Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

vangla

7.Määrus saata süüdimõistetule, prokuratuurile ja Tartu vanglale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 22.10.2018 lühimenetluses kohtuotsusega nr 1-18-6526 tunnistati süüdi Igor Smirnov KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Samuti mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 5,8 järgi ja karistati 4 aasta vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti Igor Smirnovile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud 24 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Igor Smirnovile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise aja algust arvestati kahtlustatavana kinnipidamisest 29.05.2018. 18.01.2021 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Igor Smirnovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 10 korral, 5 karistust arhiveeritud, 6 reaalne vangistus. Varasemalt kriminaalkorras karistatud vara- ja isikuvastaste ning ühiskonnaohtlike kuritegude eest (avaliku varguse, alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele, salajase varguse, röövimise, kinnipidamisasutusest põgenemise, vägivald võimuesindaja vastu ja tapmise, kinnipeetava poolt alkohoolse joogi tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta eest). Käesolevat karistust kannab süstemaatilise varguse, röövimise ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on nii varasemalt kui käesoleva kuriteo puhul sõltuvusprobleemid, majanduslik kasu, kuritegelikud hoiakud ning puudulik probleemilahendus oskus. Eelneva kuriteoga võrreldes on lisandunud vägivald. Teod ette planeeritud. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses töökohustuse rikkumisega, karistuseks määratud noomitus. Isik on osalenud majandustöödel ajavahemikus 07.10.2020-07.01.2020 ja 24.07.2020 – 31.12.2020, kuid on eiranud töökohustust. Ajavahemikul 29.01.2019-05.03.2019 läbis

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tundides oli vaikne, kuid kodused tööd olid korrektselt täidetud. Ajavahemikul 31.10.2019-29.11.2019 läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Osalemise aktiivsus oli keskmine, st kuulab ja vastab, kuid initsiatiivi ülesse ei näita. Protsessi käigus toimunud muutused – kinnipeetav tunnistas, et muutuseks vajab kõrvalist abi, nt tugiisikut. Soovib oma elu rahumeelselt elada. Väidab, et vägivaldseks muutub ainult alkoholijoobes, kainena on tasane töömees. Sellegipoolest on kinnipeetav Tartu Vangla hinnangul kõrgohtlik avalikkuse suhtes, eelkõige siis, kui satub majanduslikesse raskustesse ning alkoholi kuritarvitades. Samuti on isik ohtlik siis, kui satub konfliktolukorda ning ei suuda seda puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu lahendada seaduskuulekalt. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla Igor Smirnovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Igor Smirnov selgitas kohtuistungil, et teda karistusjärgne käitumiskontroll ei segaks, läheb elama elukaaslase juurde, on eakas ja haige ning hakkab tegelema enda ravimise, mitte kuritegudega. Ei soovi suunamist Ida-Virumaale. Prokuröri hinnangul on KarS § 871 lg 1 tingimused täidetud ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on Igor Smirnovi suhtes vajalik.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kohaldab Igor Smirnovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli ja seda järgmistel kaalutlustel. KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli esimene eeldus, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Käesoleval juhul on Igor Smirnovi on karistatud muu hulgas KarS § 200 lg 2 p 5,8 järgi ehk tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, 4-aastase vangistusega. KarS § 871 lg 1 p-st 2 tulenevalt on nõutav, et isik on kandnud mõistetud vangistuse ära täies ulatuses. Kuna käitumiskontrolli kohaldatakse vabanemise järgselt ehk pärast vangistust, siis on ka see eeldus täidetud. Kuivõrd karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-ile 75, siis tuleb hinnata ka sellest tulenevaid eeldusi. KarS § 75 lg 1 p-i 1 kohaselt eeldab käitumiskontroll seda, et inimesel on elukoht. See on vajalik seepärast, et riik saaks käitumiskontrolli läbi viia: kui inimesel pole elukohta või kui riik inimesel olemasolevat elukohta ei tea, on süüdimõistetu käitumise efektiivne kontrollimine keeruline. Ka Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-45-16 leidnud, et kui kinnipeetaval elukoht puudub, ei ole tema suhtes võimalik käitumiskontrolli – mis hõlmab endas möödapääsmatult KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet – kohaldada. Igor Smirnovi puhul on eeltoodud tingimus täidetud. Vanglast vabanemise järel on kinnipeetaval võimalik asuda elama elukaaslase juurde xxx, kuni xxx xxx eraldab isikule sotsiaalkorteri. Saades sotsiaalkorteri, tuleb süüdlasel teavitada sellest viivitamatult kriminaalhooldajat.

Eeltoodu tähendab, et formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Järgnevalt analüüsib kohus karistusjärgse käitumiskontrolli sisuliste eelduste täidetust. Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb kohaldada siis, kui esineb oht, et isik paneb toime uusi kuritegusid. Seda ohtu vaagides tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (KarS § 871 lg 1 p 3). Kohus leiab, et uute kuritegude toime panemine Igor Smirnovi poolt on tõenäoline. Enamuse ajast oma elust on ta viibinud kinnipidamisasutustes. Reaalselt elust väljaspool vanglat teab vähe ning puudub toetav sotsiaalne võrgustik ( üksnes toetav elukaaslane ), mistõttu on vabaduses keeruline toime tulla. Kinnipeetavat on 10 korda kriminaalkorras karistatud, küll kehtivaid karistusi on 5, kandmas on ta järjekorras 6. reaalset vangistust. Varasemalt kriminaalkorras karistatud vara- ja isikuvastaste ning ühiskonnaohtlike kuritegude eest (avaliku varguse, alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele, salajase varguse, röövimise, kinnipidamisasutusest põgenemise, vägivald võimuesindaja vastu ja tapmise, kinnipeetava poolt alkohoolse joogi tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta eest). Käesolevat karistust kannab süstemaatilise varguse, röövimise ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on nii varasemalt kui käesoleva kuriteo puhul sõltuvusprobleemid, majanduslik kasu, kuritegelikud hoiakud ning puudulik probleemilahendus oskus. Eelneva kuriteoga võrreldes on lisandunud vägivald. Teod on olnud etteplaneeritud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et pole põhjendatud loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks kinnipeetavat hoida õiguskuulekal teel. Senine elukäik seda üksnes kinnitab, mistõttu pole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et Igor Smirnov ei jätka vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist ning uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt vangistuse lõppedes maandatud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt kindel töökoht. Materjalidest nähtuvalt ta ametlikult töötanud ei ole. Peale põhihariduse omandamist töötas tehases treiali õpilasena. Töö katkes seoses elustiili muutusega (sagedased peod, kriminaalse taustaga isikutega läbikäimine) ja seejärel oli peamiselt tegevuseta. Korra olnud arvel ka Eesti Töötukassas. Enne käesolevat vangistust oli peamiselt hõivatud kas juhutöödega või varastas, et hakkama saada. Korduvalt on karistatud varavastaste kuritegude eest, kus peamiseks motiiviks on olnud kiire rahalise kasumi saamine. Seega ei suutnud vabaduses majanduslikult toime tulla. Majandusliku kasu saamiseks on valmis kasutama ka vägivalda. K- raha andmetel on isikul täitmata rahalisi nõudeid 7 651.66 EUR, vabanemisfondis on isikul xxx. Töökoha puudumine suurendab kinnipeetava retsidiivsusriski, kuivõrd kinnipeetaval on rohkem sisustamata aega ja vähem rahalisi vahendeid, mis võivad tekitada lisapingeid ning tingida nende pingete maandamise uusi kuritegusid toime pannes. Kindel töökoht võimaldab kinnipeetava aega produktiivselt sisustada ja minimeerides riski, et Igor Smirnov hakkaks uuesti kuritegusid sooritama. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada isikut KarS § 75 lg 2 p-i 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 10 päeva jooksul pärast vabanemist. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtu hinnangul võrrelda a) olukorda, kus Igor Smirnov vabaneb vangistusest käitumiskontrolli alla ja b) olukorda, kus ta vabaneb vangistusest ilma käitumiskontrollita. On selge, et käitumiskontrolli kohaldamisel on

uue kuriteo risk väiksem: riik hoiab Igor Smirnovil silma peal ja võib teda ka aidata (nt kriminaalhooldaja nõustamise jne kaudu). Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Igor Smirnovile on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Käitumiskontrolli kohaldab kohus Igor Smirnovile üheks aastaks, võttes arvesse kinnipeetava isikut ning retsidiivsusohu taset. Ka paneb kohus Igor Smirnovile KarS § 75 lg 2 alusel veel ühe lisakohustuse. Igor Smirnov peab käitumiskontrolli ajal hoiduma täiel määral alkoholist, sest viimati nimetatu on üks kuritegeliku käitumise katalüsaatoritest. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod valdavalt toime pannud alkoholijoobes olles. Kuritarvitas nii lahjat kui kanget alkoholi, kuid sagedust ja kui palju alkoholi koguseliselt tarvitas, ei oska välja tuua Alkoholi on hakanud uuesti tarvitama kohe vahetult pärast vabanemist, vaatamata sellele, et alkoholi tarvitamise tulemusena on ta vangistusse tagasi ka sattunud. Vangla märgib, et varasemates vangistustes viibides on koguni jäänud vahele alkoholi tarvitamisega. Samuti ei tunnistanud siis alkoholiga seonduvaid probleeme ning ei soovinud osaleda sotsiaalprogrammides. Hetkel saab aru, et alkohol kuritarvitamine on tema jaoks probleem. Seega vältimaks uute kuritegude toimepanemise riski, on see kohtu hinnangul alkoholi tarvitamise keeld vajalik ja põhjendatud. Seadus ei sätesta seda, millal hakkab karistusjärgne käitumiskontroll kehtima. KrMS § 410 lg 1 tulenev üldreegel kriminaalmenetluses on, et kohtu otsustused hakkavad kehtima alles siis, kui kohtulahend jõustub. Karistusjärgse käitumiskontrolli osas erandit ei ole. Seetõttu saab see hakata kõige varem kehtima seda kontrolli ette nägeva määruse jõustumise hetkest ehk momendist, mil seda lahendit ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (KrMS § 408 lg 1). Siiski võib kontroll alata ka hiljem. See on vajalik siis, kui süüdimõistetu on lahendi jõustumise hetkel veel vanglas. Vastasel korral asetaks riik inimesele muu hulgas selliseid kohustusi, mida tal pole võimalik täita (nt KarS § 75 lg 1 p 1). Kohus selgitab viimaks, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule (KarS § 871 lg 4). KarS § 3314 aga sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.