Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod



ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

ajavahemike

järel



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Erki Lajal on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.07.2013 otsusega KarS § 114 p 1 ja KarS § 121 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 10 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg Erki Lajali karistusaja hulka ja karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestati alates Erki Lajali kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 12. novembrist 2011. 31.12.2020 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Erki Lajali isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Erki Lajali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Erki Lajali tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Erki Lajali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist ennetähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Erki Lajali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Erki Lajal kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Erki Lajal temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 9 aasta 3 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama asuda xxx, aadressil xxx. xxx juhataja E. V. kinnitas 26.11.2020 meilikirjas, et Erki Lajalile võimaldatakse elukoht nende turvakodusse. Isikul on väidetavalt võimalik hilisemalt elama asuda ka pere juurde aadressil xxx. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus üldjoontes täidetud. Kinnipeetaval on küll kaks distsiplinaarkaristust, mis on mõlemad määratud tööst keeldumise eest, kuid ei ole ohtlikud üleastumised. Vangistuse jooksul on Erki Lajal osalenud kohusetundlikult sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Eluviisitreening, sotsiaalsete oskuste arendamise treening ja Õige hetk. Iseloomustused programmides osalemise kohta näitavad isikus toimunu arenguid ning motivatsiooni muutuste suunas liikuda. Samuti on ta tegelikult korduvalt osalenud vanglas majandustöödel, mistõttu ei saa järeldada, et viimatised tööst keeldumised oleksid seotud vangla subkultuuri viljelemisega. Isiku suhtumist ametiisikutesse on kirjeldatud positiivsena. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas ka toetav suhtlusvõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema T. J., ema elukaaslane M. S. ning õed M.-L. J., G. J. ja M. S.. Ema sõnul on Erki Lajalil suhted kõigiga head ning toetavad, lähedased on käinud ka kokkusaamistel. Vabanedes xxx on toeks esialgu ka sealne tugipersonal. Toetav suhtlusvõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab püsida seadusekuulekal teel. Kinnipeetav märkis istungil, et on mõistnud seadusekuuleka suhtlusringkonna olulisust ja mõju käitumisele. Selline mõistmine on igati kiiduväärne. Välistamaks kriminaalse taustaga isikute võimalikku mõju kinnipeetava edasisele seadusekuulekusele, tuleb kohtu hinnangul määrata talle KarS § 75 lg 2 p 7 lisakohustus teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkohol. Vägivaldne kuritegu sooritatud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamisel ja kuritegude sooritamisel on olnud kaasfaktoriks enese kehtestamise probleemide olemasolu. Alkoholi hakkas tarvitama alaealisena. Vangistuses läbinud vastavasisulise sotsiaalprogrammi. Ka vabaduses on isik huvitatud alkoholiprobleemiga tegelemisest ning soovibki minna majutusteenusele xxx ning läbida sealse programmi, et olla kindel, et vabanedes ei esineks tagasilangust. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Et täiendavalt toetada isiku soovi vabaneda sõltuvusest, tuleb talle lisaks absoluutsele alkoholikeelule kehtestada tema nõusolekul KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ka kohustus läbida psühholoogiline/psühhiaatriline nõustamine ja vajadusel ka meditsiinitöötaja poolt määratud ravi. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Kinnipeetava ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta on tõepoolest pika vangistuse jooksul mõelnud oma elu üle järele ning soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning ilma alkoholita. Kõnekas on ka isiku soov vabanedes asuda elama xxx, et ennetada tagasilangust. xxx teenistujate kaasabi pakub isikule täiendavat tuge ja suurendab tõenäosust, et isik suudab vabanemise järel pidada lugu kehtestatud normidest ning nii enda kui ka teiste õigustest ja kohustustest. Tõsi, süüdlase toimepandud tegu on raske. Samas on tegemist noores eas toimepanduga, mida isik käesolevalt muuta ei saa. Ta saab vaid pingutada seadusekuuleka tuleviku nimel ning kohtu hinnangul Erki Lajal on seda ka tegemas, mistõttu on põhjendatud anda talle võimalus tõestada endale, kohtule ning lähedastele, et ta on suuteline pöörama elus uus lehekülg. Samas peab süüdlane endale teadvustama, et katseaja

tingimuste mistahes rikkumine tarvitab viimseni ära selle hapra usalduskrediidi tema suhtes ning toob ta tagasi vangistust lõpuni kandma. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud Erki Lajali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 03.03.2021.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 03.03.2021.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 148,40 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 148,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Erki Lajalilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.