.11.2020 tarvitas tahtlikult koos M. S. XXX ja seejärel ajavahemikul kell 06.3707.51 XXX korteris alkoholi, millega rikkus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määratud kohustust teadvalt mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega, sest 24.11.2020 kell 09.06 tuvastati tal Tartu linnas Riia 179a asuvas 3 (5)

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu arestimajas indikaatorvahendiga alkoholijoove, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,97 mg/l kohta ning M. S. tuvastati 24.11.2020 kell 09.50 Tartu linnas Riia 179a asuvas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu arestimajas indikaatorvahendiga alkoholijoove, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,69 mg/l kohta. Sellega pani Aimur Silgo toime KarS § 3314 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kontrollnõude ja käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Aimur Silgo tekitas kuriteoga kannatanu R. J. füüsilist, varalist ja moraalset kahju ning kannatanu J. V. füüsilist ja moraalset kahju. Kriminaalasjas on kannatanu R. J. (a/a XXX Swedbank) esitanud 25.01.2021 tsiviilhagi, milles nõuab tekitatud varalise kahju 24.83 eurot ja mittevaralise kahju 300 eurot väljamõistmist Aimur Silgolt, millist nõuet Aimur Silgo tunnistab ja on nõus hüvitama. KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aimur Silgole karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aimur Silgole karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 3314 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Aimur Silgole karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aimur Silgole liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Aimur Silgo eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 24.11.2020. Kriminaalmenetluse kulud on kriminaalasjas kokku 1195.20 eurot, millest: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Aivar Kello tasu kohtueelses menetluses 32.40+43.20+32.40+64.80+97.20 = 270 eurot ja asenduskaitsja Anu Pärteli tasu kohtueelses menetluses 49.20 eurot, s.o kokku 319.20 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Kokkuleppe kohaselt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Aimur Silgolt menetluskuluna välja kaitsjatasu summas 319.20 eurot ja sundraha summas 876 eurot, s.o kokku 1195.20 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Aimur Silgo süüditunnistamiseks KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 3314 järgi. Seega tuleb Aimur Silgo süüdi tunnistada KarS §120 lg 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 3314 ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Salvestised tuleb jätta kohtutoimiku juurde.

4 (5)

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu R. J.F esitanud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Süüdistatav Aimur Silgo võttis kokkuleppe sõlmimise käigus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks ja jäi selle juurde ka kohtuistungil. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 4, 128, § 132, 134 lg 2: § 1043, § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel kannatanu tsiviilhagi täielikult. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.